METSSIGA Metssiga on Euroopas laialt levinud, puududes Inglismaal ja enamikus Skandinaavias. Neid leidub veel Aafrika ja Aasia lõunaosas. Eesti alale on ta viimast korda sisse rännanud selle sajandi alguses, olles siin oma levila põhjapiiril. Täielikult puudus ta siin 17. - 19. sajandil valitsenud külmemal perioodil. Ta on kiilja kehakujuga: keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa. Ninamik on tal tugeva tundliku kärsaga, mis aitab tal toitu leida ja maa alt kätte saada. Karvkate on mustjaspruunist hallikaspruunini. Turjal on neil tugevad harjased. Põrsastel on kollakaspruunid pikitriibud. Need kaovad neljandal elukuul. Iseloomulik on see, et silmahambad on hästi arenenud ja kasvavad isasloomadel kogu elu jooksul. Need on nn. seakihvad. Isasloomadel on samuti arenenud sidekoeline küljekilp roiete piirkonnas. See on oluline rivaalidega võitlemisel, sest ta kaitseb siseelundeid vastase kihvalöökide ees...
ristluutükk Suuretükiline liharoogade lisandid Pikitakse ribadeks lõigatud toiduainetega(nt porgand, peekon) Sealiha, 1,5 kg suurused Hautatud, 2-3 lõiku portsjonis välisfilee, tagaosa tükid küpsetatud Hautatud Suuretükiline liharoogade lisandid Pikitakse ribadeks lõigatud toiduainetega Praad Sealiha, Maitsetatud, Küpsetatud kaelakarbonaad, vormitud
laialdaselt toiduvalmistamiseks. Paljudel puhkudel jäetakse kamar lihale peale, näiteks suitsusinkidel ja suurematükilistel ahjupraadidel. Sealiha on mahlane ja maitsev. Sea rümp kaalub keskmiselt 6075 kg peaaegu kolm korda väiksem kui veise rümp. Nagu ülejäänud rümbad, jaotub sea rümp kolmeks osaks: esi, kesk ja tagaosa. Esiosa jaguneb omakorda kaelatükiks, abatükiks, esikoodiks ning põseks, keskosa selja ja küljetükiks. Tagaosas asuvad tagaosa lihased ja tagakoot. Sea rümp saetakse ennem tükeldamist pikkupidi pooleks. Tükeldatav sea poolrümp on ilma pea, jalgade ja sabata, viimased on eraldatud töötlemisel koos teiste tapasaadustega. Sea rümba tükeldamist alustatakse kõige väärtuslikumast kulinaarsest tükist ehk sisefileest, et vältida sellesse sisselõigete tegemist. Seejärel eraldatakse LINKrümbaosadeks : tagaosaks (u 1012 kg), esiosaks (u 1012 kg)
Veiseliha enim levinud kasutusalad. · Antrekoot (veise turjaliha) on rasvaga läbikasvanud kondita tükiliha, seega mahlane suutäis (sarnaneb sea kaelakarbonaadiga). Antrekoot sobib üsna hästi Grillimiseks ja praadimiseks. · Veise abatükk kondiga sobib suurepäraselt supi tegemiseks, kondita aga ka guljasiks ja böfstrooganoviks. Abatüki lihased on ebakorrapärased, küllalt soonelised ja piisava rasvasisaldusega. · Veise tagaosa lihased (sise-, välis-, pähkli-, ristluutükk on parimad guljasiks ning böfstrooganiviks. Sobivad ka woki- ja pajarooga, lõikudena praadimiseks ninga grillimiseks, samuti ahjupraeks. Hinnatuim tagaosa lihas on sisetükk, üsna palju kasutatakse ka ristluutükki (eriti rostfiifi valmistamiseks). Tagaosa lihased moodustavad korrapärase lihastegrupi. Ilusa lõikepinna ja väga napi rasvasisaldusega liha! · Veise välisfilee sobib praadimiseks pihvidena, ka minutipihvidena. Väga tuntud
Omalooming Silm Nägemiselund on meil silm, õues on ilus ilm, silma kaitsevad silmalaod, aga mitte selle eest ,kui silma taod. Silmas paikneb silmaava, silmade pesemine on tava, silmal on esi- ja tagaosa, kuulsin seda tunnis läbi kisa. Mõnede silmad on sinised, teistel aga hoopis rohelised, pigmendist sõltub silmade värv, silmas on ka nägemisnärv. silmalääts muudab kuju, kuid sellest ei olene meie tuju, tänu silmadele me näeme , ning väljas asju üle kaeme .
riietusese. · Kantakse alakehal vastu ihu. · Kõige enam on materjalidest kõige kasutatavam puuvillane riie ja puuvilla sisaldavad materjalid (elastaan või muud sünteetilised kiud) ning sünteetilised mikrokiudsetest materjalidest (lycra ja nailon). 3 Stringid · Stringid ehk Pepuvahepüksid on kitsad ,,mini" aluspüksid, mis eesotsas katavad ainult häbemepiirkonda ja mille tagaosa kantakse tuharate vahel. Need koosnevad kahest (või ühest) riide kolmnurgast ja neid ühendavatest paeltest. G-string ehk nöörstring, mille tagaosa kujutab endast kitsast riideriba, mis jookseb tuharate vahel vöökummini. T-string- stringid, millel pole tagumist kolmnurka, tuharate vaheline pael on ühendatud otsa vöökummipaelaga moodustades ,,T"-kuju. 4 Lühikesed aluspüksid
Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased kindlustavad ka silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise mingi eseme vaatlemisel ning pilgu pööramisel. Väliste silmalihaste väär asend põhjustab kõõrdsilmsust. Silma ehitus Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Täiskasvanud inimese silmamuna kaalub umbes 7 grammi ja selle läbimõõt on ligikaudu 2,5 cm. Meeste silmad on naiste omadest veidi suuremad. Silma ees- ja tagaosa ehitus on erinev. Eespoolt katab ja kaitseb silmamuna läbipaistev sarvkest. Valguskiired tungivad sellest läbi. Kumer sarvkest suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. Silma sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva silmaava ehk pupilli. Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus, mis reguleerib silma langeva valguse hulka. Hämaras on silmaava suurem, eredas valguses aga väiksem. Silmaava suurus ei muutu hetkega, selleks kulub kindel aeg
Rõhupiiraja joonis vihiku Kuna pidurdamisel auto esiosa vajub allapoole ja tagaosa tõuseb üles, siis oleks kasulik kui tugeval pidurdamisel läheks suurem pidurdusjõud esiratastele. Paljudel autodel ongi selleks tagarataste pidurisüsteemi jaoks rõhupiiraja. Kaasajal on autod varustatud ka elektroonilise juhtimisega rõhupiirajatega. Rõhuregulaator - joonis vihikus Rõhuregulaator reguleerib samuti tagaratastele antavat pidurvedeliku rõhku, kuid teeb seda mõnevõrra täpsemalt. Nõrgemal pidurdamisel tuleb pidruivedeliku rõhk kanal A kaudu silindrisse (4)
Esimese kihi peale kulub 590g lakki ja koos teise kihiga on laki kulu 1180g Jrk. Detail Arv Pikkus Laius Detaili Laki kulu Nr. (mm) (mm) (m²) 1. Raamukse püstipuud 2 520 60 0,062 12,4g 2. Raamukse ristipuud 2 390 60 0,047 9,4g 3. Uksetahvel 1 414 284 0,118 23,6g 4. Sahtli esi- ja tagaosa 6 346 120 0,25 50g 5. Sahtli küljed 6 375 120 0,27 54g 6. Sahtlit kattev esitükk 3 390 170 0,20 40g 7. Kapi pealmine plaat 1 830 435 0,361 72,2g 8. Kapi alumine plaat 1 760 400 0,304 60,8g 9. Kapi küljed 2 730 400 0,6 120g 10
Au sees kunstniku arvamus, kunstniku ja tellija suhted muutuvad. Hakati tunnustama kunstniku loovust ja erineust tavainimesest. Arhitektuur: Levinuim ehitustüüp on tsentraalehitis. Silmapaistvaim kirikuehitus PEETRI KIRIK ROOMAS ehk Püha Peetruse Basiilika on Vatikanis Püha Peetruse väljakul asuv kirik, mille ehitus algas 1506 a ja lõpetati 1626 a, viielööviline ja suurim maailmas, Michelangelo projekteeris kupli ja kiriku tagaosa, Kreeka risti kujuline põhiplaan, väljaku keskel asub Egiptuse obelisk, mis veeti sinna 1583. aastal Sixtus V korraldusel. PALLADIO Arhitektuur, läbi mitme korruse ulatuvad sambad. BRAMANTE- Rooma Peetri kiriku esialgne arhitektuur. Kunst: MICHELANGELO BUONAROTTI (1475-1564) Pärit vaesest aadliperest Firenzes. Ema sureb varakult ja kasvab üles kasuemaga. Tal oli kuus venda, kes kõik magasid ühes voodis. Isa ei
Paelussid Paelussid on parasiidid kes elavad loomade sooles. Ehitus: Keha on paelakujuline, koosneb väga paljudest lülidest. Keha eesotsas on päis, mis on varustatud 4 iminapaga (vajalik sooleseinale kinnitumiseks). Päisele järgneb kael (tekib juurde keha lülisid). Liikudes keha tagaosa poole lülid suurenevad. Neil on närvisüsteem, mis koosneb kahest pikast närviväädist ja kehas olevatest närvijätketest. Erituselunditeks on kaks erituskanalit, mis kulgevad keha külgedel ja avanevad keha viimasel lülil. Sigimiselundid paiknevad keha igas lülis. Seedeelundkond puudub. Nudipaelussi areng: Kehas on 800-1000 lüli. Igas lülis on 10 000 muna. Munad väljuvad inimese soolest väljaheidetega. Edasiseks arenguks peavad jõudma nad veise soolde, kui
Foneetika ja fonoloogia Vokaalid. Häälduskohad Eesvokaalidele on ühine, et eeskeel tõuseb kõva suulae poole. Suuõõne esiosa on kitsas, tagaosa ja neel avarad. Ä keeleselg eespool, keeletipp alumiste hammaste taga E eeskeel kõrgemal, keeletipp alumiste hammaste taga Ö eeskeel veidi madalamal ja tagapool I eeskeel kõrgele kõva suulae poole, keeletipp alumiste hammaste taga Ü keel veidi rohkem taga- ja allpool Tagavokaalidele on ühine, et tagakeel liigub pehme suulae poole. Suuõõne tagumine osa on väike ja neel kitsas, esiosa aga avar. A tagakeel tõstetud pehme suulae poole, keeletipp alumiste hammaste taga O tagakeel tõuseb kõrgemale pehme suulae poole, keel tõmbub tahapoole ja seega ka hammastest eemale Õ tagakeel tõuseb pehme suulae poole, huuled ümardamata U tagakeel tõuseb pehme suulae poole, keeletipp kaugeneb hammastest Eesvokaalid: i, ü, e, ö, ä Tagavokaalid: u, õ, o, a (keeleselja tõusuaste) Kõrged: i, ü...
Pargi lnepoolset maanteega piirnevat klge ristab tellistest laotud pilkupdev mr, mille lunatipus paikneb osaliselt krohviga ketud vravatorn. Lunas on pargi piiriks osaliselt munakividega sillutatud lne-ida suunaline teelik. Pargi barokne alusstruktuur prineb 18. sajandist; barokkparki on 19. sajandi keskel romantismile iseloomulike vtetega mberkujundatud. Lossi mbritsev park on phja-luna suunal vljavenitatud ristkliku kujuga ning jaguneb tinglikult kaheks: eesvljak ja tagaosa. Pargi phjakljel, kummalgi pool sissesiduteed, asusid veel 19. sajandi teisel veerandil kaks 18. sajandist prinevat kivist aita, mida hendas kangialusega vravatorn. Tna thistavad sissesidutee alguses pargipiiri kaks 19. sajandist prit neogooti kujunduses tellistest laotud krohvitud vravatorni. Esivljaku lneklge ristavad endised misa majandushooned, neist pilkupdvaim on endisaegsel kujul silinud tellis- ja maakividest tllakuur; idast piirneb vljak jega. Esivljaku keskel asetseb ringteest
ja kõdust, röövümarussid ja parasiidid tükeldav saaki või imevad kehamahlu. Ümarusside seedeelundkond algab keha eesotsas paikneva suuga ning lõpeb keha tagaotsas avaneva pärakuga. Kogu keha on jaotatav kolme ossa, eesosas paikneb eessool, keskosas kesksool ja sabaosas pärasool. Eessool jaguneb suuõõneks ja söögitoruks, mõlemat kokku võib nimetada ka neeluks. Suuõõnes paiknevad paljudel liikumatud jätked ning liikuvad hambad. Kesksoole sein koosneb ainsast rakukihist, selle tagaosa läheb üle pärasooleks. Söögitorus paiknevad näärmed, mis toodavad seedimiseks vajalikke esnüüme. Ensüümid on erilised valgud, mida leidub kõikides loomades ning mille mõjul toimuvad kõik keemilised reakstsioonid organismis. Seede-ensüümid satuvad kesksoolde, kus nende abil toit seeditakse. Seedumata toidujäägid eemaldatakse kehast päraku kaudu. Ümarussid võivad ensüüme ka kehast eritada, kusjuures sel juhul toimub neil
sisemuses Kehaosade Enamik selgrootuid on sümmeetrilise kehaga. Jaguneb kaheks: 1) Kiireline paigutus sümmeetrial ühesugused kehaosad algavad ühest keskpunktist ja suu asub keskel. Näiteks meritähed ja merisiilikud. 2) Kahekülgne sümmeetria puhul saab keha jagada kaheks võrdseks pooleks ühe pikisuunalise teljega. Saab eristada keha ees- ja tagaosa ning paljud kehaosad on paaris. Näiteks Liblikas ja enamik selgrootuid. Suure osa selgrootude kehaosad on jaotatud lülideks. Niisugune ehitus võimaldab loomal kehaasendit muuta ja liikuda keerukal viisil. nt. Vihmauss. Toes Paikneb keha pinnal, võib olla kitiinist, ränist või lubiainest; lihastikust moodustnud nahklihasmõik Kudede Enamikul selgrootutel moodustavad koed elundeid või elundkondi. Alamatel
tasakaalustatud kogustes loomset ja taimset toitu. Liha on mitmekülgsete kasutusvõimalustega ja sobib paljude toiduainetega. Eristatakse 3 tüüpi liha: · Punane lamba-, talle-, veise-, vasika-, sea- ja hobuseliha · Valge linnu- ja küülikuliha · Tume ulukiliha Lihatüki pehmus sõltub sellest, millisest looma kehaosast see pärineb. Rümba keskosast, eriti nimmeosast(sise- ja välisfilee), saab kõige õrnemad tükid, neile järgneb pehmuselt rümba tagaosa(eriti tagaosa sisetükk). Kõige vintskem liha aga pärineb esiosast(koot, aba-, kaela- ja rinnatükk ning ribiotsad). Mida vanem on loom, seda vintskem on liha. 1.1Liha säilitamine Liha rikneb kergesti. Toorest ega küpsetatud liha ei või jätta toatemperatuurile kauemaks kui kaheks tunniks. Kvaliteetset liha saab erinevate meetoditega säilitada pikemat aega. 3 Suitsutamine suitsutamise all mõistetakse liha töötlemist suitsuga. Suitsutamise
kinnitunud käimisjalgu. Erinevusena võib aga välja tuua mürginäärmete puudumise. Puugi elutsükkel on järgmine: täissöönud emaspuuk muna larv nümf täiskasvanud puuk. Elutsükli normaalseks läbimiseks peavad puugid larvi, nümfi ja täiskasvanud puugina üks kord verd imema. Puuk suudab imeda sadu kordi rohkem verd, kui ta ise kaalub. Söömine lõpetatakse, kui keha tagaosa on verd pilgeni täis. Täiskasvanud isaspuuk siiski verd ei ime. Rohukõrtel istudes ja ohvrit oodates on puugid oma tegevuses küllalt kärmed ning suudavad end kiiresti mööduva looma või inimese külge „haakida“, et siis inimese või looma nahal endale toitumiseks sobiv koht leida. Sageli on nahale kinnitunud puugid väga väikesed ning neid on raske märgata.
Meel-on võime infot vastu vtta(ntks, nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) meeleelundid- infot vastuvõttev elund(nt. Silmad, kõrvad, keel, nina, nahk) Kõvakest(valget värvi, kaitseb silmamuna) soonkest(sisaldab veresooni, varustab silma rake hapniku ja toitainetega) võrkkest(katab silma tagaosa seestpoolt, võtab vastu valgusärritusi) kollatähn(kõige suurema nägevusteravusega) nägemisnärv (yhendab silma peaajuga) klaaskeha (syltjas, täidab silma sisemust) ripslihased(lõtvuvad ja tõmbuvad kokku, olenevalt kas vaatame lähedale või kaugele) sarvkest (läbipaistev, suunab valguskiired järgmistele silmaosadele) vikerkest(sisaldab pigmenti, sellest sõltub silmade värvus) lääts(sarnaneb kujult ja funktsioonilt luubiga,
g,ovaalse kujuga. Gulja... Veiseliha,sealiha,vasikal Kuubikud 20-30 g, Paneerimata Hautatakse iha portsjonis 160 g. Risoto Kanaliha Tükid 20-30 g. Paneeritud Frititakse Seapraad Kaelakarbonaad, Küpsetatud abatükk, välisfilee, tagaosa (välistükk) Snitsel Sealiha,vasikaliha,reietü 0,5-1 cm paksused Paneeritud Praetakse kk viilud, portsjonis 1 tk, 150g Eskalopp Sealiha, vsikaliha, 1-1,5 cm paksused Paneeritud Praetakse kintsutükk viilud, portsjonis 1 tk 150 g
Sealihast tükilihade enimlevinud kasutusalad: Kaelakarbonaad on mõnusalt mahlane liha - eelistatuim kondita grill-liha ja parim tooraine saslõkiks! Sobib väga hästi ahjupraeks, hautamiseks, barbecueks ja praadimiseks. Abatükk ilma kondita sobib saslõkiks, guljasiks ja muuks kastmelihaks. Kondiga või kondita abatükk on hea valik ka küpsetamiseks ahjupraena ja asendamatu supi sees. Abatüki lihased on ebakorra- pärased, üsna soonelised ja mõningase rasvasisaldusega Tagaosa lihased (sisetükk, välistükk, pähklitükk, ristluutükk) on sobivaimad ahjupraeks kas kamaraga ja kondiga või ilma. Parim suitsusingiks, guljasiks ja strooganoviks, sobib ka woki- ja pajaroaks ning saslõkiks. Tagaosast hinnatuim on sisetükk. Tagaosa lihased moodustavad korrapärase lihastegrupi. Ilusa lõikepinna ja napi rasvasisaldusega liha! Esikoot ja tagakoot sobivad hästi suitsutamiseks, keetmiseks, küpsetamiseks, grillimiseks, barbecueks, süldiks ja supiks
silma optilisi omadusi.Sarvkest-eespool,läbipaistev,suunab valguskiired järgmistele silmaosadele,silma sisse jõudmiseks peavad kiired läbima pupilli.Vikerkest e iiris-sisaldab pigmenti,millest sõltub silmade värv,silma eesoasas.Kõvakest-tagumises osas,nähtav osa on silmavalge,kõvakesta all paikneb soonkest.Soonkest-sisaldab palju veresooni,varustab silma rakke hapniku ja toitainetega ja osaleb silma tempi regullimises.Võrkkest-katab seestpoolt silma tagaosa,selles on valgustundlikud rakud-kolvikesed,kepikesed ms võtavad vastu valgusärritusi.Kepikesed-valgustundlikud rakud ms asuvad vürkkestas ja võtavad vastu valgusärritusi,eritavad musta valgest ja objektide heledust,tumedust.Kolvikesed-pmst samad ms kepikesed,a nad võimaldavad tajuda värvust.Võrkkestas kokku u 150milj kepikest,7milj kolvikest.Pimetähn-koht kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga,selle piirkonnas valgustundlikke rakke ei ole
2. Lontis kõrvad 3. Peekon 4. Pika kehaga siga Duroc Djurok (D) kanada 1. Ruuge punakast kuni pruunini 2. Suurekasvuline 3. Pika kerega, lontis kõrvad 4. Tugevad jalad, hea isu, lopsakad singid 5. Head liha-ja nuumaomadused (1000g ööpäevas) 6. Stressigeeni puudumine Pieträän Pietrain (P) Austria 1. Lihaseline tagaosa, täidlane lanne ja küljed Valge siga aga ebakorrapäraste tumedate laikudega 2. 12 nisa vähemalt 3. 800g Hämpsiri Hampshire (H) 1. Suure kasvuga, musta kerega, valge vöölt turjalt esijäsemeteni 2. Hea kasvukiirusega 3. Õhukese pekiga ja pikad lihakehad 4. Siga madalajalgne, nõrgad jalad, peen luustik Sigade käitumine
Imetajad- Mäger(kuivemad liivakad künkad, uru ümbruses ka viljakamaid metsatüüpe ja veekogu, jässakas, valgekoon mustade vöötidega, hallikas, segatoiduline) Laanemets Puurinne- kuusk, mänd, kask Põõsarinne- sarapuu, pihlakas Puhmarinne- pohl, mustikas Rohurinne- laanelill, jänesekapsas Samblarinne-laanik , kaksikhammas Putukad-Metsakuklased, Kuuse-kooreürask ( emasmardikas muneb käikudesse ja käikudega risti peenemaid käike on moodustanud vastsed. Valmiku tagaosa on nagu sahk millega ta lükkab puidupuru käikudest.) Linnud- must-kärbsenäpp, pöialpoiss(väikseim, 5 g, kollane, musta äärisega triip pealael, pesa nagu pall, üleval ava. Rändlind) Imetajad- Orav, Karu , Jänes(põldudel, niitudel. Metsjänes, valge värvus, suvel hall. Aastas mitu pesakonda. Taimetoitlane. Käpad laiad.)
Meeleelundid 1.SILM:Pisaravedeliku ül-niisutav silmamuna kaitsesüsteem,vähendab hõõrdumist,parandab silma optilisi omadusi jms.Pupilli ül-e. Silmaava kaudu pääsevad valguskiired läätsele.Võrkkest-paikneb silma tagaosas ning selles on valgustundlikud rakud.Võrkkest katab silma tagaosa seestpoolt.Kepikese ül-eristab musta valgest.Kolvikese ül-võimaldab tajuda värvusi.Pimetähn-koht, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga.Kollatähn-Koht võrkkesta pupilli vastas, kus asuvad ainult kolvikesed.Nägemisteravus kõige suurem.Kaugelenägevus- kaugele näeb, lähedal sitasti.Tingitud:silmalääts lame v silmamuna normist lühem.Abi saab kumeraid +klaasidega prille kandes.Lühinägevus-Lähedale näeb, kaugele ei.Tingitud:Kumer silma sarvkest või silmamuna pikergune
· Nina meenutab varieeruva kujuga kolmetahulist püramiidi, mis oma põhimikuga kinnitub näokoljule. · Nina kuju varieerub väga suures ulatuses nii individuaalselt kui ka rassiliselt. Ninaõõs · Eesosas jaguneb ninaõõs kõhrese, tagaosas luuse vaheseina varal kaheks sümeetriliseks pooleks. · Ninaõõne kummagi poole eesmise osa e. ninaesiku seinu vooderdab nahk. See sisaldab higi- ja rasunäärmeid, ning on varustatud karvadega. · Ninaõõne tagaosa sisepind on kaetud limaskestaga. · Ninaõõnes toimuvad sissehingatava õhu: puhastamine, niisutamine, soojendamine, kontrollimine. Haistmine · Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. · Inimene saab lõhnataju abil infot sissehingatava õhu koostisest ja toidu kõlblikkusest. · Õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad limas ja kontakteeruvad haisterakkudega, põhjustades nendes närviimpulsse.
Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus. · Vikerkest ehk iiris- sisaldab pigmenti, millest olenb silmade värvus. Asub ümber pupilli. · Silmalääts- luubile sarnane põhifunktsioon. Läätse ümbritsevad ripslihased, mis muudavd silmaläätse kuju. Läätse kuju muutub sõltuvalt sellest, kui kaugele vaadatakse. Lääts muutub kumeramaks või lamedamaks. · Klaaskeha- moodustub silma sültjast sisemusest. · Võrkkest- katab silma tagaosa seestpoolt. Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutise. · Kolvikesed ja kepikesed- võrkkestal asuvad valgustundlikud rakud. Kolvikesed võimaldavadtajuda värve ja kepikesed eristavad musta ja vaget ning objektide tumedust ja heledust. Lühinägelikkus · Kujutis tekib võrkkesta ette. · Parandamiseks vaja nõgusaid prilliklaase(+) Kaugelenägevus · Kujutis tekib võrkkesta taha.
· Mahulist vatiini täiteks · Valget ja kirjut puuvillast kangast riieteks · Kummipaela · Nööpe ja pitsi riiete kaunistamiseks LÕIKED DETAILIDE LÕIKAMISEKS: 1. Pea (2tk) 2. Keha esipool (1tk) 3. Keha tagapool (1tk) 4. Jalg (2tk) 5. Käsi (4tk) 6. Jalatald (4tk) 7. Kõrv (4tk) Tüdruku riided: 8. Pükste esiosa (2tk) 9. Pükste tagaosa (2tk) ÕMBLEMINE: Pea. Õmble kõrvadetailid paarikaupa kokku, keera õiget pidi ja täida vatiiniga. Õmble pea sissevõtted. Aseta peadetailid paremate pooltega vastamisi, kõrvad märkide kohal nende vahele. Õmble peapooled kokku, jättes pealaele õmblusesse ava. Pööra pea õiget pidi, täida vatiiniga ja sule ava. Lõika nina jaoks väike ketas, aja selle serva krookniit. Tõmba niit pingule, täida nina vatiiniga. Kinnita nina käsitsi pea külge, tiki silmad ja suu. Käed ja jalad
Inimese silmad on hästi kaitstud Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugede servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub koguaegja seehoiab silmamuna niiske,vähendabhõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased kindlustavad ka silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise mingi eseme vaatlemisel ning pilgu pööramisel. Väliste silmalihaste väär asend põhjustab kõõrdsilmsust. Võrkkestal on valgustundlikud rakud Võrkkestal on täita äärmiselt oluline ülesanne, sest just võrkkestas on valgustundlikud rakud kolvikesed ja kepikesed - , mis v...
metsamajandusele suurt kasu. Värvuliste pesade rüüstamisega tehtav kahju on väiksem. Looduskaitse alla ei kuulu Kaitse Eestis. Ei ole kaitsealune liik. Millal võib Eestis kohata... Paigalinnuna aastaringselt. Välimus. (vaata pilte) Pasknäär on umbes haki suurune roosakas-hallikas-pruuni üldvärvusega lind. Väga iseloomuliku tunnusena on tiivanukil sini-musta-valge kirju laik ja sellest tagapool tiival valge laik. Lennul torkab silma valge päranipuala. Saba ja tiibade tagaosa on must. Pea piirkond on heledam ja noka tüve pikenduseks on mõlemal pool musta värvi laik. Kui lind on erutatud, siis tõusevad peasulud väikese madala tutina püsti. Pasknääri lend on iseloomulikult tõmblev ja laperdav.
Metssiga Metssiga on Euroopas laialt levinud, puududes Inglismaal ja enamikus Skandinaavias. Neid leidub veel Aafrika ja Aasia lõunaosas. Eesti alale on ta viimast korda sisse rännanud selle sajandi alguses, olles siin oma levila põhjapiiril. Täielikult puudus ta siin 17. - 19. sajandil valitsenud külmemal perioodil. Ta on kiilja kehakujuga: keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa. Ninamik on tal tugeva tundliku kärsaga, mis aitab tal toitu leida ja maa alt kätte saada. Karvkate on mustjaspruunist hallikaspruunini. Turjal on neil tugevad harjased. Põrsastel on kollakaspruunid pikitriibud. Need kaovad neljandal elukuul. Iseloomulik on see, et silmahambad on hästi arenenud ja kasvavad isasloomadel kogu elu jooksul. Need on nn. seakihvad. Isasloomadel on samuti arenenud sidekoeline küljekilp roiete piirkonnas. See on oluline rivaalidega võitlemisel, sest ta kaitseb siseelundeid vastase kihvalöökide eest. Kaaluvad metssead paarsada kil...
KÕRI – LARYNX - hääle tekke ja alumiste hingamisteede kaitseelund Skeletotoopia - kaela eesosas V-VII kaelalüli kõrgusel Süntoopia - ülal: keeleluu - all: jätkub hingetoruna - taga: liitunud neeluga - ees: kaela eesmise rühma lihased koos fastsiaga - küljed: kilpnäärme sagarad ja kaela suurte veresoonte-närvide kimp KÕHRED Sõrmuskõht – cartilago cricoidea - ees- ja külgosa moodustavad kaare – arcus - tagaosa moodustab plaadi – lamina Kilpkõhr – cartilago thyroidea - suurim, koosneb kahest nelinurksest plaadist, mis ees ühinevad - meestel – ühinemisnurk teravam – kõriväljena -> prominenatia laryngea - plaadi tagumistelt nurkadelt lähtuvad sarved – cornu superius et inferius Pilkkõht – cartilago arytenoidea - paariline, “istub” sõrmuskõhre plaadil - meenutab 3-tahulist püramiidi: facies posterior, medialis et anterolateralis
2.2 Nukule alusriiete õmblemine. Materjalid: 1. Valget õhukest puuvillast riiet 2. Kummipaela 3. Puuvillast pitsi riiete kaunistamiseks 4. Heledat tooni peenikest õmblusniiti 5. Kinnitamiseks haaki Lõiked detailide lõikamiseks (lisa nr.2): 1. Pükste esiosa (2tk) 2. Pükste tagaosa (2tk) 3. Särgi esiosa(2tk) 4. Särgi tagaosa(2 tk) 5. Alusseeliku lõige(2tk) Nukule alusriiete õmblemine: Püksid. Õmble pükste küljeõmblused, õmble alläärte külge pitsiriba. Aseta kummipael katkendjoonele ja õmble kumm pükste külge. Õmblemisel pinguta kummi, õmble sääreõmblused. Õmble istmikuõmblus, jäta kummikanali osas õmblusesse ava. Keera ülemine äär tagasi, tepi pealt läbi
lahksuguline, erinevas isendis kui emane muneb, toimub m. rakkude viljastus. Eri isendis Eripära nälkjad e. kojata teod. Seatigu. pole pead. Osa kasvatab pärleid, ebapärlikarp Tindinääre (soole tagaosa lähedal, Elavad rohus, söövad taimi on kaitse all. ühenduses). Paiskab tinti, mis aitab põgeneda ja püüda. /seepial. Tähtsus On lüli aineringes, söögiks filtreerivad, toiduks inimestele, lubi toiduks Toiduks inimestele, lindudele. /
Hämaras on silmaava suurem, eredas valguses aga väiksem. Silmaava ümbritsev vikerkest ehk iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. Silmalääts muutub kaugele vaadates lamedaks, lähedale vaadates kumeraks. Silma sisemus on täidetud läbipaistva vedelikuga. Läätse ees on see vedelam, läätse taga aga sültjas, moodustades klaaskeha. Lääts koondab ja suunad valguskiires läbi klaaskeha võrkkestale, mis katab silma tagaosa seestpoolt. Võrkkestal tekib vaadeldavast objektist ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud: kolvikesed(keskosas)(kollatähn) ja kepikesed(äärealadel), mis võtavad vastu valgusärritusi. Kollatähnis on nägemisteravus kõige suurem. Kolvikesed tagavad värvilise, kepikesed aga must-valge nägemise. Kohta, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga, nimetatakse pimetähniks. Silmamuna tagumist osa katab kõvakest. Kõvakesta all paikneb soonkest.
MÄNGIMISVIIS Muusikut, kes mängib trompetit nimetatakse trompetistiks. Nagu kõikide vaskpillide puhul, tekib heli õhu puhumisel läbi huulte, tekitades "sumiseva" heli huulikusse ning helilaine õhujoas. Mängija saab valida helikõrguse ülemtoonide reast, muutes huuleava suurust ja pinget suusõõrlihases. Huulikul on ringikujuline serv, mis pakub huulte vibreerimiseks hea keskkonna. Kohe serva järel on huuliku kauss, mis suunab õhujoa läbi palju pisema ava (kõri) ja laieneva tagaosa kaudu trompetisse. Nende huuliku osade mõõtmed mõjutavad heli kvaliteeti ja tämbrit ning mängukergust ja -mugavust. Üldiselt, mida sügavam ja laiem kauss, seda suurem helivaljus ning tumedam tämber. KONSTRUKTSIOON Trompeteid valmistatakse enamasti valgevasest. Trompeti toru on silindriline, toru sisediameeter on väiksem huulikuava pool ning suurem kõlalehtri pool. Ligikaudu võib toru jagada kolmeks võrdseks osaks: esimene osa on kooniline,
See eritub koguaeg ja hoiab silamuna niise, vähendab hõõrduumist ja takistab mirkoobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemaid tolmuosakesi ja parandab optilisi omadusi silmaomadusi.Silmi hoiavad paigal või liigutavad väikesed silmalihasd. Need kindlustavad silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise mingi eseme vaatlemise ja pilgu pööramisel. Väliste silmalihaste väär asend põhjustab kõõrdsilmuses. Silmamuna on kerajas moodustis,mis on kaetud mitme kestaga. Silma ees ja tagaosa ehitus on erinev. Eespoolt katab ja kaitseb silmamuna läbipaistev sarvkest. Valguskiired tungivad sellest läbi. Kumer sarvkest suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. Silma sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva silmaava ehk pupilli. Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus, mis reguleerib silma langeva valguse hulka. Hämaras on silmaava suurem, eredas väiksem. Silmaava suurus ei muutu hetkega
425bhp@5000rpm, 490lb-ft@4000rpm · 440cid V8 375bhp@4600rpm, 480lb-ft@3200rpm · 1968 Dodge Charger R/T: Aastal 1968 tehti Chargerile põhjalik ümberkujundus uue peidetud esituledega esivõre, kumera kere, ümmarguste tagatulede, täiustatud tagaosa ning minimaalse kroomikasutuse näol. 92 590 toodetud Chargeri seast olid 17 665 R/T paketiga, millel mootoriks 440 Magnum ning tagaosa peal triibud. Ainult napid 475tk olid kõikvõimsa Hemiga. Hemit oli '68-nda jaoks tugevdatud natuke pikema vältusega nukkvõlliga, uute klapivedrudega ning üldise ülekäimisega, mis vähendas õlikulu. Seda alahinnati siiamaani 425bhp peale ning oli tõsiste kiirendusvõistlejate
Keelealune sidekoelise teljega pikk, kitsas, terav (planum nasolabiale). lihake on hästi niit- ja tipp. Kõik Kõvasuulagi on arenenud. Keel on koonuspapillid. papilliliigid olemas. keskpaigast kitsam. pikk ja kitsas, tipp Esinevad paariline Keelel paksenenud on laienenud. keelekida ja tagaosa – keelemõhk. Keeleseljas – Neelu eraldab Pikk ja kitsas neel. Lühike neel, ei ulatu Lühike neel, söögitorust Ninavahesein jätkub kaelalülide tasandini. pehmesuulae Neel limaskestavall neeluvaheseinana, On neelumandel ja suupinnal leidub (limen milles paikneb tõrvemandel. suulaepurje-mandel. pharyngoesophag neelumandel
putukad, ämblikud, vähid jpt. Selgrootud ja selgroogsed loomad Enamik selgrootuid on sümmeetrilise kehaga Kiireline sümmeetria Kahekülgne sümmeetria Ühesugused kehaosad algavad Keha saab jagada kaheks võrdseks ühest keskpunktist ja suu asub pooleks ühe pikisuunalise teljega. keskel Neil saab eristada keha ees- ja Nt. meritähed ja merisiilikud tagaosa ning paljud kehaosad on paaris Nt. enamik selgrootuid Selgrootute toesed Kehavedelik koos Keha sees on kõvast ainest ümbritsevate lihastega osakesed Selgrootute toesed Kõva välistoes Alamatel selgrootutel on vaid rakud või lihtsad koed Enamikul selgrootutel moodustavad koed elundeid ja elundkondi
Liha on mitmekülgsete kasutusvõimalustega ja sobib paljude toiduainetega. Eristatakse 3 tüüpi liha: Punane lamba-, talle-, veise-, vasika-, sea- ja hobuseliha Valge linnu- ja küülikuliha Tume ulukiliha Lihatüki pehmus sõltub sellest, millisest looma kehaosast see pärineb. Rümba keskosast, eriti nimmeosast(sise- ja välisfilee), saab kõige õrnemad tükid, neile järgneb pehmuselt rümba tagaosa(eriti tagaosa sisetükk). Kõige vintskem liha aga pärineb esiosast(koot, aba-, kaela- ja rinnatükk ning ribiotsad). Mida vanem on loom, seda vintskem on liha. Liha toiteväärtus: Vee sisaldus kõigub 30-83% vahel. Väga veerikkad on vasika-, jänese- ja kitseliha, subproduktidest neerud ja süda
Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. SILMA EHITUS Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Täiskasvanud inimese silmamuna kaalub umbes 7 grammi ja selle läbimõõt on ligikaudu 2,5 cm. Meeste silmad on naiste omadest veidi suuremad. Silma ees ja tagaosa ehitus on erinev. Silma võrkkestal on umbes 150 miljonit kepikest ning 7 miljonit kolvikest. Kepikesed eristavad musta valgest, kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi. KUIDAS ME NÄEME? Nägemine on võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Kõige selgemini saame näha siis, kui vaatleme otse meie ees asuvaid esemeid. Külgedel paiknevate esemete piirjooned on ähmased ja värvisus ei eristu kõige selgemalt
Spoiler aitab ära hoida uusim materjal turul. Süsinikkiud Tagumine "skirt" ei lase sõiduki tagaosa kõrvale on väga kerge ja vastupidav, õhuvoolu eraldada ja vähendab kaldumist ja õhku tõusmist. kuid samas ka väga kallis. turbulantsi.
ükssarvikuga Vanemal neist on kahe ja poole aastase sälu kehakuju ning tema laubal on sarv, ja see sarv on oma kolm küünart pikk. Teine ükssarvik sarnaneb aastase säluga ja tema sarv on umbes jalapikkune. Mainitud loom on tumekõrvi värvi ja tal on hirvesoku pea, tema kael pole kuigi pikk ning ta ühel küljel kasvavad hõredad lühikesed karvad;tema jalad on saledad ja nõtked nagu kitsel; labajala eesotsas on väike sõrg ning jalgade tagaosa on karvane. Kahtlemata on see koletis väga metsik ja üksildane. Need kaks looma, tänapäeva kõige iseäralikumad olendid ja kalleimad aarded, saatis Meka sultanile kingituseks Etioopia kuningas, ehk siis moorlaste valitseja. Ta kinkis nad selleks, et kindlustada liitu mainitud Meka sultaniga. Välimus & iseloom Plinius nimetas teda kuuldud kirjelduste põhjal väga raevukaks olendiks, kes sarnaneb keha poolest hobusega
· hoia venitust 10-20 sekundit, lõdvesta hetkekes, venita uuesti ning veidi rohkem, hoia uuesti venitust 10-20 sekundit. · Lõdvestu · Ära vedruta · Valu tekkida ei tohi. Kui tunned valu, lõpeta harjutus, sest kui venitus põhjustab valu, jäigastuvad ainult need lihased, mida püüad venitada ja soovitud tulemus jääb saavutamata Alakeha harjutused: · Reie tagaosa venitus keppidele toetudes · Reie tagaosa venitus keppidele surudes · Puusa painutuslihaste venitus keppidele toetudes · Reie esiosade venitus keppidele toetudes · Reie eesosade venitus keppidega · Sääremarjade venitus vastu keppe · Reie sisekülje venitus keppidele toetudes · Niude- ja puusavöö piirkonna venitus keppide toetudes · Tuharalihaste venitus seistes ja keppidele toetudes
Metssiga (metssiga MARGUS ANSU/POSTIMEES/SCANPIX) Metssiga on Euroopas laialt levinud, puududes Inglismaal ja enamikus Skandinaavias. Neid leidub veel Aafrika ja Aasia lõunaosas. Eesti alale on ta viimast korda sisse rännanud selle sajandi alguses, olles siin oma levila põhjapiiril. Täielikult puudus ta siin 17.-19. sajandil valitsenud külmemal perioodil. Ta on kiilja kehakujuga: keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa. Ninamik on tal tugeva tundliku kärsaga, mis aitab tal toitu leida ja maa alt kätte saada. Karvkate on mustjaspruunist hallikaspruunini. Turjal on neil tugevad harjased. Põrsastel on kollakaspruunid pikitriibud. Need kaovad neljandal elukuul. Iseloomulik on see, et silmahambad on hästi arenenud ja kasvavad isasloomadel kogu elu jooksul. Need on nn. seakihvad. Isasloomadel on samuti arenenud sidekoeline küljekilp roiete piirkonnas. See on
d) suhe peritoneumis suhtes magu paikneb intraperitoneaalselt ! 4. Maks a) mis läbivad maksaväratit (ristivagu)? a. hepatica propria, v. portae hepatis ja ductus hepaticus communis b) mis asub maksasagariku keskel? v.centralis c) mis asub portaalsagariku keskel? portaaltriaad - a. ,v. et ductulus interlobularis d) kuidas paikneb maks peritoneumi suhtes? mesoperitoneaalselt e) mis täidab vasaku sagitaalvao eesosa – lig. teres hepatis, tagaosa – lig. venosum d) mis täidab parema sagotaalvao eesosa - vesica biliaris, tagaosa - v. cava inferior a) milline kest paikneb kõhukelme all - tunica fibrosa b) milline jäljend on vistseraalpinnal paremal keskel, paremal taga - paremal keskel impressio duodenalis, paremal taga impressio renalis ja suprarenalis vasakul - impressio gastrica c) kuidas paikneb peritoneumi suhtes - mesoperitoneaalselt ! 5. Duodenum a) millega lõpeb ülemine osa flexura duodeni superior
Rakud diferentseeruvad embrüonaalseks mesodermiks, selgmisel küljel ei aktiveerita geene twist ja snail ning avalduvad geenid zerknüllt ja decapentaplegic. Rakud diferentseeruvad embrüonaalseks epidermiks. 257. Keha esi-tagaosa määravad geenid: Eesosa-tagaosa teljestiku geneetiline määramine- Hunchback- ja Bicoid-valgud toimivad transkriptsioonifaktoritena embrüo eesosa piirkonna diferentseerumisel, Caudal-valk toimib transkriptsioonifaktorina embrüo tagaosa diferentseerumisel, Hunchback-, Bicoid-, Caudal- ja Nanos-RNA-d sünteesitakse emasorganismis ja viiakse ootsüüti, blastodermis reguleerivad Hunchback-, Bicoid-, Caudal- ja Nanos-valkude keemilised gradiendid geenide diferentseeritud aktiveerumist/inaktiveerumist, mis viib embrüo eesosa ja tagaosa segmentide moodustumiseni. 258. Homeootilised geenid: Homeootilised geenid kui selektorgeenid vallandavad nende poolt kontrollitud geenide kaskaadse
2 paari tundlaid : lühemad ja pikemad (haistmine+kompimine) Jalad · Peal 6 paari(ülalõuad 1p)+(alalõuad 2p) · 3 paari lõuajalgu toidu haaramine+tükeldamine · 4 paari rindmikujalgu käimseks · 1 paar suured sõrad kaitsmine+ründamine · 5 paari ujujalgu sigimine(kinnituvad vastsed) · Kokkukasvanud UIM Kõnnivad edasi, ujuvad tagurpidi Vähilakk e. vähi tagaosa Toitumine : Suu=neel=söögitoru=magu=maks=sooltoru=pärak Erituselundid : rohelised näärmed, suu juures, tundlate alusel VÄHILAADSED (sabata) Krabid · Tugev, lai pearindmiku kilp - hiina villkäppkrabi-ekskülaline ?? - ämblikkrabi (4m) - suur kamtatka krabi (1,5m) 250m süg - karuskrabi ???????????? · Sümbioos käsnaga
Sünapsid võivad olla keemilised või elektrilised. Elektrilises sünapsis on rakud tihedasti omavahel ühenduses ning närviimpulss antakse kiiresti ja muutumatult edasi järgmisele närvirakule. Selline ülekanne ei võimalda signaali töödelda. Elektriline sünaps Elektrilises sünapsis on närvirakud nii tihedalt seotud, et närviimpulss antakse viivitamatult ja muutmata kujul edasi järgmisele rakule. Näiteks kantakse niisuguste sünapside abil erutus kiiresti kalade keha tagaosa lihastesse, et oleks võimalik silmapilkselt põgeneda. Keemiline sünaps Sünapsid on enamasti keemilised. Sünapsi poolte vahel on väike sünaptiline pilu, mistõttu elektriline signaal ei levi otse ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, eraldub sünaptilisse pilusse keemilist ainet, mida nimetatakse mediaatoriks e. virgatsaineks e. neurotransmitteriks. Piisava hulga mediaatori seostumisel teise raku pinnal oleva retseptorvalguga muutub viimase seisund.
punakaspruunini. Vasikate sünnimass on kuni 50kg Täiskasvanutel 1200kg ja rohkem Belgia sinine. Belgia Sinise tõu sünd sai alguse, kui 19.sajandi teisel poolel imporditi Inglismaalt Belgiasse Shorthorni tõugu pulle, et parandada kohalikku tõugu. Keskmise suurusega, raskepärane tõug, millel esineb tihti topeltlihaselisus. Enamik loomi varieerub värvuselt helesinise, musta ja valge kombinatsioonis. Luustik on suhteliselt väike, kehale on iseloomulik längus tagaosa, varjatud kintsud, tugevad jalad ja suhteliselt väike pea. Sünnimass 44-47 kg Täiskasvanutel 1100-1250kg Belgia sinine. Sarolee. Tõug on pärit Prantsusmaalt, see kujundati rohkem kui 200 aastat tagasi kohalikust karjast, mis ristati simmentali ja hiljem valgete sorthorni pullidega. Algul kasutati saroleesid ka veoloomadena, mistõttu nad on aretatud suurekasvulisteks ja tugevateks. Värvuselt on veised kollakasvalged või valged. Esineb nii sarvelisi kui nudisid saroleesid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
