METSSIGA Metssiga on Euroopas laialt levinud, puududes Inglismaal ja enamikus Skandinaavias. Neid leidub veel Aafrika ja Aasia lõunaosas. Eesti alale on ta viimast korda sisse rännanud selle sajandi alguses, olles siin oma levila põhjapiiril. Täielikult puudus ta siin 17. - 19. sajandil valitsenud külmemal perioodil. Ta on kiilja kehakujuga: keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa. Ninamik on tal tugeva tundliku kärsaga, mis aitab tal toitu leida ja maa alt kätte saada. Karvkate on mustjaspruunist hallikaspruunini. Turjal on neil tugevad harjased. Põrsastel on kollakaspruunid pikitriibud. Need kaovad neljandal elukuul. Iseloomulik on see, et silmahambad on hästi arenenud ja kasvavad isasloomadel kogu elu jooksul. Need on nn. seakihvad. Isasloomadel on samuti arenenud sidekoeline küljekilp roiete piirkonnas. See
erinevad ülesanded. Pered ehitavad endale pesad. Mesilase ehitus. Mesilase pea. Mesilased Mesilaste keha on karvane. Nad toidavad järglasi õietolmust ja nektarist valmistatud söödaga. Mesilased on olulised õistaimede tolmeldajad. Paljud on ühiselulised. Mesilaste liike on raske eristada. Mesilaste hulka kuuluvad kimalased, kägukimalesed ja palju mesilaseliike, sealhulgas kodumesilane. Maakimalane rindmiku eesosa kollane, keskel must tagakeha eesosas hele vööt tagakeha tipp valge Talukimalane jässakas, karvane keha rindmik ruuge tagakeha keskel must vööt tagakeha tipp valge Kägukimalane sarnaneb välimuselt kimalasele jalgadel puudub korjeaparaat: hari ja korvike tiibade värvus on tumedam munevad kimalaste pesadesse kimalased kasvatavad vastsed üles Kodumesilane Herilased Herilaste keha on võrreldes mesilastega
liivastel aladel jookseb ja lendab aktiivselt Seitsetäpp-lepatriinu keha ümar, külgvaates kumer tundlad ja jalad lühikesed kattetiivad punakad, seitsme musta tähniga peamiselt taimedel pikkus 5,5-8 mm Viistäpp-lepatriinu keha ümar, külgvaates kumer tundlad ja jalad lühikesed kattetiivad punakad, viie musta tähniga pikkus 3-5 mm Kroontriinu keha ümar, külgvaates kumer tundlad ja jalad lühikesed eesselja eesosa hele kattetiivad kollased, kokku 11 suure musta laiguga pikkus 4,5-5,5 mm Ohakasikk keha piklik tundlad pikad kattetiivad tumedad, tihedalt kollakashallide täppidega eesselg keskel valkja pikitriibuga tundlad hallide ja mustade sõõridega pikkus 13-16 mm Tuisusikk pikkad saledate jalgadega keha tagaosas kitsenev kollased kattetiivad nelja musta laiguga jalad mustad pikkus 11-20 mm sageli õitel Suur-õiesikk
nimetavas käändes kirjutatakse sõna kokku · Kui täiendsõna on lühenenud kirjutatakse sõna kokku · Kui täiendsõna ainsuse · Kui täiendsõna ainsuse omastavas näitab liiki või omastavat näitab liiki või laadi kirjutatakse sõna laadi kirjutatakse sõna lahku kokku: isamaa, koerailm · Kui ühendi, mis väljendab · Kui sõna väljendab hulka hulka või kogu eessõna on või kogu kirjutatakse see eesosa on liitsõna kokku kirjutatakse see lahku · Kui täiend kuulub põhisõna · Kui täiend kuulub täiendi juurde kirjutatakse sõna juurde siis kirjutatakse sõna kokku lahku · Kui mitmuse omastavas olev · Mitmuse omastavas käändes täiend on kahesilbiline olev täiendsõna kirjutatakse kirjutatakse sõna kokku: tavaliselt lahku lasteaed · Kui tekib omaette tähendusega ühend,
mis tahes vormi korral. Kõnes avaldub kokkuvormistus eelkõige rõhumallis – liitsõnal on üks alguspearõhk, nt va∙naema, samal ajal kui fraasis on igal sõnal oma pearõhk, nt va∙na e∙ma. Ortograafias kajastab suulist kokkuvormistust kokkukirjutus. Liitsõna kokkuvormistusega kaasneb liitsõna grammatiline ja/või tähenduslik erinevus fraasist. Sellised ehitusmallid nagu liitsõnadel saagirikas, nõelterav jne puuduvad fraasidel. Eesti liitsõna eesosa jääb üldjuhul muutumatuks, ükskõik mis vormis järelosa ka ei esineks. See eristab nt liitsõna kalliskivi fraasist kallis kivi, vrd kalliskivist ja kallist kivist. On vaid üksikuid liitsõnu, mille eesosa ühildub järelosaga, nt vaenelaps (vaeselapse, vaestlast), teinepool (teisepoole, teistpoolt), viimnepäev (viimsepäeva, viimsestpäevast). Kalliskivi ja vanaema, kuid ka vaenelaps ja teinepool erinevad fraasidest
PÕRNIKAD KEHAEHITUS Põrniklased on tugeva kitiinkattega ning lameljate tundlatega mardikad Pikkus 2150 mm Paljudel on pea eesosa sahataoliselt laienenud Jalad on võimsad, sääred ja reied on laienenud ning ogadega varustatud Mullas elavad põrniklased on enamuses tumedad, ka süsimustad Ronimiseks kasutavad nad võrdlemisi väikeseid käppasid ja küüniseid. ELUPAIGAD Mõni veedab pea kogu elu kõdus. Nende paksud valged vastsed (konud) elavad kõdupuidus, mullas, sõnnikus ja mujal kõdunevas orgaanilises aines. Aedades,õitel,metsades,mullas,kõdus
eesjäsemed. Mutil on väga väikesed silmad, puuduvad mutil kõrvalestad, kõrvaavasid ja suud katab nahakurd. Mutil on väga hea haistmine millega varub ta endale toitu (väiksemaid loomi). Mutid on veel ka poolpimedad ja pelgavad valgust, sellepärast ei olegi eriti neid näha. Talveks kogub mutt endale talvevarusid - vihmausse, ta peidab need oma pessa. Mutt on tark loom, suurimast teadaolevast muti toidukambrist leiti 1200 ussi, kes kokku kaalusid 2 kg ning olid eesosa ärahammustamisega liikumisvõimetuks tehtud. Jooksuaeg on muttidel märtsist - aprillini. Mutt poegib üks kord aastas. Pesakonda sünnib 3-8 abitut poega, kes iseseisuvad 1 kuuselt, suguküpseks saavad nad 1 aastaselt. Eluiga on muttidel 3 - 5 aastat. Mutt on eranditult loomne. Toiduks on muttidel enamasti vihmaussid, putukad ja nende vastsed, saagiks langevad ka hiired, karihiired, rotid, konnad, sisalikud, maod jt, kellest üle käib. Mutid söövad ka teisi mutte.
Rindlause osalaused üksteisest: nt. Kruus rudises jalge all vihaselt, kurjakuulutavalt; tuul vihises puuokstes süngelt, ähvardavalt; kõik oli nii kummituslik, ootamatu. Semikoolon on komast tugevam, aga punktist nõrgem eraldaja Sidekriips Sidekriips tuleb panna: Kokkukirjutistes, mille üks osadest on tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa. nt. nalja-show, s-häälik, U-raud, MM-võistlused, mõte-tüüpi sõna. Liitomadussõnades, mille eesosa on nimi. nt. Läänemere-äärne, Viljandi-poolne, Koidula-aegne. Erandid: Musta mere äärne, Teise maailmasõja aegne, W. A. Mozarti taoline. Täpsustava täiendosaga nimedes. nt. Lõuna-Eesti, Lääne-Euroopa, Kilingi-Nõmme. Erandid: Valgevene, Suurbritannia. NB! Nimeliitumitest saadud käändumatud omadussõnad kirjutatakse väikese algustähega ja ilma sidekriipsuta. nt
Tunnus Sihktiivalised Liblikalised Mardikalised Kiililised Kiletiivalised Kahetiivalised Valmik Kitsad ja nahkjad Sale keha, peened Kattetiivad, Suured silmad, Neli kilejat tiiba, Kaks tiiba, eestiivad, jalad, tiivad lennutiivad, tagakeha, tiivad, tagakeha tipus tundlad, sääsed- tagatiivad laiad ja kaetud kitiinkest, eesosa söövad putukaid muneti või sale keha, pikad kiledad, soomustega(2 kaitseb kilp, mürgiastel, jalad. Kärbsed- hüppejalad, paari), keha söövad taimi, enamik sipelgaid jässakas keha. S haukamissuised, kaetud karvadega, loomi, sõnnikut ja on ilma tiibadeta, toituvad nektarist,
helielund tööle soolest kiiresti väljapuhutava õhu abil. Selline helitekitamise mehhanism on putukate seas teadaolevalt ainulaadne. Ärritumisel võtavad sisse spetsiifilise (sfinks) poosi, millest on arvatavasti tulnud ka sugukonna ladinakeelne nimi. Röövikud on äärmiselt iseloomuliku välimusega - nad on paljad, tagakeha tipul asub tugev kõver oga. Häirimise korral püüavad paljude liikide röövikud vaenlast hirmutada, jämendadaes keha eesosa ning kõigutades seda küljelt küljele, imiteerides madu. Surulaste nukud asuvad pinnases, need on ühtlasi ka talvituvaks arengujärguks. Annika Annsoo 8.c
Metssiga Metssiga on Euroopas laialt levinud, puududes Inglismaal ja enamikus Skandinaavias. Neid leidub veel Aafrika ja Aasia lõunaosas. Eesti alale on ta viimast korda sisse rännanud selle sajandi alguses, olles siin oma levila põhjapiiril. Täielikult puudus ta siin 17. - 19. sajandil valitsenud külmemal perioodil. Ta on kiilja kehakujuga: keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa. Ninamik on tal tugeva tundliku kärsaga, mis aitab tal toitu leida ja maa alt kätte saada. Karvkate on mustjaspruunist hallikaspruunini. Turjal on neil tugevad harjased. Põrsastel on kollakaspruunid pikitriibud. Need kaovad neljandal elukuul. Iseloomulik on see, et silmahambad on hästi arenenud ja kasvavad isasloomadel kogu elu jooksul. Need on nn. seakihvad. Isasloomadel on samuti arenenud sidekoeline küljekilp roiete piirkonnas
Keerukärsakas Lisan Tuuling Riik: Loomad Hõimkond: lülijalgsed Alamhõimkond: kuuejalgsed Klass: putukad Selts: mardikalised Sugukond: kärsaklased Sugulased: mitmed aia-, põllu-, metsa- ja laokahjurid Keha põhiosad: Pea Rindmik Tagakeha Iseärasused Pea eesosa on välja veninud pikaks kärsaks Rullib puulehed turvaliseks vastsehälliks Lõike kuju väljaarvutamiseks peaks inimene kasutama kõrgema matemaatika seadusi Silmad esiletungivad Haukamissuised Lahksuguline Täismoone (muna-vastne- nukk-valmik) Vastsed leherullides Vastsed varjatud eluviisiga, ja jalutud Taimtoiduline Toiduks lindudele: nt. ööbik ja punarind Kaks põlvkonda aastas Vastsed nukkuvad hilissuvel Talvituvad mardikana
Atmosfäär õhk Puhas kuiv õhk koosneb peamiselt lämmastikust(78%), hapnikust(20,9%), argoonist(0,93%) ja süsihappegaasist(0,0375%). ~1000km laiune vöö. Füüsikalised omadused: Toa temperatuuril gaasilises olekus Värvusetu Lõhnatu Maitsetu Kokkusurutav Ei juhi elektrit Normaalne õhurõhk 760mmHg Atmosfääri kihid: Eksofäär Termosfäär-100km kõrgusel virmalised Mesosfäär-õhk on hõre, temperatuur langeb Stratosfäär-temperatuur tõuseb,(gaaside kiht, osoonikiht, mis takistab Päikese kiirguse eest) Troposfäär(6-20km)-vahetult vastu maapinda.Elame igapäevasel, saame mõõta temperatuuri.( 6kraadi muutub kilomeetri kohta, rõhk muutub 100mmHG kilomeetri kohta) Erinevad temperatuurid ja koostised : Läbi atmosfääri saabub meile päikesekiirgus.(nähtav kiirgus 56% ; Ultraviolettkiirgus 8%, infrapuna...
Keerukärsakas Kärsklased (curculionidae) Looma koht süstemaatikas: Loomad-lülijalgsed- kuuejalgsed-putukad-mardikalised- kärsklased- sugukonda kuuluvad palju aia-, põllu-, metsa- ja laokahjureid (männikärsakad, Pähklikärsakal, hoonekärsakas, Terakärsakad) SLAID Keha osad: Kärsak, pea, rindmik Iseärasused: Pea eesosa on välja veninud pikaks kärsaks, mis mõnikord võib ületada isegi mardika kehapikkuse. 2-20mm. (mille tipul asub suu) , silmad esiletungivad, (Lennutiivad on hästi arenenud, tiivututel liikidel kaasneb lennutiibade kadumisega kattetiibade kokkukasvamine piki õmblust ja tiivaaluse õõne kujunemine) rullib puulehed turvaliseks vastsehälliks (Keerukärsakad on juba üle 100 aasta
Keerukärsakas Kärsklased (curculionidae) Looma koht süstemaatikas: Loomad-lülijalgsed- kuuejalgsed-putukad-mardikalised- kärsklased- sugukonda kuuluvad palju aia-, põllu-, metsa- ja laokahjureid (männikärsakad, Pähklikärsakal, hoonekärsakas, Terakärsakad) SLAID Keha osad: Kärsak, pea, rindmik Iseärasused: Pea eesosa on välja veninud pikaks kärsaks, mis mõnikord võib ületada isegi mardika kehapikkuse. 2-20mm. (mille tipul asub suu) , silmad esiletungivad, (Lennutiivad on hästi arenenud, tiivututel liikidel kaasneb lennutiibade kadumisega kattetiibade kokkukasvamine piki õmblust ja tiivaaluse õõne kujunemine) rullib puulehed turvaliseks vastsehälliks (Keerukärsakad on juba üle 100 aasta
püüab saaki õhust; Põhitoiduks on erinevad putukad: sääsed, kihulased jne. Cordulegaster boltoni on aktiivsem soojade ilmadega, enamasti päevasel ajal; Cordulegaster boltoni saab kohata juunis juulis. 4 Cordulegaster boltoni VÄLISEHITUS Keha pikkus on 75 83 mm,ning koosneb: Peast; Rindmikust; Tagakehast. 5 Cordulegaster boltoni pea ehitus Pea eesosa jaguneb laubaks ja kaheosaliseks näokilbiks; Näokilbi all ülahuul; Pea kummalgi küljel paikneb suur roheline liitsilm; Liitsilmade vaheline ala kiirmik; Kiirmikul paiknevad kolm väiksemat täpikujulist lihtsilma; Silmade tahapool kukkal. 6 Cordulegaster boltoni rindmiku ehitus Rindmik jaguneb:
KOKKU LAHKU Täiendsõna ainsuse nimetavad Täiendsõna ainsuse omastavas käändes või lühenenud (inimelu) näitab kuuluvust (ema silm) Täiendsõna ainsuse omastavas Hulka või kogu väljendava ühendi näitab liiki või laadi (emakeel) eesosa on liitsõna (paekivi hunnik) Ühend väljendab hulka või kogu Täiend kuulub täiendi juurde (kivihunnik) (selle koera kuut) Täiend kuulud põhisõna juurde Mitmuse omastavas käändes olev (see koerakuut) täiendsõna tavaliselt lahku (õpetajate tuba) Mitmuse omastavas olev Tavaliselt omasud-, arv- ja
Metssiga (metssiga MARGUS ANSU/POSTIMEES/SCANPIX) Metssiga on Euroopas laialt levinud, puududes Inglismaal ja enamikus Skandinaavias. Neid leidub veel Aafrika ja Aasia lõunaosas. Eesti alale on ta viimast korda sisse rännanud selle sajandi alguses, olles siin oma levila põhjapiiril. Täielikult puudus ta siin 17.-19. sajandil valitsenud külmemal perioodil. Ta on kiilja kehakujuga: keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa. Ninamik on tal tugeva tundliku kärsaga, mis aitab tal toitu leida ja maa alt kätte saada. Karvkate on mustjaspruunist hallikaspruunini. Turjal on neil tugevad harjased. Põrsastel on kollakaspruunid pikitriibud. Need kaovad neljandal elukuul. Iseloomulik on see, et silmahambad on hästi arenenud ja kasvavad isasloomadel kogu elu jooksul. Need on nn. seakihvad. Isasloomadel on samuti arenenud sidekoeline küljekilp roiete piirkonnas. See on
d) suhe peritoneumis suhtes magu paikneb intraperitoneaalselt ! 4. Maks a) mis läbivad maksaväratit (ristivagu)? a. hepatica propria, v. portae hepatis ja ductus hepaticus communis b) mis asub maksasagariku keskel? v.centralis c) mis asub portaalsagariku keskel? portaaltriaad - a. ,v. et ductulus interlobularis d) kuidas paikneb maks peritoneumi suhtes? mesoperitoneaalselt e) mis täidab vasaku sagitaalvao eesosa – lig. teres hepatis, tagaosa – lig. venosum d) mis täidab parema sagotaalvao eesosa - vesica biliaris, tagaosa - v. cava inferior a) milline kest paikneb kõhukelme all - tunica fibrosa b) milline jäljend on vistseraalpinnal paremal keskel, paremal taga - paremal keskel impressio duodenalis, paremal taga impressio renalis ja suprarenalis vasakul - impressio gastrica c) kuidas paikneb peritoneumi suhtes - mesoperitoneaalselt ! 5. Duodenum
Ema silm, isa kodumaa, koera näitab liiki või näitab saba laade kuuluvust (missugune?) (kelle, mille?) 1. Ühend 2. Hulka või kogu 1. Kivihunnik, leivaviil väljendab hulka väljendava 2. Paekivi hunnik, teraleiva viil või kogu ühendi eesosa on liitsõna 1. Täiend kuulub 2. Täiend kuulub 1. See koerakuut, need põhisõna juurde täiendi juurde lambatalled 2. Selle koera kuut, nende lammaste talled 1. Mitmuse 2. Mitmuse 1. Lasteaed, naisteriided, meeste-
Maakimalane (Bombus lucorum) Süstemaatiline kuuluvus Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) Klass: Putukad (Insecta) Selts: Kiletiivalised (Hymenoptera) Alamselts: Rippkehalised (Apocrita) Sugukond: Mesilaslased (Apidae) Perekond: Kimalane (Bombus) Liik: Maakimalane (Bombus lucorum) Välimus Rindmiku eesosa on kollane, keskelt must Tagakeha eesosas hele vööt Kaks paari kilejaid lennutiibu. Tagatiivad on eestiibadest natukene väiksemad ja on eestiibadega konksukeste abil seotud. Käppadel on 5 lüli. 3. Siseehitus Keha on kaetud mustade ja kollaste karvakestega Keha toetab kitiinkest Mesilastel pole verd, mis kannab nii toitaineid kui ka hapnikku, vaid hemolümf o Hemolümf on läbipaistev veidi kollakas vedelik, milles ujuvad rakud Hingamiselundid kujutavad endast torukeste võrku,
Urgudes. Jookseb küllalt kiiresti, päästab end mitmeid kordi ootamatult suunda muutes. Kinnipüütuna klammerdub kõvasti sõrme külge.Toitub pisiselgrootutest. Suuri putukaid raputab ta kaua suus, laseb need vahetevahel maapinnale ja haarab siis uuesti. Sealjuures rebib ta neil küljest kõvad kitiinist osad, seejärel neelab allesjäänud osa tervelt alla. Saagi alla neelanud, limpsib ta end hoolikalt puhtaks ning tõuseb siis eeesjalgadele, kõverdab aeglaselt keha eesosa, aitab nii toidul paremini edasi liikuda. Kui päike on väga kuum, laskub kivisisalik kõhule, tõstab saba ja jalad üles ning pead nikutades avab ja suleb kiiresti suu. Sellisena mõni sekund, seejärel jookseb kiiresti varju. Öösel varjub urus. Kevadel kaklevad isased sageli, sigimisperioodil moodustavad paare, emane muneb 6..16 muna, kaevab need madalasse auku. Talvituvad urgudes. VASKUSS Noorena pealt hõbedane,vanad pronksjad, küljed tumedamad
seemnerakke), mis lastakse vette spetsiaalsete avade kaudu. Väljalastavad emassugurakud segunevad isassugurakkudega, mis pärinevad ligiduses asuvatelt isenditelt. Viljastatud munarakkudest arenevad bilateraalsümmeetrilised vastsed (kahepärgsed bipinnaariad). Pärast mõne nädala möödumist, mil vastne toitub energiliselt mikroskoopilistest vetikatest, moondub ta haruvastseks. Varsti laskub ta merepõhja, kinnitub sinna iminapaga ja teeb läbi veel ühe moonde, kus vastse eesosa taandareneb, magu sisaldavast tagaosast aga kujuneb noor meritäht. Aasta möödudes on meritäht 10 cm pikkune ja üsna nõrga kehaehitusega, ent juba suguküps. Samuti on meritähed suutelised paljunema sugutult. Nende keha jaguneb sel juhul kaheks või enamaks osaks ning igast osast kasvab uus isend. VEREVA MERITÄHE ISELOOMULIKUD OMADUSED Keha pealispind: Kaetud haarlatega (peditsellaarid), mis on mõeldud keha puhastamiseks ja enesekaitseks.
..4). Sünnivad põrsad hästi ettevalmistatud pesas, kuhu nad jäävad nädalaks ajaks. Imetatakse poegi umbes 3...4 kuud, misjärel nad lähevad üle täielikult looduslikule toidule. Suguküpsus saabub tavaliselt 20 kuu vanuselt. Eluiga võib ulatuda 25 aastani, kuid tavaliselt ei ületa kümmet aastat. Vaenlasteks on metssigadele suurkiskjad nagu hundid ja karud. Poegadele on ohtlik ka ilves. Metssiga on Eestis tavaline jahioom. Ta on kiilja kehakujuga: keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa. Ninamik on tal tugeva tundliku kärsaga, mis aitab tal toitu leida ja maa alt kätte saada. Karvkate on mustjaspruunist hallikaspruunini. Turjal on neil tugevad harjased. Põrsastel on kollakaspruunid pikitriibud. Need kaovad neljandal elukuul. Iseloomulik on see, et silmahambad on hästi arenenud ja kasvavad isasloomadel kogu elu jooksul. Need on nn. seakihvad. Isasloomadel on samuti arenenud sidekoeline küljekilp roiete piirkonnas. See on
Kui neid kohti on ainult üks: Tallinna Lauluväljak; Tallinna Kaubamaja · Taevakehad · Ehitised · Tähtkujud · Riikide ametlikud nimed (Eesti Vabariik; Ameerika Ühendriigid) · Kaksikpaarisnimed, mille esimene osa on ilmakaar või mõni muu iseloomustav tunnus ja kohanimed täpsustava täiendiga (Väike- Maarja; Mandri- Eesti; Tsaari- Venemaa; Kilingi- Nõmme; Lõuna- Eesti)erandid: Suurbritannia, Valgevene NB! Kui nime eesosa tuleb koha- või talunimest, siis sidekriipsu ei kasutata (Vargamäe Andres)NB! Kui täpsustav täiendosa käändub, siis kirjutatakse lahku (Suur Munamägi);ajalooliste isikute puhul sidekriipsu ei kasutata (Ivan Julm) · Ajakirjade ja ajalehtede(perioodikaväljaanded) nimed va. sõna ,,ja" (Meie Meel; Pere ja Kodu) · Väljakujunenud terminid (Baltimaade Pariis; Must Manner; Vana Maailm; Uus
(5-6 m, harva kuni 10 m) elab kõikjal Lõuna-Ameerikas ida pool Ande. Ta toitub peamiselt väikestest lindudest ja närilistest. Anakonda pole mürgine. Saaki varitseb ta sogases veel ning surmab selle oma keha keerdudega kägistades. TAAPIR on väikese liikuva londiga primitiivne kabjaline, kellest üks liik elab Kagu-Aasia ja neli liiki Lõuna- Ameerika soostunud metsades. Kui Lõuna-Ameerika taapiriliigid on üleni mustad, siis Aasia taapiritel on must- jaspruun eesosa ning valge tagakeha. Selline ebahariliku värvuse põhjus on arvatavasti varjeülesandeks. Aasia taapiri kõrgus on umbes 2,1...2,4 m ning kehakaal ulatub 250...400 kg. Massiivse kerega JAAGUAR elab laialdasel aladel Ameerikas, kuid tema iseloomulik elupaik on Lõuna- Ameerika vihmamets (selva). Jaaguar püüab saaki enamasti öösiti, oma näljaste poegade toitmiseks ka päeval. Peamised saakloomad on hirved, mets- sead, pekaarid, aguutid, vöölased ja kapi- baarad
Õhuringlus Gradientjõud – õhurõhu erinevused Goriolisi jõud – maa pöörlemisest tingitud Aluspinna hõõrdejõud – aluspinna lähedal õhukihis ~ 1 km kõrgusel Front – kitsas eraldusvöönd kahe erineva õhumassi vahel Soe front – soojem liigub külmemale peale Külm front – külmem liigub soojemale alla (äike, sademed) Tsüklon – ulatuslik madalrõhuala Eesosa (Atlandi poolt tuleval on selleks ida pool → NB vaata noolte liikumise suunda) – kagu- ja lõunatuuled, toovad sooja õhku. Idapoolses osas soe ilm. Tagala – loode ja põhjatuuled, ilm külm Lõunaosa – alguses soe front, pärast külm front tungib alla. Sademete teke Põhjaosa – fronte pole, sademed puuduvad (kõik on juba ära sadanud) Temperatuur suhteliselt madal, sademeid esineb rohkesti; Talvel pehme ilm, suvel jahe ja
vihmausse · kui mutid ajavad üles suuri hunnikuid, siis on käre pakane tulekul · mutid ei ole pimedad, nad näevad kasutades selleks silmi (läbimõõt 1mm) · mutt võib ajada mullakuhila (mutimullahunniku), mille kõrgus on 70-80 cm · muti pesakamber võib asuda 1,5-2 m sügavusel maa all · mutt sööb päevas peaaegu oma kehakaalu jagu toitu · mutt on tark loom, suurimast teadaolevast muti toidukambrist leiti 1200 ussi, kes kokku kaalusid 2 kg ning olid eesosa ärahammustamisega liikumisvõimetuks tehtud · mutid on väga agressiivsed ja liigikaaslaste suhtes vaenulikud loomad · muti eluiga võib küündida kuni 7 aastani Mutimulla hunnikud iga aedniku hirm! · Tõhusaim relv mutisõjas on tõenäoliselt labidas. Tuleb varahommikul enne päikesetõusu värske mullahunniku juures passida ning kui muld liikuma hakkab, siis see hargiga üles paisata ja mutile labidaga pähe lajatada. Selline meetod on
3. Muutederivatsioon: Tuletus viib sõna ühest sõnaliigist teise: õnn > õnnetu, puhuma > puhur. 1. Liited, millel on üks kindel kategoriaalne tähendus: nt eitava tähendusega tu (õnnetu). 2. Liited, millest enamik kuulub ühte ja samasse semantilisse rühma: nt us (kiirus, õnnelikkus). 3. Liite tähendus on väga üldine ja selgub alles konkreetses sõnas: nt ik (põlvik, häälik) Põimliitsõna on selline sõna, mille eesosa laiendab järelosa: koolimaja, lehekülg. Rindliitsõna on selline sõna, mille osad on omavahel rinnastatud: sinimustvalge, ööpäev. Tuletusalus ehk alussõna on sõna, millest tuletis on moodustatud. Tuletustüvi on liite ees olev tüvevariant. Produktiivsus teatud liite abil võib teatud malli järgi teksti loomise käigus vabalt tuletisi moodustada, tuletusprotsess on regulaarne, vastuvõtjale ühemõtteliselt selge: nt mine (laulmine), -lane (tartlane).
peremeestaimedele. • Muna areng varieerub palju, kolmest kuni 21 päevani. • Madara-vöötsuru röövik otsib koha kus nukkuda ning tema värv tumeneb enne nukkumist. • Surulaste röövikud on äärmiselt iseloomuliku välimusega - nad on paljad, tagakeha tipul asub tugev kõver oga, mis võib olla vähenenud mügaraks või olla pea olematu viimases rööviku elustaadiumis. • Häirimise korral püüavad paljude liikide röövikud vaenlast hirmutada, jämendades keha eesosa ning kõigutades seda küljelt küljele, imiteerides madu. • Sageli on keha eesosal isegi silmadele sarnanevad laigud (näiteks suur-punasuru (Deilephila elpenor) röövikutel. • Surulaste nukud asuvad pinnases, need on ühtlasi ka talvituvaks arengujärguks. • Neil on viis paari lihavaid jalgu. Enamus röövikuid on helerohelised ja pruunid ning varjemustriga nende paremaks varjamiseks. • Teised on silmatorkavama värvusega,
Lucy 1972 Etioopia Homo habilis - kehaehitus ei erine oluliselt eelmistest - elasid suuremate rühmadena koos, eeldatavalt sotsiaalselt intelligentsemad - ,,osav inimene" esimesed kivist tööriistad, ligi miljoni aasta jooksul ei muutnud tööriistu, polnud innovaatilised, ei uurinud ümbrust Leiud: Koobi Fora, Keenia KNM ER 1813 Olduvai, Tansaania - Twiggy Homo erectus - püstine inimene, pea eesosa laienes, nägu lamedam - naised olid juba suurema kasvuga - tööriistad olid arenenumad, pihukirved - märgid tule kasutamisest, kuid pole teada, et valmistasid selle peal toitu - migreerusid Aafrikast välja Leiud: Jaava inimene 1891 Indoneesia Pekingi mees 1923-1927 Hiina Dmanisi koljud Homo neanderthalensis - H. sapiensiga väga lähedane liik, DNA kattub 99,5% - suur kolju ja pea, keha samuti suur, aju sümmeetrilisem
Vadja uskumuste kohaselt ei tohi lepatriinut mingil juhul tappa; triinu laskumine inimese käele tähendab suurt õnne. Täpikirjalise putuka abil on püütud ette kuulutada nii tiine ute tallede arvu, sõdade tulekut kui ka tulevase kaasa päritolu. Liike Kroontriinu Selle lepatriinu keha on ümar ja külgvaates natuke kumer. Tema tundlad ja jalad on lühikesed. Kroontriinu eesselja eesosa on hele. Tema kattetiivad on kollased. Tema pikkus on 4,5-5,5 millimeetrit. Viistäpp-lepatriinu Viistäpp-lepatriinu keha on ümar, külgvaates kumer. Tema tundlad ja jalad on lühikesed. Tema kattetiivad on punakad viie musta tähniga. Tema pikkus on 3-5 mm. Seitsetäpp-lepatriinu Seitsetäpp-lepatriinu keha on ümar ja külgvaates kumer. Tema tundlad ja tiivad on lühikesed. Lepatriinu kattetiivad on punakad ja seitsme musta tähniga. Ta elab peamiselt taimedel
maitsmiselundid. Toakärbese keha: pea, rindmik, tagakeha Sigimine, paljunemine ja arenemine Toakärbes areneb täismoondega. Areng saab alguse viljastunud munarakust. Suve jooksul muneb emakärbes 4-5 korda, iga korraga umbes 100-150 muna. Munade areng vältab vahel vaid 8 tundi, harva 3 päeva või kauem. Enamasti muneb kärbes oma munad sõnnikuhunnikusse, solgiauku, käimlasse või roiskuvale toidule. Munast areneb välja kärbse vastne nn vagel. Vaglad on valged, usja kujuga, aheneva eesosa ja tömbi tagaosaga, ilma pea ja jalgadeta. Vaklade keha teravatipulises esiotsas paikneb suuava. Vagla ainsaks tegevuseks on söömine. Mõne päeva möödudes on vaglad valmis nukkumiseks ja otsivad selleks kuiva koha. Selleks hetkeks on nad 8-12 mm pikad. Vagel kasvab kiiresti ning moodustab paksude seintega tünnikujulise kookoni, kus toimub edasine areng. Toakärbse vagel Järgnevalt muutub kookon tünnikujuliseks punakaspruuniks nukuks. Nuku sees toimuvad suured muutused: vastseelundid
võõrfoneemid /f/ ja /s/; b. klusiilid ehk sulghäälikud, mille hääldamisel häälduselundite sulg katkestab õhuvoolu täielikult /k, p, t, t´/; c. nasaalid ehk ninahäälikud, mille hääldamisel on suus või huultel õhuvoolu katkestav sulg ning õhk pääseb välja ninaneelu ja ninaõõne kaudu /m, n, n´/; d. lateraalid ehk külghäälikud, mille moodustamisel keeletipp või keeleselja eesosa tekitab suulae keskjoonel sulu, aga õhuvool pääseb välja küljelt /l, l´/; e. tremulant ehk värihäälik, mille moodustamisel pannakse mingi häälduselund (eesti keeles tavaliselt keeletipp) vibreerima /r/; f. poolvokaal /j/, mis artikulatoorselt kattub vokaal i-ga, kuid silbi moodustamisel käitub konsonandina. Mõnikord nimetatakse poolvokaaliks ka v-d. Moodustusviis Moodustuskoht
Madara-vöötsuru röövik. (https://en.wikipedia.org/wiki/Sphingidae#/media/File:Hyles-gallii-caterpillar.jpg) Surulaste röövikud on äärmiselt iseloomuliku välimusega - nad on paljad, tagakeha tipul asub tugev kõver oga, mis võib olla vähenenud mügaraks või olla pea olematu viimases rööviku elustaadiumis. Häirimise korral püüavad paljude liikide röövikud vaenlast hirmutada, jämendades keha eesosa ning kõigutades seda küljelt küljele, imiteerides madu. Sageli on keha eesosal isegi silmadele sarnanevad laigud (näiteks suur-punasuru (Deilephila elpenor) röövikutel. Surulaste nukud asuvad pinnases, need on ühtlasi ka talvituvaks arengujärguks. [1] Surulaste röövikud on keskmise kuni suure suurusega ning paksude kehadega. Neil on viis paari lihavaid jalgu. Enamus röövikuid on helerohelised ja pruunid ning varjemustriga nende paremaks varjamiseks
gradiendiga ektodermis. Kõhtliselt seljapoole suunatud BMP2 gradient ja Indian hedgehog on määratud sopi kõhtmise ektodermi ja kondenseeruva kõhtmise mesenhüümi poolt. Vastupidises, seljalt kõhupoole suunas, on FGFd. Säärased gradiendid põhjustavad erinevates rakukogumites sünteesitud transkriptsioonifaktorite kuhjumise. Paljusid neist transkriptsioonifaktoritest on tarvis multipotentsiaalsete eellasrakkude edasise laienemise reguleerimiseks. Rakkude seotus Ajuripatsi eesosa tunnustab transkriptsioonifaktorite pärilikkust. Varajastes staadiumites ajuripatsi eesosa rakud on multipotentsiaalsed, kuid arengu jooksul nad kaotavad võime areneda ükskõik, millisteks rakkudeks, kuna kasvufaktorid mõjutavad neid. LHh3 positiivsed rakud, millel pole Prop-1 transkriptsioonifaktorit, arenevad rostral thyrocyte'de tipu rakkudeks. Need rakud, mis vajavad transkriptsioonifaktorit TBX19, neist saavad kõhtmised corticotrope'd ja melanotrope'd
LIHASED - Musculus cricoarytenoideus posterior A: sõrmuskõhre plaat ja K: pilkkõhre lihasjätkele F: tõmbab lihasjätket taha mediaalselt -> hääljätke pöördub koos häälesidemega lateraalsuunas -> häälepilu laieneb - Musculus cricoarytenoideus lateralis A: sõrmuskõhrekaar ja K: pilkkõhre lihasjätkele F: tõmbab lihasjätket ette lateraalselt -> häälejätke pöördub mediaalselt -> häälepilu eesosa sulgub - Musculus arytenoideus transversus et obliquus lihaskiud risti- ja põikisuunas pilkkõhrede tagapinnal F: lähendavad pilkkõhri -> sulgevad häälepilu tagaosa - Musculus cricothyroideus A: sõrmuskõhrekaar K: kilpkõhre alaserv F: toimides samanimelisele liigesele lähendab sõrmuskõhrekaart ja kilpkõhrenurka teineteisele -> häälesideme kinnituskohtade vahemaa suureneb -> häälesidemed pingulduvad -> häälepilu aheneb
poiss, tore, sada · Protsessitähenduse korral on tüvi sageli pigem seotud kui vaba, esineb koos järgneva vormitunnuse või tuletusafiksiga: maga+ma, maga+n, maga+v, maga+mine Tuletusliide e afiks seotud morfeem, mille ülesandeks on uute tüvede moodustamine. Liitsõna kokkuvormistus mis tahes ümbruses ja põhiosa mis tahes vormi korral. Põimliitsõna liitsõna, mille eesosa (täiendsõna) laiendab järelosa (põhisõna): koolimaja, lehekülg, linnupesa. Enamik liitsõnu just sellised. Rindliitsõna liitsõna, mille osad on omavahel rinnastatud: ööpäev, pudi-padi, ajaloolis-poliitiline, sinimustvalge. Prefikssoidid e pooleesliited: ala-, üli- Sufiksoidid e pooljärelliited:-võitu, -ohtu, -mees Liitverbid: liitsõnad, mille põhisõnaks on verb: alahindama, kuumsuitsutama, ristküsitlema. Liitverbide moodustusmallid: · Määrsõna + verb
Eritamine Putukad eritavad Malphigi soonte ja pärakuga. Seedimine Enamusel putukatest esinevad süljenäärmed, kuid nende funktsioon varieerub äärmiselt tugevalt. Tüüpilisel juhul on sülg vedel, seedeensüüme sisaldav aine mis immutab toitu ja toimib seedimise algatajana. Kesksooles toimub toidu lõhustamine organismile vastuvõetavateks aineteks, selle imendumine ja osaliselt ka säilitamine. 6 Kesksoole eesosa on sageli mahukas, kotilaadne ja talitleb toidulaona. Keskosa on paljudel juhtudel liigendatud mitmete umbsoppidega, mis suurendavad imendumiseks vajalikku pinda. Tagasool on harilikult kaetud kitiiniga. Kokkuvõte Lülijalgsed on oma nimetuse saanud oma lülilise ehituse tõttu. Nende keha koosneb arvukatest lülidest, mis kannavad lülilisi jäsemeid. Selle loomarühma võime me jagada neljaks väiksemaks rühmaks: vähid, hulkjalgsed, ämblikulaadsed ja putukad.
· keha ümar, külgvaates kumer · tundlad ja jalad · tundlad ja jalad lühikesed lühikesed · tundlad ja jalad lühikesed Keha · eesselja eesosa hele · kattetiivad punakad, ehitus seitsme musta · kattetiivad punakad, · kattetiivad kollased, tähniga viie musta tähniga kokku 11 suure musta laiguga · peamiselt taimedel
tõmmata, mäluda Külgmine tiiblihas Kiilluu tiibjätke Alalõualuu põntjätke all Alalõug liigub ettepoole asuv lohk Keskmine tiiblihas Kiilluu tiibjätkeauk Alalõua nurga sisepind Aitab alalõuga tõsta Kaelanahalihas (platysma) Rindkere eesosa Kaelal põimub näo alaosa Tõmbab nuunurka külgmisele ja alla; miimilistesse lihastesse tõstab kaelanahka Peapööraja (m. Rinnakupide; rangluu Oimuluu nibujätke ja Pea painutamine, kallutamine ja pööramine sternocleidomastoideus) rinnakmine ots kuklaluu ülemise
kellel oli samuti bilateraal-, mitte aga radiaalsümeetria. Pärast mõnenädalalist elu veemasiivis, mil vastne vastne toitub energiliselt mikroskoopilistest vetikatest, moodustub kahepärgse ehk bipinaria eesotsas kolm jätket ja ta moondub järgmise staadiumi vastseks- hatuvastseks ehk brahhiolaariaks. Haruvastne laskub varsti merepõhja, kinnitub sinna eesotsa jätkete vahel leiduva inimnappaga ja teeb läbi moonde, misjuures haruvastse varrekese osa etendav eesosa degenereerub, aga magu sisaldavast tagaosast kujuneb noor meritäht. Otsesel arenemisel kooruvad suhteliselt vähearvukatest suurtest, reburikkastest munadest kohe noored meritähed. Vabaltujuvat vastsestaadiumi neil pole. Paljudel niisuguse arengutüübiga meritähtedel täheldatakse lõimetishooldust. Küürakal pisitähel ja mõnel teisel meritähel piirdub see hoole sellega, et nad kinnitavad munad mitmesugustele veealustele esemetele, kõige sagedamini
eraldab mediaalpinnal kukla- ja kiirusagarat superolateraalpinnal piirab kuklasagarat nimetatud vao mõtteline jätk – ulatub incisura preoccipitalis’eni (B12) mõnikord esineb joonel ka sulcus occipitalis transversus (B13) - võlvikaar (D punkteeritud ala) seda eraldab mediaalpinnal sagaratest sulcus cinguli (D14) ja selle jätk – sulcus subparietalis (D15) alapinnal – sulcus collateralis’e (D16) eesosa ja sulcus rhinalis (D17) Gyri cerebri LOBUS FRONTALIS Superolateraalpind - gyrus precentralis sulcus centralis’e ja sulcus precentralis’e (B18) vahel - gyrus frontalis superior, medius et inferior eraldatud sulcus frontalis superior’i (B19) ja sulcus frontalis inferior’i (B20) poolt alumisel frontaalkäärul on pars orbitalis, triangularis et opercularis – neid
sageli täiesti läiketa. Tihti on laanikuvaip nii paks, et laanik tundub mätaste otsas kasvavat. Inimese poolt ei ole laanik kasutamist leidnud. Kuna ta moodustab väga koheva polstri, siis on ta paljudele pisikestele loomadele koduks ja varjupaigaks. Eelkõige elavad laanikuvaiba sees paljud ämblikud, putukad (näiteks lutikad, jooksikud), aga ta pakub varju ka hiirtele. Eesti alale on metssiga viimast korda sisse rännanud selle sajandi alguses. Ta on kiilja kehakujuga: keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa. Ninamik on tal tugeva tundliku kärsaga, mis aitab tal toitu leida ja maa alt kätte saada. Turjal on neil tugevad harjased. Põrsastel on kollakaspruunid pikitriibud. Need kaovad neljandal elukuul. Iseloomulik on see, et silmahambad on hästi arenenud ja kasvavad isasloomadel kogu elu jooksul. Kaaluvad metssead paarsada kilogrammi. Elavad tüüpiliselt tihedates niisketes
Rohutirtsud arenevad vaegmoondega, neil on muna,vastse ja valmiku järk. 30.Liblikate levik. Ööliblikaid on eestis üle 20000 liigi ja päevaliblikaid on üle 100 liigi. 31.Täis- ja vaegmoonde mõiste. Arenemist, kus moone jaguneb kolme etappi muna,vastne ja täiskasvanu. Putukate juures vaegmoondeks. Arengut, kus muna,vastse ja valmiku järgu kõrval esineb ka nuku järk, nimetatakse täismoondeks. 32.Mardika välisehitus ja elukeskkond. Mardikate keha katab tugev kitiin kest , keha eesosa kaitseb ülalt rindmiku kilp. Paksud ja läikivad ees ehk kattetiivad kaitsevad tagakeha ning kilejaid lennutiibu. Osa mardikaid on kohastunud elama vees. Üks osa mardikaid elab niitudel ja metsaservadel. On liike kes on elama asunud inimeste juurde. 33.Kiletiivalised elukoht,toitumine. Kodumesilased elavad inimeste ehitatud tarudes suurte perekondadena. Talvel toituvad mesilased kogutud meest. Sipeljapere elab mullast või taimejäänustest kokku kantud pesas ja selle maa alustes käikudes
ühendavad tumedad ristvöödid. Kere keskosa suunas nende ristvöötide vahelised kaugused suurenevad, nad ise muutuvad laiemateks, pikitriibud aga kohati katkevad ja heledatele selgmistele väljadele ilmuvad täiendavad laigud. (Bannikov et al, 1985.) Kuningpüüton peab jahti väikestele imetajatele ja lindudele , keda ta varitseb, olles peitunud 5 kusagile puuoksale ja lastes oma kere eesosa alla rippuda. Ohu korral rullub ta tihedaks keraks, peites pea selle sisse, ning üks inimene ei ei suuda teda sellisest seisundist lahti rullida. Just seepärast kutsutakse teda mõnedes maades ,,kerapüütoniks"(ball python). Hieroglüüfpüüton(python sebea) on levinud kogu aafrikas lõuna pool Saharat savannides ja metsaaladel. See suur, 3-5 m pikkune madu on suhteliselt sihvaka kehaga, püütonitele
Jooksuaeg saabub juunis-juulis. Mai lõpus sünnivad kitsel 1...3 hästiarenenud talle. Metskits on taimtoiduline, toitudes rohttaimedest ning puude ja põõsaste okstest, võrsetest. Ei põlga ära ka samblaid ja samblikke. Peamised vaenlased on hundid, ilvesed ja hulkuvad koerad. Noorloomadele võib ohtlikuks osutuda ka rebane. Eestis on metskits suhteliselt arvukas jahiloom. Metssiga - Sus Kiiljas kehakuju: keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa. Ninamik on tugeva tundliku kärsaga, mis aitab tal toitu leida ja maa alt kätte saada. Karvkate mustjaspruunist hallikaspruunini. Turjal on tugevad harjased. Põrsastel on kollakaspruunid pikitriibud (kaovad neljandal elukuul). Iseloomulik on see, et silmahambad on hästi arenenud ja kasvavad isasloomadel kogu elu jooksul. Need on nn. seakihvad. Isasloomadel on samuti arenenud sidekoeline küljekilp roiete piirkonnas
-elasid suuremate rühmadena, eeldatavalt sotsiaalselt intelligentsemad. "Osav inimene" esimesed kivist tööriistad (Oldowan stiil). Lihtsalt ühelt poolt tervamaks tahutud kivid, kuid ei arendanud neid edasi. Ligi miljoni aasta jooksul tegid samasuguseid tööriistu väheste muudatustega. Polnud innovaatilised, ei uurinud oluliselt ümbrust. Peamised leiud: Koobi Fora, Keenia KNM ER 1813 Olduvai, Tansaania Twiggy (OH 24 Homo erectus 1 - püstine inimene, pea eesosa laienes, nägu lamedam - naised olid võrreldes eelnevate eellastega suurema kasvuga - tööriistad olid arenenumad, pihukirved (Acheul stiil) - märgid tule kasutamisest, kuid pole teada, et valmistasid selle peal toitu Migreerusid Aafrikast välja Homo erectus 2 Elukohtade järgi jaotatud kümnekonnaks alamliigiks. Peamised leiud: Jaava inimene 1891 Indoneesia Pekingi mees 1923-1927 Hiina Dmanisi koljud 2005 Gruusiast leitud mitu koljut Turkana/Nariokotome poiss: 1984 Keenia, H
· Semantiline mälu o Üldised faktilised teadmised maailma kohta o Materjal ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega o Aktiveerub otsmikusagara vasak pool ja oimusagara sisemine osa · Episoodiline mälu o Mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde o Episoodiline mälu areneb hiljem kui semantiline o Aktiveerub aju EESOSA, täpsemalt ajukoore otsimikusagara parem pool ja kiirusagara sisemine osa · Protseduuriline mälu o Sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda o Materjal salvestub konkreetse harjutamise käigus, Nt jalgrattasõit, noa ja kahvliga söömine jne · Mäluoperatsioonid o Salvestamine ehk kodeerimine- meeleorganite abil välismaailmast vastuvõetud
aktiveerida geenid twist ja snail ning pidurdada geenide zerknüllt ja decapentaplegic transkriptsiooni. Rakud diferentseeruvad embrüonaalseks mesodermiks, selgmisel küljel ei aktiveerita geene twist ja snail ning avalduvad geenid zerknüllt ja decapentaplegic. Rakud diferentseeruvad embrüonaalseks epidermiks. 257. Keha esi-tagaosa määravad geenid: Eesosa-tagaosa teljestiku geneetiline määramine- Hunchback- ja Bicoid-valgud toimivad transkriptsioonifaktoritena embrüo eesosa piirkonna diferentseerumisel, Caudal-valk toimib transkriptsioonifaktorina embrüo tagaosa diferentseerumisel, Hunchback-, Bicoid-, Caudal- ja Nanos-RNA-d sünteesitakse emasorganismis ja viiakse ootsüüti, blastodermis reguleerivad Hunchback-, Bicoid-, Caudal- ja Nanos-valkude keemilised gradiendid geenide diferentseeritud aktiveerumist/inaktiveerumist, mis viib embrüo eesosa ja tagaosa segmentide moodustumiseni. 258
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
