kohal. Pomeraniani ajalugu Pomeranianid on aretatud 16. sajandil olevatest suurtest kelgukoeradest. Pomeranianid muutusid populaarsemateks kui Inglismaa kuninganna Victoria nad kodustas. Victoria eluaja jooksul muutusid Pomeranianid poole võrra väiksemaks. Pomeraniani omasid veel Wolfgang Amadeus Mozart, Sir Isaac Newton ja Martin Luther. Pomeranian ja ta iseloom Pomeranian ei saa oma suurusest aru ning ründab tihti endast suuremaid koeri Ta on üpris isekas ning võib oma intelligentsusega heldemaid inimesi ära kasutada Pomeranianile meeldib väga joosta ja haukuda Pomeranian võib väga palju üle süüa ja paksuks minna Pomeranian vajab nädalas 2 3 korda kammimist Kasutatud materjal https://en.wikipedia.org/wiki/Pomeranian_(dog) https://www.chewy.com/petcentral/behavior-breeds-pomeranian-dog-breed/ https://thesmartcanine.com/dog-breeds/smartest-dog-breeds-list/ https://www.dogster.com/dogbreed/pomeranian https://wallpapercave.com/pomeranian-wallpaper
Haigus on seotud 15 -nenda kromosoomiga. Kromosoomid peavad poolduma, et neid oleks 2 tk. Bloomi sündroomi haigetel aga esineb tõrkeid pooldumise staadiumis, seega viieteistkümnes kromosson on defektiga ning selle tulemusena inimesed kellel Bloomi haigus, omavad kõrgemat sagedust kromosoomide purunemisel ja ümbergrupeerimisel. Geneetiline informatsioon on natuke mutanteerunud. Bloomi sündroomiga inimesed on normaalse intelligentsusega, kuigi 10% neist võivad olla vaimse puudega Üldiselt on Bloomi sündroom levinud juutite ja jaapanlaste seas kuni 95% maailmaelanikest Tavaliselt nimetataksei seda juudihaiguseks. Üks sajast on haiguse kandja, üks 48 000 -st on haige. Ohustatud on need, kelle suguvõsas on olnud kandjaid, kuna Bloomi sündroom on päritav haigus. Haigust ei ole võimalik loote eas ennetada, haigus ilmneb lapse esimestel elukuudel. Ei saa öelda , et see on ainult meeste haigus, kuna ta esineb 1
Ormusson" neilt ringelt, kes tahavad lugeda ainult ideaalkujusid omalt seisukohalt! Marie Under Under polnud tegelikult kunagi liialt konventsionell oma iseteadvuses, armastamises ja kunstis pigem ikka rebell, kuigi kõik kirjamehed, ka Adson, ka Visnapuu on teda kirjeldanud eelkõige daamina ("Ma ei ole oma elus just vähe naisi tundnud, kuid kolme suurt kunstnikku tahaksin nende hulgast küll esile tõsta, kes oma tugeva vitaalsusega ja sünnipärase peene intelligentsusega on igasuguses boheemlikus olukorras jäänud daamiks. Üks neist on Marie Under." Under oli läbi oma daamiliku oleku see, kes läks väikekodanliku moraaliga enim vastuollu ja raputas avalikkuse ees reegleid ja talasid: kirjutas julget erootilist luulet (ehk isegi tänini julgeimat ja säravaimat eesti kontekstis), pidas kirjanduslikku salongi, võitles end lahti aastaid kestnud kodanlikust, painavaks muutunud ja loovust takistavast abielust, olles kahe lapse emana ikka seksapiilne ja köitev
*Valged on indiaanlastest vaimsete annete poolest üle. Peade mõõtmine *Robert Bennet Bean mõõtis ajusid ja pani kindlalt arvudega kirja, et valge rass on intelligentsem teistest. Sama süsteemi kasutades võrdles ta mehi ja naisi. *Etteulatuvat nägu, rohkem või vähem musta nahavärvi ja krässus juukseid seostatakse tihtipeale inimese intellektuaalse ja sotsiaalse alaväärtuslikkusega(Paul Broca). *Väikesed ajud on eksklusiivselt madala intelligentsusega inimeste tunnusjooneks (Paul Broca). *Mõõdeti koljuindeksit ja näokallet, millega üritati näidata kuhugile gruppi kuulumist. *Intellektuaalsete võimete poolest meenutab täiskasvanud neeger last, naist ja seniilset valget meest (Carl Vogt). *Oli arusaam, et naised on vähem intelligentsed kui mehed. Kehade mõõtmine *Cesare Lombroso väitis, et kurjategijad tunneb ära ahvi nina järgi ja nad ei oska sageli punastada.
Kontrolltöö: vaimsed võimed - 1 katse Esita 1.R.Catelli kohaselt peegeldab see vaimne võimekus inimese üldist vaimset potentsiaali ning väljendub inimese võimes arutleda ja infot kasutada, toime tulla uute olukordadega ning koguda uusi teadmisi. Millise intelligentsusega tegemist on? Vali üks vastus. a. kristalliseerunud intelligentsus b. liikuv ehk voolav intelligentsus Õige 2. Mis asi on R.Sternbergi kohaselt praktiline intelligentsus? Vali üks vastus. a. Oskus mõelda välja midagi uut või regaeerida mingile olukorrale uudsel/leidlikul viisil. b. Võime mõista ja lahendada igapäevaelus esinevaid olukordi. c. Väljendab inimese võimet koguda uut infot. Õige 3. Voolav intelligentsus vanemas eas... Vali üks vastus.
inimene suuunab oma arvamused ja mõtted teatud kindlale kuulajaskonnale. · Kant peab valgustust eriti tähtsaks religioonis, kuna religioonis tegutses tol ajal ühiskonna koorekiht, kel lasus suur vastutus ühiskondlike ja moraalsete normide arendamises. · Kant arvab, et kõik inimesed peaksid olema ise piisavalt pädevad vastu võtma erinevaid otsuseid ja ise kõiges orienteeruma. Siis võiks valgustust võrrelda kui intelligentsusega. Mida rohkem inimene harrastab isemõtlemist ja initsiatiivi haaramist, seda intelligentsem ta on. Ilmselt mitte alati, kuna intelligentne võib olla ka inimene kes kasutab info saamiseks teiste allikate abi.
Näiteks kui vanemad kasvatasid oma lapsi, siis ka nende lapsed kasvatavad oma lapsi. Intelligentsust võib arendada. Lasteaiaõpetajad ja vanemad latel aitavad intelligentsust arendada. Näiteks raamatute lugemine ja loetu üle arutlemine ja analüüsimine; diskussiooni korraldamine; võib olla ekskursioon kunstigaleriisse ja muuseumisse; KIRJANDUS ,,Intelligentsuse psühholoogia" Rene Mõttus, Jüri Allik, Anu Realo ,,Töö emotsionaalse intelligentsusega" Daniel Goleman ,,Sotsiaalne intelligentsus" Daniel Goleman TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
erinevused rumalate ja tarkade rottide vahel väga väikesed, nn. rumalad lahendasid neile antud ülesandeid umbes sama hästi kui targad tegid seda keskmistes tingimustes, tarkade tulemused paranesid aga üsna vähe. Väike oli tulemuste erinevus ka halbades tingimustes, kus rottide puur oli kitsas ja igav. Rumala liini rotid said veidi halvemad tulemusi kui keskmistes tingimustes, kuid tarkade intelligentsus langes oluliselt, olles enam vähem võrdne rumalate intelligentsusega keskmistes tingimustes. Lõpetuseks tahaksin öelda, et ehkki intelligentsus on väga oluline omadus ja seda eriti edule orienteeritud ühiskondades nagu Eesti, ei tohiks seda üle tähtsustada. Palju olulisemad ja seda mitte ainult inimeste vahelisi suhteid arvestades, vaid ka tööalast edu silmas pidades, võivad olla mõned isiksuse omadused nagu soojus, avatus ning mõistmis- ja kaasatundmisvõime, mis kuidagi ei sõltu sellest, kas inimene on geenius või
Vali üks vastus. a. intelligentsustestid b. spetsiifilised võimekustestid c. teadmiste- ja sooritustestid d. kasutatakse kõiki eelpool nimetatud vahendeid Question 5 Punktid: 1/1 R.Catelli kohaselt peegeldab see vaimne võimekus inimese üldist vaimset potentsiaali ning väljendub inimese võimes arutleda ja infot kasutada, toime tulla uute olukordadega ning koguda uusi teadmisi. Millise intelligentsusega tegemist on? Vali üks vastus. a. kristalliseerunud intelligentsus b. liikuv ehk voolav intelligentsus Question 6 Punktid: 1/1 Vaimsete võimete puhul eristatakse kolme üldist liiki võimeid. Pange iga võime vastavusse õige kirjeldusega. üksikvõime spetsiifilised võimed, mida ei ole võimalik jaotada osadeks (nt. taju või reaktsiooni kiirus) d erivõimed võimekus mingil konkreetsel alal (nt. ruumiline võimekus) üldvõimed erinevate võimete kogum Question 7
Sama süsteemi kasutades võrdles ta mehi ja naisi. Peatükki lõpuni kirjutab Gould Paul Bronca´st ning tema ümber olevatest teadlastest. Ta mõõtis ka koljusid, sama tehnikaga nagu Morton, tinakuulidega, kuigi veidi täiendatud moel. Bronca väitis, et etteulatuvat nägu, rohkem või vähem musta nahavärvi ja krässus juukseid seostatakse tihtipeale inimese intellektuaalse ja sotsiaalse alaväärtuslikkusega ning väikesed ajud on eksklusiivselt madala intelligentsusega inimeste tunnusjooneks. Juttu tuleb veel suurte ajudega sakslastest, väikeste ajudega meestest, kes olid üsna silmapaistvad, oma elus, suurte ajudega kurjategijatest, naiste ajudest ning ka kolju indeksist.
päritavuskoefitsendid märgatavalt kõrgemad - Intelligentuse päritavus 2015 - Ülegenoomne kompleksomaduse analüüs: alternatiivne võimalus päritavuskoefitsnedi leidmiseks, kus sugulusaste tuletatakse inimeste geneetilisest sarnasusest. Selliselt leitud päritavus on intelligentsusel ca 30%ˇ - Genome-wide polygenic score GPS – ülegenoomsel uuringul põhinev intellientsuse skoor mis kombineerib infot väga paljudest teadaolevatest intelligentsusega seotud polümorfidest - Päritavus suureneb elu jooksul – 20% lapsepõlves, 80% vanemas eas – isiksuseomadustega vastupidi - Intelligentsus ühendab geneetilisi efekte erinevatele elementaarvõimetele - Assortatiivne paarumine – intelligentsuse puhul parternite vaheline korrelatsioon suurem kui teistel käitumisomadustel - Intelligentsuse päritavus 2018 - Polügeensed skoorid läinud täpsemaks - Grupierinevuste põhjused
juhtidele nõuandeid, kuidas läbi parema suhtlemise töö tulemusi parandada. Teosed: The Meditative Mind (1989) Emotional Intelligence: Why it can matter more than IQ (1995; eesti keeles: Emotsionaalne intelligentsus: Miks võib EQ olla tõhusam kui IQ, 2000, tõlkinud Inga Koppel, Mari-Ann Mändoja, Viivi Verrev ja Piret Viilu) Vital Lies, Simple Truth (1996) Working with Emotional Intelligence (1998; eesti keeles Töö emotsionaalse intelligentsusega: Emotsionaalse intelligentsuse kasutamine,2001, tõlkinud Aivo Roos) Primal Leadership: Realizing the Power of Emotional Intelligence (2002; kaasautorid R. Boyatzis ja A. McKee) Destructive Emotions: How We Can Overcome Them (2003) Praegu saab lugemist ja infot tema veebisaidilt: http://www.danielgoleman.info/ Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus on võime oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada.
Selle arvutamiseks tuli inimese intelligentsusvanus jagada tema eluvanusega ja korrutada 100ga. N: saadi 10aastase lapse intelligentsusvanuseks 11,5. Tema IQ on 11,5:10x100=115. Tänapäeval kasutatakse IQ arvutamiseks spetsiaalseid tabeleid, mille põhjal teisendatakse testis saadud punktid IQ väärtuseks. Kui testi tegijaid on piisavalt palju, siis langeb enamik vastuseid tavaliselt keskmisse vahemikku, võrdselt on esindatud nii vaimselt mahajäänud kui väga kõrge intelligentsusega inimesed. IQ tulemust 90-100 peetakse normaalseks, üle 130 on ülihea ja alla 70 viitab vaimsele mahajäämusele. Väga kõrge IQga inimesed ei tarvitse olla loovad. Albert Einsteini IQ oli 173, Merilin Machil aga 230. Seega on loovus ja IQ punktisumma eri nähtused.[3] 3.7 Enamlevinud testid Tänapäeval on väga populaarsed David Wechsleri intelligentsustestid eraldi lastele ja täiskasvanutele. Neid peetakse parimateks intelligentsustestideks läbi aegade. Binet-
mööblit, remondivahendeid)? Jah Kontrolltöö nr 2: vaimsed võimed 1) J.Alliku kohaselt on võimalik intelligentsustestide tulemuste põhjal ennustada, kuivõrd edukas on inimene oma edasistes õpingutes või tööalases elus. Õige 2) R.Catelli kohaselt peegeldab see vaimne võimekus inimese üldist vaimset potentsiaali ning väljendub inimese võimes arutleda ja infot kasutada, toime tulla uute olukordadega ning koguda uusi teadmisi. Millise intelligentsusega tegemist on? liikuv ehk voolav intelligentsus 3) Millist tüüpi mõõtvahenditega hinnatakse psühholoogias inimese vaimset võimekust? kasutatakse kõiki eelpool nimetatud vahendeid Vaimsed erivõimed on omavahelises seoses. Õige 4) C.E.Spearman rääkis oma teoorias sellest, et vaimne võimekus jaguneb kaheks osaks üldiseks vaimseks võimekuseks ning erivõimeteks. Kumma kohta kehtib järgnev kirjeldus: tegemist on kaasasündinud võimekusega, mis püsib
DCDC2 geenist. Muteerunud geenivorm häirib aju lugemiskeskuste funktsioonide väljaarenemist. DCDC2 geen paikneb kuuendas kromosoomis ning dr Jeffrey Grueni poolt juhitud teadlaste arvates põhjustab selle mutatsioon kuni 20% düsleksia juhtudest. Ka teisi geene on seostatud düsleksiaga. Nii on Karolinska Instituudi (Rootsi) teadlased teinud kindlaks kolmandas kromosoomis paikneva vastava ROBO1 geeni. Düsleksia põhjustab õpiraskusi, mille puhul normaalse intelligentsusega inimestel on püsivad märkimisväärsed raskused lugemise, kirjutamise ja õigekirjaga. Umbes 4% elanikkonnast on tõsiselt düslektilised ning 6% esinevad väiksemad probleemid. Avastus peaks võimaldama düsleksia varasemat diagnoosimist, mis omakorda tähendaks, et hariduslikud programmid düslektilistele lastele saaksid alata varem. Mida varem eriõppega alustatakse, seda suurem on tõenäosus, et düsleksiat põdevad inimesed saavutavad oma võimete maksimumi. (BBC News 2005)
Ja seda sellepärast, et igal juhul on inimene kellegi või millegi ori. Kasvõi omaenda himude ja tahtmiste. Seega on hea peremehe ori võibolla ka kõige vähem piiratud mõtlemisega. Kuid milline on hea peremees? Hea peremees on kõige lähemal täiuslikkusele. Täiuslik on hea karjane, kes jätab oma elu lammaste eest. Piiblis räägitakse silmahimust, lihahimust ja elu kõrkusest, kus tuleb kõik halb. Mõtlemise või intelligentsusega pole siin mingit tegemist. Kui, siis ehk niipalju, et intelligentne inimene oskab paremini oma tegusid õigustada. Eriti hästi oskab seda teha religioosne inimene, kelle käsutuses on mingi pühakiri. Mida kõike näiteks piiblist välja on loetud ja hoidku Jumal selle eest, mida sealt veel välja loetakse. Koraani ma ei tunne, kuid kahtlustan selles osas mingit analoogiat. Seega, religioon ei avarda, ega tapa mõtteid, vaid ainult suunab neid. Ka kinnisidee on mõte ja
erinevused rumalate ja tarkade rottide vahel väga väikesed, rumalad lahendasid neile antud ülesandeid umbes sama hästi kui targad tegid seda keskmistes tingimustes, tarkade tulemused paranesid aga üsna vähe. Väike oli tulemuste erinevus ka halbades tingimustes, kus rottide puur oli kitsas ja igav. Rumala liini rotid said veidi halvemad tulemusi kui keskmistes tingimustes, kuid tarkade intelligentsus langes oluliselt, olles enam vähem võrdne rumalate intelligentsusega keskmistes tingimustes (4). 5 2.2 Pärilikkuse osakaal Geenidest tingitud muutlikkust nimetatakse pärilikkuse osakaaluks intelligentsuse kujunemisel ning kõige otsesemalt saab seda mõõta lahus kasvanud ühemunarakukaksikute intelligentsuste vahelise korrelatsiooniga, mis erinevates uurimustes ulatub 0,68 kuni 0,8 e. 68 - 80%-ni intelligentsuse muutlikkusest
olulisemgi kui IQ. Nimelt tema arvates emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. Tema näide selle kohta on, et kui inimene ei sea eesmärke ega püüdle nende poole, ei tarvitse ta hoolimata oma vaimuannetest midagi erilist saavutada. Golemani teooriat on palju kritiseeritud. Peamiselt on kaheldud selles, kas emotsionaalsel intelligentsusel on midagi pistmist intelligentsusega. Arvatakse, et tegu on pigem emotsionaalse kompetentsusega. Samuti heidetakse ette, et puudub emotsionaalse intelligentsuse korrektne diagnoosimise vahend. Emotsionaalselt intelligentne inimene mõistab hästi teiste hingeelu ja seab endale elus selgeid sihte. Ta on võimeline ennast vastavalt olukordadele muutma ja tundeid kontrollima. See kui inimene on intellektuaalselt intelligentne ei tähenda veel, et ta ka emotsionaalselt intelligentne oleks.
See hõlmab vaimsete operatsioonide teadlikku ja juhitud teostamist. Seda vormi vajatakse olukorras, kus probleemi lahendamisel ei saa toetuda sisseharjunud rutiinile. Kristalliseerunud intelligentsus hõlmab omandatud teadmisi. Siia alla kuuluvad verbaalsed teadmised ja oskused, mis tulevad kasusks selliste probleemide puhul, millega ollakse juba kokku puutunud. Voolava ja kristalliseerunud intelligentsuse vahel on ilmne seos. Kõrge voolava intelligentsusega inimene on tõenäoliselt kiire õppija ning omandab seetõttu kerge vaevaga need oskused ja teadmised, mis on aluseks kristalliseerunud intelligentsusele (Moodle, Psühholoogia- intelligentsus). 1.5. INTELLIGENTSUSE ELEMENDID Intelligentsust mõjutab vaimne kiirus. Inimesed, kelle IQ on kõrgem, reageerivad ülesannete puhul kiiremini. Lisaks mõjutab intelligentsust ka võime hoida meeles erinevaid eesmärke ja juhtida oma tähelepanu õiges suunas
Selle arvutamiseks tuli inimese intelligentsusvanus jagada tema enda vanusega ja korrutada 100ga. N: saadi 10aastase lapse intelligentsusvanuseks 11,5. Tema IQ on 11,5:10x100=115. Tänapäeval kasutatakse IQ arvutamiseks spetsiaalseid tabeleid, mille põhjal teisendatakse testis saadud punktid IQ väärtuseks. Kui testi tegijaid on piisavalt palju, siis langeb enamik vastuseid tavaliselt keskmisse vahemikku, võrdselt on esindatud nii vaimselt mahajäänud kui väga kõrge intelligentsusega inimesed. IQ tulemust 90-100 peetakse normaalseks, üle 130 on ülihea ja alla 70 viitab vaimsele mahajäämusele. Väga kõrge IQga inimesed ei tarvitse olla loovad. Albert Einsteini IQ oli 173, Merilin Machil aga 230. Seega on loovus ja IQ punktisumma eri nähtused. Enamlevinud testid Tänapäeval on väga populaarsed Wechsleri intelligentsustestid mis on mõeldud eraldi lastele ja täiskasvanutele. Neid peetakse parimateks intelligentsustestideks läbi aegade
planeerimine ja teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel. 2. Kogemuslik komponent kogemuste mõju intelligentsusele. Korduvas situatsioonis kasutame teadmisi ja kogemusi automaatselt, uued olukorrad nõuavad uut lähenemist. Probleemi peab hoolikalt analüüsima, enne kui leiame sobiva lahenduse. Sarnaneb Catelli fluiidse ja kristalliseerunud intelligentsusega. 3. Seotus väliskeskkonnaga intelligentsuse avalik külg. Eri kultuurid seavad esiplaanile erinevaid ülesandeid. Sternberg rõhutas, et intelligentsus peab olema praktiline ning tähenduse annab ainult kindel sotsiaalne ja kultuuriline keskkond. Üldiselt valitseb tänapäeval seisukoht, et noorte intelligentsuses on pärilike ja keskkonnategurite mõju umbes võrdne (Eysenck, 1998). Testi tulemusi võivad mõjutada ka mitmesugused haigused ja samuti inimese vanus
Kultuurilis-sotsiaalsed vajadused on ....: Vali üks: a. orgaanilised ja sotsiaalsed vajadused b. orgaanilised ning füüsilise aktiivsuse vajadused c. sotsiaalsed ja vaimsed ehk intellektuaalsed vajadused d. vaimsed e. intellektuaalsed vajadused R.Catelli kohaselt peegeldab see vaimne võimekus inimese üldist vaimset potentsiaali ning väljendub inimese võimes arutleda ja infot kasutada, toime tulla uute olukordadega ning koguda uusi teadmisi. Millise intelligentsusega tegemist on? Vali üks: a. kristalliseerunud intelligentsus b. liikuv ehk voolav intelligentsus Küsimus 7 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Inimesel on võimalus oma tundeid reguleerida kahe erineva viisi kaudu. Üks neist on kognitiivne ümberhindamine. Mis asi see on? Vali üks: a. Inimene hingab korduvalt sügavalt sisse ja välja ning lõdvestab näolihaseid. b
Missioon ja elu mõte Erasmus armastas luulet ja filosoofiat. Raamatuid ja taieseid, keeli ja rahvaid ning kogu inimkonda. Ainult ühte asja kogu maa peal vihkas ta tõesti kui mõistusevastast: fanatismi. Erasmus võitles igat liiki fanatismi vastu olgu usulisel, rahvuslikul või maailmavaatelisel pinnal. Ta vihkas kõiki kangekaelseid ja ühekülgse mõtlemisega inimesi. Iseseisev mõtlemine oli talle enesestmõistetav. Kogu oma lööva intelligentsusega võitles ta kogu eluaja järeleandmatute fanaatikute vastu. Erasmuse missioon ja elu mõte oli vastandite harmooniline ühendamine humaansuse vaimus. Kuna Erasmuses olid ühendatud kõik loomisvormid, ühes inimeses koos kirjanik, filoloog, teoloog ja pedagoog, pidas ta võimalikuks, et kogu maailmas saab ühendada ka näiliselt vastuolulist. Oma elu tegeliku eesmärgina võttis ta ülla katse kõigi maade, rasside ja klasside hea tahte inimesi suureks haritlasliiduks ühendada
Poiste ja tüdrukute erinevused Aju Tüüpiliselt meeste aju suurus on 11- 12% suurem, kui naistel. Aju suurusel ei ole absoluutset mitte mingisugust tähtsust intelligentsusega aga on seletatud vahet psühhilises suuruses, meestel kui naistel. Mehed vajavad rohkem neuroneid, kontrollimaks nende lihaselist massi ja suuremat keha suurust, sest neil on suurem aju. Inimese aju koosneb mitmest eriosast: 1. Ajutüvi 2. Limbiline süsteem 3. Ajukoor Mille ma pean ära mainima, et mõhnkeha, mis vahendab informatsiooni vasaku ja parema ajupoolkera vahel on naistel 20% suurem, kui meestel.
Kuigi lapsed on veel siin suhteliselt egotsentrilised ja mõtlevad enam oma huvidele, hakkavad nad juba ka teadvustama, et teistelgi on omad huvid. Tähelepanu koondub peamiselt oma vajaduste rahuldamiseks ja teistel lastakse sama teha.[1] 2.5 Intelligentsuse areng Howard Gardner vaatleb intelligentsust kompleksse nähtusena. Ta mõistab intelligentsuse all võimet lahendada probleemevõi sooritada resultatiivseid tegevusi. Gardner ja ta kolleegid uurisid igasuguseid võimeid, mis seostusid intelligentsusega. Oma töödes on ta jõudnud veendumusele, et inimestel eristub kokku kaheksa intelligentsuse tüüpi: lingvistilis-verbaalne, loogilis-matemaatiline, ruumiline, muusikaline, kehalis- kinesteetiline, interpersonaalne, intrapersonaalne ja naturalistlik intelligentsus. Õpetaja peab meeles pidama, et iga õpilase vaimsed võimed on determineerunud nii geneetiliste faktorite kui arengukeskkonna poolt. Laste võimeid saab mõõta erinevate intelligentsus
olulisemgi kui IQ. Nimelt tema arvates emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. Tema näide selle kohta on, et kui inimene ei sea eesmärke ega püüdle nende poole, ei tarvitse ta hoolimata oma vaimuannetest midagi erilist saavutada. Golemani teooriat on palju kritiseeritud. Peamiselt on kaheldud selles, kas emotsionaalsel intelligentsusel on midagi pistmist intelligentsusega. Arvatakse, et tegu on pigem emotsionaalse kompetentsusega. Samuti heidetakse ette, et puudub emotsionaalse intelligentsuse korrektne diagnoosimise vahend. (http://et.wikipedia.org/wiki/Emotsionaalne_intelligentsus) IQ ja EQ ei ole vastandlikud pädevuse liigid, pigem lihtsalt eraldiseisvad. Meis kõigis seguneb intellekt ja emotsionaalne terasus; stereotüüpidele vaatamata kohtab suhteliselt harva inimesi, kelle IQ on kõrge, EQ aga madal või vastupidi. Tegelikult
väljaselgitamiseks. Binet, A. et Simon,T. (1905) Méthodes nouvelles pour le diagnostic du niveau intéllectuel des anormaux. L'Année Psyhologique, 11,191-244. Théophile Simon (1873-1961) 1905 Binet-Simon'i skaala : 30 testi raskusastmete järgi järjestatud; standardiseeritud umbes 50 lapsega meetriline skaala intelligentsuse mõõtmiseks klassifitseerimine (järjestusskaala) idioot, imbetsill, moron (kr. moros - juhm) idee: võrdlus keskmise intelligentsusega empiiriline kriteerium: 3,5,7,9,11 aastased lapsed, õpetajate hinnagul keskmiste võimetega, Salpêtrière'i kliiniku lapsed. Näit. Test nr. 2. Motoorne koordinatsioon: Puukuubik käeseljal. Test nr. 13. Sisendatavus: Näita, kus on pildil nitchevo. Test nr. 30. Mõistete eristamine: kurb ning väsinud. 1908. Binet-Simon'i skaala: teine versioon (normaalpopulatsioonile) - 59 testi; standardiseeritud 203 lapsel 3-13 aastastele idioot: M.A
väljaselgitamiseks. Binet, A. et Simon,T. (1905) Méthodes nouvelles pour le diagnostic du niveau intéllectuel des anormaux. L'Année Psyhologique, 11,191-244. Théophile Simon (1873-1961) 1905 Binet-Simon'i skaala : 30 testi raskusastmete järgi järjestatud; standardiseeritud umbes 50 lapsega meetriline skaala intelligentsuse mõõtmiseks klassifitseerimine (järjestusskaala) idioot, imbetsill, moron (kr. moros - juhm) idee: võrdlus keskmise intelligentsusega empiiriline kriteerium: 3,5,7,9,11 aastased lapsed, õpetajate hinnagul keskmiste võimetega, Salpêtrière'i kliiniku lapsed. Näit. Test nr. 2. Motoorne koordinatsioon: Puukuubik käeseljal. Test nr. 13. Sisendatavus: Näita, kus on pildil nitchevo. Test nr. 30. Mõistete eristamine: kurb ning väsinud. 1908. Binet-Simon'i skaala: teine versioon (normaalpopulatsioonile) - 59 testi; standardiseeritud 203 lapsel 3-13 aastastele idioot: M.A
6. Interpersonaalne intelligentsus: võime teisi inimesi "lugeda" ja sotsiaalsetes olukordades hästi toime tulla 7. Intrapersonaalne intelligentsus: - võime iseennast mõista ja oma käitumist juhtida Kriitika: # Gardneri teooria rajatud eelkõige usule, mitte kontrollitavatele faktidele. # Näiteks on raske teaduslikult kontrollida, kas loogilis-matemaatiline intelligentsus on seotud suhtlemise intelligentsusega, sest viimase mõõtmiseks pole siiani keegi loonud korralikku mõõtmisvahendit. # Samuti ei ole selge, miks sõltumatuid intelligentsusi on just seitse ja mitte vähem ega rohkem ning kas pole siiski tegemist üldise arukuse ja taiplikkusega, mis avaldub korraga mitmes valdkonnas. Robert Sternberg (s. 1949) Kolm sõltumatut intelligentsust: # Analüütiline - Formaalsete (nt kooli-) probleemid lahendamiseks # Praktiline - Igapäevaelu probleemidele # Loov
kompeneerimise teel. Teabe vahetamise e. kommunikatsiooni liigid Vahetu sotsiaalne taju 3 muutujat seoses adekvaatse sotsiaalse tajuga. 1) Kontekst (ei võrdle ennast teistega) 2) Eneseusaldus (adekvaatne ebnesehinnang 3) Teised muutujad ! Võistluslik sotsiaane kontekst loob eeldused, et õpilased end sotsiaalselt õigesti ei taju! Müra on seotud taju probleemidega. Füüsiline müra loob eeldused agressiivsuseks. Kõrgema intelligentsusega Empaatiavõimelised inimesed tajuvad sotsiaalset maailma objektiivsemalt Kes iseennast paremini tunnevad Sotsiaalset taju mõjutab: 1. Tajuja 1. Halo efekt, 2. atributsioon e omistamine, stereotüübid 2. Tajutav subjekt - esmamulje 1. Halo efekt: Nt. kui me tajume kedagi `hea' või `meeldivana', siis me kaldume kogu tema tegevust sellisena võtma. Halo efekt tekib inimese põhiomaduste üldistamisel.
Binet,H.Goddard) ja 12.küsimus Moraalse arengu etapid(L.Kohlberg) ja kriminaalne käitumine. IV. Intelligentsus ja kriminaalne käitumine Küsimusele ,,intelligentsuse" olemuse kohta pole kerge ühetähenduslikult vastata ning vaidlused selles suhtes pole teadlaste hulgas veel kaugeltki lõppenud. Samas loetakse intelligentsuse avastamist ja selle omaduse mõõtmisprotseduuride loomist XX sajandi psühholoogia üheks kõige suuremaks saavutuseks. Tänapäeva levinuim arusaam seostub intelligentsusega (vaimse võimekusega) kui mitmetähendusliku ja kogu isiksusega tihedalt põimunud karakteristikuga. Intelligentsus avaldub produktiivse mõtlemise võimes, oskuses edukalt jõuda ülesannete lahendustele, samuti oskuses rakendada oma teadmisi ja vilumusi ümbrusega edukal kohanemisel. Intelligentsus isiksuse omadusena on lahutamatult seotud kognitiivse arenguga, s.o tähelepanu, mälu, mõtlemise, tegevuse kavandamise ja probleemide lahendamisega. Laias tähenduses kuuluvad kognitiivsete
kasutamisviisi. Mängurõõm on oluline omadus, mis eristab kreatiivseid lapsi vähem kreatiivsetest. Mängurõõmu seostas Liebermann viie komponendiga: kehaline, sotsiaalne, kognitiivne spontaansus, rõõm (naermine, kõnelised sõprusavaldused) ja huumorimeel. Uurimuse tulemused näitasid, et mängurõõmu ja ideede voolavuse vahel valitses seos. Wallach ja Kogan uurimuse tulemused näitasid, et kreatiivsus on seotud intelligentsusega ja et rikas ning mitmekesine mängumiljöö soodustab loovuse ilmnemist. Hurt ja Bhavnan jaotasid lapsed uute mänguasjadega mängimise põhjal kolmeks: uurijateks, leidlikeks uurijateks ja mitteuurijateks. Selgus, et mõlemast soost leidlike uurijate loovus testide tulemused olid paremad kui uurijatel või mitteuurijatel. Ka näitasid tulemused, et üldiselt olid poisid loovus testide täitmisel paremad võrreldes tüdrukutega. Uurimus näitas, et tüdrukutest
maailm mõjutab k-nõustajat, kes peab samuti kliendi jaoks tähtsate tähenduste restruktureerimise saama hakkama ebakindluse ja kaosega nii enda fasiliteerimisele. Koostööprotsessis jõutakse kui kliendi elus, muutuma paindlikumaks ning tõenäoliselt uute tähenduste ja elueesmärkide arendama oma kognitiivseid ning emotsionaalse sõnastamiseni. Õnnestunud nõustamise tulemuseks intelligentsusega seotud oskusi. on muutunud vaated mõnele elu aspektile ning Konstruktivistlik teooria– kokku seadma, nõustatava kasvanud oskus oma eluga paremini ehitama, püstitama ja tähendab tähendust loovat toime tulla. Nõustamise käigus tegeldakse ka analüüsi või interpretatsiooni. See mõtteviis tunnetega, kasutades võtteid näiteks gestalt-
Autoritaarne, enesekeskne või lihtsalt rumalavõitu juht on iga alluva õudusunenägu. Karjun-käsen-poon-ja-lasen-stiilis juhid võiksid ju olla praeguseks juba välja surnud, aga siiski selliseid isendeid veel kohtab. Tark tippjuht või firmaomanik vahetab nad loomulikult kiiresti välja, sest nende tekitatav kahju töökeskkonnale on tunduvalt suurem kui nende kupjameetoditest tekkiv tulu. Daniel Goleman toob raamatus ``Töö emotsionaalse intelligentsusega`` välja uuringu tulemused neljakümne kahe muidu väga eduka tippjuhi mõningatest levinumatest ja väga kalliks maksma minevatest hädadest. Analüüs hõlmas juhte osakonnajuhatajatest tegevdirektoriteni, kuid sarnased probleemid ilmnesid iga positsiooni puhul. Pime ambitsioon. Peab võitma või jääma ``õigeks`` iga hinna eest, eelistab võitlemist koostööle, ülehindab oma panust, on hooplev ja upsakas, näeb inimesi must-valgelt kas
möödunud sajandi 90ndatel aastatel samuti mäluomaduste määramisega, kuid leidis õige pea, et see pole küllaldane. Tema poolt loodud esimesed intelligentsuse testid erinesid Galtoni testidest kahe põhimõtte poolest Binet püüdis mõõta intellekutaalseid võimeid ja oskusi vahetult (mitte reaktsiooniaeg, kuulmine, nägemine jne) ning töötas välja testid erinevas vanuses lastele (Galton tegeles eranditult täiskasvanute intelligentsusega). Ta tõi sisse "vaimse vanuse" mõiste, mis tähendas kindla vanusegrupi suutlikkust lahendada teatava raskusastmega ülesandeid, kusjuures ülesannete raskus kasvas koos vanusega. Intelligentsuse koefitsient (IQ) on seega vaimse vanuse ja kronoloogilise vanuse suhe, mida väljendati protsentides. Esimesed intelligentsuse skaalad, mis Binet töötas välja koos arst Theodore Simon`iga
Emotsionaalne intelligentsus Edukus sõltub rohkem just sellest, Daniel Goleman EQ osad: Võime enda ja teiste emotsioone ära tunda Võime enda emotsioone reguleerida Võime emotsioone mõtlemisse ja otsustamisse kaasata Võime luua ja hoida suhteid Saanud suure kriitika osaliseks - kordusuuringud enamasti ei kinnita teooriat - Osa EQ on tuntud isiksuseomadustena: nt hallata oma emotsioone = emotsionaalne stabiilsus/neurootilisus - Osa on seotud üldise intelligentsusega: emots äratundmiseks vaja samu vaimseid operatsioone - Enamike teadlaste arvates vanad asjad uue kõlava nime all koos, mitte ei ole tegemist omaette väärtusega 3 4 6. Isiksuse psühholoogia · mis on isiksus · kuidas omadusi liigitatakse · kultuur vs pärilikkus · analüütiline, humanistlik teooria, joone-teooria, sotsiaal-kognitiivne isiksuse mõõtmine ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA
lapsepõlvekogemustega, protseduur tõi esile teadvuse aspekte, mis varem esile kerkinud ei olnud. • Antropomeetria – kirg inimeste individuaalsete erinevuste mõõtmiste osas. • Korrelatsioon – tõi kasutusse korrelatsiooni, regresseerumise keskmise suunas ja mediaani mõisted. James McKeen Cattell (1860-1944) Töötas koos Galtoniga – arvas samuti, et meelte teravus seotud intelligentsusega. Võttis kasutusele mõiste vaimsete võimete test (mental test). Reaktsiooniaeg, käe tugevus, kahe-punkti-lävi, 10 sekundi hindamise täpsus ja muu nonsenss. Tõestati, et tema töödes ei esine reaalset korrelatsiooni mõõdetud parameetrite ja intelligentsuse/edukuse vahel. Tekkis huvi intelligentsustestide vastu ˇ Alfred Binet (1857-1911) Ei omandanud psühholoogiaharidust – koolitas end ise.
mida indiviid hindab, kui tema ressursse koormavat või ületavat ning tema heaolu ohustavat Sündmuste stressilaadungi hindamine Pole stiimulid head, ega halvad, Stressoriteks muutuvadf nad hinnangute tulemustena. Ressursside säilitamise teooria ( HOBFOLL 1989 Inimesed püüdlevad ressursside saamise säilitamise ja kaitsmise poole. Psühholoogiapõhised lähenemised: Stress seotud: Eluga rahulolul Tunnetatud võimekusega Emotsionaalse intelligentsusega SÜMPTOMID Füüsilised: südame pekslemine, kuivav suu või kurk, iiveldus, kurguvalud jne. Emotsionaalsed: Ajataju muutumine, ärevus, ängistus, emotsionaalne labiilsus, viha, agressiivsus. Impulösiivsed otsused jne. Käitumuslikud: sundliigutused, närviad küüsi jne. Soolised erinevused, uurimuste tulemused: Mehed Mehed kasutavad sorhkem Võitle või põgene taktikat, Eemaletõmbumine emotsioonidest, blokeerimine, pärssimine Meestel tekitavad rohkem stressi, suhted, töö ja raha
Nimelt tema arvates emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. Tema näide selle kohta on, et kui inimene ei sea eesmärke ega püüdle nende poole, ei tarvitse ta hoolimata oma vaimuannetast midagi erilist saavutada. Golemani teooriat on palju kritiseeritud. Peamiselt on kaheldud selles, kas emotsionaalsel intelligentsusel on midagi pistmist intelligentsusega. Arvatakse, et tegu on pigem emotsionaalse kompententsusega. Samuti heidetakse ette, et puudub emotsionaalse intelligentsuse korrektne diagnoosimise vahend. 2.2 Pärilikkus ja keskkond Osa autoreid rõhutab intelligentsuse kujunemisel keskkonna rolli, teised arvavad, et, intelligentsust mõjutavad peamiselt pärilikud faktorid. Selguse saamiseks on uuritud kaksikuid (ühesugune pärilik foon) ja lapsendatud lapsi (neid võib pere ülejäänud lastega sarnaseks teha just sama keskkond).
võimsam grupp vallutab teise ning traditsioonilised kultuurimustrid hävitatakse ja uuendused viiakse sisse jõuga. Muutuste kiirendamine- kui uuendused levivad ja nad omaks võetakse, suurendab grupp oma kultuurilist baasi, need teadmised omakorda stimuleerivad edasisi avastusi ja leiutisi. Muutuste tase on otseses seoses ühiskonna kultuurilise baasiga: mida laiem on baas, seda suurem on edasiste muutuste tõenäosus. Leidlikkus ei ole seotud intelligentsusega erinevustega maailma rahvastiku hulgas, pigem akumuleerunud teadmistega, seetõttu ongi hakanud sotsiaalsed muutused ühiskonnas toimuma üha kiiremas tempos. Kultuuriline lõtk- tendents, kus kultuuri eri osad kalduvad pärast uue tehnoloogia sisseviimist muutuma ja kohanduma erineva kiirusega. Tehnoloogia difusiooni mudel- üks võimalikke mudeleid kirjeldamaks kultuurilise lõtku mõjusid, mis esinevad uuenduse kasutuselevõtust kuni sellest tuleneva
· suurendab motivatsiooni ja eneseusku · aitab luua avatud suhteid · aitab mõista enese ja teiste tegelikke vajadusi. Kuidas EQ-d arendada? EQ arendamiseks ei piisa raamatute lugemisest, loengute kuulamisest ega lühiseminaride külastamisest. Uute oskuste õppimine nõuab oma harjumuspärase uskumuste ja veendumuste süsteemi revideerimist ja pidevat tööd endaga. Uuringud näitavad, et aju limbilistest piirkondadest juhitud oskusi (st. emotsionaalse intelligentsusega seotud oskused) on kõige parem õppida pikaajalise harjutamise ja tagasiside kaudu. Põhiliselt omandab aju EQ oskused kõik alates eneseusaldusest ja oma emotsioonide äratundmisest kuni empaatia ja veenmisoskuseni kaudse õppimise teel ehk õppides kogemustest. Kõige tõhusam on EQ oskusi arendada spetsiaalses arendusgrupis. Grupis osalemine loob tingimused EQ õppimiseks: toetava ja usaldusliku grupi olemasolu teeb muutuse võimalikuks.
ed.uiuc.edu/EPS/PES- Yearboock/93docs/BLACKER.HTM James Carratt, Design and technology, Cambridge Uneversity Press, 1991. Eesti keele sõnaraamat, Toimetanud T. Erelt, Eesti Keele Sihtasutus, Tln 99. Eesti põhi – ja üldkeskhariduse riiklik õppekava, RT I , 65/69, 1969. R. M. Gagne, M.P.Driskoll, Õpimise olemus ja õpetamine, Trt, 92. S. Heinla, Õpilaste loovuse seostest nende intelligentsusega, õppeedukusega, ja õpingute jätkamise kavatsustega, TPÜ Magistritöö, Tln, 1995. J. Hytönen, Lapsekeskne kasvatus , TPÜ kirjastus, Tln, 2000. H. Isok, A. Kõrbe, E. Meiorg jt, Poiste tööõpetuse jaotusmaterjal, Valgus, Tln,82. A. Kampmann, E – töölehtede koostamise käsiraamat klassi – ja aineõpetajale, TPÜ, Magistritöö, Tln, 2001. E
ed.uiuc.edu/EPS/PES- Yearboock/93docs/BLACKER.HTM James Carratt, Design and technology, Cambridge Uneversity Press, 1991. Eesti keele sõnaraamat, Toimetanud T. Erelt, Eesti Keele Sihtasutus, Tln 99. Eesti põhi ja üldkeskhariduse riiklik õppekava, RT I , 65/69, 1969. R. M. Gagne, M.P.Driskoll, Õpimise olemus ja õpetamine, Trt, 92. S. Heinla, Õpilaste loovuse seostest nende intelligentsusega, õppeedukusega, ja õpingute jätkamise kavatsustega, TPÜ Magistritöö, Tln, 1995. J. Hytönen, Lapsekeskne kasvatus , TPÜ kirjastus, Tln, 2000. H. Isok, A. Kõrbe, E. Meiorg jt, Poiste tööõpetuse jaotusmaterjal, Valgus, Tln,82. A. Kampmann, E töölehtede koostamise käsiraamat klassi ja aineõpetajale, TPÜ, Magistritöö, Tln, 2001. E
Näide või fakt (tõestisündinud) juhtumi (värvikas) kirjeldus; Statistika kitsamalt valimi mõõtmistulemuste esitamine ja üldistamine, laiemalt numbriline fakt Põhjuslik jada väites sisalduva põhjus-tagajärje seose samm-sammuline selgitamine Süvenemise tõenäosus Inimeste individuaalsed erinevused süvenemises: Tunnetusvajadus (Cacioppo, Petty &Morris, 1983). Seotud intelligentsusega Hinnangu andmise vajadus Infotöötlemise enese-tõhusus Kallutatud infotöötlus Minapildi motivatsioon kallutab kaalutlemist infotöötluses. Infotöötluse kallutatus sõltub parasjagu aktiveeritud vajadusest: Mõistmisvajadus = tasakaalus töötlus; Kuumisvajadus = vastutulelik töötlus; Minapildi vajadus = olemasolevate hoiakute kinnitav töötlus. Kaks info töötlemise reziimi TAHTMATUS vaistlik
Psühhopaatia uurimine on toimunud enamjaolt sarnaselt teiste psühholoogia valdkondade uurimisel, kuid esineb ka teatavaid erinevusi. Näiteks on psühhopaatia tuvastamisel kõige olulisemat rolli mänginud vaid üks valideeritud tööriist PCL-R (Psychopathy ChecklistRevised), mistõttu on tõstatunud probleem abivahendi ning diagnoosi võrdsustamisest. Oluline on meeles pidada, et PCL-R testi skoor võrdub psühhopaatiaga samal määral kui IQ-test intelligentsusega. Ajalugu. Kaasaese lääne psühhopaatia konseptualiseerimine saab alguse 1800. aastatel Pineli ning Pritchardi töödest. Siin kohal on märkimisväärne, et termin "psühhopaatia" võeti kasutusele alles 19. sajandi lõpus Saksa psühhiaatri J. L. Kochi poolt. Koch rakendas psühhopaatiat, vastupidiselt tänapäevasele kasutusele, neuroosile, vaimsele alaarengule ja paljudele teistele isiksuse häiretele. Varajased kirjeldused psühhopaatiast on mitmesugused
Kognitiivse stiili mõiste, selle sarnasus ja erinevus intelligentsusest. Kognitiivne stiil iseloomustab inimeste erinevusi informatsiooni tajumisel ja organiseerimisel. Mõned reageerivad kiiresti, teised on järelemõtlikumad, isegi kui on võrdsel määral ettevalmistatud ülesannete lahendamiseks. Erinevused kognitiivses stiilis (endas?) avalduvad pigem ülesannetele lähenemise viisis kui nende lahendamise tõhususes. Sarnasused intelligentsusega. Kognitiivset stiili iseloomustatakse omadusena, mis jääb vaimsete võimete ja isiksusjoonte vahele. Kuigi kognitiivse stiili ja efektiivse õppimise vahel otsene seos puudub, siis mõjutab see siiski meie tegevuse kvaliteeti konkreetsetes oludes. Erinevused intelligentsusest. Kognitiivne stiil ja loovus iseloomustavad inimeste käitumist mitmesugustes elusituatsioonides ja
harjutamisel ja valikulisel sarrustamisel. Õppeteooriaga ei saa seletada keele ülereguleerimise nähtust 3-4 aastaste laste seas. Keeleorganiteooria. Keele keerukate reeglite omandamine on võimalik üksnes tänu sellele, et inimesel on keele omandamiseks pärilikud eeldused. Keeleorganiteooria kasuks räägib ka kriitiline periood, mis on ajavahemik, mille vältel ajus paiknev keeleorgan on tundlik keelekeskkonna mõju suhtes. Kognitiivne teooria. Seostab keeleõpet intelligentsusega ning ütlevad, et loomad ei suuda inimkeelt õppida vajaliku intelligentsuse puuduse tõttu. Bioloogiline teooria. Loomadel ei ole kaasasündinud keelelisi võimeid, keeleorganit, mis laseks omandada keelt. Katsetest simpanseid rääkima õpetada (viipekeeles) näitavad, et simpansid suudavad selgeks õppida sõnavara kui mitte grammatikat. Ahvid ei ole võimelised aru saama inimkeele süntaksist ehk reeglitest, mille alusel moodustatakse mõtestatud sõnade järjestus.
- Seostub igapäevaste probleemide lahendamisega ja on sõltuvuses inimese sotsiaalsest ja kultuurilisest keskkonnast 27. Soolised ja grupilised erinevused võimetes. Sugu: - Meestel paremad tulemused ruumilises mõtlemises ja laialdases fakti teadmises. - Naistel parem sõnaline võimekus ja lühimälu. Etnilised grupid: - Negriidid < europiidid < mongoliidid Väga palju on tegelenud rassilise intelligentsusega Arthur Jensen. Jensen väitis, et tema uuringutulemuste põhjal saab öelda, et üldine kognitiivne võimekus on oma olemuselt päritav seadumus, mille määravad peamiselt geneetilised, mitte keskkondlikud tegurid. Ta oli ka seisukohal, et kui assotsiatiivne õppimine, ehk meelde jätmise võime, on rasside vahel võrdselt jaotunud, siis kontseptuaalne mõtlemine, ehk sünteesivõime, esineb asiaatidel rohkem kui valgetel. Ta järeldas oma andmetest, et keskmiselt on
lühendatult IQ. Selle arvutamiseks tuli inimese intelligentsusvanus jagada tema eluvanusega ja korrutada 100ga. N: saadi 10aastase lapse intelligentsusvanuseks 11,5. Tema IQ on 11,5:10x100=115. Tänapäeval kasutatakse IQ arvutamiseks spetsiaalseid tabeleid, mille põhjal teisendatakse testis saadud punktid IQ väärtuseks. Kui testi tegijaid on piisavalt palju, siis langeb enamik vastuseid tavaliselt keskmisse vahemikku, võrdselt on esindatud nii vaimselt mahajäänud kui väga kõrge intelligentsusega inimesed. IQ tulemust 90-100 peetakse normaalseks, üle 130 on ülihea ja alla 70 viitab vaimsele mahajäämusele. Väga kõrge IQga inimesed ei tarvitse olla loovad. Albert Einsteini IQ oli 173, Merilin Machil aga 230. Seega on loovus ja IQ punktisumma eri nähtused. ENAMLEVINUD TESTID Tänapäeval on väga populaarsed David Wechsleri intelligentsustestid eraldi lastele ja täiskasvanutele. Neid peetakse parimateks intelligentsustestideks läbi aegade. Binet-Simoni ja
MILLISEID JÄRELDUSI TEHA OMA TULEMUSEST? Ütleksin, et mitte eriti tõsiseid nagu testidest ikka. Nagu juba öeldud on tegemist ennustamisega ning peaaegu paratamatud on ka juhuslikud vead. Madalaid tulemusi peaks uskuma vähem (ja selline lähenemine ei ole mõeldud mitte üksnes optimistidele), sest ebasoodsate asjaolude (magamata öö, väsitava nädala lõpp, tühi pastakas, kojuununenud prillid jne.) kokkulangemise korral võib ka keskmise intelligentsusega inimene saada nõrga tulemuse. Tugeva tulemuse eksikombel saamine on keerulisem, see on võimalik vaid juhul, kui testi ollakse enne näinud või istutakse väga andeka inimese kõrval ning ollakse piisavalt hea nägemisega, et naabri testist maha kirjutada. SOOVITUSI TESTI TÄITMISEKS On leitud, et testitäitmiskursustel käimine parandab intelligentsustesti tulemust umbes 15%, mis on just parasjagu nii palju, et tõsta oma madalat tulemust keskmisele või keskmist tugevale tasemele
annaabi.ee 
