Kunagi ei tasu paanitseda ja ainuüksi punastamise pärast oma tujul langeda. Mida rohkem me puanstamist kardame, seda rohkem ka punastama hakkame ning probleem aina süveneb. See on nagu ahelreaktsioon, mille põhjus peitub vegetatiivses närvisüsteemis, mille käitumist me tahtlikult mõjutada ei saa. Punastamist ei saa kahjuks välja lülitada, nagu mp3 mängijat või muud elektroonikaseadet sellest imepisikesest on/off nupust. Nii nagu naermine ja nutt, on ka punastamine reaktsioon, mida mõjutada ei saa. Kuid ennast saab teadlikult asetada olukordadesse, kus punastamine kõige tihedamini aaset leiab. Ni tekib teatud rutiin ja puna ei tõusegi enam nii kergesti palgele. Inimesed, kes oma hirmud võidavad, ei teagi tihti, kas nad punastasid või mitte, sest nad ei pööranud sellele tähelepanu. Ärge varjake oma punastamist! Mõelge, mis selles siis tegelikult nii hirmsat on, kui inimene punastab? Minu arvates mitte midagi!
Arteiaalne hüpereemia Arterite ja arterioolide laienemine ning suurenenud täitumine aktiivse vere juurdevoolu tõttu. Eeldused – korras südametöö, veresoonte laienemine. Etioloogia – üldine: Ringleva vere mahu suurenemise tagajärjel (nt. sportimisel, palavik) kohalik: nt. Punastamine 1. füsioloogiline – füüsilise töö, ülekuumenemise, psüühilise ärrituse (punastamine) korral 2. patoloogiline – infektsioonid, mürgistus, peale lööki, kasvaja eemaldamine Kliiniline pilt/sümptomid/tunnused - nahk ja limaskestad punetavad, piirkond soe, arterid täitunud. Vormid: füsioloogiline, patoloogiline, kohalik(nt punastamine), üldine(nt sport),
Järvamaa Kutsehariduskeskus Müügikorraldaja MK – 15 SWOT analüüs Ave Mändmaa Paide 2015 TUGEVUSED NÕRKUSED osavõtlik tagasihoidlik usaldusväärne kompleksid (punastamine) heatahtlik mugavus/laiskus mõistlik kannatlik VÕIMALUSED OHUD luua oma kliendibaas usaldamatus suurendada klientuuri võimaluste mitteärakasutamine koolitada võrgustik konkurents
· avatud (siiras soov suhelda, agressiivsus) · suletud (peidetud agressiivsus, hirm, häbelikkus) Zestid · primaarsed, mis on seotud füsioloogilise seisundiga · sekundaarsed, mis on otsesed signaalid - ekspressiivsed - imiteerivad - regressiivsed - sümbolilised - skemaatilised - regionaalsed (kultuurilised) - tööalased - kodeeritud Autonoomsed signaalid: punastamine, kahvatamine, tõmblused e tikid, higistamine, värinad. Prokseemika: ruumitsoonid, asustustihedus, barjäärid, esemed, värvid, pisiasjad.
Tallinna teeninduskool 011K Leevika vilja Mis on stress? Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused. Millest stressikogemus koosneb? Stressikogemus koosneb erinevatest komponentidest, mis on omavahel seotud: Kognitiivne e. mõtlemise osa hõlmab endas mõtteid ja uskumusi, mis on stressisündmusega seotud. Emotsionaalne komponent hõlmab endas mitmesuguseid tundeid hirm, viha ärevus, erutus, häbi, masendus. Füsioloogiline osa on seotud stressikogemuse ajal organismis toimuvate füsioloogiliste reaktsioonidega sümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioonist tingitud higistamine, südametegevuse kiirenemine, hingamissageduse suurenemine, punastamine jne. Käitumusliku osa moodustab inimese käitumine selles olukorras vältimine, endassetõmbumine, ag...
- Hindav funktsioon - väljenduvad hinnagutes ( uhkus, pahameel, tüdimus, armastus jne ) -Ajendav funktsioon - ajendavad inimest tegevusele või tegevusetusele -Tähelepanu suunamine- see mis meie tundmusi esile kutsub muutub yhtlasi emie tähelepanu objektiks. Me tajume seda selgelt ja täpselt. Tundmused on sügavad, sisemised protsessid mis avalduvad väliselt. Ainukesed protsessid kogu psüühilistenähtuse süsteemis. Välisedtunnused.. Südameveresoonkonna tegevus- punastamine, hingamissagedus, nakatumine Näärmetetegevus - Pisarad, higistamine Väljendusliigutused - miimika, kehahoiak, kehakeel.11
Kognitiivne e. mõtlemise osa hõlmab endas mõtteid ja uskumusi, mis on stressisündmusega seotud. Emotsionaalne komponent hõlmab endas mitmesuguseid tundeid hirm, viha ärevus, erutus, häbi, masendus. Füsioloogiline osa on seotud stressikogemuse ajal organismis toimuvate füsioloogiliste reaktsioonidega sümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioonist tingitud higistamine, südametegevuse kiirenemine, hingamissageduse suurenemine, punastamine jne. Käitumusliku osa moodustab inimese käitumine selles olukorras vältimine, endassetõmbumine, agressiivsus. Kuidas stressist üle saada? · viibi rohkem värskes õhus · leia igas päevas midagi head · räägi kellelegi oma muredest · tuleta meelde midahi head ja ilusat · joonista seda, mida sa kardad ja lsa naljakaid detaile · korista oma tuba
VERERINGEHÄIRED HÜPEREEMIA · Arteriaalne hüpreemia arterite ja arterioolide laienemine ning suurenenud täitumine aktiivse vere juurdevoolu tõttu. Kliiniliselt: nahk ja limaskestad punetavad, piirkond soe, arterid täitunud Kongestsioon veretulv elundisse (nt sugulise erutuse korral sugutis/kõdistis) Arteriaalse hüpereemia eeldus hea südametegevus, veresoonte laienemine. - üldine ringleva vere mahu e. vere voluumeni suurenemise tagajärjel (näit. sportimisel, palaviku puhul) - kohalik (näit. punastamine) 1. füsioloogiline füüsilise töö, ülekuumenemise, psüühilise ärrituse (punastamine) korral 2. patoloogiline angioneurootiline e. vasomotoorne infektsioonide korral, veresoont laiendavate närvide erutuse korral (punastamine, soojas) kollateraalne magistraalsoo...
Emotsioonid Koosnevad kolmest komponendist: 1) kognitiivne komponent 2) füsioloogiline komponent 3) käitumuslik komponent Tüüpilised omadused: *Tekib siis, kui see on inimese jaoks oluline. *Mitmetahulised kogu keha haaravad protsessid. ( muutused toimuvad füsioloogias, inimese käitumises, subjektiivses kogemuses). *Neid saab kirjeldada laiaulatuslike mõõtmetega või spetsiifiliste kategooriatena. Emotsioonikomponendid. Ahelatena. Põhjustaja ehk impulss sündmus kodeeritakse (liigitus mingisse kategooriasse) hinnang tekib füüsiline reaktsioon tegutsemine emotsiooni avaldumine (väljendub miimika, hääletoonis) emotsiooni regulatsioon (emotsiooni pidurdamine või võimendamine) . Põhiemotsioonid Rene Descartes kirjeldas kuut põhiemotsiooni: *üllatus *soov *armastus *rõõm *viha *kurbus Darwin tõi hiljem ,,hirmu" juurde. Ta jõudis ka selleni, et emotsioonide näoväljendused on kõikidel sarnased, sõltum...
Esineb võrdselt nii meestel kui naistel (M=N). 2.1 Kulg · algus noorukieas. · adekvaatse abi puudumisel võib muutuda krooniliseks. · sotsiaalfoobia võib olla piiritletud või difuusne. Sotsiaalfoobiad on tavaliselt seotud madala enesehinnanguga ja kriitikakartusega. Kaebustes võivad sageli esiplaanil olla ärevuse somaatilised sümptomid, mida patsient võib teadvustada primaarsete probleemidena: · punastamine, · kätevärin, · iiveldustunne, · sagedane tungiv urineerimisvajadus. · ärevuse sümptomid võivad areneda paanikahoo sarnaseks hooks · vältimine on sageli väljendunud ning äärmuslikul kujul viib täieliku sotsiaalse isoleerumiseni. -------------------------------------------------------------------------------- 2.2 Diagnostilised juhised Kindla diagnoosi korral peavad olema täidetud järgmised tingimused:
Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine Paul Kehtna Põhikool 2012 Mitteverbaalne Mitteverbaalne suhtlemine on suhtlemine, kus sõnumeid edastatakse sõnalisi märke kasutamata Mitteverbaalse suhtlemise märgid on enamasti kultuurispetsiifilised ja mõistetavad vaid ühes kultuuris. Kehakeel Zestid Miimika Poosid Kehaosade kasutamine ja asend Ruumi kasutamine (sh isiklik ruum) Riietus ja atribuutika Peab edasi andma lisaks sobivale emotsioonile ka enesekindlust (ma tean, millest räägin, ma ei valeta) Ettevaatus: Esemed käes: tähelepanu jutule või esemele? Riietus: sobiv? Mugav? Ei tõmba liigset tähelepanu? Kehakeele lugemine stereotüüpidele toetumine, kuid annab aimu vestluspartneri varjatud motiividest (nina/ näo puudutamine, jala väristamine, käte värin, punastamine) Mitteverbaalne kommunikatsioon Kui füüsiline pool annab kuni 90% meie ...
*Hindav funktsioon- väljenduvad hinnangutes( uhkus, pahameel, armastus) *Ajendav funktsioon- ajendavad inimest tegevusele või tegevustele *Tähelepanu suunamine- See, mis meie tundmusi esile kutsub, muutub ühtlesi meie tähelepanu objektiks. Me tajume seda selgelt ja täpselt. 2)nimeta kuidas avalduvad emotsioonid väliselt, kirjelda eraldi igat situatsiooni, mis selle esile kutsub Tundmused on sügavad sisemised protsessid, mis avalduvad väliselt: *Südame- Veresoonkonna tegevus- punastamine, kahvatumine *Näärmete tegevus- Higistamine, pisarad *Väljendusliigitused, miimika, kehahoiak jm. mitteverbaalne väljendus *65% infost tajume ja saame aru teiste inimeste kehakeele kaudu. *25% tema hääletooni kaudu *10% sõnade tähenduse kaudu 3)asteenilised ehk ...? Asteenilised e. Passiivsed tundmused. *Vähendavad energiat, piiravad tegevust 4) steenilised ehk...? Steenilised e. aktiivsed tundmused *Annavad jõudu ja energiat, panevad energiliselt tegutsema.
Mina kui suhtleja Suhtlemine on inimestevaheline infovahetusprotsess, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Suhtlemise abil saan ma ennast väljendada, teostada, oma emotsioone välja elada, sõpru leida ja informatsiooni omandada ning vahendada. Suhtlejana sooviksin ma olla eduakas kuid suhtlemist segavad mitmed tegurid: 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: sõnumit asutakse edasi ...
Armastus- jõud või nõrkus? Armastus on tugev side kahe hinge vahel. See on seletamatu ja müstiline tunne, kui kaks inimest üksteist armastavad. Igaüks meist on tundnud armastust. Kui inimene ei ole veel leidnud seda õiget ja ei ole saanud tunda päris armastust, siis teame, mis tunne on olla armastatud oma vanemate, sõprade või kellegi teise poolt. Kuna armastus on nii keeruline, siis ma arvan, et see on nii jõud kui ka nõrkus. Voltaire on öelnud: ,,Armastus on kõige tugevam kirgedest, sest ta vallutab korraga nii pea, südame kui ka keha." Kui armastus lööb südamesse, siis paneb ta vere kiiremini käima, kui aga pähe, teeb segaseks. Sellest võib järeldada, et armastus on nõrkus, mis tekitab südamevalu, võib inimesel pea segamini ajada ja panna ta tegema meeletuid asju. Armastus on sarnane tikkudega- kõik teavad, mis ohte need endas peidavad, kuid ometi tahab igaüks nendega mängida. Vanema...
STRESS JA SELLEGA TOIMETULEK Mis on stress? · Stressi termini võttis 1926.aastal kasutusele Kanada teadlane Hans Selye. · Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. · Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus,millega kaasnevad biokeemilised,füsioloogilised,kognitiivsed ja käitumuslikud muutused. Millest stressikogemus koosneb? · Kognitiivne e mõtlemise osa hõlmab endas mõtteid ja uskumusi, mis on stressisündmusega seotud. · Emotsionaalne komponent hõlmab endas mitmesuguseid tundeid hirm,viha,ärevus,erutus,häbi,masendus. · Füsioloogiline osa on seotud organismis toimuvate füsioloogiliste reaktsioonidegahigistamine,vererõhu tõus,hingamissageduse suurenemine,punastamine. · Käitumusliku osa moodustab inimese käitumine selles stressiolukorrasvältimine,endassetõmbumine,agressii...
Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine 2 Üldiselt: Suhtlemine on nagu kahesuunaline tee. See tähendab seda, et mitte ainult sõnumi edastaja ei pea seda tegema võimalikult lihtsalt ja täpselt, vaid ka sõnumi vastuvõtja on valmis kuulama, aru saama ja meelde jätma sõnumit (Hamilton 1993). Suhtlemisprotsessi õnnestumiseks ei ole oluline ainult rääkija ja tema poolt saadetud sõnum, vaid samuti kuulaja ning tema oskused sõnumit vastu võtta. Suhtlemine on igapäevase elu lahutamatu osa. Suhtlemine on koostoime ja vastastikune mõjutamine. Kui keegi ei ole sõnumit vastu võtmas või sõnum ei avalda mingit mõju, ei ole suhtlemist tegelikult toimunud (Bradley 1988). Inimeste elu ja nende kogemused oma elust tekivad interaktsioonis (vastastikuses mõjutamises) keskkonna ja teiste inimestega. Ka elus loodus toimib pidevas omavahelises interaktsioonis, kuid teadaolevalt ainult inimene suhtub sellesse tea...
*keeruline lahendada 7. võimu kasutamine 6. võimuga ähvardamine 5. käitumise muutumine väärtust muutmata (silmakirjalikkus) 4. nõuandmine, konsulteerimine, selgitamine 3. minu sõnum, minu veendumus või väärtus + konkreetne kahju teisele, minu mure (lahendust ei paku!) 2. mudeldamine, eeskuju (nt. Tee nagu mina) 1. vaikimine, oma väärtuste uurimine ja või muutmine Valetamine Ära tundmine: lihaseliigutused silmanurgas, suunurgas, muutused hingamises, higistamine, sage neelatamine, punastamine, pupilli suurenemine. Valetamisel üldistatakse Kui ei oska intervjuul küsimusele vastata, küsi uuesti ja siis võidad aega.
uskumusi, mis on stressisündmusega seotud. - Mida ma mõtlen? · Emotsionaalne komponent hõlmab endas mitmesuguseid tundeid hirm, viha ärevus, erutus, häbi, masendus. Mida ma tunnen? · Füsioloogiline osa on seotud stressikogemuse ajal organismis toimuvate füsioloogiliste reaktsioonidega sümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioonist tingitud higistamine, südametegevuse kiirenemine, hingamissageduse suurenemine, punastamine jne. Mis toimub minu kehas? · Käitumusliku osa moodustab inimese käitumine selles olukorras vältimine, endassetõmbumine, agressiivsus. Mida ma teen? Stressiga toimetulek Toimetulek hõlmab endas nii tegevusele suunatud kui ka psüühilist pingutust, et saada kontrolli alla, taluda, vähendada keskkondlikke ja sisemisi vajadusi ja neis peituvaid konflikte. Toimetulek ei ole ühekordne tegevus, see on pigem hulk
omavahel seotud: · Kognitiivne e. mõtlemise osa hõlmab endas mõtteid ja uskumusi, mis on stressisündmusega seotud. · Emotsionaalne komponent hõlmab endas mitmesuguseid tundeid hirm, viha ärevus, erutus, häbi, masendus. · Füsioloogiline osa on seotud stressikogemuse ajal organismis toimuvate füsioloogiliste reaktsioonidega sümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioonist tingitud higistamine, südametegevuse kiirenemine, hingamissageduse suurenemine, punastamine jne. · Käitumusliku osa moodustab inimese käitumine selles olukorras vältimine, endassetõmbumine, agressiivsus. Võimalik eristada kahte erinevat tüüpi isiksusi. A-tüüpi inimesed on närvilised ja ebakindlad. B-tüüpi inimesed on rahulikud ja teevad asju sagedasti ainult lõbu pärast. Stressi sümptomid · Kognitiivsed sümptomid · Emotsionaalsed sümptomid Mäluprobleemid Tujukus
Kognitiivne e. mõtlemise osa hõlmab endas mõtteid ja uskumusi, mis on stressisündmusega seotud. Emotsionaalne komponent hõlmab endas mitmesuguseid tundeid hirm, viha ärevus, erutus, häbi, masendus. Füsioloogiline osa on seotud stressikogemuse ajal organismis toimuvate füsioloogiliste reaktsioonidega sümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioonist tingitud higistamine, südametegevuse kiirenemine, hingamissageduse suurenemine, punastamine jne. Käitumusliku osa moodustab inimese käitumine selles olukorras vältimine, endassetõmbumine, agressiivsus. Millest stressikogemus sõltub? Keskkonnasündmusi, mis kutsuvad esile stressireaktsioone nimetatakse stressoriteks. Erinevatel inimestel kutsuvad stressireaktsiooni esile erinevad sündmused. Näiteks vali muusika raadiost meeldib ühele, teist aga häirib oluliselt. Samas erinevad inimesed ka selle poolest, kuidas nad samadele stressoritele reageerivad
SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................................3 1. EMOTSIOONIDE MÕISTE........................................................................................................................ 4 2. EMOTSIONAALSED SEISUNDID............................................................................................................7 2.1 Ärev ootus...............................................................................................................................................7 2.2 Õnn..........................................................................................................................................................8 2...
Tallinna Polütehnikum Mitteverbaalne suhtlemine. Referaat Koostas: Tallinn 2011 1 Mitteverbaalne suhtlemine. Erinevad allikad on numbrites eri arvamusel, kuid: Suhtlemises teistega, omab mõju/ efekti: Informatsioon ise 10-30% muljest Hääl (+ diktsioon jne) 20-30%, ning Kehakeel/ väline mulje kuni 70% Isegi suurepäraselt ettevalmistatud ettekannet võib füüsiliste näitajatega ära rikkuda! "Fight or flight" reaktsioon: Ürgne instinkt: tundmatus olukorras hindan, kas situatsioon on ohtlik või mitte Kui liiga ohtlik põgenen (suhtlemisest, vestlusest, ruumist) Kui mõõdukalt ohtlik võitlen (võtan kokku ja olen silmitsi olukorraga) Toimib igas tundmatus olukorras, aitab teha reeglina õigeid ...
Psühholoogiateaduse definitsioon Psühholoogia on teadus, mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajaja Wilhelm Wundt Kehamahlade teooria rajaja ja milles teooria seisnes Teooria rajas vanakreeka arst Hippokrates ja ta töötas välja kehamahlade teooria, mille järgi määravad inimese temperamenditüübi ülekaalus olev kehamahl. Humansitliku psühholoogia rajajad ja nende veendumused inimese olemuses Humanistliku psühholoogia rajajad on Carl Rogers ja Abraham Maslow. Nad lähtusid veendumusest et inimene on positiivne, loov ja arengut taotlev. Mida rõhutas Freud isiksuse arengus ja missuguseid meetodeid kasutas alateadlike protsesside uurimiseks psühhoteraapias Ta rõhutas alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste aastate mõju isiksuse arengule. Psühhoteraapias kasutas alateadlike protsesside uurimiseks hüpnoosi, unenägude analüüsi ja vabade assotsiatsioonide meetodit...
Kognitiivne e. mõtlemise osa hõlmab endas mõtteid ja uskumusi, mis on stressisündmusega seotud. Emotsionaalne komponent hõlmab endas mitmesuguseid tundeid hirm, viha ärevus, erutus, häbi, masendus. Füsioloogiline osa on seotud stressikogemuse ajal organismis toimuvate füsioloogiliste reaktsioonidega sümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioonist tingitud higistamine, südametegevuse kiirenemine, hingamissageduse suurenemine, punastamine jne. Käitumusliku osa moodustab inimese käitumine selles olukorras vältimine, endassetõmbumine, agressiivsus. Millest stressikogemus sõltub? Keskkonnasündmusi, mis kutsuvad esile stressireaktsioone nimetatakse stressoriteks. Erinevatel inimestel kutsuvad stressireaktsiooni esile erinevad sündmused. Näiteks vali muusika raadiost meeldib ühele, teist aga häirib oluliselt. Samas erinevad inimesed ka selle poolest, kuidas nad samadele stressoritele reageerivad
toime tulla. Stressi kogetakse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem, paremini või kiiremini tegema kui suudame. Emotsionaalne komponent hõlmab endas mitmesuguseid tundeid hirm, viha ärevus, erutus, häbi, masendus.Füsioloogiline osa on seotud stressikogemuse ajal organismis toimuvate füsioloogiliste reaktsioonidega sümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioonist tingitud higistamine, südametegevuse kiirenemine, hingamissageduse suurenemine, punastamine jne. Käitumusliku osa moodustab inimese käitumine selles olukorras vältimine, endassetõmbumine, agressiivsus. Millest stressikogemus tuleneb ? Erinevatel inimestel kutsuvad stressireaktsiooni esile erinevad sündmused. Näiteks vali muusika raadiost meeldib ühele, teist aga häirib oluliselt. Samas erinevad inimesed ka selle poolest, kuidas nad samadele stressoritele reageerivad. Näiteks eesseisev eksam põhjustab
muutub. 2.4 Keha mikrosignaalid 7 Küsitakse palju kehakeele võltsimise kohta ja kas selline asi on üldse võimalik. Sellele vastatakse eitavalt, sest paljastavaks saab asjaolu, et liigutused ja keha mikrosignaalid ei lange öeldud sõnadega kokku. Mikrosignaalide alla kuuluvad silmatera ahenemine ja suurenemine, kulmude kerkimine, sage pilgutamine, punastamine, higiseks tõmbuv laup ja nii edasi. Vestlemisel pööratakse suurt tähelepanu just silmadele. Päevavalgel on võimalik lugeda inimese suhtumist ja meeleolu silmade järgi. Kui silmaterad suurenevad, on inimene erutatud. Ahenevate pupillide puhul on isik tige ja sünges meeleolus. Mitteverbaalse suhtlemise puhul tuleb palju pisidetaile jälgida, et mitte inimesi vääriti mõista. KOKKUVÕTE
● Mõjutab AJUKOORE aktiivsust: - avaldab kas aktiseerivat või pärssivat mõju kogu NS talitlusele - mõjutab und ja ärkvelolekut - on eluliseks reserviks 21. Milles seisneb LIMBILISE SÜSTEEMI funktsioon organismis? ● Reguleerib ja kontrollib instinktiivset ja emotsionaalset käitumist. ● Juhib üldist kohanemist väliskeskkonna tingimustega. ● Rõõm, mure, punastamine, pisarad, kananahk, hirmuhigi! 22. OTSAJU koosneb / moodustavad: ● paarilised suurajupoolkerad HEMISFÄÄRID ja neid ühendavad kommissuurid (mõhnkehad) ● Poolkerad jaotuvad: - otsmiku-, kiiru-, kukla- ja oimusagaraks. 23. NS-i kõrgeim osa on AJUKOOR ehk KORTEKS CORTEX CEREBRI ● mis koosneb hallollusest, neuronite kehadest. ● F: Kõikide keha retseptoritelt tulevate signaalide analüüs ja organismile otstarbekate
Kognitiivne e. mõtlemise osa hõlmab endas mõtteid ja uskumusi, mis on stressisündmusega seotud. - Mida ma mõtlen? Emotsionaalne komponent hõlmab endas mitmesuguseid tundeid – hirm, viha ärevus, erutus, häbi, masendus. Mida ma tunnen? Füsioloogiline osa on seotud stressikogemuse ajal organismis toimuvate füsioloogiliste reaktsioonidega – sümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioonist tingitud higistamine, südametegevuse kiirenemine, hingamissageduse suurenemine, punastamine jne. Mis toimub minu kehas? Käitumusliku osa moodustab inimese käitumine selles olukorras – vältimine, endassetõmbumine, agressiivsus. Mida ma teen? Hea stress ja halb stress Stressi põhjustavad enamasti sündmused elus, olgu nad kas head või halvad. Stress tekib kui inimesel ja keskkonnal on raskusi üksteise omaksvõtmisega. Halb stress on negatiivne kogemus. Halb stress tekib kui inimene on läbi elanud mõne lähedase inimese kaotuse või teda on tabanud varaline kahju
Haiguslik kartus ehk foobia on ängistustunne, mida iseloomustab kõikehaarav hirm mingi kindla objekti, looma, sündmuse või situatsiooni ees. Kõnekeeles ei tähista foobia mitte ainult paanilist hirmu, vaid ka lihtsalt vastumeelsust. See võib intensiivsuse poolest varieeruda väga laial skaalal, mille ühes otsas on igati mõistetav inimlik ebamugavustunne ja teises juba foobia kliinilise diagnoosi alla minev ülemäärane hirm. Piir normaalse ja ebanormaalse vahel on habras. Kui inimesel on võimalik kerge vaevaga kardetud asjaoludest hoiduda, siis ei pruugi foobia olemasolu üldiselt toimetulekut oluliselt segada. Haigusliku foobia puhul on ärevus nii tugev ja enesetunne kardetud olukorras ebameeldiv sellisel määral, et kokkupuudet selle situatsiooniga välditakse iga hinna eest. Vältimine aga omakorda võimendab hirmu. Enamik paanikahäireid kirjeldavaid termineid pärineb juba Antiik-Kreekast. Sõna ,,foobia" ongi tuletatud kreeka keelsest sõnast ...
" Paarilise ligitõmbamiseks on meie käsutuses laialdane valik signaale ja kurameerimiszeste, paljud neist on täiesti alateadlikud. Noorukiikka jõudes hakkame avastama omaenda seksuaalsust ja identiteeti. Kahaneb vajadus vanemliku füüsilise kontakti järgi ja me hakkame oma emotsionaalsete vajaduste rahuldamiseks kasutama sõpru ja sõbratare. Väga hästi annavad märku naiste puhul, et keegi neile meeldib kiired peazestid nagu vargsi silmanurgast piilumine ja ahvatlev pilk. Ka punastamine näitab tundeid kellegi vastu. Puudutamist kasutavad mehed ja naised, näiteks näpistamine, mis näitab soovi suurema intiimsuse järele. Inimesed, keda tõmbab seksuaalselt teineteise poole, leiavad igasuguseid võimalusi füüsiliseks kontaktiks. Naised kipuvad istuma või seisma jalad rohkem laiali, kui läheduses on kütkestav mees. Naised võivad tähelepanu oma jalgadele tõmmata, et tähelepanu neile suunata.
· Kohe ja kiiresti · Muudatustest operatiivne informeerimine, täiendav info edastatakse kohe Erinevate suhtlemisvahendite ja tehnikate kasutamine Suhelda saab klientidega telefoni , e maili teel. Visuaalsed mittesõnalised suhtlemisvahendid: 1) kineesika- käte, keha, jalgade, pea liigutused, pilgu suund (ka pilkkontakt) 2) miimika ehk näoväljendused 3) poos ning poosivahetused 4) ruumisuhted- vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum 5) nahareaktsioonid- punastamine, higistamine jne Akustilised mitteverbaalsed suhtlemisvahendid: 1) kõnega seotud- intonatsioon (valjus, tämber, tempo, rütm, kõrgus), kõnepausid ja nende koht tekstis 2) kõnega mitteseotud helid- naer, nutt, köha, ohked jms Taktiilsed (puudutusega seotud) suhtlemisvahendid: 1) füüsiline mõjutamine nt. pimeda talutamine, kontaktne tants 2) takeesika- käesurumine, õlalepatsutus, embamine, paitus Kauba tutvustamine · Uuri milline kaup kliendile meelepärane on.
Kehakeel on viipekeele osa ja suhtlemine või ebateadlike signaalide andmine liigutuste ja pooside abil. Sõnade abil anname edasi vaid 7% teabest, hääle abil 38 %, mittesõnaliste vahendite kaudu (kehakeel) 55%. Sõnade abil väljendame teavet, keha abil aga isikutevahelisi suhteid. Nägu on kõige rohkem väljendav kehaosa. Inimesel on väga palju erinevaid näoilmeid. Kortsus kulmud näitavad viha, ülespoole suunatud nurkadega suu näitab head tuju, kahvatu nägu ehmatust, punastamine tähelepanu keskpunktis olemist. KEHAKEEL ·Silmside ·Kehahoiak ·Käeliigutused ·Näoilme ·Hääle valitsemine ·Riietus soeng · Distantsioonid 3 SUHTLEMISZESTID JA NENDE PÄRITOLU Paljud zestid on maailmas sarnased. Rõõmsameelsuse korral naeratatakse, kurbuse puhul valatakse pisaraid, ilme väljendab meie tundeid. Jaatust väljendatakse peaaegu kogu maailmas peanoogutusega, eitust pead raputades.
65. Metronidasooli resistentsuse tekkepõhjuseks on a) seostumine mikroobiseinaga on häiritud b) ribosomaalne sidumine on rikutud c) vähenenud ravimi vastuvõtmine (uptake) d) tsütotoksiliste radikaalide elimineerimine 66. Metronidasooli kõrvaltoimed on ... Seedetrakti, erituselundite ärritusnähud. Candida albicansi infkektsioon tupes, kuiv ja kipitab. Metallimaitse suus, glossiit, stomatiit, suu kandidoos. Pikaaenge manustamine neurotoksilised nähud. Alkoholiga seoses peavalud ja punastamine. Teratogeenne(satub ka rinnapiima) 67. Selgita, mis on MIC? MIC minimal inhibitory concentration - madalaim kontsentratsioon, mis pärsib bakterite kasvu. 68. Millistel põhjustel AB ravi ebaõnnestub? * Määratud vale AB (tekitaja ei ole sellele tundlik) * Ravikuur pole tehtud lõpuni või oli määratud liiga väike doos * Kui tekitajal tekib resistentsus AB suhtes * Haiguse tekitaja ei ole bakter * Alleergiline reaktsioon (pt ei võta AB lõpuni) 69
ERUTUVAD KOED Erutuvus on võime vastata ärritusele. Erutuvad koed on närvi- ja lihaskude. Lihaskude iseloomustab lisaks sellele veel kontraktsioonivõime (kokkutõmbevõime). Närvirakk ja närvikude Närvirakke on inimesel ca 10 miljardit. Nad koosnevad kehast, dendriitidest (toovad erutuse neuronini ) ja aksonist (viib erutuse järgmise neuronini vôi talitleva elundi rakkudeni ). Närvirakkude jätked on tavaliselt kaetud müeliinkestaga (rasvataoline aine), mis tunduvalt suurendab erutuse liikumise kiirust mööda kiudu (sellest edaspidi). Närvikoe osaks loetakse ka neurogliia: jätkelised ja hargnenud rakud neuronite ümber, millel on toite- ja kaitsefunktsioon. Membraanipotentsiaal Elusa raku membraani iseloomustab potentsiaalide vahe. Rakumembraanide välispind on ka puhkeolekus positiivse-, sisepind aga negatiivse elektrilaenguga. Selline polarisatsioon rakumembraani välis- ja sisepinna vahel ongi puhkepotentsiaal. Selle pôhjustab ioonide er...
Käitumisteaduste õppetool Estonian Business School EMOTSIONIDE VÄLJENDAMINE Kursusetöö LK Beb-1 Õppejõud: Jaan Ennulo Tallinn 2013 Sisukord SISSEJUHATUS Lugedes Ota Kraus ja Erich Kulka ''Surmavabrikut'' või siis Raimod Kaugvere ''Kirjad laagrist'' tundsin ma viha, ärevustunnet, pettumust, kurbust ja ängistust ning kõiki neid tundeid veel üheaegselt. Vastupidiselt negatiivsetele tunnetele tundsin ma siirast rõõmu, kui sain aidata ühel vanainimesel toidukotid kolmandale korrusele viia, sest ta ise seda teha ei jaksanud.(autor) Tegemist on inimese tundmuste ehk emotsioonidega, millega oleme me kõik ka tuttavad. Emotsioonides või tundmustes väljendab inimene rahulolu või rahulolematust oma käitumise, tegevuse, teiste inimeste ja maailma asjade suhtes. (Lunge, 1980) Kursusetöö üheks eesmärgiks on uurida, kust saavad need tundmu...
- ületähtsustamine (väikest asja nähakse suurena); - alatähtsustamine (õnnestumist pisendatakse); - mõtete lugemine (kindlasti ta arvab...; - liigne sisemine sund (ma pean...); - orienteeritus negatiivsele; - liialdatud süütunded (ma niikuinii...) Mõtlemise analüüsi skeem: - situatsioon kirjeldus (mis täpselt toimus); - tunded ja füsioloogilised reaktsioonid (näiteks: viha, kurbus, solvumine, punastamine, käte värisemine); - mõtted, mis võisid neid tundeid tekitada (Näiteks viha puhul: "Ta ei tee seda mida ma tahan"); - kas kõik need mõtted olid arukad (ratsionaalsed)? - Millised oleksid selles olukorras arukad mõtted? Ratsionaalse ellusuhtumise põhimõtted Toskala (1991): - Huvi enda vastu (positiivne enesessesuhtumine, elurõõm); - sallivus (kõik inimesed kalduvad eksima. Pole arukas eeldada enda või teiste täiuslikkust);
olukorra määramatus, enese kontrolli alt väljumine, võimalikud ebameeldivused, infopuudus, võimalik oht jne. Kõige selle tagajärjel lähevad inimesed närviliseks, muutuvad rahutuks, pingestatuks. Ärevus on märgatav välisel vaatluselgi. Seda saab tuvastada näiteks nelja lihtsa ,,parameetri" alusel: a) Närvilisus nt küünte närimine, sage suitsetamine b) Pinge ei ole võimeline puhkama, töötab pingega, käed värisevad, uni rahutu c) Kalduvus kohmetusele punastamine, kogelemine, higistamine d) Kurvameelsus muretsemine, alatine kahtlemine jne. Ärevuse uurimiseks on kasutatud naha galvaanilise reaktsiooni registreerimise meetodit, Rorschachi testi, assotsiatsiooni jm. Paljud autorid, nt Harry Sullivan ja Raymond Cattell, kalduvad ärevust vaatlema kui kohanematust keskkonna või situatsiooni nõudmistega. Raymond Cattell arvas, et ärevust on võimalik mõõta ning et see avaldub kõrges tundlikkuses, muljete
1.Mille poolest erinevad teadused? Teadused erinevad uuritava objekti poolest. Iga teadus kirjeldab, seletab, prognoosib ja muudab inimese käitumist 2.Tava ja teadusliku psühholoogia erinevused Teadusliku psühholoogia alguseks on 1879, kui W.Wundt lõi Saksamaal esimese psühholoogia laboratooriumi. Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikul uurimis meetodidel ka andmeid on võimalik kontrollida. 3.Psühholoogia def- Psühholoogia on teadus mis kirjeldab, seletab, prognoosib, vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia on teadus mis käsitleb psüühika olemust, selle arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme 4.Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajajaks on Wilhelm Wundt (16. august 1832 31. august 1920 )ta rajas 1879. aastal Leipzigi ülikooli ajuurde esimese psühholoogiliste uuringute labori. 5.Psühholoogia tereetilised suunad, edindajad, põhikontseptsioonid- ( Kokku viima ) 1.Psühhodünaamiline (e psühhoanalüüs)psühholoogia-Sigmund Fre...
Stress ja kuidas seda vältida. Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad bio- keemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla. Stressi koge -takse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem, paremini või kiiremini tegema kui suudame. stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Tänapäeval on vist kõik kogenud stressi oma elu o...
Ärevuse somaatilised sümptomid: Kardiaalsed: tahhükardia (südame pekslemine), veresoonte tukslemine, valutunne rindkeres Pulmonaalsed: survetunne rindkeres, õhupuudustunne, klomp kurgus, ohkamine, poomistunne, hingeldus. Vegetodüstoonilised: (südameveresoonkonna nõrkus) pearinglus- ja minestustunne, tinnitus (kõrvad hakkavad pinisema jms), hägune nägemine, kuumad ja külmad hood, punastamine, iiveldustunne, oksendamine, kõhulahtisus, kõhukinnisus, kõrvetised. Anorgasmia: menstruatsiooni ebakorrapärasus, enneaegne seemnepurse, higistamine, suukuivus, sage urineerimine. Lihtfoobiad Hirm mingi kindla, tegelikkuses ohutu objekti ees (nt kõrgus, äike, loomad, pimedus, kinnised ruumid, kurja õppejõu ees). Elupuhune esinemissagedus ~11%. Ravis esiplaanil käitumisteraapilised võtted. Ravimeid kasutatakse harva (vahel Xanax, vahel aitab platseeboravim).
iseseisvateks omavahel ühendatavateks elementideks ehk foneemideks (h, o, b, u, n, e) <-teine liigendus. Sümbolid on liik märke Ülejäänud kaks märkide põhiliiki, milles vormi ja tähenduse suhe on erinevalt sümbolist motiveeritud, on ikoonid ja indeksid. Ikoon on oma referendiga sarnane kujutis. Indeks vorm on põhjus-tagajärje, kokkukuuluvus- või muus suhtes oma referendiga (nt hääl on vanuse ja soo paralingvistiline indeks, punastamine väljendab häbelikkust jne). Kõne põhineb sümbolitel, hääl annab samal ajal indeksaalseid vihjeid. Keel on mitmetasandiline, eriti kompleksne ja paindlik süsteem, millel on allsüsteemid. Keele allsüsteemi all mõeldakse nähtuste hulka, mis koosneb sellele iseloomulikest põhiüksustest ja nende omavahelistest suhetest. Üksused ja nende omavahalised suhted moodustavad allsüsteemi struktuuri. Põhilisi allsüsteeme on viis.
Suhtlemiskartuse põhitunnuseks on hirm sattuda piinlikku olukorda ja tunda ennast alandatuna, kui inimese käitumine ei vasta tema enese poolt ettekirjutatud normidele. Suhlemiskartuse all kannataja kardab, et ta kas käitub ebaadekvaatselt või liialdatult või kombel,mis kutsub teiste inimeste kriitikat või hukkamõistu. Tavaliselt kardab ta, et tema 6 ängistus on teistele nähtav: näiteks punastamine, värisemine- eriti kätte-,värisev hääl või kokutamine, võimetus teistele silma vaadata, kidakeelsus, iiveldus, oksendamine ja tugev vajadus urineerimisele. Spetsiifilised hirmud Spetsiifilisi hirme võib õldjoontes kirjeldada nagu ekstreemset ja kohatut hirmu, mida tekitab mingi eriline objekt või olukord. Ärevuse tekitajate hulk,mis võib sellist hirmu tekitada, on äärmiselt lai ja mitmekesine. Hirmul on kliinilised tunnused ja see on sageli piisavalt kurnav,
1) Mille poolest erinevad teadused? Teadused erinevad uuritavate objektide ja meetodite poolest. 2) Tava ja teadusliku psühholoogia erinevused Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikel uurimismeetoditel ning saadud tulemusi on võimalik kontrollida. Tava- ehk argipsühholoogia kehastab endas elutarkusi, müüte ja käibelolevaid fraase (käbi ei kuku kännust kaugele; vaga vesi, sügav põhi). Vahel saab teadusliku psühholoogia abil kontrollida tavapsühholoogias käsitletavaid ütlusi. 3) Psühholoogia definitsioon Psühholoogia on teadus, mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. 3) Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajaja Wilhelm Wundt, ta rajas 1879. aastal Saksamaal Leipzigis esimese laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks. 4) Viis psühholoogia teoreetilist suunda, nende põhikontseptsioonid ja esindaja (eesn. ka) Teoreetiline suund Esindajad Teooria põhiseisukohad Ps...
ihaldame, tema mõju all tunneme end optimistlikult ning tulvil eneseusku. Tundmuste funktsioonid Hindav funktsioon väljenduvad hinnangutes (uhkus, pahameel, armastus) Ajendav funktsioon ajendavad inimest tegevusele või tegevusetusele. Tähelepanu suunamine see, mis meie tundmusi esile kutsub, muutub ühtlasi meie tähelepanu objektiks. Me tajume seda selgelt ja täpselt. Tundmused on sügavad sisemised protsessid, mis avalduvad väliselt. Südame veresoonkonnas tegevus punastamine, kahvatumine Näärmete tegevuses higistamine, pisarad Väljendusliigutused, miimika, kehahioiak jm. Mitteverbaalne väljendus 65% infost tajume ja saame aru teiste inimeste kehakeele kaudu. 25% tema hääletooni kaudu 10% sõnade tähenduse kaudu Temperament Temperamendi ajalugu Õpetus temperamendi tüüpidest on pärit Kreeka arstilt Hippokrateselt (460-377 e.m.a.) Ta pidas inimkeha olulisteks koostisosadeks nelja kehamahla: 1.Veri - sanguis 2.Lima - flegma 3.Kollane sapp - chole 4
Keskaju funktsioon: Nägemiskeskus ja kuulmiskeskus. Vaheaju taalamusest painevad retseptorid võtavad vastu ärritusi: tunenärvi lõpmetest. Hüpotaalamuses paiknevad vegetiivse NS kõrgeimad keskused. Retikulaarformatsioon mõjustab kaudselt mitmeid organismi funktsioone. Suurel määral võimalik mõjutada inimese aktiivust ja ärkveolekut. Limbiline süsteem on setoud emotsionaalse motivatsiooniga. Kananahk, hirm , pisarad, kahvatumine ja punastamine jne. KNS'i kõrgeim osa on peaajukoor. Pea ja seljaaju kestad seestpoolt väljaspoole: · Kõvakest- dura mater · Ämblikekst- arachnoidea · Soonkest- pia mater(pehmkest) Ajudevelik- liikvor- paikneb seljaaju kanalis, ajuvatsakestes ja subarahnoidaalruumis. Peaajunrärvid funktsiooni alusel: · Tundenärvid- sensoorsed · Motoorsed · Seganärvid Miimilisi lihaseid: VII näonärv. Innerveerib näo nahka ja miimilisi liigutusi- kolmiknärv.
Karlssoni õpik: 15-48 Keele mõiste Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on nii universaalne ning tundub nii loomulik ja enesestmõistetav, et selle üle ei jääda kuigi sageli mõtisklema. Inimene on rääkiv loom ja sümboleid kasutav loom. Teiste loomade suhtlussüsteemid ei ole võrreldavad inimkeelega süsteemi keerukuse, põhimärkide hulga, kasutuse vahelduvuse ja nüansirikkuse osas. Erinevus pigem kvalitatiivne kui kvantitatiivne. Keelt läheb meil vaja igal pool. Eestlaste rääkimiskiirus argivestluses võib olla 150-180 sõna/min. Täiskasvanud inglase keskmine lugemiskiirus on 250 sõna/min ehk 15 000 sõna/h. Kõige olulisem inimeste vahelise suhtluse vahend on loomulik keel (nt ainu, inglise, joruba, soome või eesti keel). Kõik normaalse kognitiivse arenguga inimesed räägivad mingisugust loomulikku keelt, paljud räägivad mitmeid keeli, mõned koguni kümneid. Vaegkuuljad viipekeel. ,,Loomulik" keel 1) keel tekkinud sadade tuhandete ...
Nt positiivne on rõõm ja negatiivne on kurbus. Armastus-vihkamine. Positiivsed teevad inimesed aktiivseks ja negatiivsed passiivseks. Põhiemotsioonid · Õnnelikkus · Üllatus ehk imestus · Kurbus · Hirm · Viha · Vastikus Emotsioonide väljendus · Sünnipäraselt · Õpitud (jäljenduse ja kasvatuse teel, miimika, zestid) Emotsioonide psühholoogilised väljendused · Südame ja veresoonkonna töös punastamine, kahvatumine, vererõhutõus. · Hingamises hingamise kiirenemine vi aeglustumine. · Seedeelundkonna töös maos raskustunne, suu kuivus. · Sise- ja välisnäärmete töös pisaranäärmete töölehakkamine, adrenaliinierutuse suurenemine.
Tartu Forseliuse Gümnasium Kartused ehk foobiad Tartu Forseliuse Gümnaasiumi õpilastel Uurimistöö Koostaja: Liis Pindis Juhendaja: Lii Paabo Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. FOOBIATE TEKE JA OLEMUS....................................................................................4 1.1 Mis on foobia?........................................................................................................4 1.2 Mis on paanika?......................................................................................................4 1.3 Levinumad foobiad ...................................................................................
mingit konkreetset osa oma sõnumis. · Reguleerimine. Sõnatut käitumist saab rakendada ka vestluse kiirendamiseks või aeglustamiseks, kannatamatuse näitamiseks, märguandmiseks, et teda ei katkestataks, soovi väljendamiseks jutujärg üle võtta jne. Iseloomulikud juhtumid, kui sõnad lähevad mitteverbaalsest eneseväljendusest lahku, võivad olla: · Autonoomsed signaalid- higistamine, punastamine, hääle kähedaks minemine jt, mida pole võimalik kontrollida. · Jala ja pöia signaalid. Kuna inimesed hoiavad kontrolli all rohkem näo ja käed, saab nende jalaliigutustest mõndagi välja lugeda. Näiteks närviline jala kiigutamine, kärsitu või agressiivne varbaga tonksimine, mis on lahke naeratusega vastuolus. · Reetlikud poosid. Erutatult või põnevil olles on raske võtta loidu poosi, mis tekib iseenesest, kui ollakse väsinud või tuntakse igavust.
· intonatsioon , · mitmesugused häälitsused nagu naer, nutt, köha või ohkimine. Mitteverbaalsete suhtlemisvahendite hulka kuuluvad: I Visuaalsed mittesõnalised suhtlemisvahendid 1) kineesika- käte, keha, jalgade, pea liigutused, pilgu suund (ka pilkkontakt) 2) miimika ehk näoväljendused 3) poos ning poosivahetused 4) ruumisuhted- vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum 5) nahareaktsioonid- punastamine, higistamine jne II Akustilised mitteverbaalsed suhtlemisvahendid 1) kõnega seotud- intonatsioon (valjus, tämber, tempo, rütm, kõrgus), kõnepausid ja nende koht tekstis 2) kõnega mitteseotud helid- naer, nutt, köha, ohked jms. III Taktiilsed (puudutusega seotud) suhtlemisvahendid: 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
