Arvas, et inimesel on teatud võimekused infot vastu võtta ja kategoriseerida. Kategooriateks olid siis ruum, aeg ja põhjuslikkus, et need kategooriad on inimesel kaasa sündinud ja nende abil siis kogu väliskeskkonnast tulenev info vastu võetakse ja mõtestatakse. Tänapäeva psühholoogia seisukohaselt kujuneb inimene selliseks nagu ta on, keskkonna ja bioloogilise ning geneetilise baasi koostoimel. 5. Mis on sensoorne homunkulus ja mida see kirjeldab? Ei oska siiski kirjeldada... 6. Mis on retseptor? Retseptor on see, mis väliskeskkonnast stiimuleid vastu võtab. 7. Kui suur hulk inimestest on ülimaitsetundlikud? Mida tähendab ülimaitsetundlikkus? Ülimaitsetundlike on kõige suurem hulk populatsioonist. Tähendab see seda, et keelel maitsenäsade arv on väga suur ja seetõttu ei eelistata ka tarbida väga maitserikkaid toite ja jooke. 8. Mis on kinestees?
Kanti ja J. Locke võimekus kategoriseerida ja tõlgendada. arvates? Milline on tänapäevase teadusliku psühholoogia J. Locke arvates tulevad teamised seoste seisukoht? loomise abil ning väliskeskkonnast. Tänapäevane psühholoogia seisukoht on, et kõik toimib kaasasündinud loomuse ja välise keskkonna ning kasvatuse koostoimel. 7.Mis on sensoorne homunkulus Sensoorne homunkulus on sensoorse ja mida see kirjeldab? töötlemisega seotud neuroloogiliste ühenduste representatiivne kaart. Sensoorne homunkulus esindab kontralateraalse külje taktiilset esitust. Sensoorse homunkuluse erinevate osade tihedused erinevad struktuurilt peamiselt
· Kahe ajupoolkera infovahetus toimub mõhnkeha kaudu · Paul Broca · Vasakus ajupoolkeras: sõnalise info töötlemine (kõnekeskus, keel), kirjutamine, arvutamine · paremakäelisus · Analüütiline infotöötlus · Parem poolkera: ruumiline info, orienteerumine, kujunditega opereerimine, mittesõnaliste helide eristus, kunstimeel, kujutlusvõime, inimnäod jt keerukad visuaalsed objektid · vasakukäelisus · Sünteetiline-info terviklik töötlus Motoorne homunkulus Motoorne homunkulus · Näitab kui suur osa ajukoorest on hõivatud vastavate kehapiirkondade juhtimisega Ajuvatsakesed Vesipea- ajuvatsakeste haiguslik suurenemine Ajukoores asuvad meeltekeskused Eye Ear Skin Tongue Nägemiskeskus asub kuklasagaras Kuulmiskeskus asub oimusagaras Kasutatud kirjandus · J. Uljas, T. Rumberg. Psühholoogia gümnaasiumile. Koolibri, 2002
seljaaju 2 erinevat teed, valu ja temperatuur ning (anterolateraalsed valgeaine sambad) puudutus ja propriotseptsioon (tagumised valgeaine sambad) seljaajus teed kas * valu teed ka olulise valgeainesse ja siis ristuvad sisendiga gyrus cinguli aju või enne ristuvad ja siis mediaalsel pinnal valgeainesse ajutüve tuumades ümberlülitused parietaalsagara koor, kus info pakitud: * somatosensoorne homunkulus * eraldi (kuigi osaliselt kattuvana) liikuv puudutus, staatiline puudutus, sügav surve, lihaspinge, valu nii eristuvad võimed: 1. pinna tekstuuri eristada 2. suurus ja kuju Sissejuhatus psühholoogiasse 37 Puudutuse tee Sissejuhatus psühholoogiasse 38 Sensoorne homunkulus Homunkulusi tegelikult 4 paralleelset, igas erinev info: 1. naha tundlikkus, kiired muutused 2. sügav surve 3. lihasvenitus 4
Juba on kohal vürst ja tahab näha Helenat ja Parist. Palutakse Mefistofese teeneid. On palju rahvast. Saabub Faust. Esinema hakkab Paris. Helena astub lavale. Faust puudutab võtmega Helenat. Plahvatus. Faust lamab maas. Vaimud haihtuvad uduks. Mefistofeles võtab Fausti turjale. II vaatus Fausti edises toas (Faust o armunud Heleasse). Laboratoorium. Mefistofees läheb Wagnerile külla. Wagneri laboratooriumisse toodaks magav Faust. Mefistofeles ja Homunkulus lähevad Tessaaliasse (seal on palju kuulsaid nõidu). Volbriöö. Homunkulus ja Mefistofeles on ka seal, koos nendega ka Faust. Nad näevad vaime. Faust tahab teada, kus on Helena. Faust Peeiose jõe ääres. Faust nägi Chiron’I, kes rääkis, et ta kandis Helenat. Ta rääkis veel, et Helena rööviti ja dioskuurid päästsid ta vangist. Helea pääses tänu Chironile. III vaatus Spartas kuingas Menelaose lossi ees. Tuleb Helena, koos temaga Trooja
oma ilu ja olekuga mehi enda poole justkui magnetiga tõmbama ja nii läks ka Faustiga. Etenduse lõpus Faust minestab, kuna muistne antiikmaailm haihtub hetkega uduks ja Faust ei suuda taluda Helena kaotust. Seetõttu toimetab Mefistofeles Fausti keisririigist minema tema koju. Fausti kodus kohtub kurat Wagneriga, kes on pärast Fausti lahkumist tegelenud inimese loomise katsetega. Ja kui Mefistofeles temaga kohtub, siis sünnibki ajaloo esimene katseklaasi inimene Homunkulus. Wagner on muidugi oma saavutusest vaimustudes, kuid Homunkulus leiab, et ta tahaks näha muudki maailma ja õppida tundma kuulsaid inimesi. Sellepärast lahkub ta koos Mefistofelesega lubades, et tuleb kunagi targema ja õilsamana tagasi. Juba ette võib öelda, et kahjuks nii ei lähe, sest Homunkulus jõuab oma otsingutega nii kaugele, et soovib katseklaasist välja tulla. Seda tehas aga kukub ta õnnetult merelainetesse ja hukkub.
kategoriseerida ja tõlgendada psüühika jaoks. Tema arvas, et vaid meeltest ei piisa. Tänapäevane psühholoogia seisukoht on, see et kõik toimib kaasasündinud loomuse ja välise keskkonna ning kasvatuse koostoimel. 7.Mis on sensoorne Sensoorne homunkulus on sensoorse töötlemisega homunkulus ja mida see seotud neuroloogiliste ühenduste representatiivne kirjeldab? kaart. See kirjeldab kontralateraalse külje taktiilset esitust. 8.Mis on retseptor? Retseptor on organismi talitlev osa, mis võtab vastu ärritusi ja stiimuleid. 9. Kui suur hulk Ülimaitsetundlikkus on olukord, kus maitsenäsade inimestest on arv keelel on suurem kui teistel inimestel e nende
F maskeerub rikkuse jumalaks ja Mef annab talle ka võimed. Keiser soovib, et F võluks talle antiikmaailmast Helena ja Parise. F tärkab soov millegi ilusa järele ja ta ei soovi, et Helena lahkuks. II vaatlus Tegevuskoht on F kabinet. Selgub, et sõber Wagner tegeleb alkeemiliste katsetega. ta püüab luua kuntstlikku inimest. Lõpuks on tal see katseklaasis olemas Homukulus. Ta on erakordselt tark, kuid elab ainult katseklaasis. Faust tahab, et Homunkulus at vanakreekasse viiks ja at läheb sinna vibrato pidustuste ajal. III vaatlus Homunkulusel õnnestub F ja H kokku viia, ning neil sünnib poeg, kes on sündides täiskasvanu. Tema nimi on Euphorion ja ta on väga rahutu ja tema unistuseks on lennata. Aga teised kõik ütlevad, et tema tiivad et kannata at raskust. Euphorion hüppab kaljult alla ja kukub vanemate jalge ette. Temast java maga rüü ja lüüra. III vaatlus lõppeb eleegilistes (kurb) meeleoludes. IV vaatlus
Milline on oluline on see, kuidas inimene tänapäevase teadusliku väliskeskkonna informatsiooni tõlgendab psühholoogia ning et inimesel peab olema midagi seisukoht? kaasa sündinud, et kõik info ei saa tulla inimese psüühikast. Tänapäevase teadusliku psühholoogia seisukoht on, et info on mõjutatud. Mis on sensoorne KNS'is olev perifeeria moondunud ÕO2 homunkulus ja mida kujutis, kus enamesindatud on need alad, L2 see kirjeldab? kus on suurenenud tundlikkus ja madalam kahepunktilävi. Nägu, huuled, jäsemed. Mis on retseptor? Retseptorid on raku sees või pinnal ÕO2 olevad valgud või valgumolekulide L2
(haistmis-, maitsmeel, siseelundid) · osmosensorid reageerivad koevedelike osmootse rõhu muutustele (mitmel pool siseelundites, hüpotalamuses) · valutundlikud vabad närvilõpmed 20. Puutetundlikkus. Ärritaja omaduste kodeerimine somatosensoorses süsteemis. Somatosensoorse süsteemi anatoomia. Kaks põhilist ülenevat somatosensoorset süsteemi. Esmane somatosensoorne koor. Sensoorne homunkulus. Puute- e taktiline tundlikkus on seotud eeskätt naha erinevates kihtides asuvate mehhanosensoritega. Mehhanosensorite tüübid SA-sensorid RA-sensorid PC-sensor väga kiiresti aeglaselt adapteeruvad kiirelt adapteeruvad adapteeruvad Merkeli rakud Meissneri kehakesed
Kanti ja J. Locke võimekus kategoriseerida ja tõlgendada. arvates? Milline on tänapäevase teadusliku psühholoogia J. Locke arvates tulevad teamised seoste seisukoht? loomise abil ning väliskeskkonnast. Tänapäevane psühholoogia seisukoht on, et kõik toimib kaasasündinud loomuse ja välise keskkonna ning kasvatuse koostoimel. 7.Mis on sensoorne homunkulus Sensoorne homunkulus on sensoorse ja mida see kirjeldab? töötlemisega seotud neuroloogiliste ühenduste representatiivne kaart. Sensoorne homunkulus esindab kontralateraalse külje taktiilset esitust. Sensoorse homunkuluse erinevate osade tihedused erinevad struktuurilt peamiselt
Aju veab alt kui otsustada kiirelt. Kuidas jõuavad teadmised psüühikasse I.Kanti ja J.Locke arvates? Milline on tänapäevase teadusliku psühholoogia seisukoht? I.Kant- inimestel on kaasasündinud ruumi ja ajataju kuhu siis hiljem kogutakse juurde informatsiooni J.Locke sündides on inimene nagu puhas leht ja teadmised tulevad läbi kogemuste. Tänapäeval on psühholoogia seisukoht, et info on mõjutatud. Mis on sensoorne homunkulus ja mida see kirjeldab? KNS'is olev perifeeria moondunud kujutis, kus suuremalt esitatud on need alad, kus on suurenenud tundlikkus ja madalam kahepunktilävi. Nägu, huuled, jäsemed.Põhimõtteliselt nagu inimese kujutis oleks laotatud ajukoorele aga käed, huuled, silmad, jalalabad on suuremad kui oleks normaalne. Mis on retseptor? Närvirakk mis võtab vastu ärrituse Kui suur hulk inimestest on ülimaitsetundlikud? Mida tähendab
(võimetus rääkida) inimene saab aru kõnest, mida talle räägitakse, aga ise kõnega vastata ei suuda (tekib ajuinsuldi tagajärjel). 1861. aastal broca näitas, et aju piirkonna kahjustusel ei suuda inimesed kõnelda - motoorne afaasia. Võrreldes kahjustusekohta ja kliinilisi tunnuseid, tehti kindlaks, kus kohas ajus vastavat funktsiooni juhitakse. Ajukaardi töötasid välja Penfield, Rasmussen, Fasper. Homunkulus inimesekene. 2) Sensoorne kõnekeskus ehk Wernicke Wernicke näitas, et oimusagaras asub piirkond, milla kahjustusel ei saada kõnest aru, aga rääkida suudetakse. Sensoorne afaasia! Kõne on spontaanne. Paikneb kuulmiskeskuse vahetus naabruses. 3) Sekundaarne ehk teisane motoorne ala (kutsutakse ka kõne vokaliseerimise piirkonnaks). Ta paikneb eesmises tsentraalkäärus. Seal, kus juhitakse keele motoorikat kõnelemisel.
4. Kompimine ehk puudutamine Kompimisega võime kindlaks teha esemete kuju ja suuruse, nende materjali. Kompimis- e puuteaisting tekib, kui mingi ärritaja mõjub vastavatele nahas, lihastes ja liigestes asuvatele retseptoritele (puute-, temperatuuri- ja mehhanoretseptorid). Puutetundlikkuse tugevus sõltub suuresti retseptorite tihedusest. Kõige rohkem on kompe- e puuteretseptoreid sõrmeotstes, keeles ja huultes (illustreerib sensoorne homunkulus). Puuteaistingud on väga olulised kirurgidele, viiuldajatele. Pimedatel on peale kuulmise just kompimine üks tähtsamaid maailma tunnetamise viise. Puuteaistingule lisaks seostuvad nahatundlikkusega valu- ja temperatuuriaistingud. Aistingute põhidimensioonid ja üldseaduspärasused Aistingutel on neli põhidimensiooni: intensiivsus, kvaliteet, aeg ja ruum. Intensiivsus aistingu tekkeks on vaja, et ärritaja oleks küllalt tugev. Intensiivsusega on seotud kolm mõistet:
Kõik info mis meeltest tuleb läheb limbilasest süsteemist läbi. Projektsioonialad Piirkonnad milles ajukude näib sensoorse info põhjal kaardi koostavad - Primaarsed – saavad meeltest sisendi ja saadavad käsu motoorsesse süsteemi - Sekundaarne – tõlgendavad sisendeid või organiseerivad liigutusi - Assotsiatsioonialad – moduleerivad ja seovad infot (nt elukogemusega) Esmased motoorsed ja somatosensoorsed projektsioonipiirkonnad - Homunkulus - Igale kehaosale on jaotatud erinevad piirkonnad Ühendused ajupiirkondade vahel - Paljud närvikiud lähevad mõlemast poolest läbi - Lühikesed sagarasisesed ja pikemad sagaratevahelised ühendused Subkortikaalsed närviringed - Kõik info saadakse läbi aju keskel olevate piirkondadega - Aju koor ja aju osad alati suhtlevad – tuleb tagasiside Info liikumine neuronites - Närvirakk on üks akson - All-or-nothing – kas saata akson edasi
sensoripotensiaaliks(SP).SP põhjustab sensorga ühenduses olevates närvikiududes aktsioonpotensiaali teket,mis juhitakse aferentsete juhteteede kaudu meelesüsteemi kuuluvatesse erinevatesse kesknärvisüsteemiosadesse. 20. Puutetundlikkus. Ärritaja omaduste kodeerimine somatosensoorses süsteemis.Somatosensoorse süsteemi anatoomia. Kaks philist ülenevat somatosensoorset süsteemi.Esmane somatosensoorne koor. Sensoorne homunkulus. Puutetundlikus on seotud eeskätt naha erinevates kihtides asuvate mehhanoretseptoritega. Puutemeele nahas paiknevate mehhanoretseptorite poolt vastuvõetud informatsioon on aluseks puutetaju ja puuteaistingute tekkele.Sensoorsed impulssid sisenevad seljaajju selgmiste juurte kaudu.Pärast sisenemist jagunevad teed kaheks: · Dorsaalväädisüsteemiks-dorsaalväädisüsteemi sisenenud sensoorne info üleneb kogu
muutuste kaudu sensoripotensiaaliks(SP).SP põhjustab sensorga ühenduses olevates närvikiududes aktsioonpotensiaali teket,mis juhitakse aferentsete juhteteede kaudu meelesüsteemi kuuluvatesse erinevatesse kesknärvisüsteemiosadesse. 20. Puutetundlikkus. Ärritaja omaduste kodeerimine somatosensoorses süsteemis.Somatosensoorse süsteemi anatoomia. Kaks philist ülenevat somatosensoorset süsteemi.Esmane somatosensoorne koor. Sensoorne homunkulus. Puutetundlikus on seotud eeskätt naha erinevates kihtides asuvate mehhanoretseptoritega. Puutemeele nahas paiknevate mehhanoretseptorite poolt vastuvõetud informatsioon on aluseks puutetaju ja puuteaistingute tekkele.Sensoorsed impulssid sisenevad seljaajju selgmiste juurte kaudu.Pärast sisenemist jagunevad teed kaheks: Dorsaalväädisüsteemiks-dorsaalväädisüsteemi sisenenud sensoorne info üleneb kogu
Siin toimub kogu saabunud info ühendamine sihipärase tegevuse huvides. Nt otsmikusagara kahjustuse korral muutub inimene loiuks, aeglaseks, mõtlemisvõime kaob. Mõhnkeha ühendab suuraju kaht poolkera. Ei eristu omaette aju osana! Hõlmab kesk- ja vaheaju ning jõuab ajukoorde. limbiline Nimetatakse emotsioonide ajuks, naudingukeskuseks. süsteem Seotud emotsioonide, mälu, õppimise ja motivatsiooniga. Homunkulus - väike inimene (ld homunculus - inimeseke), kelle ebanormaalsed proportsioonid piltlikustavad eri kehaosade ja elundite esindatust ajukoores. 7 Refleksid Aju töötab reflektoorselt. Igal ajahetkel jõuab inimeseni väliskeskkonnast ja organismist palju ärritusi, millele tuleb reageerida. Reaktsioonid, mis annavad ärritustele vastused, on refleksid
2. Ajukoor koorealused tuumad seljaaju lihased * koorealuse süsteemi kaasamisega koordineeritakse kaasasündinud liigutusmustrid õpitud liigutusmustritega *koorealust mõjutades saavutatakse ka kontroll kaasasündinud liigutuste üle neid alla surudes ja mustreid “lammutades” (katsuge liigutada 1 lihast korraga!) Motoorika primaarne kontroll jaotub ajukoores analoogselt süva- ja puutetundlikkusega kehaosade kaupa: motoorne homunkulus mille proportsioonid on siiski erinevad. Motoorika kontroll on keerulisem: * üldine kavatsus, plaan tegevuseks „motoorne meloodia“ – liigutusmuster liigutus üksikute lihaste kokkutõmme Veelgi hullem: sama eesmärgi saavutamiseks võib kasutada erinevaid liigutusmustreid ja sama mustrit erinevate eesmärkide saavutamiseks. Seepärast sisaldab iga käitumine, s.t. sihipärane käitumis-keskkonnas liigutamine ülikeerukat valikut.
2. Ajukoor koorealused tuumad seljaaju lihased * koorealuse süsteemi kaasamisega koordineeritakse kaasasündinud liigutusmustrid õpitud liigutusmustritega * koorealust mõjutades saavutatakse ka kontroll kaasasündinud liigutuste üle neid alla surudes ja mustreid “lammutades” (katsuge liigutada 1 lihast korraga!) 98 Motoorika primaarne kontroll jaotub ajukoores analoogselt süva- ja puutetundlikkusega kehaosade kaupa: motoorne homunkulus mille proportsioonid on siiski erinevad 99 Motoorika kontroll on keerulisem: * üldine kavatsus, plaan tegevuseks „motoorne meloodia“ – liigutusmuster liigutus üksikute lihaste kokkutõmme Veelgi hullem: sama eesmärgi saavutamiseks võib kasutada erinevaid liigutusmustreid ja sama mustrit erinevate eesmärkide saavutamiseks. Seepärast sisaldab iga käitumine, s.t. sihipärane käitumis-
organismi energeetiliste varude täiendamist ja tema töövõime taastumist. 1 Ajukoore funktsioonid Suuraju poolkerade koor analüüsib kõiki keha retseptoritelt tulevaid signaale ja sünteesib vastusreaktsioonid otstarbekaks toimimiseks. Seega on ta organismi reflektoorses talitluses kõrgeim koordineeriv organ. ( vt. sensoorne ja motoorne homunkulus!); tänu oma võimele välja töötada ajutisi seoseid on suuraju koor individuaalsete elukogemuste omandamise ja talletamise organ; koores kulgevad protsessid on teadvuse füsioloogiliseks aluseks ja inimene kogeb neid subjektiivselt aistingute, tajude, mälu, mõtlemise, tahtena jne. Seega on suuraju poolkerade koor inimese teadvuse ja tahtelise tegevuse organ.
toodetakse veresuhkrust glükogeeni jne. Seega soodustab parasümpaatiline närvisüsteem organismi energeetiliste varude täiendamist ja tema töövõime taastumist. Ajukoore funktsioonid- Suuraju poolkerade koor analüüsib kõiki keha retseptoritelt tulevaid signaale ja sünteesib vastusreaktsioonid otstarbekaks toimimiseks. Seega on ta organismi reflektoorses talitluses kõrgeim koordineeriv organ. ( vt. sensoorne ja motoorne homunkulus!); tänu oma võimele välja töötada ajutisi seoseid on suuraju koor individuaalsete elukogemuste omandamise ja talletamise organ; koores kulgevad protsessid on teadvuse füsioloogiliseks aluseks ja inimene kogeb neid subjektiivselt aistingute, tajude, mälu, mõtlemise, tahtena jne. Seega on suuraju poolkerade koor inimese teadvuse ja tahtelise tegevuse organ. Erutuslävi- Ärritus kutsuv erutuse esile vaid juhul, kui tal on küllaldane tugevus ja piisav kestus
● tundub, et on keegi, kes ei tea, mida ta teeb - teeb uisapäisa, aga tegelikult on kõik seotud! ➔ ÜKS AJUPOOLKERA ON JUHTIV! Ajukoore funktsioonid: 1) ANALÜÜS Suuraju poolkerade koor analüüsib kõiki keha retseptoritelt tulevaid signaale ja sünteesib vastusreaktsioonid otstarbekaks toimimiseks. ★ Seega on ajukoor organismi reflektoorses talitluses kõrgeim koordineeriv organ! - sensoorne ja motoorne homunkulus 2) SÜNTEES, INTEGRATSIOON Tänu võimele välja töötada ajutisi seoseid (ja neid ka kustutada), on suuraju koor individuaalsete elukogemuste omandamise ja talletamise (ning kustutamise) organ. 3) EFERENTNE TALITLUS 13 - motoorne f, mis kindlustab tahteliste liigutuste toimumise
4. Kompimine ehk puudutamine Kompimisega võime kindlaks teha esemete kuju ja suuruse, nende materjali. Kompimis- e puuteaisting tekib, kui mingi ärritaja mõjub vastavatele nahas, lihastes ja liigestes asuvatele retseptoritele (puute-, temperatuuri- ja mehhanoretseptorid). Puutetundlikkuse tugevus sõltub suuresti retseptorite tihedusest. Kõige rohkem on kompe- e puuteretseptoreid sõrmeotstes, keeles ja huultes (illustreerib sensoorne homunkulus). Puuteaistingud on väga olulised kirurgidele, viiuldajatele. Pimedatel on peale kuulmise just kompimine üks tähtsamaid maailma tunnetamise viise. Puuteaistingule lisaks seostuvad nahatundlikkusega valu- ja temperatuuriaistingud. Aistingute põhidimensioonid ja üldseaduspärasused Aistingutel on neli põhidimensiooni: intensiivsus, kvaliteet, aeg ja ruum. Intensiivsus aistingu tekkeks on vaja, et ärritaja oleks küllalt tugev. Intensiivsusega on seotud kolm mõistet:
levib membraani mööda elektrooniliselt 4) summeerub nii ajaliselt kui ruumiliselt 5) vallandab sensoriga ühenduses olevas aferentses närvis aktsioonipotentsiaalide tekke ja kannab seetõttu nime generaatorpotentsiaal. 20. Puutetundlikkus. Ärritaja omaduste kodeerimine somatosensoorses süsteemis. Somatosensoorse süsteemi anatoomia. Kaks philist ülenevat somatosensoorset süsteemi. Esmane somatosensoorne koor. Sensoorne homunkulus. Puute- e taktiilne tundlikkus on seotud eeskätt naha erinevates kihtides asuvate mehhanosensoritega, nende hulgas on: 1) aeglaselt adapteeruvad mehhanosensorid, mis jagunevad: a) Merkeli rakud on sageli koondunud sensorelundisse b) Ruffini kehakesed asuvad sügavamates nahakihtides ja on vähe adapteeruvad 2) kiirelt adapteeruvad mehhanosensorid reageerivad ärritaja liikumisele ja adapteeruvad sekundi murdosa jooksul a)
Erutuse vähenemist aja jooksul muutumatu tugevusega ärritaja toimel nimetatakse adaptatsiooniks. Sensorid jaotuvad adaptatsiooni kiiruse alusel kiiresti ja aeglaselt adapteeruvateks. Sensori adaptatsioon: toonilised retseptorid ja faasilised retseptorid. 20. Puutetundlikkus. Ärritaja omaduste kodeerimine somatosensoorses süsteemis. Somatosensoorse süsteemi anatoomia. Kaks pôhilist ülenevat somatosensoorset süsteemi. Esmane somatosensoorne koor. Sensoorne homunkulus. Puute- ehk taktiilne tundlikkus on seotud eeskätt naha erinevates kihtides asuvate mehhanosensoritega. Nende hulgas on: aeglaselt adapteeruvad mehhanosensorid Merkeli rakud – kogunenud sensorelundisse. Olulised puudutuse lokaliseerimisel. Ruffini kehakesed – asuvad sügavamates nahakihtides, vähe adapteeruvad. Informeerivad naha ja sügavamate kudede deformatsioonist, mida põhjustab tugev ja püsiv puudutus.
- Hipokampus – õppimine, mälu, ruumitaju - Mis asjad on ajukoore projektsioonialad? Piirkonnad milles ajukude näib sensoorse info põhjal kaardi koostavat. - Primaarsed – saavad meeltest sisendi ja saadavad käsu motoorsesse süsteemi - Sekundaarsed – tõlgendavad sisendeid või organiseerivad liigutusi - Assotsiatsioonialad – moduleerinvad ja seovad infot Esmased motoorsed ja somatosensoorsed projektsioonipiirkonnad - Homunkulus - Igale kehaosale on jaotatud erinevad piirkonnad Motoorsed ja sensoorsed närvid ristuvad tee lõpp-punktis ajju või vastupidi. Ajupoolkera suhtleb kontralateraalse ehk vastaspoole kehapiirkonnaga. Ühendused ajupiirkondade vahel on lüikesed sagarasisesed ühendused ja pikemad sagaratevahelised. Ajupoolkerda vahelised ühendadatavad punktid on enamjaolt peegelpildis Korteks saab kõik sensoorsed sisendid läbi alumiste ajuosade kas otse taalamusest või kaudselt läbi keskaju struktuuride
· Kemosensorid keemiliste ainete kontsentratsiooni suhtes tundlikud, haistmine, maitsmine. · Osmosensorid koevedelike osmootse rõhu muutustele reageerivad, asuvad siseelundites ja hüpotalamuses · Valutundlikud on vabad närvilõpmed. 20. Puutetundlikkus. Ärritaja omaduste kodeerimine somatosensoorses süsteemis. Somatosensoorse süsteemi anatoomia. Kaks pôhilist ülenevat somatosensoorset süsteemi. Esmane somatosensoorne koor. Sensoorne homunkulus. Puute- e taktiilne tundlikkus on seotud eeskätt naha erinevates kihtides asuvate mehhanosensoritega, nende hulgas on: 1) Aeglaselt adapteeruvad mehhanosensorid, mis jagunevad omakorda kaheks: a) Merkeli rakud on sageli kogunenud sensorelundisse, mida innerveerib A tüüpi närvikiud. Olulised on need sensorid puudutuse lokaliseerimisel. b) Ruffini kehakesed asuvad sügavamates nahakihtides ja on vähe adapteeruvad. Need
Teos on raske kuna palju mõistatusi ja allegooriaid. II osa: 1.vaatus F ja Mef sattuvad ühe keisri õukonda, kus riik on kriisis ja mõeldaxe välja paberraha. Mef oli narr seal ja temalt telliti show'd "Volbriöö unenägu", ille lõpus ilmud Helena, kelle vastu saab F kirg innustust. 2.vaatus Wagnerit loetaxe suuremax teadlasex kui Fi. Minnaxe koos Homerosega Kr.sse ja tollele otsitaxe õpetajat, et saax homunkulus (inimvärdjas) sündida. On ka juttu kreeka mütoloogiast, F laseb ehitada lossi ja hakkab härrat mängima. 3.vaatus Menelaose loss, Helena saabub kuskilt ja langeb ebasoosingusse, F pakub kaitset. 4.vaatus tegelikkus, sõda keisri ja vastaste vahel, 3 kanget meest esindavad mingit kindlat filosoofiat. 5.vaatusMef paneb kellegi majale tule otsa. Mure, Süü, Puudus ja Häda käivad Fl külas, 4 halli naist. F tahad merelt maad võtta. F. sureb ja pannaxe hauda
hulgas, kuna lihtrahvale liiga raske keel. Teos on raske kuna palju mõistatusi ja allegooriaid. II osa: 1.vaatus F ja Mef sattuvad ühe keisri õukonda, kus riik on kriisis ja mõeldaxe välja paberraha. Mef oli narr seal ja temalt telliti show'd "Volbriöö unenägu", ille lõpus ilmud Helena, kelle vastu saab F kirg innustust. 2.vaatus Wagnerit loetaxe suuremax teadlasex kui Fi. Minnaxe koos Homerosega Kr.sse ja tollele otsitaxe õpetajat, et saax homunkulus (inimvärdjas) sündida. On ka juttu kreeka mütoloogiast, F laseb ehitada lossi ja hakkab härrat mängima. 3.vaatus Menelaose loss, Helena saabub kuskilt ja langeb ebasoosingusse, F pakub kaitset. 4.vaatus tegelikkus, sõda keisri ja vastaste vahel, 3 kanget meest esindavad mingit kindlat filosoofiat. 5.vaatusMef paneb kellegi majale tule otsa. Mure, Süü, Puudus ja Häda käivad Fl külas, 4 halli naist. F tahad merelt maad võtta. F. sureb ja pannaxe hauda. Taevas ja
Ainus reaalsus, mis on inimesele antud on sel hetkel olev reaalsus. Inimene tegutseb reaalsuses. Inimesest saab rääkida „here ja now.“ Kogu meie kogemus põhineb hetkel „siin ja praegu“. Fenomenoloogiline väli - Isiksus on antud hetkel, mitte koguaeg. IV MINA: Mina – aktualiseerumise oluliseim sündmus. Geštalt, püsiv struktuur, suhted mina ja maailma vahel. Eksisteerib tuumik-mina (homunkulus), mis on pidevalt ärkvel. Pole võimalik teha seda, mis on moraalsete reeglitega vastasolus. Mina – struktuur, mis sisaldab vastuseid meie küsimustele. Kogemuse sümboliseerimine. V. TINGIMATU POSITIIVNE TAGASISIDE: Need for positive regard, need for self-regard, unconditional positive regard. VI KONGRUENTSUS: Mina ja kogemus. Mittekongruentne isiksus – organismiline hinnang asendub mina- hinnanguga.
pikaajaliselt säilitatava informatsiooni jaoks (sest muster vastupidine LTMst ammutamisel) Mis on fonoloogilise ringi funktsioon? - Õppida keelt! Fonoloogilise õppimise komponendid - Patsient PV: audit numbrimälu 2 ühikut, intellekti normaalne kõneloome ja arusaamine normaalne. Õppis emakeelsed seoseta sõnapaarid kuid võõrsõnu ei õppinud Keskne täidesaatja TP fokusseerija, salvestaja, otsustaja, väike homunkulus, võimeline kõigeks, mis jääb 2 töötlussüsteemist väljaspoole, töötleb mitte lihtsalt ei säilita: - On võimeline tähelepanu fokusseerima - ……. Episoodiline puhver - Kõne planeerimine - Sisaldab multidimensionaalse koodiga episoodilist informatsiooni, seob WM komponente ja WM LTM ja tajuga - Võimekus piiratud, u 4 känki - …. - Lause keerukusega kasvab kavandamise aeg ja kõnealguline põhitooni kõrgus
4. Kompimine ehk puudutamine Kompimisega võime kindlaks teha esemete kuju ja suuruse, nende materjali. Kompimis- e puuteaisting tekib, kui mingi ärritaja mõjub vastavatele nahas, lihastes ja liigestes asuvatele retseptoritele (puute-, temperatuuri- ja mehhanoretseptorid). Puutetundlikkuse tugevus sõltub suuresti retseptorite tihedusest. Kõige rohkem on kompe- e puuteretseptoreid sõrmeotstes, keeles ja huultes (illustreerib sensoorne homunkulus). Puuteaistingud on väga olulised kirurgidele, viiuldajatele. Pimedatel on peale kuulmise just kompimine üks tähtsamaid maailma tunnetamise viise. Puuteaistingule lisaks seostuvad nahatundlikkusega valu- ja temperatuuriaistingud. Aistingute põhidimensioonid ja üldseaduspärasused Aistingutel on neli põhidimensiooni: intensiivsus, kvaliteet, aeg ja ruum. Intensiivsus aistingu tekkeks on vaja, et ärritaja oleks küllalt tugev. Intensiivsusega on seotud kolm
annaabi.ee 
