Pupill- vikerkesta keskel paiknev simaava. Võrkkest- silmaava ümbritsev iiris. Kollatähn- võrkkesta pupilli vastas olev kot, kus asuvad ainult kolvikesed. Pimetähn-koht, kus nägemis seostub silma võrkkestaga. Kolvikesed ja kepikesed- valgustundlikud rakud. Dalotonism- värvipime, ei erista punast rohelisest, ainult meestel , päritav, ei ole ravitav. Kanapimedus- hämaras ei näe mitte midagi, A-vitamiini puudus. Kuulmetõri - 3-4 cm pikkune kitsas kanal , mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses väliskõrvaga. Tigu- sisekõrva kuulmiselund. Poolringkanalid- sisekõrva kuulmiselund, mis koos mõigu ja kotikestega moodustavad tasakaaluelundi. Kurtus- ei kuule midagi. Kuulmislävi- väikseim helitugevus mida inimene kuuleb. Maitsepung- tunderakud ek retseptorid. Hasiterakk- lõna tundmiseks vajalik. Silma kaitseb ja katab läbipasitev sarvkest. - · Silmalaud(pilgutamine puhastab) · Pisaravedelik (kannab tolmu silmadest) · Rips...
Tekitaja Staphylococcus Clostridum Clostridium Shigella aureus perfringes botulinum. dysenteriae Staphylococcus Proteus vulgaris Shigella flexneri albus Pseudomonas Shigella boydii aeruginosa Shigella sonnei Streptococcus faecalis Inkubatsiooni 2-5 tundi 3-24 tundi 12-36 tundi 1-7 periood päeva(keskmiselt 2-3 päeva) Nakkusallikas Inimene, kellel on Looma või Loomad ja kalad Haige inimene mädapõletikuli...
külgedelt ja tagant kaitsevad. Silmalaud ja ripsmed kaitsevad eest. Kogu aeg eraldub pisaravedelikku. See hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut ja uhub silma pinnalt ära võõrkehad. Sarvkest on läbipaistev ning katab ja kaitseb silmamuna eestpoolt. Sellest tungivad valguskiired läbi. Vikerkesta keskel paikneb silmaava ehk pupill, mida läbivad valguskiired. Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus. Silmaava ümbritsev vikerkest ehk iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. Lõunapoolsemate maade inimesed on tumedasilmsemad.Neil moodustub pigmenti rohkem, see kaitseb päikesekiirguse eest. Meie inimeste silmad on seetõttu päikesekiirguse suhtes tundlikumad. Silmaava läbinud valguskiired langevad silmaava taga paiknevale silmaläätsele. Läätse
Karotiidarteri dissektsioon, Karotiidarteri tromboos, Orbitasisesed tuumorid, Herpes zoster viirus. 4 KLIINILINE PILT Klassikaline Horneri sündroomi triaad – mioos, ptoos ja anhidroos – esineb suhteliselt harva ning sümptomid on tavaliselt tagasihoidlikud (3). Sümpaatilise innervatsiooni häirumine inaktiveerib m. dilatator pupillae, pupill aheneb, tekib mioos. Võib esineda ka dilation lag – dilatatsiooni mahajäämus – haaratud silma pupill dilateerub aeglasemalt kui terve silma pupill(15-20 sekundit) (2). Lisaks sümpaatilise innervatsiooni häire põhjustab m. tarsus superior lõõgastamist ning silmapilu aheneb. Võib esineda ka niinimetatud upside-down ptoosi. Ptoos võib olla väga nõrgalt väljendunud (ainult 1-2mm) ning esineb ainult 12% juhtumitest. Silmapilu ahenemine tekitab enoftalmi illusiooni (1).
silma eeskamber · Läätse ja ripskeha vaheline ruum - silma tagakamber · Nendes ringleb läbipaistev vesivedelik tagakamb er eeskambe r http:// medical-dictionary.thefreedictionary.com/anterior+cha PUPILL · Pupill (pupilla) e silmaava on vikerkesta keskel · Läbi pupilli tungib valgus silmapõhja Pupillirefleksid valgusele · Pupilli ümbritsevad sulgur- ja laiendajalihased · Mioos - pupill aheneb sulgurlihase kontraktsioonil · Müdriaas - pupill laieneb laiendajalihase kontraktsioonil · Otsene reaktsioon valgusele - silma valgustamisel toimuv pupilli ahenemine · Konsensuaalne reaktsioon valgusele - teise silma pupill kitseneb samaaegselt Pilt: https://commons.wikimedia
Sissejuhatus psüühikasse (3 loeng) Me ei saa enne maailmast aruu, kui me seda ei näe. Fotoretseptorit ei ole(nägemisnärvi ei ole seal)..... Periheelne nägemine-liikumine, mida me näeme Nägemine on ülejäänud meeltest kitsam Fotoretseptorid jagunemvad reetinal( Fovea-teravaim nägemise ala, milles ainult kolvikesed, reetina on seal õhem Pupill- kontrollib parima valgusinfo valikut: läätse perifeeria on optiliselt halvem keskosas. Piisa va valguse korral, laseb pupill selle vaid läätse keskossa. Reetina mitte ainult ei vahenda vaid ka töötleb valguses eristatavat infot. Lääts kumerdub. Puhka natuke- fotoretseptor ütleb, Mida lollim loom, seda targem silmapõhi(N:konnal palju spetsiifilisem reageerimine kui inimesel) Paremasse ajupoolde läheb informatsioon mõlemast silmast, aga liigub paremasse poolde ajus.
*Emotsioon kiire tekkega ja on lühiajaline. *Emotsiooni ei saa ära hoida ega keelata. Emotsioonide väljendused Õpitud emotsioonid : nt plaksutamine, leina meeleolu. Psühhofüsioloogilised reaktsioonid: *hingamine *muutused südame- ja veresoonkonna töös. (nt: punastamine) *muutused seedeelundkonna töös. (nt: ehmatus, suukuivamine) *muutused sise- ja välisnõrenäärmete töös. (nt : adrenaliin, higistamine, pisarad) *pupillimuutused. (nt: viha puhul on pupill on väike, rõõmu puhul on pupill suur) * Näoväljendused : inimesel on 23 paari näolihaseid, 18 paari osalevad emotsioonide näo väljendamisel.
XI. MEELEELUNDID 1. Silma ehitus. Nägemisretseptorid kepikesed ja kolvikesed, nende funktsioon Silmal eristatakse kesti: 1)Fibrooskest sellel on sarvkest(cornea) ja kõvakest. 2)Soonkest sellel on : a)vikerkest ehk iiris (annab silmale iseloomuliku värvuse). Iirise keskele jääb silmaava ehk pupill, mille läbimõõdu muutmise teel kahe erineva lihase abil saab suurendada või vähendada silma langevat valgust. Pupilli ahendajat innerveerib parasümpaatiline närvisüsteem. Pupilli laiendajat innerveerib aga sümpaatiline närvisüsteem. b)ripskeha (corpus ciliare). Ripslihase ja läätse vahel on ligament (ligamentum Zinni), mis võimaldab läätse läbimõõtu muuta. Kui ripslihas pingutub, siis see
lihtsamaid korraldusi. On väga unine. Stuupor lebab vaikselt, minimaalsed spontaansed liigutused. Vastab korduvale ärritusele ebaloomuliku häälega ja võib avada silmad. Valureaktsioon on normaalne. Kooma lamab suletud silmadega. Verbaalne kontakt puudub. Ei reageeri väliskeskkonnast tulevatele ärritustele. Kooma sügavus sõltub motoorsete reaktsioonide ulatusest. 4. Pupillide vaatlemise põhimõtted. Pupilli diferents. Hinnatakse: · Suurus (2-6 mm) o Väga kitsas pupill teatud hemorraagiad, opiaatide üledoos o Kitsas pupill normaalne kui inimene on eredalt valgustatud ruumis. Patoloogiaks on opiaatide tarvitamine, teatud silmatilgad, metaboolne kooma o Keskmise suurusega pupill normaalne o Lai pupill normaalne pimedas ruumis. Patoloogia mõningate narkootikumide puhul, silmamuna vigastuste puhul o Dilateerunud pupill terminaalne seisund või surm
1) sarvkest(cornea) 2) lääts (lens) 3) eeskamber (anterior camber) 4) klaaskeha Seda süsteemi läbib kujutis. Pupill pupilli läbimõõt muutub pupilliahendaja ja laiendaja lihase mõjul. Regulleeritakse valgushulka. Pupill hämaras suureneb, valges aheneb. Silmamunal erinevad kestad: 1) fibrooskest (eesosaks sarvkest, moodustab 1/6 fibrooskestast), ülejäänud 5/6 skleera (kõvakest)
võimaldavad ühel retseptorite grupil mõjutada teist Amakriinrakud: Ühendavad paljusid bipolaarrakke ja võimaldavad ühel bipolaarrakkude grupil mõjutada teist Fovea (macula piirkonnas, ~5mm) on teravaima nägemise ala, milles ainult kolvikesed; foveas on reetina õhem– ganglioni-rakud on paigutatud külgede suunas. 50% nägemisnärvi kiududest algab foveast. * Silm reageerib 109 x valguse intensiivuse muutusele. Pupilli läbimõõt muutub 2-8 mm ja pindala ~16x à pupill ei kontrolli niivõrd valguse intensiivsust kui parima valgusinfo valikut: (igasuguse) läätse perifeeria on optiliselt halvem keskosast. Piisava valguse korral, laseb pupill selle ainult läätse keskosale Reetina mitte ainult ei vahenda vaid ka töötleb valguses eristatavat infot Info koondub fotoretseptor à bipolaarne à ganglionirakk; koondumine on töötlus (* Madalamatel selgroogsetel toimub reetinal rohkem infotöötlust kui kõrgematel --) -- Ganglionirakke on erinevaid. Nt
Eakate nägemisprobleemid Nägemine on esimene meel, mis vanusega muutub. Vanuse kasvades silmaläätse elastsus väheneb, sellest saab aru kui tekst ei ole enam terane, vaid jääb ebateraseks. Vananedes ka pupill kahaneb, mis laseb siis vähem valgust silma. Nägemise kaotus on suurem nendes kohtades, kus keskkonnas on vähem valgust. Peamised muutused vananedes silmades on suurem tundlikkus pimestavale valgusele, suurenenud nõuded valgustusele. Eakatel on vaja rohkem aega, et ära harjuda heledate/tumedate valgustega, väheneb kontrasti tundlikkus, võime hinnata sügavusi õigesti, võime keskenduda lähedal asuvatele asjadele ja vähenenud värvi sensitiivsus.
SILM Mis on silm ? Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Mis kaitseb silma ? Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need li...
Kuulmislävi väikseim helitegevus, mida inimene kuuleb Meeleelundid ja nende ülesanne: Meeleelundid on silmad, kõrvad, nina, nahk ja keel. Nende ülesandeks on keskkonnast info vastu võtmine. Silma osad ja nende ül. : Laud ja ripsmed Katavad ja kaitsevad Lihased Liigutamine Sarvkest Katab ja kaitseb silmamuna Pupill e. silmaava Reguleerib silma langeva valguse hulka Iiris e. vikerkest Annab silmale värvuse Silmalääts Teravustab pilti Võrkkest Tekib objekti kujutis, paiknevad valgustundlikud rakud Kaugelenägevus silm näeb kaugele hästi, lähedal asuvad objektid on ebaselged. Neil
Inimese meeleelundid. Nägemine- Silm. Silma kaitse. · Silma kaitsevad silmalaud ja ripsmed. · Silmade kaitsesüsteemi kuulub ka niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silma niiske. · Silm asub silmakoobastes, mis kaitsevad silma tagant ja külgedelt. Silma ehitus. · Silmamuna- kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kihiga. · Sarvkest- katab silma eespoolt. Valguskiired tungivad läbi selle. Sarvkest suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. · Silmaava ehk pupill- vikerkesta keskel paiknev must ava, kust liigub valgus läbi. Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus. · Vikerkest ehk iiris- sisaldab pigmenti, millest olenb silmade värvus. Asub ümber pupilli. · Silmalääts- luubile sarnane põhifunktsioon. Läätse ümbritsevad ripslihased, mis muudavd silmaläätse kuju. Läätse kuju muutub sõltuvalt sellest, kui kaugele vaadatakse. Lääts muutub kum...
PALJUNEMINE: Nende paaritumine kulgeb olenevalt konkreetsetest liigist erinevalt. Suurimal osal eelneb paaritumisele kurameerimine, mille puhul loomad uhkeldavad oma värvusega või teevad spetsiaalseid hääli. Nad munevad mai- ja augustikuu vahelisel perioodil 2- 4 päeva. Mõningad Uus-Meremaal elutsevad gekod sünnitavad eluspoegi pojad kooruvad emaihus. ERIKOHASTUMUS: SILMAD: Öögekodel on liikuvate laugudeta suurenenud silmad, mille vertikaalne pupill pimeduses laieneb. Päeval aheneb see kitsaks piluks. VÄRVUS JA MASKEERING: Mõningad on suutelised muutma oma naha värvust nagu kameeleonidki. Kameruni pantergeo on päeval tumepruun, öösel aga kollast värvi. Madagaskari lamesabagekol on aga nii lame keha, et puutüvel on teda raske märgata. SABA: Enamik gekosid heidab endil hädaohukorral saba küljest. Hiljem kasvab asemele uus lühem saba.
Hormoonid-suure aktiivsusega ühendid, mis koos närvisüsteemiga juhivad organismi ainevahetust. Sisenõrenäärmed-sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Käbikeha-peaajus olev sisenõrenääre. Hüpofüüs-ajuripats Kõhunääre-mao taga olev sisenõrenääre. Insuliin-kõige tähtsam hormoon. Diabeed-suhkrutõbi Adrenaliin-neerupealsete tuntuim hormoon. Kesknärvisüsteem-juhib kogu organismi tegevust. Suuraju-kõige suurem ja arenenuim peaaju osa. Seljaaju-selgroos paiknev närvirakkude kogumik. Neuriit- Dendriidid- Refleksid-organismi kohanemisreakstioon. Somaatiline närvisüsteem-kehaline närvisüsteem,mis korraldab suhtlust välismaailmaga. Silmamuna-kerajas moodustis,mida katavad mitmed kestad. Pupill-silmaava. Iiris-vikerkest Lääts-silmataga paiknev koht, kuhu langeb silmaavast läbinud valguskiired. Kollatähn-võrkkesta osa. Kepikesed-tagavad must-valge nägemise. Kolvikesed-tagavad värvilise nägemise. Kuulmeluud-võimendavad helivõnkeid ja edastavad...
Kuidas mõjutab toit nägemist? Eriti vajalik on A-vitamin, samuti ka B-rühma vitamiinid ja C-vitamiin Silmaosade ülesanded: Kulmukarvad higi püüdmine ripsmed ja silmalaud kaitsevad tolmud, mikroobide jne. eest Silma välislihased hoiavad silma paigal või liigutavad kõvakest kaitseb ja annab kuju Sarvkest katab ja kaitseb, suunab valgust soonkest varustab hapniku ja toitainetega, reguleerib temperatuuri Vikerkest e iiris kaitseb neegrite silmi UV kiirguse eest pupill reguleerib silma sattuva valguse hulka Lääts- fokuseerib kujutist ripslihas muudab läätse kuju klaaskeha- koondab ja suunab valgust võrkkestale Võrkkest kaitseb UV eest, võtta vastu valgusärritusi kollatähn- kujutiste teravdamine Nägemisnärv-suunata erutus peaajju
süntees .Analüsaator koosneb kolmest osast : 1)Retsetorid ehk tundenärvilõmped , mis võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritus energia närviimpulssideks 2)närvikud , mis toimatevad närviimpulsse edasi 3) peaaju piirkond , kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine.Nägemismeel on meelteist tähtsam , kuna selle kaudu saame kõige rohkem infot väliskeskkonnast .Vikerkest - paikneb silmamuna soonkesta eesotsas , tema värvus oleneb vävri pigmendi hulgast. Silmaava ehk pupill reageerib valgusvoo tugevust , hämaras valguses pupiil muutub suuremaks , ereda valguses väiksemaks .Lääts koondab valgust niiet vaadeldavast objektist tekiks selge kujutis.Võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud , u 120 mlm kokku .Kepikesi on vaja hämaras nägemiseks , kolvikesi valguste nägemiseks .Kollaatähn võrkkesta keskosa( kõige tundlikum valguse suhtes ). Pimetähn võrkkestas asuv punkt , mis on valgustundlikuseta ja mille juurest väljub nägemisnärv .John
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP 11 Karolin Karbus KAMEELEONI NÄGEMINE Referaat Nägemise arengus ja binokulaarses nägemises Tallinn 2013 Kameeleoni silmad on peaaegu üleni ühinenud poolkerajate üla- ja alalaugudega kaetud ning silmamunast näha on vaid pupill. See kaitsev koonusjas laug liigub koos silmaga. Joonis 1. Kameeleoni silmamuna ilma kaitsate laugudeta (A) ning kõrva asukoht. (B) Kõik teised liikuvate silmadega loomad vaatavad mõlema silmaga ühte suunda, kameeleonil liiguvad need aga teineteisest sõltumatult ja võivad pöörduda 180º ulatuses horisontaalasendis ja 90º võrra vertikaaltasandis. (Lenz 2002) Joonis 3. Kameeleoni silmade vaateväli.
6) Rasedus esimestel kuudel hommikuti. Kui tihe, siis raseduse toksikoos. 7) Teatud ravimid osadel ravimitel kõrvaltoimeks oksendamine 8) Radioaktiivne kiiritus kiiritusravi, nt kasvajate raviks (Suured tuumapommiõnnetused - Tsernobõl) väga tugev sümptom iiveldus ja oksendamine sellise olukorra puhul 9) Neeluärritus võimalus ise okse esile kutsuda (näpud kurku) Oksendamisele eelneb iiveldus tugev süljevool, higistamine, pupill laieneb. Esimesed oksendamisliigutused on häälekad öökimine. Kontraheerub kaksteistsõrmiksool ja magu, avanaeb söögitoru alumine sulgurlihas, hingamine peatub, surve kõhuõõnele suureneb ja mao sisaldis surutakse söögitoru antiperistantiliste liigutustega. Hingetoru kaetakse epiglottisega (kõripealis), et okse hingetorru ei satuks. Tugevama oksendamise korral võib kaksteistsõrmisksoole kaudu väljuda sapp(rohekas). Oksendamisega kaotab inimene palju
NÄÄRE HORMOON TOIME Hüpotaalamus Adiuretiin Suurendab vee tagasiimendumist neerude kogumistorukestes ja vähendab nii uriini teket Oksütotsiin Põhjustab emaka kontraktsiooni ja piima eritumist rinnanäärmest Liberiinid Vallandavad hüpofüüsi hormoonide tootmise Satiinid Pidurdavad hüpofüüsi hormoonide tootmist Hüpofüüs Tagasagar Hormoone ei toodeta, Talletatakse oksüdotsiini ja hoitakse adiuretiini Eessagar Glandotroopsed hormoonid- ...
ning jäid sellega ka silma. Istuti küll laua taga, kuid oli märgata, et toolid olid üksteisele lähemale lükatud, ning sõprade näod olid pööratud teineteise poole. Kuna loengutes olid paljud huvitavad liigutused ja nende tähendused meelde jäänud, siis antud vaatlust oli väga põnev läbi viia. Ruumis oli tumendatud valgustus, mille puhul on kindlaks tehtud, et see soosib vastase atraktiivsuse tõusu, kuna tumedam ehk suurenenud pupill muudab silma südavamaks/meeldivamaks ja see annab märki ka erutusest, sest suurenenud pupill on üks suurenenud erutuse tunnuseid. Selline atmosfäär andis noorte romantilise alatooniga olemisele väga palju juurde. Kuid vaatleme lähemalt tüdruku käitumist, kes otsis poisiga enne suurmat lähenemist juba ammu kontakti. Tüdruk oli ennast täielikult pööranud poisi suunas kogu oma kehaga. Sellest võib välja lugeda, et tüdruk oli poisist huvitatud. Keha asetus näitab suhtumist
silmatera!», kui juttu on millestki väga kallist. Silma võime võrrelda fotoaparaadiga. Nad teevad pilte ja saadavad need seejärel peaajju Erinevus on selles, et silmadega saame pildistada pidevalt ja «pilt jookseb» kogu aeg nagu kinos. Valgus langeb silma ja selle põhja tekib kujutis. Kujutis on tagurpidi kuid aju poorab selle õigetpidi". (P. Simon. Pildiraamat inimese kehast, lk.64 ). PISARANÄ ÄRE PUPILL SILMAVA VIKERK LGE EST ,,Kui vaatad peeglist oma silma, näed, et silma keskel on must ava -- pupill, selle ümber värviline vikerkest ja selle ümber silmavalge. Pupilli abil kohaneb sihji valguse muutustega. Ereda valguse puhul pupill aheneb, hämaras aga laieneb. Just nagu pildistamisel: ereda valguse puhul valime fotoaparaadi väikese ja hämaras suurema valgustusava". (P. Simon
See jaotub osadeks: poolkerad (mis omakorda jaotub kooreks ja koorealusteks neuronikogumikeks ehk tuumadeks), vaheajuks ning ajutüveks (mille jätkuks on seljaaju) 2. Ajupoolkerade koorel omakorda eristuvad neli piirkonda ehk sagarat: kukla- (oktsipitaalne), kiiru- (parietaalne), oimu- (temporaalne) ja otsmikusagar (frontaalne) 3. Ajutüvesse ja seljaajusse sisenevad ja sealt väljuvad närvid neuronijätked. Silma ehitus: Iiris: pupilli suurust kohandav kude sarvkesta taga; Pupill: Ava iirise keskel, mille kaudu valgus siseneb silma; Lääts: läbipaistev struktuur iirise taga, koondab valguse reetinale; Reetina: valgustundlik kude silma põhjas(~0.2 mm paks) Nägemisnärv: närvikiudude kimp, mis kannab visuaalse signaali reetinalt ajusse * Kepikesed (rods): ~100-120 miljonit. Väga tundlikud, must-valge nägemine (ainult 1 liik, reageerivad valgusele vs valguse puudumisele) * Kolvikesed (cones): ~5-7 miljonit. Vähem tundlikud, värvide nägemine. Kolvikesi
................................................................................ 4. Kirjuta kõrvaosadele nimetused ja vasta küsimustele KUULMEKÄIK POOLRINGKANALID TRUMMIKILE Mis tähtsust omab trummikile? Milline neist elunditest asub sisekõrvas? Mis võib põhjustada kuulmishäireid? 5. Tõmba maha kaks nimetust, mis ei sobi loetellu. Kolvike, kepike,tigu, klaaskeha, kõvakest, pupill, kuulmetõri, pimetähn. ...................................................................................................................................................... 6. Mis aitab lisaks kõrva tasakaaluelundile rulaga sõites tasakaalu hoida? ........................................................................................................................................................ NIMETA KÕRVA OSAD(3)
Kahjustused – skotoom (vaateväljade osade väljalangemine), kortikaalne amauroos e pimedus ajukoore kahjustusest (insult, kasvaja), optilised hallutsinatsioonid (epilepsia), psüühiline pimedus (ei identifitseeri, kuigi näeb), hüsteeriline pimedus. III silmaliigutajanärv (n.oculomotorius) – erinevad ülesanded – üles-alla, nina poole, üles-välja, alla-nina poole, pupill aheneb, akommodatsioon. Kahjustussündroomid – silmamuna pööratud alla-väljapoole, ptoos (ülalau halvatus), pupill lai, puudub valgusrefleks ja akkommodatsioon, eksoftalm. Supranukleaarne kahjustus – vaatehalvatused (ajutüve kasvaja, infarkt, entsefaliit, SM), ärritus – vaatekramp (epilepsia). III, IV(plokinärv), VI(eemaldajanärv) närvi halvatus – totaalne oftalmopleegia (silm keskjoonel, ptoos, müdriaas-pupill lai, eksoftalm). Nüstagm – silmaderütmiline tahtele allumatu liikumine külgsuundades, üles-alla vaatamisel. Põhjus
TAJU JA AISTINGUD TAJU Taju on tunnetusprotsess Peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult Töötleb meelte kaudu saadud infot Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk Taju peamised omadused Püsivus - inimene tajub objekti muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud Valivus - objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus Mõtestatus - inimene tajub selgemini neid objekte ja nähtusi, millel on tema silmis mingi tähendus Tajumisel on olulised ka kogemused, hoiakud ja emotsioonid- apertseptsioon Taju liigid Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Isikutaju mehhanismid on stereotüpiseerimine, identifitseerimine, empaatia, projitseerimine Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis, inimene tajub maailma kolmemõõtmeliselt Liikumistaju annab infot objektide liikumise kohta Ajataju annab teavet aja kulgemise...
silma)&silmalaud. Kaitseb veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Seda eritub koguaeg, hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed, parandab silma optilisi omadusi. Silmalihased kindlustavad kooskõlastatud&sujuva silma liikumise. Silmamuna ehitus: kerajas moodustis, kaetud mitme kestaga. Eestpoolt katab&kaitseb läbipaistev sarvkest, mis suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. Vikerkesta keskel silmaava e pupill. Vikerkest e iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. Silmaava taga silmalääts, sarnaneb luubiga. Selle ümber ripslihas, mis muudab läätsekuju või hoiab seda paigal. Pisaravedelik: niisutab, kaitseb hõõrdumise eest, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt väiksemad tolmuosakesed, parandab silma optilisi omadusi. Ripslihas: ümbritseb läätse, muudab selle kuju&hoiab ka paigal. Võrkkest: silmamuna tagaosas, soonkesta all
6) Seedeelundite talitlus ja motoorika pidurduvad 7) Paraneb vere hüübivus Ainevahetuslikult intensiivistub glükogenolüüs (glükogeeni lammutamine), glükoosi tase tõuseb, glükoneogenees intensiivitsub, lipolüüs triglütseriidide lammutamine intensiivisub. Glükogoon, kortisool, adrenaliin kontra reservid? Pikaajalisel nälgmisel adrenaliini tootmine väheneb, kortisool suureneb. Silmaava ehk pupill laieneb adrenaliini mõjul. Kõhunäärme sisesekretoorne talitlus 1) pankreas produtseerib insuliini B rakkudes 2) glükagooni A rakkudes teket stim vere glükoosisisalduse langus, sümp ns-i toonuse ja adrenaliini suurenemine, vereplasmas aminohapete .... . Glükagooni metaboolsed toimed: · Maksas väheneb glükogeeni teke, suureneb glükoosi teke · Intensiivistub glükoneogenees · Intensiivistub lipolüüs
Kordamisküsimused bioloogias 9. klassile Meeleelundid Pt 18-21 1. Silma osad, nende ülesanded, Joonisele silmaosade märkimine Sarvkest- kaitseb ja katab silmamuna, valguskiirte suunamine edasi Pupill- reguleerib silma langeva valguse hulka Silmalääts- murrab valguskiiri nii, et need koonduvad ühte punkti võrkkestal Võrkkest valgustundlikud rakud võtavad vastu valgusärritusi Pimetähn- nägemisnärvi seostumine silma võrkkestaga 2. Valgustundlikud rakud kepikesed ja kolvikesed. 1) Kolvikesed on võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud (retseptorid), mis võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kolme tüüpi (punase, kollase ja sinise jaoks) 2) Kepikesed on võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud (retseptorid), mis võimaldavad eristada musta valgest (ka objektide hele...
Samasse sugukonda kuulub kõige väiksem, Madagaskaril elav ämblikkilpkonn, kelle pikkus ei ületa 10 cm. Meil on rohkem tuntud stepikilpkonn, keda paljud ka kodus lemmikloomana peavad. Alamseltsi pöördkaelalised (Pleurodira) kuuluvad loomad saavad erinevalt eelmistest liigutada oma pead rohkem külgedele kui ülespoole. Kilpkonnade aju on väga nõrgalt arenenud ja moodustab vähem kui 1 promilli tema massist. Seljaaju on seevastu jäme ja raske. Silmad on tavaliselt hästi arenenud, pupill on ümmargune, peale kahe liikuva silmalau esineb veel pilkekile. Maitsmine, haistmine ja kompimine on samuti teravad. Näiteks oma kilprüü puudutamist tunneb loom otsekohe. Seevastu kuulmine on kilpkonnadel vilets. Maismaavormidel on trummikile paks, aga merevormidel on kuulmekäik kaetud tugevasti paksenenud nahaga. Elevantkilpkonn ehk elevant-kilpkonn (Geochelone nigra) on suurim maismaal elav kilpkonnaline, endeemne liik Galápagose saartel. Eri saartel on kujunenud erinevad
Valgus tekitab silmades ebamugavustunnet või valu.Valgustundlikkus tuleneb tavaliselt ülemäärasest valgusest, mille tõttu võrkkesta fotoretseptor-rakud on ülestimuleeritud ning saadavad nägemisnärvi liiga palju elektrilisi impulsse. See tekitab reflektoorse vastumeelsuse valguse suhtes ning ebamugavustunde või valu. valgust võib olla liiga palju, kui silm on kahjustatud (näiteks sarvkesta abrasioon või võrkkesta kahjustus) või kui pupill või pupillid ei ole võimelised normaalselt kokku tõmbuma (see kaasneb okulomotoorse närvi kahjustusega). Valguskartuse puhul tõmmatakse silmad päikesevalgusest või valgustitelt ära, varjutakse hämarasse tuppa või kantakse päikeseprille. Afefoobia ehk hafefoobia on haiglane hirm (foobia) kehalise kokkupuute ees teiste inimestega. Kokkupuudet ka tuttavate inimestega tajutakse määrdumise või sissetungi ohtu tekitavana.Mõnikord kardetakse ainult kokkupuudet vastassoost inimestega
inimene punastab või kahvatab, võib tõusta ka vererõhk *hingamises erutunud inimese hingamine kiireneb, tugeva ehmatuse või suure põnevusega võib ''hing kinni jääda '' *seedeelundkonna töös ebameeldivate emotsioonide puhul võime kogeda maos raskus tunnet, hirmu korral tunneme ,et suu kuivab *sise ja välisnõrenäärmete töös adrenaliinieritus suureneb põnevust tundes, pisaranäärmete töölehakkamine kurbuse või leina puhul . Muutused toimuvad ka silmaavas ( pupill suureneb, kui kohatakse meeldivat inimest), vere sülje keemilises koostises ning naha elektrijuhtivuses. Schachter- Singeri emotsiooniteooria Uurisid kuidas on emotsiooni puhul omavahel seotud kognitiivne hinnang ja füsiloogiline aktiveerumine 1. Füsioloogiline aktivatsioon, mida võivad tingida välis stiimulid ( ootamatu üllatus ) 2. Füsioloogilise aktivatsiooni märgistamine, mis määrab emotsiooni( erutunud inimesed usuvad ,et sobiv emotsiooni on viha, siis tunnevadki nad viha.
juures on aga tingitud refleksid. Inimesel hakkavad juba esimesest elunädalast, või juba enne sündi, kujunema tingitud refleksid, mis võimaldavad parema kohanemise. Klassikaline tingrefleks: Uurijad leidsid, et samaaegselt mingi stiimuli või ärritajaga, mille puhul ilmneb kindel reaktsioon, võib samaaegselt või enne rakendada veel teisi ärritajat. Lõpuks saab sama kindla reageeringu ka ainuüksi teise stiimuli kasutamisel. Nt. kui ere valgus paistab teile silma, aheneb teie silma pupill. Kui iga kord, mil teie silma pimestab valgus, helistada veel ka kella, kutsub mõne aja pärast ainuüksi kellahelin esile teie silma pupilli vähenemise. on operante tingitus õppimise meetod, mille korral õpime käituma läbi premeerimise ja karistamise. Luuakse seos käitumise ja tagajärje vahel- kui meid premeeritakse, siis tahame sama käitumist korrata, kui karistatakse, siis väldime sama olukorda. Näiteid võib tuua ka koolist- lapsed saavad hinde 5, kui on töö hästi sooritanud
NÄGEMISELUNDID Silm 90% kogu infost, vahemaade hindamine, ruumilisus, asub silmakoobastes. Silmalaud ja ripsmed takistavad tolmu ja muude asjade silma sattumist. Pisaravedelik silma välispind niiske, parandab silma optilisi omadusi. Silmalihased hoiavad silmi paigal, aitavad liigutada, väikseimad lihased. SARVKEST katab ja kaitseb silmamuna. VIKERKEST e IIRIS ümbritseb silmaava, pigment, millest sõötub silmade värvus. SILMAAVA e PUPILL valguskiired läbivad, liiguvad läbi silmaläätse ja klaaskeha ning koonduvad võrkkestale. LÄÄTS - valguskiired langevad sinna, ümbritseb ripslihas, mis muudab läätse kuju ning vajab seda ka paigal. KÕVAKEST katab silmamuna tagumist osa. SOONKEST palju veresooni, varustab silma rakke hapniku ja toitaintega ning osaleb silma temperatuuri reguleerimises. VÕRKKEST - katab silma tagaosa seestpoolt, valguskiired tekitavad sinna vaadeldava objekti
7. circulationem sanguinis - vereringlust circulatio, onis, III kääne, f – ringlus – sg acc sanguis, inis, III kääne, m – vere – sg gen 8. ossa manus – käelabaluud, käelabaluid os, ossis, III kääne, n, - luu – pl nom, pl acc manus, IV kääne, f – labakäsi, käelaba – sg nom, sg gen, pl nom, pl acc 9.musculus sphincter pupillae – pupilli sulgurlihas musculus, II, m – lihas – sg nom sphincter, eris, III kääne, m – sulgur – sg nom pupilla, I kääne, f – pupill – sg gen, sg dat, pl nom 2. Valida omadussõna õige vorm. Tõlkida. 1. nervus (ophthalmicus, a, um) - nervus ophtalmicus – silmanärv 2. musculus (orbicularis, e) musculus orbicularis - ringikujuline lihas/sõõrlihas 3. foramen (opticus, a, um) foramen opticus – nägemismulk 4. crista (sacralis, e) - crista sacralis - ristluuhari 5. tractus (opticus, a, um) - tractus optica - nägemiskulgla 6. os (temporalis, e) – os temporale – oimuluu 3
kollageenkiududest (sidekude) -sisaldab veresooni ja närvilõpmeid -LIMBUS: kõvakesta üleminek sarvkestaks II keskmine kest e SOONKEST 1. vikerkest -sarvkesta taga, tema keskel on -strooma sisaldab pigmenti, sellest IIRIS silmaava e PUPILL oleneb silmade värvus -rohkesti veresooni, närvilõmpeid -pupill reguleerib silma sattuva - silelihaskiud moodustavad valguse hulka silelihaste abil silmaavalaiendaja ja
seestpoolt ning selles on valgustundlikud rakud, kollatähn - koht võrkkestal pupilli vastas, kus nägemistugevus on kõige suurem, pimetähn- koht võrkkestal, kus pole valgustundlikke rakke ja algab nägemisnärv, nägemisnärv - juhib närviimpulsid ajusse, klaaskeha - aitab koondada valguskiiri Miks silmaava nõrgas valguses suureneb? Et silma liiguks paremini valguskiired. Loetle silmaosad, mida valguskiir peab võrkkestale jõudmiseks läbima? Sarvkest, pupill, silmalääts, klaaskeha. Kuidas kohaneb silm, kui vaatame algul lähedal ja siis kaugel olevaid objekte? Lähedale vaatamisel on ripslihas kokku tõmbunud, sidemed on lõdvad ja silmalääts on kumer. Kaugele vaatamisel on ripslihas lõtv, sidemed pingul ja silmalääts on lame. Miks on vaja kahesuguseid valgustundlikke rakke? Kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi ja vajavad ärrituse vastuvõtuks rohkem valgust ning kepikesed eristavad heledat ja tumedat ning
Bioloogia 9a kokkuvõte lk 48-76 HINGAMINE RAKUHINGAMISEL glükoos lõhustub hapniku toimel, mille tagajärjel vabaneb energia. Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga ja aitab vabaneda süsihappe-gaasist. Inimene hingab kopsudega. Hingamisteed- õhu liikumise teed NINAÕÕS õhu soojendamine ja mikroobine ja muu kinnipüüdmine karvakeste abil NEEL õhu suunamine kõrri KÕRI koosneb kõhredest, alumises osas o häälekurrud, mille vahel asub häälepilu, kus õhu võnkumisel tekib hääl. HINGETORU õhu soojendamine veelgi, mikroobide kinnipüüd karvakeste abil KOPSUTORUD juhivad õhu kopsudesse KOPSUD katab õhuke, libe, sidekoeline kopsukelme, nende vahele java õõs on täidetud vedelikuga mis vähendabhõõrdumist. Kopsud koosnevad mullitaolistest moodustistest miles on õhk, nendes toimb gaasivahetus. HINGAMISKESKUS närvikeskud, mis asub piklikus ajus, juhib hingamis liigutusi. Hingeldus on normaalsest sagedasem hingamine SISSEHINGAMINE ro...
Glaukoom ÕDE III Tartu 2010 1 HAIGUSEST 2 Mis haigus on glaukoom? (1) · Glaukoom ehk roheline kae on silmahaigus, mille korral kahjustub silma ja aju omavahel ühendav nägemisnärv. Rahvasuus nimetatakse glaukoomi ka roheliseks kaeks, sest kaugelearenenud glaukoomi korral näib pupill e. silmaava kõrge silma siserõhu tõttu kollakasrohelisena. 3 Mis haigus on glaukoom? (2) · Tegemist on kroonilise haigusega, mille käigus tekkivad muutused on taaspöördumatud ning võivad põhjustada nägemise kaotuse. 4 Mis haigus on glaukoom? (3) · Haigust iseloomustavad kõrgenenud silma siserõhk, nägemisnärvi kahjustus ja sellest
võrkkestas. Silma optiline süsteem tagab valguskiirte fokuseerumise võrkkestale, kus tekib vähendatud ümberpööratud kujutus. Sensorirakkudes valguse toimel tekkinud sensoripotentsiaalid kutsuvad nägemisnärvis esile aktsioonipotentsiaali, mis juhitakse nägemismeele tsentraalseid teid pidi ajukoore kuklasagarasse, kus teadvuse tasemel tekib nägemisaisting ja -taju. Silma optilise süsteemi moodustavad: sarvkest, eeskamber, lääts, klaaskeha ja pupill. (Nägemisnärv väljub pimetähnist) Ehitus: Kiudkest välimine kaitsekest, milles on sarvkest Soonkest selle koostisesse kuuluvad vikerkest, ripskeha ja pupill Võrkkest - valgustundlik kiht , kepikesed ja kolvikesed. 3) Kuulmismeel Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse välis, kesk ja sisekõrva. Sisekõrvas asuvad sensorirakud. Nendest lähtuvad impulsid suunduvad kuulmisnärvilt kuulmismeele tsentraalseid teid pidi kuulmiskorteksisse ülemises oimukäärus
kaldaäärses taimestikus. Ladina keelne nimetus Pelobates fuscus Mudakonn Mudakonn on suhteliselt väike (kehapikkus kuni 8 cm) kirev konn, kelle selg on kollakaspruun või helehall, kaetud punaste täppide ja tumepruunide laikudega, kuid kõhualune on ühtlaselt hele. Ümara kehakuju tõttu meenutab ta veidi kärnkonna, kuid ta nahk on sile, liigutused kiiremad ning tagajalgade vahel on ujulestad. tema püstise (vertikaalse) pupilliga silm. Kõikidel teistel eesti konnadel on pupill horisontaalne. Ladina keelne nimetus Rana arvalis Rabakonn Rabakonn on pisike, 5...7 cm pikkune konn, kes kuuludes nn. pruunide konnade hulka, on värvuselt pruun või hallikas, tumedate laikude või täppidega, mis muudab ta rohu, kõdunevate lehtede ja okaste vahel raskesti märgatavaksRabakonn on levinud kõikjal Eestis ning ta elupaikadeks on lehtmetsad, jõgede-äärsed lamminiidud, rannaniidud ja soode servaalad. Rabakonni võib näha toitu püüdmas nii
Silmalaud; 3. Pisaraaparaat. Silmamuna, silmalihased ja suurem osa pisaraaparaadist asuvad silmakoopas (orbita). Silmamuna: Silmamuna kestad: 1. Kiudkest e. skleera – välimine kaitsekest, valge; - sarvkest e. cornea – kiudkesta eesmine, läbipaistev osa (pole veresooni, kuid väga tundlik!) 2. Soonkest e. choroidea – palju veresooni, selle koostisse kuuluvad ka ripskeha (ümber läätse) ja vikerkest e. iiris – siin palju pigmenti – silmade värv, iirise keskel on silmaava e. pupill. 3.Võrkkest e. reetina – selle tagumine osa on valgustundlik: peal pigmendikiht, selle all retseptorrakud (fotoretseptorid) – kepikesed (must-valge nägemine) ja kolvikesed (värvitaju); nende all 2 kihti närvirakke, millede aksonitest tekib nägemisnärv. Silmamuna (järg): Silmamuna sisekeskkond: 1. Vesivedelik – värvitu vedelik, seda produtseerib ja imendab soonkest; täidab ruumi sarvkesta ja läätse vahel; vesivedeliku rõhk on “silma siserõhk” (selle tõusul tekib glaukoom)
organismist pärinevale ärritusele. meeleelund – võimaldab tajuda ümbritsevat keskkonda ja muutusi organismi sees. antikeha – immuunsus – organismi võime tõrjuda haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nened mürke. immuunsüsteem – kaitseb aktiivselt organismi haigustekitajate eest. sisenõrenäärmed – toodavad hormone. Sisenõrenäärmetel puuduvad juhad, mistõttu erituvad hormoonid otse verre. silmtäpp – pupill – reguleerib silma langeva valguse hulka. lääts – muudab kuju, et näha kas lähedale või kaugemale. võrkkest – katab silma tagaosa seestpoolt. vikerkest – ümbritseb silmaava, sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. kollatähn – koht võrkkestal kus asuvad ainult kolvikesed.Nägemisteravus on kõige suurem. kepike – eristavad musta valgest kolvike – võimaldavad tajuda värvusi
176. Kuulmisanalüsaatori osad, talitluse üldpõhimõte. TV20 sisekõrva retseptoorsed rakud-kuulmisnärv-siöd- suuraju poolkerade oimusagara koor(kuulmiskeskus) 177.Tasakaaluanalüsaatori paiknemine, osad, talitluse põhimõte Tasakaaluretseptorid paiknevad kotikeses ja ampullides-tasakaalunärv-sild-väikeaju ja seljaaju motoneuronitele. 178. Silmamuna ehitus TV21 Raamat163 Kõvakest, soonkest, võrkkest, pimetähn, nägemisnärv, tsentraallohk, klaaskeha, ripskeha, vikerkest, lääts, pupill, tagakamber, eeskamber, sarvkest 179. Kirjeldage valguskiirte teed silmas jõudmaks nägemisretseptoriteni Sarvkest-esikamber-lääts-klaaskeha-võrkkest 180. Mille abil toimub silma läätse kuju muutmine? Selgitage Lääts kumerdub lihaste abil, kaugele lihased lõtvuvad, lähedale lihased pingul. 181. Mille abil toimub silma pupilli suuruse muutmine? Selgitage Pupill võimaldab valgust muuta. 182. Silma abielundid, nende lühiiseloomustus. TV21
BIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED (1) Silma ehitus. Erinevate osade ülesanded. Silmalaud, ripsmed ja pisaravedelik kaitsevad silma. Lihased on vajalikud silma liigutamiseks. Sarvkest katab ja kaitseb silma. Vikerkest annab silmale värvi, kaitseb päikese eest. Vikerkesta muutus on kõikidel inimestel erinev. Silmaava e. pupill sealt läheb valgus läbi, läheb väiksemaks ja suuremaks vastavalt valgusele. Reageerimine võtab natukene aega, sellepärast inimene ei näe hästi kui ta astub kas väga pimedasse või väga heledasse ruumi. Lääts ehitus sarnaneb luubile. Ripslihas muudab läätse kuju (ümbritseb läätse). Klaaskeha sültjas moodustis, valgus liigub mööda seda võrkkestale Võrkkest valgustundlikud rakud (kepikesed ja kolvikesed). Kepikesed eristavad heledat tumedast,
hallutsinatsioone, arvab et temalt koguaeg varastatakse, teda jälgitakse. Mõttemaailma väärastumine. 9.Alatoitluse võimalikud põhjused- kehvad hambad, organismi muutus omastada toitaineid, lõhna ja maitsetundlikkuse muutus, üksindusega kaasneb isutus, ravimid 10.Mis on glaukoom ja miks tekib?- Roheline kae- silmasiserõhk on suurenenud , on tekkinud nägemisnärvi kahjustus,sellest vaatamisvälja kahjustus. Pupill näib kollakasroheline. Mitte õigeaegse ravi korral jääb inimene pimedaks. Ravi on pikaajaline. 11.Mis on katarakt? Miks tekib?- Hallkae silmaläätse hägustumine. Valutu süvenev nägemise kadu, nägemise hägustumine. Pimedas näevad halvemini. Võib näha ka kahekordselt.Ei erista piire. Kirurgilisel teel ravitav- asendatakse lääts protees läätsega. UVB kiirgus, diabeet, ravimid, suitsetamine, alkohol 12.Mis on sarkopeenia
MILLAL ELUSTADA? 1)Teadvuse kontroll- kõneta kannatanut, raputa kannatanud, tee valu 2)Hingamise kontroll- ava hingamisteed, kuula kas kuulda hingamiskahinat, vaata kas rindkere liigub, tunne kas õhk liigub 3)Pulsi kontroll- kahe sõrmega unearterilt SÜDAMEMASSAZ Sagedus : 100x minutis. Algoritm : 30:2 Iga 3 tsükli järel kontrolli hingamist ja pulssi. Efektiivne: tsüanoos väheneb, pupill kitseneb, pulss suurtel arteritel LASTEL: Sagedus: 120x minutis (vähemalt 100korda) Algoritmid: Vastsündinu: 1:3 (kuni 1 kuu) Imik: 1:5 (1 kuu- 1 aasta) Laps: 2:15 (1 aasta- 8 aastat) Laps: 2: 30 (üle 8 aasta) 2. Minestuse, kollapsi, kooma mõiste. MINESTUS- e. sünkoop e. rammestus on lühiajaline teadvusekadu, mis on tingitud aju hapnikupuudusest erinevatel põhjustel KOLLAPS- e
Sellise toimega antibiotikumide rühmad on: Penitsilliin, Tsefalosporiin, Amiinoglügosidid, Rifampitsiin 15. Millal tekivad Penitsiliinide varased allergilised reaktsioonid?(aeg)................ Varajaste allergiliste reaktsioonide puhul võivad patsiendil esineda: a).................b)...........c)............... 16. vali õige vastus: Atropiini, toimel: a) näärmite töö tugevneb/nõrgeneb b) Silma pupill laieneb/aheneb c) Silelihaste toonus tõuseb/langeb Adrenaliini terapeutiliste annuste toimel: a) veresooned lainevad/ahenevad b) südame löögisagedus tõuseb/langeb Pesudosfodriin (Sudafed) toimib üle / adrenoretseptorite ja tema toimed limaskestades veresooned lainevad/ahenevad. II variant 1.valige õige vastus: farmakokineetika kirjedab kas: a) millised muutused organismi elutalitluses, mis on tingitud saadud ravimist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
