Erinevad tajuliigid Tekstitaju Situatsioonitaju Kontaktitaju Mõistmistaju Distantsitaju Rühmataju Mis on isikutaju? Isikutaju on suhtlemiskompetentsuse näitaja Teise inimese tajumine, mõistmine, hindamine Isikutaju on subjektiivne Isikutaju seaduspärasus - oreooliefekt Suur osa tajumisest toimub intuitiivselt Teise inimese tajumine määrab suhtlemisviisi Isikutaju mehhanismid Stereotüpiseerimine (tunnuste ülekandmine) Identifitseerimine (samastamine) Empaatia (kaasaelamine) Projitseerimine (ülekandmine) isikutaju vead Esmamulje efekt Oletatav sarnasus Loogiline järeldamine Kontrasti efekt Vaatleja-tegutseja erinevus Eelnev info (vale info) Miks on isikutaju oluline Tajumisel kujuneb vastastikune mõju Isikutaju aitab meil luua sotsiaalseid suhteid Me saame oma suhtlusoskusi parandada AITÄH kuulamast!
Elementaarset sümbolilist mängu täheldas ta juba aasta ja ühe kuu vanuselt, kui tema tütar tegi, nagu ta jooks merekarbist (Butterworth, Harris 2002: 195, 198). Sümbolilise mängu jaotas Piaget kahe põhistaadiumi vahel (alastaadiumitega), mis kestsid esimesest kuni neljanda ning neljandast kuni seitsmenda eluaastami. 6 I staadium: 1-4 aastat 1. Alastaadium: sümboliliste skeemide projitseerimine uutele objektidele. Tüüp 1a: Tuttavate skeemide projitseerimine. Sümboliline skeem on vaimne representatsioon, milles säilitatakse objekti kõige iseloomulikumad aspektid. Sümbolilise mängu algstaadiumis rakendab laps uutele objektidele tuttavaid skeeme. Näiteke aasta, kuue kuu ja 30 päeva vanune Jacqueline ütles oma mängukoerale:"nuta, nuta" ning imiteeris nutmise häält. Tüüp1b: Jäljendatud skeemide projitseerimine
Laseerimine maalimisvõte, mille puhul mitu läbipaistvat värvikihti kantakse üksteise peale. Naturalism realismi äärmuslik vorm, mis püüab tegelikkust edasi anda ülitäpselt, vältimata inetut, madalat, eemaletõukavat. Natüürmort vaikelu, mille kujutamisvaldkondadeks on selleks üles seatud esemed, lilled vms. Pastoosne reljeefne, paksu värviga maalimisviis. Paspartuu pilti raamiv kartong. Perspektiiv (ladina keeles läbi vaatama, vaatlema) kujutise projitseerimine pinnale ühest, nn silmapunktist lähtuvate mõtteliste kiirtega Primaarvärvid esimese astme ehk põhivärvid: kollane, punane, sinine Rahvusromantism 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses levinud kõiki kunstiliike hõlmav kunstisuund, milles väärtustati rahvakultuuri. Realism kunstimeetod, mis püüdleb tõetruu kujutamise poole, ilma idealiseerimata ja steriliseerimata. Sekundaarvärvid teise astme ehk seguvärvid: oranz, violetne ja roheline. Skits vt. eskiis
võttes -Usaldus on suhtes - Usaldust mõistetakse erinevalt - Suhte käigus muutuv - Raske luua, kerge lõhkuda - Usalduse loomisel/hoidmisel oluline usaldusväärne käitumine (aktsepteeriv, toetav) - Sobiv usaldamine (alati või mitte kunagi?) - Koostöö suurendab usaldust Suhtlemispartneri tajumine Stiimulite tõlgendamine on edasiste reageeringute baasiks Taju sisu sõltub varasematest kogemustest Üldmulje Samastumine Refleksioon Empaatia Projitseerimine Oreooli efekt Esmamulje Järjestus-efekt Stereotüübid Hoiakud hinnangute andmine, prognoosid, käitumine tõlgendamine Atributsioonivead - põhjuste omistamisel tehtavad vead Käituja ja vaatleja seisukohtade erinevus Järeldused nähtamatute omaduste kohta tuginedes nähtavatele omadustele (nt “ausad silmad”)
meeleks. Taju liigid 1. Teatud inimrühma harjumuslike tunnuste ülekandmine ehk stereotüpiseerimine. Tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse ning seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikke jooni. 2. Samastamine ehk identifitseerimine. Teise inimese mõistmiseks üritatakse ennast temaga samastada, võttes omaks tema seisukohad ja mõtted. 3. kaasaelamine ehk empaatia. Teiste inimest püütakse mõista tema tundemaailma sisseelamise teel. 4. ülekandmine ehk projitseerimine. Teisele inimesele projitseeritakse alateadlikult iseenda iseloomujooni või omadusi. Tavaliselt kantakse meeldivale inimesele üle oma teadvustatud häid omadusi (nt ausus), ebameeldivale inimesele aga oma teadvustamata halbu omadusi(nt kadedus). Meelteväline taju all mõeldakse parapsühholoogias väidetavalt eksisteerivat esemete, nende omaduste ja suhete, sündmuste või teiste olendite psüühikanähtuste tajumist ilma teadaolevate meelte abita
meeleks. Taju liigid 1. Teatud inimrühma harjumuslike tunnuste ülekandmine ehk stereotüpiseerimine. Tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse ning seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikke jooni. 2. Samastamine ehk identifitseerimine. Teise inimese mõistmiseks üritatakse ennast temaga samastada, võttes omaks tema seisukohad ja mõtted. 3. kaasaelamine ehk empaatia. Teiste inimest püütakse mõista tema tundemaailma sisseelamise teel. 4. ülekandmine ehk projitseerimine. Teisele inimesele projitseeritakse alateadlikult iseenda iseloomujooni või omadusi. Tavaliselt kantakse meeldivale inimesele üle oma teadvustatud häid omadusi (nt ausus), ebameeldivale inimesele aga oma teadvustamata halbu omadusi(nt kadedus). Meelteväline taju all mõeldakse parapsühholoogias väidetavalt eksisteerivat esemete, nende omaduste ja suhete, sündmuste või teiste olendite psüühikanähtuste tajumist ilma teadaolevate meelte abita
sõltumata sellest, et kontekst on muutunud Valivus - objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus Mõtestatus - inimene tajub selgemini neid objekte ja nähtusi, millel on tema silmis mingi tähendus Tajumisel on olulised ka kogemused, hoiakud ja emotsioonid- apertseptsioon Taju liigid Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Isikutaju mehhanismid on stereotüpiseerimine, identifitseerimine, empaatia, projitseerimine Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis, inimene tajub maailma kolmemõõtmeliselt Liikumistaju annab infot objektide liikumise kohta Ajataju annab teavet aja kulgemise kohta Illusioon on eksitaju ehk tegelikkuses eksisteerivate objektide või nähtuste moonutatud tajumine AISTINGUD Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja
mõte, st tuttavaid objekte). d) kogemused, hoiakud, emotsioonid. Taju liigid: a) Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Pole kunagi objektiivne. Isikutaju mehhanismid on stereotüpiseerimine, samastamine (üritatakse teise inimese mõistmiseks võtta omaks tema seisukohad ja mõtted), kaasaelamine ehk empaatia (teise inimese mõistmiseks püütakse sisse elada tema tundemaailma) ja ülekandmine ehk projitseerimine (üritatakse teisele üle kanda alateadlikult enda iseloomujooni). Esineb ka oreooliefekt, st inimese hindamine eelteadmiste põhjal (kui eelnevalt on isikust hea mulje, kaldume temas märkama ka head) b) Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. Ruumilisust tajume sügavustunnuste abil: binokulaarne nägemine, tausta struktuur, lineaarne perspektiiv (kaugemal asuvad objektid paistavad olevat üksteisele lähemal kui lähedal asuvad objektid) ja kattumine
Stereotüpiseerimine e teatud inimrühma harjumuslike tunnuste ülekandmine. Tajutav inimene asetatakse mingisse kategooriasse ning seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulike jooni · Samastamine e identifitseerimine. Teise inimese mõistmiseks üritatakse ennast temaga samastada, võttes tema seisukohad ja mõtted. · Kaasaelamine e empaatia. Teist inimest püütakse mõista tema tundemaailma sisseelamise teel. · Ülekandmine e projitseerimine. Teistele inimestele kantakse üle iseloomujooni või omadusi (meeldivale inimesele häid, ebameeldivale halbu omadusi) Mälu · Mälu peegeldab meie kogemusi, kõike seda mis on esinenud meie elus ja tegevuses. · Mälu on informatsiooni säilimine signaali kohta pärast selle toime lakkamist. · Mälu on liitprotsess, mis koosneb : Meeldejätmine (tahtlik, tahtmatu) Meelespidamine
Korduvtaju – Alates teisest kohtumisest hakkame me aktiivselt uurima teise inimese isiksuse omadusi ja andma sellele pinnalt hinnanguid. Stereotüüpiseerimine – Ehk tunnuste ülekandmine. Tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse ning seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikke jooni. Selleks me kasutame nt rahvust, vanust, elukutset, sugu, isikuomadusi jne... Projitseerimine – Ehk ülekandmine. Enda postiivsed jooned kanname me üle enda jaoks meeldivatele inimestele, enda negatiivsed jooned tahame kanda üle enda jaoks ebameeldivatele inimestele. Samastumine – Ehk identifitseerimine. Teise inimese mõistmiseks üritatakse ennast temaga samastada, võttes omaks tema seisukohad ja mõtted. Empaatia – Ehk kaasaelamine. Teist inimest püütakse mõista
Hiljem tõmbutakse omaenese maailm, jäädakse eluvõõraks, ka armastuses. Võltsarmastus ehk jumaldamine kaotatakse end armastusse, mõnikord on mõlemad pooled meeletud. Kui ei suuda täita, otsitakse uut ebajumalat. Omane tugev pingestatus ja järsk armumine ja kogemine. Peaks näitama sügavust ja tundeküllasust, näitab aga igatsust ja meeleheidet. Teine võltsarmastus sentimentaalne. Armastakse kujutluses armastatakse, aga mitte tegelikku inimest. Projitseerimine välditakse oma probleeme, tegeletakse oma armastatud puudustega. Nähakse teises vaid vigasid. Kui mõlemad teevad, siis justkui kasvatavad üksteist, lõpuks ei astu kumbki arenguteel ühtki sammu. Probleeme kantakse üle ka lastele siis seovad nii isiklikud kui ka lastega seotud mured. Õnnetu abielu lahutamine - ei taheta jätta lapsi ühise kodu õnnistusest ja sellepärast ei lahutata. Küll on aga pinge kodus suurem kui
Sotsiaalse ehk isikutaju liigid, selgita mõiste Teatud inimrühma harjumuslike tunnuste ülekandmine ehk stereotüpiseerimine. Tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse ning seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikke jooni. Samastamine ehk identifitseerimine. Samastatakse end teise inimesega võttes üle tema seisukohti, käitumist, mõtteid jm. Kaasaelamine ehk empaatia. On võime tajuda teiste emotsioone, tundmusi, tundeid ja vajadusi. Ülekandmine ehk projitseerimine - teisele inimesele kantakse üle iseenda iseloomujooni Oreooliefekt ehk inimese hindamine mingi eelteadmise põhjal - isiku üle otsustamine eelteadmiste põhjal. Esmamulje efekt- Esimene informatsioon on kõige otsustavam mulje kujundamisel. Esmamulje aitab võõraid inimesi kategoriseerida. Lahkumisefekt - ... 8. Ühenda taju omadus ja sellele vastav kirjeldus. 1.Valivus ehk A) Tajutakse üldjuhul selgemini neid objekte või nähtusi,
Isikutaju seostub emotsioonide ja hoiakutega. Teise inimese tajumine algab füüsiliste tunnuste tähelepanemisest. Stereotüübid rahvus, vanus, roll, füüsikaline välimus Samastamine ehk identifitseerimine üritatakse teise inimesega samastada, võttes omaks tema seisukojad ja mõtted Kaasa elamine ehk empaatia teist inimest püütakse mõista tema tundemaailma sisseelamise teel. Ülekandmine ehk projitseerimine kanname üle teisele inimesele iseenda iseloomujooni või omadusi. Meeldivale inimesele oma teadvustatud häid omadusi ja ebameeldivale inimesel teadvustamata halbu omadusi. Ruumitaju - kaudu saame maailmast ruumilise pildi. Ruumilisuse tajumiseks vajame sügavust. Selle annavad mitmesugused nähtused, mida nimetatakse sügavustunnuseks. binokulaarne nägemine - kahe silmaga nägemine. Vaatame mõnd objekti, siis tekib kummagi silma
Taju peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk. Taju peamised omadused on püsivus, valivus ja mõtestatus. Tajumisel on olulised ka kogemused, hoiakud ja emotsioonid. Kogemuste osa tajumises nimetatakse apertseptsiooniks. Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Isikutaju mehhanismid on stereotüpiseerimine, identifitseerimine, projitseerimine ja empaatia. Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. Ruumilisust tajub inimene sügavustunnuste abil. Need on binokulaarne nägemine, tausta struktuur, lineaarne perspektiiv ja kattumine. Liikumistaju annab infot objektide liikumise kohta. Peale reaalse liikumise on olemas ka näiv ehk stroboskoopiline liikumine ja esilekutsutud ehk indutseeritud liikumine. Ajataju annab teavet aja kulgemise kohta ja on isikuti erinev.
Suhtlemispartneri käitumise ja muude märkide tõlgendamine võib olla "vildakas". Skeemid organiseeritud teadmised objektide kohta (mõjutused "ülevalt-alla" lähtumine välja kujunenud stereotüübist). Sildistamine suhtlemisel võib olla piirav ja hinnanguid säilitav. Käitumise põhjuste omistamine · vaatleja ja käituja seisukohtade erinevus · atributsioonivead (automaatsed) · fundamentaalsed vead Inimese tajumise mehhanismid: · kategoriseerimine, · projitseerimine, · identifikatsioon, · empaatia, · aktsentueerimine, · haloefekt, · esmamulje efekt Tunnetuse subjektiivsus mõjutab suhtlemispartneri omaduste tajumist ja käitumise motiivide leidmist. Suhtlemise komponendid: kommunikatsioon Mudel · sõnumi saatja · edastatav teade · kanal · sõnumi saaja · müra (saatja, vastuvõtja, kanal) Müra näide
leksikaalsetest teadmistest. Seega on süntaktiline areng keele-spetsiifiline, mida ei mõjuta sots.kogemus ega kognit.areng. Sümolilised representatsioonid - MÄNG: Võgotski: mängus esemetega domineerivad tähendused füüsiliste tunnuste üle; Piaget: assimilats.domineerib akkomodats.üle laps assimileerib mängus maailma enesesse, mitte ei vii oma ideid reaalsusse. Mäng vastand reaalsusele. Piaget mänguteooria I staadium (1-4a) 1.sümboliliste skeemide projitseerimine uutele objektidele: 1a. Tuttavate skeemide projits.ne (nutab karu, müts) fantaasia abil rakendab oma tegevusi uutele obj.dele; 1b. Jäljendatud skeemide projits.ne uutele objektidele (pappkaanega põrandapesu); 2. Indeksi ja tegevuse eristamine: kujuteldava objekti identif.ne eelneb selle kasutamisele tegevuses, suureneb distants reaalsusest, 2a. Lihtne 1objekti samastamine teisega (käsi on auto); 2b. Jäljendamismängud (olen kirik). 3. Sümbolite kombinatsioonid: kujuteldavad
järele, vaid inimese terviklik eluprotsess, tema «elupraktika». - Lähedus - kahe inimese vaheline suhe, mis võimaldab isiktuse väärtuste avaldumise (Sullivan). «Egoism a deux» - tegemine kahe inimesega, kes teevad panuse ühistest huvidest lähtuvalt; koos astuvad nad vaenulikule ja võõrandunud maailmale. Armastuse tüübid: 1) Neurootiline - ühe või mõlema «armastaja» sõltuvus oma vanematest. 2) Irratsionalne - jumaldav armastus, sentimentaalne armastus (kujutus), projitseerimine (probleemide lahendamine vigade, nõrkuste kaudu), jumalaarmastuse allakäik. Ema võib elu anda, ema võib elu võtta. Isalaadset haigustikku neurootilist vormi võib kohata juhtudel, mis esineb tugevat kiindumust isasse. Keerukamad on armastajate suhteid saatvad neuroosid, mille põhjuseks on kodu, kus vanemat teineteist ei armasta, on aga liiga mõistlikud, et tülitseda või rahulolematust välja näidata.
iseloomulikke jooni. Nt noorukid on mässajad, targad on nohikud, blondid on rumalad, õpetajad on tähenärijad. Stereotüpiseerimine on väga ennatlik viis inimesest arvamuse loomiseks. · Identifitseerimine samastamine. Teise inimese mõistmiseks üritatakse ennast temaga samastada, võttes omaks tema seisukohad ja mõtted. · Empaatia kaasaelamine. Teist inimest püütakse mõista tema tundemaailma sisseelamise teel. · Projitseerimine ülekandumine. Teisele inimesele kantakse üle alateadlikult iseenda iseloomujooni või omadusi. Tavaliselt kantakse meeldivale inimesele üle oma teadvustatud häid omadusi (nt ausus), ebameeldivatele oma teadvustamata halbu omadusi (nt kadedus). Isikutajus ilmneb seaduspärasus igapäevaelus levinud oreooliefekt e inimese hindamine mingi eelteadmise põhjal. Kui meil on isikust eelnevalt hea mulje, siis kaldume tema juures märkama
jooni. Nt noorukid on mässajad, targad on nohikud, blondid on rumalad, õpetajad on tähenärijad. Stereotüpiseerimine on väga ennatlik viis inimesest arvamuse loomiseks. · Identifitseerimine samastamine. Teise inimese mõistmiseks üritatakse ennast temaga samastada, võttes omaks tema seisukohad ja mõtted. · Empaatia kaasaelamine. Teist inimest püütakse mõista tema tundemaailma sisseelamise teel. · Projitseerimine ülekandumine. Teisele inimesele kantakse üle alateadlikult iseenda iseloomujooni või omadusi. Tavaliselt kantakse meeldivale inimesele üle oma teadvustatud häid omadusi (nt ausus), ebameeldivatele oma teadvustamata halbu omadusi (nt kadedus). Isikutajus ilmneb seaduspärasus igapäevaelus levinud oreooliefekt e inimese hindamine mingi eelteadmise põhjal. Kui meil on isikust eelnevalt hea mulje, siis kaldume tema juures
folkloor, naiste ja meeste pärimus. Esimene elu (III): 5. Kultuuri enesekirjeldamine ja selle kasutamine pärimusühiskonnas: Vajadus kogu kultuuritervikut kirjeldada, nt maarahva konsolideerimine eesti rahvaks, ideaalkultuur, mälukultuud ja taotluslik kultuur. 6. Kultuuri kirjeldamine ja selle kasutamine väljastpoolt: Koostöö puudumine uurijate ja uuritavate vahel, stereotüüpsete arusaamade projitseerimine uuritavale kogukonnale. 8. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “teise elu” etappi ja selgita, mille poolest need erinevad. Teine elu (I): 13. Folkloori „teine elu“: Arhiveeritud pärimusainese liigitamine uude konteksti, uude ringlusse, uutesse žanritesse, nt folkloorifestival Baltica ja Viljandi Folk, folklorismi mõiste 14. Pärimusrühma sõltuvusest või kitsendustest vabanemine (emantsipatsioon): Rühma ja selle
paremini tundma õppides, kõik uued teadmised sobitatakse olemasoleva malliga, mis ei allu kergesti muutustele ka siis kui info sellele risti vastu käib. Moonutusi võib tekitada ka · Selektiivne taju: valitakse välja teatud informatsioon, mis varasemat arvamust kinnitab või toetab, ning filtreeritakse välja kõik, mis veendumusega kokku ei sobi. Selektiivsus võimendab stereotüüpe ja haloefekte · Projitseerimine - teisele omistatakse samu jooni ja tundeid, mis endale ( ära oleta, mida teine mõtleb vaid küsi ja räägi!) see on tavaliselt seotud kaitsta oma eneseteadvust. Inimesel on vaja näha ennast järjekindlas ja positiivses valguses, neg omaduste tajumisel projitseeritakse need sageli teistele. ,,Mina küll tahaks, aga tema ..." Arvestada tuleb ka taju kaitsemehhanismidega, mis aitavad meil ennast kaitsta mingil põhjusel
· Usaldust mõistetakse erinevalt · Suhte käigus muutuv · Raske luua, kerge lõhkuda · Usalduse loomisel/hoidmisel oluline usaldusväärne käitumine (aktsepteeriv, toetav) · Sobiv usaldamine (alati või mitte kunagi?) · Koostöö suurendab usaldust Suhtlemispartneri tajumine Stiimulite tõlgendamine on edasiste reageeringute baasiks Taju sisu sõltub varasematest kogemustest - Üldmulje - Samastumine - Refleksioon - Empaatia - Projitseerimine - Oreooli efekt - Esmamulje - Järjestus-efekt - Stereotüübid - Hoiakud hinnangute andmine, prognoosid, käitumine tõlgendamine Atributsioonivead - põhjuste omistamisel tehtavad vead Käituja ja vaatleja seisukohtade erinevus Järeldused nähtamatute omaduste kohta tuginedes nähtavatele omadustele (nt "ausad silmad")
● Sobiv usaldamine (alati või mitte kunagi??) ● Koostöö suurendab usaldust – sp tehakse ka töökohas kui ka koolides koostöö ülesandeid jne. Isikutaju. Suhtlemispartneri tajumine. Stiimulite tõlgendamine on edasiste reageeringute baasiks. Taju sõltub varasematest kogemustest. Tõlgendamine → hinnangud, prognoosid, käitumine → tõlgendamine ● Üldmulje ● Samastumine ● Reflektsioon ● Empaatia ● Projitseerimine - joonise v. eseme kujutist ekraanil esitama. (eki) ● Oreooli efekt - tähistab teisest inimesest kujunenud üldmulje või suhtumise mõju selle inimese üksikomaduste ja -tegude tajumisele ja hindamisele. ● Esmamulje ● Järjestus-efekt - ebatäieliku ja vastukäiva informatsiooni puhul avaldavad inimesest kujunevale arvamusele rohkem mõju need andmed, mis on saanud järjekorras esimesena. ● Stereotüübid ● Hoiakud Mõjustamine.
Kategoriseerimisel kasutatakse tihti järgnevaid tunnuseid: vanus, sugu, elukutse, rahvus jne. Identifitseerimine samastamine. Teise inimese mõistmiseks üritatakse ennast temaga samastada, võttes omaks tema seisukohad ja mõtted. Empaatia kaasaelamine. Teist inimest püütakse mõista tema tundemaailma sisseelamise teel. Projitseerimine ülekandumine. Teisele inimesele kantakse alateadlikult üle iseenda iseloomujooni või omadusi. Tavaliselt kantakse meeldivatele inimestele üle oma teadvustamata häid omadusi (nt ausus), ebameeldivatele oma teadvustamata halbu omadusi (nt kadedus). o Isikutaju seaduspärasused Oreooliefekt inimese hindamine mingi eelteadmise põhjal. Kui meil on
- Toimub uurija ja uuritava koosmõjus - Teatud eelisalade väljavalimine ja neile sümboli staatuse omistamine 7.1.5. Kultuuri enesekirjeldamine ja selle kasutamine pärimusrühmas: - Vajadus kogu kultuuritervikut kirjeldada - Ideaalkultuur, mälukultuur ja taotuslik kultuur 7.1.6. Kultuuri kirjeldamine ja selle kasutamine väljaspool: - Koostöö puudumine uurijate ja uuritavate vahel - Stereotüüpsete arusaamade projitseerimine uuritavale kogukonnale 7.1.7. Inimlike suhete tekkimine uurija ja uuritava vahel: - Uurija ja uuritava vahelise distantsi vähendamine; koos loodud tõlgendused - Kogukonna aitamine ja kaastööliste leidmine pärimusrühma seest 7.1.8. Folkloori kogumine, pärimuse dokumenteerimine: - Eesmärk luua adekvaatseid dokumente, mis valgustavad elavat pärimussüsteemi - Fikseeritud pärimustekstid vs soov kirjeldada tähenduste maailma,
GRS 80 - Geodetic Reference System 1980 - sellel põhinevad enamus suuremõõtkavalisi Eesti kaarte (viimasest ajast) Paljudes piirkondades kasutatakse nn referentsellipsoide, mille kese on parema tulemuse huvides pisut nihutatud. 13. Projektsioonide jaotamine (erinevad viisid: polaar-, kald-, õigepindsed, silindrilised). 1. Proijtseerimisviisi alusel jaotatakse projektsioonid kõige tüüpilisemalt 4 gruppi: a) Ortogonaalne projektsioon – projitseerimine siirdepinnale paralleelsete sirgete abil b) Tsentraalne, ka gnomooniline projektsioon – radiaalne, projitseerimiskese asub maaellipsoidi keskmes 8 GEOINFOSÜSTEEMID Eksamiteemad
- Toimub uurija ja uuritava koosmõjus - Teatud eelisalade väljavalimine ja neile sümboli staatuse omistamine 7.1.5. Kultuuri enesekirjeldamine ja selle kasutamine pärimusrühmas: - Vajadus kogu kultuuritervikut kirjeldada - Ideaalkultuur, mälukultuur ja taotuslik kultuur 7.1.6. Kultuuri kirjeldamine ja selle kasutamine väljaspool: - Koostöö puudumine uurijate ja uuritavate vahel - Stereotüüpsete arusaamade projitseerimine uuritavale kogukonnale 7.1.7. Inimlike suhete tekkimine uurija ja uuritava vahel: - Uurija ja uuritava vahelise distantsi vähendamine; koos loodud tõlgendused - Kogukonna aitamine ja kaastööliste leidmine pärimusrühma seest 7.1.8. Folkloori kogumine, pärimuse dokumenteerimine: - Eesmärk luua adekvaatseid dokumente, mis valgustavad elavat pärimussüsteemi - Fikseeritud pärimustekstid vs soov kirjeldada tähenduste maailma,
Kultuuri enesekirjeldamine ja selle kasutamine pärimusrühmas: o Vajadus kogu kultuuritervikut kirjeldada; o Nt maarahva konsolideerimine eesti rahvaks o Ideaalkultuur, mälukultuur ja taotluslik kultuur; Kultuuri kirjeldamine ja selle kasutamine väljaspool: o Koostöö puudumine uurijate ja uuritavate vahel; o Stereotüüpsete arusaamade projitseerimine uuritavale kogukonnale. Inimlike suhete tekkimine uurija ja uuritava vahel o Uurija ja uuritava vahelise distantsi vähendamine; koos loodud tõlgendused o Kogukonna aitamine ja kaastööliste leidmine pärimustühma seest; o Nt uurija ja uuritava roolid Folkloori kogumine, pärimuse dokumenteerimine o Eesdmäk luua adekvaatseid dokumente, mis valgustavad elavat pärimussüsteemi
infot liikumise kohta, ajataju- annab teavet aja kulgemise kohta, illusioon ehk eksitaju- tegelikkuses eksisteerivate objektide või nähtuste moonutatud tajumine, tähelepannu- filtreerib kogu meelte kaudu tulva info ja keskendub mingile objektile või tegevusele. Isikutaju- tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Isikutaju mehhanismid on- stereotüpiseerimine, identifitseerimine, empaatia, projitseerimine. Taju vead- stereotüüpide kasutamine, haloefekt, loogiline järeldamine. Aisting- on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikomadusi. Klasikaliselt eristatakse meelte järgi- nägemise kuulmise haistmise, maitsmise ja kompe ehk puutehaistingut. Tunnetusprotsessid: aisting, taju, tähelepannu, mälu, mõtlemine, kujutlus, keel.9. Rollid Roll on sotsiaalne positsiooniline seotud käitumine, mis peaks vastama teiste inimeste rolli ootustele. Rollid: ema, lapse,
Tervikliku tajupildi tekkeks on olulised 4 tingimust: lähedus suletus sarnasus hea jätk Taju omadused Püsivus ehk konstantsus. Valivus ehk selektiivsus. Mõtestatus. Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju. Taju liigid Isikutaju ehk sotsiaalne taju. Isikutaju mehhanisme: Tunnuste ülekandmine ehk stereotüpiseerimine. Samastamine ehk identifitseerimine. Kaasaelamine ehk empaatia. Ülekandmine ehk projitseerimine. Oreooliefekt. Ruumitaju aitab maailma tajuda kolmemõõtmelisena Sügavustunnused: Tausta struktuur Lineaarne perspektiiv. Kattumine Liikumistaju Näiv ehk stroboskoopiline liikumine. Esilekutsutud ehk indutseeritud liikumine. Ajataju seotud sellega, kuidas me aega tajume. Inimesed tajuvad sündmuse kestust ja kiirust. Sõltub inimeset, soost, vanusest. Taju areng ja arendamine
Toimunu mäletamine on erinev, võib-olla ka väljapaistvam aju saavutus, kui seda on toimunu pelgas teadmine · Episoodiline mälu viitab sellele mälu võimele, mis lubab meil teha ''ajarännakut'' läbi subjektiivse aja, olevikust minevikku ja tulevikku, ja selleks ei ole teised mälusüsteemid võimelised. Ajarännaku teeb võimalikuks varasema individuaalse kogemuse taaskogemine, mida vahendab autonoeetiline teadvus, ning sarnase kogemuse projitseerimine tulevikku.Episoodiline mälu tekkis hiljem kui teied mälusüsteemid, ta on unikaalselt inimlik ja kujuneb välja alles hilises lapsepõlves . Selle mälusüsteemi töö sõltub semantilisest mälust ja teistest mälusüsteemidest. Seepärast on tal ühine neuronaalne ja tunnetuslik alus teiste süsteemidega, kuid lisaks sellele on tal erilisi omadusi ja mehhanisme, mis puuduvad teistel süsteemidel. On mitmeid teisi mõisteid, mis on seotud episoodilise mäluga
b. x ja y lõikuvad ekvaatoril c. z on suunatud põhja d. kaardid on tasapinnalised e. maa->sfääriline->ellipsoid f. transformeerimiseks kaardiprojektsioon g. projektsioonil rajaneb kaardi tasapinnaline koordinaatsüsteem 46. Mis on siirdeprotsessid? a. Maa->ellipsoid b. Ellipsoid->tasapind c. Matemaatiliselt määratud moodus ellipsoidi tasapinnaliseks kujutamiseks 47. Mis on projitseerimine? a. Moodus sfäärilise pinna esitamiseks tasapinnal (kiir läbib punkti A ja peegeldab selle tasapinnale punktiks B) b. Viisid: ortogonaalne, tsentraalne, stereograafiline, perspektiivne. 48. Mis iseloomustab projektsioone? a. Tasapinnaline koordinaat on matemaatiline funktsioon geograafilisest koordinaadist b. Funktsionaalsete seoste arv on määramatu suurus c. Tasapind on alati moonutustega
iseloomulikke jooni. (blondid on rumalad) See viis on väga levinud ent väga ennatlik viis inimese üle otsustamiseks. · Samastamine ehk identifitseerimine. Teiste inimeste mõistmiseks üritatakse ennast temaga samastada, võttes omaks tema seisukohad ja mõtted · Kaasaelamine e empaatia. Teist inimest püütakse mõista tema tundemaailma sisenemise teel. · Ülekandmine e projitseerimine. Teisele inimesele projitseeritakse alateadlikult iseenda iseloomujooni või omadusi. Tavaliselt kantakse meeldivale inimesele üle oma teadvustatud häid omadusi, ebameeldivale inimesele aga oma teadvustamata halbu omadusi. Seaduspärasused: Igapäevaselt on levinud nn oreooliefekt e inimese hindamine mingi eelteadmise põhjal. Kui meil on isikust eelnevalt hea mulje, siis kaldume tema juures märkama vaid positiivset ja negatiivne jääb tähelepanuta. 1
karakteristikud. Nendeks on kalduvus tajuda endast sõltuvaid inimesi moonutatult, raskused agressiivsete impulssidega toimetulekul ja enda väärkohtlemise kogemus lapsepõlves. Psühhopatoloogilise mudeli kohaselt põhjustab väärkohtleja sotsialiseerumishäire tal isiksusehäire. Peale selle on väärkohtlejal eelsoodumus vägivaldseks käitumiseks (Browne 1988, 18). Üheks lapse väärkohtlemist soodustavaks teguriks on oma tunnete projitseerimine lapsele. Nii näiteks võib vanem käituda lapsega kui täiskasvanuga ning tajuda last vaenuliku ja kiuslikuna, projitseerides lapsele need enda isiksuseomadused, millest ta soovib vabaneda. Seega näeb vanem last oma probleemide põhjusena ning laps muutub patuoinaks, kelle vastu suunatakse viha (Rosental ja Tilk 1999, 22). Psühhopatoloogiline mudel tugineb uurimistulemustele, mille kohaselt väärkohtlevatel emadel on
võimalik vaid konteksti tundmisel, teosesse sisse ja kaasa elamisel. W. Dilthey (1833-1911) Sissejuhatus vaimuteadusesse 1833, Hermeneutika tekkimine 1900. Temale kuulub loodus- ja vaimuteaduste selge eristamine. Looduteaduste võidukäigu ajal astus Dilthey välja humanitaarteaduste kaitseks. Vaimuteadustel on eriline missioon tegeleda individuaalsete nähtuste ja tähendustega. Tõlgendamise protsess on võõra kogemuse läbielamise viis oma elukogemuse kaudu, selle projitseerimine võõrasse elukogemusse. Hermeneutiline ring pole kunagi suletud, iga mõistmisakt viib uuele tasandile. Teksti mõistmine süveneb ja just sellepärast on igasugune tõlgendamine loominguline tegevus. Tõlgendaja teostab loomeakti taandsuunas. Iga tõlgendusprotsess on uue teksti loomine. Lugeja muutub kaasautoriks. Hermeneutiline mõistmine on täielikum autori enda mõistmisest. Lugeja või kriitik asub autorist kõrgemal tasandil. Dilthey näitab ka, et loogilis-
iseloomulikke jooni. Nt noorukid on mässajad, targad on nohikud, blondid on rumalad, õpetajad on tähenärijad. Stereotüpiseerimine on väga ennatlik viis inimesest arvamuse loomiseks. · Identifitseerimine samastamine. Teise inimese mõistmiseks üritatakse ennast temaga samastada, võttes omaks tema seisukohad ja mõtted. · Empaatia kaasaelamine. Teist inimest püütakse mõista tema tundemaailma sisseelamise teel. · Projitseerimine ülekandumine. Teisele inimesele kantakse üle alateadlikult iseenda iseloomujooni või omadusi. Tavaliselt kantakse meeldivale inimesele üle oma teadvustatud häid omadusi (nt ausus), ebameeldivatele oma teadvustamata halbu omadusi (nt kadedus). Isikutajus ilmneb seaduspärasus igapäevaelus levinud oreooliefekt e inimese hindamine mingi eelteadmise põhjal. Kui meil on isikust eelnevalt hea mulje, siis kaldume tema juures
annaabi.ee 
