KT VI // SÜDAME VERESOONKOND 107. Südame asend Asetseb eesmiseses keskseinandis ebasümmeetriliselt. 2/3 keha keskjoonest vasakul, 1/3 paremal. Kahe kopsu vahel, diafragma peal. Südametipp ulatub 5.-6. roide vahekohale. 108. Südame välisehitus Koonusekujuline. Eristatakse tagumis-alumist vahelismist pinda ja eesmis-ülemist rinnakroidmist pinda. Põhimik suunatud taha-üles ja paremale, südametipp alla-ette ja vasakule. 109. Südame kambrid, suistikud, sisenevad ja väljuvad veresooned - JOONIS! Süda jaguneb neljaks õõneks paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Südame parem ja vasak pool on teineteisest eraldatud lihaselise vaheseinaga, kusjuures kummalgi pool on koda vatsakesega ühendatud koja-vatsakesesuudme ehk suistiku abil. Paremasse kotta suubuvad alumine ja ülemine õõnesveen ning pärgurge, paremast vatsekesest väljub kopsutüvi Vasakuss...
SÜDAMEVERESOONTE SÜSTEEM. VERI 1. Arterid on veresooned, milledes veri voolab a. südamest elundite suunas b. elunditest südame suunas 2. Veenid on veresooned, milledes veri voolab a. südamest elundite suunas b. elunditest südame suunas 3. Selgitage mõisted: Kollateraal lisa ehk kõrvalveresooned, mida kaudu veri voolaks, kui peaveresoon on vigastatud või umbes. Anastomoos Veresooned, mille kaudu veri voolab ühest veresoonest teise. Kapillaar Kõige peenemad veresooned, mida näeb vaid mikroskoobis ja neis veri voolab kõige aeglasemalt. 4. Nimetage erinevused arteri ja veeni seina...
Anatoomia: südame - veresoonkond 106. Südame asend. Süda paikneb 2 kopsu vahel, diafragma peal. 2/3 südamest paikneb keha keskteljest vasakul, 1/3 paremal. Südamepõhimik on suunatud taha üles ja paremale, südametipp alla-ette ja vasakule, ulatudes 5. Ja 6. roide vahekohale. 107. Südame välisehitus. Südamel eristatakse tagumist-alumist vahelihasmist pinda ja eesmist-ülemist rinnakroidmist pinda. Südamel on tipp, põhimik, parem ja vasak vatsake, parem ja vasak kojakõrv, aordikaar, kopsutüvi... · Joonis lk 151 + anatoomia joonised joonis 4 108. Südame kambrid, suistikud, kambritesse sisenevad ja väljuvad veresooned. Süda koosneb neljast kambrist: 2-kojast (parem ja vasak koda) ja 2-vatsakesest (parem ja vasak vatsake). Südame parem ja vasak pool on teineteisest eraldatud lihaselise vaheseinaga, kusjuures kummalgi pool on koda vatsakesega ühendatud koja-vatsakesesuudme ehk suistiku abil. · Südame paremasse kotta sisenevad 3 su...
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM ........................... Süda ja veresoonkond ning haigused Referaat Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................3 1. Süda.............................................................................................................4 1.1. Süda ja haigused................................................................................5 2
ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON Referaat Koostaja: Helen Vinkel TÜ/TTÜ AVATUD ÜLIKOOL II semester 2009&2010 INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND: VERERÕHU REGULATSIOON. 1. Närvisüsteemi reguleeritavad mehhanismid vererõhu homeostaasil. 2. Vere ja vereringesüsteemi normaalväärtused. 3. Kuidas organism säilitab normaalset vererõhku. 4. Süda ja liikumine. 1. NÄRVISÜSTEEMI POOLT REGULEERITAVAD MEHHANISMID VERERÕHU HOMEOSTAASIS. Kesknärvisüsteemi (KNS) pea-ja seljaaju toimivad minimaalse kulutuse ja maksimaalse paendlikkuse printsiibil, kus oluline on funktsionaalne hierarhia. Ilma ,,kõrgemate
Tallinn Siseelundid 54. Seedekanali osad: Suuõõs Neel Söögitoru Magu Peensool Jämesool Kõverkäärsool Pärasool Pärak 55. Hammaste arv, liigid: (Joonis 11) Inimesel on kaks hammaste vahetust piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 purihammast. Jäävhambaid on aga 32: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2+3 purihammast (ees- ja tagapurihambad) 56. Hamba ehitus: (Joonis 11) Hammas koosneb juurekanalist, hambaõõnest, mida täidab säsi, kus sees on närvid ja veresooned, dentiinist, hambaemailist ja hamba kroonist. 57. Suured süljenäärmed ja sülje ülesanded organismis: (Joonis 11) Suured süljenäärmed: 2 keelealust süljenääret; 2 lõuaal...
Veresooned ja vereringe Veresoonkonnahaigused xxxxxxxxxxx 9c xxxxxxxxxxx 2012 Süda Peamiste veresoonkonnahaiguste põhjustaja on inimene ise, Südame-veresoonkonna haigused on peamiseks surma põhjustajaks Eestis. Südame ehitus ja talitus Süda pumpab verd temast väljuvasse aorti ja kopsuarterisse, Ööpäevas pumbatava vere hulk on ligikaudu 9 000 liitrit. Südame-Veresoonkonna haiguste riskifaktorid Mõjutavad: - Kolesterool (vere kõrge kolesteroolisisaldus), - Vererõhk, - Diabeet, - Ülekaal, - Suitsetamine, - Alkoholi tarbimine, - Toitumine, - Vähene füüsiline koormus. Mittemõjutavad: - Sugu, - Vanus, - Pärilikkus. Sagedasemad haigused Isheemiatõbi, - Südame verevarustus väheneb või lakkab Kroon...
Südame ja veresoonkonna haigused Mis elundkond on veresoonkond ja mis on selle ülesandeks? Veresoonkonna moodustavad süda, veresooned ning lümfisüsteem. Veresoonkonna ülesandeks on tagada pidev vere ja lümfi liikumine, mille vahendusel toimub kõikide elundite varustamine toitainete ja hapnkiuga ning mitmed kaitsereaksioonid Süda · Süda on koonusjas elund, mis paikneb kopsude vahekohal vahelihase vastas. 2/3 südamestpaikneb vasakul keha poolel, osadel inimestel võib see olla ka paremal poolel. · Süda pumpab ühe ööpäeva jooksul 7056 l verd ning inimese keskmise elua jooksul ligikaudu 180 miljonit l verd. Veresooned · Inimese veresooned jagunevad arteriteks, veenideks ja kapillarideks. · Arterid on tihke ehitusega elastsed ja paksud torukesed. Nende ülesandeks on kopsudest saabunud hapnikurikka vere juhtimine kõigisse kehaosadesse. · Veenide ülesandeks on kehas süsihappegaasiga küllastunud vere ja kopsudes hapnikuga...
arteritesse. Vasaku koja ülesandeks on pumbata hapnikurikast vasakusse vatsakesse, mis pumpab selle edasi arteritesse.Südame tööd kiirendab pingutus. Inimese süda asetseb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool ning teda kaitseb luustunud rinnakorv.Südant kahjustavad südameveresoonkonna haigused, millest kõige ohtlikum on südamelihase infarkt. Nende haiguste riskiteguriteks on suitsetamine, väär toitumine, ülekaalulisus, vähene kehaline aktiivsus ja pidev stress. Veresoonkond koosneb arteriaalsetest veresoontest, venoossetest veresoontest ning kapillaaridest. Aort ja arterid on paksude seintega, elastsed, taluvad survet ning nendes liigub veri kiiresti. Pulss on arterite rütmiline kokkutõmbumine ja lõtvumine. Veenide seinad on õhemad, mitte nii elastsed, vere ühesuunaline liikumine tagatakse klappidega, veri voolab aeglasemalt, veene on kaks korda rohkem kui artereid. Mõju hingamisaparaadile
- MEESTE TERVIS Referaat - - Pärnu 2011 SISUKORD 1. Meeste tervis: suurimad ohud........................................................................................3 1.1. Südame- ja veresoonkonna haigused......................................................................3 1.2. Kasvajalised haigused.............................................................................................3 1.3. Traumad ja vigastused............................................................................................4 1.4. Insult.......................................................................................................................4 1.5. Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK)........................................................5 1.6. II tüüpi diabeet...........................................................................................................
Perioodiliselt 28 päeva järel üks valminud tsentraalfolliikul lõhkeb ja munarakk väljub munasarjast, satub kõhukelmeõõnde ja sealt munajuhasse, olles valmis viljastumiseks MENSTRUATSIOON: sugukõpse naisel iga 21-35 päeva järel korduv, 3-6 päeva kestev verejooks emakast, mil heidetakse välja emaka limaskest ja viljastamata munarakk. Munaraku mitteviljastumisel emaka limaskesta pindmine kiht irdub. Seejuures veresooned katkevad ja toimub verejooks emakast. SÜDAME VERESOONKOND (KONTROLLTÖÖ NR 6) 98) Südame asend? Süda asub rindkeres, diafragma peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal pool, kahe kopsu vahel. Südamepõhimik on suunatud taha üles ja paremale, südametipp alla-ette vasakul. 99) Südame kambrid, nendesse sisenevad ja väljuvad veresooned? Süda jaguneb 4 õõneks: parem koda, vasak koda, vasak vatsake ja parem vatsake. Südame paremasse kotta sisenevad kolm veeni, mis toovad siia kogu keha venoosse vere
Tervis- organismi loomulik seisund, mis avaldub kehalise ja vaimse heaoluna. Haigus- organismi elutegevuse häire. Sümptom- haigusnähud, nende põhjal on võimalik haigust kindlaks teha ehk diagnoosida. Diagnoos- lühike otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta. Haiguste põhjused: Liigitatakse mitmel viisil. 1)Organismivälised ja organismisisesed . Organismivälised jagunevad füüsikalisteks(kiirgused, mehaanilised tegurid), keemilisteks(keemilised ühendid) ja bioloogilisteks (bakterid, viirused). Organismisisesed on näiteks pärilik soodumus. 2)Nakkushaigused ja mittenakkushaigused. Nakkushaigused (katk, rõuged, koolera). Mittenakkushaigus (kopsuvähk). Tekkeviisilt : Elu ajal kujunenud haigused ja kaasasündinud haigused. Haiguse järgud: Peitejärk, eeljärk, välja kujunenud haiguse järk, lõppjärk. Epiteemia- nakkushaiguse laiaulatuslik puhang. Tüsistus- põhihaigusele võib lisanduda organismi nõrgenemise tõttu mingi uus haigus e. tüsistu...
Sissejuhatus · Vormid - Subkliiniline - Krooniline perifeerne sensomotoorne neuropaatia - Fokaalsed neuropaatiad - Autonoomne neuropaatia · Põhjustatud peente närvikiudude kahjustusest · Autonoomse NS düsfunktsioon · Raskemaid häireid esineb kuni 14%-l diabeediga patsientidest Riskitegurid · Korreleerub diabeedi kestuse ja glükoosi taseme kontrolliga · Riskifaktorid - kõrge KMI - suitsetamine - kardiovaskulaarhaigused - kõrgenenud TG Süda ja veresoonkond · Verevooluhäired nahakapillaarides · Kardiaalne denervatsioon, valutu müokardiinfarkt · Kuumatalumatus · Ortostaatiline hüpotensioon · Tahhükardia, koormustaluvuse vähenemine · Müakardiinfarkti suurenenud risk Seedetrakt · Kõhukinnisus · Kõhulahtisus · Söögitoru düsfunktsioon neelamishäiretega · Roojapidamatus · Gastroparees anoreksia, iiveldus, oksendamine, varajane täiskõhutunne, puhitus Kuse-suguelundkond
silelihas, mis paikneb siseelundite seintes tagades siseelundite motoorika ja ei allu inimese tahtele skeletilihas, mis paneb meie keha liikuma ning allub meie tahtele 4.Elundi ja elundkonna mõiste. Näited Elund on kindlat kuju ja funktsiooni omas kehaosa, mille moodustavad omavahel mitmesugustes kombinatsioonides seostuvad koed (süda, maks, hammas) Elundkond moodustab aga elunditest, mis sooritavad kehas samaladseid funktsioone ja on omavahel ehituslikult ja talituslikult seotud (südame veresoonkond, seedelundkond) SÜDAME VERESOONKOND 5.Südame asend Asetseb eesmiseses keskseinandis ebasümmeetrili selt. 2/3 keha keskjoonest vasakul, 1/3 paremal. Kahe kopsu vahel, diafragma peal. Südametipp ulatub 5.-6. roide vahekohale. 6. Südame kambrid, suistikud, sisenevad ja väljuvad veresooned - JOONIS! Süda jaguneb neljaks õõneks paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Südame parem ja vasak pool on teineteisest eraldatud lihaselise vaheseinaga, kusjuures
Ehmatuse korral südametegevus kiireneb, aeglustub aga äkilise ja tugeva külmaärrituse tõttu. Südame tööd kiirendab samuti pingutus. Inimese süda asetseb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Südant kahjustavad südame-veresoonkonna haigused, millest kõige ohtlikum on südamelihase infarkt. Nende haiguste riskiteguriteks on suitsetamine, väär toitumine, ülekaalulisus, vähene kehaline aktiivsus ja pidev stress. Veresoonkond koosneb arteriaalsetest veresoontest (südamest kudedesse), venoossetest veresoontest (kudedest südamesse) ning kapillaaridest (ühendavad artereid ja veene, hästi peened, seinad koosnevad vaid ühest rakukihist). Aort ja arterid on paksude seintega, elastsed, taluvad survet ning nendes liigub veri kiiresti. Pulss on arterite rütmiline kokkutõmbumine ja lõtvumine. Veenide seinad on õhemad, mitte nii elastsed, vere
VERERINGEELUNDKOND JA SÜDAME EHITUS Vereringe elundkonna moodustavad veri, veresooned ning süda. Vereringe ülesanded: · Kindlustab pideva ainevahetuse · Seob kõik organismi osad tervikuks · Kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku ja hormoone · Aitab ühtlustada kehatemperatuuri Süda Inimese süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Süda on neljaosalin. Parem koda ja parem vatsake on vasakust vatsakesest ja vasakust kojast eraldatud vaheseina abil. Südame parem pool on hapniku vaene, kuna sinna suubuvad kehaveenid ja südame vasak pool on aga hapnikurikas, kuna sinna suubuvad kopsuveenid Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Süda töötab rütmiliselt EKG elektrokardiogramm VERESOONED JA VERERINGE Veresooned on torujad...
Kordamine 1. Luud ja liigesed ül: tugifun., vereloome (luuüdi), elundite kaitse, liikumine, min.ainete ainevah. luud: kolju: ajukolju -- otsmiku-, oimu-, kiiru-, kukla-, sõel- (ülem. ja keskm. karbik), kiilluu (vastsünd. lõgemed, täiskasv. luust. - tek. õmblused) ja näokolju -- sarna-, nina-, ülalõua-, alalõua-, pisara-, sahk-, keele-, suulaeluu, alum. ninakarbik lülisammas: kaela-, rinna-, nimme-, ristluu-, õndraluuosa; kaela- ja nimmelordoos, rinna- ja ristluuküfoos; 1. kaelalüli- atlas e kandelüli, 2. kaelalüli- aksis e telglüli; 7-12-5-5-3/5 rindkere: roided (12) -- pärisroided 1.-7., ebaroided 8.-10. (kinnit. 7. külge), vallasroided 11.-12. (kinnit. lihaste külge), rinnak õlavööde: abaluu, rangluu ülajäse: õlavarreluu, küünarluu (mediaalne), kodarluu (lateraalne), randmeluud (8 tk, 2 rida) -- trapets-, trapetsoid-, kuu-, lodi-, hernes-, kolmkant-, päit-, konksluu, kämblaluud (5), sõrmel...
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium SILVER MINAJEV IX klass SÜDA JA VERESOONKOND Referaat Juhendaja: Urmas Lekk Koostaja: Silver Minajev Pärnu 2 SISUKORD 1. SÜDA 3 Süda on pump, mis täidab elulise tähtsusega ülesannet, pannes vere organismis ringlema. Inimese süda on umbes rusikasuurune elund. Südame moodustab võimas südamelihas, mis
Vasaku koja ülesandeks on pumbata hapnikurikast vasakusse vatsakesse, mis pumpab selle edasi arteritesse. Südame tööd kiirendab pingutus. Inimese süda asetseb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Südant kahjustavad südame-veresoonkonna haigused, millest kõige ohtlikum on südamelihase infarkt. Nende haiguste riskiteguriteks on suitsetamine, väär toitumine, ülekaalulisus, vähene kehaline aktiivsus ja pidev stress. Veresoonkond koosneb arteriaalsetest veresoontest (südamest kudedesse), venoossetest veresoontest (kudedest südamesse) ning kapillaaridest (ühendavad artereid ja veene, hästi peened, seinad koosnevad vaid ühest rakukihist). Aort ja arterid on paksude seintega, elastsed, taluvad survet ning nendes liigub veri kiiresti. Pulss on arterite rütmiline kokkutõmbumine ja lõtvumine. Veenide seinad on õhemad, mitte nii elastsed, vere
ega väsi nii kiiresti. Treenitud südamega inimene suudab kauem joosta, sest tema koerakud saavad rohkem hapnikku. · Punalibled Tavaliselt ei tööta kõik punalibled korraga. Ühed töötavad, teised aga puhkavad samal ajal depoodes. Kehaliselt treenitud inimese punalibled tulevad kiiresti depoodest välja, kuineid vajatakse, töötavate punaliblede arv suureneb j aparaneb hapnikutarbimise võime. Treenitud inimene talub paremini ka verekaotust. · Veresoonkond Kehalise töö ajal, kui süda paiskab välja suuri verekoguseid, on oluline, et veresoontes ei oleks südamele vasturõhku. Madal rõhk tekib veresoontes nende laienemisel, korraga avanevad paljud rahuolekus kinni olnud juussooned ja hapnikurikas veri pääseb koerakkudele väga lähedale. Hapniku kandmine iga rakuni paraneb. Töö lõppedes ahenevad sooned kiiresti ja hoiavad vererõhu vajalikul tasemel. Veresoonte võime aheneda ja laieneda on tarvilik kasoojusregulatsiooniks
Hapniku kandmine iga rakuni paraneb. Töö lõppedes ahenevad sooned kiiresti ja hoiavad vererõhu vajalikul tasemel. Veresoonte võime aheneda ja laieneda on tarvilik kasoojusregulatsiooniks. Jahedas keha pindmised veresooned ahenevad ja organism ei jahtu liigselt maha. Kuumas laienevad pindmised veresooned ja organism annab soojust rohkem ära,kaitsted end nii ülekuumenemise eest. Treenitud inimesel on hästi arenenud veresoonkond, mistöttu ta talub äärmuslikke kliimamuutusi paremini. Koerakud Teadlased on kinldaks teinud, et väga hästi treenitud inimestel paraneb koerakkude võime punalibledelt hapnikku vastu võtta. Selline inimene võidab teisi väga pikkadel distantsidel võisteldes. Milliseid harjutusi eelistada? Harjutuste valikul tuleks eelistada eelkõige harjutusi, mis parandavad organismi hapniku omastamis võimet. Et olla terve ja treenitud ei ole alati vaja käia kallites treening saalides, on
Vere- ja lümfiringehäired Vereringe ja lümfiringe Normaalse vereringe tagavad: häired kardiovaskulaarse süsteemi normaalne seisund - süda - veresoonkond Anne Vahtramäe MD, MNSc - veri vereringe normaalne regulatsioon Tartu Tervishoiu Kõrgkool 9/20/2013 2 Hüpereemia e liigveresus Arteriaalne hüpereemia 1
vatsakestele ja aeg Q-saki algusest kuni T-saki lõpuni (Q-T-intervall) on vatsakeste elektriline süstol. Ühtlase ST-vahe ajal püsib vatsakese lihas depolariseerituna. Muutuste järgi elektrokardiogrammi sakkide kujus ja nende vahelistes ajaintervallides on võimalik iseloomustada südame erutusjuhtesüsteemi ning müokardi seisundit. Registreeritavad pinged on kõige enam mõne millivoldi suurused. 11. Veresoonkond. Veresoonte jaotus funktsiooni järgi. Vererõhk ja selle regulatsioon. Vererõhu mõõtmine. Veresooned, s.o. arterid, kapillaarid ja veenid moodustavad koos südamega kardiovaskulaarse süsteemi. See kujutab enesest transpordisüsteemi, mis pumba (südame) abil hoiab transpordivahendit (verd) pidevalt ringlemas elastsetest torudest (veresoontes) koosnevas suletud süsteemis. Selle süsteemi tähtsaim ülesanne on varustada organismi kõiki elavaid rakke nende
suusatamine, sõudmine, ujumine, aeroobika, tantsimine, jalgrattasõit. Vastupidavusharjutused tugevdavad südamelihast, parandavad vereringet ja kiirendavad ainevahetust, mis on kõige laiemas mõistes hea enesetunde aluseks. Liikumisel varustab 4 Tervisekäitumise muutmise projekt süda ja veresoonkond kõiki lihaseid ja elundeid hapniku ja toitainetega märksa aktiivsemalt kui rahuolekus, tänu sellele paraneb elundite töö ja väljutatakse kiiremini jääkprodukte. Algusfaas 21.04 25.04.2010 kolmapäev neljapäev reede laupäev pühapäev 9.00-11.00 raamatukogus 10.00- 12.00 8.00-8.50 8.00- 10
näiteks on alati kindlustatud reipus ja elurõõm. Mida rohkem inimene liigub, seda paremaks muutub enesetunne. Kepikõnni plussid. 1. Kepikõnni ajal paraneb sinu suurte ja põhiliste lihaserühmade seisund. Areneb käsivarte, selja, kõhu, külgede, puusavöö ja jalgade musklilisus. 2. Kepikõnni ajal paraneb hingamis- kui vereringeelundite seisund, kopsude, süda ja veresoonkond hakkab paremini tööle. 3. Kepikõndi võib harrastada igal pool ja igal ajal ning mistahes põhjusel, selleks sobib nii asfaltkattega tee, park, liivarand kui ka mets. 4. Kepikõnni liigutused on loomulikud, kuna need põhinevad inimese normaalsel liikumisel. 5. Kepikõnni abivahendit keppi saab kasutada kepivõimlemisel, see teeb sind graatsilisemaks ja tugevamaks. 2.Positsioon maailmas
b. Hirm, ärevus (mõjutatud on aju, vereringe, ainevahetus). c. Vastavalt ilmnenud tunnustele saab neid leevendada α või β blokaatoritega. d. Hüpertüreoidism, ravi türoidhormoonidega, halogeenitud süsivesinikke sisaldavad anesteetikumid ja tiobarbituraadid tekitavad patsiendil eelsoodumuse katehoolamiinide toksilisuse ilmnemiseks. 13. Mittekatehoolamiinid? Efedriin Süda ja veresoonkond – toime sarnane adrenaliinile: vererõhu tõus, müokardi kontraktiilsuse tõus, naha ja neerude veresoonte spasm. Vasopressoorne toime palju kordi nõrgem kui adrenaliinil, kuid toimeaeg 7-10 korda pikem. Gripi teedes - pseudoefedriin KNS stimulant Põhjustab müdriaasi Bronhilihaste lõõgastumine Toimib peamiselt alfa1-retseptoritesse Fenüülpropanoolamiin
Keila Gümnaasium 7c klass Juhan Juurikas Uimastite kahjulikud mõjud Referaat Juhendaja H. Israel Keila 2009 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 1. Kuidas uimastid inimest mõjutavad 4-5 2. Uimastitekahjustused 6 3. Enamlevinud narkootikumid ja psühhoaktiivsed ained. 7-11 3.1. Rahustava toimega uimastid 7-8 3.1.1. Opiaadid 7 3.1.2. Kanepi produktid 8 3.2. Stimulandid ehk ergutava toimega uimastid 8-10 3.2.1. Kokaiin ja crack 8-9 3.2....
Tiitelleht Rasedus ja liikumine Kaisa Koppel 10 ? Klass Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium 2008. a. 1 Sisukord Tiitelleht................................................................................................................................... 1 Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Asjad millega arvestada enne sportima hakkamist.................................................................. 3 Muutused kehas...................................................
Õenduslugu ja õendusplaan õdede II kursusel kirurgilise haige õenduse õppepraktikal Sissejuhatus Oma kirurgia praktikat ma läbisin Kõrvakliinikus Kõrvakliiniku-kirugia osakonnas. Osakonnas oli minu juhendajaks Kaire Kärne ja koolipoolne juhendaja oli Helme Toss. Oma õendusloo patsiendiks ma valisin 34 aastase meesterahva. Valisin selle patsiendi, sest ta oli juba mõned päevad postoperatiivses perioodis ja pidi veel jääma mõneks ajaks haiglasse. Osakonnas, kus ma olin on väga raske valida sellist patsiendi, keda sul oleks võimalik jälgida pre ja postoperatiivses perioodis piisavalt aega, et sa saaks jälgida muutumisi tema tervislikus seisundis, kuna patsiendid pärast operatsiooni lähevad tavaliselt samal või järgmisel päeval juba koju. Samas ma olin praktikal kümme päeva ja ei saanud loota, et selle aja jooksul tuleb mingi patsient, kes jääb kauemaks ajaks haiglasse. Veel minu valikut patsiendi valimisel mõjutas see, et osakonnas ü...
vedelikku ja tekivad ainevahetushäired. Organismi elutegevuse kiirenemise tõttu tõuseb kehatemperatuur, mida soodustab ka aktiivne liikumine. See tekitab ülekuumenemise ehk kuumarabanduse ohu. Kuna ecstasyl on hallutsinogeene toime, liigitatakse seda mõnel maal hallutsinogeenide, mitte stimulantide hulka. Kahjustav toime: Tekivad siseorganite kahjustused ja tugev psüühiline sõltuvus. Kahjustuvad maks, sapipõis, sugunäärmed, veresoonkond. Ecstasyl on tugev toime kesknärvisüsteemile, tarvitamisega võivad kaasneda psüühikahäired ning ajukahjustused. Ecstasy on ohtlik, sest levib müüt tema kahjustustest ja "süütusest", mistõttu paljud noored hakkavad seda kergekäeliselt tarvitama. Ecstasy tabletid on väga levinud noorteseas pidudel lisaenergia saamiseks. Kokkuvõte Enamike noorte jaoks ei ole uimastid nende igapäevaelust. Peamisteks
(närvikude, närvirakud, saaterakud) - Kesknärvisüsteemi elundid on pea ja seljaaju mille põhifunktsioonid on tingitud ja tingimatute reflekside reguleerimine. mälu ja mõtlemine; Perifeerne, vegetatiivne (sümpaatiline, parasümpaatiline) põhifunktsioon on silelihaste töö, siseelundite ja ainevahetuse reguleerimine; Somaatiline (närvid ja närvisõlmed) -ülesanneteks on skeletilihaste tegevuse reguleerimine . Südame veresoonkond (vereringe elunditeks on süda, veresooned, veri, lümf, koevedelik-organismi sisekeskkond. Põhifunktsioon on kudede verevarustus. Tugi- ja liikumiselundkond elunditeks on skelett, luud, kõhred, liigesed, kõõlused. Skeletilihased Nahk - epiderm e. marrasnahk, derma e. pärisnahk, nahaalune kude. Nende põhi funktsioon on keha kuju moodustamine; pea- ja seljaaju, rinnakorvi ja kõhuõõneelundite kaitse, tugi, elundite liikumine. Naha ülesanne
nädalat. Emas- ja isaskala ujuvad kõrvuti pesalohu kohal: emane poetab sinna 56 mm läbimõõduga marjaterad, samal ajal laseb isane veevoolul kanda marjale niisa. Neil sekundeil mari viljastatakse ja saab alguse uus elu. Kohe katab emaskala viljastatud marjaterad liiva ja kruusaga. Marja areng ja noor lõhe. Pärast viljastumist marjatera paisub, algab loote areng. Viie- kuue kuu jooksul arenevad lootel välja eluks vajalikud elundid ja veresoonkond. Aprilli lõpul marjakest puruneb ja koorub eelvastne. Eelvastse staadiumis, umbes poolteise kuu jooksul toituvad lõhed rebukotist, mis võtab enda alla 6070% kogukaalust. Mai lõpus talub eelvastne juba paremini valgust ja poeb kruusakihist välja. Peagi tõuseb kalahakatis veepinnale ja täidab ujupõie õhuga. Enne rebukoti täielikku imendumist hakkab ta järk-järgult haarama toitu (näiteks aerjalalisi). Moone jõuab lõpule siis, kui soomuskate on täielikult välja kujunenud
· Entropia ja negentroopia · Energia puudus tööks (veekann ja köök) · Kasutame Päikese energiat läbi fotosünteesi loodud keemiliste ühendite valminud toidust korrapärasuse loomiseks ehk elutöö tegemiseks Keha - süsteemide süsteem · Närvirakk teeb oma tööd juhib organismi · Lihasrakk viib inimese sinna kuhu vaja (tavaliselt toidu juurde) · Seedesüsteem tegeleb toitlustamisega · Süda ja veresoonkond täidab transpordi ülesannet keha eri osade vahel · Kõik teevad oma tööd · Kõik kulutavad energiat! Energia + aine · Lisaks energiale vajab keha ainet · Keha "kulub" ja olemaolevate struktuuride taastamiseks on vaja "ehitusmateriali" · Keha areneb ja uute struktuuride tarbeks on vaja "ehitusmateriali" · Osa materiali saab keha "enda seest" rakud vahetavad omavahel ainet · Osa materialist tuleb väljast poolt keha toiduga · Kehas toimub ainevahetus
vedelikku ja tekivad ainevahetushäired. Organismi elutegevuse kiirenemise tõttu tõuseb kehatemperatuur, mida soodustab ka aktiivne liikumine. See tekitab ülekuumenemise ehk kuumarabanduse ohu. Kuna ecstasyl on hallutsinogeene toime, liigitatakse seda mõnel maal hallutsinogeenide, mitte stimulantide hulka. Kahjustav toime: Tekivad siseorganite kahjustused ja tugev psüühiline sõltuvus. Kahjustuvad maks, sapipõis, sugunäärmed, veresoonkond. Ecstasyl on tugev toime kesknärvisüsteemile, tarvitamisega võivad kaasneda psüühikahäired ning ajukahjustused. Ecstasy on ohtlik, sest levib müüt tema kahjustustest ja "süütusest", mistõttu paljud noored hakkavad seda kergekäeliselt tarvitama. Ravimisõltuvuse iseärasused Preparaat Psüühiline Füüsiline tolerant- Isiksuse Antisotsiaalsed teod
Üks kontakt lüüakse looma kuklasse mitte sügavamale kui 5 mm, teiseks kontaktiks on metallplaat esijalgade all; tagajalgade all on isolatsiooniks kummiplaat. On kindlaks tehtud, et kõige parem elektrijuhtivus on kudedel oimude vahel, kõige halvem aga pea ja kaela ühenduse kohal ning sõrgade vahel. Kui üks elektrood asub kuklal, teine sõrgade juures, moodustub suurim elektrivoolu tihedus südame piirkonnas. Kuna veri on hea elektrijuht, kannatavad elektrivoolu läbi eelkõige süda ja veresoonkond, mitte aga kesknärvisüsteem, mistõttu ei saavutata alati vajalikku uimastusefekti. /1,3,4/ Pärast uimastatud looma kukkumist tõstetakse boksi eessein üles, boksi põrand kaldub ja loom libiseb boksi ees olevale vastuvõtulauale või boksi esisel põrandal olevale matile. Boks peab olema maandatud ning uimastaja seisma kummist alusel ja töötama kummikinnastega, et vältida elektrivoolu alla sattumist. /1/
KORDAMISKÜSIMUSED. Sport ja tervis eksamiks. Jaanuar 2017. 1. Nimeta ainevahetuse etapid, milliseid molekule inimene vajab keskkonnast ja milliseid annab keskkonda tagasi? Milliseid toitaineterühmi peab inimene toiduga saama (6)? Millised neist annavad energiat? 2. Ainete aktiivne (kanalid, pumbad) ja passiivne (osmoos, difusioon) transport. Too näiteid mõlema transpordiliigi kohta. Mis on iso-, hüpo- ja hüpertooniline lahus? Mis on füsioloogiline lahus? 3. Mis on assimilatsioon ja dissimilatsioon? Milline protsess on valdav sportliku tegevuse käigus? Aga pärast seda? Põhjenda, miks! 4. Inimese põhikoed, nende ehitus ja funktsioonid? 5. Parasümpaatilise ja sümpaatilise närvisüsteemi toime kehatalitlustele? 6. Milleks vajab inimene energiat? Üldise energiakulu komponendid ja osakaal? Kui suur on päevane energiavajadus? Milliste biomolekulidega ja kui suures osakaalus (%) peaks see vajadus olema kaetud? 7. ATP str...
Mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite farmakoloogia Katrin Sonn 2012 Loengu teemad Eikosanoidid ja NSAIDide toimemehhanism Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (NSAIDid) Jaotus Farmakodünaamika Farmakokineetika Kõrvaltoimed Ravimite eripärad Eikosanoidid ja NSAIDide toimemehhanism Eikosanoidide süntees Erinevad kahjulikud tegurid stimuleerivad fosfolipaasi rakumembraani fosfolipiididest moodustub arahhidoonhape Arahhidoonhapet metaboliseerivad mitmed ensüümid Tsüklooksügenaasid (COX-1 ja COX-2) Lipoksügenaasid CYP450 ensüümid Arahhidoonhappest moodustuvad eikosanoidid on lokaalsed koehormoonid Prostaglandiinid Leukotrieenid Tromboksaanid Eikosanoidide süntees Tsüklooksügenaasid COX-1 COX-2 Konstitutiivne Indutseeritav Esineb enamikus kudedest Ind...
Antioksüdandid on ained, mis blokeerivad vabade radikaalide kahjulikku toimet biomembraanidele ja biomolekulidele. Astelpajus on sellisteks ühenditeks karotenoidid ja bioflavonoidid (taimepigmendid, mis annavad marjadele vastava oranzi ja kollase värvuse). Astelpajus on esialgselt tõestust leidnud ka kasvajavastane toime - b-karoteen; lükopeen- teatud mao-, rinna-, eesnäärme- ja pankreasevähi tekkevastane toime; zeaksantiini rinnavähki ennetav toime. Süda ja veresoonkond - Astelpajus sisalduvad flavoonid (kvertsetiin, kamferool) tugevdavad südame kontraktiilsust (kokkutõmbevõimet), tema pumbafunktsiooni, vähendavad perifeerset resistentsust (veresoonte takistust) ning suurendavad veresoonte elastsust. Seega on astelpajul teatud määral vererõhku alandav toime. Astelpajul on täheldatud ka vereplasma kolesteroolisisaldust langetav toime. Bioflavonoidid koostöös vitamiin C-ga tugevdavad kapillaaride seinu (takistavad hüaluronidaasi jt
PÕHIKOOLI BIOLOOGIA LÕPUEKSAM KONSPEKT 7.KLASS Organismide e elusolendite tunnused: · Koosnevad rakkudest · Iseloomustab kasvamine · Arenemine · Paljunemine · Ainevahetus · Reageerimine keskkonna muutustel Bakterid Koosnevad ühest lihtsa ehitusega rakust, millel ei ole tuuma. Bakterid toituvad enamasti valmis orgaanilistest ainetest. Rakud paljunevad pooldudes. Algloomad Koosnevad samuti ainult ühest rakust. Suurem osa algloomadest toitub nagu loomad, teistest organismidest (bakteritest, ja väiksematest ainurakstetest). Algloomad paljunevad pooldudes. Seened Enamik seeneriigi esindajaid on hulkraksed. Nad ei fotosünteesi, vaid hangivad seeneniidistiku abil teiste organismide toodetud toitaineid. Paljunevad eostega. Taimed Taimed on hulkraksed organismid. Taimed toodavad endale vajalikud toitained ise fotosünte...
Saalikäsipalli poolt esitatavad füsioloogilised nõudmised mängijatele võrdlus rannakäsipalliga. Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................... ..................................... 3 KIRJANDUSE ÜLEVAADE......................................................................................................4 1.KÄSIPALLIMÄNGU ÜLDISELOOMUSTUS... .............................................................................. 4 1.1.Rannakäsipalli tekkimine ja areng.....................................................................4 2.SAALIKÄSIPALLIMÄNGU POOLT ESITATAVAD FÜSIOLOOGILISED NÕUDED.......................5 2.1.Aeroobne-anaeroobne suutlikkus.....................................................................5 2.2.Füüsilised näitajad.....
Anatoomia - Koed, organid, organsüsteemid, skelett, liigesed 1. Koe mõiste. - Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakke ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus. · Epiteelkoed - katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest (rakuvaheainet on vähe). Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime (haavade paranemine) · Side- ehk tugikoed iseloomulik on suhteliselt suur amfoorst põhiainest ja kiududes koosneva rakuvaheaine sisaldus. Rakuvaheaine määrab ära koe omadused. Toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude) ja tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrekude, luukude) · Lihaskoed ühtseks ehituslikeks elemen...
mehaanilises ärritamises ning kudede perioodilises ahenemises ja laienemises. Vibratsiooni toimel paraneb kesknärvisüsteemi üldine seisund, kudede toonus, vereringe ja ainevahetus. Näidustused: psühhoos, neuroos, stress, depressioon, veresoonte lupjumine, seedetrakti haigused. 4. Ultraheli kõrgsagedusega mehaaniliste võngete kasutamine ravi eesmärgil, mille toimel laieneb veresoonkond, paraneb vereringe ja ärrituvad närvisüsteemid. Näidustused: emaka ja munasarja põletik, kõrva, kurgu ja silmahaigused, bronhiaalastma, reumatoidartriit (krooniline liigesepõletik), lastetus ja impotentsus. 5. Laserravi laserkiirte kasutamine ravi eesmärgil. Infrapunaste kiirte ravitoime seisneb keha teatud piirkondade kiiritamises, mille tulemusena paraneb kudede ainevahetus, 13
koosneva lubikojaga, mida eritab mantel, ja millel võivad olla lukuplaat ja sulgurlihased nagu karpidel. Need poolmed pole mitte vasem ja parem, vaid kõhtmine (suurem) ja selgmine (väiksem). Kõhtmist võib läbida vars, mille ots kinnitub alusele. Lofofoor koja sees on liikumatu, koosneb kahest käsijäsemest (sellest hõimkonna nimi), omaette toesega, paljude pisikeste kombitsatega, mille vahelt ripsmete jõul vett läbi sõelutakse. Pärak võib puududa. Seedimine sooles osalt rakusisene. Veresoonkond ja närvisüsteem nõrgalt arenenud. Metanefriidid. Looted arenevad vabalt; vastne üsna täiskasvanu sarnane. Sammalloomi vaata eest poolt 70. Seni vaadeldud kahekülgsete hõimkonnad, lameussidest lülijalgseteni, olid esmassuused (Protostomia). Loote lõigustumine on neil enamasti spiraalne. Karikloote ehk gastrula esialgne suu, blastopoor, jääb ka hiljem looma suuks. Kõva skelett (toes), olgu siis mineraalne
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava KIRURGILISE HAIGE ÕENDUSABI AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU Juhendaja: Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ÕENDUSANAMNEES...........................................................................................................4 2.ÕENDUSPLAAN....................................................................................................................8 3.JÄLGIMISLEHT...................................................................................................................14 4.RAVIMITE MANUSTAMINE...................................................................................
............................................................................................3 1. ALKOHOL....................................................................................................................6 1.1. Alkoholi olemus.....................................................................................................6 1.2. Alkoholi mõju........................................................................................................7 1.2.1. Südame- ja veresoonkond..............................................................................8 1.2.2. Vähkkasvajad.................................................................................................8 1.2.3. Vaimne tervis..................................................................................................9 1.2.4. Maksahaigused...............................................................................................9 1.2.5. Alkoholi mõju ajule..............
IV närvikude moodustab närvisüsteemi, pea- ja seljaaju ning närvid. 3. Elundi ja elundkonna mõiste. Näited.: elund ehk organ on kindlat kuju ja funktsiooni omav kehaosa, mille moodustavad omavahel mitmesugustes kombinatsioonides seostuvad koed. Nt süda, maks, neer, hammas. Elundkond moodustub aga elunditest, mis sooritavad kehas samalaadseid funktsioone ja on omavahel ehituslikult ja talitluslikult seotud. Nt südame veresoonkond, seedeelundkond. 4. Luukoe ehituslikud elemendid: 50% vett, 16% rasva, 12% teisi orgaanilisi ja 22% anorgaanilisi aineid. Orgaanilised ained annavad luudele vetruvuse ja painduvuse. Anorgaanilised ained, peamiselt kaltsiumisoolad, tugevuse. NB! Joonis töövihikust!!! 5. Luu kui organi ehitus: luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris, liigesekõhr ja luuüdi. 6. Treeningu mõju luu arengule: hüpokineesia ( madala liikuvuse ) puhul on luud haprad
Marju Peärnberg 10.1.13 Ohutegurid Füüsikalised Keemilised Bioloogilised Füsioloogilised Psühholoogilised Töö laad- öötöö, töö kuvariga üle 50% tööajast Muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid Müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus), elektromagnetväli Õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus, Kõrge ja madal õhurõhk Seadmete ja masinate liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht, muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid- õigusaktid "Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord" 25.jaanuar 2002 Vvm nr 54(viimane muudatus 30.04.2007) "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna piirnormid ja müra mõõtmise kord" Vvm 12.04.2007 nr 108 Õigusaktid 2 "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõju...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Merilin Lettens AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU Kirurgilise haige õendusabi praktika iseseisev töö Juhendaja: Ireen Bruus, Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2015 SISUKORD .................................................................................................................... 3 JÄLGIMISLEHT............................................................................................ 14 RAVIMITE MANUSTAMINE...........................................................................16 LABORATOORSETE UURINGUTE VÄÄRTUSED.............................................18 ARSTI KORRALDUSED................................................................................ 20 LÜHIKE ÜLEVAADE HAIGUSEST.................................................
sulgurlihased nagu karpidel. Need poolmed pole mitte vasem ja parem, vaid kõhtmine (suurem) ja selgmine (väiksem). Kõhtmist võib läbida vars, mille ots kinnitub alusele. Lofofoor koja sees on liikumatu, koosneb kahest käsijäsemest (sellest hõimkonna nimi), omaette toesega, paljude pisikeste kombitsatega, mille vahelt ripsmete jõul vett läbi sõelutakse. Pärak võib puududa. Seedimine sooles osalt rakusisene. Veresoonkond ja närvisüsteem nõrgalt arenenud. Metanefriidid. Looted arenevad vabalt; vastne üsna täiskasvanu sarnane. Eesti vetes puuduvad. 70. Esmassuused (Protostomia) ja teissuused (Deuterostomia): ehituse ja lootearengu erinevusi, näiteid Esmassuussed: Loote lõigustumine on neil enamasti spiraalne. Karikloote ehk gastrula esialgne suu, blastopoor, jääb ka hiljem looma suuks. Kõva skelett (toes),
1. Koe mõiste. Koeks nim ühesuguse päritolu, ehituse ja taitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2-3. Kudede põhirühmad, liigid, nende lühiiseloomustus ja esinemine inimorgamismis. Epiteelkoed ehk kattekoed, side- ehk tugikoed, lihaskoed ja närvikude. EPITEELKUDE E. KATTEKUDE Epiteel kude katab keha või elundi välispinda. Rakud on väga üksteise kõrval. Nt naha ja limaskestade pindmine kiht, seedetrakti sisepind, näärmed. SIDEKUDE E.TUGIKUDE sidekoed jaotatakse kahte suurde rühma : 1. toite funktsiooniga sidekoed(veri, lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude ja kohev sidekude ) 2. tugifunktsiooniga sidekoed(tihe sidekude, kõhrkude, luukude) LIHASKUDE- tõmbub kokku, konstraktsiooni tõmme. 1. silelihaskude- mis paikneb sisee...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
