Tere. Ma olen publiku ees ebakindel ja närvis mitte lihtsalt sellepärast, et mul on hirm ebaõnnestumise ees, vaid selle pärast, et ma kuulun seda tüüpi inimeste alla, keda nimetatakse introvertideks. Et minu juttu mõista on vaja teada, kes üldse on introverdid? Introverdid ei ole lihtsalt häbelikud inimesed. Introvert olemine on midagi muud. Introvert olemine tähendab üht moodi seletades seda, et inimene on kõige produktiivsem ja rohkem nö elus, kui ta on vaiksemas keskkonnas koos iseenda mõtetega. Samal ajal kui ekstraverdid on seda pigem inimeste seltsis. Introverdid vajavad palju aega iseenda mõtete jaoks ja ei nad ei istu alati nurgas ja ei nohise seal. Introverdiks olemise põhiprobleem on selles, et iga kord kui keegi vihjab sellele, et oleme liiga vaiksed, häbelikud või tagasihoidlikud, proovime me pugeda enda nahast välja ja üritada olla rohkem ekstravertsed. Aga iga kord kui mina isiklikult seda teen, tunnen, et see on vale ja...
ekstravertsus, avatus, sotsiaalsus ja meelekindlus. Iga mõõdetud isiksuseomadus või viis inimest kirjeldada on oluliselt seotud kas ühe või enama suure viisiku faktoriga. Neurootilisel inimesel on soodumus kogeda negatiivseid emotsioone ning nad on rohkem avatud depressioonile ja vaenulikkusele. Neurootilisel inimesel on madal kontroll impulsside üle pingelistes olukordades. Ekstravertsel inimesel on soodumus kogeda positiivseid emotsioone, ta on aktiivne ja seltskondlik. Vastandiks introvertsus: need inimesed eelistavad seltskonnale sagedamini üksinda olemist, kuid üksiolemine ei tee neid tingimata õnnetuks. Kogemusele avatud inimene huvitub uutest ideedest ja kogemustest, iseendast ja ümbritsevast maailmast. Vastandiks suletud inimesed on konservatiivsed ja eelistavad järeleproovitut uuele ja tundatule. Sotsiaalne inimesene usaldab teisi, on omakasupüüdmatu, leplik, koostöövalmis. Aitavad teisi, veendumusega, et teised vastavad samaga.
Eysencki elu ja töö Hans Jürgen Eysenck (4. märts 1916 4.september 1997) oli Saksa päritolu Briti psühholoog, keda mäletatakse tema tööde kaudu intelligentsusest ja isiksusest. 1960-ndatel läks ta noore mehena Inglismaale, kuna tema vastuseisu tõttu natside ja Hitleri vastu. 1955-1983.a töötas ta Psühhiaatria Instituudis psühholoogia professorina. Ta oli suur teadusliku isiksuse teooria toetaja ja suurepärane õpetaja, kes aitas leida ravi vaimsetele haigustele. Tema poeg Michael Eysenck on ka tuntud psühholoogia professor. 1997.a suri Eysenck Londonis ajukasvajasse. 1951.a Eysenck koos oma abilise Donald Prelliga järeldasid katsete põhjal, et neurootilisus on kõrgelt mõjutatud pärilikkusest. Eysencki isiksuseteeoria Eysencki oli seisukohal, et isiksuse kirjeldamiseks piisab ainult kahest tegurist: ekstravertsusest introvertsusest ja emotsionaalsest stabiilsusest neurootilisusest. Eysencki järgi on ekstravertidel aju ...
31.08 W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis S. Freud (psühhoanalüüs) Neofreudistid: Adler(individuaalpsühholoogia), Fromm (psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekord), Erikson(psühhosotsiaalne areng), Jung(analüütiline psühholoogia) Biheiviorism: Watson (sisend-must kast-väljund), Skinner (radikaalne biheiviorism, operantne tingimine), väikese Alberti eksperiment rotiga Humanistid: Rogers (empaatia ja valikute olulisus), Maslow (theory of human motivatsion, vajaduste hierarhia) Kognitiivne psühholoogia: termin kognitiivne pärineb U. Neisserilt Pavlov kindel tingimine - tingitud ja tingimata stiimul - katse koera ja vilega 07.09 Cage- ajalukku kirjutatud tänu oma äärmiselt ebatõenaolisele surmast pääsemisele raske õnnetuse tagajärjelt. Gall- frenoloogia alusepanija Stroopi efekt Eugen Aserinsky märkas kiirete silmaliigutuste perioode(Rapid Eye Movement-REM) Berger-enne operatsiooni nähti p...
Pshhopatoloogia- teadus,mis tegeleb pshika hiretega. Stress-organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna vi situatsiooni esitatud nudmistele. Spetsiifilised reaktsioonid-iseloomustavad ht konkreetset haigust ja on selle diagnoosi aluseks. Mittespetsiifilised reaktsioonid-on sarnased kigi haiguste ja kahjustuste korral, nende phjal ei saa haigusi eristada, vaid nad tekitavad lihtsalt haiguse. Eustress ehk hea stress-see mjub inimesele stimuleerivalt ja hlbustab tema kohanemist, selline tunne vib tulla ametikrgendustel, abiellumisel vi tunnustamisel. Distress ehk halb stress-selle tulemusena tekivad organismi elutegevuses hired ja kohandumisvime alaneb, raskematel juhtudel on tagajrjeks haigus. Lbiplemissndroom-tekib siis, kui inimene kogeb liiga tugevat survet ja samavrd pole tal kuigivrd phjust rahuloluks. Eriti mjutab see selliseid inimesi, kes on tl esialgu vga agarad ja innukad, tugevalt motiveeritud ja vibolla ka idealistli...
huvides. Henry Rinaldi: Henry ja Rinaldi olid toakaaslased ja head sõbrad. Rinaldi 3. Tegevusliinid: - sõja pidamine - armastus sõjaajal - kaotused elus 4. Kolm põhiprobleemi: - Kas sõjas on võimalik jääda adekvaatseks? - Kas armastus sõjaajal on võimalik? - Kas valida mõistus või tunded? 5. Pealkirja tõlgendus: Sõjapidamine toob kaasa rohkem kannatusi ja halba kui võidurõõmu. Võitlus iseendaga, tema relvaks oli introvertsus, aga raamatu lõpus relvad langesid. 6. Seos kaasajaga: Valelik armastus, ollakse koos mittearmastuse pärast. Tänapäeval on 7. Minu arvamus:
Kognitiivne kaart- 7. Vaimsed võimed: IQ. Fluiidne intelligentsus ja kristalliseerunud intelligentsus, loovus. Võimed ja oskused, mis vahet. IQ- number, mis kirjeldab inimese intelligentsuse võrreldes rahvastikuga. Fluiidne intelligentsus- osa võimekusest, mis on kaasa sündinud ja seaotub närvisüsteemi eripäraga. Kristalliseerunud intelligentsus- Loovus- Võimed ja oskused- 8. Temperament: 4 tüüpi. Ekstravertsus, introvertsus, stabiilsus, neurootilisus. Mis vahet on temperamendil ja iseloomul. Ekstravert- seltskondlik Introvert- tagasihoidlik Stabiilsus- Neurootilisus-emotsionaalne Temperament on sunnipärane ja elu jooksul suhteliselt püsiv, iseloom on elutingimuste mõjul kujunenud käitumislaad. 9. Isiksus: homa sapiens, indiviid, identiteet. A- ja B-tüüpi isiksus. Kuidas seotud vaimne ja füüsiline tervis. (elumuutuste tasakaal).
Kartlik Agressiivne Jäik Rahutu Kaine Ärrituv Pessimistlik Tujukas Reserveeritud Impulsiivne Seltsimatu Optimistlik Rahulik Aktiivne INTROVERTSUS EKSTRAVERTSUS Passiivne Seltsiv Hoolikas Avatud Mõtlik Jutukas Rahuarmastav Meeldiv Juhitud Elavaloomuline Tasakaalukas Muretu Usaldatav Mugav
1. Neurootilisus 2. Ekstravertsus 3. Avatus kogemusele 4. Sotsiaalsus 5. Meelekindlus Neurootilisus • Neurootilisus - kalduvus kogeda negatiivseid emotsioone (hirm, kurbus, süü, viha jms). Neurootilisus on kalduvus emotsionaalseks häirituseks, mis avaldub depressioonis, vaenulikkuses, võimetuses kontrollida oma impulsse pingelistes ja kriitilistes olukordades. Ekstravertsus • Ekstravertsus - seltskondlikkus, aktiivsus, jutukus ning kalduvus kogeda positiivseid emotsioone. • Introvertsus - vastand ekstravertsusele, eelistavad seltskonnale üksiolemist ega pruugi seetõttu õnnetud olla. Avatus kogemustele • Avatus kogemusele - huvi ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu, ei ole kinni tavapärases, võtavad omaks uusi ideid ja mittetraditsioonilisi väärtusi. • Suletud inimesed seevastu on konservatiivsed, eelistades uutele asjadele vanu ja järeleproovituid. Sotsiaalsus • Sotsiaalsus - kalduvus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu ja leplik
Faktorite päritolu uurimine Teooriaga võivad esineda ka probleemid. Nimelt on Costa ja McRae töö tehtud Tupes'i ja Christal'i töö põhjal. Kuid Tupes'i ja Christal'i tööd pole korralikult testitud. Kuigi ,,Suure Viie" mudelid on väga populaarsed, on siiski kahtlusi, kas NEO-PI(R) mõõdab ikka kõike mida lubatakse. Eysenck'i töö Ta kulutas 50 aastat, uurides kolme iseloomu aspekti, mida ta kirjeldab ka oma raamatus. Introvertsus vs ekstravertsus Neurootilisus vs emotsionaalne stabiilsus Psühhootilisus vs osavõtlikkus Läbi aastate on Eysenck leidnud erinevaid viise kuidas neid kolme rühma uurida. Tema testid on Maudsley Meditsiiniline Küsimustik (MMK), Eysenck'i Iseloomu Üldmäär(EIÜ) ja Uuendatud Eysenck'i Iseloomu Küsimustik(EIK-U). Test lastele on samuti saadaval. Eysenck keskendus rohkem kahele iseloomujoonele, mis kajastuvad ka 5 faktoris. Tema lisas ka psühhootilisuse
Kordamisküsimused psühholoogias ja loogikas 1. Psühholoogia aine Psühholoogia teadus, mis uurib psüühika seaduspärasusi, olemust ja avaldumisvorme. 2. Psühholoogia harud (teoreetilised ja rakenduslikud) Teoreetilised: Üldpsühholoogia täiskasvanud normaalse inimese psüühika uurimine Psühhodiagnostika psüühiliste seisundite diagnoosimise probleemid Psühhofüsioloogia uurib psüühika füsioloogilisi aluseid Sotsiaalpsühholoogia inimese käitumise eripära gruppides Diferentsiaalpsühholoogia inimgruppide (nt rasside, soo) psüühilise eripära uurimine Arengupsühholoogia psüühika areng erinevatel eluetappidel Patopsühholoogia psüühiliselt haigete eripära uurimine Kognitiivne psühholoogia tunnetusprotsesside uurimine Eksperimentaalpsühholoogia eksperimendi kui meetodi käsitlemine Rakenduslik: Tööstuspsühholoogia Meditsiinipsühholoogia Õiguspsühholoogia Pedagoogiline psühholoogia Personalipsühho...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvestus õppetool IR ISELOOM JA ISIKSUS Referaat Õppejõud: Kaja Altermann Mõdriku 2010 SISSEJUHATUS Mis on iseloom ja isiksus? Mis on nende vahe? Kuidas kujuneb iseloom? Neile ja paljudele muudele küsimustele, püüan ma oma referaadis vastust leida. Samuti kirjeldan ma oma referaadis ka erinevaid isiksuse tüüpe. Iseloomu teema tundus minu jaoks kõige huvitavam teema, mida lahata ja millesse põhjalikult süüvida. Oma referaadis räägin, ka sellest, kuidas iseloom avaldub suhtlemisel. Referaadi koostamise käigus, loodan saada palju uut ja huvitavat selle teema kohta veel teada. MIS ON ISELOOM JA MIS ON ISIKSUS? Iseloom ehk karakter väljendub inimesed individuaalsusest, see on tema psüühiliste joonte isikupärane kogum. Iseloom kujuneb ja väljendub inimese tegutsemis...
· Faktoranalüüsi kasutades on sageli leitud, et väga paljusid isiksuseomadusi saab enamasti kokku võtta vaid viie dimensiooni abil Isiksuse viiefaktoriline mudel (suur viisik) 1. Neurootilisus kalduvus kogeda negatiivseid emotsioone, võimetus kontrollida oma impulsse pingelistes olukordades (vastand emotsionaalne stabiilsus) 2. Ekstravertsus seltskondlikkus, aktiivsus, kalduvus kogeda positiivseid emotsioone (vastand introvertsus ei vaja seltskonda) 3. Avatus kogemusele huvi ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu, võtavad omaks uusi ideid (suletud on konservatiivsed) Isiksuse viiefaktoriline mudel 4. Sotsiaalsus kalduvus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu ja leplik, valmis teisi aitama (mittesotsiaalne on egotsentriline, skeptiline teiste kavatsuste suhtes) 5. Meelekindlus kontroll oma soovide ja impulsside üle, planeerib oma tegevusi ette, viib kavatsused ellu
Isiksuse psühhopatoloogia 1. Isiksushäirete olemus ja diagnostilised kriteeriumid Isiksusehäire on iseloomu ja käitumise raske häire, mis hõlmab tavaliselt isiksuse mitut aspekti ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega. Ebanormaalsed on nii hoiakud kui käitumine, mis võivad ilmneda näiteks emotsioonides, erutuvuses, mõtlemis-ja tajumisviisis, suhtlemisstiilis. Isiksushäirete diagnostilised kriteeriumid. Need jagunevad üldisteks ja igale isiksusetüübile spetsiifiliseks tunnusteks. Diagnostilised kriteeriumid sätestavad disharmoonilised hoiakud ja käitumise. 1. Hõlmavad mitu valdkonda 2. On püsivad 3. On jäigad 4. Häirivad 5. Tekitavad efektiivsuse languse töös ja sotsiaalses tegevuses. Isiksushäired on igaüks eri suunas äärmuslikud ja üksteisest väga erinevad. RHK-10 järgi on kaheksa isiksusehäiret, neid ühel kaks alatüüpi, kokku siis üheksa tüüpi. DSM-IV järgi on häiretüüpe kümme. Isiksushäirete kognitiivne seletus ...
saavutamiseks? 1. Vaatlused 2. Juhtumite analüüsid 3. Küsitlused 4. Eriuurimused 5. Eksperimentaalsed uurimused 6. Laboratoorsed eksperimendid 7. Intervjuud 2. Kirjeldage erinevaid isiksusjoonte teooriaid. Hippokratese ajast: inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 4 temperamenditüüpi. 2 isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus- introvertsus ja neurootilisus-stabiilsus. Weiss (1996): väitis, et on olemas viis põhilist isiksuse parameetrit, mis määravad kindlaks inimese käitumise. Need võtmejooned on: - Meeldivus – indiviidi võib tajuda meeldivana või väga ebasõbralikuna - Avatus kogemustele – indiviid võib olla avatud mõtlemisega või olla kinnine ja kitsarinnaline - Ekstravertsus ja introvertsus – seltskondlikkus, lahkus versus reserveeritus, ettevaatlikkus.
1. Keskkond-mida need elemendid(tegurid) tooteid mõjuavad. N. tööjõud-haridus 2. Tarbijaturg - Maslow Füsioloogilised vajadused - õhk, vesi, toit, magamine, seksuaalsed vajadused jmt Turvalisuse vajadused - stabiilsus, tuttav ja turvalinne ümbrus, riski vältimine, füüsilie turvalisus jmt Kuuluvusvajadused - soov olla armastatud, kuuluda gruppi, olla grupi poolt aktsepteeritud, omada sõpru jne Lugupidamise vajadused - vajadus staatuse, eneseaustuse, prestiizi, üleoleku jmt järele Eneseteostamise vajadused - tarvidus end arendada, olla loov, kasutada oma võimeid jmt Turunduse seisukohast on oluline märkida, et vajadusi saab jagada ratsionaalseteks ja emotsionaalseteks. Sellest tulenevalt võivad ka tarbija ostumotiivid olla kas ratsionaalsed (hind, töökindlus, toitvus jmt) või emotsionaalsed (ilu, köitvus, seksikus, mai...
Kaastundlikud, hoolitsevad, inimlikud. Raskusi tuleb ette intellektuaalsete, probleemsete ülesannete lahendamisel. 34. Suhtlemisraskusi põhjustavad isikuomadused · Neurootilisus tendents kergesti ja kiiresti erutuda ning kogeda negatiivseid emotsioone. Eriti kergesti ja kiiresti tekivad hirm, viha ja pinge. Sellega seoses on raskusi enesevalitsemisel ning impulsside kontrollimisel. · Introvertsus eelistus üksindusele seltskonna asemel, isiksuse baasomadus, temperamendi alus. Raskendab kontaktiloomist ning säilitamist. Introvert ei vaja sotsiaalset tuge ja ei näita välja emotsioone, on tõsine ja vaikne. · Madal sotsiaalsus kaasasündinud dispositsioon. Vähene usaldus teiste vastu, pikk vihapidamine, kättemaksuhimulisus.
5 S.S 2010-05-22 Arhetüübid mõistekombinatsioonid. Inimese sooga seostuvaad arhetüübid on anima(naisekujutlus) ja animus(mehekujutlus). Iga naine kannab endas mingit kujutlust ja iga mees naise kujutlust. HANS EYSENCKU ISIKSUSETEOORIA Rõhutas kahte tunnustuse paari esktravertsus ja introvertsus ja emotsionaalset tsabiilsust- neurootilisust. Ekstravertidel on aju erutusetase madalam kui introvertidel. Ekstavert püüab oma käitumisega erutuse taset ajus tõsta, introvert püüab vältida. Emotsionaalsest stabiilsete inimeste tunded on püsivad. Need inimesed on muretud, kindlad ja usaldusväärsed. Neurootilised inimesed on tundlikud, rahutud ning kartlikud, nende tundmused vahelduvad kiiresti. Inimese põhijooned tulenevad küll pärilikkusest, kuid samas on ka keskkonna mõju all.
Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust. Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises. Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis. Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk ...
Tutvumisel mõne uue inimesega saame me sellest isikust alati mingi esmamulje. Sõltub muidugi, kas see esmamulje ka tegelikkusega klapib. Näiteks võib juhtuda, et isik paistab meile esmakohtumisel häbelik ja vaikne, esmamulje ütleb, et ta on arglik, nõrga iseloomuga, võib-olla koguni mõni veidrik, kes meie eest mingit saladust varjab. Ometi võib sama isikut lähemalt tundma õppides selguda, et too isik on vastupidi just julge ja avatud, inimene, kelle peale võib loota ja keda usaldada. Psühholoogid on tõestanud, et esmamulje tekib imekiiresti, selle teke on automaatne, me ei teadvusta seda. Meile piisab vaid heita pilk meile tundmatule isikule ja klõksti esmamulje on tekkinud, meie aju on alateadlikult oma arvamuse sellest tegelasest kujundanud ja siis pole sellest juba võimalik kuigi hõlpsasti vabaneda. Esmamulje ja selle teke on üks klassikalise sotsiaalpsühholoogia uurimisaine ja asjatundjate hulgaski on selle kohta erinevaid arvamu...
Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Komm...
1. Turunduse alused hinnatakse pidevalt ning tehakse vajadusel muudatusi. Osategevuste kompleks, mis hõlmab: turu-uuringuid, toote Turunduskontseptsiooni omaks võtnud organisatsioonides on kõik kujundamis, turunduskanalite valikut, hinnapoliitkat, müügi tegevusalad integreeritud turu vajaduste rahuldamisele. Kasumi toetamist, müüki ennast. saamist nähakse eelkõige tarbijate vajaduste rahuldamise kaudu. Eesmärk: tarbijavajaduste tundmaõppimine ja rahuldamine, Ühiskondlik turunduskontseptsioon ei lähtu ainult tarbija ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. vajadustest, vaid võtab arvesse ka ühiskonna vajadusi. Seda Tegevus: algab enne müügi toimumist ning jätkub pärast selle kontseptsiooni on nimetatud ka sotsiaal-eetiliseks, humaansete toimumi...
Püsiva tegevusega väga suuri probleeme, püsimatu, kui väga kirglik Flegmaatik Aeglane, tasakaalustamata Melanhoolik Aeglane, nõrk ja tasakaalustamata · Hans Eysenck (1916-1997) o Isiksuseteooria Neurootilisus Stabiilsus Ektravertsus Avatud suhtlemisaldis Introvertsus Kinnine inimene · Inimtüübid o A-tüüpi Ajasurve Olles ilma tegevuseta, siis tunnevad ennast süüdlasena Püüavad teiste inimeste jutule vahele rääkida Seesmine ärevus ja kahtlemine Tööl tundlikud ja tahtlikud väliste
Ta uuris inglise keelt ja jagas sõnad gruppidesse, millega saab inimesi iseloomustada : kardinaalsed - üks juhtiv allutab teised, tsentraalsed 5-10 omadust ja sekundaarsed omadused ei pruugi väga mõjutada, neid palju. Cattell kasutas statistilist analüüsi ja otsis esmaseid jooni. Faktoranalüüs erinevate muutujate seoseid uuritakse. Üksteisega seotud omadustegrupid on isiksusefaktor (16tk). Tegi testi Cattell 16PF. Eysenck väitis, et piisab kahest faktorist introvertsus vs ekstravertsus ja stabiilsus vs neurootilisus. Nende + ja - : inimesed saavad ennast teistega võrrelda, saab sirgejoonelise ettekujutuse käitumisest ; vähe ühisosasid ja räägivad erinevat juttu ka, teooriad ei seleta isiksuse kohta midagi, panevad silte lihtsalt. Kõige mõjukam suure viisiku teooria kuulub ka sinna gruppi. On 5 faktorit ja need on üksteisest sõltumatud, ei sõltu kultuurist ega rassist jne. 1)ekstravertsus ja introvertsus sotsiaalne ja jutukas ; vastupidi
Pilet 1 Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppi...
Suhtlemispsühholoogia Kordamisküsimused 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida? Kuidas? Kellele? Missuguse efektiga? 5. Kommunikatsiooniprotsess, selle komponendid Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaa...
Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................3 Jungi tüpoloogia........................................................................................................................ 3 Myers-Briggs'I küsimustik.......................................................................................................4 Sotsioonika................................................................................................................................. 4 Isiksusetüübid............................................................................................................................5 Isiksusetüüpide kirjeldused......................................................................................................5 Eetilis-Intuitiivne ekstravert EIE................................................................................
persona (mask) avalik mina (public self ) anima naiselik alge mehes ideaal animus mehelik alge naises ideaal vari (shadow) instinktid, amoraalsus, agressiivsus energia reaktsioon pimedusele mina (self) integreeriv alge, tervik III Psühholoogilised tüübid 1. Psyche orientatsioonid (hoiakud): psyche ja maailma suhe introvertsus introversion ekstravertsus extraversion 2. Psühholoogilised funktsioonid maailma tunnetamine, informatsiooni ja kogemuse töötlemine a) ratsionaalsed funktsioonid: hinnangud, loogika aistav funktsioon (info kogumine) sensing objekti olemasolu fikseerimine mõtlev funktsioon (järelduste tegemine) thinking objektile tähenduse andmine, objekti nimetamine loogilised järeldused
persona (mask) avalik mina (public self ) anima naiselik alge mehes ideaal animus mehelik alge naises ideaal vari (shadow) instinktid, amoraalsus, agressiivsus energia reaktsioon pimedusele mina (self) integreeriv alge, tervik III Psühholoogilised tüübid 1. Psyche orientatsioonid (hoiakud): psyche ja maailma suhe introvertsus introversion ekstravertsus extraversion 2. Psühholoogilised funktsioonid maailma tunnetamine, informatsiooni ja kogemuse töötlemine a) ratsionaalsed funktsioonid: hinnangud, loogika aistav funktsioon (info kogumine) sensing objekti olemasolu fikseerimine mõtlev funktsioon (järelduste tegemine) thinking objektile tähenduse andmine, objekti nimetamine loogilised järeldused
Ärevus - Ärevusseisund kui kohastumuslik reaktsioon - Ärevushäire puhul: ärevus tugev, kestab kaua, piirab psüühilist ja sotsiaalset tegevusvõimet - Elu jooksul esineb 30% inimestest mõni ärevushäire (rohkem naistel ¾) - Naised rohkem häiritud tingituna riskifaktoritest Eelsoodumused ärevushäire tekkeks Isiksuseomadused: - Kõrge neurootilisus: panevad rohkem tähele ohtu ja on sellest rohkem mõjutatud - Kõrge introvertsus: vajatakse üsna vähe teisi inimesi - Koos kõrgeks sotsiaalfoobia riskifaktoriks, eraldi introvertsus normaalne Kognitiivsed faktorid: - Ärevustundlikkus süda hakkab puperdama, käed külmad-kuumad: hirm neid aistinguid kartma hakata, hakkab sümptomeid rohkem jälgima interpreteerib neid ohtlikuna - Kõrge ärevustundlikus kui suudad oma südant hästi kuulata või erinevaid kehategevusi jälgida
1995) Suhtlemisraskusi põhjustavad isikuomadused · Neurootilisus isiksuse kaasasündinud baasomadus, temperamendi alus tendents kergesti ja kiiresti erutuda ning kogeda negatiivseid emotsioone. Eriti kergesti ja kiiresti tekivad hirm, viha ja pinge. Sellega seoses on raskusi enesevalitsemisel ning impulsside kontrollimisel. 6 · Introvertsus tendents eelistada üksiolekut seltskonnale, isiksuse baasomadus, temperamendi alus. Raskendab kontaktiloomist ning säilitamist. Introvert ei vaja sotsiaalset tuge ja ei näita välja emotsioone, on tõsine ja vaikne. · Madal sotsiaalsus kaasasündinud dispositsioon. Vähene usaldus teiste vastu, pikk vihapidamine, kättemaksuhimulisus vastandomaduseks on leplikkus. Osa B (ülesanded) Isikutaju mehhanismid (stereotüpiseerimine, eelavamused, haloefekt, projektsioon,
· Tunnusjoonte lähenemine (trait theories) inimest saab iseloomustada stabiilsete tunnusjoonte kombinatsiooniga. Gordon Allport'i mõju sõnavaraanalüüs, näitas, et inimest on võimalik iseloomustada piiratud hulga omadussõnadega. Raymond Cattell kasutas faktoranalüüsi ja leidis 16 isiksusefaktorit. Hans Eysencki bioloogiliste tunnusjoonte teooria kirjeldab kolme seadumust: ekstravertsus- introvertsus, neurootilisus, psühhootilisus. Suure Viisiku (Big Five) teooria nimetab viis seadumust - avatus, kohusetunne/meelekindlus, sotsiaalsus(lahedus- seltsivus), neurootilisus, ekstravertsus (autoriteks P.Costa ja R.McCrae). · Kognitiiv-käitumuslikud teooriad rõhutavad isiksuse kujunemisel sotsiaalsete interaktsioonide olulisust. (A. Bandura, J.Rotter, W. Mischel). Inimesel kujunevad õppimise kaudu ootused keskkonna suhtes, mis hakkavad suunama tema käitumist
Tunnusjoonte lähenemine (trait theories) – inimest saab iseloomustada stabiilsete tunnusjoonte kombinatsiooniga. Gordon Allport’i mõju – sõnavaraanalüüs, näitas, et inimest on võimalik iseloomustada piiratud hulga omadussõnadega. Raymond Cattell kasutas faktoranalüüsi ja leidis 16 isiksusefaktorit. Hans Eysencki bioloogiliste tunnusjoonte teooria kirjeldab kolme seadumust: ekstravertsus- introvertsus, neurootilisus, psühhootilisus. Suure Viisiku (Big Five) teooria nimetab viis seadumust - avatus, kohusetunne/meelekindlus, sotsiaalsus(lahedus- seltsivus), neurootilisus, ekstravertsus (autoriteks P.Costa ja R.McCrae). Kognitiiv-käitumuslikud teooriad rõhutavad isiksuse kujunemisel sotsiaalsete interaktsioonide olulisust. (A. Bandura, J.Rotter, W. Mischel). Inimesel kujunevad õppimise kaudu ootused keskkonna suhtes, mis hakkavad suunama tema käitumist
vaimne alaareng- Huntingtoni haigus– avaldub keskeas, põhjustab liikumise ja iseloomu häireid ja varast dementsust Downi sündroom, põhjustatud liigsest kromosoomist–füüsilise arengu puuded, millegakaasneb enamasti vaimne alaareng Eelsoodumus teatud haigustele(skisofreenia, alkoholism) Kehaehitus– füüsilised omadused Teatud isiksuseomadused:temperamenditüüp, sotsiaalsus–ekstravertsus, introvertsus, intelligentsus (päritavus 0.70), homoseksuaalsus (päritavus 0.78, düsleksia (päritavus 0.85) Enamasti põhjustab inimeste erinevusi mitme geeni koostoime ja samaaegne keskkonnatingimuste mõju. Pärilikkus annab eeldused, keskkonnast sõltub, kas ja mil määral need eeldused avalduvad.Inimestel on geneetiliselt määratud arenguvõimaluste ruum. Arengu kiirus on oluliselt mõjutatud keskkonnast (kasvatus, koolitus, motivatsioon jm),
emotsionaalse stressi mittetalumine, soodumus emotsionaalseks häirituseks mis avaldub depressioonis, vaenulikkuses või võimetuses kontrollida oma emotsioone pingelistes olukordades, Madal neurootilisus on seotud stabiilse närvisüsteemiga. Inimesed, kellel on madal neurootilisus on rahulikud, tasakaalukad ning suudavad taluda emotsionaalselt pingestatud olukordi, nad on sageli rahulolevamad ka oma elu ja sotsiaalsete suhetega. Ekstravertsus - seadumus koguda positiivseid emotsioone. Introvertsus ja ekstravertsus on seotud ajukoore aktiivsusega. Introvertidel on ajukoor väga aktiivne ning nad soovivad välist aktiivsust vähendada. Ekstravertidel on ajukoore aktiivsusaste madal ja nad otsivad välist erutust, suhtlemist teiste inimesega. See joon väljendab nende põhierinevust, millest lähtudes hakkab inimene otsima talle omast keskkonda . Näit. ekstraverdid eelistavad rahvarohkeid kogunemisi, nad on aktiivsed, enesekindlad, jutukad. Introverdid eelistavad üksindust ja
Psühholoogia koolkonnad Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Psühholoogia koolkonnad........................................................................................................3 1.1.Psühhoanalüütiline psühholoogia.....................................................................................3 1.2.Biheiviorism......................................................................................................................5 1.3.Humanistlik psühholoogia................................................................................................9 .....................................................................................................................................................9 1.4.Kognitiivne psühholoogia........................
Psüühika neuroteaduslikud alused ja ontogenees Närvisüsteemi ehitus ja funktsioonid Inimese psüühiline tegevus, ehkki sisult sotsiaalsest determineeritud,on talitluslikult sõltuv närvisüsteemist.Kaks peamist allsüsteemi on samaatiline ja vegetatiivne NS. Somaatiline NS juhib organite välist,kehalist tegevust,jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks.Tsentraalne osa koosneb pea- ja seeljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ.Perifeerne osa koosneb sesoorne ja motoorne KNS. Perifeerne e piirde-NS on pea-ja seeljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundeis ja kudedes.Sensoorne allusüsteem on meeltse või tajumise puutuv.Mootorne allusüsteem viib ellu reagerimist välisärritustele ja organismi omaalgatuslikku aktiivsust.KNS kontrolli all ja mis talitlevad küberneetilise,tagasiside põhimõttel töötava koordineeritud süüstemina. Vegetatiivna NS on sümpaatiline ja parasümpaatiline süsteem.Parasümpaati...
Neurofüsioloogia järgi on temperament närvi protsesside tugevuse,liikuvuse ja tasakaalutuse järgi- sangviinik,flegmaatik,melanhoolik ja koleerik. E.Kretschmeri teooria * üleval kehaehtitused* I.Pavlov teooria TKT test,iseloomu tüübid; 1)Mõtleja tajub maailma läbi loogika 2)Kunstnik tajub maailma läbi emotsioonide ja reageerivad ka läbi emotsioonide 3)Keskmine käitub vastavalt olukorrale. H.Eysenck teooria- Eristab kahte paari ; Ekstravertsus ehk väljasuunatus & introvertsus ehk sissesuunatus ja emotsinaalne stabiilsus & neurootilisus.Ekstravertide erutustase on madalam,kui introvertidel. Introvertne tagasihoidlik ja kinnine,oma sisemaailma poole pöördunud,avab end ainult heade sõprade seas,sõpru ei ole tal palju,kuid sõprus on tugev ja andunud.Iseloomustab ettevaatlikus,tegevuse mõtleb alati ennem läbi,hindab korrapära elus. Ekstravertne pöördunud rohkem välismaailma,kui sisemaailma poole,paistab silma
isiku poolt situatsiooni objektiivne hindamine on pärsitud ning seetõttu situatsioon näib ohtlikum, ähvardavam kui tegelikult. Samuti on pärsitud tegevuse regulatsioon, mis pole nii plastiline kui tavaliselt. Seega alkoholijoove kergendab afekti tekkimist. Teine ja kolmas faas kulgevad nagu tavalise afekti korral. Afekti tekkimist soodustavad teatavad isiksuse individuaalpsüholoogilised eripärad (nõrk närvitegevuse tüüp, kergesti erutuvus, kõrgenenud tundlikkus, introvertsus, kõrge kuid ebakindel enesehinnang, ealised iseärasused, kõrge neurotism, psühhopatisatsioon- afekti anomaalne vorm), samuti teatavd funktsionaalsed seisundid (väsimus, pikemaalaline pingest kurnatus, unetus, frustratsioon, haigus, somaatiliste haiguste põdemine). Kokkuvõtlikult tunnused, mis viitavad afektile: 1. Spetsiifiline eellugu ja teo toimumise protsess. Tavaliselt kujuneb afekt välja spetsiiiflises kurjategija-ohver suhetekompleksi baasil
Ka inimeste võimele suhelda, informatsiooni edastada ja tajuda tugevalt mõjuvad nende psühholoogilised omadused. Vene psühholoog Parõgin B.D. eraldab tõkked, mis on seotud nii sotsiaal- psühholoogilise koostöö ja vastastikuse mõju inimeste üksteise vastu isikupäratu mehhanismiga, kui kommunikaatoride isikliku eripärade mõjutamisega. Esimeseks näiteks võib olla suhtluspartnerite tajumise stereotüüpid. Teiseks näiteks on üksikisikud isikuomadused, nagu teda introvertsus. (Парыгин 1999: 166-168). Selle kõrval, psühholoogiliste barjääride levinute kujude hulgas on närvipinge, mis võib viia stressile, mõned vaimse seisundi (indiferentsus, apaatia, depressioon) ja psühholoogilised isikliku omadused (kinnisus, suurenenud tundlikkus ja teised). (Соколов 2002: 105-106). Psühholoogilised barjäärid täidavad kaks funktsiooni: 1) psühholoogilise takistuse funktsioon; 2) psühholoogilise kaitse funktsioon, mis soodustab autonoomiale,
James, William - USAst pärit psühholoog ja filosoof ning pragmatismi ning tänapäevase religioonipsühholoogia alusepanija. Kirjeldab pühaduse ideed, mida kohtab igas religioonis. Jamesi järgi religioossed kogemused on seotud alateadvusega ning alateadvuse "tungimisega teadvusesse". Jung, Carl G. - Sveitsi psühhiaater, analüütilise psühholoogia rajaja. Uuris alateadvust ja unenägusid. Võttis kasutusele uusi mõisteid nagu kollektiivne alateadvus, kompleks, introvertsus, ektravertsus, arhetüüp. Kristeva, Julia - bulgaaria päritolu Prantsusmaa filosoof, kirjanduskriitik, psühhoanalüütik, semiootik, käsitlus oma ja võõra problemaatikast - vaatleb inimesele omaseid "oma" ja "võõra" piire erinevatel bioloogilise, psüühilise ja ühiskondlik-kultuurilise elu tasanditel. Kogu ajaloolist käsitlust läbib püüe leida kosmopolitismi - kus "oma" ja "võõra" piir hägustub - erinevaid vorme.
Alateadvus , psühhoanalüütiline isiksusekäsitlus (Sigmund Freud), kollektiivne alateadvus (Carl Gustav Jung),individuaalpsühholoogia (Alfred Adler), neofreudistid (E. Fromm). Tunnusjoonte teooriad - isiksuse määrab ära stabiilsete seesmiste tunnusjoonte kombinatsioon, mis iseloomustab konkreetset isikut. Faktoranalüüs R. Cattell, 16 isiksusefaktorit, tema arvates esinevad kõikil inimestel erineval määral Hans Eysencki bioloogiliste tunnusjoonte teoorias avaldub: Ekstravertsus ja introvertsus Neurootilisus (emotsionaalne stabiilsus) Psühhootilisus (julmus, hoolimatus, normide eiramine) Suur viisik enam vähem kõik tunnusjooned taanduvad viiele põhifaktorile (avatus, kohusetunne/meelekindlus, ekstravertsus, lahedus/seltsivus, neurootilisus) Kognitiiv-käitumuslikud A, Bandura, J. Rotter, W. Mischel, M. Seligman rõhutavad sotsiaalse õppimise ning sotsiaalsete kasvutingimuste olulisus isksuse kujunemisel. Humanistlikud C. Rogers, A
1. Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid? Vaatlus ja osalusvaatlus Juhtumite kirjeldus ja analüüs Küsitlus Eksperiment ja laboratoorne eksperiment Intervjuu Hindamiskeskus ja eksperthinnangud 2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. Edukatel liidritel on teatud omadused. Need omadused teevad inimesest hea liidri igas olukorras. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Hippokratese ajast neli temperamenditüüpi (kehamahla teooria) Flegmaatik stabiilne introvert Sangviinik stabiilne ekstravert Melanhoolik neurootiline introvert Koleerik - neurootiline ekstravert Eysenck (1973) kirjeldas kahte isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus-introvertsus ja neurootilisus-stabiilsus. 4. Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest k...
õpilaseks, kuigi ta polnud Freudi tööle kunagi midagi kaasa aidanud. Ta oli enesekriitiline. Tal tekkisid isiklikus elus kriisid. Tal oli armulugusid patsientidega. Freudi vaevas üks halb unenägu, mida ta ei tahtnud Jungile rääkida, põhjendas seda sellega, et see kaotaks tema autoriteedi. Jung valiti psühhoanalüütikute assotsiatsiooni presidendiks. Jungil on 2 suurt õpetust: · erinevusõpetus Jungi põhiterminid, mille järgi ta inimesi jagab, on ekstra (libido välja)- ja introvertsus (libido sissepoole suunatud). Ekstravert on hea suhtleja, hästi kohanev, ei tõmbu iseendasse ka rasketes olukordades, kuid võib olla pealiskaudne, vajadus endast head muljet jätta, ei pruugi olla küllaldaselt enesekriitikat, ei meeldi üksi olla. Introvert on ebakindel suhtlemises, enesessetõmbunud, ei pea lugu rahvakogunemistest/seltskondadest, enamasti on tundlik ja sügav sisemaailm, millega kaasneb kõrgenenud enesekriitika, pessimistlik suhtumine ümbritsevasse.
PSÜHHOLOOGID FREUD, Sigmund 19. Sajandi Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. Lõi isiksuse struktuuri- ja motivatsiooniteooria. 3 tähendust: 1. Psühholoogiline teooria. 2. Ravimeetod 3. Kultuuri- ja ühiskonnateooria Tavaliselt jaotatakse Freudi isiksusekäsitlus 2 perioodi: 1. Isiksuse topoloogiline käsitlus (Psüühikas 3 tasandit: TEADVUS- tajumine, mäletamine, tundmine, mõtlemine- kõik see, mida endale teadvustame EELTEADVUS- talletatud kogemus, mida hetkel ei teadvusta, kuid mis võib ise-eneslikult teadvusse jõuda ALATEADVUS- sisaldab käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali: Primitiivsed tungid Varjatud tunded, suhtumised Mälestused Kompleksid Ihad ja kired Läbitud traumade ja kriiside jäljed) 2. Tungide teooria (Liikumapanevat...
ORGANISATSIOONIKÄITUMINE (KT I) 1. Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid? • Vaatlus ja osalusvaatlus • Juhtumite kirjeldus ja analüüs • Küsitlus • Eksperiment ja laboratoorne eksperiment • Intervjuu • Hindamiskeskus ja eksperthinnangud 2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. Edukatel liidritel on teatud omadused. Need omadused teevad inimesest hea liidri igas olukorras. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Hippokratese ajast – neli temperamenditüüpi (kehamahla teooria) • Flegmaatik – stabiilne introvert • Sangviinik – stabiilne ekstravert • Melanhoolik – neurootiline introvert • Koleerik - neurootiline ekstravert Eysenck (1973) – kirjeldas kahte isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus-introvertsus ja neurootilisus-sta...
· sensitiivsus ehk tundlikkus võime reageerida nõrkadele ärritustele; · reaktiivsus emotsionaalne reageerimine sise- ja välisärritustele; · aktiivsus; · reaktiivsuse ja aktiivsuse suhe, tasakaal; 13 · rigiidsus (jäikus, range korraarmastus, agressiivsus nõrgemate vastu) ja fluiidsus (plastilisus, kohanemiskergus, käitumise vabadus); · introvertsus (kinnisus, tagasihoidlikkus, sissepoole pöördumine) ja ekstrvertsus (seltsivus, rõõmsameelsus, avatus). Temperamenditüübid on järgmised: Sangviinik · tundlikkuse lävi kõrge: ei märka väga nõrku heli- ja valgusärritusi; · reageerib elavalt, kontsentreerib kiiresti oma tähelepanu; · aktiivsus suur, väga energiline, töövõimeline, algatus- ja organiseerimis- võimeline, ei talu üksluist ja aeglast tegevust;
Brändid – kaubad, kuulsad inimesed, mõjuvõimsad organisatsioonid, hästituntud regulaarsed üritused. Reklaamipsühholoogia – psühholoogia haru, mille raames rakendatakse üldisi psühholoogia seaduspärasusi inimese kui reklaami vastuvõtja käitumise analüüsimiseks, seletamiseks, ennustamiseks ja reklaamide ja inimtüüpide liigitamiseks reklaamitegevuse sislustest probleemidest lähtudes. MÕJUMEHHANISMID, PSÜHHOLOOGILISED EFEKTID JA SEADUSPÄRASUSED REKLAAMIS Reklaam mõjub siis kui: Aitab rahuldada isiku jaoks olulisi vajadusi Identifitseerimine – isik tunneb end ära reklaami kangelase rollis Osalusmäär – reklaami erinev mõju madala ja kõrge osalusmäära ehk kaasamise tingimustes Hoiakud – reklaami toime käib hoiaku kaudu Emotsioonid – kauba/teenusega ning sihtrühma isiksusega sobiv meeleolu suurendab mõju Margiteadvus – mõjuressurss on suur tugeva margiteadvusega kaupadel, tee...
Kuigi nimetatud dimensioonid ei määratle absoluutselt kõiki isiksuse omadusi, moodustub neist põhiline inimese käitumise alus ja individuaalne muster. Isiksuse dimensioonid e mõõtmiseks töötas Eysenck välja spetsiaalsed self-report küsimustikud (isiksuse testid). Tema poolt leitud isiksuse dimensioonidest 2 (ekstra- introvertsus, neurotism-stabiilsus) kuuluvad nüüdisaegses psühholoogias kõige enam kasutatavasse "viie faktori mudelisse". Ekstravertsus introvertsus à Eysenck leidis, et ekstraverdid on sotsiaalselt avatud; armastavad suhtlemist; palju sõpru; armastavad põnevust; teatav impulsiivsus; optimistlikud; taluvad hästi valu; sagely kannatamatud; pole alati usaldatavad. Kalduvus agressiivsusele. Introvertne inimene on käitumiselt rahulik, tagasihoidlik, enesevaatlusele kalduv, kinnine ja avameelsust lubab endale ainult intiimses ringis, vähe sõpru; tegevuses väga ettevaatlik;
Kultuuritööstuse kriitika. Jakobson, Roman Venemaa juudi päritolu lingvist ja semiootik; strukturaalse lingvistika ja semiootika silmapaistev teoreetik. Vaatles keelt kui praktilist suhtelmist. James, William ameerika filosoof ja psühholoog; süstematiseeris ja populariseeris pragmatismi. Emotsiooniteooria. Jung, Carl G. Sveitsi psühhiaater, analüütilise psühholoogia rajaja. Võttis kasutusele uusi mõisteid nagu kollektiivne alateadvus, kompleks, introvertsus, ektravertsus, arhetüüp. +Kristeva, Julia prantsuse semiootik. Võttis kasutusele mõiste ,,intertekstuaalsus". +Levi-Strauss, Claude prantsuse 20. sajandi mõjukaim sotsiaalteadlane. Uuris põhjalikult nn primitiivseid ühiskondi. Võttis kasutusele sõnapaari binaarsed opositsioonid. Lotman, Juri Tartu-Moskva semiootikakoolkonna üks asutaja, kauaaegne TÜ professor. Tegeles peamiselt kirjanduslike tekstide uurimisega; võrdles kultuuri tekstiga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
