mõtlemisest ja käitumisest ning uurib, kuidas inimene õpib keelt ja modustab oma mõistesüsteemi. Keeleteaduse meetodid 1.Kõige tähtsam on keelekasutuse jälgimine ja sellest lähtuv lingvistilisi mõisteid kasutav analüüs. 2.Osalev jälgimine, nii et uurija ise räägib informandi ehk keelejuhiga. 3.Loomulik jälgimine. Lingvist märkab igapäevaelus hivipakkuvaid linvistilisi nähtusi, mida ta kuulma või lugema satub, ja märgib neid üles. 4.Introspektsiooni ehk sisevaatlus. Moodustab lingvist ise vajalikke näiteid, see on võimalik, kui ta oskab uuritavat keelt. 5.Test. Uurija küsib vastuseid küsimustele. Nostraatiline hüpotees Mille järgi on algselt sugulased olnud altai, indoeuroopa, semi-hami, uurali keelkond, draviidi keeled, eskimo- aleuudi keeled ja ehk mõned muudki keelerühmad. Monogeneesiteoria Oletatakse, et keeled on arenenud ühiselt alg- e aluskeelest. Suuremat osa Euroopa keeltest arvatakse pärinevat indoeuroopa algkeelest.
+ annab täpseid andmeid, varajasem-hilisem seos, seaduspärasused -kaua aega võtab, rahakulukas LÄBILÕIKE MEETOD ristlõike: ühel ajalhetkel sama meetodiga erivanusega katseisikute uurimine +ealised iseärasused -väga vähe andmed, ei saa teada arengusuundasi ÜKSIKJUHTUMI ANALÜÜS case-study üht isikut uuritakse süviti -üldistusi ei saa teha KLIINILINE INTERVJUU:loomulik vaatlus, eksperiment+sisevaatlus HINNANGSKAALA: lastele, pinnapealseinfo kiire välja seletamine; millise valid, kas see või teine TEST: lühiajaline, tulemused kindlaks määratud standardite järgi. STANDARTISEERITUD-normid VALIAADNE-üht omadust mõõtma, RELIAABNE-tulemused korduvalt samad raamistik Individuaalne: üksikjuhtum,vaatlus, hinnang,test Indiviidi vaheline: kahe inimese/grupi võrdlus
öelnud, et psühholoogial on lühike ajalugu, kuid pikk minevik. See tähendab, et juba antiikajal tekkisid esimesed inimeseõpetused, kuid teadusliku psühholoogia tinglikuks sünnimomendiks peetakse aastat 1879, kui Wilhem Wundt (1832-1920) sisutas Leipzigi Ülikoolis paar ruumi , kus hakati tegema inimese psüühika uurimise katseid. Inimes kohta saab andmeid koguda ka plaanipärase vaatlusega, mille üks oluline liik on sisevaatlus ehk introspektsioon (ld introspectare ,,sisse vaatama"). See oli eriti populaarne 100a tagasi.Tänapäeval kasutatakse seda meetodit täiendavate andmete kogumiseks katses. 2.1 Antiikaja psühholoogia Aristoteles`e (384-322 eKr) teos ,,Hingest"( hing- kr psych) peetakse esimeseks põhjalikuks psühholoogiaraamatuks, mis kunagi on kirjutatud (Hing on liikuma panev jõud.) Ta jõab järelduseni, et hing ei saa olla kehast sõltumatu. Elav organism koosneb ainest ja
valgeliblede arvu suurenemist ning settereaktsiooni kiirenemist. Röntgenuuring kopsudest pole ägeda bronhiidi puhul tingimata vajalik, tehakse ainult kopsupõletiku kahtlusel; kroonilise bronhiidi puhul võib röntgenpildil olla näha rohkenenud kopsujoonis., mis näitab kestvast põletikust tingitud hingamisteede muutusi. Kroonilise bronhiidi puhul võib lisaks eelnevale vajalikuks osutuda ka röga uurimine bakterite suhtes, bronhoskoopia - bronhide sisevaatlus spetsiaalse "toruga" või "sondiga", ning hingamisfunktsiooni uurimine spetsiaalse seadeldise, spirograafi, abil, mis võimaldab väljahingatud õhu koguste ja väljahingamise kiiruse järgi leida bronhide ahenemisele viitavaid muutusi. RAVIVÕIMALUSED Äge bronhiit: Vajadusel palavikku alandavad ravimid -aspiriin, paratsetamool, rögalahtistid - atsetüültsüsteiin, broomheksiin, ambroksool, eeterlike õlide ja sooja auru sissehingamine. Kuna enamiku ägedate
11. Inimkehalt iseloomule/ temperamenditüübid (koleerik/sapp, melanhoolik/must sapp, sangviinik/ veri, flegmaatik/ lima) 12. Galenos-oli Vana-Rooma arst ja anatoom. 13. Descartes-(1596-1650 ) Prantsuse filosoof 14. Keha ja hing on eraldiseisvad: 15. mõistust ei ole võimalik kehaliste protsessidega seletada, mõttel ei ole ajas ja ruumis kohta. 16. Inimese võime KAHELDA 17. Endale suunatud teadmine on eelistatud teadmise viis: sisevaatlus e introspektsioon. 18. Cogito ergo sum - Ma mõtlen, järelikult olen olemas. 19. Kant-(1724-1802) 20. Psühholoogia ei saa kunagi teoreetiliseks teaduseks nagu füüsika 21. Psühholoogias ei ole võimalik rakendada matemaatikat Hamilton- (1788-1856) Meelde jääb ainult mõni asi paljudest. Tõestas eksperimentidega. Seaduspärasus- keskmine mälumaht on 5+-2 Weber-mees, kes püüdis hakata eristama eristusläve. Fechner-Psühhofüüsika seadus Wundt-1879.a
1.Inimese uurimismeetodid Eelnevalt on väljatöötatud teemad/küsimused, mille kohta tahetakse infot saada. Küsitlus ja vestlus-Vestlus on edukas siis, kui küsitleja ja vastaja omavahel isiksuslikult sobivad. Vaatlus: *introspektsioon-sisevaatlus/enesevaatlus *dokumendivaatlus *tegevustulemuste vaatlus. Vaatlus on väga subjektiivne, sest ta sõltub vaatleja isiksusest, hoiakutest ja ta väärtustest. Katse e. eksperiment Kui vaatlus kirjeldab, siis katse selgitab. *Laboratoorne katse- toimub kindlates tingimustes ja katse isikud on nõustunud selles katses osalemisega. *Loomulik katse, kus katseisikud on tavatingimustes ja vahendid võib koha peale viia.
Ontogenees – areng viljastumisest surmani. Areng jaotatakse kaheks arenguliseks protsessiks: küpsemine ja õppimine. Arengupsühholoogia põhiküsimused: 1. Keskkond vs pärilikkus 2. Arengu järjepidevus vs perioodilisus 3. Inimese sünnipärane olemus 4. Aktiivsus vs passiivsus 5. Arenguliste muutuste universaalsus vs individuaalsus Arengupsühholoogia ülesandeks on: kirjeldamine, seletamine ja prognoosimine/ennustamine. Uurimismeetodid: Vaatlus (varjatud, avatud; sisevaatlus ehk introspektsioon ja välisvaaltlus). Läbilõikeuuring ja longituuduuring. Üksikjuhtumi analüüs. Kliiniline intervjuu (kombinatsioon „naturalistlikust“ vaatlusest, eksperimendist ja introspektsioonist). Testid – objektiivtestid ja projektiivtestid. Arengupsühholoogia kujunemislugu: Algusaastad 1859-1914 (Darwin, von Baer, Haeckel). Ontogenees ja fülogenees (põlvnemiskäik – mingi organismide rühma evolutsiooniline päritolu). /Gould, Hall.
hinduismi nelja elustiili. 20. Karma tegu, üldise põhjuslikkuse ilming teo ja selle tagajärje vahel. 21. Puudza austusavaldus või ohverdus jumalatele. 22. Mantra loits, lause või silpide kombinatsioon. Maagiline vägi. 23. Mandala ringikujuline põhiplaaniga kahe või kolmemõõtmeline sümboldiagramm rituaalides. 24. Jooga ühendamine. 25. Karma jooga igapäevane tegutsemine. 26. Dznjaana jooga individuaalne sisevaatlus, eraldumine teistest. 27. Bhakti jooga täielik pühendumine väljavalitud jumalustele 28. Radza jooga füüsilised asendid, hingamisi ja sinna kuuluvad vormelid. Budism 1. Buddha virgunuks saamine. 2. Siddharta kõikide soovide täitumine. 3. Nirvaana vabanemine elurattast, teadvuse seisund, mida iseloomustab kokkupandmatus. 4. Bodhisattva in. kellel oleks võimalik astuda nirvaanasse ja saada buddhaks. 5
sisekontrollisüsteemi, kuna siseaudit on ise samuti üks osa sisek süsteemist. Sisek süsteem on ettevõttes toimiv terviklike abinõude süsteem, mille kaudu toimub ettevõtte juhtimine ning käskude, korralduste jm taolise jagamine ülevalt alla ning vastukajad ja reageerimine neile alt üles. Lisaks sisaldab sisek süsteem ka horisontaalset info jagamist (osakondade vahel). Sisekontrolli üksusi nimetatakse väga erinevalt: sisekontroll, sisejärelevalve, sisevaatlus või kontrollikomisjon, kontrolör, finantskontroll. Tavaliselt on selliste üksuste tegevus parimal juhul fikseeritud ettevõttesiseselt ning tegelikult arusaadav suhteliselt väiksele ringile töötajatele , kes on nendega seotud. Finantskontroll –eesmärgistatud tegevus vigade vältimiseks v tehtud vigade avastamiseks, mis hõlmab ressursside säilimise tagamist, rahandusdokumentatsiooni usaldusväärsust ing raamatupidamisarvestust puudutavaid dok ja toiminguid
Laboratoorne - kõik võimalikult teadlase kontrolli all, saab teha mis tahab, kõik tingimused samad, samades tingimustes korduvkatsed. Kuid kunstlik, inimene ärevam kui tavaliselt, mõtleb liiga palju, mis toimub, millised on tagamaad. Loomulik - korrata katseid raskem, ootamatused, ettenägematud asjaolud. vaatlus - ekstrospektsioon, introspektsioon. - saame vaadata kindlaid reageeringuid. Spetsialist vaatab kellegi teise regeeringuid ja liikumisi. Sisevaatlus ehk introspekstioon kus inimene vaatab enda sisemust ning analüüsib seda, vahetu info psüühika suhtes. test - kindlat tüüpi kogum, küsimustik, mille täitmise jõudlust ja taset analüüsitakse, erinevate tulemuste saamine erinevat tüüpi inimestega. Inimeste võrdlemine uute testide tegemisega. kvantitatiivne meetod. küsitlus/anketeerimine - saab uurida väga suurt hulka inimesi. Suureks metoodiliseks
Arengule ,,ligipääs" on raske ja seetõttu võidakse kasutada erinevate inimeste projekt. arvamusi areneva organismi kohta andmetena selle organismi enda kohta (imiku uurimine). Seetõttu on oluline silmas pidada ja võimalusel registreerida arvamuste andjate orienteeritust ja eelistusi erinevate arenguaspektide hindamisel ningmitte käsitleda neid hinnanguid tekkiva ekvivalendina tekkivale arengule (aparaadi juuresolekul on käitumine teine). Meetodid · Vaatlus o Sisevaatlus Valim peab olema representatiivne. Nt kui tahame uurida 9-aastaseid poisse, siis need on kättesaadavad, kuid mingi teatud haigusega on valim väiksem o Välisvaatlus a) loomulik loomulik kk, ei suunata käituist (nt lasteaias); b) laboratoorne muudame teatud tingimusi ja registreerime muutuse · Longituud pikemaajalised uuringud. Samu isikuid uuritakse aasta(kümne)te jooksul. Uuringu
Introspektsioon. Piiranguks on vanus. On võimalik ainult ontogeneesi kõrgematel astmetel. 2) indiviidide vahemine - kahe inimese või grupi võrdlus. 3) individuaal-ökoloogiline - lisandub keskkond. 4) individuaal-sotsioökoloogiline - võetakse arvesse nii keskkond kui ka kõik teised inimesed kes seal asetsevad ehk siis kultuurline keskkond. Looja on Valsiner. AP põhimeetud on vaatlus. See jaguneb välisvaatluseks ja sisevaatluseks. Välisvaatlus jaguneb: loomulik ja laboratoorne. Sisevaatlus samuti: loomulik ja kunstlik. Loomulik vaatlus - ei muuda tingimusi kus katseisikud tegutsevad. Esimene süsteemne välisvaatluse andmestik - Darwin. Laboratoorne vaatlus - uurija muudab katseisikute tegutsemise tingimusi ja registreerib sellele muutusele kaasneva tegevuse või psüühika adaptatsiooniprotsessi parameetrid. Loomulik sisevaatlus, näiteks päeviku pidamine. Kunstlik sisevaatlus on näiteks küsimuste esitamine, ehk siis mõtte suunamine. Veel meetodeid:
See on seisund, kus igaüks on õigusega umbusklik iga teise suhtes, ja just umbusk, mitte lihtsalt egoism või sadism, viib sõjani, kus inimesed ründavad kasu, julgeoleku ja maine pärast. See sõda toidab ennast ise, sest mõistlik kahtlus vägivaldse käitumise võimalikkuses viib üha kasvavale vägivallaspiraalile. 3. Milline on Hobbesi arusaam inimloomuse ja mis mis seos on sellel poliitikafilosoofiaga? Hobbesi järgi saab inimloomuse mõistmiseks kaks võtit: enesetunnetus (aus sisevaatlus millised on inimesed ehk milline on nende mõtete, lootuste ja hirmude iseloom) ja füüsika printsiipide tundmine, kui ,,keha" ehk mateeriat, millest me koosneme. Seos poliitikafilosoofiaga seisneb selles, et selleks, et mõista viimases olevat kodanikku peame mõistma neid inimloomuse kaht printsiipi. 4. Miks võrdleb Hobbes loodusseisundit sõjaseisundiga? Sest meil puudub valitsus, mis reguleeriks ühiskonda puuduvad reeglid, normid ning käib
· Kontroll kontrolli võib läbi viia välivaatlusena ilma maksukohuslase ruumidesse või territooriumile sisenemata. Kontrolli tunnused: 1. üksikjuhtumi või konkreetse toimingu kontrollimine. 2. ei tule koostada kontrollakti enne maksuotsust 3. ei peata maksukohustuse aegumist 4. ei välista sama objekti korduvat kontrollimist 5. reeglina viiakse läbi maksuhalduri juures v.a kokkuleppel maksukohuslasega · Revisjon revisjoni sooritamiseks viiakse läbi vaatlus (sisevaatlus) võib ruumidesse siseneda. Revisjoni tunnused: 1. revideeritakse ühte või mitut maksu- või maksustamisperioodi. 2. enne maksuotsuse tegemist koostatakse revisjoniakt ja viiakse läbi vestlus maksukohustusega 3. peatab maksukohustuse aegumist 4. tehtud otsus on siduv ka siis, kui täiendavat maksusummat ei määrata. 5. välistab korduva revisjoni v.a kuriteo puhul 6. viiakse reeglina läbi maksukohuslase juures
See on mahult jutustus, sisutiheduselt romaan, iga sõna, episood on hoolikalt valitud. Läbimurdeks suurde kirjandusse said lühiromaanid ,,Monument" (1965), ,,Pillimees" (1967) ja ,,Väike reekviem suupillile" (1968). Lühiromaanides käsitleb ta karjerismi, mugandumist, süütunnet ja kõlbelist allakäiku elu piirsituatsioonides. Vetemaa 1970.-90.aastate proosaloomingut iseloomustavad nimetatud probleemid teisenenud oludes. Teostes domineerib tegelaste psühholoogiline sisevaatlus vaheldumisi publitsistlike elu-ja olupiltidega, autori vaatepunkt on sageli iroonilis-humoristlik. Aeg-ajalt püüab ta ka jõuda inimese psüühika süvakihtideni. 1970.aastatel tõi Vetemaa uudse nähtusena eesti kirjandusse travestia ( travestiér pr k 'ümber rõivastuma' ). Travestia on kirjandusteose süzee kasutamine uues vormis koomilisel eesmärgil. ,,Kalevipoja mälestustes" (1971) esitab ta vaimuka paroodia Kalevipojast kui süüdimatust hiiust
Gordon Gallup Loomapsühholoog - Leiutas lihtsa ja teravmeelse viisi, kuidas kontrollida, kas katsealused on eneseteadvused või mitte - peeglitest (orangutan ja šimpans). Wolfgang Köhler (1887-1967) - «Ahvride mõistus» (1917) 3 Psühholoogia ajaloost - Sisevaatlus - introspektsioon - väärtuslikku informatsiooni saamine, iseenda mõtete ja seisundite jälgimine ning kirjeldamine. Aristotelesi raamatu «Hingest» võib pidada esimeseks põhjalikuks psühholoogiaraamatuks. 19.sajand - psühholoogia nagu iseseisev teadus. - Eristusläve - minimaalne stiimul väärtuste erinevust, mida vaatleja on suuteline vähemalt 75%-l katsekordadest avastama. Inimese silm, sarnaselt teiste meeltega, ei taju stiimuli absoluutset suurust, vaid suhtelisi suurusi.
(McKay, M., Davis, M. & Fanning, P. 2000. Suhtlemisoskused. Väike Vanker, Tallinn, lk. 13-14) Eneseavamine Eneseavamine on tahtmatu, see toimub alati, kui olete inimeste seas. Isegi kui te neist välja ei tee, annavad teie vaikimine ja kehahoiak midagi mõista. Küsimus pole mitte selles, kas ennast paljastada, vaid selles, kuidas teha seda sobivalt ja mõjusalt. Informatsiooni edastamine tähendab, et teie eneseavamine on suunatud mõnele teisele inimesele. Sisevaatlus ja selle kirjapanek päevikusse ei tähenda eneseavamist. Enesekohase informatsiooni edastamine hõlmab ka mitteverbaalset keelt nagu näiteks zestid, kehahoiak ja hääletoon. Mitteverbaalsesse keelde kipub sattuma reetlikke väärtusi. Eneseavamise definitsioonis sisalduv sõna informatsioon viitab sellele, et paljastatu on partnerile uudis, mitte vanade vestlusteemade ja lugude ülessoojendus. Informatsioon võib
6 Organiseeritud Koostööaldis Andmetele Oskustel põhinev Praktiline Osalev tuginev Füüsiliselt Analüütiline aktiivne Suurimad Saavutused Vaimne Tarkus Tegutsemisoskus rõõmud Teiste teenimine sisevaatlus avastused Põnevus Tunnustus Lähedus Uuendused Võit Armastus Seksuaalsus Pakkuv/andev Romantiline Avastav Energiline Usaldav Emotsionaalne Leidlik Oskuslik Sobitav ja täielik Loominguline Tähelepanelik Lõbus Teeb muret Korratus Disharmoonia Ebaloogilisus Vaimukus
väljavalitud regioonid mis vajavad kaitset 238 regiooni SLAID 5. Punase nimsitu eelisjärjestuse nimistu SLAID 2 järjestust 6. Mis on EDGE? Kuidas see eelisjärjestab liike? Indeks seob omavahel liigi unikaalsuse tema väljasuremise riskiga 7. Elurikkuse tulipunktide kriitika? Slaidi peal olemas. LIIGIKAITSE Mis on loodusrikkuse kaitse liikide-asurkondade tasemel kõige enam levinud? Üksikliikide kaitsest ei piisa, tarvis on tagada liikidevaheliste suhete püsimine. Konsotrsium, asurkonna sisevaatlus ja isendi kaitse. Mis iseloomustab asurkonda seisundit demograafilises mõttes? Jälgitakse põhilisi demograafilisi parameetreid nagu: Asukonna kasvumäär, surevus, elulemus, sigivus/sündivus, vanuseline-sooline struktuur. Mis on lambda, mida ta kirjeldab? Lambda- aastane proportsionaalne juurdekasvumäär, proportsionaalne asurkonna aastane suuruse muutus. Mis on elutabel? Millest see koosneb? Elutabel on arvuline mudel, mis omavahel seotud näitajate kaudu mõõdab suremuse taset mingil
Kahetsus on romantilise kangelase puhul määratu. Väga palju määratlatematust - kasutatakse väga palju teksti, mille kohta lugejal tekib küsimus, mis see on. Jumalikku ettemääratust ei võeta enam niivõrd tõepähe - romantikutel läheb tihti halvasti - kurja Jumala kujund - eemaldumine Jumalast, pole jumalikku ettehoolet. Ettehooldest saab 19. sajandil juba fatalism - idamaine suhtumine. Siit tulebki romantismi äärmiselt oluline tahk - inimese sisevaatlus - inimese sisevaatlus on tähtsam kui inimest ümbritsev maailm. "Tundeline teekond läbi Prantsusmaa ja Itaalia" - kirjeldatakse, mida vaatleja ise mõtleb sellest keskkonnast. Romantismis on tähtis tema subjekt. Jälle toimubki eemaldumine, selle subjekti puhul hakkavad kirjeldama uued karaketerlikud omadused, tegelane ei ole ainult hea, ta võib olla ka paha. "Kristuse vaim" - novellid, Chateaubriand, sisemaailm. Romantikuid võib nimetada esmasteks psühholoogideks. Inimeses on nii hea kui
kuidas keel mõtlemist mõjutab. Kas teisekeelsed mõtlevad teisiti ? Keele ja meele arengu uurimine. 79. Korpus, korpuste liigid, märgendatud korpus Korpus on keelematerjali kogu. Korpus võiv olla märgendatud või märgendamata, olenevalt sellest, kas sõnadele, lausetele jm on lisatud lingvistilisi andmeid. 80. Introspektsioon keeleteaduse meetodina Introspektsioon ehk sisevaatlus. Lingvist moodustab ise vajalikke näiteid, eeldusel, et ta oskab uuritavat keelt. 81. Empiiriline keeleuurimine kogemustel põhinev keele uurimine. 82. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid Kvantitatiivne meetod keskendub vältelisusele. Kvalitatiivne meetod keskendub omadustele. 83. Sünkroonilised ja diakroonilised meetodid Sünkroonilise uurimise all mõeldakse tavaliselt uurimise toimumisajal kasutuses
Korpus- tekstikogu Korpuste liigid: -kirjaliku keele korpused -suulise keele korpused -erikorpused- mingit kindlat allkeelt esindav või spetsiaalselt märgendatud tekstikogu, nt murdekorpus, vana kirjakeele korpus, diakrooniline korpus, jne. -paralleelkorpused- sisaldab teksti ja selle tõlget (tõlkeid), see on tavaliselt joondatud ehk paralleelistatud, st on näidatud, milline osa on millise osa tõlge. 92. Introspektsioon keeleteaduse meetodina Introspektsioon ehk sisevaatlus. Lingvist moodustab ise vajalikke näiteid, eeldusel, et ta oskab uuritavat keelt. 93. Empiiriline keeleuurimine Empiiriline keeleuurimine- kogemustel põhinev keele uurimine. 94. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid Kvantitatiivne meetod keskendub vältelisusele. Kvalitatiivne meetod keskendub omadustele. 95. Sünkroonilised ja diakroonilised meetodid Sünkroonilise uurimise all mõeldakse tavaliselt uurimise ajal kasutuses olevate keelevariantide analüüsimist.
Korpus- tekstikogu Korpuste liigid: -kirjaliku keele korpused -suulise keele korpused -erikorpused- mingit kindlat allkeelt esindav või spetsiaalselt märgendatud tekstikogu, nt murdekorpus, vana kirjakeele korpus, diakrooniline korpus, jne. -paralleelkorpused- sisaldab teksti ja selle tõlget (tõlkeid), see on tavaliselt joondatud ehk paralleelistatud, st on näidatud, milline osa on millise osa tõlge. 92. Introspektsioon keeleteaduse meetodina Introspektsioon ehk sisevaatlus. Lingvist moodustab ise vajalikke näiteid, eeldusel, et ta oskab uuritavat keelt. 93. Empiiriline keeleuurimine Empiiriline keeleuurimine- kogemustel põhinev keele uurimine. 94. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid Kvantitatiivne meetod keskendub vältelisusele. Kvalitatiivne meetod keskendub omadustele. 95. Sünkroonilised ja diakroonilised meetodid Sünkroonilise uurimise all mõeldakse tavaliselt uurimise ajal kasutuses olevate keelevariantide analüüsimist.
Korpus- tekstikogu Korpuste liigid: -kirjaliku keele korpused -suulise keele korpused -erikorpused- mingit kindlat allkeelt esindav või spetsiaalselt märgendatud tekstikogu, nt murdekorpus, vana kirjakeele korpus, diakrooniline korpus, jne. -paralleelkorpused- sisaldab teksti ja selle tõlget (tõlkeid), see on tavaliselt joondatud ehk paralleelistatud, st on näidatud, milline osa on millise osa tõlge. 92. Introspektsioon keeleteaduse meetodina Introspektsioon ehk sisevaatlus. Lingvist moodustab ise vajalikke näiteid, eeldusel, et ta oskab uuritavat keelt. 93. Empiiriline keeleuurimine Empiiriline keeleuurimine- kogemustel põhinev keele uurimine. 94. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid Kvantitatiivne meetod keskendub vältelisusele. Kvalitatiivne meetod keskendub omadustele. 95. Sünkroonilised ja diakroonilised meetodid Sünkroonilise uurimise all mõeldakse tavaliselt uurimise ajal kasutuses olevate keelevariantide analüüsimist.
· administratiivne juhtimisliin, mis toimib kõrgest tippjuhist madala koristajani välja · tagasiside madalast koristajast kuni kõrge tippjuhini (ehk alt üles) · info horisontaalkanal- info keskjuhtide vahel, tippjuhtide vahel. Sisekontroll on olemas igas ettevõttes, on ta kirja pandud või mõttes paika pandud, töötab seal 1 või 101 inimest, kuid palju sellest teatakse ja seda arendatakse on ise asi. Mõisted Siseaudiitor- mitte sisejärelvalve, sisevaatlus jne. Vandeaudiitor- välisaudiitor, kelle põhiülesanne on anda hinnang ettevõtte majandusaasta aruannetele. Parasiidina on kasutusel mõiste väliskontroll, kontrollör. Kontrollingu funktsioon toetab org-i juhtimist. Ning tema peamisteks ülesanneteks on planeermis-, kontrolli- ja reguleerimissüsteemide infoga varustamine. Rahvusvahelisel tasandil ongi kasutusel ja eristatavad mõisted kontrolling, sisekontroll ja siseaudit. Ettevõttes
Korpuste liigid: 1)kirjaliku keele korpus 2)suulise keele korpus 3)erikorpus mingit kindlat allkeelt esindav või spetsiaalselt märgendatud tekstikogu, nt murdekorpus, vana kirjakeele korpus, diakrooniline korpus, jne.4)Paralleelkorpus sisaldab teksti ja selle tõlget (tõlkeid), see on tavaliselt joondatud ehk paralleelistatud, st on näidatud, milline osa on millise osa tõlge. 96. Introspektsioon keeleteaduse meetodina Introspektsioon ehk sisevaatlus. Lingvist moodustab ise vajalikke näiteid, eeldusel, et ta oskab uuritavat keelt. 97. Empiiriline keeleuurimine kogemustel põhinev keeleuurimine 98. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid Kvantitatiivsed uurimismeetodid on teadusliku uurimise meetodid, mis keskenduvad uuritava tunnuste kirjeldamisele läbi mõõtmise, vastates esmajoones küsimusele kui palju mingit nähtust, omadust või tunnust esineb (vrd kvalitatiivsed uurimismeetodid, mis kirjeldavad nähtusi).
2. TERMINOLOOGIA Peale terminite1 sisekontrollisüsteem ja siseaudit on olemas terve hulk erinevaid termineid, mida kasutatakse igapäevapraktikas erinevate kontrollide tähistamiseks. Üks enam levinud termineid on sisekontroll, mis hõlmab peamiselt sisekontrollisüsteemi kui ka siseauditi mõisteid. See on ilmselt peamine põhjus, miks ei tehta vahet kahe viimase termini vahel. Sageli kasutatakse termineid sisejärelevalve või sisevaatlus. Sellised terminid on parimal juhul defineerinud selle kasutaja. Seega tuleks jällegi uurida termini sisu. Terminit kontrollkomisjoni kasutatakse rühmakontrolli mõistena. See termin on jällegi suhteliselt laialivalguv, kõige pealt tuleb selgeks teha, kas tegemist on alaliselt või ajutiselt tegutseva rühmaga. Väga laialt on kasutusel termin kontrolör. Sageli samastatakse seda siseauditi terminiga. Mõnikord on see seotud kuluarvestuse kontrollimisega jne.
TERMINOLOOGIA KASUTAMINE Lisaks mõistetele siseaudit ja sisekontrolli süsteem on olemas terve hulk erinevaid mõisteid, mida kasutatakse igapäeva praktikas erinevate kontrollide tähistamiseks. Üks enamlevinud mõisteid on sisekontroll, millega hõlmatakse peamiselt sisekontrolli süsteemi kui ka siseauditi mõisteid. See on ilmselt peamine põhjus, miks ei tehta vahet kahe viimase mõiste vahel. Sisejärelevalve või sisevaatlus - sageli kasutatavad mõisted, millised on parimal juhul endale deffineerinud selle kasutaja. Seega tuleks jällegi uurida mõiste sisu. Kontrollkomision - kasutatakse rühmakontrolli mõistena. Mõiste on jällegi suhteliselt laialivalguv. Kõigepealt tuleks selgeks teha kas tegemist on alalise või ajutiselt tegutseva üksusega. Kontrolör - väga laialt kasutuses olev mõiste. Sageli samastatakse seda siseauditi mõistega. Mõnikord on see seotud kuluarvestuse kontrollimisega jne.
Teadmiste saamisel kasutame mitut meelt, tunnetame sünergeetiliselt, kasutades meeli, mitte vaid nt üht. 2) tunnistus (mitte juriidilises tähenduses) – see igasugune vahendatud teadmine, mida teine subjekt edastab tingimusega, et eeldame, et tal on olemas teadmine mingist tõesest allikast. Kui edastab, siis tunnistuslik teadmine. Kohtus tunnistusliku teadmise kaudu kohtunik võtab vastu enamasti. (kui loen 10 aastat hiljem oma päevikut, annan endale tunnistust ...) 3) sisevaatlus, kuidas me tajume oma teadvusseisundeid, uskumusi – oluline sisekaemus ettevaatamatusdelikti puhul – kas nägi ette sündmust või mitte, seda tuleb hinnata. 4) mälu B) Järeldusliku teadmise allikad: 5) induktsioon ehk empiiriline tähendus – selle aluseks loogilised skeemid, aga ta on alati loogiline 6) deduktsioon ehk loogiline tõestus – ainuke paratamatult tõene, kui tehtud õigesti.
*Filosoofiline *Teaduslik (eksperimenteerimine) Meetodid: *Eksperiment (teadlane loob olukorra, milles ta eristab need olukorrad, mis teda huvitavad ja püüab välja uurida mismoodi 1 teguri olemasolu põhjustab teise teguri ilmnemist. ) *laboratoorne *loomulik *Vaatus *ekstrospektsioon e välivaatlus (vaatleja kasutab ise silmi, kõrvu jmt, ka tehnikat) *introspektsioon e sisevaatlus (analüüsitakse iseennast) *Test *Küsitlus/anketeerimine *Modelleerimine e mudeldamine. Luuakse mudel objektist, ei katsetata objekti enda peal. (+kliiniline, biograafiline, tegevuse produktide ja loomeproduktide uurimine) P=tõenäosus Vaidluteljed: Bioloogiline (geen) <-> sotsiaalne (kasvatus) Spekulatiivne (faktid, reeglid, teooriad) <-> empiiriline (tunded ja kõik on erinevad...) Teoreetiline <-> rakenduslik Uurimistsükkel:
teooria) kehtib igaûhe puhul; oma teooria testimine, üldiselt ühele Induktsioon teed ühe inimese näitel liigselt üldiseid järeldusi, generalisatsioon; ühelt üldisele Empiirilise uurimuse etapid: observation induction - deduction -testing evaluation Arengupsühh uurimismeetodid: Vaatlus (observational study) eelisteks grupiprotsesside vaatlemine, lindistamine, filmimine, hiljem taasvaadeldav: 1. Introspektsioon, sisevaatlus Mis sa arvad? Kuidas seda kirjeldad? jne. Eeldab verbaalset suhtlust, arutelu 2. Välisvaatlus: a) Sekkumine b) Mittesekkumine kitsaskoht: tuleb juurde vaadeldavate reaktiivsus Läbilõike-/ristlõikeuuring (cross-sectional study) võetakse mingi läbilõige mingist kategooriast ning vaadeldakse seda, saab teada ealised iseärasused Longituuduuring (longitudinal study)
Uurimismeetodid: vaatlus (vaadeldakse lapsevanemat, sest temalt saab põhilisemat infot); uurija peab jääma neutraalseks ja ei tohiks teha ennatlikke järeldusi; tuleb jääda objekti/subjekti põhiseks – ei tohi unustada, kes on uurimisalune. 1 vaatlus - välis (kõik vanusegrupid, sekkumine - laboratoorne, eksperimendid ja loomulik - vaadeldakse inimese käitumist keskkonnas ilma sekkumiseta)- ja sisevaatluse (sisevaatlus- saab teha vaid neil, kes on vanemad ja oskavad end lahti mõtestada) võimalus. Positiivsed küljed - on odav, saab katset korrata (laboratoorne), paindlik. Mõtlemiseks: Mida arengupsühholoogia uurib? Millised võiksid olla kitsaskohad? Milliseid järeldusi on võimalik teha? Kui me tahame teha järeldusi, siis peame mõtlema, kuidas me meetodeid loome ja kasutame: 1 sisemine raamistik 2 indiviidide vaheline raamistik - suhted (kahe liikme omavahelist suhet)
annaabi.ee 
