Psühholoogia ja loogika (1)

PSÜHHOLOOGIA AINE
Psühholoogia – on teadus inimese ja loomade käitumisest – süstematiseeritud info ja teadmised, teoreetilised seisukohad, terminioloogia, eksperimendid. Loob teooriad selle kohta, kuidas käitub.
Psühholoogia – on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, avadusvorme ning psüühika osa looduses ja ühiskonnas. Uurib midagi sisemist.
Ajalugu: 1) eelteaduslik psühholoogia (arvamuspsühholoogia) 2) filosoofia 3) teaduslik psühholoogia (W.Wundt) jaguneb filosoofiaks ja loodusteadusteks.
PSÜHHOLOOGIA HARUD (TEOREETILISED JA RAKENDUSLIKUD)
Psühholoogia struktuur:

Teoreetilised psühholoogia harud

• Üldpsühholoogia  terminoloogia , teooriad, kontseptsioonid , teadmised
  
• Eksperimentaalpsühholoogia  uurimismeetodid (sh testis), uuringute tulemused
  

Rakenduspsühholoogia harud

• on kujunenud ajaloo käigus ja on kuntslikud, peegeldades teaduse arengu taset, moodi ja kujutlust mingist nähtuste valdkonnast.
  

Kaks kontseptsiooni

Psüühiliste ptosesside kontseptsioon

• Psüühika on oma olemuselt mitte materiaalne, vaid ideaalne nähtus
  
• Psüühika avaldub materiaalsete protsesside resultaadina – iga psüühilist nähtust saab seostada mingi materiaalse protsessiga
  
• Psüühikas peegeldub tegelikkus, mis eksisteerib inimeses endas ja väljaspool.
  

Käitumise kontseptsioon

• Kuna psüühika on ideaalne nähtus, siis loobutakse selle uurimisest ja vaadeldakse neid nähtusi, mida on võimalik mõõta
  
• Stiimul  (psüühika)  reaktsioon
  

PSÜHHOLOOGIA UURIMISMEETODID

Eksperiment on tunnetusmeetod, mida iseloomustab uuritava nähtuse aktiivne mõjutamine ja kõrvalnähtustest isoleerimine . Eksperimendid seatakse uuritab psüholoogiline nähtus teadaolevaisse, suvaliselt muudetavaisse tingimustesse, milles nähtuse seaduspärasus avaldub ehedal kujul.

• Eksperimendi eesmärk on hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine.
  
• Psühholoogiline eksperiment eeldab uurija jaoks võimalust aktiivselt sekkuda katseisiku (Ki) tegevusse, eesmärgiga luua tingimused, kus psühholoogiline fakt selgelt võib ilmneda.
  
• Laboratoorne eksperiment viiakse läbi labori tingimustes spetsiaalse psühholoogilise aparatuuri abil, Ki tegevus on määratud instrutksioonidega ja Ki teab, millega on tegemist. Eesmärk on modelleerida psüühilise tegevuse mõnda külge.
  
• Loomulik eksperiment – Ki ei tea, et toimub eksperiment, toimub Ki-le loomulikes tingimustes.
  
• Psühholoogia eksperimendi piirid:
  
• Eksperimenti ei saa kasutada juhul kui on vähimgi kahtlus, et eksperiment võiks mõjuda KI-le halvasti või koguni ohtlik a.la enesehinnang langeb.
  
• Eksperimendist tulenevad järeldused võivad olla muundunud, kuna eksperimendi situatsioon on ääretult ebaloomulik
  
• Eksperimendi tulemused võivad oluliselt sõltuda Ki motivatsioonist, psüühilisest seisundist (väsimus, stress , rõõm jms), eskperimentaatori käitumisest (kärsitus jms), Ki somaatilisest seisundist (peavalu, nohu jms)
  

Vaatlus
On tunnetusmeetod, mille käigus ei mõjutata uuritava nähtuse kulgu

• Vaatluse läbiviija on passiivne ja ei sekku, ei kasutata üksinda, kasutatakse teiste meetoditega koos.
  
• Psühholoogiline vaatlus on psühholoogiliste nähtuste eesmärgipärane ja valiv tajumine , kus on loodud:
  
• Hüpoteesist lähtuv vaatluse plaan
  
• Toimub vaatlusandmete protokollimine
  
• Toimub vaatlusandmete süstematiseerimine
  
• Toimub vaatlustulemuste interpreteerimine psühholoogia teooria seisukohalt.
  
• Vaatluse iseloomu ja kestvuse järgi jaotatakse: juhuvaatlus, püsivaatlus, enesevaatlus, tunniajaline, ööpäevaringe vaatlus jne
  
• Juhuslike häirivate asjaolude võimalikkuse tõttu on üksivaatlus ainult üks lüli vaatluse ahelas, kusjuures tuleb arvestada üksivaatlusse puhul vaatlusvea võimalikkust.
  
• Vaatlusel tuleb kirja panna väga range protokoll .
  

Vestlus  viiakse läbi praktilistel eesmärkidel lisainformatsiooni saamisel

Intervjuu : Struktureeritud intervjuu (küsimusted on rangelt struktureeritud ja kõigil küsitakse samas järjekorras ja samu küsimusi) , mittestruktureeritud intervjuu, suuline , kirjalik

Küsitlus ankeedi meetod

Hinnangute leht

Testimeetod

• Testiks nim lihtsate küsimuste või ülesannete seeriat, mingi psüühilise protsessi või omaduse mõõtmiseks, kusjuures igale küsimusele või ülesandele saab vastata mõne sõna, tähe või arvu juurdekirjutamise või alla-, mahakriipsutamisega või õige vastuse valimisega esitatud vastuste valikust
  
• Testi tulemusi hinnaatakse varem kindlaksmääratud Normide põhjal.
  

Nõuded psühholoogia testidele
Teaduslik psühholoogia test peab olema:

Valiidne – mõõtma seda, mille jaoks test on mõeldud

Reliabiilne (usaldusväärne) – andma mõõtevea piires püsiva tulemuse, kui objektiivsed olud seda eeldavad

Normeeritud – testi normid peavad olema loodud

Kordamine peab olema võimalik

Standardiseeritud – võimaldama kasutamist erinevates kultuurides.
AISTINGU MÕISTE JA LIIGID
Aisting – on välis-või sisekeskkonna üksikute nähtuse või nende omaduste peegeldumine teadvuses.
Aistingud tulevad meile: nägemine, kuulmine , maitsmine , haistmine, kompamine, temperatuur.
Aistinguga seotud mõisted
Analüsaator – ühe aistingu liigiga seotud organsüsteem
Absoluutsed läved:
Alumine lävi - minimaalne hulk energiat, mis tekitab aistingu
Ülemine lävi - maksimaalne hulk energiat, mis tekitab adekvaatse aistingu
Eristuslävi - minimaalne energia hulk, mis tekitab erinevuse aistingus
Aistingute alumised läved
nägemine (küünal pimedas 48 km kaugusel)
kuulmine (tilga vee kukkumine vaikuses 6 m kaugusel)
maitse (lusikatäis suhkrut 4,5 l veele )
haistmine (imevähe parfüümi 3-toalises korteris)
taktiilne (mahe tuuleõhk 1 cm kaugusel)
Aistingutega seotud nähtused
Sensoorne isolatsioon - absoluutne stiimulite puudumine, meelte väljalülitamine
Ebaspetsiifiline tundlikkus - samalaadsete aistingute saamine erinevate meeleorganite abil (helilainete vastuvõtmine nahaga)
Sünesteesia - sama ärritaja avaldab mõju kahele või enamale analüsaatorile, tekitades mitmese kvaliteedi ( soojad ja külmad värvid, rasked ja kerged lõhnad)
Aistingutega seotud nähtused
Adaptatsioon - kestva ärrituse mõjul tundlikkus väheneb (negatiivne), uue ärritaja puhul suureneb (positiivne), valikuline alanemine (selektiivne)
Sensibilisatsioon - tundlikkuse tugevnemine teise analüsaatori mõjutamise tulemusel (nägemine teravneb kuulmisretseptorite mõjutamisel)
1)Nägemisaisting
Näeme 360-760 nm elektromagnetlaineid. Silm töötab fotoaparaadi põhimõttel. Nägemiskeskus asub aju kuklasagaral.
Värvinägemine: Kromaatiline (värvinägemine valguses) – kolvikesed: *punane vs roheline
*sinine vs kollane *must vs valge
- daltonism (värvipimedus)
- Akromaatiline (pimedas nägemine) - kepikesed
* kanapimedus
Nägemine
Pimetähn - nägemisnärvi asukoht silma võrkkestal
Järelpilt - nägemistaju inertsus, kujutise püsivus võrkkestal (nt kino efekt)
Täiendvärvid - ühe süsteemi moodustavad värvid (nt punase täiendvärv on roheline)
2)Kuulmisaisting
*Kuuleme heli 16-20000 Hz-ni. Seda tekitavad häälelained.
*Kuulmiskeskus – aju oimusagaras.
Hääle psüühilised omadused:

• hääle valjus – heli tugevus
  
• tämber – võnkumise kuju
  
• kõrgus – võnkumise sagedus
  
• hääle kestvus
  
• Kuulmine
  
• Müra – ebakorrapärane võnkumine
  
• Heli – korrapärane võnkumine
  
• Valge müra – kõikvõimalike sagedustega helide koosmõju
  

3)Maitsmine
AISTINGUTEGA SEOTUD NÄHTUSED (SENSOORNE ISOLATSIOON, ADAPTATSIOON, SÜNESTEESIA)
Sensoorne isolatsioon - absoluutne stiimulite puudumine, meelte väljalülitamine
Sünesteesia - sama ärritaja avaldab mõju kahele või enamale analüsaatorile, tekitades mitmese kvaliteedi (soojad ja külmad värvid, rasked ja kerged lõhnad)
Adaptatsioon - kestva ärrituse mõjul tundlikkus väheneb (negatiivne), uue ärritaja puhul suureneb (positiivne), valikuline alanemine (selektiivne)[ Aistingutega seotud nähtused]
Ebaspetsiifiline tundlikkus - samalaadsete aistingute saamine erinevate meeleorganite abil (helilainete vastuvõtmine nahaga)
Sensibilisatsioon - tundlikkuse tugevnemine teise analüsaatori mõjutamise tulemusel (nägemine teravneb kuulmisretseptorite mõjutamisel)
TAJU MÕISTE JA LIIGID; TAJU OMADUSED
Taju – on esemete, nähtuste peegeldumine inimese teadvuses nende vahetul mõjumisel meeleorganitele, kusjuures toimub eri aistingute ühendamine ja korrastamine asjade või sündmuste terviklikeks kujunditeks.
Taju omadused:

• Esemelisus – ei ole täielikult sündides kaasa antud vaid kujuneb tänu kompamisele ja liikumisele omandatud kogemustele
  
• Terviklikkus – aistingud peegeldavad esemete ja nähtuste üksikuid omadusi, taju on tervilik kujutis.
  
• Struktuursus – me tajume erinevate aistingute üldist struktuuri, süsteemi nt muusika kuualmisel meloodiat ja rütmi
  
• Konstantsus – meid ümbritsevad esemed esinevad sellises tingimuste mitmekesisuses (erinev valgustatus, asend ruumis, kaugus vaatlejast jms), et peame tunnistama, et nad vahetavad alatasa oma välimust ja kuju. Tänu taju konstantsusele tajume me ümbritsevaid esemeid suhteliselt püsivalt. Nt teatris – näitlejad laval, kõrghoone ülemise korruse aknast tänavale vaadates, iseenda käed, üks eespool kui teine käsi.
  
• Mõtestatus – tajutud esemetele, nähtusele püütakse omistada mingit mõtet, nimetada mõttes nimetus, tundmatu esemega kokkupuutel püütakse tabada sarnasust mingi tuntud esemega, liigitada mingisse tuntud esemete kategooriasse.
  
• Värvipimedus
  
• Apertseptsioon – on taju sõltuvus tajuva inimese psüühilisest seisundist, emotsioonidest, isiksuse omadustest, eelnevast kogemustest. Näiteks: sündmus: laulupidu , tajujad on dirigent , osavõtja, pealvaataja. Tajutav inimene on antipaatne või sümpaatne. Tajutav info on huvipakkuv või igav.
  

Taju liigid:

• Ruumitaju – on objektiivselt eksisteeriva ruumi peegeldus ja sisaldab: vormi, objekti suuruse, objektide vastastikuse asendi, objekti reljeefi, kauguse, suuna taju selles ruumis, kus tajutav objekt asub.
  
• Ajataju – on tegelikkuse nähtuste objektiivsuse kestvuse, kiiruse ja järgnevuse peegeldus. Näiteks: huvitav ja ebahuvitav tegevus – ajataju on erinev, positiivsed ja negatiivsed emotsioonid – ajataju on erinev
  
• Liikumise taju – peegeldab objekti asukoha muutumist ruumis
  
• Isikutaju – on ühe inimese tajumine teise poolt, millega kaasnevad püüd mõista, tundma õppida, hindamine, käitumise prognoos jms.
  

Taju moondumine ja taju vead:

• Kategooriate kohandamine – stereotüüpide, etalonide kasutamine
  
• Loogiline järeldamine – teise inimese kavatsuste motiivide üle otsustatakse tema kohta käiva info alusel
  
• Analoogide kasutamine – kaasinimeste üle otsustatakse iseenda sarnasuse alusel
  
• Projektsioon – teisele inimesele projetseeritakse omaenda iseloomujooni ja omadusi
  
• Juhutunnustest lähtumine – lähtutakse mingist silmatorkavast tunnusest.
  

TAHTELINE JA TAHTMATU TÄHELEPANU
Tähelepanu – on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine mingile objektile , millel on Inimese jaoks kas situatiivne või püsiv tähendus.
Tähelepanu liigid:

Tahteline – on tähelepanu teadlik ja tahtlik suunamine mingile objetkile või tegevusele. On püstitatud eesmärk olla tähelepanelik (NB!), teeme tahtepingutusi.

Tahtmatu – tekib sel juhul kui inimene ei ole püstitanud eeesmärki olla tähelepanelik.

• Tahtmatu tähelepanu põhjused: 1) välisärritaja iseloom – ärritaja tugevus või intensiivsus. 2) välisärritaja kontrastsus – erinevus foonist. 3) välisärritaja vastavus inimese seisundile, ootusele , vajadusele. 4) tunded – igasugune välisärritaja, mis kutsub esile mingi tunde, äratab tähelepanu. 5) huvi 6) ootused
  

Tähelepanu omadused:

• Tähelepanu püsivus ja kõikuvus
  
• Tähelepanu jaotuvus – kaks või enam tegevust sooritatakse samaaegselt
  
• Tähelepanu ümberlülituvus
  
• Tähelepanu hajuvus (hajameelsus)
  

MÄLU PROTSESSID
Mälu – on oma kogemuse ja muu info meeldejätmine, säilitamine, meenutamine ja unustamine.
Mälu põhiprotsessid :

• Omandamine ehk meeldejätmine
  
• Säilitamine
  
• Meenutamine
  
• Unustamine
  

Sensoorne mälu  lühiajaline mälu  pikaajaline mälu
[[Pikaajaline mälu:

• Episoodiline mälu – on mälu liik, mis keskendub inimese enda ümber ja sisaldab põhilise komponendina isiklikke kogemusi ajas
  
• Semantiline mälu – on mälu liik, mis sisaldab intellektuaalselt omandatud teadmisi, mida on õpitud, kuid pole ise kogetud.
  

Mälu liigid

Psüühilise aktiivsuse iseloomu järgi mälu liigitus

• Motoorne mälu – mitmesuguste liikumiste ja nende süsteemide meeldejätmine, säilitamine ja meenutamine
  
• Emotsionaalne mälu – on tundmuste ja tunnete mälu
  
• Kujundimälu – on kujutluste, elu- ja looduspiltide, häälte, lõhnade, maitsete mälu. Nimetatakse ka nägemismälu, kuulmismälu, kompamismälu, haistmismälu, maistmismälu.
  
• Sõnalis-loogiline mälu – sisuks on mõtted, ideed, ei ole võimalik ilma keeleta
  

Tegevuse isseloomu järgi mälu liigitus

• Tahteline mälu
  
• Mittetahteline mälu]]
  

MÕTLEMISE OPERATSIOONID
Mõtlemine on objektiivse reaalsuse vahendatud, loogilis- abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite alusel.
Mõtlemine tekib meelelise tunnetuse pinnal, kuid eeldab irdumist meelelistest tunnetusest.
Analüüs – nähtuse jagamine komponentideks
Süntees – üksikute tunnuste ja osiste liitmine
Üldistamine – oluliste tunnuste leidmine
Võrdlemine – nähtuste kõrvutamine, ühisuste ja erinevuste leidmine
1) Mõtlemise liigid
*teoreetiline
*praktiline
Diskursiivne – teadlik
Intuitiivne - alateadlik
2)Mõtlemise liigid
Divergentne – lahknev, hargnev
Konvergentne - koonduv
Produktiivne – uue idee leidmine
Reproduktiivne – vana nägemine uues valguses
Probleeme mõtlemises
*Mõtlemise heterogeensus
*Teadvuse osa mõtlemises
*Mõtlemise ja kirjaoskuse seotusest
*Kokkulangevused lapse mõtlemises ja mõtlemise ajaloolises arengus
* Animism – kalduvus pidada esemeid elusateks
*Worf – Sapir ’i hüpotees mõtlemise keelelisest relatiivsusest
EMOTSIOONIDE MÕISTE JA LIIGID; MEELEOLU, AFEKT , KIRG
Emotsioonid – nim inimese poolt läbielatud suhtumist maailma ja iseendasse. Emotsioonid väljendavad inimese rahulolu või rahulolematust oma käitumise, tegevuse, teiste inimeste ja toimuvate sündmuste suhtes. Emotsioonid tekivad inimese vajaduste rahudlamise või rahuldamatuse korral, samuti inimese reageeringuna ümbritsevas keskkonnas toimuvale.
Tundmused on inimese subjektiivne suhtumine tegelikkusesse ja iseendasse. Positiivsed tundmused, negatiivsed tundmused.
Meeleolu – on üldine emotsionaalne seisund, mis mingi aja jooksul annab värvingu inimese elamustele ja tegevustele ning mille põhjust inimene alati ei tunneta.
Meeleolu põhjusteks võivad olla:

• Inimese füüsiline seisund, Enesehinnang, Enesetunne, Elulised faktorid , Loodus, Ilm, Aastaaeg , Teised inimesed, Kunst jms
  

Afekt – on lühiajaline, tormiliselt kulgeb, plahvatuslik emotsionaalne reaktsioon, mis haarab inimese täielikult ja kontrollimatult oma võimusesse. Afektiseisundis tajub inimene ümbritsevat ebaadekvaatselt, teadvus aheneb, inimene ei anna endale aru oma tegevusest ning ei suuda enda käitumist kontollida. Afektiseisundile järgneb rahunemine, väsimus, apaatia , mida nimetatakse afektiivseks sokiks.
Ärevus – on emotsionaalne seisund, mida tekitavad võimalikud või tõenäoliseks hinnatud ebameeldivused ja mis väljenduvad kartuses, kartlikkuses, ärevuses, erutuses, rahutuses, hirmus .
Kirg – on tugev ja püsiiv tundmus , mis haarab ja valitseb inimest, avaldab tugevat mõju tema kõigile tegevustele ning väljendub mõtete, eneriga suunamises oma eemäsrgile, kire objektile.
Inimese positiivset suhtumis väljendavad emotsioonid on: rahulolu, rõõm, õnnetunne, vaimustus , uhkus, tänulikkus, austus, õrnus jms
Inimese negatiivset suhtumist väljendavad emotsioonid on: rahulolematus , mure, kurbus , meeleheide, põlgus, viha, häbi, vastikus jms.
Emotsioonid – steenilised ehk aktiivsed ja asteenilised ehk passiivsed:

Spetsiifilised emotsioonid – peegeldavad ühe kindla vajaduse iseloomu

• Altruistlikud emotsioonid – tekivad teise inimese abitamise, kaitse, koostöötamise vajaduse alusel, väljenduvad soovis teha teisele rõõmu, hoolitseda teise eest
  
• Kommunikatsiooni emotsioonid – aluseks on suhtlemisvajadus , väljenduvad soovis suhelda, jagada infot, teadmisi, mõtteid, ideid, elamusi, tunnustust
  
• Eneseteostuse ehk auahnuse emotsioonid – on seotud vajadusega lugupidamise, tunnustuse järele ja väljenduvad uhkuses, eneseaustuses
  
• Võitlusemotsioonid – hädaohu ületamise vajadus, väljendub hasardis, soovis riskida
  
• Praktilised emotsioonid – on seotud sooviga saavutada edu töös, õppimises, teha rohkem ja paremini ja väljenduvad rahulduses tehtud tööst
  
• Romantilised emotsioonid - püüd ebahariliku, tundmatu poole, ebatavalisi, imelise ootus
  
• Gnostilised emotsioonid – püüd midagi mõista, aru saada, tungida nähtuste olemusse, väljendub: imestus, arusaamatus , tõe avastamise rõõmus
  
• Esteetilised emotsioonid – ilusa tunnetamisega seotud
  
• Eetilised emotsioonid – kõlbelise tunnetamisega seotud
  
• Hedonistlikud emotsioonid – seotud kehalise ja hingelise mugavuse taotlustega, elu nautimisega, näiteks rõõm heast söögist jms
  
• Omandamise ja kogumisega seotud emotsioonid – huvi kogumise, asjade kollektsioneerimise vastu, mis ei rahulda otsest praktilist vajadust.
  

Mittespetsiifilised emotsioonid – peegeldavad inimese üldseisundeid
STRESSI MÕISTE JA STRESSORITE TÜÜBID
Tööstress – on pingeseisund, mille on põhjustanud tööl erinevad stressorid ehk stressi põhjustajad
Stressorite tüübid:

Muutused elus

Krooniline stress

Igapäevaelu pisi -stressorid

Frustratsioon = pinge, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist

Konfliktid
LÄBIPÕLEMINE
Läbipõlemine – inimestel, kes oma töökohustuste täitmisel on sunnitud suhtlema paljude inimestega.
Läbipõlemise staadiumid:

Staadium: mesinädalad – entusiasm, tööga rahulolu

Staadium: õli tulle valamine – rahulolematus tööga, töö efektiivsuse langus, unehäired, närvilisus, mikrotraumatism, suitsetamise, alkoholi tarbimise harjumuste muutmine, ostupalavik, lohutussöömine

Staadium: Kroonilised sümptomid – füüsilise haiguse sümptomid, väsimus, kurnatus , viha, depressiivsed mõtted

Staadium: peaga vastu seina jooksmine – rahulolematus kõige suhtes.
FRUSTRATSIOON
Frustratsioon on psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel.
Frustratsioon ja agressiivsus John Dollardi 1939. aastal esitatud frustratsiooniagressiivsuse hüpoteesi kohaselt viib frustratsioon alati agressiivsuseni ja igasugune agressiivsus on frustratsioonist tingitud. Hiljem on leitud, et frustratsioon võib viia ka muu käitumiseni — näiteks tekitab Martin Seligmani mudeli järgi püsiv frustratsioon läbi õpitud abituse depressiooni.
Hilisemad uurimused on näidanud, et frustratsioon tekitab agressiivsust suurema tõenäosusega kahe tingimuse juuresolekul - esiteks peab frustratsioon olema tugev; teiseks peab frustratsiooni põhjust tajutama juhusliku või ebaõiglasena, mitte ärateenitud või õiglasena
VAJADUSED JA MOTIVATSIOON
Vajadused – on isiksuse seisund, milles avaldub tema sõltuvus eksisteerimise konkreetsetest tingimustest ja mis on isiksuse aktiivsuse allikas. Vajadused: materiaalsed ja mittemateriaalsed (vaimsed) (kaks esimest on esmased ehk primaarsed vajadused) (3 järgmist on teisesed ehk sekundaardsed vajadused)

• Füsioloogilised vajadused: janu, nälg, hapnikuvajadus, uni, seksuaalvajadus jms – kõik orgnaismi eksiseetrimisega seotud vajadused
  
• Kaitstuse ja turvatunde vajadused: vajadus stabiilsuse, korra, kindlustunde järele
  
• Sotsiaalsed vajadused: vajadused sotsiaalseteks kontaktideks, teiste inimestega suhtlemiseks, info mõtete jms vahetamiseks, vajadus kuuluda kellegi hulka, samastada ennast kellegagi, vajadus mõista ja olla mõistetud, armastada ja olla armastatud , sõprusevajadus, koostöövajadus jms.
  
• Enesehinnanguga seotud vajadused: eneseaustuse vajadus, prestiizivajadus, lugupidamisvajadus , vajadus olla edukas, vajadus hoida enesehinnang suhteliselt stabiilne jms
  
• Eneseteostusvajadused: vajadus rakendada oma oskusi ja teadmisi, võimeid ja andeid.
  

Motivatsioon
Motiiv – on tegevuse alustamiseks ajend . (vajadus  motiiv tegevus)
INTELLIGENTSUSE MÕISTE
Intelligentsuse all mõistetakse üldist vaimset võimekust.
Erinevad vaated intelligentsusele:

• kiire ja adekvaatne kohanemine uute situatsioonidega
  
• maksimaalne õppimine kogemusest
  
• abstraktse mõtlemise ja sümbolite kasutamise oskus
  

Intelligentsuse paljususe suund: Võimed jagunevad (Sternbergi ja Gardneri järgi):

• lingvistilised
  
• loogilis- matemaatilised
  
• ruumilised
  
• kehalised
  
• muusikalised
  
• interpersonaalsed (teiste mõistmine)
  
• intrapersonaalsed ( iseenese mõistmine)
  

[Mis on intelligentsus ?
Intelligentsus on vaimne võime lahendada uusi või keerulisi olukordi; võime õppida oma kogemustest; võime kohaneda; võime õigesti tajuda iseloomulikke seoseid ja suhteid, mis aitab meil lahendada uusi probleeme ja orienteeruda tekkinud olukordades. See on ilmselt kõige olulisem ja kindlasti kõige enam uuritud võime, millega kaasaegne psühholoogia tegeleb. Intelligentsuskvoot ehk IQ on intelligentsuse mõõtühik.]
IQ JA EQ
Emotsionaalne intelligentsus EQ (ehk sotsiaalne intelligentsus) –
* võime mõista ennast
* suutlikkus ennast kontrollida ja motiveerida
*võime mõista teisi
*suutlikkus teisi kontrollida ja motiveerida
Eriti oluline negatiivsete emotsioonidega toimetulek : viha; kurbus, masendus; pinge; kadedus
Intelligentsuskvootsient e IQ - on arv, mis kirjeldab inimese intelligentsust ülejäänud elanikkonnaga võrreldes
TEMPERAMENDI TÜÜBID (H. EYSENCK )
Koleerik – aktiivne, optimistlik, impulsiivne , agressiivne-närviline, rahutu, muutlik , avatud; [tugev ja tasakaalustamata]
Sangviinik – jutukas, energiline , elav, muretu , tasakaalukas, avatud [tugev tasakaalustatud ja liikuv]
Flegmaatik – passiivne, ettevaatlik, mõtlik, rahumeelne , kontrollitud, kannatlik , suletud, tasakaalukas[tugev tasakaalustatud ja väheliikuv]
Melanhoolik – vaikne, pessimistlik, tagasihoidlik, ärevil-närviline, tujukas , tundlik, suletus ; [nõrga närvisüsteemiga]
** []-s I. Pavlov tüüpidest kõrgema närvitalitluse omaduste alusel
ISIKSUSE KONTROLLKESE ( EKSTERNAALSUS JA INTERNAALSUS)
Isiksuse kontrollkese –sotsiaalse õppimise teooria väidab, et inimesel on kontrollkese. selle alusel jagatakse kaheks:
Eksternaalsus
*Inimene, kes näeb kontrolli ükskõik kus väljaspool ja seletab oma edu või ebaedu väliste faktoritega
*Ma usun ,et rahulolu ja edu sõltuvad pigem teistest inimestest ja heast õnnest ning juhustest kui minust endast
*Ma usun, et kõik oluline juhtub väljaspool mind ja mul on vähe võimalusi muuta
*usuvad, et on saatus, usuvad horoskoopidesse.
*Välismaailm, juhus dikteerib , mis minuga juhtub.
Kuidas näeb ekstervenaal välja sotsiaalse pilgu all?
1.tunneb ennast välismõjude subjektina(ootab, millal hiir magavale kassile suhu jookseb)
2. madalam sotsiaal-majanduslik staatus
3. madalam stressitaluvus
4.kergemini haavatav
5.frutatsioon
6.toimib juhusele vastavalt
7.madalam enesehinnang
8.lõhiajalised eesmärgid
9.passiivne
10.madalam kohanemisvõime
11.mina-konseptsioon mitteadekvaatne.
(Internaalsus ) Internaal :
*Inimene, kes võtab vastutuse oma käitumisse ja tegevuse eest enda peale ja iseloomustab ennast kui inimest, kes suudab kontrollida oma elu.
*Ma usun, et võin kontrollida suurt osa oma keskkonnast
*Ma usun ,et olen ise oma õnne sepp .
*ma usun, et minu rahulolu ja edu sõltuvad peamiselt minust endast, minu võimetest ja jõupingutustest.
*Ma usun, et saan ise otsustada oma asjade üle ja juhtida oma tegevust.
Kuidas näeb internaal välja sotsiaalse pilgu all?
1.Kõrgem sotsiaal-majanduslik staatus
2.Individualistlik maailmakäsitlus
3.Suur stressitaluvus, parem vaimne tervis
4.Hea kohanemisvõime
5. Vastutustunne oma elu ja tuleviku eest
6.Kõrgem enesehinnang
7.Nii lühi-kui pikaajalised eesmärgid
8.Aktiivne eluhoiak
ISIKSUSE STRUKTUUR, KOMPONENDID
Persona (Kreeka keeles) – mask, roll, mida näitleja täidab
Indiviid – vaatlusalune, üksikelement hulgas, kõnekeeles negatiivselt silmapaistev inimene
Isik – inimene mistahes aspektis, peamiselt kasutavad juristid
Individuaalsus – eristus teistest
Isiksus – teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustab nn „mina“-teadvus, käitumise ja tegevuse põhijoonte suhteline püsivus tänu väljakujunenud vajaduste ja väärtuste olemasolule, suutlikkus reguleerida iseennast ja oma suhteid sotsiaalse keskkonnaga.
Isiksus kujuneb sünnipäraste eelduste, sotsiaalse keskkonna ja kasvatuse koosmõju tulemusena.
Isuksuse kujunemise teooriad:
Biogeneetilised kontseptsioonid – isiksus on sünnipäraselt antud,
Sotsiogeneetilised teooriad – miljöö ja kasvatus määravad kõik isiksuse kujunemisel
Fenomenistlikud käsitlused – (iga isiksus on kordumatu ,), isiksus on omaette fenomen ja ei sõltu ühiskonnast ega teistest inimestest
TÄNAPÄEVAL: bioloogiline faktor on eeldus, mis arendatakse elu käigus välja sotsiaalselt soodsates tingimustes.[peab aitama välja arendada]
Isiksuse struktuur: Isiksus on loomult dünaamiline struktuur, mis läheb minevikust oleviku kaudu tulevikku
1) Enamasti esitatakse isiksuse struktuur 3-4 komponendina:
* Temperament
*Iseloom
*Võimed – Võimed on isiksuse komponent , mis mõjutab suurel määral teatud tegevus sooritamise efektiivsust.
* Orientatsioon , suundus (vajadus, huvid, veendumused, väärtused, maailmavaade, suhtumised)
2) Teine käsitlus isiksuse struktuurist:
Bioloogiline allstruktuur:
*temperament
*iseloom
*Psüühiliste protsesside individuaalsed iseärasused – erinev mälu, erinev taju, tähelepanumaht , emotsionaalne tasapind …jt.
*Soolised ja ealised iseärasused – vanematel mälu vähenemine, soolte lupjumine jms .
Sotsiaalne allstruktuur:
*Isiksuse sotsiaalne kogemus – elujooksul omandatud kõik teadmised, oskused, vilumused, harjumused
*Isiksuse suundus – väärtusorientatsioon-kuhu pole isiksus tahab minna, mis väärtustest isik kinni hoiab.
Isiksuse teooriad: I grupp: Kehaehitusega seotud isiksuse teooriad[hippokrates; 1)Kehamahlade teooria Tuli-soojus(sangviinik); Õhk – külmus(flegmaatik); Vesi – Vedelus(melanhoolik); Maa- tugevus(koleerik)]
2)Isiksuse tüpoloogia(3 põhitüüpi ja 1 segatüüp) : 1)asteetiline ehk sale tüüp 2)Atleetilis-muskulaarne tüüp 3)pükniku tüüp(lai ja ümar) 4) Segatüüp
ENESETEADVUS JA MINA-PILT, NENDE KUJUNEMINE
MINA – isiksuse keskne , püsiv komponent, mis on seotud eelkõige iseenda vastandamisega ümbritsevale maailmale ja teistele inimestele ning mis kindlustab teadvuse ja käitumise järjepidevuse
Mina kui:
*Tegevuse ja elamise subjekt – ma tunnetan, mis mu ümber toimub
*Enesetunnete objekt
Eneseteadvus on teadvus, millel on subjekti enda omadused, seeega eneseteadvus on psüühiliste protsesside kompleks , mille abil indiviid teadvustab ennast kui tegevuse objekti
Enesehinnang on suhteliselt püsiv ja kompleksne hinnang iseendale . Jaguneb : 1) madal enesehinnang 2) adekvaatne enesehinnang 3) kõrge enesehinnang(vale, ülehinnatud) Ülehindamine on parem kui madal enesehinnang.
Inimese kujutlused iseendast moodustavad mina-pildid.
Mina-pildid on kujutlused ja reaktsioonid iseenda kui objekti, antud situatsioonist osavõtja kohta, milles eriliselt tähtsad on teiste inimeste arvamused.(sõbrad, tuttavad, kellest hoolime,kelle arvamus on tähti)
Empiiriline mina!(W.James)
Materiaalne mina – kõik esemed ja asjad, mis kuuluvad antud indiviidile (minu keha, varandus, auto jms) -kuidas hindad asju, mis on
Sotsiaalne mina - see, mida kaasinimesed minust arvavad
Inimesel on palju sotsiaalseid Minasid ,mis elukogemuse põhjal sulavad ühte so Abstraktne mina(„teine mina“)
Vaimne mina – inimeste psüühiliste omaduste, võimete ja isiksuste omaduste terviklik kogum.
Populaarne mina – millisena ma end teistele näitan
Intiimne mina – mida ma teelikult endast arvan
 Oleviku mina – milleks ma pean ennast antud momendil .
Dünaamiline mina – milliseks ma enda arvates kaldun saama
Ideaal-mina – milline peaks üks ideaalne inimene minu arvates olema
Tuleviku mina – milliseks saan tulevikus
Isiksuse psühholoogilised kaitsemehhanismid ehk mina kaitse
*mahasurumine ehk väljatõrjumine – pinget või rahutust tekitav impulss, emotsioon jms lülitatakse teadvusest välja, summutatakse, unustatakse
* Reaktiivne käitumine tugineb emotsioonide (emotsiooni aluseks on vajadus) ambivalentsusele, kaksipidisusele, mistõttu teadvusele vastuvõetamatu tendents asendatakse vastupidisega ( nt armunud koolipoiss)
*Projektsioon on omaenda tunnete ja tungide alateadlik ülekanne kellelegi teisele
 Projektsiooni spetsiifiline vorm on viha väljavalamine kättesaadavale objektile, patuoina leidmine.
*ratsionaliseerimine on enesepettus , püüd ratsionaalselt põhjendada absurdset või meeldivat/ebameeldivat ideed.(nt homme hakkan õppima- noot !)
*Sublimatsioon on sotsiaalselt vastuvõetamatu impulsi asendamine kättesaadava ja lubatavaga, aga ka kättesaamatu soovi asendamine millegi kättesaadavaga
*Eitamine
* Negativism on inimese selline käitumine, mis koosneb tegevustest, mis on vastupidised teiste ootustele või nõudmistele
* Regressiivne käitumine on arengutasemest madalamal tasemel käitumine (nt keerulise, ülejõu käiva tegevuse asendamine ülilihtsaga, millega kindlasti toime tuleb)
*Identifikatsioon on peamiselt seotud mehe-naise käitumisrollidega, aga ka tähtsa teise inimese käitumise, välimuse jms matkimine .
12