siis tekivad iseloomulikud muutused, mida kokku nimetatakse nelja a-sündroomiks (?): * atoonia - lihastoonuse langus * asteenia - lihaste kiire väsimine * astaasia - pea ja käte värisemine * ataksia - liigutuste koordinatsiooni häire (liigutused muutuvad kohmakaks) Kui loomadel – koertel – on väikeaju kahjustatud, siis ta tõstab esikäppasid kõrgele, jalad on laiali – ebaloomulik vaatepilt. KESKAJU ehitus ja funktsioonid Keskaju piirneb altpoolt sillaga ja ülalt vaheajuga. Keskaju läbivad ka suure osa nii ülenevad kui alanevad juhteteed. Kesajus paiknevad osade peaajunärvide tuumad – need on II-IV. 2. nägemisnärv, 3. silmaliigutaja, 4. plokinärv II Nägemisnärv – aferentne (motoorsed) sealt lähevad nägemisnärvi juhteteed läbi. Osalised nägemishäired võivad lähtuda keskaju kahjustusest. Tundlikkust juhtiv närv, tema kaudu juhitakse ajju nägemistundlikkust. Esialgu läbi keskaju, siis läbi vaheaju.
kui ka vaimset tegevust. Ajukoore eri piirkondades asuvad näiteks kuulmis-, nägemis-, maitsmis- ning kõnelemiskeskus, aga ka liigutusi juhtiv tunde-motoorne keskus. Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Inimesel saab eristada lühiajalist mälu ja püsimälu. Inimestel on arenenud erinevad mäluliigid, näiteks kuulmis-, nägemis- või ruumimälu. Väikeaju on kuklaosas asuv ajuosa, mis reguleerib lihaste koostööd. Ta kooskõlastab erinevaid liigutusi. Keskaju on suhteliselt väike. See edastab infot suurajust seljaajju. Samuti vastutab keskaju lihaste pingeseisundi ehk toonuse säilimise eest. Vehajus asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju ühendab peaaju seljaajuga. Seal on mitmed eluliselt tähtsad juhtekeskused, mis reguleerivad meie tahtele allumatut elundite tegevust. Piklikaju juhiv hingamist ja südametegevust. Seljaaju on selgrookanalis paiknev nöörikujuline närvirakkude kogumik
Küsimused ja ülesanded +1. Mis on psühholoogia? Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas +2. Mis on psüühika? Psüühika on elusolendi närvisüsteemi tegevuse tulemus +3. Mis on teadvus? Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumuste ja mälestuste omamist ja tundmist. +4. Mis on eneseteadvus?on teadvuse üks vorm-teadlik olemine ja arusaamine iseendast. +9. Kirjelda peeglitesti.peab olema ettekujutus oma füüsilisest minast. +12. Mis on kultuur (Juri Lotmani järgi)?kultuur on kõik see,mida ühiskonnas ühest põlvkonnast teise mittepärilikul viisil edasi kantakse. Küsimused - TAJU +1. Mis on taju? Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise. +2. Mis on tajukujund? mis ...
Bioloogia õppimisleht 1) Närvisüsteemi jagunemine - kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem, somaatiline ja vegetatiivne 2) Millest koosneb kesknärvisüsteem? - peaajust ja seljaajust 3) Peaaju osad ja ülesanded. - suuraju - juhib kehalist ja vaimset tegevust väikeaju - reguleerib liigutuste täpsust ja tasakaalu keskaju - vastutab lihaste toonuse eest vaheaju ainevahetust, paljunemist ja keha temp-i reguleerivad keskused piklikaju ühendab peaaju seljaajuga 4) Ajukoore ehitus ja tähtsus - ajukoort katab ligi 3mm paksune, ja moodustub mitmest närvirakkude kihist 5) Mida juhib vasak-, mida parem aju pool? - vasak pool juhib paremat keha poolt ja vastupidi 6) Mis on mälu? Kuidas jaguneb? Miks me kõike ei mäleta? - mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine.
tegevust. Vasak aju pool juhib parema kehapoole tegevust ja parem aju pool vasaku kehapoole tegevust. Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvikiudude omavaheline ristumine. Enamasti on juhtivaks vasak ajupoolkera ja seetõttu on enamasti inimesed paremakäelised. PEAAJU SUURAJU kuklasagar q Ajutüvi kiirusagar § Piklikaju laubasagar § Keskaju § Vaheaju oimusagar q Väikeaju VAHEAJU q Suuraju VÄIKEAJU KESKAJU PIKLIKAJU PEAAJU Piklikaju: q Reguleerib tahtele allumatuid tegevusi (hingamine, südametegevus). q Tugimotoorika üks keskusi, mis võtab osa lihaste toonuse ja kehahoiaku regulatsioonist. q Refleksikeskused:
Tõmba joon alla tingimatutele refleksidele. Lugemine, kirjutamine, haigutamine, käekella vaatamine, neelamine, nutmine, köhimine, ujumine, jooksmine, aevastamine. II Tõmba maha mõiste, mis ei sobi loetellu. Põhjenda. Kilpnääre, ajuripats, süljenääre, käbikeha, kõrvalkilpnäärmed. Sest süljenääre kuulub välissekretsiooninäärmete rühma, teised aga sisesekretoorsed näärmete hulka. III Seosta paariti peaaju osa ja ja tema ülesanne. Peaaju osa: A-suuraju, B-väikeaju, C-vaheaju, D-keskaju, E-piklikaju. Ülesanded: 1) liigutuste koordineerimine ja täpsus B-väikeaju 2) vastutab lihaste pingeseisundi säilimise eest D-keskaju 3) mälu kujunemine A-suuraju 4) juhib hingamist ja südametegevust E-piklikaju 5) asuvad sigimist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused C-vaheaju IV Järjesta järgmised refleksikaare osad vastavalt erutuse liikumisele. 4. Eferentsed närvikiud, 5. reageeriv lihas; 2. aferentsed närvikiud, 1. erutust vastuvõtvad närvira...
juhib tahtlike liigutusi, 2.autonoomne, mis juhib kolvikesed- võrkkestal paiknevad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha tahtele allumatuid liigutusi dendriidit:närviraku valgustundlikud rakud, millega eristame värvusi temp. 4.keskaju-edastab infot suurajust lühike jätke, mis võtab vastu närviimpulsse kaugelenägevus-nägemishäire, kus lähedal seljaajju, vastutab keskaju lihaste pingeseisundi neuriit:närviraku pikk jätke, mille kaudu liiguvad asuvad objektid on hägused, kujutis tekib e. toonuse säilimise eest, 5.-piklikaju-ühendab närviimpulsid rakust välja info liigub- ühest võrkkesta taha, tuleb kanda +prille e. kumerläätsi peaaju seljaajuga, reg
silmnähtavalt, geenid ja koostoimemehhanismid, mis juhatavad nende närvisüsteemide arengut, on sarnased. 2 AJU KUJUNEMINE Imetaja aju eesmine ja tagumine osa kujuneb gastrulatsioonis prechordaalse mesodermi ja notochordi abiga. Seda spetsialiseerumist stabiliseeritakse närviplaadi staadiumis närviplaadi ja välimise lootelehe vahel. 2.1 Pax2/5 ja Pax6 Pax2 ja 5 ning Pax6 geenide avaldumise mustrid piiritlevad keskaju ja suuraju neutraalse plaadi staadiumit. Hiirtel, kellel oli Pax5 ja Pax2 puudujääk, kogu mesencephalic primordium puudus. Selle asemel tagaaju ühendus koheselt suurajuga. Nendel loomadel keskaju ja väikeaju puuduvad. 2.2 Piiride määramine Sonic Hedgehogi ja FGF8 abil Suuraju ja keskaju osad on määratud prechordal mesodermi ja eesmise notochordiga. Kaks geeni mis avalduvad eesmises mesodermaalkoes on Lim1 ja OTX2. Kui üks neist puudub, embrüol ei kujune suuraju ega keskaju
Bioloogia 08.05.2012 Peaaju Suuraju · Moodustab 9/10 aju massist · Suuraju käärulises närvirakkude kogumikus tekib enamik tundeid, mõtteid ja tundeelamusi · Suuraju jagnb kaheks ajupoolkeraks, need on omavahel ühenduses närvikiududest silla mõhnkeha abil · Suuraju all paiknevad muud ajuosad, sh. väikeaju, ajusild, keskaju ja pikliaju Vasak ja parem ajupoolkera · Vasak ajupool juhib parema kehapoole tegevust ja parem aju pool vasaku kehapoole tegevust · Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvikiudude omavaheline ristumine · Enamasti on juhtivaks vasak ajupoolkera ja seetõttu on enamasti inimesed paremakäelised · Meie aju vasak poolkera mõtleb sõnadega, parem poolkera aga mõtleb piltidega Suuraju koores paiknevad keskused · Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks
Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Inimesel saab eristada lühiajalist ja püsimälu. Unustamine väldib mälu tarbetut ülekoormamist. Inimesel on arenenud erinevad mäluliigid - nt kuulmis-, nägemis- või ruumimälu. Väikeaju Asub kuklaosas, reguleerib lihaste koostööd, kooskõlastab erinevaid liigutusi, tänu sellele saame sõita jalgrattaga tasakaalu hoides ja niiti nõelast läbi ajada. Keskaju Suhteliselt väike, edastab infot suurajust seljaajju, vastutab keskaju lihaste pingeseisundi ehk toonuse säilimise eest. Vaheaju Seal asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha temp. reguleerivad keskused. Piklikaju Ühendab peaaju seljaajuga, seal asuvad mitmed eluliselt tähtsad juhtekeskused, mis reg. Meie tahtele allumatut elundite teg. Näiteks juhib piklikaju hingamist ja südametegevust, piklikuaju vigastamisel inimene sureb.
trigonum nervi vagi (X) UITNÄRVI KOLMNURK reguleerib südame tööd ja muude elundite trigonum n. hypoglossi (XII) -KEELEALUSE NÄRVI KOLMNURK colliculus facialis- NÄONÄRVI KÜNKAD aquaeductus mesencephali KESKAJU VEEJUGA tegmen: - tela chorioidea - pedunculus cerebellaris superior - velum medullare superior ÜLEMINE AJU PURI velum medullare inferior ALUMINE AJU PURI Mesencephalon KESKAJU kõige väiksem ja paikneb kõige sügavamal tectum mesencephali: - KESKAJU KATEL colliculus superior - colliculus inferior - pedunculus cerebri - nucleus ruber - substantia nigra MUST OLLUS kui viga saab, siis inimese liigutused muutuvad katkendlikuks Diencephalon -VAHEAJU hypothalamus: - HÜPOTALAMUS tractus opticus - chiasma opticum - tuber cinereum - HALL KÖBE - hallolluse tuumade kogum kogunenud nälja keskus, janu keskus ja emotsioonide keskus infundibulum - LEHTER hypophysis - corpus mammilare - NIBUKEHAD epithalamus: -
Seljaaju talitlus: vahendab informatsiooni, juhib reflekside tööd Peaaju ehitus: suuraju - tähtsaim osa välispinda kattev ajukoor, mis juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust. ajukoore eri piirkondades asuvad kuulmis-, nägemis-, maitsmis-, haistmis- ja kõnelemiskeskus ning liigutusi juhtiv tunde-motoorne keskus. ajukoores kujunevad tunded, mõtted ja mälu. väikeaju - reguleerib lihaste koostööd, kooskõlastab erinevaid liigutusi. keskaju - vastutab keskaju lihaste pigeseisundi säilitamise eest . vaheaju - reguleerib ainevahetust, paljunemist, eritamist, keha temperatuuri. piklikaju - reguleerib elundite, nt. hingamise ja südametegevust. Peaaju talitus: juhib inimorganismi. Piirdenärvisüsteem - koosneb ülekogu keha paiknevatest närvidest,mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga. Närviimpulss - närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus.
nimest I mälureegel - peab olema positiivne sisendus ja tahe ma tahan seda meelde jätta see jääb mulle meelde Öeldakse: homseks õpid- homme tead, eksamiks õpid-eksamil tead, eluks õpid- elus tead! Peaaju koosneb: suuraju (cerebrum, telencephalon); selle poolkerades paiknevad õõned külgmised ajuvatsakesed: I ajuvatsake vasakus, II ajuvatsake paremas poolkeras vaheaju (diencephalon); vaheajus paikneb III ajuvatsake keskaju (mesencephalon) sild (pons) ja väikeaju (cerebellum); silla piirkonnas paikneb IV ajuvatsake piklikaju (medulla oblongata). Keskaju, sild ja piklikaju moodustavad ajutüve. Ajuvatsakesed on ühenduses seljaaju tsentraalkanaliga. Kesknärvisüsteemi (KNS) moodustavad pea- ja seljaaju. Ajutüvi ühendab pea- ja seljaaju, seal paiknevad kraniaalnärvide tuumad. 12-st kraniaalnärvist 10 väljuvad ajust ajutüve kaudu. Isegi väikesed vigastused ajutüve piirkonnas võivad
kuuluvad parasümp ns-i alla. 4.- blokinärv (n troclearis) innerveerib silmamuna alumist põikilihast, mis pööram alla ja väljapoole. Kõõrdsilmsust võivad tekitada silmamunaliigutajanärvide/-lihaste häired. Keskajus asuvad veel punatuum (nucleus ruber), mustaine (substantia nigra), katmik (tectum) nende tuumade põhifunktsioon on lihaste toonuse regulatsioon, eriti sirutaja-ja painutajalihase vastastikuse toonuse hoidmine. Enamus ülenevaid ja alanevaid juhteteid läbivad ka keskaju. Keskajus paiknevad nägemis-ja kuulmistundlikkust juhtivate esimeste, piklikajus ja sillas teiste neuronite kehad (kokku 3 3. Paikn vaheajus). Keskaju kahjustu sirutaja-ja painutajalihase vastastikkuse toonuse häiredm toimub, kui punatuumalt ja mustainelt saadav info ei saa allapoole levida, sirutajalih toonus on ülekaalus (katkeb ühendus punatuuma ja mustaine ja alumiste lihaste vahel) detserebratsiooni rigiidsus. Kui kahjustatud on peaajunärvi tuumad häired silmamuna
tagajärjel Bioloogiline kell - Mehhanism, mis reguleerib organismi elutalitluse ööpäevarütmi Efektor - Organ, mis reageerib erutusele Retseptorid - Ärrituste vastuvõtja Refleksikeskus - Näiteks seljaaju, närvirakkude kogum Nimeta Närvisüsteemi ülesanded: Reguleerib organismi elundite talitlust, kooskõlastab organismi kõikide elundite tööd, kohandab organismi vastavalt väliskeskkonna muutustele Peaaju osad: Vaheaju, keskaju, piklikaju, suuraju, väikeaju Vaheaju ülesanded: Reguleerib ainevahetust, paljunemist kehatemperatuuri. Keskaju ülesanded: Tahab lihaste toonuse, närviimpulsside liikumine pea- ja seljaaju vahel Väikeaju: Reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu Piklikaju: Reguleerib tahtele allumatuid tegevusi (hingamine, südametegevus) Tingimatud refleksid: Neelamine, imemine Tingitud refleksid: Silmapupillide ahenemine Lühimälu liigid: Sensoorne mälu, primaarne mälu
ühendatud. Ajukoore närvirakud juhivad nii inimese kehalist kui ka vaimset tegevust. Ajukoore eri piirkondades asuvad nt kuulmis-, nägemis-, maitsmis- ja haistmis- ning kõnelemis keskus Suur aju on inimese kõige suurem peaaju osa. Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Peaaju teised osad Väikeaju on kuklaosas asuv ajuosa, mis reguleerib lihaste koostööd. Ta kooskõlastab erinevaid liigutusi. Keskaju on suhteliselt väike. See edastab infot suuajust seljaajju. Samuti vabastab keskaju lihaste pingeseisundi ehk toonuse säilimise eest. Peaaju teised osad Vaheajus asuvad ainevahetus, paljunemis, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju ühendab peaaju seljaajuga. Näiteks juhib piklikaju hingamist ja südametegevust. Seljaaju paikneb selgrookanalis Seljaaju on selgrookanalis paiknev nöörikujuline närvirakkude kogumik.
Haistmiselundeid on kaks - ninaõõne limaskest ja ninaõõnes paiknev nn Jacobsoni elund. Jacobi organ, mis asub suulaes ja kujutab endast kaht lohukest. Kõigi roomajate keel on kaheharuline ja sellega nad justkui maitsevad õhku. vibutab veidi aega keelt ja surub selle seejärel vastu Jacobi organit, et keelele jäänud lõhnasid analüüsida. Vaheajus paiknevad käbinääre ja põhiline liigutusi suunav keskus taalamus. Puudub kaladel esinev soonkott. Keskaju peamise osa moodustavad nägemissagarad. Nägemine on suhteliselt hea. Silmadel on tekkinud laud ja pisaranäärmed. Tagaaju olulisim osa on üsna vähearenenud väikeaju. Väikeaju ja seljaaju vahel paikneb piklikaju, millest lähtub 10 paari kraniaalnärve. Seljaajus on tekkinud kaelapaisumus ja nimmepaisumus, kust saavad alguse jäsemetesse kulgevad närvid. Kahepaiksete kuulmiselundid on maismaaselgroogsete hulgas primitiivseimad. Heliretseptorid paiknevad
Info säilib kõigest mõnest minutist paari Kkui pidevalt korrata aitabsee talletada ja tunnini.,võib talletada ühel ja samal ajal salvestada asju püsimällu,kogu omandatud seitse seostamatta fakti.See järel see kaskaob nkn ei säili.Unustatakse mis väldib aju või salvestub püsimälus tarbetut ülekoormamist,erinevad mäluliigid :kuulmis,nägimis,ruumimälu. Aju osa Suuraju Vaheaju Keskaju Piklikaju väikeaju Iseloom Kõige väike Kukslasasuv utus suurem,mood ajuosa ustub 70% peaajust. Ülesann Ajukoore Asuvad Edastab Ühendab Reguleerib lihaste e närvirakud ainevahetus,palju infot peaaju koostöööd,kooskõ
eksperiment( Milgrami kuulekuse test 1960-1963 Yale'i ülikoolis, Stanfordi vanglaeksperiment 1971 aastal) Teoreetilisedharud - üldpsühholoogia, arengupsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, neuropsühholoogia. Rakenduslikud harud - kliiniline psühholoogia, koolipsühholoogia, nõustamispsühholoogia, spordipsühholoogia, kohtupsühholoogia, organisatsioonipsühholoogia, äripsühholoogia. Ajupiirkondade funktsioonid - Väikeaju asub keskaju ja piklikaju taga. Selle ajuosa ülesandeks on reguleerida lihaste koostööd ja tasakaalu. Piklikaju on seljaaju otsene jätk, mis sisaldab peaajusse sisenevaid ja väljuvaid närvikiude. Piklikaju reguleerib ja juhib paljusid tahtele allumatuid tegevusi. Keskaju on suhteliselt väike ja asub teiste ajuosade all. Selle ajuosa ülesandeks on vahendada närviimpulsside liikumist peaajust seljaajju ning ka vastupidi
Võtab osa kõigi elundite talitluse juhtimisest ja sobidab neid. Juhtimisest võtavad osa närvid kui ka hormoonid. Aitab vastu võtta väliskeskkonnamuutustega ja organismis eneses toimuvate protsessidega. KESKNÄRVISÜSTEEM: Koosneb peaajust ja seljaajust. Juhib kogu organismi tegevust. PEAAJU: Närvisüsteemi keskne organ. Ta on ellipsikujuline, ventraalne pind on lame ja dorsaalne kumer. Eristatakse 5 ajuosa: Suuraju Piklikaju Keskaju Vaheaju Väikeaju SUURAJU: Jaguneb kaheks: paremaks ja vasemaks aju poolkeraks. Umbes 70% koguaju mahust. Ajukoore närvirakus juhivad nii inimese kehalist kui ka vaimsest tegevust. Koosneb ligikaudu 14 miljardist närvirakkust. SUUREAJU KESKUSED: PIKLIKAJU: Seljaaju jätk koljuõõnes. Mitmete elutähtsate reflekside keskused. Piklikajust tuleb läbi ajusilla ajukoorde närvirakkude kogum. VAHEAJU:
signaale) Parakriinne signaalid mõjutavad lähedust Endokriinne signaalid lähevad ringlusesse Neuraalne regulatsioon närvisüsteem (kesknärvi- ja piirdenärvisüsteem) 3. Kesknärvisüsteem peaaju ja seljaaju Seljaaju juhib koos keskajua automaatseid liigutusi. Piklikaju reguleerib südant läbivat verehulka koos sillas paiknevate tuumadega hingamist, seedimist, aevastamis- ja oksendamisrefleksi. Ajusild ühendab piklikuaju keskajuga. Keskaju juhib koos seljaajuga automaatseid liigutusi k.a silmade ja pea automaatseid liigutusi (närviimpulsside liikumine, pilgu suunamine liikuvale objektile) Vaheaju reguleerib autonoomset närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete regulatsionni. Koosneb hüpotalamusest (mis omakorda ka ajuripatsist (2 sagarat) ), mis reguleerivad sisenõrenäärmeid ja käbikehast (ööpäevarütm). Suuraju koosneb kurrulistest poolkeradest.
Nimeta seljaaju funktsioonid JUHTEFUNKTSIOON (seljaaju on vahejaamaks erutuse edasiandmisel teistele närvikeskustele) REFLEKTOORNE FUNKTSIOON (seljaajus asuvate närvikeskuste kaudu toimuvad seljaaju refleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade vastuvõttu) Nimeta piklikus ajus asuvad närvikeskused. Hingamiskeskus Südametegevuse regulatsioonikeskus Veresoonte toonuse regulatsioonikeskus Seedetalitluse toonuse regulatsioonikeskus Milliseid reflekse teostab piklik aju? Imemisrefleks Mälumisrefleks Neelamine Oksendamine Aevastamine Köharefleks Pilgutamine Refleksid, mille abil toimub orienteerumine ümbritsevas maailmas Keskaju: anatoomiline jaotus, ülesanded NELIKKÜNGASTIKU TUUMAD PUNATUUM SILMALIIGUTAJA- JA PLOKINÄRVI TUUM MUSTSUBSTANS (mälumise ja neelamise koordinatsioon, reguleerib plastilist toonust) Mis on akommodatsioon? Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. See toimub silmaläätse ku...
Peaaju pind on käärude ja vagudega kaetud. Piklikaju ühendab peaaju seljaajuga. Suuraju on kõige suurem ja arenenum peaaju osa. Suuraju on jaotatud paremaks ja vasakuks poolkeraks, mis on omavahel närvidega ühendatud. Vasak ajupool juhib parema kehapoole ja parem ajupool vasaku kehapoole tegevust. Piklikajus on mitmeid eluliselt tähtsad juhtkeskused, mis reguleerivad meie tahtele allumatut elundite tegevust Näiteks juhib piklikaju hingamist ja südametegevust. Keskaju edastab infot suurajust seljaajju. Samuti vastutab keskaju lihaste pingeseisundi ehk toonuse säilimise eest. Vaheajus asuvad ainevahetus, paljunemist, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused. Väikeaju on kuklaosas asuv ajuosa, mis reguleerib lihaste koostööd. Ta kooskõlastab erinevaid liigutusi: hoolitseb selle eest, et liigutused oleksid sujuvad ja koordineeritud. Seljaaju asub selgroo kanalis ja on umbes 50 cm pikk. Tema läbimõõt on umbes 1,5 cm ja kaetud aju kestaga
Närvisüsteem 1. Peaaju 2. Seljaaju 3. Närvid 1. Suuraju ,,kokku kortsutatud", et närvirakud ära mahuks. Mälu,mõtlemise,kõne ja meelte keskused. 2. Väikeaju tasakaalu- ja liigutuste kordinatsiooni keskus 3. Piklikaju kaks elutähtsat keskut (hingamise- ja südametegevuse keskused) 4. vaheaju Juhib ainevahetust 5. keskaju hoiab lihaste toonust Seljaaju Viib signaalne edasi
tähtrakud, ependüümirakud, mikrogliiarakud, oligodendrotsüüdid, neurolemmotsüüdid, satelliitrakud. Närvid. Refleksid. Refleksi mõiste. Refleksikaar kui närvisüsteemi funktsionaalne üksus. Reflaksikaare põhilised koostisosad ja nende funktsioonid. Tingimatu refleksi ja tingitud refleksi olemus. Tingitud reflekside kujunemise tingimused ja staadiumid. Tingitud reflekside liigid. Kesknärvisüsteemi talitlus. Peaaju peamised osad: piklikaju, sild, väikeaju, keskaju, vaheaju, suuraju. Ajutüvi ja ajuvatsakesed. Ajutüves paiknevad peamised närvikeskused ja nende funktsioonid. Retikulaarformatsioon ja selle peamised funktsioonid. Väikeaju peamised funktsioonid. Vaheaju osad talamus, subtalamus, hüpotalamus ja epitalamus ja nende peamised funktsioonid. Suuraju jagunemine poolkeradeks ja sagarateks. Suuraju sagarate põhilised funktsioonid. Suuraju hallaine, valgeaine ja tuumad. Suuraju koor. Ajukoore aferentne ja eferentne talitlus
oranismis tekitada kahjulikke muutusi.Kindlasti ei tohiks neid kasutada sportlike saavutuste parandamiseks. 11. Nimeta kesknärvisüsteemi ülesanded. a. Juhib kogu organismi tegevust b. Kooskõlastab erinevate kehaosade tegevust c. Võimaldab organismil kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega 12. Nimeta peaajuosad ja nende ülesanded. a. Väikeaju kooskõlastab erinevaid liigutusi, tasakaalukeskuseks b. Keskaju vastutab keskaju lihaste pingeseisungi ehk toonuse säilimise eest, edastab infot c. Vaheaju ainevahetus, paljunemine, eritamine, reguleerib kehatemperatuuri d. Piklikaju juhib hingamist ja südametegevust e. Suuraju kuulmine, haistmine, kõnelemine, maitsmine, nägemine, mõtlemine, liigutused ja tundlikus 13. Kirjelda otsaju (suuraju) ehitust. a. Kuklasagar b. Oimusagar c. Kiirusagar d. Laubasagar
väikeaju kõhtmise (ventraalse) külje alaosasse. Uss ja tätrakesed on fülogeneetiliselt väga vanad väikeaju osad. Neisse juhitakse närviimpulsse seljaajust ja tasakaaluelundist. Väikeaju pind jaguneb ristipidiste sügavate vaokeste tõttu kitsasteks sagarikeks väikeaju lehtedeks. Muude KNS osadega on väikeaju sidestatud kolme paarilise närvitrakti kaudu: alumise, keskse ja ülemise väikeajuvarrega. Esimene neist ühendab väikeaju piklikajuga, teine sillaga ja kolmas keskaju nelikkehaga. Alumise väikeajuvarre kaudu saabub väikeajusse selja- ja piklikaju poolt vahendatav informatsion kehaosade tegelikust asendist. Keskse väikeajuvarre läbi on väikeaju aga ühtlasi informeeritud sellest, milline on suuraju koore tasandil planeeritud (soovitud) olukord. Väikeaju on varustatud ka silmade ja kõrvade kaudu vastu võetava sensoorse infoga. Väikeajus toimub osutatud infovoogude integreerimine ja analüüs, mille tulemusena vajaduse
Ülejäänud kehaga) Kesknärvisüsteem · Juhib kogu organismi tegevust Seljaaju Peaaju · Koosneb miljarditest närvirakkudest · Erinevatel osadel on erinevad ülesanded Aju "võimsus" sõltub suuresti keha suuruse ja aju suuruse vahekorrast. Ajupiirkonnad ja nende funktsioonid · Õpikus lk 86 joonis · Tee tabel täidame tunni jooksul, jäta ruumi! Suuraju Vaheaju Keskaju Väikeaju Piklikaju * Kui tähelepanu hajub, siis ütlevad erinevad ajupiirkonnad üksteisest lahti. Suuraju · 70% ajumahust · Parem- ja vaskpoolkera Vasak poolkera juhib parema kehapoole tööd Parem poolkera juhib vasaku kehapoole tööd · Koosneb peamiselt valgeainest, välispind hallainest Välispinda nimetatakse ajukooreks Välispind on kurruline, mida kurrulisem, seda suurem välispindala!
luulises karbis. Kaitseülesandeid täidavad peale luu ka kolm membraankihti, mis paiknevad aju välispinna ja koljuluu sisepinna vahel. Üheksa kümnendiku ajumassist moodustab suuraju. Enamik tundeid, mõtteid ja tundeelamusi tekib suuraju käärulises närvirakkude kogumikus. Suuraju jaguneb kaheks ajupoolkeraks, need on omavahel ühenduses närvikiududest silla abil, mida nimetatakse mõhnkehaks. Suuraju all paiknevad muud ajuosad, sealhulgas väikeaju, ajusild, keskaju ja piklikaju. Viimase otsene jätk on seljaaju. Aju võtab signaale vastu ja saadab laiali närvide kaudu, mis kulgevad ajutüvest seljajusse. Inimesel on 12 paari peaajust lähtuvaid peaajunärve. Esimene peaajunärv on haistmisnärv, tagab lõhnatundmise. Teine peaajunärv on nägemisnärv, mis kulgeb silmalt ajju ja on osaline nägemisaistingus. Viies peaajunärv on kolmiknärv, mille harud kulgevad näo, peanaha, nina, suu ja hammasteni. Joonis 1. Peaaju
*kesknärvisüsteem (KNS). Kesk- ehk tsentraalne närvisüsteem paikneb kolju ja lülisamba poolt moodustatud luulise katte sees. Kesknarvisysteem koosneb pea - ja seljsaajust. Kesknärvisüsteem tegeleb organismi välis- ja sisekeskkonnast saadud informatsiooni kogumise ja töötlemisega ning selle põhjal sobiva vastuse väljatöötamise ning algatamisega. Lisaks toimuvad kesknärvisüsteemis ka erinevad psüühilised protsessid . Kesknärvisüsteem juhib peaju (suuraju, vaikeaju, piklikaju, keskaju, vaheaju) ja seljaaju. Kesknärvisüsteem võtab vastu informatsiooni kõigilt organismi osadelt ja koordineerib nende tegevust ning võimaldab kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega. Koos piirdenärvisüsteemiga on kesknärvisüsteemil fundamentaalne roll organismi käitumise kontrollimisel. *piirde närvisüsteem. Piirde- ehk perifeerse närvisüsteemi moodustavad närvid , mis ühendavad pea-ja seljaaju kõigi kehapiirkondadega. Piirde narvisysteemi kuuluvad tundenärvid
Mõjutab ainevahetust. Reguleerib paljunemisega seotud protsesse Killpnääre:Türoksiin- toodab türoksooni(jood), reguleerib ainevahetuse kiirust. Neerupealised: adrenaliit(hirmuhormoon)- valmistab org ette mingiks pingeliseks tegevuseks . Kõhunääre:insuliin-hoiab veresuhkru tasetaitab sellel verre imenduda Närvisüsteem: 1.kesknärvisüsteem-seljaaju ja peaaeju. 2. Piirdenärvisüsteem kõik teised Peaaju koosneb: (juhib kogu org tegevust) suuraju, väikeaju, vaheaju, keskaju,piklikaju Vasak ajupool(loogiline) vastutab p kehapoole eest. Parem ajupool(kunstiline)vastutav v kehapoole eest Väikeaju reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu Piklikaju- reguleerib tahele allumatuid tegevusi(hingamine, südametegevus) Keskaju- närviimpulsside liikumine pea-ja seljaaju vahel ning tagab lihase pingeseisundi e toonuse Vaheaju- reguleerib ainevahetust, paljunemist, kehatemperatuuri Suuraju- reguleerib kõike seda, mis oled elujooksul õppinud, välispind-ajukoorasuvad
Aju on nagu käänuline sõidutee, mille juhtida on kesknärvisüsteem. Suuraju on kui kool - estat, matat juhib vasakpool, paremal pool asub kunsti- ja laulusoon. Kui meil poleks väikeaju, tasakaalu me ei tajuks ja lihased meil laiali vajuks. Keskaju on tähtis, eks? Muidu suur- ja seljaaju ei suhtleks . Vaheajuta ei saaks, täis saaks ainevahetuse paak. Üle kuumeneks me keha, järglasi ei saaks me teha. Pikliku aju piklik kuju ühendab pea- ja seljaaju. Temata meil süda ei lööks
Kortikospinaalkulgla (püramidaalsüsteem): neuronid asuvad motokorteksis ja premotokorteksis (väljad 4 ja 6). Toimib erutavalt painutajalihaste alfa- ja gamma- motoneuronitele ja pidurdavalt sirutajalihaste vastavatele motoneuronitele. Täidab sihtmotoorset funktsiooni Ekstrapüramidaalsüsteem (tugimotoorne funktsioon) Rubrospinaalkulgla Vestibulospinaalkulgla Retikulospinaalkulgla Tektospinaalkulgla Ekstrapüramidaalsüsteem Rubrospinaalkulgla: algus – keskaju punatuum. Retikulospinaalkulgla: algus – sillas ja piklikajus paiknevad retikulaarformatsiooni tuumad. Nagu rubrospinaalkulgla toimib erutavalt painutajalihaste alfa- ja gamma- motoneuronitele ja pidurdavalt sirutajalihaste vastavatele motoneuronitele Ekstrapüramidaalsüsteem Vestibulospinaalkulgla: algus – vestibulaartuum. Toimib erutavalt sirutajalihaste alfa- ja gamma-motoneuronitele ja pidurdavalt painutajalihaste vastavatele motoneuronitele.
ei määra andekust, välispinna järgi saab märgata vaid väga raskeid arenguhäireid. Peaaju jaotus: A.Ametlik anatoomiline jaotus – 5 osa: 1.Otsaju (ka suuraju) telencephalon; 2.Vaheaju diencephalon; 3.Keskaju mesencephalon; 4.Tagaaju (siin ka väikeaju!) metencephalon; 5.Piklikaju medulla oblongata, ka bulbus. B. Mitteametlik, kuid sageli kasutatav lihtsustav jaotus: 1.Suuraju, cerebrum – otsaju + (osaliselt) vaheaju 2.Ajutüvi, truncus cerebri – vaheaju, keskaju, ajusild ja piklikaju. 3.Väikeaju (vahel loetakse ka see ajutüve juurde!). Aju osadest: 1 Otsaju: Koosneb paremast ja vasakust poolkerast, mida ühendavad komissuurid – ühelt poolelt teisele kulgevad närvikiudude kimbud (kõige suurem komissuur on mõhnkeha e. corpus callosum) Poolkerade pind on kaetud hallainega – see on ajukoor e. cortex (cerebri). Otsaju poolkerade pinnal on vaod e.sulcus´ed, kõige vanemad ja sügavamad on külgvagu e. sulcus lateralis ja keskvagu e
1. Kuidas jaotub närvisüsteem? Kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju) ja piirdenärvisüsteem. 2. Millest koosneb närvikude? Närvirakkudest e. neuronitest, gliiarakkudest, rakuvaheainest. 3. Nimeta peaaju osad suuraju, vaheaju, keskaju, sild ja väikeaju, piklikaju 4. Millises peaaju osas paiknevad kraniaalnärvi tuumad? Keskajus. 5. Millised aju osad moodustavad ajutüve? - Keskaju, sild ja piklikaju. 6. Kuidas on jaotunud suurajus valgeaine ja hallaine? Hallaine on ajukoor, moodustab aju kaalust ligi 33%. Valgeaine on suuraju sisemus, moodustab suuraju kaalust ca 60%. 7. Milliseid aju osasid ühendavad assotsioonikiud, komissuraalkiud ja projektsioonikiud? Assotsioonikiud ühendavad ajukoore eri piirkondi sama poolkera piires. Komissuraalkiud ühendavad suuraju piirkondi omavahel. Projektsioonikiud
Nimeta seljaaju funktsioonid. JUHTEFUNKTSIOON REFLEKTOORNE FUNKTSIOON Nimeta piklikus ajus asuvad närvikeskused. REGULATSIOONIKESKUSED: hingamis-, südametegevuse regulatsioonikeskus, veresoonte toonuse regulatsioonikeskus, seedetalitluse toonuse regulatsioonikeskus Milliseid reflekse teostab piklik aju? Imemis-, mälumisrefleks, neelamine, oksendamine, aevastamine, köharefleks, pilgutamine, refleksid, mille bail toimub orienteerumine ümbritsevas maailmas. Nimeta keskaju funktsioonid. Kuulmisfunktsioon, nägemisfunktsioon, kontrollib pead ja silmi liigutavaid lihaseid, Millest koosneb ajutüvi? Keskaju + piklikaju = ajutüvi Kuidas jagunevad ajutüve toonilised refleksid? STAATILISED REFLEKSID võimaldavad säilitada kindlat asendit ruumis Jagunevad: Asendirefleksid ja paigaldusrefleksid STAATILIS-KINEETILISED REFLEKSID on seotud keha ümberpaiknemisega ruumis Mis on ajutüve retikulaarformatsioon ja tema tähtsus kesknärvisüsteemis?
Kesknärvisüsteem: peaaju ja seljaaju Piirdenärvisüsteem: pea- ja seljaaju närvid · Peaaju Piirdenärvisüsteem · seljaaju · selgroolülid Peaaju ehitus Suuraju Taalamus Mõhnkeha Keskaju Hüpotaalamus Väikeaju Ajuripats Piklikaju Ajusild Väikeaju, piklikaju, ajusild · Piklikaju ajusild Hingamine, vereringe-süda Neelamine Aevastamine, okserefleks · Väikeaju- koordinatsioon ja tasakaal · Ajusild · Tähelepanu, ärkvelolek · Uni, näolihased väikeaju · Keel, silma, kõrva kontroll piklikaju
ja keskusi. Peaaju koosneb mitmest osast: suur, väike, kesk, vahe, piklikaju. Peaaju suurim keskus on suuraju, mis jaotub paremaks ja vasakuks ajupoolkeraks. Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. Ajukoor juhib nii inimese vaimset kui kehalist tegevust. Peaajus asub mälu, mis säilitab kogetud infot, võimaldab seda meenutada ja kasutada. Väikeaju asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu. Keskaju vahendab informatsiooni peaaju ja seljaaju vahel ning vastutab lihaste pingeseisundi eest. Vaheajus asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju ühendab seljaaju peaajuga ning selles asuvad hingamis ja südametegevuse keskused. Ajukoores asuvad mitmed keskused: Mõtlemiskeskus Kõnelemiskeskus Nägemiskeskus Liigutamiskeskus
Kesknärvisüsteem-närvisüsteem,mis juhib kogu organismi tegevust. Piirdenärvisüsteem-selle moodustavad närvid , mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega.Hallaine-närvirakkude kehad moodustavad aju hallaine.Valgeaine- moodustavad närvirakkude jätked.Peaaju osad:1)Suuraju-saadud info töötlemine.Info salvestamine.2)Väikeaju-reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu.On kurruline.3)Piklikaju-reguleerib hingamist ja südame tegevust.4)Keskaju-Edasatab närviimpulsse.Tagab lihaste pingeseisundi.5)Vaheaju-Reguleerib ainevahetust,paljunemist, keha temp.Mälu-võime säilitada ja taasesitada informatsiooni.Närviimpulss-närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus.Vegetatiivne närvisüsteem-juhib tahtele allumatult siseelundite,siselihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust.Somaatiline närvisüsteem-reguleerib tahtele alluvate siselihaste tööd ja juhib organismi tahtlikke liigutusi.Refleks-automaatne muutus väliskeskkon...
Kesknärvisüsteem-närvisüsteem,mis juhib kogu organismi tegevust. Piirdenärvisüsteem- selle moodustavad närvid , mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Hallaine-närvirakkude kehad moodustavad aju hallaine Valgeaine-moodustavad närvirakkude jätked. Peaaju osad: ● 1)Suuraju-saadud info töötlemine.Info salvestamine. ● 2)Väikeaju-reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu.On kurruline. ● 3)Piklikaju-reguleerib hingamist ja südame tegevust. ● 4)Keskaju-Edasatab närviimpulsse.Tagab lihaste pingeseisundi. ● 5)Vaheaju-Reguleerib ainevahetust,paljunemist, keha temp .Mälu-võime säilitada ja taasesitada informatsiooni. Närviimpulss-närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus .Vegetatiivne närvisüsteem-juhib tahtele allumatult siseelundite,siselihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust. Somaatiline närvisüsteem-reguleerib tahtele alluvate siselihaste tööd ja juhib organismi tahtlikke li...
1. Mis moodustavad kesknärvisüsteemi? Peaaju ja seljaaju 2. Mis moodustavad piirdenärvisüsteemi ja miks inimene seda vajab? Koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad keha kõiki organeid kesknärvisüsteemiga. 3.Millistest osadest koosneb peaaju ja millised keskused nendes paiknevad? Suuraju (liigutuskeskus, mõtlemiskeskus, naha- ja lihastundlikkuse keskus, kõnelemiskeskus, nägemiskeskus), vaheaju (maitsmiskeskus, kuulmiskeskus), keskaju (haistmiskeskus), piklikaju (hingamis- ja südametegevuse keskus), väikeaju (tasakaalukeskus) 4.Mis tähtsus on ajukoorel? Juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust, säilitab ja töötleb ümber informatsiooni. Suuraju koores asuvad erinevaid ülesandeid täitvad ajukeskused. 5.Kuidas paiknevad hallaine ja valgeaine peaajus ning seljaajus? Peaajus hallaine ümber valgeaine, Seljaajus valgeaine ümber hallaine. 6.Nimeta seljaaju ülesanded (2)
Regulatsioonikeskused: Hingamiskeskus Südametegevuse regulatsioonikeskus Veresoonte toonuse regulatsioonikeskus Seedetalitluse toonuse regulatsioonikeskus 6. Milliseid reflekse teostab piklik aju? Imemisrefleks Mälumisrefleks Neelamine Oksendamine Aevastamine Köharefleks Pilgutamine Refleksid, mille abil toimub orienteerumine ümbritsevas maailmas 7. Keskaju: anatoomiline jaotus, ülesanded KOOSNEB: NELIKKÜNGASTIKU TUUMAD: · Eesmine osa - primaarne nägemiskeskus Teostab: Optilisi orienteerumisreflekse Pupillireflekse Akommodatsioon Konvergents · Tagumine osa - primaarne kuulmiskeskus Akustilisi orienteerumisreflekse · "Valvsusrefleks" : Organismi ettevalmistamine ootamatule ärritusele · PUNATUUM
Koostajad: NÄRVISÜSTEEM Aulika ja Marit NÄRVISÜSTEEM: Vahendab informatsiooni väliskeskkonnast Töötleb ja salvestab saadud informatsiooni Seob ja kooskõlastab kõigi teiste elundkeskkondade tööd Reguleerib organismi talitust vastavalt elukeskkonnast toimuvate muutustele NÄRVISÜSTEEM JAGUNEB KAHEKS: 1) Kesknärvisüsteem- pea-ja seljaajus- toimub informatsiooni töötlemine 2) Piirdenärvisüsteem- moodustavad närvrakkude kimpudesse ühendatud dendriidid ja neuriidid. Neid kimpe nimetatakse närvideks NÄRVISÜSTEEM INIMESE NÄRVISÜSTEEM Koosneb: 12paarist kraniaalnärvidest 31 paarist seljaajunärvidest NÄRVID MEELEELUND Meeleelundite abil saame informatsiooni väliskeskkonna kohta. Meeleelundites asuvad spetsiifi lised retseptorrakud, mille ühiseks omadusteks on võime muunduda välismõju närvisüsteemis töödeldavateks närviimpulssideks. Erinevad ret...
2. Funiculus lateralis (B7) hallainest ja närvijuurtest lateraalsemalt sisaldab ülenevaid ja alanevaid juhteteid 3. Funiculus ventralis (B8) ventraalsarvest ja –juurtest mediaalsemalt sisaldab alaneivaid juhteteid PEAAJU – ENCEPHALON ONTOGENEETILINE JAOTUS - neuraaltoru kraniaalne osa laieneb esmalt 3ks primaarseks ajupõieks: eesaju – prosencephalon (suuraju + vaheaju) keskaju – mesencephalon (keskaju) rombaju – rhombencephalon (tagaaju + järelaju) - esimene ja kolmas põis jagunevad omakorda kaheks -> tekib 5 sekundaarset ajupõit: otsaju – telencephalon vaheaju – diencephalon keskaju – mesencephalon tagaaju – metencephalon järelaju – myelencephalon - need on samanimeliste ajuosade algmeteks - neuraaltoruõõnest areneb ajuvatsakestesüsteem Fleksuurid
Lühinägevus-nõgus prilliklaas,kujutis tekib võrkkesta ette. Kaugelenägevus-kumer prilliklaas,kujutis tekib võrkkesta taha. Vanadusest tingitud kaugelenägevus- kumer prilliklaas.kujutis tekib võrkesta taha,silmalääts ei kumerdu lähedale vaadates piisavalt. Närvi raku ehitus-jaotub kesknärvisüsteemiks-juhib kogu organismi talitust Ja piirdenärvisüsteemiks.denderiid- neurii...
· Koosneb miljarditest närvirakkudest, mis moodustavad ajus erineva ülesandega piirkondi ja keskusi Ühtedes toimub kehast närvide vahendusel laekuva info kogumine Teistes analüüsitakse infot Kolmandates ajuosades võetakse vastu otsuseid, mis edastatakse närvide abil lihastesse · Lähtub 12 paari närve · Osad: Suuraju Väikeaju Piklikaju Keskaju Vaheaju Suuraju · Kõige suurem ja arenenum peaaju osa (u. 70 % peaaju mahust) · See on jaotunud paremaks ja vasakuks poolkeraks, mis on omavahel närvidega ühendatud · Ajupoolkerad koosnevad peamiselt valgeainest, nende välispind aga hallainest Parem ajupool juhib vasaku kehapoole tegevust. See määrab muusikalised ja kunstilised võimed, samuti kujutlusvõime Vasak ajupool juhib parema käe tegevust
ülajäset; b) mis nimega põimiku nad enne närvideks jagunemist moodustavad; c) nimeta vähemalt 3 ülajäseme suurt närvi Seljaajunärvid: a) innerveerivad ülajäset - segmentidest C5...Th1 b) nad moodustavad enne närvideks jagunemist õlapõimiku c) suuremad närvid: kaenlanärv, küünar(luu)närv, kodar(luu)närv, lihase-nahanärv, keskpidine närv 17. Aju: nimeta peaaeju osad (5) Aju: otsaju (ka suuraju), vaheaju, keskaju, tagaaju (ka väikeaju), piklikaju 18. Peaajunärvid: nimeta närv, mis innerveerib järgmisi piirkondi: a) ninaõõne lagi; b) enamik silmamuna pööravaid lihaseid; c) näonahk; d) miimilised lihased; e) rinna- ja kõhuõõne elundid Peaajunärvid: a) haistenärv(id); b) silmaliigutaja närv; c) kolmiknärv; d) näonärv; e) lisanärv 19. Kõrv: a) millisteks kolmeks suureks osaks ("kõrvaks") jagatakse kuulmiselund; b) nimeta kuulmeluukesed (3) Kõrv: a) 1. väliskõrv, 2. keskkõrv, 3
SISENÕRENÄÄRMED Hormoonid keemilised ained, mis reguleerivad organismi kudede ja elundite taltlust ning ainevahetust. Hormoonid on suure bioloogilise aktiivsusega ühendid, mis koos närvisüsteemiga reguleerivad organimsmi ainevahetust. Neid transporditakse vere kaudu ja lagundataks Sisenõrenäärmed - näärmed, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Kõik sisenõrenäärmed eritavad hormoonid otse verre, kuna neil puuduvad juhad. Veri kannab hormoonid erinevate kudede ja elunditeni, mille talitlust ad mõjutavad. Ajuripats e. Hüpofüüs Kõige tähtsam sisenõrenääre, mis juhib teiste hormoone sünteesivate näärmete talitust. Kilpnääre inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Tema hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust. Kõrvakilpnäärmed inimese kõige väiksemad näärmed, nende hormoonid reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevhetust. Neerupealised t...
kasutamine. Väikeaju on kuklaosas asuv ajuosa, mis reguleerib lihaste koostööd. Ta kooskõlastab erinevaid liigutusi: hoolitseb selle eest, et liigutused oleksid sujuvad ja koordineeritud. Tänu väikeajule kujunevad liigutusvilumused ja tasakaalutunne. Väikeaju võimaldab nii niiti nõela taha ajada kui ka köielkõndijal tasakaalu hoida. Mitmeid liigutusvilumusi peab algul küll õppima, kuid pärast nende omandamist toimuvad liigutused automaatselt. Keskaju on suhteliselt väike. Tema edastab infot suurajust seljaajju. Samuti vastutab keskaju lihaste pingeseisundi ehk toonuse säilimise eest. Vaheajus asuvad ainevahetust, sigimist, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju ühendab peaaju seljaajuga. Piklikajus on mitmed eluliselt tähtsad juhtekeskused, mis reguleerivad meie tahtele allumatut elundite tegevust. Näiteks juhib piklikaju hingamist ja südametegevust. Piklikaju vigastamisel inimene sureb.
närviimpulsside saatmine kehasse. Inimese peaaju koosneb suurajust, väikeajust, keskajust, vaheajust ja piklikajust. Suuraju on peaaju suurim ja kõige arenenum osa. Suuraju koosneb kahest - vasakust ja paremast suuraju poolkerast, mida omavahel ühendavad närvid. Vasak ajupool juhib parema kehapoole ja parem ajupool vasaku kehapoole tegevust. Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvikiudude omavaheline ristumine. Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. Väikeaju asub keskaju ja piklikaju taga. Selle ajuosa ülesandeks on reguleerida lihaste koostööd ja tasakaalu. Piklikaju on seljaaju otsene jätk, mis sisaldab peaajusse sisenevaid ja väljuvaid närvikiude. Piklikaju reguleerib ja juhib paljusid tahtele allumatuid tegevusi. Näiteks asuvad piklikajus südametegevuse- ja hingamiskeskus. Keskaju on suhteliselt väike ja asub teiste ajuosade all. Selle ajuosa ülesandeks on vahendada närviimpulsside liikumist peaajust seljaajju ning ka vastupidi. Lisaks