superior'i m rectus inferior nucl. oculomotorius accessorius III N oculomotorius silmakoopasse m rectus medialis (visteromotoorne tuum) Somiidilihaste närv, m obliquus inferior; somaatilis-eferentne (üse), annab radix parasympathica, mille kiud pärinevad motoorne närv nucl oculomotorius accessorius'est ja lülituvad ümber ganglion ciliare's (eferentne ganglion),
Erutus. Postsünaptiline pidurdus-Erutavad ja pidurdavad signaalid tasakaalustavad teineteist mis kesknärvisüsteemi edasi ei kanta.Organism saab väliskeskkonnast infot retseptorite kaudu mis paiknevad:nahal,nahaaluses koes,liigestes,organismi sisekeskkonnas Refleksikaar Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine),Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas), Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs), Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse), Efektorid (organ, mis erutusele reageerib)Refleksid tingimatud -Kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks(pupillide ahenemine) tingitud -Omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrefleksid. Seotud suure aju koore tegevuseta kuna madal närvitaliutus. Kesknärvisüsteemi moodustavad pea- ja seljaaju, mis juhivad organismi tegevust. Aju 5 osa ja juhib kogu organismi tegevust.
andnud signaali/käsu lihastele sooritada mingisugne liigutus, siis samal hetkel formuleeritakse ajus ka selle liigutuse mentaalne mudel. Mentaalne mudel – mingisugune mentaalne representatsioon, mis sisaldab liigutuste tajutavate tagajärgede ennustusi. Mis on eferentne ja aferentne Eferentne – info juhtimine ÕO11 informatsioon? kesknärvisüsteemist lihaste, liigeste, mõningate näärmete või muude efektororganite suunas. Närvirakud viivad närviimpulsse siseelunditesse ja kutsuvad esile tahtele allumatuid talitlusi. Aferentne - seotud info juhtimisega
mingisugne liigutus, siis samal hetkel formuleeritakse ajus ka selle liigutuse mentaalne mudel. Mentaalne mudel – mingisugune mentaalne representatsioon, mis sisaldab liigutuste tajutavate tagajärgede ennustusi. Mis on eferentne ja aferentne Eferentne – info juhtimine informatsioon? kesknärvisüsteemist lihaste, liigeste, mõningate näärmete või muude efektororganite suunas. Närvirakud viivad närviimpulsse siseelunditesse ja kutsuvad esile tahtele allumatuid talitlusi. Aferentne - seotud info juhtimisega
mingisugne liigutus, siis samal hetkel formuleeritakse ajus ka selle liigutuse mentaalne mudel. Mentaalne mudel mingisugune mentaalne representatsioon, mis sisaldab liigutuste tajutavate tagajärgede ennustusi. Mis on eferentne ja aferentne Eferentne info juhtimine ÕO12 informatsioon? kesknärvisüsteemist lihaste, liigeste, mõningate näärmete või muude efektororganite suunas. Närvirakud viivad närviimpulsse siseelunditesse ja kutsuvad esile tahtele allumatuid talitlusi. Aferentne - seotud info juhtimisega
valge verelible) või kasvufaktoriga (kiirendavad või aeglustavad rakkude kasvu). Raku elutegevuse lõpetamine - apoptoos. Neuraalne regulatsioon Neuron (närvirakk) - ül juhtida erutuslainet ja tekitada närviimpulsse. Dendriidid toovad erutuse; akson e. neuriit viib erutust välja. Müeliinkihiga närvikiu osas liigub erutus 10x kiiremini kui ilma kihita. Neuronite jaotus funktsiooni alusel: ● aferentne - toob mujalt erutuse KNSi ● eferentne - viib KNSist erutuse erutuspiirkonda Närvid - närvikiududest, veresoontest ja sidekoest koosnevad väädid. Närvisüsteemi jagunemine I: Kesknärvisüsteem (peaaju + seljaaju) - Töötleb sensoorset infot. gliiarakud - taastuvad rakud, tagavad neuronite stabiilsuse, mõjutavad neuroni arengut, uuendavad ja kõrvaldavad neid. II: Piirdenärvisüsteem (ühendab pea- ja seljaaju kõigi keha piirkondadega, peaaju saab niimoodi infot organismis toimuvast, eferentne)
Neeru ehitus Efektiivne filtratsioonirõhk (Pef) Pef = P-π Esmasuriin Aferentne arteriool 13 mmHg 25 mmHg 48 mmHg 48-13-25 = 10 mmHg Onkootne rõhk 48-13-35 = 0 mmHg 35 mmHg Eferentne arteriool Glomerulaarfiltratsiooni kujunemine GFR = Pef x Kf x F • Pef - Efektiivne filtratsioonirõhk (= vererõhk) • Kf – Filtratsioonipind (= neerupäsmakeste arv) • F - Kapillaari seina hüdrauliline juhtivus (= päsmakeste seina läbilaskvus) Läheb keerulisemaks GFR = Pef -π x Kf x F •Hüpovoleemia ▼ •Hüpoalbumineemia ▲ •Krooniline
sureb. dehüdranteerumine osteoporoos luuhõrenemine ateroskleroos veresoonte lupjumine diabeet suhkruhaigus struuma kilpnäärme suurenemine maksatsirroos maksa sidekoestumine maksapõletik (kollatõbi) Ahepatiit melaniin rasvlahustuv rakuvärvaine (pigment), mida sünteesitakse nahas. sünaps neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele. aferentne närvikiud juhivad erutuse kesknärvisüsteemi suunas. eferentne närvikiud juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse. sünaptiline summatsioon närvirakku kandub mitu erutussignaali, signaal kantakse edasi kesknärvisüsteemi. postsünaptiline pidurdus erutavad ja pidurdavad signaalid tasakaalustavad teineteist, signaali kesknärvisüsteemi edasi ei kanta. lühimälu sensoorne (hetkemälu, info meeleelunditest), primaarne (sensoorse mälu ümbersõnastamine, sõnad ja sümbolid).
Organism saab väliskeskkonnast infot retseptorite kaudu. Retseptorid paiknevad: nahal, nahaaluses koes, liigestes organismi sisekeskkonnas (valu, puutumine, surve, kuum, külm, asend jne). Kuid kogu organismi poolt vastuvõetavat infot inimene ei taju. Refleksikaar 1. Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine) 2. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas) 3. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs) 4. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse) 5. Efektorid (organ, mis erutusele reageerib) Refleksikaar: http://mudelid.5dvision.ee/refleks/ Refleksikaar Refleksid tingimatud Kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks (pupillide ahenemine) tingitud Omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrefleksid Põlverefleks Kasutatud materjal: http://www.morphonix.com/software/education/science/brain/game/specimens http://miksike
FÜSIOLOOGIA (KKSB.02.046) EKSAMIPROGRAMM - kevad 2013 Närvisüsteemi talitlus (I kontrolltöö osa) Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded. Kesknärvisüsteem: pea- ja seljaaju. Perifeerne närvisüsteem: aferentne e. sensoorne ja eferentne e. motoorne osa; eferentse osa jagunemine somaatiliseks motoorseks ja autonoomseks närvisüsteemiks; autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline ja parasümpaatiline osa. Autonoomse närvisüsteemi troofiline ja funktsionaalne mõju siseelundite talitlusele. Neuronid ja neurogliia rakud. Neuroni üldine ehitus. Neuronite tüübid: funktsiooni alusel, struktuuri alusel. Aksoni üldine ehitus. Aksonite põhitüübid diameetri ja müeliinkesta arengutasemest lähtudes, aktsioonipotentsiaalide
neuronitest on piklikajus, kuid osa neuroneid on ka sillas. Sillas olevad neuronid mõjutavad sisse- ja väljahingamise perioodilist vaheldumist. 1) Reflektoorne regulatsioon reflektoorselt reguleeritakse sisse- ja väljahingamise perioodilist vaheldumist. Sissehingamiine läheb sujuvalt väljahingamisele üle. Peale hingamiskeskuse osalevad reflektoorses regulatsioonis närvid, mis toovad informatsiooni hingamiskeskuselt hingamislihastele eferentne(täidesaatev). Aferentsed (tundlikkust juhtivad närvid) juhivad informatsiooni sensoritelt (retseptoritelt) hingamiskeskusele. Nendeks retseptoriteks on mitmesuguste venituste jaoks olevad tundlikud retseptroid, ims asuvad diafragma lihaskiududel, roietevahelistel lihastel ja bronhide seinte silelihastel ninh ka alveoolide seintes. Nende sensorite erutus tekib sissehingamisel. Erutus nendelt sensoritelt kantakse
See võrdlus on seotud ka peegelneuronitega – just taolised närvirakud võimaldavad õppijal representeerida kolmanda isiku käitumist mitte ainult visuaalse stiimulina vaid ka motoorse tegevusena. 2. On teada, et komöödiasarjade taustaks kostuv naer suurendab tõenäosust, et sari tundub vaatajale naljakas. Seda võib pidada näiteks kogemuslik ja mitte tuletuslik empaatiast, kuna ühe inimese seisund kandub teisele üle tahtmatult ja peegelneuronite vahendusel. 3. Nii aferentne kui eferentne kommunikatsioon kehaga on ajus organiseeritud ..... ehk keha ehitusest lähtuvalt. 4. Hõbedase kuuli/palli pilt) Katseisikule näidatakse kaks korda seda pilti. Esimesel korral teatatakse, et kujutatud ese on valmistatud plastikust, teisel korral väidetakse see aga olevat metalne. Tõenäoliselt erineb katseisiku ajuaktiivsus neis kahes tingimuses muuhulgas ka motoorsetes piirkondades, kuna erinevast materjalist kuulide kasutamine nõuaks erineva tugevusega liigutusi
Füsioloogia Närvisüsteemi talitlus Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded 1. Pea- ja seljaaju. 1. Närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks ja perifeerne ns. Kesknärvisüsteem: peaaju + seljaaju Perifeerne ns: aferentne ja eferentne e. motoorne osa. Eferentne osa jaguneb omakorda: somaatiline motoorne ns ja autonoomne ns Autonoomne ns jaguneb: sümpaatiline ns ja parasümpaatiline ns · Närvisüsteemi peamised funktsioonid: homoöstaas, organismi erinevate osade talitluse koordineerimine ja liitmine ühtseks tervikuks, väliskeskkonna adekvaatne peegeldamine ning organismi kui terviku talitluse ja käitumise reguleerimine vastavalt muutuvatele kktingimustele.
Refleksikaar: Refleksikaar on närvisüsteemi konstruktiivne ühik – kogu NS tegevus baseerub refleksidel, millede anatoomiliseks aluseks on refleksikaared (täpsemalt refleksiringid – iga “käsu” järel saabub tagasi “raport” selle täitmise kohta). Refleksikaarel on tavaliselt 5 komponenti: 1.Retseptor – võtab vastu mingi ärrituse, 2.Tunde- e. aferentne neuron – juhib impulsi KNS-i, 3.Keskus – analüüsib impulssi ja annab “käsu”, 4.Moto- e. eferentne neuron – viib “käsu” kohale, 5.Efektorelund – lihas- või näärmerakk – teeb midagi Mõnede refleksikaarte eripärasid: 1.Nn. venitusrefleksid - mille vallandajaks on kõõluse või lihase venitus (näiteks põlvekedra- e. patellaarrefleks) ja mõned vestibulaarrefleksid (keha tasakaalu hoidmisega seotud) koosnevad vaid 4-st osast: retseptor, aferentne neuron, eferentne neuron ja efektor – “keskus” on kiiruse huvides vahelt kadunud. 2
Retseptor ärritust vastuvõttev organ Närviimpulss närvikiududes leviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile Refleks vastureaktsioon ärritusele, mis tekin KNS-i vahendusel Refleksikaar tee (neuronite ahel), mida mööda erutus refleksi puhul levib Närvikiud pikk närviraku jätke; koosneb kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast neurilemmist Innerveerima närvidega varustama Aferentne sensoorne (tooma)närv - tundenärv Eferentne motoorne (viima)närv Sünaps neuronite keemiline puutekontakt. Innervatsioon on elundite ja kudede varustatus närvidega. Selleks, et lihasrakk funktsioneeriks, peab närvirakk teda närviimpulsi näol ergutama innerveerima eferentne talitus motoorne funktsioon, mis kindlustab tahteliste liigutuste toimumise talituslik NS jaotus: somaatiline ehk kehanärvisüsteem ja vegetatiivne ehk siseelundite närvisüsteem
ülejäänud närvidest ja närvirakkude kogumikest väljaspool kesknärvisüsteemi (ganglionitest). Perifeerne närvisüsteem jaguneb somaatiliseks, autonoomseks ning enteerseks närvisüsteemiks . Somaatiline närvisüsteem on seotud info juhtimisega vastavatelt retseptoritelt KNS poole (aferentne e. sensoorne osa) ja kesknärvisüsteemist lihaste, liigeste, mõningate näärmete või muude efektororganite suunas (eferentne osa). Autonoomne närvisüsteem reguleerib silelihaste, südamelihase, kopsude ja mõningate näärmete tööd. Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all. ANS jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks, parasümpaatiline juhib organismi taastumist. 7
§ 31 paari seljaajunärve See närvisüsteemi osa on vahendavaks lüliks (välis)keskkonna ja KNS vahel. § Perifeerne närvisüsteem jaguneb: § somaatiliseks § autonoomseks e.vegetatiivseks § Somaatiline närvisüsteem on seotud: Juhib tahtele alluvaid tegevusi q info juhtimisega vastavatelt retseptoritelt KNS poole (aferentne e. sensoorne osa) q kesknärvisüsteemist lihaste, liigeste, mõningate näärmete või muude efektororganite suunas (eferentne osa). Autonoomne närvisüsteem reguleerib: silelihaste, südamelihase, kopsude, mõningate näärmete tööd. § Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all. Autonoomne närvisüsteem jaguneb: § Sümpaatiliseks ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks, § Parasümpaatiliseks loob sobiva olukorra energia kokkuhoidmiseks. fc.units.it/ppb/NeuroBiol/SNA.jpg
melaniin rasvlahustuv rakuvärvaine, mida sünteesitakse nahas. See annab nahale värvuse ja kaitseb ultravioletkiirguse eest. Ultravioloett-B kiirguse toimel tekib ka D3 vitamiin. sünaps neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele. Mõnel neuronil võib olla üle 10000 sünapsi st, et samapalju on vastuvõtvaid rakke tema ümber. Igas sünapsis saab impulss liikuda vaid ühes suunas. aferentne närvikiud - juhivad erutuse KNS suunas eferentne närvikiud - juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse sünaptiline summatsioon närvirakku saabub mitu eritussignaali- signaal kantakse edasi kesknärvisüsteemi (nt ühel ajal ärritatakse paljusid naha retseptoreid, mille tulemusena vallandub närviimpulss valuaistinguga). postsünaptiline pidurdus erutavad ja pidurdavad signaalid tasakaalustavad teineteist- signaali kesknärvisüsteemi edasi ei kanta (nt valuvaigisti blokeerib närviülekande
vesicalis —> kusepõis c) Sümpaatiline neeru innervatsioon alumine rinnasegment —> nucl. intermediolateralis —> radix ventralis —> n.spinalis —> ramus communicans albus —> truncus symphaticus —> n. splanchicus maj/min —> plexus coeliacus —> ganglion coeliacus (ümberlülitus) —> plexus renalis —> ren a) Nimetage sümpaatilise närvisüsteemi ganglionid - paravertebraalsed ganglionid, prevertebraalsed ganglionid b) pupilli ahenemine (eferentne osa- tuum, närv, ümberlülitus ganglion) c) Gl. Submandibulare sümpaatiline innervatsioon nucl. intermediolateralis —> radix ventralis —> r. communicans albus —> truncus symphaticus —> ganglion cervicale superior (ümberlülitus) —> n. et plexus caroticus externus —> plexus a. facialis —> ganglion submandibulare —> n. lingualis —> gl. Sublingualis e) Maksa parasümpaatiline innervatsioon nucl. dorsalis nervi vagi —> n
Vajadusel korrigeeritakse liigutuse täpsust (väikeaju) ja tugevust (basaalganglionid). Selleks võrreldakse liigutuse tajulist tagasisidet ennustusega liigutuse tajutavatest tagajärgedest ehk liigutuse mentaalse mudeliga Mis on eferentne ja aferentne ÕO11 informatsioon? Mis on liigutuse mentaalne Mentaalne mudel on representatsioon, mis L11 mudel? seob liigutuse motoorse definitsiooni ennustustega liigutuse tajutavatest (kehalistest ja keskkondlikest) tagajärgedest
liigutuste juhtimine. Toruja kujuga, lüliline ja kõhreline Peaaju ehitus: Koosneb viiest osast ja juhib kogu organismi tegevust. Suuraju ehitus ja talitlus: Jaotatud paremaks ja vasakuks poolkeraks. Koosneb erinevatest meelekeskustest, välispinnaks on ajukoor. Juhib meeleelundeid. Refleksikaar ja selle erinevate osade ülesanded: Tee, mida mööda ärritus mööda närve liigub. Retseptorid võtavad ärritusi vastu, lihased tõmbuvad kokku: aferentne närv, eferentne närv- Erutuse liikumine. Kesknärvisüsteemis analüüsitakse ja sünteesitakse. Neuroni ehitus ja närviimpulsi liikumine neuronis: Koosneb rakutuumast, dendriitidest ja neuriitidest. Närviimpulss levib ühelt neuronilt teisele sünapsite kaudu Valuvaigistite toimemehhanism: Blokeerivad närviülekande ja kesknärvisüsteemis valuaistingut ei teki Narkosõltuvuse teke: Narkootikumid jäljendavad närvisüsteemi mediaatorite toimet
Süsivekis-glükoos, rasvad-glutserool, valgud- aminohapped Sünaps-närviimpulsi ülekandekoht närvirakult närvikule või lihasele või näärmele nim. informat.elukoht. Neuron- närvirakk Motoorse-alanev Sensoorsed- ülenev Piklikajus on hingamise,südametegevus ja vasamotoorsed keskused Refleks- vastusreaktsiooni ärritusele, mis tekib kesk närvi süsteemi vahendusel Refleksikaar- tee( neuronite ahel) mida mööda erutus refleksi puhul levib Innerveerima- närvidega varustama Eferentne ehk motoorse (viima) närv Ebapüsiva refleksikaarega on tingitud refleksid Pärilikult edasianatavad ehk tingimatud refleksid 5 narv trigeminus 10 vagus Parem kops (PULMO DEXTER) 3 sagarat.Asend- ulatub kaela piirkonda 2-3 cm rangluust kõrgemale.Kopsud paiknevad rindkereõõnes pleurakottides Pleura-kopsukelme Apnoe-hingamisseiskus Hüpoksia-hapnikuvaegus veres,kudedes Inspiirium-sissehingamine Expiirium-väljahingamine Hingamissagedus- 12-18 minutis
Osteotsüüt- kasvatanud luurakud Nefron- neeru struktuurilise-funktsionaalseks ühikuks.(Funktsionaalne ühik, kus tekkib uuria) Ovulatsioon- munaraku väljumine munasarjast Sügoot-viljastatud munarakk Defekatsioon- roojamine Flaatus- soolestiku kaudu väljuv gaas Sünaps-närviimpulsi ülekandekoht närvirakult närvikule või lihasele või näärmele nim. informat.elukoht. Neuron- närvirakk Refleks- vastusreaktsiooni ärritusele, mis tekib kesk närvi süsteemi vahendusel Eferentne ehk motoorse (viima) närv Apnoe-hingamisseiskus Expiirium-väljahingamine (pasiivne) Minutiventilatsioon- on ühe minuti jooksul sisse-välja hingatava õhu hulk. Anuuria- ei tekki uriin Kondrotsüüt- kõhrerakk Refleksiaeg-aeg, mille kestel saame ärritusele vastuse Hüpofüüs- kasvuhormoon Gigantism- suur inimene(kasvu hormooni liig) Homöostaas- stabiilsete tingimuste säilitamine rakus või organismis. Spermatogenees- spermatosoidide areng munandites
See närvisüsteemi osa on vahendavaks lüliks (välis)keskkonna ja KNS vahel. Perifeerne närvisüsteem jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks e. vegetatiivseks närvisüsteemiks(ANS). Somaatiline närvisüsteem on seotud info juhtimisega vastavatelt retseptoritelt KNS poole (aferentne e. sensoorne osa) ja kesknärvisüsteemist lihaste, liigeste, mõningate näärmete või muude efektororganite suunas (eferentne osa). Autonoomne närvisüsteem reguleerib silelihaste, südamelihase, kopsude ja mõningate näärmete tööd. Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all. ANS jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks, parasümpaatiline juhib organismi taastamist. Kiibistik ehk protsessori närvisüsteem Ehituselt on kiibistik emaplaadi keerukaim ja olulisim osa
... liitrit 24 tunni jooksul: 180 Esmasuriin ei sisalda suure molekulmassiga valke ja vere vormelemente, ei sisalda glükoosi. Lõpliku uriini hulk on ... ööpäevas: 1-1,5 liitrit Somaatiline närvisüsteem: teadlik ja tahtlik, reguleerib skeletilihaste tegevust, tsentraalne osa peaaju ja seljaaju. Vegetatiivne närvisüsteem: tahtele allumatu, jaguneb sümpaatiline ja parasümpaatiline. reguleerib siseelundite talitlust. Aferentne: sensoorne, ehk tundenärv - külm kuum. tunnen katsudes Eferentne: efektoorne ehk viimanärv. viivad erutusi KNS-st elunditesse. teostavad motoorikat Refleksikaar: tee, mida mööda liigub erutus refleksi puhul Milliseid reflekse nimetatakse tingitud refleksideks? Omandatakse elu jooksul(käimine, jooksmine, ujumine) Seljaaju funktsioon: reflektoorne talitus ja erutuse juhtiminе. Mis keskused asuvad piklikajus? (MEDULLA OBLONGATA)Hingamis ja südametegevus, vasomotoorsed keskused, tingimatute reflekside keskus(seedimine, imendumine),
seljaajunärvidest. See närvisüsteemi osa on vahendavaks lüliks (välis)keskkonna ja KNS vahel. Perifeerne närvisüsteem jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks e. vegetatiivseks närvisüsteemiks(ANS). Somaatiline närvisüsteem on seotud info juhtimisega vastavatelt retseptoritelt KNS poole (aferentne e. sensoorne osa) ja kesknärvisüsteemist lihaste, liigeste, mõningate näärmete või muude efektorganite suunas (eferentne osa). Autonoomne närvisüsteem reguleerib silelihaste, südamelihase, kopsude ja mõningate näärmete tööd. Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all. ANS jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks, parasümpaatiline loob sobiva olukorra energia kokkuhoidmiseks. KALAD - Kalad võivad reageerida välistele ärritustele. Neil on olemas
Dopamiin mõnutunne, emotsioonid, motivatsioon; Adrenaliin kiirendab südame tööd, tõstab veresuhkru taset; Serotoniin meeleolu, söögiisu, uni. Atsetüülkoliin skeletilihaste kokkutõmme. 32) Mis on refleksikaar? (etapid) 1. Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine); 2. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas); 3. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs); 4. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse); 5. Efektorid (organ, mis erutusele reageerib). 33) Nimeta tingitud ja tingimatuid reflekse. Tingimatud: kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks (pupillide ahenemine); Tingitud: omandatakse elu jooksul nagu kaitseja käitumisrefleksid, käimine, jooksmine. 34) Närviraku ja närvi ehitus. Oska joonistada närvirakku (rakukeha, tuum, dendriidid, neuriit, müeliinkest). Närvisüsteem koosneb närvirakkudest.
funktsioonid. Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perifeerne NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel 2.1 Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN: juhib impulsid retseptoritelt KNS-i 2.2. Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse 2.2.1 Somaatiline e tahtlik (signaalid KNS-st lihastesse 2.2.2. Autonoomne NS; ST: vistseraalne motoorne; FN: signaalid KNS-st südame- ja silelihastele ning näärmetele. 2.2.2.1 Sümpaatiline: võitle/põgene 2.2.2.2. Parasümpaatiline: säästab energiat, puhkeolek Peamised närvirakkude tüübid ja nende ülesanded: neuronid (eferentsed, aferentsed ja
lihasesse) retseptor - ärritust vastuvõttev organ närviimpulss - närvikiududes leviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile refleks - vastusreaktsioon ärritusele, mis tekib KNS-i vahendusel refleksikaar - tee (neuronite ahel), mida mööda erutus refleksi puhul levib närvikiud - pikk närviraku jätke; koosneb kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast neurilemmist innerveerima s.o. närvidega varustama aferentne e. sensoorne (tooma)närv - tundenärv eferentne e. motoorne (viima)närv Närvisüsteemi ülesanded, ehitus ja jaotus http://www.sruweb.com/~walsh/nervous_syste m.jpg Närvisüsteem (NS) on organismi juhtiv regulatsioonisüsteem. Ta täidab kaht olulist
NS Ülesanded: loob organismi sideme väliskeskkonnaga ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevust organismis kui tervikus. NS talituslik jagunemine s o m a a t i l i n e ehk kehanärvisüsteem EX ! reguleerib skeletilihaste tegevust koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi Loob seose org. ja väliskeskonna vahel Teadlik ja Tahtlik tsentraalseks osaks on peaaju ja seljaaju perifeerseks - peaaju- ja seljaajunärvid. v e g e t a t i i v n e ehk siseelundite närvisüsteem inerveerib siseelundite talitlust töötab teadvusest ja tahtest sõltumatult jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks osaks tsentraalne osa - tuumad pea ja seljaajus perifeerne - ganglionidest, närvikiududest ja nende põimikutest. Hallollus koosneb neuronite kehadest ( tuumad peaaju...
Toimub kahel viisil: 1.) Neuraalne reg. toimub närvisüs. abil e. eelkõige peaaju, mõnikord ka seljaaju. Neuraalse regulatsiooni aluseks on refleksikaar refleksi kulgemisteekond ärritajast teatud elundini. 2.) Humoraalne reg. toimub hormoonide abil, mis liiguvad verega organismis ringi ja mõjutavad organeid. Refleksikaar: 1.) ärritaja 2.)retseptor 3.) aferentne närv 4.)ärritust vastuvõttev neuron I 5.) ärritust edasijuhtiv neuron 6.) eferentne närv 7.) lihas reageerib ja eemaldab käe Regulatsiooni mehhanismidel on ka negatiivne ja positiivne tagasiside. Neg. tagasiside on see, et mingi aine puuduse korral aktiveerub seda ainet tootev elund nt: insuliin, veresuhkru tase jne. Insuliini taseme languse korral hakkaks kõhunääre seda automaatselt juurde tootma. Veresuhkru taset reguleerib maks. Positiivne tagasiside on see, kui mingi aine puudus või ebamugav protsess võimendab selle
3. millisteks osadeks jaotatakse vegetatiivne NS e Sümpaatiline / Parasümpaatiline NS slaid 2, alates 114 autonoomne NS? 4. nimeta 3 erinevat neuroni tüüpi! 1. Aferentne e tundeneuronid 2. Vaheneuron e lülineuron 3. Eferentne e motoorne neuron NS slaid 13, Anat- NS lk 183 5. nimeta 3 erinevat närviraku osa! 1. Neuroni keha 2. Dendriit 3. Akson NS slaid 6 Anat-NS lk 181 joon 131 NS slaid 10, 11 Anat-NS lk 182 6. kuidas liigitatakse neuroneid
Erutuse disvergents- ühe närviraku aksoni kaudu närvikeskusesse saabunud erutus algatab erutuse paljudes närvirakkudes. 7. Refleksid, refleksikaar. Kaasasündinud (tingimatud) ja omandatud (tingitud) refleksid. · Video (Crash Course): https://www.youtube.com/watch?v=QY9NTVh-Awo Refleksikaar: ● retseptor- erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine ● aferentne närvikiud- juhivad erutuse KNS suunas ● KNS- erutuse analüüs ● eferentne närvikiud- juhivad erutuse edasi vastavasse organisse/ näärmesse ● efektorid- organ, mis erutusele reageerib Tingimatud refleksid: ● kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks (pupillide ahenemine) Tingitud refleksid: ● omandatakse elu jooksul (kaitse- ja käitumisrefleksid) 8. Immuunsüsteemi elundid, immuunsus; Organismi kaitsebarjäärid. Mittespetsiifiline immuunsus. Histamiin. Humoraalne ja rakuline ehk tsellulaarne imm., Kaasasündinud ja omandatud imm
★ PARALÜÜS - motoorse närvi kahjustus, mille tagajärjel vastav kehaosa jääb halvatuks/liikumatuks. ★ REFLEKS - organismi mittetahtlik vastusreaktsioon ärritusele. ★ REFLEKSIKAAR - tee, mida mööda erutus vastuvõtvalt retseptorilt täidesaatva elundini levib. ★ AFERENTNE NÄRV - sensoorne ehk tundenärv, mis toob erutuse retseptorilt ganglionide kaudu KNS-i, toomanärv. ★ EFERENTNE NÄRV - efektoorne, viimanärv, mis viib erutuse KNS-ist elundisse kas otse (somaatiline ) või ganglionide kaudu (vegetatiivne). 3. HALLOLLUS koosneb neuroni kehadest. VALGEOLLUS koosneb neuroni jätketest. 2 4. Suuraju koor CORTEX CEREBRI koosneb HALLOLLUSEST Funktsioon:
norepinefriin, noradrenaliin, Melatoniin jpt. Organism saab väliskeskkonnast infot retseptorite kaudu. Retseptorid paiknevad: nahal, nahaaluses koes, liigestes, organismi sisekeskkonnas, (valu, puutumine, surve, kuum, külm, asend jne). Kuid kogu organismi poolt vastuvõetavat infot inimene ei taju. Refleksikaar 1. Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine) 2. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas) 3. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs) 4. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse) 5. Efektorid (organ, mis erutusele reageerib) Refleksid Tingimatud: kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks. (pupillide ahenemine) Tingitud: Omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrefleksid. Peaaju Koosneb viiest osast ja juhib kogu organismi tegevust. Suuraju, väikeaaju, vaheaju, keskaju, piklikaju. Mäluhäired:
Ganglion ehk närvisõlm närvirakkude sõlmjas kogum. Nad koosnevad närvirakkude kehadest ja on ümbritsetud sidekoelise kihnuga. Talituselt ja ehituselt jagunevad ganglionid: Sensoorseteks ehk spinaalganglionid asuvad KNS-i lähedal toomanärvi juurl. Vegetatiivsed asetsevad siseelundite talitusi reguleerivate eferentsete närvide teedel või siseelundi seinas. Refleks vastureaktsioon ärritusele Refleksikaar retseptor -> aferentne närv -> KNS -> eferentne närv -> lõppelund Somaatiline ehk kehanärvisüsteem: Seljaaju medulla spinalis Asub lülisambakanalis koos teda katvate kestadega 45 cm pikune, kaal umbes 30 g Ebaühtlane jämedus Sees tsentralkanal Kraniaalselt läheb üle piklikuks ajuks, kaduaalne ots asub L1-L2 kõrgusel. Lõpeb ajukoonustega, millest lähtub terminaal/lõppniit õndralülidele Seljaaju funktsioon:
) 13. Vegetatiivse närvisüsteemi ehitus ja funktsioonid Vegetatiivne närvisüsteem juhib siseelundite ja veresoone taliltust. Veresoontes toimub see siselihaste innervatsiooni teel. Kaks põhiosa on sümpaatiline ja parasümpaatiline NS. Kolmas osa on metasümpaatiline ehk enteraalne närvisüsteem ehk soolenärvisüsteem- siseelundite seintes paiknev närvisüsteem millel pole kesknärvisüsteemis närvirakkude kehasid. Vegetatiivses närvisüsteemis on olemas aferentne ja eferentne osa. Aferentne viib infot elunditelt ja veresoontelt kesknärvisüsteemi. Eferente kesknärvisüsteemist elunditele ja veresoontesse. Vegetatiivse närvisüsteemi eferentne osa on kahest neuronist koosnev. Esimene neuron kannab preganglionaarse neuroni nimetust, selle neuroni keha paikneb KNSs. Selle neuroni jätke lõpeb närvikängus ehk ganglionis. Ganglionis asub teise ehk postganglionaarse neuroni keha, mille jätke ulatub innerveeritava elundini. Sümpaatiline närvisüsteem:
3) Survetsenter. Surveandurid võimaldavad hinnata kontakti ja jõu jaotust tugu või kontaktpinnale. Platvormi kasutusalad: toereaktsiooni, jõu komponentide ja dünaamika määramine; funktisonaalne asümeetria tsüklilistel liikumistel; liigutuslikud pataloogiad; keha asendi stabiilsus ja tasakaal; survetsentri asukoht ja dünaamika 3) Lihastegevuse tunnused: 1. Neuraalne – lihastegevuse juhtimine - Aferentne – tagasiside - Eferentne- aktiveeriv 2. Energeetiline - ainevahetuslik 3. Mehhaaniline – jõu genereerimine ja ülekandmine Lihaskiud koosneb: 1) Paralleelne elastne komponent (PEK): epi-, peri- ja endomüüseum 2) Järjestikune elastne komponent (JEK): lihaskinnitused luudele (kõõlused) 3) Kontraktiilne komponent (KK) Lihase jõud pole sama mis liigutuse jõud. Liigese jõumoment on liigest ületavate lihaste resultantjõud. Lihastöö režiimid: 1) Isomeetriline e
· Kahe lestme vahele jääb kihnu õõs. Torukeste süteemi osad on: · Proksimaalsed väänilised torukesed ehk esimese järgu, need on glomeerulise kõige lähemal · Henle ling- kaks säärt- alanev ja ülenev säär (dessendeeruv ja assendeeruv). · Distaalsed väänilised torukesed ehk teise järgu väänilised torukesed. · Viimane osa on kogumistorukesed. Nefroni osad paiknevad koores ja säsis erinevates piirkonades- säsis on Henle ling ja kogumistorukesed. Eferentne ehk viimasoon, aferentne ehk toomasoon. Uriini teke Toimub nefronites, kujutab enesest kaheetapilist protsessi. · Esmasuriin tekib filtratsiooni teel glomeerulis. · Vereplasma läheb veresoontest (kapillarides, mis moodustavad päsmakese) filtratsiooni teel läbi kapilaari seina ja läbi kihnu sisemise lestme kihnu õõnde. · Päsmakesse jõuab kogu veri, päsamakese sein on nii tihe, et vere vormelemendid ei saa filtreeruda, ei pääse läbi
SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVIRAKULT NÄRVIKULE VÕI LIHASELE VÕI NÄÄRMELE. NEURON- NÄRVIRAKK LIIKVOR- ehk AJUVEDELIK. TÄISKASVANUL INIMESEL ON LIIKVORI KOGUMAHT um. 150-200 ml. FUNKTS: AINEVAHETUS REFLEKS- VASTUSREAKTSIOON ÄRRITUSELE, MIS TEKIB KNS-i VAHENDUSEL 1 EFERENTNE- ehk MOTOORNE (VIIMA)NÄRV APNOE- HINGAMISSEISKUS EKSPIIRIUM- VÄLJAHINGAMINE MINUTIVENTILATSIOON- ON ÜHE MINUTI JOOKSUL SISSE-VÄLJA HINGATAVA ÕHU HULK ANUURIA- URIINI PUUDUMINE KONDROTSÜÜT- KÕHRERAKK REFLEKSIAEG- AEG ÄRRITUSE ANDMISE MOMENDIST VASTUSREAKTSIOONI TEKKENI. HÜPOFÜÜS- EHK AJURIPATS. HORMOONE TOOTEV ENDOKRIIN- EHK SISENÕRENÄÄRE. GIGANTISM- HIIGLASEKASV (KASVUHORMOONI LIIG) HOMÖOSTAAS- STABIILSETE TINGIMUSTE SÄILITAMINE RAKUS VÕI ORGANISMIS
2. ebanormaalne üve: annab radix parasymphatica, mille kiud pärit nucl. oculomotorius accessoriusest ja lülituvad ümber ganglion ciliares, postgangl parasümp kiud innerveerivad silmasiseseid lihaseid: m. sphincer pupillaet ja m. ciliarist. M. rectus superior'i innervatsioon: nucl oculomotorii n. oculomotorius r. superior m. rectus superior Pupillaarrefleks: suurema valgusega pupill aheneb. Seda ahendab m. sphincter pupillae. a) Parasümpaatiline eferentne: nucl oculomotorius accessorius n oculomotorius radix parasymphatica ganglion ciliare (ÜL) m. sphincter pupillae 3 2.2 N. trochlearis (IV), plokinärv Tuum: nucl. n. trochlearis Väljub ajust velum medullare superiuse piirkonnas. Ainus kraniaalnärv, mis väljub aju dorsaalküljelt ja ainus närv, mille kiud pärinevad vastastuumast!! Läbib sinus cavernosuse lat seina ja siseneb fissura orbitalis superiori kaudu
dendriitidega, seetõttu on võimalik erutuse ülekanne. 40. Erutuse ülekanne neuromuskulaarses sünapsis toimub järgmiselt: lihaskude reageerib kontraktsiooniga nii otsesele kui ka närvi impulsile. Erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele toimub sünapsi vahendusel. 41. Refleks on automaatne neuromuskulaarne tegevus, mis on esile kutsutud stiimuli poolt. 42. Refleksikaar koosneb: retseptor, aferentne närv, refleksikeskus, eferentne närv. Lihasfüsioloogia 43. Lihaskoe liigid on: silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskude. 44. Vöötlihaskoe kõige väiksemaks talituslikuks üksuseks on müofibrill. 45. Lihaskontraktsiooni üldine mehhanism on järgmine: Kontraktsioonimehhanism 1: Puhkeolekus katab tropomüosiin aktiini aktiivosa. Närvijätket mööda ajust tulnud signaal antakse AP kujul neuromuskulaarse sünapsi kaudu üle lihasraku membraanile
koosseisus nii dendriit kui akson, mis arengu käigus ühinenud · bipolaarne rakukeha ühest otsast väljub dendriit, teisest akson · multipolaarne · pikaaksoniline (palju dendriite, üks dendriitidest tunduvalt pikem akson) · lühiaksoniline (palju dendriite, akson dendriitidega sama pikk) Jaotus funktsiooni alusel: · aferentne toob perifeeriast info KNS-i · vaheneuron kogu ulatuses KNS-s · eferentne viib KNS-st info efektorelundini Kas neuroneid saab tekkida organismis elu jooksul juurde? Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. Samuti ei asendu surnud neuronid uutega ja nende arv väheneb järk- järgult ka organismi kasvades. 2. GLIIA. Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon? Müeliin on valge plastiline aine, mis koosneb lipiididest (rasvadest) ja valgust. Müeliin, mis on keerukas
võrgutüüp tuumatüüp kooretüüp - paralleelselt morfogeneesiga toimub siin ka närvirakkude spetsialiseerumine: ühed neuronid astuvad kontakti soomaga – meeleelundeid sisaldav keha väliskatte ja liikumisaparaadiga teised astuvad kontakti vistseraga – siseelundite, nääremete soontega, st organismi sisemuses paiknevate elunditega kontakt võib olla sensoorne (aferentne) või motoorne (eferentne) kujuneb välja 4 funktsionaalset tsooni, mis säilivad ka hiljem 1. Somatosensoorne tsoon (F10) alaarplaadi piirkonnas dorsaalselt 2. Vistserosensoorne tsoon (F11) alaarplaadi piirkonnas dorsaalselt 3. Vistseromotoorne tsoon (F12) basaalplaadi piirkonnas ventraalselt 4. Somatomotoorne tsoon (F13) basaalplaadi piirkonnas ventraalselt - Sensoorne tsoon
oksendamisel, kõhulahtisuse puhul. (Angiodensinigeen??) * hüpotalamuses paiknevad närvistruktuurid, mis mõjutavad sugulist käitumist. (Oksütotsiin, mis läheb eessagarasse, mõjutab teatud määral ka sugulist käitumist – soodustab paarissuhte teket positiivselt. Stimuleerib ka sünnitust, soodustab piima väljutust, tekitab ematunde teket.) PEAAJU NÄRVID ja nende funktsioonid (vt faili peaaju- ehk kraniaalnärvid – kõik selgeks!!!) Aferentne TOOB erutust Eferentne VIIB erutust välja I Haistmisnärvid – Aferentsed – Osaju – Juhivad haistmis... VII Näonärv . Eferentsed kiud on motoorsed – tuumad on ajusillas – juhivad nii miimilisi kui ka neelamislihaste tööd; Parasümpaatilised kiud lähevad näärmeteni – nina, pisarad, sülg; Aferentsed ehk tundlikkust juhtivad kiud – juhivad tundlikkust keele eesmiselt osalt ja suu limaaskestalt VIII Retikulaarformatsioon ja ajutüvi
Refleksi ja refleksikaare mõiste ja osad Refleksiks nim organismi vastusreaktsiooni ärritusele. Selle kaudu närvisüsteem reguleerib organismi talitlust. Refleks levib refleksikaart mööda. See on tee, mille erutus läbib vastvõtvalt retseptorilt (sensorilt) kuni täidesaatva elundini. Refleks toimub teatud aja jooksul. Seda aega nim refleksiajaks. Refleksikaare osad: Sensor/retseptor -> aferentne e sensoorne tee -> keskus (KNS) -> eferentne tee -> (võtab vastu erutuse) tundlikkust esilekutsuv motoorseid või sekretoorseid reaktsioone esilekutsuv (täidesaatev) -> efektor e täidesaatev elund -> REAKTSIOON Keskuses (seljaaajus) võib olla ka vaheneuron. Siis on tegemist juba bisünaptilise refleksiga. (eelmine oli monosünaptiline reaktsioon)
NÄRVIIMPULSS - vastusreaktsioon ärritusele, mis tekib KNSi vahendusel REFLEKS - tee (neuronite ahel), mida mööd erutus refleksi puhul levib REFLEKSIKAAR - pikk nr jätke, koosn kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast neurilemmist NÄRVIKIUD - närvidega varustama INNERVEERIMA - ehk sensoorne tunde- (tooma)närv AFERENTNE - ehk motoorne, täidesaatev (viima)närv EFERENTNE ERUTUSLÄVI - ärritus kutsub esile erutuse vaid siis kui tal on piisav tugevus ja kestus * mida kergemini tekib erutus, seda kõrgem on koe erutuvus KÜNNISÄRRITUS - min tugevusega ärritus, mis on vajalik erutuse esilekutsumiseks koes * iseloomutab koe erutusläve (mida kõrgem erutuslävi e mida suurem künnisärritus, seda madalam on koe erutuvus)
Võib näidata ka armistunud insulti. Lained suurema amplituudiga ja harvemad, ebakorrapärased. (Parem meetod ajukasvaja diagnoosimiseks on kompuutertomograafia) Vegetatiivne närvisüsteem, selle ehitus ja funktsioonid: Vegetatiivne NS on närvisüsteemi see osa, mis innerveerib siseelundeid ja veresooni. Kaks alaosa: 1) sümpaatiline NS; 2) parasümpaatiline NS Vegetatiinvse NS-i närvid kesknärvisüsteemis vastavale elundile kulgevad kahe närvina: 1) eferentne 2) aferentne Esimese närvi keha asub kesknärvisüsteemis kas peaajus või seljaajus. Preganglionaarne närv kesknärvisüsteemist väljuv närv. Ganglionis saab alguse teise ehk postganglionaalse neuroni keha, mille jätked lõpevad innerveeritaval elundil. Osa ganglione (lülisamba vahetus naabruses asuvad) moodustavad ülalt alla sümpaatilise piirvääte (?????). Teise neuroni keha on sümpaatilises NS-is. Osa ganglione aga asuvad kõhuõõnes
Asuvad nahas, liigeskapslites, kõõluste, sidemete ja luuümbrise läheduses Seljaaju reflektoorne funktsioon Refleksi morfo-funktsionaalseks aluseks on refleksikaar , mis kooosneb aferentsetest (retseptoorsetest), lüli- ja eferentsetest neuronitest Spinaalsed refleksid moodustuvad motoneuronpuuli printsiibil Mono- ja polüsünaptiline refleksikaar Monosünaptiline refleksikaar Lihtsam refleksikaar (lihaskäävide retseptorid, aferentne neuron, eferentne neuron, efektor – skeletilihas) Põlverefleks Polüsünaptiline refleksikaar Erutuse juhtimisel retseptoritest efektororganitesse osalevad peale aferentse ja eferentse neuroni ka üks või mitu lülineuronit Painutusrefleks Motoorsed spinaalrefelksid Venitusrefleksid – skeletilihase venitamisel tekib reflektoorne kontrakstioon (põlverefleks) Painutusrefleks (kaitserefleks) – tekib jäsemete naharetseptorite (valu- ja
5)neurolemmotsüüdid Refleks on kiire tahtamatu reaktsioon ärritusele Refleksikaar aferentsed, tsentraalsed ja eferentsed struktuurid, mis kindlustavad adekvaatse vastureaktsiooni. Refleksikaare komponendid retseptor (refleksi alglüli, mis võtad vastu ärritusi organismi välis või sisekeskkonnast), aferentne lüli (juhib retseptord tekkinud erutuse refleksikeskusesse), refleksikeskus (juhtimis ja infotöötluskeskus neuronite kogumi kojul), eferentne lüli (lõpplüli, mis tagab reflektoorse vastuse) Tingimatud refleksid käitumisreaktsioonid, mis on kaasa sündinud, ilma et ümbritsev keskkond neile olulist mõju avaldaks. Alati ühesugune reaktsioon ühele ärritajale. Tingimatu refleksi närvimehhanisimid on pärilikud. Tingitud refleks on kogemuslik, kindlale olukorrale kohandunud reflektoorne aktsioon. Ärritaja võib esile kutsuda mistahes reaktsiooni.Ei ole pärilikud, kujunevad eluea jooksul.
annaabi.ee 
