11. milliste närviraku osadega võivad olla seotud Dentriit, rakukeha (ka rakutuum), müeliintupp, Ranvier' kitsend, Schwanni rakk NS slaid 7 sinna erutust toova närvi aksonid (viimajätke) ? Silva - dentriit või keha 1. Lihaskiu erutuvus 2. Aktsioonipotentsiaal 3. Neuromuskulaarne sünaps 4. Lihaskontraktsiooni 12. mis iseloomustab närvirakkude tegevust? molekulaarmehhanism / võtab vastu erutusi, töötleb neid ja saadab välja vastuseid AP slaid 3 Silva - diferentseerunud närviimpulsside edasikandmiseks (uuri ja ma olen pigem silva vastusega nõus) 13
· Gliia oluline peaaju arengus · Võivad moodustada ajus eraldiseisva signaalisüsteemi · Kiirendavad neuraalset kommunikatsiooni (müeliintupp) Ranvier' soonis Müeliintupp Kommunikatsioon neuronite sees ja vahel · Elektriline · Keemiline Neuronitevaheline kommunikatsioon: aktsioonipotentsiaal · Närviraku sisemus on välispinnaga võrreldes elektriliselt negatiivne · Kui pingeerinevus ületab erutusläve tekib aktsioonipotentsiaal neuroni membraani elektrilise laengu lühiajaline muutus. Aktsioonipotentsiaal on neuronis liikuva signaali füüsikaline alus.
Sisukord Sissejuhatus Süda on lihaseline elund, mille ülesanne on tagada normaalne vereringluse kehas. Südamelihaskiud, millest süda koosneb, on otsakuti ühendatud liharakkude ahelad, mida katab ühine perimembraan. Südamelihaskiud kuuluvad erutuvate struktuuride hulka see tähendab, et neil on olemas puhkepotentsiaal ja ülelävisele ärritusele reageerivad nad erutusega, mille väljenduseks on aktsioonipotentsiaal. Need lihaskiud on südame funktsiooni teostavateks elementideks. Eristatakse kahte tüüpi südamelihaskiude kodade ja vatsakeste töömuskulatuuri ning erutustekke- ja juhtesüteemi kiude. Esimene neist moodustab peamise osa südame massist ning teostab mehaanilise pumba tööd. Erutustekke- ja juhtesüsteemi kiud täidavad ülesandeid südame erutusprotsessis. Normaalse südame funktsiooni tagab korrapärane impulsside teke ja nende levik. Erutus, mis tekib kusagil kodades või
kontsentratsiooni poole kontsentratsiooni poole Ei vaja funktsionaalset lisaenergiat Vajavad funktsioneerimiseks lisaenergiat On kas pidevalt avatud või avanevad kindla Avanevad ainult kindla signaali toimel signaali toimel (värav) 1. Rakumembraani sisepind on negatiivse ja välispind positiivse elektrilaenguga; 2. Ärrituse tagajärel avanevad naatriumikanalid ja Na-ioonid liikuvad kiiresti rakku; 3. Tekib aktsioonipotentsiaal, sest rakumembraani sisekülje laeng muutub äkki positiivseks; 4. Naatriumikanalid sulguvad peale aktsioonipotentsiaali, kaaliumikanalid avanevad; 5. Kaalium liigub rakust välja; 6. Raku sisemuse negatiivne laeng taastub; Väikeaju vastutab jällegi liigutuste täpsuste eest kui ka kordinatsiooni ja tasakaalu. Mõhnkeha ühendab omavahel mõlemad suurajupoolkerad ja basaalganglionid on hallaine kogumikud, mis aitavad töödelda liigutustest tulnud signaale.
Afentsete närvikiudude kaudu saabub erutus retseptoritest kesknärvisüsteemi, motoorsed annavad impulsse ajust lõppelundisse- lihastesse või näärmesse. Sensoorsed ehk tundenärvid sisaldavad tsentripetaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele. Motoorsed ehk liigutajad närvid sisaldavad tsentrifugaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi tsentraalselt osalt perifeersele. 4. Närvi funktsioon. Selgita. (membraanipotentsiaal, aktsioonipotentsiaal) membraanipotentsiaal on membraani erinevatel külgedel esineva elektriliste potentsiaalide vahe, mis on tingitud laetud osakeste erinevast konsentratsioonist aktsioonipotentsiaal on aksonite omane kiire membraani depolariseerimine ja selle järel repolariseerimine elektrilise signaali/ impulsi ülekandel 5. Sünapsid ehk efektorid (neuromuskulaarne, närviraku-näärmeraku vaheline, närviraku- närviraku vaheline, mediaatorid)
36. Erutuvad koed on närvi ja lihaskude. Membraanipotentsiaali tekkepõhjuseks on...Membraanipotensiaal on olemas kõigil elusrakkudel. 37. Membraanipotensiaali ajal toimub K+ spontaanne difusioon rakust välja ja Na+/K+ pumba töö(Na+/K+ pump - 3Na+ viiakse välja ja 2K+liigub raku sisse). Raku sees K= 140 mM/L. Väljas pool rakku K= 4mM/L. Ained liiguvad läbi kanali vabalt või seotakse vahepeal transportvalguga. Kõik kanalid on spetsiifilised. 38. Aktsioonipotentsiaal (AP) on elektriliste potensiaalide järsk muutus rakumembraanil ja kiire potensiaalimuutus närvi- ja lihasrakkude membraanidel. 39. AP tekke tingimusteks on: tugev, kestev ja kiire välis- või sisekeskkonna muutumine. 40. Membraani ioonikanalite permeaabluses AP kulgemise ajal toimuvad järgmised muutused: Na kanalid avanevad, rohkem Na-kanaleid avaneb, Na- kanalid sulguvad, K-kanalid avanevad, K-kanalid sulguvad 41
Oligodendrotsüüt võib moodustada müeliinkesti mitme aksoni ümber, Schwanni rakk aga ainult ühe ümber. 3. NEURAALSE SIGNAALI LEVIK. Kuidas närviimpulss levib? Närviimpulss liigub sünapsite kaudu, millega närvirakud ühendatud on, ühelt närvirakult teisele. Mis on sünaps? Sünaps asub kahe närvi raku või närviraku ja organi vahel, see võimaldab närviimpulsi edasiliikumist. Sünapsi sees on virgatsained, organellid, impulsside vastuvõtjad. Mis on aktsioonipotentsiaal ja kuidas ta levib? Aktsioonipotentsiaal tekib, kui neuron saadab impulsi rakukehast edasi aksonisse. Aktsioonipotentsiaal on neuroni depolarsatsiooni poolt tekitatud elektriline plahvatus, mis tekib kui mingi stiimul paneb puhkepotentsiaali 0mV poole. Kui depolarisatsioon jõuab -55mV'ni tekib aktsioonipotentsiaal. Liigub edasi laviinina. Mis on neuroni depolarisatsioon? Depolarisatsioon on puhkepotentsiaali tõus neuronis. Liikumine 0mV poole. 4. KESKNÄRVISÜSTEEM
NEUROMUSKULAARSE SÜNAPSI TÖÖPÕHIMÕTE Sünaps kahe raku vaheline seos. Närvi- ja lihasrakud ei ole omavahel aga kontaktis, mistõttu antakse signaal edasi neurotransmitteri ehk vahendusaine ehk ülekandja abil. (Bogovski 1996: 301, Nienstedt 2001: 70). Närvilõpmes on rohkelt mitokondreid ja väikeseid sünapsipõiekesi. Lihasraku membraanil on retseptorid ehk vastuvõtjad, mis haaravad endasse sünapsipilusse pääsenud põiekeste sisu. (Nienstedt 2001: 71). Aktsioonipotentsiaal depolariseerib (muudab negatiivsest positiivsemaks) presünaptilise (sünapsiotsa) membraani, millesse tungivad Ca-ioonid. Ca-ioonide hulga tõus põhjustab transmitteri vabanemise põiekestest sünapsipilusse. (Nienstedt 2001: 71). Mediaatormolekulid (atsetüülkoliini molekulid) seostuvad postsünaptilise (sünapsist teisel pool asetseva ehk antud juhul lihasraku) membraani valkude (retseptorite) molekulidega, avades uusi kanaleid
ja välispinna vahel. 10.Selgita ioonkanalite ja ioonpumba tööd, oska joonistada Ioonid liiguvad läbi ioonkanalite (nt K+ ja Na+) Ioonkanalites on transportvalgud, mis vajavad ATP, et juhtida ioone ka kõrgema kontsentratsiooni poole. Kui ärritus on liiga nõrk, siis pisut Na+ ioone siseneb, kuid kõik sumbub Kui ärritus ületab teatud läve, siis sisenevad naatrium-ioonid ja tekib aktsioonipotentsiaal, mis levib suure kiirgusega piki närvikude See ongi närviimpulss. Naatriumi kanalid sulguvad kohe kiiresti, avanevad K-kanalid ja rakusisemus muutub jälle negatiivselt laetuks. IOONKANAL rakumembraanis paiknevad valgud, mille kaudu kindlad ioonid liiguvad suurema kontsentratsiooniga alalt väiksema kontsentratsiooniga alale IOONIPUMBAD Rakumembraanis paiknevad valgud, mis lisaenergia abil liigutavad kindlaid ioone väiksema
Mille abil toimub ioonide liikumine läbi rakumembraani? Valkude, ioonkanalite ja ioonpumpade abil. Millisel juhul kasutatakse ioonpumbas lisaenergiana ATP energiat? Ioonide liikumine toimub madalama kontsentratsiooniga poolelt kõrgemale. Selgita, kuidas saad aru aktsioonipotensiaali tekkimisest ja liikumisest närvirakus. Aktsioonpotsentsiaal tekib siis kui ioonide sissevool ületab teatud lävendi. Kui see on saavutatud või ületatud, tekib alati ühesuguse max ulatusega aktsioonipotentsiaal. Mille kaudu liigub erutus ühelt närvilt teisele? Närvirakkude vaheliste ühenduste ehk sünapside kaudu Mis moodustavad koe? ühesuguse ehituse, talituse ja päritoluga rakud, mis on omavahel seotud raku vaheainega. Parakriimne... Signaalained mõjutavad läheduses olevaid rakke Rakumembraanis olevad valgud mis lisaenergia abil liigutavad kindlaid ioone väiksema konsentratsiooniga alalt suuremale on... ioonpumbad
Pinge erinevuse (puhkepotentsiaal -60 kuni -90 mV) põhjustab ioonilise koostise erinevus. Ioonid liiguvad läbi ioonkanalite (nt K+ ja Na+ ioon) Ioonkanalites on transportvalgud, mis vajavad ATP, et juhtida ioone ka kõrgema kontsentratsiooni poole. Raku ärritamisel muutub membraani ioonide läbilaskvus. Kui ärritus on liiga nõrk, siis pisut Na+ ioone siseneb, kuid kõik sumbub. Kui ärritus ületab teatud läve, siis sisenevad naatrium-ioonid ja tekib aktsioonipotentsiaal, mis levib suure kiirusega piki närvikiudu - see ongi närviimpulss. Naatriumikanalid sulguvad kohe kiiresti, avanevad kaaliumikanalid ja rakusisemus muutub jälle negatiivselt laetuks. Uus aktsioonipotentsiaal saab nüüd tekkida. Suuraju - mõtlemine Piklikaju südame töö, hingamine Keskaju - silmade ja pea liigutused Väikeaju - koordinatsioon, tasakaal Refleksikaar: Ärritaja toimel tekib närvilõpmetes (retseptorites) erutus, mis levib mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi.
Teise ioonkanalite sees on värav. Mis avaneb vaid kindla signaali toimel, muul ajal on see suletud ning ioonide konts. membraani eri pooltel püsib erinev. 1. Ioonipumbad lasevad samuti läbi ainult teatud ioone 2. Ioonide liikumine toimub loomulikule liikumisele vastupidi. Selline ioonide liikumine saab toimuda vaid lisaenergia abil, mistõttu ioonipumbad kasutavad näiteks ATP energiat. 3. Ioonipumbad käivituvad kindlate signaalide toimel. 9. Kuidas tekib aktsioonipotentsiaal? Mis on lävend? Vastus: Ulatuslik, kuid väga lühiajaline membraanipotentsiaali muutus, mis tekib tugevama ärrituse korral. Seda põhjustab ioonikanalite avanemine ja ioonide kiire sissevool rakku. Võimaldab närvirakkudel üksteisele signaale edasi anda. Lävend on kõige kõrgem piir. Kui ärritus seda piiri ületub, vallandu aktsioonipotentsiaal. 10. Kuidas töötab keemiline sünaps? Vastus: Keemilises sünapsis kasutatakse teise raku ergastamiseks ülekandeainet ehk transmitterit
levivad mööda aksoneid: · Närviraku ärritamine kutsub esile membraani ioonide läbilaskvuse muutuse, mille tulemusel tekib Na+-ioonide laviinitaoline sissevool rakkudesse, millega kaasneb depolarisatsioon puhkepotentsiaali vähenemine: · Puhkepotentsiaal muutub lühiajaliselt positiivseks (20 40 mV), mille järel rakk repolariseerub AKTSIOONIPOTENTSIAALI TEKE · Aktsioonipotentsiaal tekib närviraku ärritamise tulemusel Na+- ja K+- ioonkanalite transientse avamise ja sulgumisega: · Esmalt avanevad Na+-ioonkanalid, mille tulemusel toimub Na+-ioonide laviinitaoline sissevool närvirakku allapoole kontsentratsiooni gradienti kuni saavutatakse Na+-ioonide tasakaalupotentsiaal +30 mV: · Närvirakk depolariseerub (raku sisemembraanil tekib positiivne, välismembraanil aga negatiivne laeng) · Na+-ioonide tasakaalupotentsiaal saavutatakse 1 millisekundi jooksul
Mõned on pidevalt avatud, nt ATP energia Käivituvad kindlate signaalide ühtlustumine toimub pidevalt; teiste sees on värav, mis avaneb vaid toimel kindla signaali toimel 12. Kuidas tekib membraanipotentsiaal, aktsioonipotentsiaal? Oska kirjeldada. Membraanipotentsiaal puhkeolekus on raku sisepinnal negatiivne ja välispinnal positiivne laeng (selliseid ioone on rohkem) kuna laeng ühel ja teisel pool membraani on erinev, tekib membraanile pinge Aktsioonipotentsiaal lühiajaline membraanipotentsiaali muutus, tekib tugeva ärrituse korral; põhjustab ioonkanalite avanemine ja ioonide (Na) kiire sissevool rakku
regulatsioonil on tasakaalustatuse põhimõte. Mindit parameetrit on võimalik hoida samal tasemel vaid siis, kui parameetri suurenemist/vähenemist tingivad mõjud on tasakaalus. Regulatsioon toimub kogu organismi ulatuses, sest parameetrit suurendavad/vähendavad tegurid võivad olla ruumiliselt üksteisest eraldatud. Ärritaja toimel erutus avaldub rakul aktsioonipotentsiaalina, kui raku välispind omandab negatiivse, raku sisemus aga positiivse laengu. Mööda närvikiudusid leviv aktsioonipotentsiaal on närviimpulss. Erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele toimub sünapsi vahendusel. Närviraku jätked, aksonid ja dendriidid, moodustavad teiste närvirakkudega ühendusi - sünapseid. Erutuse ülekanne sünapsis määrab närviprotsesside arengu ja levimise närvisüsteemis. Erutuse ülekande mehhanismid võivad olla keemilised ja elektrilised. Keemiline sünaps Sünaps koosneb aksoni moodustatud presünapsist ja mõjustust vastuvõtval rakul olevast postsünapsist.
Puhkepotentsiaal tekib, sest puhkesesiundis laseb närviraku membraan läbi rohkem K + ioone kui Na+ ja Cl- ioone. Selle tulemusel liiguvad K+ ioonid rakust välja. Kui kanal on avatud, siis määrab ioonide liikumise elektrokeemiline gradient. Tekib puhkepotentsiaal, mille suurus on lähedane K+ ioonidetasakaalupotentsiaalile (-75mV). Ioonide kontsentratsioonide gradienti hoitakse ioonide aktiivtraspordi abil (Na+-K+ pump). Aktsioonipotentsiaal tekib närviraku ärritamise tulemusel Na + ja K+ ioonkanalite transientse avamise ja sulgumisega. Närviraku ärritamine kutsub esile membraani ioonide läbilaskvuse muutuse, mille tulemusel tekib Na+ ioonide laviinitaoline sissevool rakkudesse, millega kaasneb depolarisatsioon puhkepotentsiaali vähenemine (muutub ajutiselt positiivseks, mille tagajärjel rakk repolariseerub). Aktsioonipotentsiaal tekib, kui membraanipotentsiaali vähenemine küündib kindla ulatuseni -45 mV kuni -55mV-ni
kuna ema antikehad võivad tungida loote vereringesse ja põhjustada aglutinatsiooni. 27. Veregruppe koduloomadel on praktikas vaja teada selleks, et a) teostada vere ülekannet b) põlvnemise selgitamisel c) tõuaretuses 28. Lümf tekib verekapillaaristikust väljanõrgunud vereplasma koostisosadest ja koosneb ainevahetusproduktidest. 29. Lümfisõlmede ülesanne on mikroobide hävitamine, antikehade moodustamine. Ainete transport, membraani- ja aktsioonipotentsiaal 30. Difusioon on selline transpordimehhanism, kus ainete transport toimub mööda kontsentratsiooni gradienti. 31. Aktiivtranspordiga on tegemist, kui ainete transport toimub vastu kontsentratsiooni gradienti. 32. Na-K-pump toimib järgmiselt: Na-kanalid avanevad > rohkem Na-kanaleid avaneb > Na-kanalid sulguvad > K- kanalid avanevad > K- kanalid sulguvad. 33. Erutuvad koed on närvi- ja lihaskude. 34
Ioonpumbad ja -kanalid tekitavad ioone sisse-välja pumbates potentsiaalierinevuse membraani kummagi poole vahel, mis on üldjuhul membraanist seespool negatiivne, eukarüootides -40 mV kuni -80 mV. Puhkeseisundis on raku kaaliumkanalid avatud ning K +, mille konts rakust väljas on 30-40x seesmisest suurem, liigub raku sisse, kuni on saavutatud raku K + tasakaalupotentsiaal vastavalt Nernsti seadusele. Lisaks K +-le osalevad ka Na+ ja Cl-. Nernst’i võrrand Aktsioonipotentsiaal (närviimpulss) Membraanipotentsiaali kiire tõus ja langus pidevat trajektoori mööda. Tekib lihas-, endokriin- ja närvirakkudes. Oluline roll neuronite rakk-rakk suhtlemises. Aktsioonipotentsiaal on tuntud ka kui närviimpulss. Aktsioonipotentsiaal tekib pingetundlike ioonkanalite poolt. Puhkepotentsiaali ajal on kanalid kinni, kuid avanevad kiirelt kui membraanipotentsiaal suureneb teatud piirväärtuseni. Avanedes lasevad kanalid sisse Na + ioone, mis muudavad
1) sinise 2) rohelise 3) punase Teisi värve nähakse erineva valgustundlikkuse retseptori tagajärjel värvused sõltuvad lainepikkusest, tekib vastava värvuse aisting. Värvipimedus e daltonism häiritud kas mõne või kõikide värvide nägemine. Kepikesed pimedas nägemiseks, toimub rodopsiini nägemiseks. Toimub vitamiin-A, nägemisel suureneb võrkkesta tundlikkus, võtab teatud kohanemisaja, tänu rodapsiini muutustele tekib retseptorites aktsioonipotentsiaal e. retseptori erutus, mis edastatakse nägemisnärvi kiudude mööda ajju. Vitamiin A puuduse korral häirub nägemine pimedas kanapimedus.
Näiteks silelihase puhkepotentsiaal on 30mV. Alati on see näit repolarisatsioon negatiivne! Kui närvi- ja lihasrakud on aktiivsed, depolarisatsioon toimub neis membraanipotentsiaali lühiajaline muutus positiivses suunas tekib aktsioonipotentsiaal (tegevuspotentsiaal). Nii südamelihases kui, närvirakus kui ka skeletilihases on aktsioonipotentsiaal +30mV. Seejärel muutub see taas negatiivseks, kuid erineva kiirusega. Närvirakus on selleks kuluv aeg 1 msek, refraktaal- skeletilihases 10 msek, südamelihases aga koguni 200
Membraani elektriline mahtuvus on 1 mikrofarad/cm2 Pinge(potentsiaalide vahe). Jõud, mis tekib selle tõttu, et laengud on ruumiliselt eraldatud. Membraanipotentsiaali tekkel on oluline roll lekkekanalitel. Membraani elektrilisest skeemist- http://faculty.plattsburgh.edu/donald.slish/Basic.html Maali-Liina, jaanuar 2012 Aktiivsed nähtused membraanis on aktsioonipotentsiaal=tegevuspotentsiaal=erutus=närviimpulss=AP. Aktsioonipotentsiaal tekib närvi- ja lihasrakkudes, kui nende membraanipotentsiaal häirub lühiajaliselt positiivses suunas. 5 Passiivsed e ELEKTROTOONILISED nähtused (NB vaata edasi konspektis, eraldi punkt) ilmnevad siis ,kui rakule toimitakse kestvama elektrivooluga, närvi mõjutatakse väikese potentsiaalimuutusega
3)repolarisatsioon puhkepotentsiaali algtaseme taastumine Elektrooniline potentsiaal tekib nõrga alalävise ärrituse tingimustes, mille puhul rakumembraani depolarisatsioon nähtub ainult ärritaja toime ajal, pärast ärritaja toime lõppu kaob kiiresti. Lokaalne vastus tekib ärritustugevusel 0,5-0,9 depolarisatsiooni kriitilisest piirist, mida iseloomustab mõningane amplituudi tõus ka pärast ärritaja toime lõppu, ei kao kohe pärast ärritust, vaid säilib teatud aja vältel. Aktsioonipotentsiaal lävi või üleläviärrituse korral membraanipotentsiaali kiire muutus, mille ajal toimub rakumembraani ümberpolarisatsioon: sisepind (+) ja välis (-). 1. Tipp-potentsiaal: Kiire depolarisatsioon nullini tõusev osa - Ümberpolarisatsioon positiivse laenguga tipuosa - Kiire repolarisarsioon nullist allapoole langev osa 2. Järelpotentsiaal: - negatiivne järelpotentsiaal puhkepotentsiaalist väiksem
Commoneri "seadused" (aforismidena sõnastatud ökoloogia põhimõtted) : 1.kõik on omavahel (biosfääris) seoses / kõik on kõigega seotud 2.kõik peab kuhugi minema / sattuma 3.midagi ei saa võtta kaotuseta / kunagi ei saa tasuta lõunat 4.loodus teab paremini (st. looduse lahendused on parimad); Thienemanni reegel : liigi säilimist ja levimist limiteerivad keskkonnatingimustele tundlikud elujärgud ja fenofaasid *kõik- või mittemidagi seadus : neuroni aktsioonipotentsiaal on alati max amplituudiga ( seoses närvikoe talitlusega) Ülesanded : 1.Too eespool loetletud ökoloogia seaduste / reeglite kohta vähemalt üks näide. 2.Millised keemia ja füüsika üldised seaduspärasused sobiksid siia loetellu? Lisa selgitused ja too loodusega seotud näited. 3.Koosta mõistekaart vähemalt 10 teadusharudevahelisest seosest. Millised on nende sarnasused?
15. Millist tingimise vormi kasutatakse tsirkuses? Kuidas toimub trikkide õpetamine? Tsirkuses kasutatakse operantse tingimuse vormi. Oluline on töötada välja tasude-karistuste süsteem. Igale õppijale tuleb leida sobivaim tasu. ?? 16. Tooge näiteid varieeritud suhtekava kohta. Varieeritud suhtekava 17. Mis on aversiivne tingimine ja millist käitumist niimoodi õpitakse? Aversiivne tingimine 18. Mis on aktsioonipotentsiaal, milline on tema laeng ja millise kiirusega levib? Närvi- ja lihasrakud suudavad levitada mööda rakumembraani potentsiaalimuutust, mille jooksul membraanipotentsiaal väheneb sekundi tuhandikosa ajaks ühtlaselt. Just selle omaduse abil vahendab närvikiud informatsiooni organismi ühest osast teise. Impulsi levimiskiirust mõjutab kiu paksus, mida paksem on kiud, seda kiiremini levib. Teoreetiliselt võib üks närvikiud levitada tuhat impulssi sekundis
2. GLIIA. Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon? Mis on Schwanni rakkude ja oligodendrotsüütide erinevus? Müeliin on aksonit kattev rasvarikas isoleeriv kiht-annab värvuse. Kui müeliin hävib hävib ka närvirakk Schwanni rakud perifeersetes närvides ja oligodendrotsüüdid kesknärvisüsteemis. 3. NEURAALSE SIGNAALI LEVIK. Kuidas närviimpulss levib? Mis on sünaps? Ole valmis seletama pildi abil. Mis on aktsioonipotentsiaal ja kuidas ta levib? Mis on neuroni depolarisatsioon? Närviimpulss tekib aksoniküngastikul ja kulgeb mööda aksonit presünaptilisse aksonilõpmesse. Info ülekanne toimub sünapsi teel. Sünaps on koht, kus ühe neuroni (närviraku) neuriit ehk akson puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga. Depolarisatsioon on potentsiaalide vahe vähenemine närviraku membraani sise-ja välispinna vahel.
(reinforcement) saamiseks. · Töötada välja tasude-karistuste süsteem · Kasutada igale õppijale sobivaimaid tasusid Otsi parimat sarrustajat! 16. Tooge näiteid varieeritud suhtekava kohta. Suhteskeem: sarrustatakse teatud arvu vastuseid kindel, muudetav - teat arvu tööde eest saab hinde 17. Mis on aversiivne tingimine ja millist käitumist niimoodi õpitakse? tegevuse karistamine või positiivse stiimuli äravõtmine (- on aversiivne närvisüsteemi häireseisund 18. Mis on aktsioonipotentsiaal, milline on tema laeng ja millise kiirusega levib? Närviimpulsi liikumise kiirus (0.6-120 m/s) mööda aksonit oleneb a) Aksoni läbimõõdust- peentes aksonites 1 m/s, jämedamates mueliinkihita aksonites 10 m/s b) Mueliinkihi olemasolust aksoni umber- mueliiniga kaetud aksonis kuni 130 m/s Närvirakk võib ühes ajaühikus tekitada suuremal või väiksemal arvul närviimpulsse, kuid impulsi enda omadused (kuju, tugevus ja kiirus) on alati ühesugused. 19. Mis on sünaps? Närviülekanne
1) Vasak koja-vatsakese klapp 2) Parem koja-vatsakese klapp 3) Aordiklapp 4) Kopsutüve klapp Klapi kahjustus või ebanormaalne ehitus võib põhjustada klapirikke, mis viib funktsioonihäireni. Klapirike võib olla omandatud (haiguste tüsistused jms) või kaassündinud. Südame erutusjuhtesüsteem Südameni ei jõu motoorsed impulsid otse närvikiududelt. Selle ülesande täidab hoopis modifitseerunud lihaskiududest moodustunud süsteem, millelt levib aktsioonipotentsiaal südame eri osadesse. Selle süsteemi saab jaotada eri osadeks: sinutriaalsõlm, kodade juhteteed, atrioventrikulaarsõlm ning His'i kimp koos säärte ja lõppharudega. Sinutriaalsõlm (parema koja tagaseinas) käivitab südame kontraktsiooni. Edasi levib kodade juhteteteedesse ja nende kaudu atrioventrikulaarsõlmele. Viimasest saab alguse His'i kimp, mille kaudu jõuab erutus vatsakeste lihastele. Südametsükkel Südame töös võib eristada kolme faasi:
Närviraku membraan laseb ioone läbi valikuliselt - läbi ioonkanalite ja ioonpumpade. ● Ioonkanal: ioonide liikumine toimub kiiresti ja pidevalt tugevama kontsentratsiooniga osast nõrgema osa poole e. tasakaaluoleku poole. Ei vaja energiat. ● Ioonpump: ioonide liikumine toimub tasakaaluoleku vastu. Ioonpumbad käivituvad kindlate signaalide toimel. Avaneb kindla reaktsiooni pärast. Vajab energiat. AP - aktsioonipotentsiaal 1. Puhkeolekus on ioonkanalid suletud. Rakumembraani sisepind on negatiivse ja välispind positiivse laenguga. 2. Ärritus peab olema piisavalt tugev, et ületada membraanipinge lävendit (piisavalt ioone segi ajama). Tugeva ärrituse korral avanevad Na-kanalid ja Na-ioonid liiguvad kiiresti närvirakku. Tekib AP, sest rakumembraani sisekülje laeng muutub äkki positiivseks. 3
erinevuse tõttu tekkinud difusiooni. 88. Mis on K+-Na+-pump? Membraanide süsteem 89. Mida viib K+-Na+ -pump rakust välja ja toob rakku? Välja viiakse Na ioone ja sisse K ioone. 90. Mitu iooni eemaldatakse ja mitu saadakse ühe tsükliga? Väljutatakse 3 Na iooni ja tuuakse sisse 2 K iooni. 91. Millised rakukanalid on avatud puhkeolekus? K iooni kanalid 92. Millised ioonid määravad rahupotentsiaali ja kui suur ta on? K+, Na+, Cl- on vastavalt -90 mV,+46 mV,-29mV. 93. Mis on aktsioonipotentsiaal? Kui rakud aktiviseeruvad, toimub membraanipotentsiaali lühiajaline muutumine. Potentsiaal läheneb nullile. Toimub tõus positiivses suunas ja mõneks ajaks ta ületab nulli tekib ülelöök kuni +30mV. Selle järel potentsiaal taastab esialgse suuruse. Sellist membraanipotentsiaali kulgemist ajas nim aktsiooni- või mõjupotentsiaaliks. Tegevus- ehk aktsioonipotentsiaal on tingitud raku ja rakuvahelise ruumi potentsiaalide muutumisest. 94. Millised on ergastunud membraani mudelid?
intratsellulaarvedelikus(4 mmol/l). Närvikiu ärritumisel muutub rakumemb ioonikanalite läbilaskvus, millega pärast umbes 1ms kestusega peiteaega( latentsperiood) kaasneb puhkepot vähenemine e memb osaline depolarisatsioon ( hüpopolarisatsioon). Kui see jõuab kriitilise piirini, siis avanevad Na kanalid, rakumemb permeaablus NA suhtes tüuseb järsult. Na ioonid tungivad rakku ja membr sisepind muutub välispinna suhtes elektiliselt positiivseks. Membr depolariseerub ning tekib aktsioonipotentsiaal(AP), millel eristatakse de- ja repolarisatsiooni. Esialagne väga kiire potentsiaalide muutus-aktsioonipotentsiaali depolarisatsioonifaas-kestab umbes närvikoel 0,5 ms. Selle järel väheneb membr läbilaskvus Na ja suureneb K suhtes. Puhkeolekule iseloomulik membraani polarisatsioon ning ioonide jaotus rakus ja väljaspool rakku taastub, see on aktsioonipotentsiaali repolarisatsioonifaas. Närvikiu ärritamisel elektrivooluga saadakse
virgatsainete suhtes tundlikud) Sünaptiline põieke säilitab virgatsainet. See kõik toimub aktsioonipotensiaali jõudmisel närvilõpmesse 1. Säilitatakse virgatsaine põiekestesse 2. Põiekesed sulanduvad rakumembraani 3. Selle tulemusel pääsevad virgatsained sünaptilisse pilusse · Mis on aktsioonipotentsiaal ja kuidas ta levib? Aktsioonipotentsiaal tekib närviraku ärritamise käigus. Enamus närvirakke kasutab aktsioonipotentsiaali info edastamiseks pika maa taha. Närviimpulssi ongi aktsioonipotentsiaali laine, mis liigub piki aksonit suure kiirusega. Tema laeng on positiivne. Levib
DP e puhkeolekule iseloomuliku rakumembraani sisepinna negatiivse laengu vähenemine. LOKAALNE ERUTUS - tekib, kui ärritaja on nõrgatoimeline (alalävine), seda iseloomustab rakumembraani nõrk ja paikne depolarisatsioon. LEVIV ERUTUS - kui depolarisatsiooniprotsess saavutab teatud lävitaseme (kriitilise piiri), tekib rakumembraani ärritunud osas suureamplituudiline aktsioonipotentsiaal, mis levib naaberaladele, põhjustades ka nende depolarisatsiooni. Erutusele omased spetsiifilised tunnused närvikoel on närviimpulssie genereerimine, lihaskoel lihaskiudude kontraktsioon ja näärmekoel sekreedi eritumine. Seejuures aktsioonipotentsiaali teke ilmneb enne spetsiifilise funktsionaalse efekti teket. Teatud tingimustes võib rakkude ja kudede erutus muutuda. N: väsimusseisundis närvi- ja lihaskoe erutuvus väheneb.
samaaegslet kontraheeruva üksuse c. Siseelundutes, mao- ja sooleseinas, sapiteede, kusepõie ning emaka seintes d. Aktsioonipotentsiaalid, mis põhjustavad lihaskontraktsiooni, tekivad eneses olevates rütmurrakkudes e. Ca-ioonide sissevoolu tagajärjel tekivad rütmurpotentsiaalid, mis depolariseerivad membraani kriitilise depolarisatsiooniläveni → tekib aktsioonipotentsiaal → kutsub esile lihaskonraktsiooni. f. Aktsioonipotentsiaalid levivad kiirusega 5-10 cm/s Silelihasekontraktsioon ja lõõgastumine on aeglane, aktsioonipotentsiaal kestab mitusada millisekundit. Pikk tooniline kontraktsioon, mis tekib rütmiliste kokkutõmmete summatsioonil. Plastilisus (avaldub selles, et lihase erinevate pikkuste juures püsib lihaspinge määrkimisväärsete muutuseta). Vöötlihas – lihasrakk on mitme tuumadega, lihasraku ümbritsev membraan ehk sarkolemm
Kui hapnikku on vähe või üldse pole, siis toimub anaeroobne hingamine. Lihastesse tekkib piimhape, mis tekitab valu ning lihaskrampe. 1 glükoosi molekuli kohta saadakse 2 ATP. Piimhappe kandub verega maksa, kus seda lõhustatakse püroviinmarihappeks. 3. Neuromuskulaarne sünaps – selgita ehitust ja tööpõhimõtet. Koosta joonis nimetustega. Koosneb presünaptilisest ja postsünaptilisest membraanist ning nendevahelisest sünapsipilust. Tööpõhimõte: 1. Aktsioonipotentsiaal depolariseerib (muudab negatiivsest positiivsemaks) presünaptilise (sünapsiotsa) membraani, millesse tungivad Ca-ioonid. 2. Ca-ioonide hulga tõus põhjustab transmitteri vabanemise põiekestest sünapsipilusse. 3. Mediaatormolekulid (atsetüülkoliini molekulid) seostuvad postsünaptilise (sünapsist teisel pool asetseva ehk antud juhul lihasraku) membraani valkude (retseptorite) molekulidega, avades uusi kanaleid. (Atsetüülkoliinesteraas aga lõhustab
Kui hapnikku on vähe või üldse pole, siis toimub anaeroobne hingamine. Lihastesse tekkib piimhape, mis tekitab valu ning lihaskrampe. 1 glükoosi molekuli kohta saadakse 2 ATP. Piimhappe kandub verega maksa, kus seda lõhustatakse püroviinmarihappeks. 3. Neuromuskulaarne sünaps – selgita ehitust ja tööpõhimõtet. Koosta joonis nimetustega. Koosneb presünaptilisest ja postsünaptilisest membraanist ning nendevahelisest sünapsipilust. Tööpõhimõte: 1. Aktsioonipotentsiaal depolariseerib (muudab negatiivsest positiivsemaks) presünaptilise (sünapsiotsa) membraani, millesse tungivad Ca-ioonid. 2. Ca-ioonide hulga tõus põhjustab transmitteri vabanemise põiekestest sünapsipilusse. 3. Mediaatormolekulid (atsetüülkoliini molekulid) seostuvad postsünaptilise (sünapsist teisel pool asetseva ehk antud juhul lihasraku) membraani valkude (retseptorite) molekulidega, avades uusi kanaleid. (Atsetüülkoliinesteraas aga lõhustab
o multipolaarsed neuronid palju dentriite, üks akson (enamik neuronitest: seljaaju, peaaju, motoorsed neuronid) o bipolaarsed neuronid üks akson ja üks dentriit (vaheneuronid ajus, ganglionides) o pseudo-unipolaarsed neuronid üks akson ja üks dentriit (osad spinaalganglionide neuronid) o unipolaarsed neuronid üks akson (meeleelundites sensoorsed neuronid, nt silma võrkkest) 25. Erutuse tekkimine ja levimine, aktsioonipotentsiaal Selleks, et edastada informatsiooni ja käsklusi kasutavad rakud elektrilisi signaale e närviimpulsse, mida nimetatakse aktsioonispiraalideks Puhkeseisundis on neuroni rakumembraan polariseeritud Rakumembraanis on kanalid, mis avanevad või sulguvad vastavalt signaalideel, mis nad saavad Aksoni sees on rohkem negatiivse laenguga ioone ja rakust väljas rohkem positiivse laenguga ioone -> tekib gradient (potentsiaal)
noorukitele mõne iidoli käitumine, kuid jäljendada võidakse ka teabelevikanalitest nähtut. 16. Millist tingimise vormi kasutatakse tsirkuses? Kuidas toimub trikkide õppimine? Operantset tingimist. Loom peab triki ära õppima, sest ta teab et iga kord kui ta trikki teeb, siis saab ta nt. preemiat. 17. Tooge näiteid varieeritud suhtekava kohta. 18. Mis on aversiivne tingmine ja millist käitumist niimoodi õpitakse? 19. Mis on aktsioonipotentsiaal, milline on tema laeng ja millise kiirusega liigub? Stiimuli tugevust kodeeritakse aktsioonipotentsiaalide sageduse keeles. Inimese närvirakus suurim närviimpulsside sagedus on 1000 impulssi sekundis. 20. Mis on sünaps? Sünaps on närvirakkude vaheline närviülekande toimumise koht. Sünapsi osad on presünaptiline askonilõpe, sünaptiline pilu, postsünaptiline närviraku membraan 21. Millistest osadest koosneb inimese närvisüsteem?
- nii ühinevaid aineid nim LIGANDITEKS NEURAALNE regulatsioon: kui signaal liigub suurema osa teest närvikiudude aktsioonipotentsiaali ui aksoni kingule saabub nii palju selliseid signaale, et membraani potentsiaali väärtuseks jääb vaid 45 abil: K mV, siis avanevad pingest sõltuvad Na-kanalid ja Na-ioonid liiguvad rakku, sest nende kontsentratsioon on raku sees väiksem kui väljaspool. Sellega saab alguse närviraku aktsioonipotentsiaal ehk tegevuspotentsiaal, mis levib aksonis. HUMORAALNE regulatsioon: signaalid liiguvad ka NS-s närvirakkude vahel või närvirakust lihas- v näärmerakku hormoonidega sarnanevate mediaatorite abil - kui signaalained levivad vereringe ja koevedeliku vahel organismi eri paikadesse (kehavedelikega seotud) - mõju algab aeglasemalt ja kestab kauem kui neuraalse korral ★ Need regulatsioonisüsteemid on omavahel koostöös!
värvus!). I Valgeaine – NS-i piirkond, kus on vaid närvikiud (aksonid) – KNS – traktid, PNS - närvid; II Hallaine – NS-i ala, kus on ka neuronite kehasid (3-4%!) – KNS - tuumad ja koor; PNS – ganglionid. Närviimpulss: -neuroni rakumembraani välispinnal on puhkeolekus elektriline +laeng, sisepinnal –laeng, see on puhke- e. rahupotentsiaal (ca –90mV); -kui mingi mõju (ärritus) vähendab rahupotentsiaali alla ca –50 mV, siis tekib aktsioonipotentsiaal – raku pinnal muutub laeng korraks (ca 1ms) vastupidiseks ja tekkinud depolarisatsioonilaine levib mööda raku pinda – see ongi närviimpulss; -kui mingi ärritaja mõju on nõrk ja ei tekita depolarisatsiooni, siis on see alalävine ärritus, küll võib mitu alalävist ärritust tekitada depolarisatsiooni (summatsioon ajas – mitu alalävist ärritust järjest, summatsioon ruumis – mitu ärritust korraga). Närviimpulsi ülekanne:
Depolarisatsioon membraani puhkepotentsiaali vähenemine Hüperpolarisatsioon membraani puhkepotentsiaali suurenemine Repolarisatsioon puhkepotentsiaali lähtetaseme taastamine Elektrotooniline potentsiaal tekib nõrga alalävise ärrituse puhul. Lokaalne vastus tekib ärritustugevusel 0,5-0,9 depolarisatsiooni kriitilisest piirist, ilmneb ka mõningane amplituudi tõus pärast ärritaja toime lõppu, säilib teatud aja vältel. Aktsioonipotentsiaal närviimpulsi vaste, erutuse levitaja, kuni 120 mV. Struktuur: 1) Tipppotentsiaal (kiire depolarisatsioon, ümberpolarisatsioon, kiire repolarisatsioon) ja 2) Järelpotentsiaal (neg järelpotentsiaal ja pos järelpot). AP tekkemehhanism kui erutus on saavutanud kriitilise piiri, siis Na/K pumba töö häirub ajutiselt, tekib AP, Na konsentratsioon kasvab ja seejärel Na pump sulgub, avaneb K pump ja K konsentratsioon kasvab.
Pinge erivise (puhkepotentsiaal -60 kuni -90mV) põhjustab ioonilise koostise erinevus. Ioonid liiguvad läbi ioonkanalite (nt K+ ja N+) Ioonkanalites on transportvalgud, mis vajavad ATP, et juhtida ioone ka kõrgema kontsentratsiooni poole. Kui ärritus on liiga nõrk, siis pisut Na+ ioone siseneb, kuid kõik sumbub Kui ärritus ületab teatud läve, siis sisenevad naatrium-ioonid ja tekib aktsioonipotentsiaal, mis levib suure kiirgusega piki närvikude See ongi närviimpulss. Naatriumi kanalid sulguvad kohe kiiresti, avanevad K-kanalid ja rakusisemus muutub jälle negatiivselt laetuks. 8. KUS ON SÜNAPSID? Sünapsid on põiekestes mediaatorid (nt atsetüülkoliin) 9. MEDIAATORID Atsetüülkoliin lihaste ja seedeekstrakti regulatsioon Dopamiin, serotiin rohkesti kesknärvisüsteemis, mõjutavad und, meeleolu,
Erutuse levik südames Südame rütmiliste kokkutõmmete vallandajaks on südames endas tekkivad erutused. Seda nimetatakse autorütmiaks. Nagu kõik teised keharakud, nii omavad ka südamelihase rakkude membraanid rahuolekus elektrilist laengut.Kui närvi ja lihasrakud on aktiivsed, toimub neis membraanipotentsiaali lühiajaline muutus positiivses suunas tekib aktsioonipotentsiaal (tegevuspotentsiaal). Nii südamelihases kui, närvirakus kui ka skeletilihases on aktsioonipotentsiaal +30mV. Seejärel muutub see taas negatiivseks, kuid erineva kiirusega.Perioodil, mil rakk on erutunud ja ka erutuse vaibumise ajal ei võta rakk vastu uut erutust tekitavat impulssi. Seda aega nimetatakse refraktaalperioodiks. Erutuse levimisel ja vaibumisel
olenevalt olukordadest varieeruda üsna suures ulatuses. Erutuse levik südames- Südame rütmiliste kokkutõmmete vallandajaks on südames endas tekkivad erutused. Seda nimetatakse autorütmiaks. Nagu kõik teised keharakud, nii omavad ka südamelihase rakkude membraanid rahuolekus elektrilist laengut.Kui närvi- ja lihasrakud on aktiivsed, toimub neis membraanipotentsiaali lühiajaline muutus positiivses suunas tekib aktsioonipotentsiaal (tegevuspotentsiaal). Nii südamelihases kui, närvirakus kui ka skeletilihases on aktsioonipotentsiaal +30mV. Seejärel muutub see taas negatiivseks, kuid erineva kiirusega.Perioodil, mil rakk on erutunud ja ka erutuse vaibumise ajal ei võta rakk vastu uut erutust tekitavat impulssi. Seda aega nimetatakse refraktaalperioodiks. Erutuse levimisel ja vaibumisel südames tekib elektriväli, mis ulatub kuni keha välispinnani. Selle välja
laengut kandvad valgumolekulid rakumembraani ei läbi ja see toetab membraani sisepinnal kujunevat negatiivset laengut. Cl kontsentratsioon on ekstratsellulaarvedelikus kõrgem (120 mmol/l) kui intratsellulaarvedelikus (4 mmol/l). Närvikiu ärritamisel muutub rakumembraani ioonikanalite läbilaskvus, millega pärast umbes 1 ms kestusega peiteaega (latentsperiood) kaasneb puhkepotentsiaali vähenemine e. membraani osaline depolarisatsioon (hüpopolarisatsioon). 4. Membraani aktsioonipotentsiaal. Tulenevalt närvi- (aga ka lihasraku) membraani erinevast läbitavusest erinevatele ioonidele on viimaste jagunemine intra- ja ekstratsellulaarse ruumi vahel selline, et puhkeseisundis on raku sisemembraanil negatiivne, välismembraanil aga positiivne laeng. Viimane asjaolu tingib membraanipotentsiaali (puhkepotentsiaali) olemasolu. Viimase suuruseks on ligikaudu -60 kuni -90 mV. Raku ärritamine kutsub esile membraani ioonide läbilaskvuse muutuse, mille esmaseks ilminguks on läbitavuse
- Mikrogliia – kaitse, et kahtlaseid kehasid ei oleks - Oligodendrotsüüdid – KNS müeliinimoodustajad; perifeerses NS teevad seda Schwanni rakud Sündmused neuroni sees, sh närviimpulsi levik neuroni piires (lokaalsed potentsiaalid, aktsioonipotentsiaali levik); Impulss läheb ühelt närvirakult teisele sünapsi kaudu, kus edasi ei hüppa elektrilaeng vaid impulsi mjul sõnumiedastaja-molekul mis sihtmärk-rakul järgmise sündmustejada vallandab Aktsioonipotentsiaal – käitub „kõik või mitte midagi“ kohaselt, kui stiimul on piisaval tugev AP vallandamiseks siis vallandub. AP on alati sama tugevusega, kui signaal ei ole piiavalt tugev siis AP ei vallandu. Puhkeolekus on raku potentsioon -70mV. Kui impulss ületab lävendi - Osadel närvirakkudel pole aksoneid, need on vaheneuronid kes hoiavad teistega ühendust ja üritavad koordineerida mingit rütmi. Seal on vaiksed ärritused, mis aksoniga närvirakule edasi kanduvad.
Mehi häirib pigem partneri seksuaalne truudusetus kui mees loovutab ressursid parterile ja lastele, peab kindel olema, et need tema järglased, tema geenidega, muidu nn raiskamine. Naine vajab emotsionaalset sidet et mees jääks truuks, keskenduks tema vajaduste rahuladmisele. 3.aju ja närvisüsteem. Aferentsed neuronid info KNS-i Eferentsed neuronid info KNS-ist elunditesse, lihastesse. Interneuronid ei eferentsed ega aferetsed, viivad info ühest neuronist teise Aktsioonipotentsiaal neuroni membraani elektrilise laengu muutus, neuronis liikuva signaali füüsikaline alus NS infokandja!! Puhkepotentsiaal pingeerinevus kahel pool neuroni membraani, kui neuron ei ole erutunud. Erutuslävi neuroni sisemuse ja välispinna pingeerinevus, mille ületamine kutsub neuronis esile erutuse Refraktaarsusperiood aktsioonipotentsiaalile järgnev aeg, mille vältel membraan ei ole uueks aktsioonipotentsiaaliks valmis.
Sissejuhatus psühholoogiasse 51 Neuronid suhtlevad omavahel peamiselt keemiliste sünapside vahendusel (on olemas ka elektrilised sünapsid; lisaks saab gliia muuta neuroni keskkonda ja selle erutuvust). Keemilise sünapsi töö põhimõte: 1. Neuromediaatori (palju erinevaid, erutavad ja pidurdavad) süntees neuroni kehas 2. Transport piki aksonit 3. Neurotransmitterite säilitamine ja süntees 4. Signaal aktsioonipotentsiaal vallandab mediaatori 5. Mediaator siseneb sünaptilisse pilusse 6. Mediaator põhjustab postsünaptiliste retseptorite aktiivsuse, signaal kandub edasi 7. Mediaatori tagasiviimine presünaptilisse osasse 8. Mediaatori lammutamine Sissejuhatus psühholoogiasse 52 Sissejuhatus psühholoogiasse 53 Aju peamised osad: Seljaaju Seljaaju jaotub segmentideks, iga segment saab
Aksonitest moodustuvad närvid * Dendriidid: lühikesed jätked, signaalid sisse *Rakukeha ehk sooma Neuronid suhtlevad omavahel peamiselt keemiliste sünapside vahendusel (on olemas ka elektrilised sünapsid; lisaks saab gliia muuta neuroni keskkonda ja selle erutuvust) Keemilise sünapsi töö põhimõte I: 1. Neuromediaatori (palju erinevaid, erutavad ja pidurdavad) süntees neuroni kehas 2. Transport piki aksonit 3. Neurotransmitterite säilitamine ja süntees 4.Signaal – aktsioonipotentsiaal – vallandab mediaatori Keemilise sünapsi töö põhimõte II: 5. Mediaator siseneb sünaptilisse pilusse 6. Mediaator põhjustab postsünaptilisteretseptorite aktiivsuse, signaal kandub edasi 7. Mediaatori tagasiviimine presünaptilisse osasse 8. Mediaatori lammutamine Aju peamised osad: Seljaaju Seljaaju jaotub segmentideks, iga segment saab informatsiooni erinevast kehaosast ja juhib erineva kehatsooni liigutusi Aju peamised osad: ajutüvi, vaheaju koorealused
verevarustus. Südamelihasrakkude morfofunktsionaalsed iseärasused-Südamelihaskiud koosnevad mitmetest seostusdiskide ühendatud kardiomüotsüütidest. Sideliidused muudavad südamelihase funktsionaalseks süntsüütiumiks. Rakupiird ei takista impulsi üleminekut rakust rakku.( Kõik või mitte midagi seadus.) Mille poolest on kuulus A.Rauber-töötas Tartus anatoomia professorina, saavutas maailmakuulsuse anatoomiaatlasega(ilus saksamaal 1897). Aktsioonipotentsiaal südamelihasrakkudes-Kui südametsükli kestus on 1-0,85 sekundit, siis kestab absoluutne refraktaarsus umbes 20 sek. Sellele järgneb erutuse järkjärguline taastumine, mille jooksul võib uue erutuse esile kutsuda normaalsest tugevamate ärritajatega. Kuna südamelihas refraktaarsuse ajal uutele ärritajatele ei reageeri, siis hoitakse sellega ära vatsakeste kestev kokkutõmme ja tagatakse südametöö normaalne rütm.
* Ranvier sõlm: müeliinkesta katkestus; kiire/hüppeline närviimpulsi liikumine à Aksonitest moodustuvad närvid * Dendriidid: lühikesed jätked, signaalid sisse * Rakukeha ehk sooma Keemilise sünapsi töö põhimõte I: 1. Neuromediaatori (palju erinevaid, erutavad ja pidurdavad) süntees neuroni kehas 2. Transport piki aksonit 3. Neurotransmitterite säilitamine ja süntees 4. Signaal aktsioonipotentsiaal vallandab mediaatori Keemilise sünapsi töö põhimõte II: 5. Mediaator siseneb sünaptilisse pilusse 6. Mediaator põhjustab postsünaptiliste retseptorite aktiivsuse, signaal kandub edasi 7. Mediaatori tagasiviimine presünaptilisse osasse 8. Mediaatori lammutamine. Aju peamised osad: Seljaaju Seljaaju jaotub segmentideks, iga segment saab informatsiooni erinevatest kehaosadest ja juhib erineva kehatsooni liigutusi. Peaaju koor jaotub sagarateks: Oktsipitaalne (Kukla-),
annaabi.ee 
