Nimetus tuleneb prantsuse arsti Broca nimest. Ta kirjeldas esimest korda teaduslikus meditsiiniajakirjasajupiirkonda, mille kahjustusel kaob kõnevõime, inimene saab räägitust aru, aga ise kõneleda ei saa või räägib väga lühikeste fraasidega (nn telegraafkõne), ei suuda mõtteid ka kirjalikult väljendada. 2)sensoorne e sekundaarne kõnekeskus (Wernicke keskus), paikneb oimusagaras, piirneb 41 ja 42 väljaga. Wernicke kirjeldas 1876.a vastava piirkonna kahjustusel esinevat nähtust sensoorne afaasia kõnest ei saa aru, kuid suudab rääkida spontaanne kõne, pole seotud vastava situatsiooniga. 3) sekundaarne motoorne ala e motoorse ala vokaliseerimise piirkond. Paikneb eesmises tsentraalkäärus seal, kus on keele- ja näolihaste tahtlike liigutuste prrkond, Broca keskuse naabruses. Broca ja sekundaarne mot ala vahel on närviseosed. Kõne
kahjustuse inimesel võimekust sõnu tekitada (kõnelda), tegi kindlaks, et kõnevõimekus esines just siis kui esimses tsentraalkäärus oli ajukahjustus. Broca' keskuse termin võeti kasutusele hiljem, Broca' seda terminit ise ei kasutanud. Motoorne afaasia kõnevõimetus (inimene saab aru, aga ise ei suuda rääkida, mõne aja pärast peale seda kahjustust räägib väga lühikeste fraasidega, ei suuda oma mõtteid ka kirjas väljendada). b) Sensoorne kõnekeskus ehk Wernicke keskus. 1876. aastal kirjeldas Wernicke, et oimusagara tagaosas paikneva pk kahjustusel tekib sensoorne afaasia (inimene rääkida suudab, aga kõnest aru ei saa). Wernicke ala on kuulmiskeskuse vahetus naabruses. c) Sekundaarne ehk teisane motoorne ala ehk motoorse ala vokaliseerimispk. Paikneb eesmises tsentraalkäärus. Selle pk kahjustumisel kestab afaasia ehk kõnevõimetus mõne nädala. Kõnega seotud str-d:
tagumises alaosas. Ja jääb eesmise tsentraalkääru nende neuronite ette või naabrusse, mis juhivad näo, keele, neelu, suulae lihaste tööd. Motoorne afaasia kõnevõimetus (inimene saab aru temale räägitavast, aga ei suuda ise rääkida, või siis mõne aja pärast kahjustust räägib lühikeste fraasidega ja ei suuda ka oma mõtteid kirjas väljendada) Sensoorne kõnekeskus seda autori järgi nim. ka Wernicke keskus. Wernicke 1876 kirjeldas, et oimusagara tagaosas paikneva piirkonna kahjustusel tekib sensoorne afaasia, inimene rääkida suudab, aga kõnest aru ei saa, esineb nn. spontaanne kõne. Wernicke ala on kuulmiskeskuse vahetus läheduses. Sekundaarne ehk teisane motoorne ala nimetatakse ka motoorse ala lokaliseerimispiirkond (hääle tekitamise ala) paikneb eesmises tsentraalkäärus. Selle piirkonna kahjustusel kestab afaasia ehk kõnevõimetus mõne nädala.
suuda (tekib ajuinsuldi tagajärjel). 1861. aastal broca näitas, et aju piirkonna kahjustusel ei suuda inimesed kõnelda - motoorne afaasia. Võrreldes kahjustusekohta ja kliinilisi tunnuseid, tehti kindlaks, kus kohas ajus vastavat funktsiooni juhitakse. Ajukaardi töötasid välja Penfield, Rasmussen, Fasper. Homunkulus inimesekene. 2) Sensoorne kõnekeskus ehk Wernicke Wernicke näitas, et oimusagaras asub piirkond, milla kahjustusel ei saada kõnest aru, aga rääkida suudetakse. Sensoorne afaasia! Kõne on spontaanne. Paikneb kuulmiskeskuse vahetus naabruses. 3) Sekundaarne ehk teisane motoorne ala (kutsutakse ka kõne vokaliseerimise piirkonnaks). Ta paikneb eesmises tsentraalkäärus. Seal, kus juhitakse keele motoorikat kõnelemisel. Kõne on organismi liitfunktsioon, mis koosneb Fonatsioonist ehk hääle moodustamisest ja
Peaajutrauma järgne haige afaasia ja hemipareesiga keha juhtival poolel Karolin Karbus OP11 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Tallinn 2013 Peatrauma olemus Turse kiire areng ja kahjustused USA ja Euroopa populatsioon Selles töös puudutan rohkem keskmise ajuarteri varustusala kahjustavaid traumasid. neuroloogilised sümptomid keskmise ajuarteri varustusalal on: hemipleegia, hemiparees, tundlikkusehäired, homonüümne hemianopsia, tajuhäired ja afaasia. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ...
TÄHTNIMETUS BIOFUNKTSIOON DEFITSIIDIST (KEEMILINE ORGANISMIS TULENEVAD PÕHINIMETUS) PROBLEEMID A (RETINOOL) *nägemisel valgust *hemarloopia(nägemishäire vastuvõttev molekul. pimeduses) * osaleb epiteeli, sealjuures *lima tekke häirumine(kuiva eriti silma limaskesta silma sündroom) arengus ning * naha kuivus immuunsüsteemi töös. * naha vananenud välimus *osaleb epiteeli ning *kasvuhäired naharakkude arengus. *platsenta kasvuhäired *võtab osa kõhre ja luukoe *sugurakkude ...
4. Ka paljudel loomadel on funktsionaalselt asümmeetriline aju. Olulisemaid lateralisatsiooni apekte võiks teada: eriti keele ja kõne alad, ka kokkuvõttev slaid 9. Mis mõjutab asümmeetriat, võiks osata mõningaid näiteid tuua (sh käelisus ja sugu ning soolised erinevused koos hormonaalse hüpoteesiga). *Naistel apraksiad, afaasiad tavalisemad Brocaala kahjustuse korral *Meestel tagapool Wernicke ala kahjustuse korral *naistel on parema poolkera eesmise poole kahjustus seotud WAIS testi tajupõhise töötluse halvenemisega (nt objektide kokkupanek), meestel mõjutavad sooritust parema poolekera nii eesmise kui tagumise poole kahjustused Kirjutamise alusel on vasakukäelisi ca 10% · Käelisus pole absoluutne · Käe alanevad motoorsed närviteed jämedamad olulisema käe juures. · Vasakukäelistel on kõnekeskuste anomaaliad tavalisemad (nii parem pool kui hajus asetus).
VITAMIINID On vajalikud meie organismi normaalseks funktsioneerimiseks. Organism neid ise sünteesida ei suuda. VITAMIINID EI OLE TOIDU ASENDAJAD. Neil ei ole energeetilist väärtust. Vitamiinid ei asenda - valke - rasvu - süsivesikuid - vett ega ka üksteist Parimaks vitamiiniallikaks inimorganismi jaoks on tasakaalustatud ja mitmekesine toit. Enamik vitamiine on ensüümide koostisosad. Vitamiinide puudusel ei saa organism valmistada vastavat ensüümi, mille koostisse vitamiin kuulub ja seega on ainevahetus häiritud. Termini “vitamiinid” võtsid esimest korda kasutusele biokeemik Frederick Hopkins ja vitamiini teooria rajaja Casimir Funk aastal 1912 Frederick Hopkins Casimir Funk Vitamiinid jagunevad vesilahustuvad rasvlahustuvad Vesilahustuvad vitamiinid: B1 (tiamiin), B2 (riboflaviin), B3 (niatsiin), B7-(biotiin), folaadid, B12-vitamiin, C-vitamiin (askorbiinhape), B5 (pantoteenhape) Rasvl...
Kognitiivsed info vastuvõtmine funktsioonid, ja töötlus refleksid, ohutunde käitumine, KUKLASAG infotöötus AR Nägemise teel saadud OIMUSAGAR info Kuulmise teel saadud info vastuvõtmi sidumine Wernicke ja ne ja töötus motoorsete piirkonnaga Ajukoore funktsionaalsed väljad • Motoorsed väljad – käsklused lihastesse (tahtelised liigutused). Mida peenemad liigutused, seda suurem esindatus ajukoores (nt kahjustuse puhul ei saa teha kirjutamiseks vajalikke liigutusi) • Sensoorsed väljad – meeltelt saadud informatsioon (nt kahjustuse puhul inimene küll näeb esemeid, kuid ei tunne neid ära) Ajukoore funktsionaalsed väljad
vasakut poolt. -Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades: nt. Paremkäelistel juhib keelekasutust vasak poolkera. -Plastilisus Kukla e oktsipitaalsagar (silmadelt saadav info vastuvõtt ja töötlemine) Oimu e temporaalsagar (auditoorne info) Agnoosia- võime ära tunda inimesi, objekte -Prosopagnoosia Kiiru e parietaalsagar info, mis tuleb läbi seljaaju kehast (temperatuuri tajumine, visuaalne paigutus ruumis) Ladus afaasia( Wernicke piirkond) Otsmiku e frontaalsagar -Primaarne motoorne korteks -Premotoorne korteks -Prefrontaalkorteks Broca piirkonna afaasia motoorse kõne häire Apraksia ei suuda sujuvalt teha liigutusi A Luria funktsionaalsed blokid: - Ajukoore toonuse tagamine Retikulaarformatsioon, hüpotalamus, limbiline süsteem -Info vastuvõtt, töötlus ja säilitamine Kukla-, kiiru- ja oimusagar - Tegevuse programmeerimine, reguleerimine ja kontroll Otsmikusagar Frenoloogia: F. J. Gall (1758-1828)
öelda, vaid ka see, mida pole võimalik ütlemata jätta. Afaasia Kõnehalvatus on kõnetegevuse aspektide (rääkimine, arusaamine, kirjutamine, lugemine) häire, mis tuleneb vasaku ajupoolkera (paremakäelistel) lokaalsest kahjustusest või mõnikord vaimuhaigusest. P.P.Broca – Leidis kahjustuse vasakus ajupoolkeras, kui patsient teadis ainult ühte sõna, mida nimetati Broca alaks – asub vasakus ajupoolkeras, mis on oluline kõne moodustamisel. Carl Wernicke – Wernicke piirkond – avastas aju ala, kus on kriitiline keskus kõne mõistmiseks samuti vasakus ajupoolkeras. Ei mõista kõnet – selle tagamõtet, emotsioone ja tähendust. Albert Bandura – Sotsiaalse õppimise teooria. Kasutatakse tasustamist. Inimesed õpivad uusi käitumisviise ilma, et nad saaksid mingit tasustamist. Sotsiaalse õppimise teooria ühendab endas käitumuslikud ja kognitiivsed teooriad õppimise
initsiatiivitus, ükskõiksus, pseudodepressioon. Mediaalne fr kahj – akineetilisus, uriini pidamatus, sõnalise väljendumise häire. Ühepoolsel kahjustusel on nähud vähem väljendunud. Haarderefleks, imemisrefleks, kõnnakuhäire, asendi peetus, stereotüüpsete liigutuste kordamine, ehhopraksia(liigutuste imiteerimine), ehholaalia (sõnade ja lausete kordamine). Frontaalne käitumishäire, kõnnaku apraksia Parietaal- e kiirusagar. Sensoorne koor – tundlikkus vastaskehapoolest. Osa Wernicke kõnekeskusest, kõnest arusaamine. Kuulmis jainfo integratsioon. Tunnetus – tajude süntees ja analüüs. Domineeriv poolkera – arvutamine. Mittedomineeriv poolkera – kehaskeem, ettekujutus väliskeskkonnast. Kahjustus – vastaskehapoole tundlikusehäire; vormi, pinna, kaalu analüüsi häire; Wernicke afaasia (neologismid, mittesõnad, sõnasalat); agnoosia, apraksia, neglekt e ignoreerimissündroom ( nt ei joonista pildilt poolt maha). Mittedomineeriva poolkera kahjustus –
I LOENG KINESIOLOOGIA AINE · Kinesioloogia (kr. kinesis "liikumine" + logos "õpetus") on teadus inimese motoorikast · Kinesioloogias on kesksel kohal liikumisaparaadi, motoorika juhtimise, motoorse arengu ning motoorsete oskuste õpetamise probleemid KINESIOLOOGIA HARUD · Uurimisobjekti ja tugiteaduste alusel eristatakse järgmisi kinesioloogia harusid: - anatoomiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse funktsionaalanatoomilisi aspekte - mehaaniline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse biomehaanilisi aspekte. - füsioloogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse füsioloogilisi aspekte. Siia kuulub motoorika juhtimine, mis uurib motoorse tegevuse neurofüsioloogilisi aspekte - psühholoogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse psühhofüsioloogilisi ja pedagoogilisi aspekte. Siia kuuluvad liigutusõpetus ja pedagoogiline kinesioloogia - patokinesioloogia uurib motoorikahäirete morfofunktsionaalseid ja biomehaanilisi aspekte ...
Peegelneuronid KIIRUSAGAR(PARIETAL LOBE) Aistingute ja tajude moodustamune Jälgib infot objektide ruumilise asetuse ja kehaasendite kohta-, edasab infor liigutusi kontrollivatesse ajupiirkondadesse Ruumitaju liigutuste õige järjekord, kooskõlastamine KUKLASAGAR Nägemisinformatsiooni töötlemine(värvid, kujud, liikumine) OIMUSAGAR(TEMPORAL LOBE) Kuulmissignaalid Vasak pool suulise kõne mõistmise osa wernicke keskus-kõnest arusaamine Keelekasute mitmed aspekti VÄIKEAJU Koordineerib lihaste tegevust AJU EHITUS: AJUKOORE ESMASED PIIRKONNAD lilla Otsmikusagara osa Iga ala selles piirkonnas juhib ühe konkreetse kehaosa liigutusi(vastutab üksikute lihaste kokkutõmmete eest roosa Kiirusagara osa Siia laekub sensoorne inf erinevatest keha osadest ESMASED MOTOORSED JA SENSOORSED PIIRKONNAD
koordinatsioonihäireid ei esine. Apraksiaga pt. on raskusi kirjutamisega ning nad muutuvad kohmakaks. Neil on probleeme ka riietumise ja söömisega.Mõnikord võib olla ka probleeme kõndimise, mälumise ja neelamisega. *KIIRUSAGAR. Sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine. Lõhna, kuulmise ,nägemise keskus. Kõnekeskused paiknevad vasakus suurajupoolkeras kahe tsoonina. Broca tsoon on motoorne kõneregioon. Wernicke tsoon on vajalik kuuldud ja nähtud kõne ja kirjapildi mõistmiseks(sensoorne). Wernicke tsoon (sensoorne afaasia)- Sensoorne afaasi puhul võib pt. soravalt kõneleda, kuid tema jutt ei tähenda sageli suurt midagi, sest häälikud ja sõnad võivad olla äravahetatud, ilma et pt. sellest ise aru saaks. Põhjuseks on kõnest arusaamise häire. AFAASIA ehk kõnehalvatud on kõnetegvuse aspektide häire, mis tuleneb vasaku ajupoolkera lokaalsest kahjustusest.
Ühendab aju poolkerasid. Tegeleb unehormooni, emotsioonide ja mälestustega 32. Aju vanim osa. Hipokampus ja amügdala. Tähtis emotsioonide tekkes-nii viha kui nauding. Sensoorne taju, südamelöögid ja kehatemperatuur 33. Vasaku ja parema ajupoolkera funktsioonid. Vasak: ratsionaalne, loogiline, matemaatika, aeg, analüütiline, keel, teadus, mõistus Parem: emotsionaalne, intuitsioon, muusika ja kunst, ruum, loovus, kirg 34. Broca ja Wernicke keskused. Brocka- kõne produtseerimine Wernicke- kõne ja kirja arusaamine 35. Teadvuse mõiste. Tekkis Vana-Roomas juriidilise terminina Tunnetuse, tunnete ja tahte kogemine Subjektiivne, muutuv, järjepidev, selektiivne 36. Teadvuse funktsioonid. Koguda infot uuel viisil e tõlgendada, hiljem muutub juba automaatseks 37. Kontrollivad tunnetusprotsessid. Tahteline Aeglane Pingutust nõudev
Marc Dax (1770-1837): Käsikiri kõne lateraliseerumisest. Pierre Paul Broca (1824-1880): 1861 – kaks patsienti „aphemia“ diagnoosiga, mõlemal kahjustus vasaku laubasagara alaosas. Arusaamiseks olulised mõlemad ajupoolkerad. Käelisuse ja kõne lateraalsus pole 1:1 seoses. Arengukontekst – varase epilepsiaga haige, kellel puudusid kõnehäired. Afaasiate eri vormide olemasolu. Teadvuse areng ei ole kumulatiivne. Armand Trousseau (1801-1867): termin „aphasia“. Carl Wernicke (1848-1905): kõnest arusaamine T sin. Sup (1874) (tempiraarne sinister superior – temporaarne oimu vasak ülemine). Santiago Ramon y Cajal (1852-1934): Neuroniteooria üks alusepanijaid, tsütoarhitektoonika, st aju histoloogia, rakulise koostise uurida. Tööriistadeks „mikro“ –skoop, -toom, -foto ja värvimiseks keemia. Erinevates rakkudes erinevad keemilised ained/ühendid, rakud erinevad keemilisest koostisest. Purkinje rakk = väike ajus, 125 000- 200 000 närvijätket.
Iga inimene kasutab keelt. Kõnelemine, õigete sõnade leidmine, arusaamine, lugemine, kirjutamine ja zestikuleerimine - kõik see osaleb meie keele kasutamise protsessis. Kui aju kahjustuse tagajärjel üks või mitu neist keele komponentidest enam ei funktsioneeri (alad, mis vastutavad kõne eest, asuvad suuremal osal inimestest vasakus ajupoolkeras) siis nimetatakse tekkinud olukorda afaasiaks. Afaasia jaguneb nii kahjustuse lokalisatsiooni kui ka häire iseloomu alusel järgmiselt · Wernicke Afaasia (sensoorne afaasia) Inimene suudab rääkida, kuid osa sõnu, mida ta kasutab, ei oma tähendust ning ka teiste inimeste kõne võib talle kõlada arusaamatuna. Laused, mida sellise häirega iniene kasutab on tavaliselt pikemad kui 7 sõna. · Broca Afaasia (motoorne afaasia) Broca motoorse kõne ala ajus on peamine kõne moodustamiseks ning kahjustus selles alas tekitab funktsiooni häire, mille korral inimene
Mis on mõtlemine?· Oden (1987): "Laialt määratletuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia, kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest". · Tavatähendus: uskumine, meenutamine, arutlemine· Teaduslikus psühholoogias: teatud vaimsete elementidega ümberkäimine ehk manipuleerimine vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta. Mõtlemisest räägitakse sümboliliste protsesside kirjeldamisel, mitte nähtava käitumise kirjeldamisel · Mõtlemine on varjatud protsess, mida ei saa otselt vaadelda · Mõtlemises manipuleeritakse teatud elementidega (kujundid, mõisted, skeemid, stsenaariumid) · Mõtlemise liigid: mõistete moodustamine,teadmiste organiseerimine, probleemide lahendamine, järeldamine, arutlemine Mõtlemist iseloomustavad dimensioonid: 1. Teadlikkus. Inimesed on enamasti teadlikud mõtlemise tulemusest, samas võib protsess olla alateadlik 2. Suunatus. Enamasti on mõtlemine...
Vitamiin Nimetus Biofunktsioon Defitsiidist probleem Vitamiin A Retionoid; retinaal on nägemisel valgust vastuvõttev molekul. A-vitamiin silmade kuivamine ohustab põletikega, mis ka peale retinaalil, osaleb 55epiteeli, sealjuures eriti silma limaskesta arengus ning paranemist võivad jätta arme ja ohustada nägemist. retineenhape immuunsüsteemi töös. epiteeli ning naharakkude arengus. võtab vitamiin osa kõhre ja luukoe (ka hammaste) arengu ning kasvu Hemeraloopia (nägemishäire pimeduses) Maks regulatsioonis. embrüo ja noore organismi rakkude normaalseks Lima tekke häirumine (kuiva silma sündroom ja Piimatooted arenguks, platsenta ja spermatosoidide arenguks, maomahla ...
. 3. Sekundaarne motoorne ala eesmine tsenrtaalkäär Motoorseid keskusi on sensoorsetest vähem 11. Kõnekeskuse struktuur. Kõne neurofüsioloogiline mehhanism Kõnekeskus. Pole ainult puhtalt motoorne funktsioon. Koosneb kolmest keskusest: 1)motoorne kõnekeskus ehk Broca paikneb vasaku otsmikusagara tagumises alaosas. ... Inimene saab kõnest aru, aga vastata ei suuda. Samuti ei suuda oma mõtteid kirjas väljendada. 2) sensoorne ehk sekundaarne ehk Wernicke keskus. Paikneb oimusagaras. Tekib sensoorne afaasi, kõnest ei saada aru, aga rääkida saab. Spontaane kõne. 3) Sekundaarseks ehk teisaseks motoorseks alaks, motoorse ala mokaliseerimise piirkond. See paikneb eesmises tsentraalkäärus, seal kus kogu somatomootoone koor oli, ala osas. Selle piirkonna kahjustusel tekib võimetus rääkida (afaasia), see kestab ainult mõne nädala. Kõne neurofüsioloogiline mehhanism Kaks varianti: 1
paremakäelisus, kõnelemine, lugemine. Suurajukoore sagarad ja nende funtsioonid: - Otsmikusagar – kognitiivsed funtsioonid, üldmotootika (tahtlik käitumine), ohutunde käitumine, refleksid, infotöötlus (+ ajukoore motoorsed väljad) - Kiirusagar – seljaajust info vastu võtmine ja töötlemine, kõnest aru saamine, lõpliku pildi kokku panemine/kaart inimese enda kehast (oimusagara ääres sensoorsed väljad. Wernicke piirkond – sissetuleva kõne analüüs. - Oimusagar – kõrvadest tuleva info töötlus ja sidumine Wernicke piirkonnaga (kuulmise teel saadud informaatsiooni/kõne alalüüs) ja motoorsete piirkondadega. - Kuklasagar – nägemise teel saadud informatsiooni töötlus (lugemise puhul info sidumine Wernicke piirkonnaga). - Närvirakk e neuron - Ehitus: närvirakk koosneb kehast ja jätketest. Neuroni keha keskel paikneb tuum,
neurobioloogias uusi arvamusi, et eluajal omandatud informatsioon salvestatakse närvisüsteemis ja ajus samuti nagu geneetilinegi info nukleiinhapete ja valgu sünteesimise mehhanismidega. Keeruliste mäluvormide häirete süstematiseerimine omab suurt praktilist tähtsust kliinikumis ja on kasutusel diangostikas. Psühholoogilised ja neurobioloogilised uuringud arenesid kogu aeg üksteisest eraldi, alles viimastel aastakümnetel on need ühendatud ja 1800. aastatel Jacksoni, Wernicke ja Cajali uuringud näitasid, et teatud ajuosades toimuvad muutused on aluseks ka kliinilistele muutustele ja et aju eri osades on oma eriline tähsus üksteise suhtes: frontaalaju osas kahjustus on teistsugune kui väikeajus. Tähtsaim osa mälu mehhanismide selgitamisel on ajukoorel ja hippokampusel (elektrofüsioloogilised ja magneetkompuuteruuringud). Ajud funktsioneerivad ühtse süsteemina. Kui aju eri osades tekivad kahjustused, ni on ka vastav haigus diagnoositav näitek Parkinsoni,
Kõne areng Hakkab silpidega häälitsema 6-7ndal elukuul samas kuulab täiskasvanuid. 8-9.elukuul kasutab silpide kombinatsiooni, luues oma keele, 9-10.kuul ütleb esimesi sõnu ning saab aru lihtsamate sõnade tähendusest. 1-aastaselt areneb sõnakasutus. Kõne areng kuni 5-eluaastani. Rääkimine ehk diferentseeritud artikulatsioon. Kõnekeskust moodustavad ajukoore piirkonnad (vasakus ajupoolkeras): Sensoorne kõnekeskus ehk Wernicke ala oimusagaras Motoorne kõnekeskus ehk Broca ala otsmikusagaras Sekundaarne motoorne ala (vokaliseerimis) samuti otsmikusagaras Afaasia – täielik kõnevõimetus. Hakkab uuesti rääkima keskuse ümberpaiknemisega paremasse ajupoolkerasse (u 1 aasta pärast), kuid ei saa toimuda hiljem kui 10-aastasena, sest: Kõneks vajalikud närviseosed kujunevad selleks ajaks välja Parema ajupoolkera piirkonnad hakkavad täitma juba teisi funkts-e
45. Olendi intelligentsus sõltub peamiselt (a) tema aju absoluutkaalust (b) tema aju valgeolluse kõrgest osakaalust hallolluse suhtes (c) ajukäärude ja -vagude nurgelisuse määrast (d) neuronite omavahelisest talituslikest seostest ajus 46. Intelligentsuse mõõtmise algatajate ja peamiste arendajate hulgast leiame (a) Binet, Sterni, Wechsleri (b) Piaget, Mead'i, Harlow (c) Wernicke, Broca, Korsakovi (d) Cattelli, Costa, McCrae 47. Silmapaistvalt andeka inimese IQ väärtuseks on (a) 60 (b) 110 (c) 140 (d) 1000 48. Isiksuse patoloogia defineerivateks tunnusteks on (a) hetkel psühhopatoloogias omaks võetud haiguste nomenklatuurid (b) hälbimine normist, sobimatus konteksti, kannatused (c) psühhopaatia avaldumise määr ja intensiivsus
lihaste tööd. Motoorne afaasia kõnevõimetus (inimene saab aru temale räägitavast, aga ei suuda ise rääkida, või siis mõne aja pärast kahjustust räägib lühikeste fraasidega ja ei suuda ka oma mõtteid kirjas väljendada) Sensoorne kõnekeskus seda autori järgi nim. ka Wernicke keskus. Wernicke 1876 kirjeldas, et oimusagara tagaosas paikneva piirkonna kahjustusel tekib sensoorne afaasia, inimene rääkida suudab, aga kõnest aru ei saa, esineb nn. spontaanne kõne. Wernicke ala on kuulmiskeskuse vahetus läheduses. Sekundaarne ehk teisane motoorne ala nimetatakse ka motoorse ala lokaliseerimispiirkond (hääle tekitamise ala) paikneb eesmises
6) Visuaalne assotsiatsiooni korteks tegeleb visuaalse informatsiooni analüüsimise ja hindamisega. 7) Prefrontaalkorteks valdavalt assotsiatsiooni ala võimaldab kontrollida oma käitumist, emotsioonidest lähtuvaid asju teha, motivatsioon, intuitsioon, võime planeerida 8) Primaarne auditoorne korteks võtab vastu kuulmisinfo 9) Auditoorne assotsiatsiooni korteks tegeleb kuulmisinfo analüüsiga. 10) Wernicke ala tagab kõne mõistmise, mõtestamise keskus, kõne formuleerimine sisu mõttes 11) Brocka ala kõne formuleerimise keskus formuleerimine motoorses mõttes 12) Primaarne visuaalne korteks võtab vastu nägemisinfo 13) Visuaalne assotsiatsiooni korteks analüüsib nägemisinfot 14) Maitseala tegeleb maitsetega. 4.Suuraju valgeollus ja juhteteed Kommissuraalkiud ühendavad aju poolkeri
Psüühilised nähtused- Psüühilised protsessid, seisundid ja omadused. Falsifitseeritavus - hüpotees on kummutav ehk falifitseeriv- formuleeritud nii, et meil oleks algusest peale selge, milline tõendites avalduv seaduspärasus näitaks, et hüpotees on vale. Operatsionaalne definitsioon- definitsioon, mis tõlgib muutuja, mida me hinnata tahame, konkreetseks protseduuriks või mõõtmiseks. Populatsioon- kogu rühm, mille kohta uurija tahab järeldusi teha. Valim- populatsiooni alamhulk, mida teadlane uurib, et populatsiooni kui tervikut tundma õppida. Ootuste vihjed- märgid, mis võivad uuringus osalejale aimu anda, milline käitumine on selles olukorras oodatud või soovitav. Topeltpime uuring- uuringu selline korraldus, kus osalejad määratakse teatud katsetingimustesse, hoides seejuures nii osalejad, kui ka uurijad teadmatuses, kes millisesse rühma määrati. Uurimismeetodid- Intervjuu, test(objektiiv ja projektiivtest), juhtimisanalüüs Biheiviori...
võrreldes). 3. Lateralisatsiooni mõjutavad nii geenid kui keskkond. 4. Ka paljudel loomadel on funktsionaalselt asümmeetriline aju. Olulisemaid lateralisatsiooni apekte võiks teada: eriti keele ja kõne alad, ka kokkuvõttev slaid 9. Mis mõjutab asümmeetriat, võiks osata mõningaid näiteid tuua (sh käelisus ja sugu ning soolised erinevused vigastuste mõjus). *Naistel apraksiad, afaasiad tavalisemad Brocaala kahjustuse korral *Meestel tagapool Wernicke ala kahjustuse korral *naistel on parema poolkera eesmise poole kahjustus seotud WAIS testi tajupõhise töötluse halvenemisega (nt objektide kokkupanek), meestel mõjutavad sooritust parema poolekera nii eesmise kui tagumise poole kahjustused Kirjutamise alusel on vasakukäelisi ca 10% • Käelisus pole absoluutne • Käe alanevad motoorsed närviteed jämedamad olulisema käe juures. • Vasakukäelistel on kõnekeskuste anomaaliad tavalisemad (nii parem pool kui hajus asetus).
motoorika, kuhu volditud paberisse torgatud augud satuvad. Soolised erinevused ja aju: - Naiste aju on prefrontaal- ja limbilises piirkondades mahukam - Meestel on suhteliselt suurema mahuga frontaalkorteksi mediaalne piirkond, orbitofrontaalkorteks ja angulaarkäär parietaal e kiirusagaras. - Meeste aju üldiselt suurem ja raskem slp et nad on üldiselt suuremad. IQ erinevusi see ei tähelda. - Apraksia ja afaasi naistel pigem vasakul (Broca) ja meestel tagapool Wernicke kahjustuse korral Mis on topelt dissotsiatsioon neuropsühholoogias. - Kaks mentaalset protsessi funktsioneerivad üksteisest sõltumatult. Neuropsühholoogia saab teada millesed ajualad millistele funktsioonidele spetsialiseerunud. Neuropsühholoogia klassika: rääkimise ja kõnest arusaamise alad on keeletöötlusega seotud, kuid neid kontrollivad ajualad toimivad teisest sõltumatult
Kõne ei ole, KÕNE ARENG et selles punktis motorone ja kaugemal midagi ei juhtu, tegemist on võrguistikuga, teatud ulatuses, kas valdaval tmotoorne, retseptiivne või haarab. WERNICKE JA BROCA, lisa Sundlus geneetiline, elame kollektiivis. Tuleb kõne järk-järgult. 10 kuuselt keskmiselt premotoorsed piirkonnad, vaja sisekõne jaoks, reagerida teise kõnele. Selle düsfunktisooni öelakse 4 sõna, norm on, et 1 aastaselt peaks olema 5 sõna, 1.3 peaks kõndima. 2 aastaselt korral ehholaalia ehk järgikordamine. Teatud perioodis laps kordab ja õpib, kui 3 a laps ja tulevad laused. Eesti lastel sõna lamp tuleb kiirelt
- Ülesanne: vastutab hääldamise(kõneliigutuste järjestamine)plaani ja ka grammatika eest - Patoloogia: agrammatism, häälduspuuded (kordused, vältepuue, silbipuue, pausid, kineetiline apraksia). Kirjutamis- ja lugemispuue 3. Posttsentraalne piirkond(kiirusagara eesmine osa, peale tsentraalvagu) - Ülesanne: hääldamine (kõneliigutuste valik) - Patoloogia: hääldusliigutuste otsimine, häälikute moonutamine ja asendamine. Kirjutamis- ja lugemispuue. Kinesteetiline apraksia. 4. Wernicke piirkond (oimusagar eesmises käärus) - Ülesanne: foneemikuulmine (ebateadlik võime eristada ja ära tunda häälikuid, kujuneb sünnist saati, kuni 2a-ni välja.) ehk foneemide eristamine ja ära tundmine. - Patoloogia: ei tunta ära häälikuid, ei erista kõlalt lähedasi sõnu - > kõnes sõnade häälikkoostise moonutamine, sõnade asendamine. Kirjutamis- ja lugemispuue. 5. Oimusagara keskmise kääru piirkond
lihastoonus madal). Emotsioonid- afektiivne, vegetatiivne, miimiline komponent Mälu · Eksplitsiidne e deklaratiivne- numbriline mälu, keeleoskus, sündmuste mäletamine · Implitsiidne e protseduuriline- (alateadlik) rattasõidu-, joonistamisoskus Info salvestus toimub temporaalsagara mediaalsete struktuuridega (hipokampus). Kõnekeskused · Broca keskus vas frontaalsagaras- motorne kõnekeskus · Wernicke kõnek- sensoorne kõnek, kõnest arusaamine · Parem temporaalsagar- emotsionaalne kõnek Sensoorne süsteem · kemoretseptorid reageerivad keemilistele ainetele · mehanoretseptorid reageerivad mehaanilistele stiimulitele · termoretseptorid reageerivad temperatuurile · fotoretseptorid reageerivad valgusele · notsitseptorid reageerivad koekahjustusele Retseptorpotentsiaal (retseptoorse raku membraanipotentsiaali muutus) kutsub esile edasiste
ja tursed (märg beriberi). Polüneuriidi puhul ilmnevad koordinatsioonihäired, deliirium, mälu nõrgenemine, perifeerne neuropaatia (nt jalgade hõõgumine jne). Neuromuskulaarsed häired põhjustavad lihasnõrkuse, lihasväsimuse, lihaste valulisuse, müokardi kontrakstiilsuse languse, silmalihaste paralüüsi, perifeerse vasodilatatsiooni (tekivad tursed). Alkohoolikutel tekib vitamiin B1 defitsiidid tõttu Wernicke- Korsakoff sündroom: akuutses staadiumis avaldub Wernicke entsefalopaatia- eluohtlikud ajutüve, väikeaju ja suuraju oimusagarate hallaine kahjustused, mille sümptomiteks on segasus, koordinatsioonihäired, silmade liikumispuuded. Seda staadiumi saab tiamiini süstimisega leevendada/ravida. kroonilist staadiumi iseloomustab Korsakoffi psühhoos lähimälu ja kaugmälu nõrgenemine, mida enam ravida ei saa. Vitamiin B1 taset (seega ka defitsiiti) organismis hinnatakse erütrotsüütide transketolaasi aktiivsuse
Polüneuriidi puhul ilmnevad koordinatsioonihäired, deliirium, mälu nõrgenemine, perifeerne neuropaatia (nt jalgade hõõgumine jne). Neuromuskulaarsed häired põhjustavad lihasnõrkuse, lihasväsimuse, lihaste valulisuse, müokardi kontrakstiilsuse languse, silmalihaste paralüüsi, perifeerse vasodilatatsiooni (tekivad tursed). Alkohoolikutel tekib vitamiin B1 defitsiidid tõttu Wernicke- Korsakoff sündroom: akuutses staadiumis avaldub Wernicke entsefalopaatia- eluohtlikud ajutüve, väikeaju ja suuraju oimusagarate hallaine kahjustused, mille sümptomiteks on segasus, koordinatsioonihäired, silmade liikumispuuded. Seda staadiumi saab tiamiini süstimisega leevendada/ravida. kroonilist staadiumi iseloomustab Korsakoffi psühhoos lähimälu ja kaugmälu nõrgenemine, mida enam ravida ei saa. Varusid ei ole.
TOOMELA 1KT A RÜHM 1)Meeleorganite tööd iseloomustab "lävi": minimaalne stimuli kvantiteet millele organ reageerib. Lävesid on erinevat tüüpi "Erinevuslävi" on a) võime eristada, kas stiimul esines või mitte b) võime eristada, kas kaks stiimulit on erinevad c) võime eristada, kas stiimul erineb oodatud stiimulist d) minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib erinevalt 2 kvantitatiivselt sarnase stiimuli esinemisel 2)Silma reetina amakriinrakkude ülesandeks on a) pigmentepiteelilt peegelduva valguse moju pidurdamine b) valguse ja varju eristamine c) fotoretseptoritest saabuva info koondamine ja tootlemine d) kepikeste tundlikkue reguleerimine muutuvates valuaistingutes 3)Valguse intensiivsusele on kõige vähem tundlik reetina piirkond: a) fovea b) pimetähn c) macula d) ~15-20 kraadi nägemisnurga ala ümber fovea 4)Nägemine on seotud ajuga järgmiselt: * A) PAREMA SILMA INFO EDASTATAKSE AINULT PAREMASSE AJUPOO...
erinev (hispaanlased USAs on koolis nagunii kehvemad, sest latiinodele pole haridus oluline). HEA (tänapäev): Kakskeelsed lapsed on tähelepanelikumad ja paindlikumad. Kas on aluseks võetud 2keelsed lapsed, mitte need, kes ei saanud hakkama 2 keele omandamisega (vt eespool 74%). Kakskeelsed on metalingvistiliselt võimekamad, st suudavad keele olemust mõista. 16.04 puudu - viipekeel Kõne ja viipekõne (2) Sensoorne afaasia – ajukahjustus Wernicke piirkonnas. Kurtide puhul on raskusi viipekeelse ütluse mõistmisel, samal ajal mittekeeleline visuaalne taju on kahjustumata. Motoorne afaasia – ajukahjustus Broca piirkonnas. Kurtide puhul on raskusi viibete valikul ja nende moodustamisel, samal ajal ei pruugi olla raskusi teiste motoorset vilumust nõudvate ülesannete täitmisel. Kurtidel esinevad samasugused afaasia vormid kui kuuljatel. Kahjustused samades piirkondades mis suuliste keelte puhul
Kuulmismeele tsentraalsed teed. Teonärvituumadest algavad närvikiud moodustavad trapetskeha., seal lähevad kuulmisteed üle teise ajupoolde ja ülenevad lateraallinguna. Trapetskehanja lateraallingu tuumades toimub ümberlülitusnkolmandatele närvirakkudele, mille jätked lõpevad ülemises oimukäärus asuvas kuulmiskorteksis. Kuulmiskorteks asub ülemises oimukäärus. Eristatakse primaarset AI ja sekundaarset A II auditoorset välja. A II ja 22 Brodmani väli on nn wernicke kõnekeskuseks, mis on seotud kõnest arusaamisega. Kuulmisele assotsiatiivsed teed ühendavad parema ja vasaku ajupoolkera vastavaid alusid, moodustavad ühendusi retikulaarformatsiooniga ning selle kaudu suurajukoorega. 24. Tasakaalumeel. Labürindi ehitus ja füsioloogia. Vestibulaarsed karvarakud. Vestibulaarsest labürindist lähtuvad juhteteed ja ajukeskused, mis on seotud vastava informatsiooni töötlemisega.
Vitamiin A (retinoidid) Nimetused: retinool, retinaal, retinüülestid, retineenhape, 3,4-dihüdroretinool Metabolism: Taimne toit: · 30...60% karotenoididest imendub peensoole ülaosas karoteeni dioksügenaas retinool ( tekib 2 mol, / - 1 mol retinooli) · Osa imendub, pakitakse CM-desse vere lipoproteiinide ja membraanide ehituses, akumuleeritakse maksas · Osa jääb imendumata ja väljutatakse (imendumist pärsib nt kohv ja alkohol) Loomne toit: · Retinüülester hüdrolüüsub retinool (imendub peensoole ülaosas) + rasvahapped Kudedesse liigub retinool, retinüülestrid (retinüülpalmitaat) on peamine (85...90%) vit. A deponeerimisvorm inimkehas (paikneb maksas)!!! Kudedesse liikumine: · Retinüülestrid hüdrolüüsitakse retinooliks · Seotakse RBP-ga (plasma retinol binding protein) · Kompleks retinool-RBP võetakse rakku retseptorite abil Rakus: RBP+retinool oks. retinaal oks. retineenhape · Eritub glüku...
KINESIOLOOGIA HARUD anatoomiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse funktsionaalanatoomilisi aspekte mehaaniline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse biomehaanilisi aspekte. füsioloogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse füsioloogilisi aspekte (siia kuulub motoorika juhtimine, mis uurib motoorse tegevuse neurofüsioloogilisi aspekte) psühholoogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse psühhofüsioloogilisi ja pedagoogilisi aspekte (siia kuuluvad liigutusõpetus ja pedagoogiline kinesioloogia) patokinesioloogia uurib motoorikahäirete morfofunktsionaalseid ja biomehaanilisi aspekte TUGI- JA SIHTMOTOORIKA Organismi motoorses tegevuses eristatakse kahte põhifunktsiooni Tugimotoorika on seotud kehahoiaku funktsiooniga. Seda juhitakse põhiliselt ajutüve struktuuride tasandilt Sihtmotoorika on seotud liigutustegevuse funktsiooniga ja seda juhitakse põhiliselt ajukoore tasandilt SPINAALMOTOORIKA JA KÕRGEM MOTOORIKA · Sõltuv...
alt üles, seest välja ja tagant ette. Järgneval pildil on kujutatud lihtsustatult peaaju ja mõnede piirkondade funktsioonid. Täpsemad pildid ja funktsioonide detailne kirjeldus on õpikus lk. 24-25 Aju uurimine Võrreldes veel sajanditaguse ajaga, kui inimese aju ja selle funktsioonide uurimiseks tuli aju füüsiliselt eemaldada ja peamine informatsioon saadi peale inimese surma kahjustuste uurimisest (nii avastati nt. kõnekeskused: C. Wernicke ja P. Broca), on tänapäeval võimalik aju jälgida ka reaalajas. EEG ehk elektroentsefalograafia: aju elektrilise aktiivuse mõõtmine, võimaldab uurida une- arkveloleku rütmi, tuvastada epilepsiat ja ajukasvajaid. Samuti toetab ajupoolkerade asümmeetria ideed, st. et paremal ja vasakul poolkeral on erinevad funktsioonid. Kompuutertomograafia: põhineb röntgenkiirtel, võimaldab aju uurida kolmemõõtmeliselt. Trombide, ajukasvajate jt. ajuhaiguste diagnoosimiseks PET e
- ……. Topeltdissotsiatsioon - 2 mentaalset protsessi funktsioneerivad üksteisest sõltumatult - Neuropsühho saab teada millised ajuaalad millistele funktsioonidele on spetsialiseerunud - NP klassika: rääkimise ja kõnest arusaamse alad on keeletööstusega seotud kuid neid kontrollivad ajuaald toimivad teistest sõltumatult. Kui Broca ala on kajustatud, saab inimene kõnest aru kuid ei saa hästi rääkida. Kui kahjustatud Wernicke ala siis on kõne ladus aga arusaamine ei toimi. Tulemuseks on hea konstruktsiooniga laused millel pole arukat tähendust - Ka nt pikaajaline ja lühiajaline mälu erinevates kohtades, st on patsiente kellel üks on häiritud ja teine ok - Üksikdissotsiatsioon – kui manipuleerimine jätab ühe kogu funktsiooni ….. Wada test - Aitab kindlaks teha kummas ajupooles kõnekesus asub, vajalik vahel enne kirurgilist protseduuri, et seda ei kahjustataks. - …
mõnikord üksikutele sõnadele, osa sõnu jäetakse vahele või neid kasutatakse valesti. Selline afaasia esineb eriti neil, kellel on kahjustused Broca piirkond, millel on oluline osa kõne kavandamisel. Sensoorse afaasia puhul võib patsient soravalt kõnelda, kuid tema jutt ei tähenda suht sageli suurt midagi, sest häälikud ja sõnad võivad olla ära vahetatud, ilma, et patsient ise sellest aru saaks. Põhjuseks on kõnest arusaamise häire. Seda sorti häire esineb Wernicke piirkonna kahjustuse puhul. 38. Arvutusvilumuste häire Düsmaatik on see kellel on arvutusvilumuste häire. Esineb arvutamisvilumuse häiret üksjagu, kuigi lugemis- ja õigekirjaoskuse häire on rohkem levinud. Häiret on võimalik avastada varakult, sest õpilastel esineb raskusi elementaarsete tehetega liitmise- lahutamisega, korrutamise-jagamisega. 39. Kiirusagara ehitus ja funktsioonid Kiirusagar ehk parietaalsagar on ajukoore osa, mis paikneb kiiruluu all.
Üld- ja sotsiaalpsühholoogia Lugemismaterjali: 1) Henry Gleitman „Psühholoogia“ 2) P. Zimbardo „Psychology: core concepts“ Psühholoogia – käitumiste ja psüühiliste protsesside teadluslik uurimine ● Agressiivse emotsiooni (nt. viha) väljaelamine võib tekitada seda tegelikkuses juurde, mitte maha rahustada. Psühholoogia juured ● Filosoofia ja religioon - vana-kreeka ja rooma: ideed teadvuse kohta; meele ja emotsioonide olemus; tajud ja välise maailma tõlgendamine. Platon – moonutatud reaalsuse ideed ● Shamanism ● Budismi õpetused ● Keskaeg – „pime ajastu“ ● Uus aeg ja renessanss Decartes – pakkus välja, et inimese käitumine ja tajud sõltuvad närvisüsteemi tööst ● Teaduslik alguspunkt 1879 – esimene teaduslik labor Saksamaal (asutaja W. Wundt) ● Kaasaeg: teaduslik ja rakenduslik psühholoogia Traditsioonilised koolkonnad 1. Strukturalism – p...
TEEMA 1 PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID, STRUKTUUR Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas Eelteaduslik levinuim, vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta Filosoofiline - tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Süstematiseeritud ja range loogiline ülesehitus. Teaduslik kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad Teoreetiline nii metoodiliselt kui sisuliselt rakendu...
arusaamisraskused. Kõnehäire võib olla funktsionaalne, kus ei suudeta sobivaid sõnu leida. Aleksia ja agraafia- kujuneb kiirusagara alumise sagariku kahjustusel, mille puhul inimene kaotab võime lugeda (aleksia) või võime kirjutada (agraafia). Selle kahjutuse korral häirub kirjutatud kõne mõistmine ja kirjutamisvõime. 36. Aju ja kõne. Kõne organisatsioon ajus: I lokalistlik hüpotees: VASTUS KÕNE BROCA WERNICKE KESKUS KESKUS - motoorne afaasia; - sensoorne afaasia ehk "sõnapimedus". - artikulats. häire; - verbaalne parafaasia; - foneemiline parafaasia. II holistiline hüpotees: VASTUS KÕNE BROCA WERNICKE KESKUS KESKUS ETTEKUJUTS-TSENTRUM - agrammatism - paragrammatism III alternatiivsed hüpoteesid: - kõnesüsteemi piires on regioonid, mis vastutavad enam kõne ühe või teise külje eest;
ja kõhtmise tuumani. Kuulmismeele tsentraalsed teed. Teonärvituumadest algavad närvkiud moodustavad trapetseha, seal lähevad kuulmisteed üle teise ajupoolde ja ülenevad lateraallinguna. Trapetskeha ja lateraallingu tuumades toimub ümberlülitus kolmandatele närvirakkudele, mille jätked ülemises oimukäärus asuvas kuulmiskorteksis. Kuulmiskorteks asub ülemises oimukäärus. Eristatakse primaarset A I ja sekundaarset A II auditoorset välja. A II ja 22. Brodmanni väli on nn Wernicke kõnekeskuseks, mis on seotud kõest arusaamisega. Kuulmismeele assotsiatiivsed teed ühendavad parema ja vasaku ajupoolkera vastavaid alasid, moodustavad ühendusi retikulaarformatsiooniga ning selle kaudu suurajukoorega. 24. Tasakaalumeel. Labürindi ehitus ja füsioloogia. Vestibulaarsed karvarakud. Vestibulaarsest labürindist lähtuvad juhteteed ja ajukeskused, mis on seotud vastava informatsiooni töötlemisega.
PSÜHHOLOOGIA ALUSED TEEMA 1- PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR 1. Psühholoogia- teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi, tuvastamaks kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Uurib kuidas väline mõjutus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Ja vastupidi- kuidas vaimuelunähtused osalevad objektiivse maailma kujundamises ja selle objektidega manipuleerimises. Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. PSYCHE- HING LOGOS- ÕPETUS 2. Psühholoogia jaguneb: Eelteaduslik psühholoogia- on levinuim ja vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibe...
Liigutus (sirge, sulguv, avanev jne) Kereemidel on tähendust eristav funktsioon (morfeem) Kereemide arv on viipekeeleti erinev Viipekeelte universaal: kõikides viipekeeltes on 6 käevormi, mille kurdid lapsed esimesena omandavad. Viipekeeltel on ka murder geograafilised variandid Viipekeeled muutuvad, arenevad, hääbuvad ja tekivad (nt Nikuraagua viipekeel). Sama juhtub ka kõneldud keeltega. Neurolingvistika http://peaasi.ee/ajustruktuur/ Broca piirkond ja Wernicke piirkond NEURON JA SÜNAPS http://peaasi.ee/neuronjasunaps/ Käsitletakse seda, kuidas keel ajus esindatud on Broca ja Wenicke piirkond ajus. Töötlevad keelt. Arvati, et need on ainukesed keelepiirkonnad, aga siis selgus, et nii ei ole (õnnetuspool ajukeel on ununenudõpib keele uuesti). Broca on mõlemas aju poolkeras, kuid kõnevõimet seostatakse juhtiva ajupoolkeraga Keele töötlus toimub neuronite voolus ajus.
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia O...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
