Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"miimika" - 332 õppematerjali

miimika on napp, tundmused avalduvad vaoshoitult, liigutused ja kõne on aeglased. Tal on kerge valitseda oma meeleolusid, rangelt kinni pidada väljakujunenud olukorrast ja töösüsteemist.
miimika

Kasutaja: miimika

Faile: 2
thumbnail
8
pdf

Millisel määral püsib meeldejäämine stabiilne tundmatu inimese näo miimika ja vaatenurga muutusel

Bainbridge. The Memorability of People: Intrinsic Memorability Across Transformations of a Person’s Face. Journal of Experimental Psychology: Learning, Memory, and Cognition. 2017, Vol. 43, nr. 5. Lk 706–716. Artikkel käsitleb uuringut kus juureldakse millisel määral püsib meeldejäämine stabiilne tundmatu inimese näo miimika ja vaatenurga muutusel. Peale esimest kohtumist jäävad teatud inimesed meelde terveks eluks, teistega võid kohtuda kordi ja kordi, kuid ikka on raskusi mäletamisega. Kui sa kohtuksid kahe inimesega jooniselt, siis on suur tõenäosus, et isik A jääks sulle meelde, kuid isiku B unustaksid. Joonis. Kõige paremini meelde jäänud isik (A) ja kõige vähem meelde jäänud isik (B) käesoleva referaadi aluseks olnud artikli uurimustöös. Pildid on lisatud...

Psühholoogia
4 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kehakeel -Võime mõista inimeste sees toimuvat ilma sõnadeta

11.10. Võime mõista inimeste sees toimuvat ilma sõnadeta Ma arvan, et iga inimene on kord soovinud endale võimet teiste mõtteid lugeda. Seda iha peetakse müstiliseks. Tegelikult on see aga võimalik- kehakeele abil. Selleks, et mõista inimeste käitumist, peame õppima mõistma nende kehakeelt, millega on tihtipeale väga raske oma mõtteid saladuses hoida, kuna vastavad zestid ja poosid on meile harjumuseks saanud. On kindlaks tehtud, et inimeste vahelises suhtluses sõnadega antakse teabest edasi vaid 7%, heli abil (kaasa arvatud hääletoon ja intonatsioon) 38%, mittesõnaliste vahendite kaudu aga 55%.(A. Mehrabian). Olen ka ise sellele mõelnud, aga poleks uskunud, et kehakeelel suhtluses niivõrd oluline roll on. Kehakeel võib isegi asendada sõnalist suhtlemist. Inimene suudab lugeda teise inimese mittesõ...

Psühholoogia
34 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine

Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine Paul Kehtna Põhikool 2012 Mitteverbaalne Mitteverbaalne suhtlemine on suhtlemine, kus sõnumeid edastatakse sõnalisi märke kasutamata Mitteverbaalse suhtlemise märgid on enamasti kultuurispetsiifilised ja mõistetavad vaid ühes kultuuris. Kehakeel Zestid Miimika Poosid Kehaosade kasutamine ja asend Ruumi kasutamine (sh isiklik ruum) Riietus ja atribuutika Peab edasi andma lisaks sobivale emotsioonile ka enesekindlust (ma tean, millest räägin, ma ei valeta) Ettevaatus: Esemed käes: tähelepanu jutule või esemele? Riietus: sobiv? Mugav? Ei tõmba liigset tähelepanu? Kehakeele lugemine ­ stereotüüpidele toetumine, kuid annab aimu vestluspartneri...

Ühiskonnaõpetus
78 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Tekstiliigid

Tekste esineb vestluses, raamatutes, ajakirjades. Suhtlemisvõimalused: -kõne -zestid -tekstid -meedia -miimika -sümbolid -joonised Et suhtlus toimuks ladusalt peab selles osalema teate saatja ja vastuvõtja, keda ühendab keel, sarnased teadmised jne. Teineteisest peab aru saama. Suhtlemine võib olla otsene või kaudna (nt. Raamatu lugemine). Eesmärgid: +info vahetamine +tunnete edastamine +mõjutamine +kontakti loomine Tekstiliigid: Tarbetekstid- sisaldavad argielus vajalikku teavet, esitatakse lühidalt ja konkreetselt Näide: CV, ametikiri, volitus Ajakirjandustekstid- kajastavad ühiskondlikult olulisi päevakajalisi teemasid Näide: reklaam, kuulutus, uudis Teadustekstid- sisaldavad täpset, kontrollitud infot, mis on kõigile ühelest mõistetav Näide: essee, uurimus Kuntsitekstid- pakuvad elamusi, mõjutavad tundeid ja kujutlusvõimet Näide: luuletus, romaan, muinasjutt...

Eesti keel
67 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Skisofreenia

Enamlevinud negatiivsed sümptomid on : Ükskõiksus, emotsionaalne tuimenemine. Skisofreenia haiged ei ilmuta enam emotsioone endisel viisil: asjad, mis kutsusid varem esile tugevaid emotsioone, jätavad neid nüüd ükskõikseks . Nad naeravad, nutavad, erutavad tihti vähem. Emotsioonide vähenemine väljendub miimika ja kehakeele väljenduslikkuse kadumisena. Haiged väldivad suhtlemist. Motivatsiooni ja energia(tahte) vähenemine. Haigetel on vähenenud ka tegutsemisaktiivsus. Sageli on neil raske alustada uut tegevust või lõpetada seda, millega on kunagi algust tehtud. Noored ei suuda jätkata õpinguid ega minna tagasi tööle. See võib areneda nii kaugele, et skisofreeniahaige ei tule toime igapäevaste toimingutega(Toidu valmistamine). Huvi puudumine asjade vastu...

Psühholoogia
243 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Kehakeel

Üldiselt peetakse kiilukujulist asendit jaatavaks liigutuseks (Pease 1994: 45). Me ei lävi teistega mitte ainult sõnade, vaid ka sõnatu keele (miimika, liigutused, poosid, silmside) abil (Nierenberg 1997:15). Üle 50 % vestluses omandatavast infost kannavad zestid ja miimika . Eristatakse 135 kehakeele väljendit ning koguni 85 pea ja näoliigutust (Nierenberg 1997: 3). Mitteverbaalseid signaale kasutatakse isiklike suhete hoidmiseks ja loomiseks, sõnu aga väliste sündmuste kohta käiva informatsiooni vahetamiseks. Michael Argyle'i andmetel moodustab verbaalne osa 7%, hääletoon 38 % ning visuaalne osa kogunisti 55% terviksõnumist. Seega on kõnel võrreldes hääletooni ning mittesõnaliste kujunditega suhteliselt väiksem osa...

Terviseõpetus
155 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Terve naine

PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reprodu...

Inimese õpetus
202 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Renessanss ja barokk

· Hingeelu avamine · Tahvelmaali osatähtsus · Õlivärvide kasutamine · Realistlikum, maalähedasem · Kujutati tavalisi inimesi Jan van Eyck 1390-1441 · Õlimaali väidetavalt esimene kasutusele võtja · ,,Genti altar" (koos venna Hubertiga)- peenmaalitehnika · ,,Kantsler Rolini madonna" · ,,Arnolfini abielupaar"- ilmalik teos, sümboolika Rogier van der Weyden 1400-1464 · Dramaatilised tunded · ,,Kristuse ristilt võtmine"- haaravalt traagilised miimika ja kehakeel. Hugo van der Goes 1440-1482 · ,,Portinari altar"- jõuavad itaaliasse madalmaade peenmaali tehnika ja madalmaalid Hieronymus Bosch 1450-1516 · Inimene- armetu ja loomalik · Altarimaalid. Paradiis(pattulangemine), maine elu pattudega, põrgu · Inspireerinud 20. saj sürrealiste(Viiralt, Salvador Dali) · ,,Lõbude aed" 16. saj · Traditsioonide jätkajad 2 · nn. Romanistid- eeskuju It kõrg renessanss Peeter Brueghel 1530- 1569...

Kunstiajalugu
206 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Barrokiaja maalikunst

mustlastüdruk, kitarrist ja Malle Babbe - Haarlemi nõid, kelle õlal istub öökull. Üsna palju maalis Frans Hals lapsi. Küpse kunstnikuna hakkas Hals huvi tundma grupiportreede vastu. Gombrich ütleb, et Halsi portree on täpne kui foto. Temast elavamalt ja vaimukamalt pole keegi suutnud kujutada naeru - alates kergest muigest kuni südamest tuleva rõkatuseni. Frans Halsi kunsti elujõud põhineb eelkõige eelarvamustevabas suhtumises portreteeritavatesse, nende miimika tabamises ja loomuliku elurõõmu kujutamises. 2...

Kunstiajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Kordamisküsimuste vastused

Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna t...

Füsioloogia
419 allalaadimist
thumbnail
13
doc

"Mis on inimene?" Cassireri põhjal

Mainori Kõrgkool Psühholoogia Instituut, III KPS Referaat ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal Töö autor: Signe Valsberg Õppejõud: Peeter Selg ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal 2 Tallinn, 2007 ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal 3 Sisukord Eessõna...................................................................................................................................4 Sissejuhatus...

Filosoofia
108 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Autism

) Peale spetsiifiliste tunnuste võivad avalduda hulk mittespetsiifilisi nähte: · Kartused/foobiad, une- ja söömishäired · Ärritus- ja agressiivsushood · Ka enesevigastamine (nt randme hammustamine) eriti, kui tegemist on raske vaimse alaarenguga · Oma tegevuse organiseerimisel ja vaba aja sisustamisel aspontaansus, initsiatiivitus, loomingulisuse puudumine, raskused otsuste tegemisel · Miimika ­ ja zestikulatsiooni tähendusrikkuse kadu (Johnson 1997, Lovaas 1998, Kuzemtsenko 2003.) Tugevad küljed · Suhteliselt hea vaimne võimekus · Väga hea mehhaaniline mälu- omandatu ei unune 4 · Raugematu töövõime, kui on olemas motiiv ja soodsad tingimused · Hoolikus- täpsus ülesande täitmisel, väga ilus käekiri (Townsted 1993,...

Pervasiivsed arenguhäired
184 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Ülevaade psühholoogiast - konspekt

Kõne mehhanismid (vt. lk 197-199) Kõne helilised tunnused: tämber (kõneorgani ehituse eripärast sõltuv), intonatsioon (sõltub psüühilisest seisundist, situatsiooniline), kõne tempo, pausid, foneetiline reduktsioon (sõnalõppude "ära söömine"), reeglitest kinni pidamine. Kõne liigid: sisekõne (hüplev, pole korrapärane, telegrammstiilis), suuline kõne (signaal edastatakse hääle abil, kuulaja-rääkija on ühes situatsioonis, lisanduvd zestid, miimika , intonatsioon), kirjalik kõne (erineb lauseehituselt eelmistest, on täpsem) , afektiivne kõne (situatsiooniline, väljendab suhtumist, "ah", "oho"). Kõne mitteverbaalsed ja helilised individuaalsed tunnused (vt. lk.201-204) Õppimine suhteliselt püsivate muutuste kujunemine. John Dewey (1859 ­ 1952) ­ õppimise eesmärk on kohanemine ümbritseva maailmaga. Erinevad õppimisteooriad: Biheivioristlik suund...

Psüholoogia
717 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Mis on temperament?

Toome näite : Kui sangviinik jääb teatrisse hiljaks mõistab ta kohe, et saali ei lasta, kuid ülemisele rõdule on võimalik pääseda ning ta jookseb kohe trepist ülesse. Flegmaatilise temperamendiga inimene on on rahulik, alati tasakaalukas, visa ja püüdlik töömees. Tal on kerge jääda rahulikuks isegi rasketes elusituatsioonides. Teda on raske naerma ajad, vihastada või kurvastada. Miimika on napp, tundmused avalduvad vaoshoitult, liigutused ja kõne on aeglased. Tal on kerge valitseda oma meeleolusid, rangelt kinni pidada väljakujunenud olukorrast ja töösüsteemist. Ta on soliidne, ei raiska jõudu asjata. Ta on kannatlik, vastupidav ja ennast valitsev. Arvestades jõudu viib ta alustatu lõpule, kuid ta vajab hoovõtuks aega. Toome näite : Kui flegmaatik jääb teatrisse hiljaks ning näeb et saali...

Psühholoogia
96 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Suhtlemise lühikontspekt

Paralingvistilised vahendid on: · intonatsioon , · mitmesugused häälitsused nagu naer, nutt, köha või ohkimine. Mitteverbaalsete suhtlemisvahendite hulka kuuluvad: I Visuaalsed mittesõnalised suhtlemisvahendid 1) kineesika- käte, keha, jalgade, pea liigutused, pilgu suund (ka pilkkontakt) 2) miimika ehk näoväljendused 3) poos ning poosivahetused 4) ruumisuhted- vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum 5) nahareaktsioonid- punastamine, higistamine jne II Akustilised mitteverbaalsed suhtlemisvahendid 1) kõnega seotud- intonatsioon (valjus, tämber, tempo, rütm, kõrgus), kõnepausid ja nende koht tekstis 2) kõnega mitteseotud helid- naer, nutt, köha, ohked jms. III Taktiilsed (puudutusega seotud) suhtlemisvahendid:...

Suhtlemisõpetus
584 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Mäeküla piimamees

1965. a. valmis Leida Laiusel samanimeline romaani ekraniseering, mis pälvis sooja vastuvõtu nii vaatajate kui kriitikute seas. Ka Vildele endale tehti tema eluajal mitmel korral ettepanekuid stsenaariumi kirjutamiseks, millest ta aga alati ära ütles. "Vigaste pruutide" kohta, millest 1929. a. Johannes Loop ja Konstantin Märska filmi tegid, ütles Vilde. "Oleksin soovinud, et tüki lõpuosas koomilisi situatsioone rohkem oleks kasutatud, eriti miimika alal, kuid võis leppida sellega, mis anti." Vilde huumorimeel ja reljeefsed karakterid leiavad eriti tõhusat rakendust lühivormides ja näidendites. Noorena oli Vilde ka ise igatsenud saada näitlejaks ja teinud kaasa isegi mõnes etenduses. Lemmikpaigas Kopenhaagenis veedetud aastad (1911-1916) olid väga viljakad. Siin ei sundinud keegi teda tagant ja ta võis töötada aeglasemalt. Kopenhaagenis loodud teoseist äratasid tähelepanu kõigepealt "Jutustused" ja näidend "Tabamata ime"...

Kirjandus
201 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Loengumaterjalid

eespool Kommunikatsioon kui suhtlemise komponent) Kuulamine võib olla näiline. · võrdlemine, · samastumine, · väitlemine, · unelemine, · enda pöördumise ettevalmistamine kõneleja pöördumise ajal, · sildistamine, · nõuandmine, · õigustamine, · teema vahetamine. Mitteverbaalsed infokandjad (mitteverbaalne kommunikatsioon) Kehakeel ja mitteverbaalsed märgid (zestid, poosid, miimika , silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid) Kehakeel: · mitmeti tõlgendamise võimalus · varasemad kogemused · valikuline tõlgendamine Ruumi kasutamine suhtlemise ajal: valitud distants kui suhete kirjeldaja Emotsioonide tõlgendamine Probleemid emotsioonide tõlgendamisel: mitteverbaalne tasand ei lange kokku verbaalse sõnumiga; ühte emotsiooni võimalik väljendada mitut moodi. Emotsionaalne seisund ja konflikt...

Suhtlemispsühholoogia
389 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Karlssoni õpik

Kõige olulisemad ilmed seotud silmade ja suuümbrusega. Zestidega antakse ka mitmesuguseid teateid edasi (nt sõrme liigutamine -> kõnetatava kutsumist kõneleja juurde). Zestide sisu ei ole otseses seoses nende välise vormiga (nt Eestis jaatus->noogutus; Indias jaatus->raputatakse pead). Vähem konventsionaalne on verbaalse sõnumiga kaasnev zestikuleerimine ja miimika kasutamine.Kõneleja võib autode kokkupõrget kirjeldades pantomiini abil sellest ,,pildi maalida", lisaks dramaatilisi fakte, nt kiirust või tagajärgi eraldi rõhutades. Normaalselt on verbaalne ja mitteverbaalne sõnum omavahel kooskõlas (kaastunnet avaldav inimene on kurva näoga, st hääl, zestid, ilmed jne on kurvad). Pilk on tähtis kõnevoorude struktureerimisel. Sõnumi ettevalmistamise ajal vaatab kõneleja tavaliselt kõrvale, rääkima hakates suunab ta pilgu vastuvõtjale....

Keeleteadus
113 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Üldkeeleteaduse konspekt

Näiteks: auh-auh, tirrrr... · indeks ­ põhjusliku seosega märk, hääletoon, murrak vms; kitsamas tähenduses selgub indeksi tähendus alles kontekstis ­ näiteks see, too, ma, ta jne. 2. keelemärgi diskreetsus e eristatavus (aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid); · paralingvistiline vahend ­ intonatsioon jms; · ekstralingvistiline vahend ­ zestid, miimika , pilgud jms; 3. keelesüsteemi duaalsus e kaksikliigendus: · häälikute süsteem ­ keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest ­ häälikutest · tähenduste süsteem ­ keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest ­ märkidest 4. keelesüsteemi produktiivsus: Lause või mõtte pikkus pole piiratud; Vajadusel saab uusi sõnu juurde tuletada. Sõnadel võib olla mitu tähendust. Kõik keeled võivad kõiki mõtteid väljendada. · elusa keelesüsteemi pidev muutumine...

Keeleteadus
295 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Teenindaja suhtlusvahendid

On väga oluline, et kõik töötajad esindaksid oma asutust nendele nõuetele vastavalt. Klienditeenindaja mitteverbaalsed suhtlusvahendid Teenindussuhtlus tähendab tunduvalt enamat kui vaid verbaalne suhtlemine. Paljudest raamatutest võib lugeda, et tegelikult moodustab suurema osa suhtlusest mitteverbaalne suhtlemine ehk kehakeel, mis ütleb sageli rohkem kui sõnad, kuna zestid, miimika jt mittesõnalised signaalid, on nagu sõnadki semantilised märgid, mis edastavad informatsiooni. Mitteverbaalsete signaalide ehk teisisõnu klienditeenindaja kehakeele suhtlusvahendite hulka kuuluvad: · hääletoon · poos · kõne kiirus · liikumisviis · miimika · puudutused · silmside · vahemaa suhtlevate inimeste vahel...

Teenindus ja müük
205 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun