Looduses esineb puhtana ning ühenditena. Väävel on halb elektri-ja soojusjuht, vees ei lahustu. Kasutamine: Tikud, püssirohi, taimekaitsevahendid, väävelhape. Tähtsamad ühendid: divesiniksulfiid(H2S), väävelhape(H2SO4), vääveltrioksiid(SO3), Püriit(FeS2). Lämmastik Lihtainena õhu koostises, paljudes ühendites, valkude koostises. Saamine: Vedela õhu destillatsioon, NH4NO2 lahuse keetmisel. Omadused: Ei reageeri teiste ainetega, värvitu, lõhnatu, maitsetu, vees lahustuv, ei põle, lahjendab õhku. Ühendid: Ammoniaak(NH3), Tsiili salpeeter(NaNO3). Oksiidid: N2O(naerugaas), NO, NO2, N2O5, HNO3(lämmastikhape), HCN(vesiniktsüaniidhape). Fosfor Looduses esineb ühenditena fosforiitide ja apatiitide näol. Allotroobid: Valge ja punane fosfor. Valge: vahataoline, vees ei lahustu, helendab pimedas, peenestatult süttib toatemperatuuril, väga mürgine. Nahale sattudes põhjustab mürgistust, haavandeid.
b) laboris: Metall+hape -> sool + vesinik nt. Zn + 2HCl -> ZnCl2 + H2 (reageeriv metall peab reageerima happega!) Kasutusalad: raketikütusena, autode kütuseelemendis, metallurgias metallide reduts. oksiididest, ammoniaagi ja org. ainete tootmisel. 4. Hapnik ja väävel. Kasutusalad. Omadused. Millised on nende elementide ühendite kasutusalad ja nende omadused? Nimeta väävli ja hapniku allotroope (võrdle neid). O2 • maitsetu, lõhnatu, värvitu gaas (toatemp.-l) • kt. -183oc Kasutusalad: • õhu koostises • soodustab põlemist • vajalik hingamiseks Allotroobid: • O ehk monohapnik (ebapüsiv, tugevam oksüd. kui O2) • O2 ehk dihapnik ehk tavaline hapnik • O3 ehk trihapnik ehk osoon (terav lõhn, sinine, mürgine gaas,ebapüsiv, atmosf. üle. kihtides) S • kollane kristalne aine • tavatingim. S8 • madal st. • Kergesti peenestatav Kasutusalad:
Lämmastik ja lämmastikuühendid Kendra Kari Helena Vikk Lämmastik ● Keemiline element järjenumbriga 7. ● Värvitu, lõhnatu, maitsetu gaas ● Moodustab maa atmosfäärist 78,09% Füüsikalised omadused ● Värvusetu ● Lõhnatu ● Maitsetu ● Vees vähe lahustuv ● Õhust kergem ● Sulamistemperatuur -210°C ● Keemistemperatuur -196°C Keemilised omadused ● Väga püsiv (Molekulis aatomite vahel tugev kolmikside) ● Keemiliselt väheaktiivne ● Toatemperatuuril stabiilne, ei reageeri vesiniku, hapniku ega enamus teiste elementidega. ● Ei põle ega soodusta põlemist. ● Reageerib kõrgel temperatuuril, mil side laguneb (~1500°C) ● Veel kõrgemal temperatuuril (~3000°C) reageerib lämmastik
2,5 Lämmastiku kasutamine Ammoniaagi tootmine Inertse keskkonna loomiseks Madala temp. saavutamiseks Tööstusvaldkondades Ajalugu Gaasi kujul avastati 1772.aastal Daniel Rutherfordi poolt Esimesed lämmastiku õhust eraldajad olid Carl Wilhelm Scheele, Joseph Priestley ja Henry Cavendish Prantsuse keemik Antoine Laurent de Lavoisier pakkus uue gaasi nimeks azote Tänapäevase nime nitrogenium andis Jean Antoine Claude Chaptal Lämmastiku füüsikalised omadused Värvusetu Lõhnatu Maitsetu Vees vähe lahustuv Õhust kergem Sulamistemperatuur -210°C Keemistemperatuur -196°C Lämmastiku keemilised omadused Väga püsiv ehitus Keemiliselt väheaktiivne Toatemperatuuril stabiilne, ei reageeri vesiniku, hapniku ega enamus teiste elementidega. Ei põle ega soodusta põlemist. Reageerib kõrgel temperatuuril, mil side laguneb (~1500°C) Veel kõrgemal temperatuuril (~3000°C) reageerib lämmastik hapniku, vesiniku ja metallidega. Lämmastik looduses
Aktiivsüsi: aktiivsüsi-Hapniku juurdepääsuta puidu kuumutamisel tekkinud süsi, mis on eelnevalt puhastatud veeauruga läbipuhkumisel. Kasutatakse: mürkaaside sidumiseks, seedehäirete ja toidumürgituse puhul. Metaan: lihtsam süsiniku ühend(4kovalentset sidet); maagaasi peamine koostisosa; süsinik on ühendis kõige redutseerunud olekus; omadused: värvuseta, lõhnatu, maitsetu, õhus kergem, vees vähelahustuv gaas. Põlemine:põleb hästi; õhu segus metaan süttib ja plahvatab kergesti. Süsiniku oksiidid: süsihappegaas Co_2 ja Vingugaas Co Süsinikdioksiid: Leidumine: õhus u. 0.03 mahuprotsent; tekib hingamisel, põlemisel, tööstuslikes protsessides. Omadused: värvuseta, lõhnatu, hapuka maitsega gaas, lahustub vees, ei põle. Kasutamine: mitmetes eluvaldkondades nt. Külmutus seadetes. Süsinikoksiid: omadused: lõhnatu, maitsetu, värvuseta, väga mürgine
Ksenoon (Xe) Enel Tubin Avastamine Avastajad: William Ramsay Morris Travers Riik: Inglismaa Aeg: 12.juuli 1898 William Ramsay Inglisekeelne nimetus Xenon kreeka sõnast ξένον, mis tähendab: külaline, võõras, võõramaalane Sümbol: Xe (algselt X) Morris Travers Andmed Gaasiline, lõhnatu, värvusetu, maitsetu Iseloomulikud oksüdatsiooniastmed: II, IV, VI, VII Reageerib hästi fluoriga (F) 54 elektroni ja prootonit, 77 neutronit Sulamistemperatuur: -111,0°C Keemistemperatuur: -108,1°C Aatommass: 131,29 Leidumine atmosfääris: 0.0000087% 2)8)18)18)8) Struktuur: Kasutusalad Valgustus ja optika: - Gaaslahenduslambid - Laserid Meditsiin: - Anesteesia (narkoos) - Neuroprotektor
Kirjalik Ülesanne- Mittemetallid a) Hapniku ja vesiniku füüsikalised omadused: Hapnik: Värvitu Lõhnatu Maitsetu 8 elektroni, 8 prootonit ja 8 neutronit Välises elektronkihis on 8 elektroni Tihedus on 1,1321kg/m3 Keemistemperatuur –183 °C.1 Vesinik: Värvitu Lõhnatu Maitsetu 1 elektron, 1 prooton ja 1 neutron. Tihedus on 0,0899 kg/m3 Keemistemperatuur -253 °C.2 b) Miks on hapnik elusorganismidele oluline? Selgita koos reaktsioonivõrranditega. Hapnik on elusorganismidele oluline, sest see vabastab kehas toitainetest energiat. Energiat vajavad rakud, et tagada oma elutegevuse korrektne talitlus. Hingamise jääkproduktis on süsihappegaas ja vesi. 3
Hapnik Koostas Loona Riin Kauge Molekulvalem O2 ehk hapnik on keemiliselt aktiivne mittemetall Nimetused Keemiline - dihapnik Rahvapärane - Hapnik Füüsikalised omadused ● Gaasi olekus ● Värvitu (läbipaistev) ● Maitsetu ● Lõhnatu ● Tihedus on 1,1321kg/m3 Leidumine, saamine ja kasutamine ● Hapnik leidub õhus. ● Moodustab 21% Maa atmosfäärist. ● Hapniku toodavad taimed fotosünteesil. ● Kasutavad elavad organismid hingates. Planetuurne molekul mudel
reaktsioonide, nagu näiteks kõdunemine, oksüdeerumine ning põlemine, mille kaudu eraldub atmosfääri süsinikdioksiid (CO2) ja veeaur (H2O), mida kasutatakse fotosünteesis taimede poolt, et toota hapnikku juurde. Hapnik moodustab ka palju ühendeid teiste elementidega, moodustades oksiide, happeid, soolasid, aluseid ja ka orgaanilisi ühendeid. Üldiseloomustus Hapnik, ehk O2, asub perioodilisuse tabelis 2. perioodi VI rühmas ning on värvitu, lõhnatu ja maitsetu mittemetall. Tema sulamistemperatuur on -218.4°C ja keemistemperatuur on -183°C. Hapnikus on prootoneid/elektrone 8, neutroneid 8 ja 2 elektronkihti (1. kihis 2 elektroni, 2. kihis 6 elektroni) ning aatommass on 15.9994 amü-d. Õhuhapnik on taastuv loodusrikkus. Avastamine Hiina õpetlane Mao Hoa arvas 7.- 8. sajandil, et õhk koosneb kahest gaasist. Hapniku on uurinud veel Leonardo da Vinci, Robert Hooke, John Mayow. Esimesena kogus hapnikku ja
Bensiini, Diisli põletamisel tuuakse süsinikuringesse süsinikku juurde. Taimestunud alade vähendamise kaudu vähendatakse süsiniku fotosünteetilise protsesside voogu. Kuivendamise ja muldade õhustamise kaudu suurentatakse orgaanilise aine mineraliseerumist ja süsihappegaasi eraldumist õhkkonda. Süsiniku põlemine Süsinik põleb ilma lõhnata Süsinik on mürgine Süsisnik on värvitu Süsinik on maitsetu Süsinik on igal pool meie ümber Aitäh kuulamast !
Vee omadused ( 1) Puhas vesi on värvusetu, lõhnata, maitsetu. 2) Vesi on lahusti 3) Lahus koosneb lahustunud ainetest ja lahustist Mõisted: · Aine- kindlate aineosakeste kogum · Molekul-aineosake, mis koosneb vähemalt kahest aatomist · Aatom- aine väikseim osake · Lahus- vedelik, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainetest · Lahusti- vedelik, mis on võimeline lahustuma teisi aineid Vee olekud ja nende muutumine! 1) Vee olekud- tahke, vedel ja gaasiline 2) 100 C juures on vesi gaasilises olekus
Lämmastik Üldist • Tähis: N • Mittemetall (gaas) • Järjenumbriga 7 • Massiarv: 14,0067 Avastamine • Carl Wilhelm Scheele (Rootsi) • Joseph Priestley (Inglismaa) • Henry Cavendish (Inglismaa) • Avastamise au kuulub Daniel Rutherfordile (Šotimaa) Iseloomulikud tunnused • Tavatingimustes on: • Värvitu • Lõhnatu • Maitsetu Lämmastik ja loodus • Moodustab Maa atmosfäärist mahult 78% • Universumis esinemissageduselt 6. element • Maakoores esinemissageduselt 32. element • Esineb looduses keemiliselt väga püsivate kaheaatomiliste lihtaine molekulidena Lämmastik ja tema temperatuurid • Keemistemperatuur normaalrõhu korral -196 kraadi (Celsiust) • Sulamistemperatuur normaalrõhu korral -210 kraadi • Tahkeks muutub lämmastik, kui temperatuur
Lihtaine omadused: ! Lämmastik on õhu peamine koostisosa. Lämmastik on tavatingimustes maitsetu, lõhnatu ja värvitu gaas. Ta on vees vähe lahustuv ning õhust veidi kergem. Kuna lämmastik on vedelal kujul -196 kraadi juures, siis kasutatakse vedelat lämmastiku külmutusainena nii toiduainetööstuses, meditsiinis ja muudes kohtades, kus on vaja kiiret külmutamist. Lämmastik on väga püsiv, sest molekulis on tal aatomite vahel tugev kolmikside, mistõttu on ta keemiliselt väheaktiivne. Lämmastik ei põle ega soodusta põlemist. !
Monomeer -glükoosi jääk Tselluloos Vesiniksidemed seovad molekulid kimpudeks Sulamistemperatuur puudub, 300°C juures laguneb Hüdrolüüsub väävelhappe juuresolekul ja moodustab glükoosi Hüdroksüülrühmade asendamisel tselluloosi estrid ja tselluloosi eetrid Tselluloos+HNO3(mono-/di-/)trinitrotselluloos (lõhkeaine) Tärklis Taimede glükoosivaru (C6H10O5)n Vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber Koosneb amüloosist ja amülopektiinist (glükoosi polümeerid) Monomeer -glükoos (vähempüsiv) Ahel hargneb (iga 8-9 glükoosijäägi järel) Tänan tähelepanu eest!
laguneb 300°C kütused, glükoos (piiritus) Tärklised (C6H10O5)n Puhtal kujul Igasugused muud lahustumatu,lõhnatu, tärklised toidus maitsetu valge pulber
Ch4 ehk metaan Lihtsain süsiniku ja vesiniku ühend. Leidub looduses, õhust kergem, ei lahustu vees ning on lõhna- ja maitsetu. Kasutatakse gaasilise kütusena. Segu õhust ja metaanist plahvatab kergesti. Aatomid seotud 4 kovalentse üksiksidemega. C keskel, Hd igas ilmakaares ümber. Metaan on teisisõnu maagaas. Tekib ka orgaanilise aine lagunemisel nt. Prügilates. Metaani põlemine Ch4 + 2 O2 --- Co2 + 2 H2O Mida suurem on oksüdatsiooniastme muutus, seda suurem on kütteväärtus. Selles võrrandis on süsiniku oa muutus 8 ja see on ka maksimaalne. Co ehk süsinik monooksiid ehk vingugaas
NIMETUS STRUKTUURVALEM FÜÜSIKALISED KEEMILISED KASUTAMINE RAHVAPÄRANE OMADUSED OMADUSED NIMETUS (kui on) eteen ehk ● värvusetu ● vees ● Sellest etüleen ● narkootilise lahustamatu valmistatakse polü toimega eteeni ja etanooli ● nõrga lõhnaga ● Kasutatakse ● maitsetu plastide tootmisel ...
Hapniku leidumine lihtainena - õhukoostis - vesi - mulle pindmised kihid Leidumine liitainete koostises - vesi - liiv - rasvad ja valgud - suhkur - puit - kivimid - soolad ja happed Füüsikalised omadused - gaasiline - värvitu - maitsetu - lõhnatu - vees lahustub - õhust raskem - vajalik kõigile elusorganismidele elutegevuseks Hapniku saamine - tööstus õhu fraktsioneerival destillatsioonil ja vee elektrolüüsil - laboris vee elektrolüüsil ja hapniku sisaldava ainete kuumutamisel Hapniku kogumine - õhuga täidetud anumasse - läbi vee Hapniku tõestamine - kui anumas on hapnikku, siis hõõguv puutikk süttib heleda leegiga põlema . Hapniku keemilised omadused - hapnik reageerib erinevate lihtainetega 1
Nimetus Valem Omadused Kasutusala Metaan CH4 · Värvusetu · Gaasiline kütus · Lõhnatu · Maagaas · Maitsetu · Gaas · Vees lahustub halvasti · Õhust kergem Süsinikoksiid(Vingugaas) CO · Reageerib · Süsinikuühendite hapnikuga põlemine hapniku
tunda naiteks tuletiku suutamisel. Tikupea koostis olev väävel põleb. Vääveldioksiidi satub atmosfaari nii looduslike protsesside (nt vulkaanide) kui ka inimtegevuse (tehastes kutuste põlemine) tulemusena. Vääveldioksiid muundub vees lahustumisel väävlishappeks, põhjustades niiviisi sademete muutumist happeliseks tekib happevihm. Vääveldioksiidi peetakse üheks kõige olulisemaks saastegaasiks. Vesinik Vesinik on varvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas. Ta on ühtlasi kõige kergem (vaikseima tihedusega) gaasiline aine. Vesiniku reageerimisel hapnikuga eraldub palju soojust; vesiniku segu õhu või hapnikuga aga plahvatab süütamisel. Inimorganismile vesinik ise erilist ohtu ei kujutagi, kuid suures kontsentratsioonis on siiski lammatav. Vesinikku kasutatakse muuhulgas raketikütusena ning keevitamisel tema leegi temperatuur on 2600°C. Perspektiivseks peetakse vesiniku kasutamist energiaallikana kutuseelemendis.
4. Näited molekulaarsetest ja mittemolekulaarsetest ainetest. SiO2 - mittepolaarne 5. Gaaside ja ainete kuivatamine CaO - H2SO4 – hügroskoopne aine – imab vett (konts. H 2SO4) Silikageel – adsorbent – tugeva vee siduva toime tõttu kasutatakse ainete kuivatamiseks NaOH – 6. Lihtainete omadused, esinemine ja kasutamine H2 – kõige kergem gaas, sulab ja keeb madalal temperatuuril, väheaktiivne, lõhnatu, maitsetu, värvitu, vees väga vähe lahustuv; kasutatakse kütuselemendina, vesinikpomm, keemiatööstuses O2 – Vees vähelahustuv, oksüdeerija, kuumutades aktiivne, vajalik hingamiseks, põlemiseks N2 – värvitu, lõhnatu, maitsetu, gaasilises olekus ohutu, õhus 78%, inertne gaas – püsiv, saadakse vedela õhu destilleerimisel; kasutatakse kustutamiseks hal2 – Cl2, I2, Br2, F2 – madala keemistemperatuuriga, vees vähelahustuvad, I 2
tekitamine. Lipiidide lõplikul lõhustamisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Kilo lipiide annab lõhustudes ligikaudu 1,1 kg vett. Inimesel tekib metaboolset vett organismis 0,3...0,35 l ööpäevas. Omane ka kõrbeloomadele Sapi süntees Rasvad stimuleerivad sapi väljutamist peensoolde Lipiididevastane toit sapikivid Toidumaitse Rasv annab toidule maitse, ilma rasvata oleks toit maitsetu. Erinevad rasvad annavad erinevaid maitseid. Ketokehade süntees Toimub maksas Pikema nälgimise või suhkruhaiguse tagajärg
TÄRKLIS · Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber · Tärklise üldvalem on (C6H10O5)n*H2O · Tärklis on taimede glükoosivaru · Tärklis puudub ainult räni-, sini- ja pruunvetikais ning klorofüllita õistaimedes, kus teda asendavad teised süsivesikud · Koostiselt pole tärklis ühtlane: 20% temast on vees lahustuv amüloos ja 80% amülopektiin Amüloosi struktuur. Amüloos on vees lahustuv Amülopektiin struktuur. See on vees lahustumatu tärklis
Vesiniku saamine ja omadused Vesinik on keemiline element järjenumbriga 1. Ta on lihtsaima aatomiehitusega ning väikseima aatommassiga element. Vesiniku aatomi tuumas on ainult üks prooton, mille ümber tiirleb üks elektron. Vesinik on Universumis (kuid mitte maakoores) kõige sagedasem element. Ta esineb vees ja peaaegu kõigis orgaanilistes ühendites, seega seotud kujul kõigis organismides. Tavatingimustel on ta värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas, väikseima molekulmassiga kõigist gaasidest, mis on õhust 14,5 korda kergem. Temperatuuril 20 kelvinit kondenseerub kahest prootiumiaatomist koosneva molekuliga diprootium (H2) vedelikuks, mis tahkub temperatuuril 14 kelvinit. Kuumutamisel reageerib vesinik paljude ainetega. Reaktsioon hapnikuga eraldab soojust, mistõttu vesinik õhus või hapnikus põleb ja ta segud hapnikuga või õhuga süütamisel plahvatavad. Ta on kergesti süttiv aine. Vesiniku keemistemperatuur on -253 kraadi.
3.Formaldehüüd ehk metanaal -on lihtsaim aldehüüd.Metanaali keemiline valem on HCHO.Metanaali 37-protsendine vesilahus on formaliin. Kasutan lakimisel ja värvides 4.Tselluloos -on -D-glükopüranoosi jääkidest moodustunud polüsahhariid, elementaarlülide arv makromolekulis on 1000-6000. Tselluloosi ehitust kirjeldab valem (C6H10O5)n, kus n on elementaarlülide arv.Kasutan tapeedi seina kinnitamissel 5.Tärklis- puhtal kujul on vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Tärklise üldvalem on (C6H10O5)n. Tärklis on taimede glükoosivaru. Ta koosneb kahest glükoosi polümeerist: amüloosist ja amülopektiinist. Kasutan tapeedi seina kleepimseks . 6.Etanool - tanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on üks tuntumaid alkohole. tanool on iseloomuliku lõhnaga kergesti lenduv tuleohtlik vedelik. Ta seguneb veega igas vahekorras, moodustades negatiivse aseotroobi.
Tärklis Tärklise üldvalem on (C6H10O5)n*H2O ja tärklise keemilinevalem on lihtsalt C6H10O5. Ainsuses olev termin ''tärklis'' ei tähenda mingit kindlat keemilist ühendit, vaid tähistab üldmõistet, seega oleks korrektne nimetus ''tärklised'', viimane aga pole aga kasutusel pika tarditsiooni tõttu. Tärklis on puhtal kujul vees lahustamatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Kuumas vees moodustab tärklis kliistri. Tärklise koostis pole ühtlene: 20% on vee lahustuv amüloos ja 80% on vees mitte lahustuv amülopektiin. Leib muutub mälumisel magusaks süljes leiduva amüloosi toimel, mis lõhustab tärklise magusamaitseliseks maltoosiks ehk linnasesuhkruks. Looduslik tärklis talub halvasti nii termilist kui ka mehhaanilist töötlust. Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs ehk reageerib tärklis veega, selle kiirendamiseks
-raketi düüs, tiigel hea elektrijuht-elektroodides TEEMANT: ilus läige-ehted kõvadus-puurides, lihvimis pulbrites, klaasinoad 6.SÜSI(TEKE, KOOSTIS, KASUTAMINE, FÜÜSIKALISED OMADUSED). teke-orgaaniliste ainete kuumutamisel õhu juurde pääsuta omadused-poorne, ei lahustu üheski lahuses, hea elektrijuht, raskesti sulav kasutamine-meditsiinis koostis-koosneb grafiidist , C 7.METAAN: valem-CH4 ehitus- füüsikalised omadused(4)-värvusetu, lõhnatu, maitsetu, mürgine kasutamine(2)-kütus, tooraine põlemise võrrand-CH4+2O2->CO2+2H2O 8.SÜSINIKOKSIID: valem-CO rahvapärane nimetus-vingugaas füüsikalised omadused(4)-värvusetu gaas, lõhnatu, väga mürgine, vees eriti ei lahustu tekke võrrand-2C+O2->2CO keemilised omadused-põleb kasutamine(2)-metallide redutseerimine 9.SÜSINIKDIOKSIID: valem-CO2 tõestamine-põlev pird kustub rahvapärane nimetus-
- 19. sajand kunstikriitikute poolt. (Barokk- itaalia keeles barocco- eriskummaline, veider). Uut kunst ei saa pidada kehvemaks cinquecento kunstist. Barokk- kunsti sünnimaaks sai Itaalia. Siin asus vastureformatsiooni vaimne keskus- Rooma. Kunstnikule anti suuri tellimusi. Kirik ja õukond soovisid, et kunst oleks esinduslik ja tore, ta pidi olema absolutismi fassaadiks ning sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. Barokki iseloomustab: • korrapäratu, • liialdatud, • maitsetu, • ebaloomulik, • eriskummaline, • moonutatud, • tujukas, • tundepaisutused, • emotsioonid, • peenutsemine, • toretsev pidulikkus, • kaunistuste- ja detailiderohkus, • lopsakus, • dekoratsiivsus. Barokk kunsti puhul tuleb mainida ka tema suurt rahvalikkust. Ta toetus eeskätt meeltele ja tunnetele ning nähtavasti suutis just sellepärast edukamalt köita massilist publikut kui rohkem
Järjenumber on 24 Aatommass 51,996 24 prootonit ja elektroni , 28 neutronit ning 4 elektronkihti, mis jagunevad +24 2)8)13)1) „Chrom“, Tomihahndorf, CC0 Füüsikalised omadused Tihedus 7,14 g/cm3 Sulamistemperatuur 1857oC Keemistemperatuur 2482 oC Metalläige Hea elektri- ja soojusjuhtivus Hõbevalge, sinika helgiga Lõhnatu ja maitsetu Tähtsamad ühendid ja kasutusalad kroom (III)oksiid Cr2O3 -kasutatakse telliste vooderdiseks tööstuslikes kõrgtemperatuuriahjudes ja metallide, sulamite ja keemiliste ühendite valmistamiseks. kaalium(III)sulfaatdodekahüdraat KCr(SO4)2.12H2O kroom(VI)oksiid CrO3 -metallviimistlusel ja katalüsaatorina. kroom(VI)hape H2CrO4 dikroom(VI)hape H2Cr2O7 kromaadid- metallpindade töötlemisel
Müra ja muusika mõju inimesele MIS ASI ON MÜRA ? Nähtamatu, lõhnatu, maitsetu, käegakatsutamatu. MÜRA, see on tänapäeva elu painaja. Masinamüra mõju hakkas ilmsiks kuulmiskahjustusi. Kuid isegi saama, kui linnakodanikud, kes ei elanud vabrikute vabrikutöölistel läheduses, kaebasid, et neil on aina tekkis raskem rahu leida. Teadete kohaselt on mürareostus praegu tuhat korda suurem
Vesi 5.klass Vee jaotumine maal Kogu maakeral olev vesi moodustab hüdrosfääri (maailma meri, jõed, järved, põhjavesi, õhus olev vesi, liustikud). Põhjavesi Põhjavesi moodustub sademeteveest, mis ilmub vett läbilaskvete kihtide kaudu maa sisse. Põhjavesi koguneb vett pidava kivimi kihi peale. Vee liikumine pinnases on väga aeglane. Iga inimene peab hoolitsema põhjavee puhtuse eest ja kandma vastutust tema saastamise korral. Vee omadused Vee omadusi tajume me oma meelte abil. Vesi on läbipaistev ja värvuseta.Vesi on maitsetu ja lõhnatu. Kompimise kaudu teame, et vesi on märg. Teatud kindel kogus vett on alati kindla ruumaalaga. Vesi võtab alati anumi kuju. Oluline vee omadus on voolamine. Vesi märgab Vesi märgab väga paljusid aineid, näiteks paber, puit, puuvillane riie, klaas jne. Rasvaseid ja õliseid esemeid vesi ei märga. Mullas liigu vesi mööda mullapoore. Väga väikeseid poore nimetatakse kapillaarideks....
Ta on lihtsaima ehitusega ning väikseima aatommassiga element. Tema aatomis on vaid üks prooton ning üks elektron. Vesiniku aatommass on 1,008. Keemiliste elementide perioodilisustabelis asub vesinik 1. perioodis ning IA rühmas. Vahel paigutatakse teda ka VIIA rühma. Vesinik on levinuim element Universumis ning moodustab 90% selle massist. Teda esineb vees ja peaaegu kõigis orgaanilistes ühendites, seega seotud kujul kõigis organismides. Tavatingimustel on ta värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas. Vesinik on hea soojusjuht ning lahustub vees halvasti. Ta on kergesti süttiv aine, kuumutamisel reageerib paljude ainetega. Vesinikku kasutatakse väga mitmel alal: kütuseelementides elektri ja soojuse tootmiseks, raketikütusena, metanooli ja mootorikütuste tootmisel, metallide keevitamisel, keemiatööstuses ammoniaagi sünteesil, soolhappe tootmisel, taimsete õlide ja vedelate rasvade hüdrogeenimisel tahketeks jne. Hapnik on keemiline element järjekorranumbriga 8
Mittemetallid Mittemetall Leidumine Omadused Tähtsamad ühendid ja kasutamine 1 Vesinik H2 Leidub maakoores Ta on värvitu, lõhnatu Vesi hapniku ja vesiniku tähtsam ühend. hüdrosfääris ja ja maitsetu gaas, Vees on vesiniksidemed. Kasutatakse atmosfääris. väikseima karetikütustes, metallurgias, molekulimassiga keemiatööstustes. kõigist gaasidest. 2 Hapnik O2 Leidub õhus. Ta on värvitu ja Kõige tähtsamad on oksiidid. Ja väga suur lõhnatu
Aatomid on aine kõige väiksemad osakesed. Sarnased või erinevad aatomid võivad liituda ja moodustada molekuli. Molekul on aineosake, mis koosneb vähemalt 2 aatomist. Vee molekul Vee molekul koosneb 2 elemendi, so vesiniku ja hapniku aatomitest. Vee lühendiks on H2O, vesiniku tähiseks on H ning hapniku tähiseks O. Kuna vesinikku on vee molekulis 2 siis on H tähe taga number 2. Vee omadused Omadusteks võivad ainetel olla näiteks: värvus, lõhn, maitse jne Puhas vesi on näiteks on maitsetu, värvusetu, lõhnatu, läbipaistev Looduses olev vesi ei ole aga kunagi päris puhas. Looduses leidub vees peale vee molekulide veel paljude teiste ainete osakesi. Vesi kui lahusti Vees lahustuvad paljud ained, nt sool, suhkur Sool oleks sellisel juhul lahustuv aine, vesi lahustiks ning tulemuseks oleks lahus. Sool (lahustuv aine) +vesi (lahusti) =soolvesi (lahus) Looduslik vesi on alati lahus, sest ta sisaldab erinevaid sooli, gaase (nt hapnik, süsihappegaas )
lidumine looduses ja üldiseloomustus Iseloomustus: on mittemetall. Lämmastik (ladina keeles nitrogenium; tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 14 ja 15.Ta moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule, mis on keemiliselt väga püsivad. Tavatingimustes on lämmastik värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas. Kondenseerub -196C värvituks vedelikusk Lämmastik on suurim üksik koostisosa Maa atmosfääri (~75%). See on loodud tuumasünteesi protsessiga tähtedes, Molekulaarne lämmastik ja lämmastiku ühendid on avastatud tähtedevaheline kosmose astronoomide kasutades Far Ultraviolet Spectroscopic Explorer. Molekulaarne lämmastik on oluline komponent Saturni tähe Titan paksu atmosfääri ning esineb väiksestes kogustes teiste planeetide atmosfääris
Rasvhapped- on paaritu süsinike arvuga, hargnemata C-ahelaga nt C15H31COOH- palmithape, C17H35COOH-stearhape.Rasvad võivad olla küllastunud ja küllastumata. Küllastumata esineb kaksiksidemeid. Füüsik omadused-Toatemp tahke, õli on vedel. Hüdrofoobsed, kõllastunud rasvad on tahked ja küllastumata on vedelad. Tihedus vee omast väiksem. Org lahust lahustub hästi.Maismaaloomadel rasv tahke, mereloomadel vedel. Puhas rasv-valge, maitsetu,lõhnatu.Sünteeline rasv-saab teha mistahes happega, looduslik rasv-rasvhapete baasil,hargnemata ahel. Leidumine- taimedes, loomades, inimestes (elundités,naha all) 3funktsiooni.eneriga salvestam ine, ehitusfunkts(närvirakkudes),vajalike ainete süntees-2-3 kaksiksidemega.Neid nim asendamatuteks rasvadeks nt F-vitamiin.. Saamine-oliivid,päevalilled, raps-pressimine või ekstraheerimine. Keemil omadused-saab toimuda happeline hüdrolüüs , aluseline hüdrolüüs
juurekaelast ulatuda pea 2 m kaugusele. Lehed on paksud, nahkjad, enamasti kaheaastased, äraspidimunajad e. tilga kujulised, sujuvalt aheneva alusega, lehe alumisel küljel näha peenike võrgustik. Õied valged, kellukjad 3-10 kaupa tipmistes kobarates. Õitseb mais, viljad - luuviljad - valmivad augustis. Leesika helepunaseid kobaras asuvaid vilju võib pidada pohladeks kuni maitsmiseni. Siis selgub, et maitse on teine - jahukas ja maitsetu ning suure lapiku seemnega. Seemnetega paljuneb harva, vegetatiivselt läheb edasi varreharude abil . Kasutamine: Marju üldiselt ei kasutata, üksnes Norras ja ka Venemaa põhjarahvaste hulgas on leesika marju lisatud leivataignale. Marjad kuivatatakse ja jahvatatakse, nii saadakse leesika jahu. Lehed leiavad kasutamist meditsiinis. Leesika lehtedest valmistatud teed kasutatakse põie- ja neerupõletiku, neeruliiva ja -kivide korral. Tööstuses on
Etaanhape ehk äädikhape- CH3COOH on värvuseta, spetsiifilise lõhnaga hüdroskoopne vedelik. Etaanhape on tuntuim karboksüülhape. Etaanhape on efektiivne nii lahustina kui ka lahustatava ainena. Kontsentreeritud etaanhapet nimetatakse jää-äädikaks. Väga ohtlik aine. Tärklis- (C6H10O5)n Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs (reageerib veega). Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganism ensüümide toimel.Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Tselluloos- (C6H10O5)n Tselluloos on vees lahustumatu hargnemata struktuuriga polüsahhariid. Vesiniksidemete kaudu on tselluloosi molekulid liitunud kimpudeks. Sellel ei ole sulamistemperatuuri, üle 300°C laguneb. Tselluloosi makromolekul hüdrolüüsub kontsentreeritud mineraalhapetes, kuid leeliste suhtes on püsiv. Tselluloos on kristalne. Glükoos ehk viinamarjasuhkur- C6H12O6 Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid
Etaanhape ehk äädikhape- CH3COOH on värvuseta, spetsiifilise lõhnaga hüdroskoopne vedelik. Etaanhape on tuntuim karboksüülhape. Etaanhape on efektiivne nii lahustina kui ka lahustatava ainena. Kontsentreeritud etaanhapet nimetatakse jää-äädikaks. Väga ohtlik aine. Tärklis- (C6H10O5)n Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs (reageerib veega). Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganism ensüümide toimel.Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Tselluloos- (C6H10O5)n Tselluloos on vees lahustumatu hargnemata struktuuriga polüsahhariid. Vesiniksidemete kaudu on tselluloosi molekulid liitunud kimpudeks. Sellel ei ole sulamistemperatuuri, üle 300°C laguneb. Tselluloosi makromolekul hüdrolüüsub kontsentreeritud mineraalhapetes, kuid leeliste suhtes on püsiv. Tselluloos on kristalne. Glükoos ehk viinamarjasuhkur- C6H12O6 Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid
dünn angezogen õhukeselt riides mysteriös salapärane Berliner Akzent Berliini aktsent quergestreift diagonaalis triibuline etwa 45 Jahre ruhig rahulik mittelgroß keskmist kasvu lockig lokkis geschmacklos maitsetu etwas dick, dünn/schlank natuke paks, peenike/sale fischgrätenmuster kalasabamuster gelb kollane leben grün roheline geben rosa roosa kommen rot punane haben weiß valge kaufen schwarz must werden blau sinine beige beez lila lilla mausgrau, grau hall
C6H12O6 - glükoos, fruktoos, galaktoos C5H10O5 - riboos, C5H10O4 desoksüriboos ·Oligosahhariidid: tekivad 2-10 monosahhariidi jäägi ühinemisel C12H22O11 sahharoos, maltoos, laktoos ·Polüsahhariidid: on kõrgmolekulaarsed ühendid, milles onomavahel seotud väga palju monosahhariidide jääke [C6H10O5]n tärklis, tselluloos, glükogeen Iseloomusta tärklist ? Vastus: Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Tärklis on taimede glükoosivaru. Ta koosneb kahest glükoosi polümeerist: amüloosist ja amülopektiinist
2. Oligosahhariidid (monosahhariidide arv 2-12) Tahke, valge, kristallilised ained, lahustuvad vees hästi. Sahharoos C12H22O11 ehk tavaline suhkur leidub suhkrupeedis ja suhkruroosis. Sahharoos laguneb seedimisel ja pärmseenekeste toimel kergesti glükoosiks ja fruktoosiks. Laktoos (piimasuhkur) ja maltoos (linnasesuhkur) 3. Polüsahhariidid (tärklis, tselluloos) Tärklis- tahke, valge, kristalliline aine, amorfne, maitsetu, külmas vees ei lahustu. Kuumas vees moodustab paksu häguse lahuse (kliistri- tapeediliim) Tselluloos (paber, puit, puuvill)- tahke,kiulise ehitusega, värvus sõltub, kõvem, maitsetu, vees ei lahustu, kuid on veesõbralik, taimede tugiaine. Polüsahhariidid on looduslikud polümerid. Rasvad- elutähtsad ühendid, mis koosnevad glütseroolist ja pikkadest karboksüülhappe jääkidest. Rasvad ei ole polümerid. · Tahked (loomsed) · Vedelad (õlid, kalarasvad)
Üllatuslikult oli sellel sulamitele tugevdav mõju. Arvatakse, et Albertus Magnus oli esimene, kes 1250. aastal puhtakujulise arseeni elemendina eraldas. 1649. aastal avaldas Johann Schroeder kaks viisi kuidas puhast arseeni valmistada. Araabia alkeemik Jabir sai 700. Aasta paiku esimeseks, kes suutis arseentrioksiidi valmistada. Keemilisest ühendist, mis on valge, maitsetu ja lõhnatu, sai ideaalne mürk, mida oli tol ajal võimatu tuvastada. Arseenist sai keskaja üks levinumaid mõrvarelvi, eriti Itaalia kõrgklassi seas. Kuna selle mürgi sümptomid sarnanevad tol ajal laialdaselt levinud kooleraga, jäid salamõrvad tihtipeale tuvastamata. Ühed märkimisväärsemad arseeni-surmad on näiteks Suurbritannia Kuningas George III,
Metaan Kaspar Kaare Markus Sepp Metaan Metaan ehk metüülhüdriid (molekulvalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige. Metaani avastas ja isoleeris esimesena Alessandro Volta ajavahemikus 1776 1778, uurides Lago Maggiore soogaasi. Füüsikalised omadused Metaan on värvitu ja lõhnatu ning maitsetu gaas. Metaani molaarmass on 16,0425 g/mol. Metaani sulamistemperatuur -182,5 °C [1], keemistemperatuur -161,6 °C Metaani molekul on tetraeedrilise kujuga. Sidemenurgad on 109,5 kraadi. Süsiniku ja vesiniku aatomi vaheline kaugus on 108,70 pikomeetrit. Metaan on hüdrofoobne. Keemilised omadused Metaan põleb sinise leegiga. Tema leekpunkt on -188 °C, süttimistemperatuur +537 °C ja maksimaalne põlemistemperatuur 2148 °C.
Atmosfäär õhk Puhas kuiv õhk koosneb peamiselt lämmastikust(78%), hapnikust(20,9%), argoonist(0,93%) ja süsihappegaasist(0,0375%). ~1000km laiune vöö. Füüsikalised omadused: Toa temperatuuril gaasilises olekus Värvusetu Lõhnatu Maitsetu Kokkusurutav Ei juhi elektrit Normaalne õhurõhk 760mmHg Atmosfääri kihid: Eksofäär Termosfäär-100km kõrgusel virmalised Mesosfäär-õhk on hõre, temperatuur langeb Stratosfäär-temperatuur tõuseb,(gaaside kiht, osoonikiht, mis takistab Päikese kiirguse eest) Troposfäär(6-20km)-vahetult vastu maapinda.Elame igapäevasel, saame mõõta temperatuuri.( 6kraadi muutub kilomeetri kohta, rõhk muutub 100mmHG kilomeetri kohta)
1. Hapniku ja Vesiniku füüsikalised omadused Hapnik on värvitu, lõhnata, maitseta õhust raskem gaas. Hapnik on mittemetall, mis on keemiliselt küllaltki aktiivne. Hapnikul on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O2) ja trihapnik ehk osoon(O3). Dihapnik on stabiilne gaas, mis temperatuuril 183° Celsiust kondenseerub siniseks vedelikuks. Ta moodustab mahuliselt umbes 21 % Maa atmosfäärist. Vesinik lihtainena on lõhnatu, värvitu ja maitsetu gaas. Kõige kergem gaas, mis on õhust 14,5 korda kergem. Keemis temperatuur on -253 oC. Ei lahustu hästi vees. Koosneb kaheatoomilisestest molekulidest. Vesiniku molekulide vaheline jõuda on väga nõrk. Kuigi molekulid suudavad kergelt igalt poolt läbi saada. 2. Suurem osa elusorganisme kasutavad hingamisel õhust saadavat hapnikku oma elutegevuses. Õhu hapnikusisaldus (21%) on elutegevuseks optimaalseim. Kui see väheneb 9%-ni, siis tekivad eluohtlikud seisundid
vedelik, sööbiva toimega. Väävelhappe Lahjendamisel tuleb alati valada hapet vette! Vaskvitriol - CuSO4·5H2O taimekahjurite tõrjeks. Kips - CaSO4·2H2O Meditsiin, kunst, ehitus. Ammooniumsulfaat Väetis Sulfaatiooni tõestamine: kasutatakse baariumkloriidi, mis sulfaatiooni olemasolul annab valge sademe. Hapniku leidumine looduses : Lihtainena õhus, ühenditena vees, maakoores. Füüsikalised omadused : Värvusetu, Lõhnatu, Maitsetu, Õhust raskem gaas, vees lahustub halvasti Hapniku saamine : laboris 2H2O2 = 2H20 + O2. Tööstuses : õhu vedeldamisel, vee elektrolüüsil. Atmosääris tekib hapnik fotosünteesi kaudu. Hapniku allotroopsed teisendid on : Monohapni, Dihapnik, Trihapnik. Hapniku kasutamine : Hingamine, Õhu rikastamine hapnikuga, hapniku maskid, lõhkeained Osooni füüsikalised omadused : Sinaka värvusega, iseloomuliku lõhnaga, plahvatab kui õhus on 48%
Elutähtis vesi Koostaja: Kärt Hansen Juhendaja: Merike Rosin 5.klass Kaarma Kool 2012 Sisukord .Tiitelleht..................................................................1 . Sisukord..................................................................2 . Sissejuhatus............................................................3 . Vee tähtsus.............................................................4 . Puhta vee omadused..............................................5 . Kuidas saadakse puhast vett?.................................6 . Katsed minu koduveega..........................................7 . Materjal...................................................................8 2 Sissejuhatus Minu uurimistöö sisuks on elutähtis vesi. Ma uurin seda, sest ma tahtsin teada miks on ...
Tekib mittetäielikul põlemisel hapniku vaeguses: 2 C + O à 2 CO 2 Võib edasi põleda 2 CO + O à 2 CO 2 2 kasutatakse metallimaakidest metallide tootmisel ka küttegaasides (koos vesinikuga, näiteks) LIHTSAMAD SÜSINIKUÜHENDID METAAN ehk maagaas: CH 4 Lihtsaim süsivesinik ehk vaid süsiniku ja vesiniku aatomitest koosnev ühend Värvuseta, lõhnatu, maitsetu gaas Lisatakse tuntava lõhnaga lisaaineid, ei vältida õnnetusi Vees lahustub hästi vähe Õhust kergem Põleb hästi, kasutatakse majapidamisgaasina: CH + 2 O à CO + 2 H O 4 2 2 2
· Polüsahhariidiks nimetaqtakse polümeeri mis koosneb monosahhariidide jääkidest. Polüsahhariidid jaotatakse 3 gruppi: 1. struktuursed plüsahhariidid 2. varupolüsahhariidid 3. muude ülesannetega polüsahhariidid · Tärklis on taimedes olev polüsahhariid. Tärklise üldvalem on (C6H10O5)n. Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Ta koosneb kahest glükoosi polümeerist: amüloosist ja amülopektiinist. Tärklist saab tõestada Joodireaktsiooniga. · Tselluloos on polüsahhariidide hulka kuuluv looduslik polümeer (C 6H10O5)n Tselluloosi leidub kõige rohkem puuvillas ja okaspuu puidus. puidust saadav tselluloos on lähtematerjaliks paberi tootmisel. Puuvill on oluline tektsiilitööstuse tooraine. · Glükoos ehk viinamarjasuhkur on üks monosahhariidest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
