Tere. Ma olen publiku ees ebakindel ja närvis mitte lihtsalt sellepärast, et mul on hirm ebaõnnestumise ees, vaid selle pärast, et ma kuulun seda tüüpi inimeste alla, keda nimetatakse introvertideks. Et minu juttu mõista on vaja teada, kes üldse on introverdid? Introverdid ei ole lihtsalt häbelikud inimesed. Introvert olemine on midagi muud. Introvert olemine tähendab üht moodi seletades seda, et inimene on kõige produktiivsem ja rohkem nö elus, kui ta on vaiksemas keskkonnas koos iseenda mõtetega. Samal ajal kui ekstraverdid on seda pigem inimeste seltsis. Introverdid vajavad palju aega iseenda mõtete jaoks ja ei nad ei istu alati nurgas ja ei nohise seal. Introverdiks olemise põhiprobleem on selles, et iga kord kui keegi vihjab sellele, et oleme liiga vaiksed, häbelikud või tagasihoidlikud, proovime me pugeda enda nahast välja ja üritada olla rohkem ekstravertsed. Aga iga kord kui mina isiklikult seda teen, tunnen, et see on vale ja...
poole Kognitiivne lähenemine rõhutab, et mõtlemine, teadlikkus, analüüsivõime, taju juhib inimese käitumist. Isiksuse kujundab sotsiaalne õppimine ja sotsiaalsed kasvutingimused. Bioloogilise teooria suund kirjeldab isiksust organismis, eriti ajus, toimuvate bioloogiliste ja keemilisted protsesside kaudu. Seadumus- või iseloomujoonekeskne käsitlus põhineb inimese iseloomujoontel ning taandub kahele mõõtmele: ekstravertsus-introvertsus ja neurootilisus-emotsionaalne stabiilsus. Ekstravertne inimene on avatud teistele inimestele ja keskkonnale, seevastu introvertne inimene on rohkem keskendunud oma seesmistele kogemustele. Neurootiline inimene kaldub olema emotsionaalne ja kergesti ärrituv ja stabiilne inimene on emotsionaalselt püsivam. Selline käsitlus on pannud aluse tänapäeva isiksuseteooriate kujunemisele, mille kõige paremaks näiteks on
Ekstravert omakorda tüdineb tööst, milles on liiga vähe erutavaid stiimuleid ja vaheldust ning hakkab tegema vigu. Ta tahab kiiresti töötada, kuigi sellega võib hooletus kaasneda. Introvert on vastupidi rahul siis, kui saab aeglaselt ja rahulikult töötada. Eysencki isiksuseteooriat on võrreldud ka Suure Viisikuga. See on viimase aja teadlaste seisukohalt parim viis isiksuse iseloomustamiseks. Tunnusteks on ekstravertsus (introvertsus), sotsiaalsus ehk seltsivus, meelekindlus ja kohusetunne, emotsionaale stabiilsus (neurootilisus), intellekt ehk kogemusele avatus. Eysenck eeldas ka seda, et 15-punktine IQ vahe valgete ja mustade vahel on tingitud geenidest. Hiljem ta märkis, et valgete IQ-s on suurem muutlikkus kui mustade omas. Kuid mustad öeldi saadavat parem tulemus IQ-testis, mis põhines haridusel. Peale selle väitis ta, et
IQ uuringus Eestis- Juhan Tork, "Eesti laste intelligents" Goddard (IQ ja kriminaalsus) 05.10 Montesquie Darwin(evolutsiooniteooria) Mead, Benedict(antropoloogiline lähenemine) Watson biheiviorism) Hippokrates-4 temperamenditüüpi Koleerik-kollane sapp Melanhoolik-must sapp Sangviinik-veri Flegmaatik-lima Kretshmer ja Sheldon (kehatüübid- endomorf, ektomorf, mesomorf) Allport- kesksed ja teisesed tunnusjooned Eysenck (bioloogiline tunnusjoonte teooria- ekstravertsus,introvertsus, neurootilisus, hiljem lisandud psühhootilisus) EPQ- Eysenck`s Personality Questionnaire McRae ja Costa NEO PI-R, Big Five- neurootilisus, ekstravertsus, avatus, sotsiaalsus, meelekindlus Rorschachi tindipleki test (projektiivtest) Pinel- ´haigetel on hing, kuigi defektne´ 12.10 00-09- orgaanilised psüühikahäired(dementsus, deliirium, hallutsionatsioonid) 10-19-psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitus psüühika ja käitumishäired (sõltuvus, võõrutus, intoksikatsioon)
suhteline psivus ja vime reguleerida ennast ja suhteid mbritseva keskkonnaga. Pshhoanaltiline koolkond-rhutav alateadvust ja lapseplve kogemusi. Kognitiivne koolkond-inimene on ppimise ja kogemuste tulemus. Humanistlik koolkond-inimene on pidevalt arenev olend, philoomuselt hea. Tunnusjoonte teooria-rhutavad prilike joonte omadusi. Eysenck- temperamendi teooria edasiarendaja, ti vlja 2 phidimensiooni, mis kirjeldavad isiksust 1)stabiilsus-neurootilisus, 2)ekstravertsus-introvertsus. Stabiilsus-tundmused vahetuvad aeglaselt, keskmise tugevusega, kindel ja usaldusvrne. Neurootiline-tundlik, nrviline, ebakindel, kardab kike. Ekstravert-vljapoole elav inimene, seltsiv, kontaktne, avatud, pidu, seltskonnas olev. Introvert- tagasihoidlik, kinnine, spru vhe-ustav, ettevaatlik, avab ainult spradele Seesmise e. internaalse kontrollkeskmega-inimesed peavad oma edu ja ebaedu eesktt enesest sltuvaks,nad arvestavad oma vimeid ja eeldavad oma tegevusele vastavaid tulemusi. Vlise e
huvides. Henry Rinaldi: Henry ja Rinaldi olid toakaaslased ja head sõbrad. Rinaldi 3. Tegevusliinid: - sõja pidamine - armastus sõjaajal - kaotused elus 4. Kolm põhiprobleemi: - Kas sõjas on võimalik jääda adekvaatseks? - Kas armastus sõjaajal on võimalik? - Kas valida mõistus või tunded? 5. Pealkirja tõlgendus: Sõjapidamine toob kaasa rohkem kannatusi ja halba kui võidurõõmu. Võitlus iseendaga, tema relvaks oli introvertsus, aga raamatu lõpus relvad langesid. 6. Seos kaasajaga: Valelik armastus, ollakse koos mittearmastuse pärast. Tänapäeval on 7. Minu arvamus:
Kognitiivne kaart- 7. Vaimsed võimed: IQ. Fluiidne intelligentsus ja kristalliseerunud intelligentsus, loovus. Võimed ja oskused, mis vahet. IQ- number, mis kirjeldab inimese intelligentsuse võrreldes rahvastikuga. Fluiidne intelligentsus- osa võimekusest, mis on kaasa sündinud ja seaotub närvisüsteemi eripäraga. Kristalliseerunud intelligentsus- Loovus- Võimed ja oskused- 8. Temperament: 4 tüüpi. Ekstravertsus, introvertsus, stabiilsus, neurootilisus. Mis vahet on temperamendil ja iseloomul. Ekstravert- seltskondlik Introvert- tagasihoidlik Stabiilsus- Neurootilisus-emotsionaalne Temperament on sunnipärane ja elu jooksul suhteliselt püsiv, iseloom on elutingimuste mõjul kujunenud käitumislaad. 9. Isiksus: homa sapiens, indiviid, identiteet. A- ja B-tüüpi isiksus. Kuidas seotud vaimne ja füüsiline tervis. (elumuutuste tasakaal).
Kartlik Agressiivne Jäik Rahutu Kaine Ärrituv Pessimistlik Tujukas Reserveeritud Impulsiivne Seltsimatu Optimistlik Rahulik Aktiivne INTROVERTSUS EKSTRAVERTSUS Passiivne Seltsiv Hoolikas Avatud Mõtlik Jutukas Rahuarmastav Meeldiv Juhitud Elavaloomuline Tasakaalukas Muretu Usaldatav Mugav
Neurootilisus 2. Ekstravertsus 3. Avatus kogemusele 4. Sotsiaalsus 5. Meelekindlus Neurootilisus • Neurootilisus - kalduvus kogeda negatiivseid emotsioone (hirm, kurbus, süü, viha jms). Neurootilisus on kalduvus emotsionaalseks häirituseks, mis avaldub depressioonis, vaenulikkuses, võimetuses kontrollida oma impulsse pingelistes ja kriitilistes olukordades. Ekstravertsus • Ekstravertsus - seltskondlikkus, aktiivsus, jutukus ning kalduvus kogeda positiivseid emotsioone. • Introvertsus - vastand ekstravertsusele, eelistavad seltskonnale üksiolemist ega pruugi seetõttu õnnetud olla. Avatus kogemustele • Avatus kogemusele - huvi ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu, ei ole kinni tavapärases, võtavad omaks uusi ideid ja mittetraditsioonilisi väärtusi. • Suletud inimesed seevastu on konservatiivsed, eelistades uutele asjadele vanu ja järeleproovituid. Sotsiaalsus • Sotsiaalsus - kalduvus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu ja leplik
Faktorite päritolu uurimine Teooriaga võivad esineda ka probleemid. Nimelt on Costa ja McRae töö tehtud Tupes'i ja Christal'i töö põhjal. Kuid Tupes'i ja Christal'i tööd pole korralikult testitud. Kuigi ,,Suure Viie" mudelid on väga populaarsed, on siiski kahtlusi, kas NEO-PI(R) mõõdab ikka kõike mida lubatakse. Eysenck'i töö Ta kulutas 50 aastat, uurides kolme iseloomu aspekti, mida ta kirjeldab ka oma raamatus. Introvertsus vs ekstravertsus Neurootilisus vs emotsionaalne stabiilsus Psühhootilisus vs osavõtlikkus Läbi aastate on Eysenck leidnud erinevaid viise kuidas neid kolme rühma uurida. Tema testid on Maudsley Meditsiiniline Küsimustik (MMK), Eysenck'i Iseloomu Üldmäär(EIÜ) ja Uuendatud Eysenck'i Iseloomu Küsimustik(EIK-U). Test lastele on samuti saadaval. Eysenck keskendus rohkem kahele iseloomujoonele, mis kajastuvad ka 5 faktoris. Tema lisas ka psühhootilisuse
· kiire ja adekvaatne kohanemine uute situatsioonidega · maksimaalne õppimine kogemusest · abstraktse mõtlemise ja sümbolite kasutamise oskus 21. IQ ja EQ 22. Temperamendi tüübid · koleerik avatud ja närviline · sangviinik avatud ja tasakaalukas · flegmaatik suletud ja tasakaalukas · melanhoolik suletud ja närviline 23. Isiksuse kontrollkese (eksternaalsus ja internaalsus) Ekstravertsus tendents eelistada inimesi üksiolekule Introvertsus tendents eelistada üksiolekut inimestele 24. Isiksuse struktuur, komponendid Isiksuse komponendid: · Ego (teadvuslik mina) · Isiklik alateadvus (teadvusest väljatõrjutu) · Kollektiivne alateadvus (inimese kui liigi mineviku kogemus, autonoomsed arhetüübid) Isiksuse struktuur -Superego (ülimina)-Ego (mina)-Id (see) 25. Eneseteadvus ja mina-pilt, nende kujunemine Eneseteadvus on teadvus, millel on subjekti enda omadused
harjumuspärastes situatsioonides; temperamendiomadused aga eksteemolukordades. Nagu teame, ei määra tegevuse kvaliteet kaugeltki üksnes sellesse suhtumine, kaasa mängivad ka muud rollid, nagu näiteks tähelepanu, mõistus, tahe, tundmused ning võimed. ISIKSUSEOMADUSTE LIIGITAMINE 1. NEUROOTILISUS -kalduvus kogeda negatiivseid emotsioone (hirm, kurbus, süü, viha.) 2. EKSTRAVERTSUS -seltskondlikkus, aktiivsus, jutukus ning kalduvus kogeda positiivseid emotsioone. 3.INTROVERTSUS -vastand ekstravertsusele, eelistavad seltskonnale üksiolemist ega pruugi seetõttu õnnetud olla. 4. AVATUS KOGEMUSELE -huvi ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu, ei ole kinni tavapärases, võtavad omaks uusi ideid ja mittetraditsioonilisi väärtusi. Suletud inimesed seevastu on konservatiivsed, eelistades uutele asjadele vanu ja järeleproovituid. 5. SOTSIAALSUS -kalduvus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu ja leplik.
· Faktoranalüüsi kasutades on sageli leitud, et väga paljusid isiksuseomadusi saab enamasti kokku võtta vaid viie dimensiooni abil Isiksuse viiefaktoriline mudel (suur viisik) 1. Neurootilisus kalduvus kogeda negatiivseid emotsioone, võimetus kontrollida oma impulsse pingelistes olukordades (vastand emotsionaalne stabiilsus) 2. Ekstravertsus seltskondlikkus, aktiivsus, kalduvus kogeda positiivseid emotsioone (vastand introvertsus ei vaja seltskonda) 3. Avatus kogemusele huvi ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu, võtavad omaks uusi ideid (suletud on konservatiivsed) Isiksuse viiefaktoriline mudel 4. Sotsiaalsus kalduvus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu ja leplik, valmis teisi aitama (mittesotsiaalne on egotsentriline, skeptiline teiste kavatsuste suhtes) 5. Meelekindlus kontroll oma soovide ja impulsside üle, planeerib oma tegevusi ette, viib kavatsused ellu
See uurimus viis teda järelduseni, et isiksuse kirjelduseks piisab vaid 5 faktorist. Need olid ( eneseväljenduse kindlus, konformus, emotsionaalne kontroll, sotsiaalne adapteeritus, intellektuaalne uudishimu. Uue põlvkonna isiksuseteooriad Kõige suurem teene Eysenckil. Ta avaldas raamatu ,,Isiksuse dimensioonid", mis sisaldab terve hulga olulisi ideid, millel tugineb tänapäeva isiksuseteooria. Tema arvates on isiksuseomadused hierarhiliselt organiseeritud. Ekstravertsus-introvertsus, eurootilisus, emotsionaalne stabiilsus. Eeldus, et isiksus ja tema omadused on reaalselt olemas. Teine iseloomulik asi on see, et isiksuseomadused on varieeruvad., kolmas eeldus on inimese ratsionaalsus. Kõige paremaks näiteks on aga 5 faktori teooria (Mccrae ja Costa).
saavutamiseks? 1. Vaatlused 2. Juhtumite analüüsid 3. Küsitlused 4. Eriuurimused 5. Eksperimentaalsed uurimused 6. Laboratoorsed eksperimendid 7. Intervjuud 2. Kirjeldage erinevaid isiksusjoonte teooriaid. Hippokratese ajast: inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 4 temperamenditüüpi. 2 isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus- introvertsus ja neurootilisus-stabiilsus. Weiss (1996): väitis, et on olemas viis põhilist isiksuse parameetrit, mis määravad kindlaks inimese käitumise. Need võtmejooned on: - Meeldivus – indiviidi võib tajuda meeldivana või väga ebasõbralikuna - Avatus kogemustele – indiviid võib olla avatud mõtlemisega või olla kinnine ja kitsarinnaline - Ekstravertsus ja introvertsus – seltskondlikkus, lahkus versus reserveeritus, ettevaatlikkus.
geograafilised tegurid: kohalik (linn, maakond), regionaalne, riiklik või rahvusvaheline turg, asumi tüüp, maja tüüp, kliimaolud, linna- ja maarahvastiku hulk, rahvastiku tihedus, demograafilised tegurid: vanus, sugu, keel, rass, pere suurus ja elutsükkel, religioon; sotsiaalmajanduslikud tegurid: tulu, haridus, elukutse, sotsiaalne klass; psühholoogilised tegurid: isiksuse tüüp (seltsivus, agressiivsus, ambitsioonikus, ekstravertsus, introvertsus), elustiil (vaba aja veetmine jne); tarbimismotiivid (ostjad jagunevad: innovaatorid 2,5%, varased kohanejad 13,5%, varased enamustarbijad 34%, hilised enamustarbijad 34%, mahajääjad 16%; muud tegurid (puuetega inimesed, loomapidajad, autoomanikud, erinevad ametid, hobid, professionaalid, amatöörid) Tootega seotud käitumine: ostukäitumine (margitruudus või ühelt margilt teisele üleminek); ostuasjaolud (uudsus, juhuslikkus, regulaarsus, sagedus, diileri asukoht);
Kaastundlikud, hoolitsevad, inimlikud. Raskusi tuleb ette intellektuaalsete, probleemsete ülesannete lahendamisel. 34. Suhtlemisraskusi põhjustavad isikuomadused · Neurootilisus tendents kergesti ja kiiresti erutuda ning kogeda negatiivseid emotsioone. Eriti kergesti ja kiiresti tekivad hirm, viha ja pinge. Sellega seoses on raskusi enesevalitsemisel ning impulsside kontrollimisel. · Introvertsus eelistus üksindusele seltskonna asemel, isiksuse baasomadus, temperamendi alus. Raskendab kontaktiloomist ning säilitamist. Introvert ei vaja sotsiaalset tuge ja ei näita välja emotsioone, on tõsine ja vaikne. · Madal sotsiaalsus kaasasündinud dispositsioon. Vähene usaldus teiste vastu, pikk vihapidamine, kättemaksuhimulisus.
5 S.S 2010-05-22 Arhetüübid mõistekombinatsioonid. Inimese sooga seostuvaad arhetüübid on anima(naisekujutlus) ja animus(mehekujutlus). Iga naine kannab endas mingit kujutlust ja iga mees naise kujutlust. HANS EYSENCKU ISIKSUSETEOORIA Rõhutas kahte tunnustuse paari esktravertsus ja introvertsus ja emotsionaalset tsabiilsust- neurootilisust. Ekstravertidel on aju erutusetase madalam kui introvertidel. Ekstavert püüab oma käitumisega erutuse taset ajus tõsta, introvert püüab vältida. Emotsionaalsest stabiilsete inimeste tunded on püsivad. Need inimesed on muretud, kindlad ja usaldusväärsed. Neurootilised inimesed on tundlikud, rahutud ning kartlikud, nende tundmused vahelduvad kiiresti. Inimese põhijooned tulenevad küll pärilikkusest, kuid samas on ka keskkonna mõju all
reguleerida emotsioone ning võimet edendada emotsionaalset ja intellektuaalset arengut. 25. Suhtlemisraskusi põhjustavad isikuomadused Neurootilisus isiksuse kaasasündinud baasomadus, temperamendi alus tendents kergesti ja kiiresti erutuda ning kogeda negatiivseid emotsioone. Eriti kergesti ja kiiresti tekivad hirm, viha ja pinge. Sellega seoses on raskusi enesevalitsemisel ning impulsside kontrollimisel. Introvertsus tendents eelistada üksiolekut seltskonnale, isiksuse baasomadus, temperamendi alus. Raskendab kontaktiloomist ning säilitamist. Introvert ei vaja sotsiaalset tuge ja ei näita välja emotsioone, on tõsine ja vaikne. Madal sotsiaalsus kaasasündinud dispositsioon. Vähene usaldus teiste vastu, pikk vihapidamine, kättemaksuhimulisus vastandomaduseks on leplikkus. Ärevus kui spetsiifiline emotsioon raskendab iga edukat tegevust, sealhulgas suhtlemist.
kui oleme temaga kaua aega koos veetnud. Eesti vanasõnagi ütleb, et enne tuleb puud soola koos ära süüa, kui sa kedagi tundma õpid ja et enne ei tohi kedagi kiita, kui külimit soola üheskoos on ära söödud" (Eesti fraseologismide... 16.06.2015). 2 Arvan, et kui meie sõprussuhete aluseks oleksid vaid esmamuljed, siis oleks sõprust maailmas palju vähe. Esmamulje võib sõltuda nii isikuomadustest nagu ekstra- ja introvertsus, aga ka elusituatsioonidest. Mõni inimene paistab meile esmakohtumisel pahur, ent me ei tea ju, võib-olla oli tal samal päeval mõni õnnetus, pettumus, teda võivad vaevata raskused, mured, ta võib olla stressis. Kõik need situatsioonid võivad tekitada barjääri tema ja teiste vahele ja hea esmamulje loomine ei ole tema jaoks sel hetkel oluline. Hoiakud on kirjanduse põhjal inimese kalduvused hinnata ühiskonnas isikute, sündmuste,
emotsioone ning võimet edendada emotsionaalset ja intellektuaalset arengut. 26. Suhtlemisraskusi põhjustavad isikuomadused Neurootilisus isiksuse kaasasündinud baasomadus, temperamendi alus tendents kergesti ja kiiresti erutuda ning kogeda negatiivseid emotsioone. Eriti kergesti ja kiiresti tekivad hirm, viha ja pinge. Sellega seoses on raskusi enesevalitsemisel ning impulsside kontrollimisel. Introvertsus tendents eelistada üksiolekut seltskonnale, isiksuse baasomadus, temperamendi alus. Raskendab kontaktiloomist ning säilitamist. Introvert ei vaja sotsiaalset tuge ja ei näita välja emotsioone, on tõsine ja vaikne. Madal sotsiaalsus kaasasündinud dispositsioon. Vähene usaldus teiste vastu, pikk vihapidamine, kättemaksuhimulisus vastandomaduseks on leplikkus. Ärevus kui spetsiifiline emotsioon raskendab iga edukat tegevust, sealhulgas suhtlemist
Vaatlus - uurimismeetod, millega vaatleja kogub esmaseid sotsiaalmajanduslikud tegurid: tulu, haridus, elukutse, andmeid, jälgides inimesi, sündmusi või situatsioone isikliku või sotsiaalne klass; elektroonilise vaatluse teel. psühholoogilised tegurid: isiksuse tüüp (seltsivus, agressiivsus, Välivaatlus toimub tegelikes turutingimustes (käitumine ambitsioonikus, ekstravertsus, introvertsus), elustiil (vaba aja kaupluses, reklaami vaatamine jms.) veetmine jne); Laborivaatlus toimub spetsiaalses ruumis, kus testitavad tarbimismotiivid (ostjad jagunevad: innovaatorid 2,5%, väljendavad oma reaktsiooniga suhtumist mingi sündmuse, varased kohanejad 13,5%, varased enamustarbijad 34%, hilised toote, tooteomaduse või reklaami kohta. enamustarbijad 34%, mahajääjad 16%;
Püsiva tegevusega väga suuri probleeme, püsimatu, kui väga kirglik Flegmaatik Aeglane, tasakaalustamata Melanhoolik Aeglane, nõrk ja tasakaalustamata · Hans Eysenck (1916-1997) o Isiksuseteooria Neurootilisus Stabiilsus Ektravertsus Avatud suhtlemisaldis Introvertsus Kinnine inimene · Inimtüübid o A-tüüpi Ajasurve Olles ilma tegevuseta, siis tunnevad ennast süüdlasena Püüavad teiste inimeste jutule vahele rääkida Seesmine ärevus ja kahtlemine Tööl tundlikud ja tahtlikud väliste
Ta uuris inglise keelt ja jagas sõnad gruppidesse, millega saab inimesi iseloomustada : kardinaalsed - üks juhtiv allutab teised, tsentraalsed 5-10 omadust ja sekundaarsed omadused ei pruugi väga mõjutada, neid palju. Cattell kasutas statistilist analüüsi ja otsis esmaseid jooni. Faktoranalüüs erinevate muutujate seoseid uuritakse. Üksteisega seotud omadustegrupid on isiksusefaktor (16tk). Tegi testi Cattell 16PF. Eysenck väitis, et piisab kahest faktorist introvertsus vs ekstravertsus ja stabiilsus vs neurootilisus. Nende + ja - : inimesed saavad ennast teistega võrrelda, saab sirgejoonelise ettekujutuse käitumisest ; vähe ühisosasid ja räägivad erinevat juttu ka, teooriad ei seleta isiksuse kohta midagi, panevad silte lihtsalt. Kõige mõjukam suure viisiku teooria kuulub ka sinna gruppi. On 5 faktorit ja need on üksteisest sõltumatud, ei sõltu kultuurist ega rassist jne. 1)ekstravertsus ja introvertsus sotsiaalne ja jutukas ; vastupidi
Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppides. Tal olid isiksusefaktorid (PF), ehk need, millest isiksus koosneb. 16 olid sõltumatud. Eysenck Arvas, et isiksust saab määrata kahe faktori järgi. Faktor on omaduste grupp, mis on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist, nt. Ekstrovertsus-introvertsus, stabiilsus-mittestabiilsus. Isiksusejoonte teooriate miinused on, et nad pole üksmeelel ning ühisosa on väike ning nad ei seleta midagi, vaid sildistavad. Plussiks on võimalus võrrelda teiste inimestega. Suur viisik (NEO-OCEAN), kus on viis faktorit. Teooria on loodud 1990-del, mitu loojat. Põhineb faktoranalüüsil, kus grupid on korrelatsioonis. O avatus kogemustele; loovus, kujutlusvõime, uudishimu C teadlikkus, meelekindlus, organiseeritus, vastutus
hoolitsevad, inimlikud, kuid raskusi tuleb ette intellektuaalsete, probleemsete ülesannete lahendamisel. 34. Suhtlemisraskusi põhjustavad isikuomadused Neurootilisus isiksuse kaasasündinud baasomadus, temperamendi alus tendents kergesti ja kiiresti erutuda ning kogeda negatiivseid emotsioone. Eriti kergesti ja kiiresti tekivad hirm, viha ja pinge. Sellega seoses on raskusi enesevalitsemisel ning impulsside kontrollimisel. Introvertsus tendents eelistada üksiolekut seltskonnale, isiksuse baasomadus, temperamendi alus. Raskendab kontaktiloomist ning säilitamist. Introvert ei vaja sotsiaalset tuge ja ei näita välja emotsioone, on tõsine ja vaikne. Madal sotsiaalsus kaasasündinud dispositsioon. Vähene usaldus teiste vastu, pikk vihapidamine, kättemaksuhimulisus vastandomaduseks on leplikkus. Ärevus kui spetsiifiline emotsioon raskendab iga edukat tegevust, sealhulgas suhtlemist
sellele, mis peaks olema sageli enam kui sellele, mis on. Selline süsteem pakub väja kaheksa isiksusetüüpi mõtlemine domineeriv funktsioon aistingu või intuitsiooniga, tunnetus domineeriv funktsioon aistingu või intuitsiooniga jne. (Totton, Jacobs 2007) Lisaks kirjeldas Jung inimeste kahte põhiolemuslikut vastandlikku hoiakut, mis iseloomustavad inimese eelistust suhetes ümbritseva maailmaga. Nendeks orientatsioonideks on ekstravertsus ja introvertsus. Ektravertse inimese põhitunnus on, et indiviidi psüühiline elu toimub indiviidist väljaspool, orienteeritud väismaailmale, suunatud välistele esemetele ja suhetele. Introvertse puhul elab inimene sisse poole, olulisemad on isiklikud mõtted ja tunded. Ektraverdid avatud, introverdid pigem kinnised. Myers-Briggs'i tüpoloogia küsimustik Ühtedeks, kes Jungi teooriat mõistsid ja omaks võtsid olid Katharine Briggs ja tema tütar Isabel Briggs Myers
persona (mask) avalik mina (public self ) anima naiselik alge mehes ideaal animus mehelik alge naises ideaal vari (shadow) instinktid, amoraalsus, agressiivsus energia reaktsioon pimedusele mina (self) integreeriv alge, tervik III Psühholoogilised tüübid 1. Psyche orientatsioonid (hoiakud): psyche ja maailma suhe introvertsus introversion ekstravertsus extraversion 2. Psühholoogilised funktsioonid maailma tunnetamine, informatsiooni ja kogemuse töötlemine a) ratsionaalsed funktsioonid: hinnangud, loogika aistav funktsioon (info kogumine) sensing objekti olemasolu fikseerimine mõtlev funktsioon (järelduste tegemine) thinking objektile tähenduse andmine, objekti nimetamine loogilised järeldused
persona (mask) avalik mina (public self ) anima naiselik alge mehes ideaal animus mehelik alge naises ideaal vari (shadow) instinktid, amoraalsus, agressiivsus energia reaktsioon pimedusele mina (self) integreeriv alge, tervik III Psühholoogilised tüübid 1. Psyche orientatsioonid (hoiakud): psyche ja maailma suhe introvertsus introversion ekstravertsus extraversion 2. Psühholoogilised funktsioonid maailma tunnetamine, informatsiooni ja kogemuse töötlemine a) ratsionaalsed funktsioonid: hinnangud, loogika aistav funktsioon (info kogumine) sensing objekti olemasolu fikseerimine mõtlev funktsioon (järelduste tegemine) thinking objektile tähenduse andmine, objekti nimetamine loogilised järeldused
Ärevus - Ärevusseisund kui kohastumuslik reaktsioon - Ärevushäire puhul: ärevus tugev, kestab kaua, piirab psüühilist ja sotsiaalset tegevusvõimet - Elu jooksul esineb 30% inimestest mõni ärevushäire (rohkem naistel ¾) - Naised rohkem häiritud tingituna riskifaktoritest Eelsoodumused ärevushäire tekkeks Isiksuseomadused: - Kõrge neurootilisus: panevad rohkem tähele ohtu ja on sellest rohkem mõjutatud - Kõrge introvertsus: vajatakse üsna vähe teisi inimesi - Koos kõrgeks sotsiaalfoobia riskifaktoriks, eraldi introvertsus normaalne Kognitiivsed faktorid: - Ärevustundlikkus süda hakkab puperdama, käed külmad-kuumad: hirm neid aistinguid kartma hakata, hakkab sümptomeid rohkem jälgima interpreteerib neid ohtlikuna - Kõrge ärevustundlikus kui suudad oma südant hästi kuulata või erinevaid kehategevusi jälgida
1995) Suhtlemisraskusi põhjustavad isikuomadused · Neurootilisus isiksuse kaasasündinud baasomadus, temperamendi alus tendents kergesti ja kiiresti erutuda ning kogeda negatiivseid emotsioone. Eriti kergesti ja kiiresti tekivad hirm, viha ja pinge. Sellega seoses on raskusi enesevalitsemisel ning impulsside kontrollimisel. 6 · Introvertsus tendents eelistada üksiolekut seltskonnale, isiksuse baasomadus, temperamendi alus. Raskendab kontaktiloomist ning säilitamist. Introvert ei vaja sotsiaalset tuge ja ei näita välja emotsioone, on tõsine ja vaikne. · Madal sotsiaalsus kaasasündinud dispositsioon. Vähene usaldus teiste vastu, pikk vihapidamine, kättemaksuhimulisus vastandomaduseks on leplikkus. Osa B (ülesanded)
· Tunnusjoonte lähenemine (trait theories) inimest saab iseloomustada stabiilsete tunnusjoonte kombinatsiooniga. Gordon Allport'i mõju sõnavaraanalüüs, näitas, et inimest on võimalik iseloomustada piiratud hulga omadussõnadega. Raymond Cattell kasutas faktoranalüüsi ja leidis 16 isiksusefaktorit. Hans Eysencki bioloogiliste tunnusjoonte teooria kirjeldab kolme seadumust: ekstravertsus- introvertsus, neurootilisus, psühhootilisus. Suure Viisiku (Big Five) teooria nimetab viis seadumust - avatus, kohusetunne/meelekindlus, sotsiaalsus(lahedus- seltsivus), neurootilisus, ekstravertsus (autoriteks P.Costa ja R.McCrae). · Kognitiiv-käitumuslikud teooriad rõhutavad isiksuse kujunemisel sotsiaalsete interaktsioonide olulisust. (A. Bandura, J.Rotter, W. Mischel). Inimesel kujunevad õppimise kaudu ootused keskkonna suhtes, mis hakkavad suunama tema käitumist
Tunnusjoonte lähenemine (trait theories) – inimest saab iseloomustada stabiilsete tunnusjoonte kombinatsiooniga. Gordon Allport’i mõju – sõnavaraanalüüs, näitas, et inimest on võimalik iseloomustada piiratud hulga omadussõnadega. Raymond Cattell kasutas faktoranalüüsi ja leidis 16 isiksusefaktorit. Hans Eysencki bioloogiliste tunnusjoonte teooria kirjeldab kolme seadumust: ekstravertsus- introvertsus, neurootilisus, psühhootilisus. Suure Viisiku (Big Five) teooria nimetab viis seadumust - avatus, kohusetunne/meelekindlus, sotsiaalsus(lahedus- seltsivus), neurootilisus, ekstravertsus (autoriteks P.Costa ja R.McCrae). Kognitiiv-käitumuslikud teooriad rõhutavad isiksuse kujunemisel sotsiaalsete interaktsioonide olulisust. (A. Bandura, J.Rotter, W. Mischel). Inimesel kujunevad õppimise kaudu ootused keskkonna suhtes, mis hakkavad suunama tema käitumist
vaimne alaareng- Huntingtoni haigus– avaldub keskeas, põhjustab liikumise ja iseloomu häireid ja varast dementsust Downi sündroom, põhjustatud liigsest kromosoomist–füüsilise arengu puuded, millegakaasneb enamasti vaimne alaareng Eelsoodumus teatud haigustele(skisofreenia, alkoholism) Kehaehitus– füüsilised omadused Teatud isiksuseomadused:temperamenditüüp, sotsiaalsus–ekstravertsus, introvertsus, intelligentsus (päritavus 0.70), homoseksuaalsus (päritavus 0.78, düsleksia (päritavus 0.85) Enamasti põhjustab inimeste erinevusi mitme geeni koostoime ja samaaegne keskkonnatingimuste mõju. Pärilikkus annab eeldused, keskkonnast sõltub, kas ja mil määral need eeldused avalduvad.Inimestel on geneetiliselt määratud arenguvõimaluste ruum. Arengu kiirus on oluliselt mõjutatud keskkonnast (kasvatus, koolitus, motivatsioon jm),
emotsionaalse stressi mittetalumine, soodumus emotsionaalseks häirituseks mis avaldub depressioonis, vaenulikkuses või võimetuses kontrollida oma emotsioone pingelistes olukordades, Madal neurootilisus on seotud stabiilse närvisüsteemiga. Inimesed, kellel on madal neurootilisus on rahulikud, tasakaalukad ning suudavad taluda emotsionaalselt pingestatud olukordi, nad on sageli rahulolevamad ka oma elu ja sotsiaalsete suhetega. Ekstravertsus - seadumus koguda positiivseid emotsioone. Introvertsus ja ekstravertsus on seotud ajukoore aktiivsusega. Introvertidel on ajukoor väga aktiivne ning nad soovivad välist aktiivsust vähendada. Ekstravertidel on ajukoore aktiivsusaste madal ja nad otsivad välist erutust, suhtlemist teiste inimesega. See joon väljendab nende põhierinevust, millest lähtudes hakkab inimene otsima talle omast keskkonda . Näit. ekstraverdid eelistavad rahvarohkeid kogunemisi, nad on aktiivsed, enesekindlad, jutukad. Introverdid eelistavad üksindust ja
psüühilised häired jm) ja käitumisele Tänapäeval saab uurida närvirakke, aju eri osade rolli, erinevate ainete ja välistegurite mõju aju funktsioonidele elaval inimesel. Enne sai seda teha ainult surmajärgselt. Bioloogiline psühholoogia pöörab suurt tähelepanu pärilikkusele. Pärilikuks peetakse näiteks: temperamenditüüpi (koleeriline, sangviiniline, flegmaatiline, malanhoolne), suhtlemisvalmidust (ekstravertsus, introvertsus), vaimseid võimeid (suures osas), teatud isiksuseomadusi e seadumusi 12 Pärilikkusel on suur osa mitmete haiguste tekkes, nt skisofreenia (pärilikkus annab eelsoodumuse, keskkond mõjutab avaldumist). 2. Muud psühholoogia koolkonnad 2.1. Eksperimentaalpsühholoogia Eraldusid filosoofiast 19. sajandil Rajajad G.Fechner, W.Wundt ja Helmholz
Need protsessid võivad olla tasakaalus,kuid üks võib ka teisest tugevam olla.Liikuvus on üht tüüpi protsessi teisega asendumise kiirus.See tunnus on oluline kiirel kohanemisel olukorra muutustega.Ebapiisava liikuvuse korral on stereotüüpide asendamine uute toimimismallidega raske. Üheks isiksuse omaduste polaarseks polaareseks paariks,mille vahele moodustuvat dimensiooni saab päris hästi kirjeldada NS-i aktiivsuse eripäraga,on ekstravertsus ja introvertsus. Introvertset inimest iseloomustab keskmisest kõrgem kesknärvisüsteemi erutustase ehk aktivatsioon.Seetõttu on introverdid üldjuhul vastupidavamad püsi tähelepanu eeldavates ülesannetes,kannatavad paremini rahustava toimega ained magamatust;neile mõjub ebasoodsamalt ergutav(näiteks kohv,emotsionaalne stress,avalikud esinemised). Eksraverdid, s.o. realistlikumad,seltsivamad,konvetsionaalsemad,agressiivsemad.pigem
Neurofüsioloogia järgi on temperament närvi protsesside tugevuse,liikuvuse ja tasakaalutuse järgi- sangviinik,flegmaatik,melanhoolik ja koleerik. E.Kretschmeri teooria * üleval kehaehtitused* I.Pavlov teooria TKT test,iseloomu tüübid; 1)Mõtleja tajub maailma läbi loogika 2)Kunstnik tajub maailma läbi emotsioonide ja reageerivad ka läbi emotsioonide 3)Keskmine käitub vastavalt olukorrale. H.Eysenck teooria- Eristab kahte paari ; Ekstravertsus ehk väljasuunatus & introvertsus ehk sissesuunatus ja emotsinaalne stabiilsus & neurootilisus.Ekstravertide erutustase on madalam,kui introvertidel. Introvertne tagasihoidlik ja kinnine,oma sisemaailma poole pöördunud,avab end ainult heade sõprade seas,sõpru ei ole tal palju,kuid sõprus on tugev ja andunud.Iseloomustab ettevaatlikus,tegevuse mõtleb alati ennem läbi,hindab korrapära elus. Ekstravertne pöördunud rohkem välismaailma,kui sisemaailma poole,paistab silma
isiku poolt situatsiooni objektiivne hindamine on pärsitud ning seetõttu situatsioon näib ohtlikum, ähvardavam kui tegelikult. Samuti on pärsitud tegevuse regulatsioon, mis pole nii plastiline kui tavaliselt. Seega alkoholijoove kergendab afekti tekkimist. Teine ja kolmas faas kulgevad nagu tavalise afekti korral. Afekti tekkimist soodustavad teatavad isiksuse individuaalpsüholoogilised eripärad (nõrk närvitegevuse tüüp, kergesti erutuvus, kõrgenenud tundlikkus, introvertsus, kõrge kuid ebakindel enesehinnang, ealised iseärasused, kõrge neurotism, psühhopatisatsioon- afekti anomaalne vorm), samuti teatavd funktsionaalsed seisundid (väsimus, pikemaalaline pingest kurnatus, unetus, frustratsioon, haigus, somaatiliste haiguste põdemine). Kokkuvõtlikult tunnused, mis viitavad afektile: 1. Spetsiifiline eellugu ja teo toimumise protsess. Tavaliselt kujuneb afekt välja spetsiiiflises kurjategija-ohver suhetekompleksi baasil
Ka inimeste võimele suhelda, informatsiooni edastada ja tajuda tugevalt mõjuvad nende psühholoogilised omadused. Vene psühholoog Parõgin B.D. eraldab tõkked, mis on seotud nii sotsiaal- psühholoogilise koostöö ja vastastikuse mõju inimeste üksteise vastu isikupäratu mehhanismiga, kui kommunikaatoride isikliku eripärade mõjutamisega. Esimeseks näiteks võib olla suhtluspartnerite tajumise stereotüüpid. Teiseks näiteks on üksikisikud isikuomadused, nagu teda introvertsus. (Парыгин 1999: 166-168). Selle kõrval, psühholoogiliste barjääride levinute kujude hulgas on närvipinge, mis võib viia stressile, mõned vaimse seisundi (indiferentsus, apaatia, depressioon) ja psühholoogilised isikliku omadused (kinnisus, suurenenud tundlikkus ja teised). (Соколов 2002: 105-106). Psühholoogilised barjäärid täidavad kaks funktsiooni: 1) psühholoogilise takistuse funktsioon; 2) psühholoogilise kaitse funktsioon, mis soodustab autonoomiale,
James, William - USAst pärit psühholoog ja filosoof ning pragmatismi ning tänapäevase religioonipsühholoogia alusepanija. Kirjeldab pühaduse ideed, mida kohtab igas religioonis. Jamesi järgi religioossed kogemused on seotud alateadvusega ning alateadvuse "tungimisega teadvusesse". Jung, Carl G. - Sveitsi psühhiaater, analüütilise psühholoogia rajaja. Uuris alateadvust ja unenägusid. Võttis kasutusele uusi mõisteid nagu kollektiivne alateadvus, kompleks, introvertsus, ektravertsus, arhetüüp. Kristeva, Julia - bulgaaria päritolu Prantsusmaa filosoof, kirjanduskriitik, psühhoanalüütik, semiootik, käsitlus oma ja võõra problemaatikast - vaatleb inimesele omaseid "oma" ja "võõra" piire erinevatel bioloogilise, psüühilise ja ühiskondlik-kultuurilise elu tasanditel. Kogu ajaloolist käsitlust läbib püüe leida kosmopolitismi - kus "oma" ja "võõra" piir hägustub - erinevaid vorme.
Närvirakkude tasakaalustatus erutus- ja pidurdusprotsesside vastastikune suhe Närvirakkude liikuvus üht tüüpi protsessi teisega asendumise kiirus Ekstravertsus realistlikumad, seltsivamad, konventsionaalsemad, agressiivsemad, pigem välismaailmaga tegelevad isikud seevastu väsivad vaimsete ülesannete täitmisel kiiremini, otsivad erutavamaid mõjureid, taluvad halvemini magamatust, alkohol mõjub ebasoodsamalt, erutustase on keskmisest madalam. Introvertsus endassetõmbunud, väheseltsiv, oma sisemaailmaga tegelemist eelistav isik, keskmisest kõrgem kns erutustase, vastupidavamad püsitähelepanu eeldavates ülesannetes, kanntavad paremini rahustava toimega aineid, magamatust, mõjub ebasoodsamalt ergutav (kohv, avalikud esinemised) Psüühika ontogenees isendi areng, üksikorganismi arenemine munarakust kuni loomuliku surmani. Kiire ehk paradoksaalne uni algab u pärast tunniajalist und, kordub 90minuti tagant 5-
Edukatel liidritel on teatud omadused. Need omadused teevad inimesest hea liidri igas olukorras. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Hippokratese ajast neli temperamenditüüpi (kehamahla teooria) Flegmaatik stabiilne introvert Sangviinik stabiilne ekstravert Melanhoolik neurootiline introvert Koleerik - neurootiline ekstravert Eysenck (1973) kirjeldas kahte isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus-introvertsus ja neurootilisus-stabiilsus. 4. Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest. Kui inimene tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum ettevõtja tüüp, vajab vähem raamistikke. Kui inimene tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või organisatsioon, siis on ta välise kontrollikeskmega inimene - vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 5
õpilaseks, kuigi ta polnud Freudi tööle kunagi midagi kaasa aidanud. Ta oli enesekriitiline. Tal tekkisid isiklikus elus kriisid. Tal oli armulugusid patsientidega. Freudi vaevas üks halb unenägu, mida ta ei tahtnud Jungile rääkida, põhjendas seda sellega, et see kaotaks tema autoriteedi. Jung valiti psühhoanalüütikute assotsiatsiooni presidendiks. Jungil on 2 suurt õpetust: · erinevusõpetus Jungi põhiterminid, mille järgi ta inimesi jagab, on ekstra (libido välja)- ja introvertsus (libido sissepoole suunatud). Ekstravert on hea suhtleja, hästi kohanev, ei tõmbu iseendasse ka rasketes olukordades, kuid võib olla pealiskaudne, vajadus endast head muljet jätta, ei pruugi olla küllaldaselt enesekriitikat, ei meeldi üksi olla. Introvert on ebakindel suhtlemises, enesessetõmbunud, ei pea lugu rahvakogunemistest/seltskondadest, enamasti on tundlik ja sügav sisemaailm, millega kaasneb kõrgenenud enesekriitika, pessimistlik suhtumine ümbritsevasse.
Ekstraverdile või introverdile omase käitumise juured on sügaval inimese bioloogilises või geneetilises olemuses Ekstravertidel ajukoore erutuslävi kõrgem: Stiimulitele vähem vastuvõtlikud Vajavad tugevamaid ja kestvamaid ärritajaid Tüdivad stiimuleist kiiremini Otsivad elus enam vaheldust ja seiklusi EYSENCKI TEOORIA. Isiksusel 2 põhidimensiooni: 1. rahulikkus (stabiilsus)-närvilisus (neurootilisus) 2. introvertsus-ekstravertsus Introvertne inimene on sisemaailma poole pööratud, tagasihoidlik ja kinnine. Psüühika suunatus rohkem oma mõtetele ja tundmustele kui välismaailmale. Ekstravertne inimene on rohkem pööratud välismaailma poole, hea suhtleja ja seltsiv. Psüühika suundus rohkem välismaailmale kui enesele. Introvertsete ja ekstravertsete inimeste erinevused töises tegevuses: Informatsiooniprotsessid- Introvertsed inimesed ei pea tähtsaks niivõrd info hulka kuivõrd selle sisu
Edukatel liidritel on teatud omadused. Need omadused teevad inimesest hea liidri igas olukorras. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Hippokratese ajast – neli temperamenditüüpi (kehamahla teooria) • Flegmaatik – stabiilne introvert • Sangviinik – stabiilne ekstravert • Melanhoolik – neurootiline introvert • Koleerik - neurootiline ekstravert Eysenck (1973) – kirjeldas kahte isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus-introvertsus ja neurootilisus-stabiilsus. 4. Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest. Kui inimene tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum – ettevõtja tüüp, vajab vähem raamistikke. Kui inimene tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või organisatsioon, siis on ta välise kontrollikeskmega inimene - vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 5
· sensitiivsus ehk tundlikkus võime reageerida nõrkadele ärritustele; · reaktiivsus emotsionaalne reageerimine sise- ja välisärritustele; · aktiivsus; · reaktiivsuse ja aktiivsuse suhe, tasakaal; 13 · rigiidsus (jäikus, range korraarmastus, agressiivsus nõrgemate vastu) ja fluiidsus (plastilisus, kohanemiskergus, käitumise vabadus); · introvertsus (kinnisus, tagasihoidlikkus, sissepoole pöördumine) ja ekstrvertsus (seltsivus, rõõmsameelsus, avatus). Temperamenditüübid on järgmised: Sangviinik · tundlikkuse lävi kõrge: ei märka väga nõrku heli- ja valgusärritusi; · reageerib elavalt, kontsentreerib kiiresti oma tähelepanu; · aktiivsus suur, väga energiline, töövõimeline, algatus- ja organiseerimis- võimeline, ei talu üksluist ja aeglast tegevust;
väljaspool reklaamteateid, võimendades seega reklaami edu. 7) Ülitähtis on kooskõla selle vahel, mis on imago kandjaks reklaamis ning kliendi poolt tunnetatud toote/teenuse olemuseks – imago peab adekvaatselt edasi andma neid psühholoogilisi protsesse, mis tekivad tarbijas tootega kokkupuutumisel või selle tarbimisel. Imagopõhine hea maine on margi tuntuse ja margi poolt esile kutsutud heade tunnete summa. Isiksuseomaduste Suure Viisiku dimensioonid – ekstravertsus/introvertsus, emotsionaalne stabiilsus, kohusetundlikkus, avatus kogemusele, sotsiaalsus. KEELEKASUTUS REKLAAMIS Sõna/mõiste tase, lauseehituse tase, teksti kui terviku tase. Reklaami keelestruktuur kannab reklaamteate argumente, fakte, apellatsioone. Nimetuse valmine: 1) Isikunimed – sobib kui pärisnimi on piisavalt hea kõlaga, mitte liiga keeruline, sellel ei ole ebasoodsat tähendust ega kõrvalvajrundit. 2) Geograafilised nimed
Eysenck eristas isiksuse kolme baasdimensiooni komponenti nimetades neid ekstraversuseks- introvertsuseks, neurosmiks-stabiilsuseks ja psühhoismiks. Kuigi nimetatud dimensioonid ei määratle absoluutselt kõiki isiksuse omadusi, moodustub neist põhiline inimese käitumise alus ja individuaalne muster. Isiksuse dimensioonid e mõõtmiseks töötas Eysenck välja spetsiaalsed self-report küsimustikud (isiksuse testid). Tema poolt leitud isiksuse dimensioonidest 2 (ekstra- introvertsus, neurotism-stabiilsus) kuuluvad nüüdisaegses psühholoogias kõige enam kasutatavasse "viie faktori mudelisse". Ekstravertsus introvertsus à Eysenck leidis, et ekstraverdid on sotsiaalselt avatud; armastavad suhtlemist; palju sõpru; armastavad põnevust; teatav impulsiivsus; optimistlikud; taluvad hästi valu; sagely kannatamatud; pole alati usaldatavad. Kalduvus agressiivsusele. Introvertne inimene on käitumiselt rahulik, tagasihoidlik, enesevaatlusele kalduv, kinnine ja
Kultuuritööstuse kriitika. Jakobson, Roman Venemaa juudi päritolu lingvist ja semiootik; strukturaalse lingvistika ja semiootika silmapaistev teoreetik. Vaatles keelt kui praktilist suhtelmist. James, William ameerika filosoof ja psühholoog; süstematiseeris ja populariseeris pragmatismi. Emotsiooniteooria. Jung, Carl G. Sveitsi psühhiaater, analüütilise psühholoogia rajaja. Võttis kasutusele uusi mõisteid nagu kollektiivne alateadvus, kompleks, introvertsus, ektravertsus, arhetüüp. +Kristeva, Julia prantsuse semiootik. Võttis kasutusele mõiste ,,intertekstuaalsus". +Levi-Strauss, Claude prantsuse 20. sajandi mõjukaim sotsiaalteadlane. Uuris põhjalikult nn primitiivseid ühiskondi. Võttis kasutusele sõnapaari binaarsed opositsioonid. Lotman, Juri Tartu-Moskva semiootikakoolkonna üks asutaja, kauaaegne TÜ professor. Tegeles peamiselt kirjanduslike tekstide uurimisega; võrdles kultuuri tekstiga.
annaabi.ee 
