Selliseid usundeid iseloomustab tihe side loodusega. Oma elu korraldatakse kooskõlas looduse rütmidega. Ei tehta erilist vahet loomuliku ja üleloomuliku vahel. Elukorraldus on animistlikes kogukondades reeglina rajatud vanemlikule põhimõttele. Esiisad on sugupõlvede ahela tähtis osa ja nooremad peavad neid austama. Hõimuseaduste rikkujat ootab surnute viha. Animistlikke usundeid kummardavaid inimesi on maailmas praegu umbes 100 miljonit. Kõige vanem usundivorm on animism. Animistid usuvad, et kõikjal loomadest kivideni on peidus vaim või jumal. Hinge usk, usk olendite ja loodusesemete hingedesse ning iseseisvaisse vaimusesse, kes kõik võivad inimest aidata või ohustada. Animismi leidub suuremal või vähemal määral kõigis usundites, ülekaalukas oli see nende arengujärkudel. Animalistlike kujutelmadele on iseloomulik partikulaarsus: suure hulga erifunktsiooniliste hingede ja vaimude eristamine;
Animism (ladina k. anima "hinge elu ") viitab uskumus, et mitte inimeste üksused on vaimsed olendid, või vähemalt kehastavad mingi elu põhimõttega. Animism hõlmab filosoofilise, religioosse ja vaimseid veendumusi, et ei ole lahususe vaimse ja füüsilise või materiaalse maailma ja hinge, vaid ka kõik teised loomad, taimed, kivid, loodusnähtused, nagu äike, geograafilisi objekte, näiteks mägesid , jõgede jms. Animism on eriti laialt leitud religioonide põlisrahvastel, (kuigi on leitud ka Shinto, ja mõned vormid hinduism, Sikhism, budism, Panteism, islam, kristlus ja Neopaganism). Animism oli arenenud 19. sajandil ,Edward Tylor, oli see kes lõi ta kui "üht antropoloogia varaseim mõisted, kui mitte esimene." Animism erineb, et ta vastavalt antropoloog Tim Ingold keskendub üksikisiku vaim olendid, mis aitavad jäädvustada elu,et on peamine allikas, nagu maa ise või esivanemaid, kes annavad alust elu
Templid olid ehitatud nii, et viimane päiksekiir läbistas püloonide ja sammaste rägastiku ja valgustaks enne loojumist pühapaika. Meie ajal on taas väga kuulsaks saanud kaljusse raiutud Abu-Simbeli tempel. Assuani paisu rajamisel 1970- ndatel aastatel ähvardas seda oht jääda vee alla. Templi päästmiseks tehti tehti ära hiigeltöö - osadeks saetuna tõsteti tempel üles Niiluse kõrgele kaldale ning pandi seal uuesti kokku. Animism Egiptlastel kujunes ettekujutus hingest ja elust pärast surma. Nad uskusid, et hing (ba), keda sümboliseeris inimpeaga lind, lendas pärast inimese surma ära. Surnul aga oli teisik ka, kes sündis ilma koos temaga. Ka oli osa kõiksuse elujõust, inimese kaitsevaim, kes saatis inimest tema maises elus, avaldades end täielikult pärast isiku surma. Egiptlastele oli maine elu vaid ettevalmistus igavikuks: egiptlased uskusid, et ka peab elama samades tingimustes, mis inimene elas maises elus
Religioosset propagandat eetiliseks ei peeta. Seksuaalsuhted lubatud alles pärast abielu. Jumala austamise märgiks peab juut kogu päeva peas kandma mütsikest (kipaad). Keelatud on koos tarvitada liha ja piimatoite, süüa verd sisaldavaid toite. Juudid pühitsevad laupäeva (sabath) - siis ei tohi teha mingisugust tööd, mille tulemusena sünniks midagi uut (nt. ei tohi toitu valmistada, suitsetada jms.), tegeldakse peamiselt palvetamise, lugemise vms. ANIMISM e. hingeusk, usk olendite ja looduesemete hingedesse ning iseseisvaisse vaimudesse, kes kõik võivad inimest aidata või ohustada. Varasemal arengujärgul oli see suund ülekaalukas kõigis usundeis. Eristatakse (eri usundites) suurt hulka erinevate funktsioonidega hingi ja vaime, kellega (häda)vajadusel suheldakse. TAOISM (taoistid) Taoistliku mõtte suured levitajad --> Lao-zi (Vana Meister), raamatu Dao Deijng (Klassikaline Tee ja Võim) autor
Religioon vanemas kultuuriloos Mõeldes religioonile vanemas kultuuriloos, siis on tegu meie esivanemate usunditega. Usk oli lähedane teistele loodusrahvastele. Paljude loodusrahvuste kohta võimegi kasutada mõistet animism ehk loodususk, kus on loodusega kooskõlas ja sõltuvuses kogu elu. Usutakse eelkõige seda, et kõigil elusolenditel on hing. Hinge austamine on kõige olulisem, sest usutakse, et hing rändab. Ka puudel ja taimedel oli hing. Animismiga käis kaasas ka uskumus väesse. Kõigil, kõigel oli vägi. Inimestel usuti vägi olevat kätes, küüntes ja juustes. Oluline osa oli ka haldjatel, kellega pidi hästi läbi saama. Igal kodul oli majahaldjas, kellele toitu jäeti
söödiviljelus - põlluharimissüsteem, mille puhul üks osa oli vilja all, osa on söödis e. puhkab kolmeväljasüsteem - põlluharimissüsteem, kus üks osa on talivilja all, teine osa suvivilja all, kolmas osa kesapõllu all kivikirstkalme - maapeale kalmeehitis tarandkalme - ristkülikukujuline kalmeehitis, mida piirasid suurtest kividest müürid linnus - kaitseehitis tsuudid - läänemeresoomlased adramaa - ühe adraga haritav maa malev - ratsa- ja jalameestest koosnev väeüksus animism - elusa ja eluta looduse hingestamine suitsutuba - väike palkidest elamuhoone, puudub korsten sumbküla - talud paiknevad keset põlde tihedalt koos ridaküla - talud rajati ridastikku hajaküla - talud paiknesid üksteisest kaugemal Pulli ja Kunda asustus: · IX a. tuh algusest ekr · Kunda kultuur Kunda kultuur: luust ja sarvest esemed, kivikirved, asulad veekogude läheduses, kalastamine, korilus, jaht
Ajalugu Egiptuse religioon Animism- looduse hingestamine Fetishism- teatud olendite pühaks pidamine Nt on egiptuses pühaks peetud krokodille, kasse, madusid, pistrike ja sõnnikumardikaid. Eksisteerisid erinevad jumalad ja neid kujutati loomade peadega ja igal ühel oli oma tegutsemis ala. Zooantropomorfesm- jumalaid hakati kujuta loom inimestena (inimese pea ja looma keha). Horos- jumal Ra- jumal, esialgu Memphis. Oli päikese jumal. Kujutati pistriku peaga Amon- jäära peaga (oina peaga)
traditsioone edasi kannab. Peamised pidustused on seotud sünni ja abiellumisega. · Armastus looduse vastu. Loodus on püha. Olla kokkupuutes loodusega tähendab olla lähedal kamidele. Loodusobjekte austatakse, sest nendes on kamid. · Kehaline puhtusearmastus. Sintoistid kümblevad sageli, pesevad sageli käsi ja loputavad sageli suud. · Matsuri: mis tahes pidustus, mis on pühendatud kamidele. Neid korraldatakse sageli. Animism Animism e. hingeusk, usk olendite ja looduesemete hingedesse ning iseseisvaisse vaimudesse, kes kõik võivad inimest aidata või ohustada. Varasemal arengujärgul oli see suund ülekaalukas kõigis usundeis. Eristatakse (eri usundites) suurt hulka erinevate funktsioonidega hingi ja vaime, kellega (häda)vajadusel suheldakse. Animismi leidub kas suuremal või vähemal määral kõigis usundites. Animism on levinud laialdaselt Brasiilias, Paapuas,Uus-Guineas, Kanadas, Gröönimaal.
tants. Lied (laul sks.k) on läbikomponeeritud soololaul, mille terviku moodustavad vokaal- ja saatepartii. Vokaal zanr Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, pühenduse, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Monotematism kõik teemad lähtuvad ühest teemast Schubertiaad- õhtud, kus esitati schuberti laule, luuletusi, joodi veini, lavastati ja tehti väljasõite Animism- tihe side loodusega Davidsbund- rühmitus, kuhu kuulusid ühise mõtteviisiga noored muusikud ja kirjanikud. (Chopin,Liszt,Berlioz,Paganini jt) Deklamatsiooni stiil- tihe side tekstiga KUNSTIVOOLUD: *impressionism *romantism : hilisromantism,ekspressionism *realism: naturalism, neoklassitsism, sümbolism,juugent Romantism muusikas- 1830a levis üle kogu Euroopa. Muutus helilooja mõtteviis-rõhk läheb mõistuselt üle tunnetusele. Vormi piirid muutusid hägusemaks , aga mõtlemine jäi samaks
ANNOTATSIOON LITOOTES Oma uues menuromaanis jutustab kirjanik Hommikul sadas vihma. Ma kiirustasin bussile, loo koolipäevast, mis algab kiirustamisega sest olin sisse maganud. Koolis teretasid mind ning vihmaga. Salapärase bussiga paar klassikaaslast ning ma läksin tundi. suundutakse kooli. Jutus põimuvad koolielu ning õpilastevahelised suhted. TAKTIILNE ANIMISM Hommikul pehmes voodis ärgates sadas Punakas buss liikus melanhoolselt teravat, külma vihma. Ma magasin jälle sisse peatusest peatusesse. Ta katusel tibutas ning sellepärast kiirustasin kahe ümara vihm. Buss täitis end kiirustavate võileivaga bussi peale. Bussis olid õpilatsega. Viimasena ruttas kahe sametistmed istmed ning jääkülmad metalsed
Prantsusmaal. Kunst! Kasutasid vibu, kodustasid koera. *Neandertaallased ja Homo sapiens arenesid Homo antecessor´ist, kes arenes koos Heidelbergi inimesega välja Homo erectusest. *Homo sapiens kuulub primaatide(esikloomade) seltsi, hominiidide(inimlaste) sugukonda, homo ehk inimese perekonda. Muinasaja inimeste uskumused : Animism Eluta asjadele elu andmine. Kivid, puud. Totenism Esivanemaks peeti mõnda suursugust looma. Karu. Fetisism Tootemlooma austamine. Kanti kaelas kihva, sarve, hammast, karva. Muinasaja arenguetapid : Kiviaeg 1. Vanem kiviaeg / paleoliitikum (3 milj a tagasi) 2. Keskmine kiviaeg / mesoliitikum (12 000-7000 eKr): · Anastav majandus · Rändav eluviis · Vibu ja nool, koera kodustamine 3
Arvatakse, et neandertallased olid arenenud, sest nad matsid surnuid ja panid neile haudadesse kaasa materiaalseid asju. Samuti ollakse arvamusel, et neandertallastel oli oma ühiskonnakorraldus, religioon ja kunst. Homo sapiens sapiens kujunes välja u 200 000 a. tagasi. Teda kutsutakse kromanjoonlaseks, kuna tema luustik leiti Prantsusmaalt Cro-Magnonist. 3. Iseloomusta kromanjoonlast (korilus, sugukond, hõim, perekond, uskumused, Altamira, totemism, animism) Cro-Magnoni inimesed ehk kromanjoonlased olid eluviisilt korilased, kütid ja kalastajad. Peamine loom, keda kütiti oli põhjapõder. Relvadeks olid kivist pihukirves, õng, ahing, luust oda. Elati koos 50-75 liikmelistes gruppides. Ühte gruppi kuuluvad inimesed olid tavaliselt suguluses, elasid sugukondades (ühest esivanemast põlvnev püsivalt koos elav inimrühm). Varsti saadi aru, et nii palju inimesi ei saa ühes kohas koos elada, sest toitu ei jätku kõigile
majanduslik areng, millega suurenes varanduslik ebavõrdsus. Milline oli muinasaja naise roll ühiskonnas, kaks erinevat käsitlust. A) Naisel oli kõrge positsioon. B) Naine oli mehega võrdne. Milles seisnes Eesti usundi omapära? Mida öeldi metsa, maa ja vee kohta? Milline koht on loodusel Eesti muinasusundis? Millist päeva kutsuti pühaks päevaks ja mis aega peeti hingede ajaks? Loodust ei usaldatud. Mets eksitas, meri uputas ja maa andis haigusi. Usuti looduse hingestatusse ehk animism. Püha päev oli neljapäev ja hinged aeg November. Arheoloogiline kultuur- Sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab teatud piirkonna perioodi leide. Lohukivi- Ehk ohverduskivi. Tark- Inimene, kellel on eriline vägi. Vägi- See on igal inimesel, peitub juustes, küüntes jms. Animism- Ehk looduse hingestatus. Taraphita- Ehk Saaremaa jumal. Peko- Ehk Setode jumal. Venekirveskultuur- Kivikirved, mis meenutavad Venet (paat).
Hiiepuud olid enamasti tammed või pärnad. Hiies ei tohtinud puid raiuda, heina niita, metsaande korjata ega loomi karjatada. Mõnel pool arvati hiies elavat hiie noormeest või neitsit. Ohverdamine toimus tava kohaselt pühadel või hingede ajal, tavaliselt ,,pühal päeval" neljapäeval. Hiite läheduses asus tavaliselt ohvrikivi ehk lohukivi kivi, milles on looduslik või inimtekkeline lohk. Muinasusundis esinevad kaks nähtust, millel usk põhineb. Need on animism ja esivanematekultus. Animism on uskumus, et eluta asjadel ja loodusnähtustel on hing. Esivanematekultus on usundiline nähtus, mis seisneb surnud esivanemate või nende hingede austamises ja palvlemises. Selle aluseks oli on usk, et inimese hing pärast surma jätkab hauataguses maailmas samasugust elu nagu maa peal. Eesti muinasusundis usuti, et esivanemate hinged elavad väljaspool surnukeha ja esinevad putukaina (liblikad, mardikad), lindudena (toonekurg) või madudena
Eesti esiaeg 1. Defineeri mõiste: Muistis- nt tööriistad, savikillud, keel, sõnad Arheoloogiline kultuur- erinevates piirkondades esinev kultuuriline ühtsus/sarnasus, mis avaldub muististes Malev- maakonna sõjaline üksus Animism- loodususund 2. Nimeta ajastud ja iseloomusta neid ajastuid KIVIAEG 9.-2. at Paleoliitikum 1. Jääaeg Mesoliitikum 1. Pulli asula 2. Kunda kultuur 3. Arheoloogiline kultuur Neoliitikum 1. Kammkeraamikakultuur 2. Venekirveskultuur 3. Majade kujunemine (üheruumilised palkmajad)
Ürgaja kunst Kunsti tekkimine Kiviaeg · 40 aastatuhandet tagasi nooremas kiviajas tulid esimesed kunstilist väärtust omavad esemed. Mis oli kunsti tärkamise põhjuseks? Ürginimese usundiks oli animism, millega kaasnes maagia. Värvide kirkuse tagasid looduslikud värvimullad, mida segati vee, looma rasva või verega. Skulptuur · Inimesi näeb paleoliitikumi kunstis harva. · Varaseim ja kuulsaim on Willendorfi Veenus. · See leiti 20. sajandi alguses Austraaliast Willendorfi küla juurest. · Kuju oli kivist, 12 cm kõrge ja u. 30 000 aastat vana. Ornamentika kaunistus, mis koosneb geomeetrilistest, loodus- või tehismotiividest.
nov. hingedepäeval kojukutsumine, surnute haual söömine 6) loodeti esivanemate abile kriitilistes olukordades 4. Suhted esivanematega ajalooline dünaamika 1) animatism kujutlus elavast laibast. Surnuid kardeti, sellest tulenes ka soov neid tõrjuda, et takistada neid elavate juurde tagasi tulemast (näiteks luude murdmine laibal, laiba kinnisidumine). Surnut ei peeta enam inimeseks, ta on keegi teine, võõras. 2) animism ühelt poolt hirm, teiselt poolt tekkis kujutlus sellest, et elavad ja surnud moodustavad sümbioosi. Positiivne suhtumine surnutesse (hoolitsus surnute eest, sõbralik suhe surnutesse). Ühelt poolt usutakse surnut edasi elavat hauas, teisalt usutakse surnu viibimist vabahingena kas elavatega samas ilmas, Toonelas või Manalas. Viljakus on seotud surnutega (nii inimese, looma kui ka põllukultuuride oma). 3) Monoteism kaugenemine esivanematest
Inimene oletab erakordsete ilmingute või kogemuste taga peituvat jõudu või väge. 2. Religioosne pärimus kandub ühelt põlvkonnalt teisele edasi suuliselt 3. Puudub täpselt fikseeritud õpetus 4. Puudub usundi rajaja 5. Personaalsed jumalad enamuse rahvaste juures puuduvad. Võib esineda looja-jumal, kuid teda ei austata. Tähtsad on teisejärgulised jumalused (nt. viljakusjumalused) 6. Väga tähtsal kohal usk loodusvaimudesse ja esivanemate hingedesse. 7. Iseloomulikud nähtused on animism, totemism, maagia, rituaalid ehk riitused ANIMISM on usk loodusobjektide (puud, järved, mäetipud jne.) ning ka loodusnähtuste (torm, äike, tuul) hinge olemasolusse. TOTEMISM tähistab inimese sugulust mõne kindla looma (tootemloom) või harva taimeliigiga. Toemismi puhul pärinevad rühma liikmed (hõim, suguharu) mingist kindlast tootemloomast ja selle rühma liikmed on ka omavahel sugulussidemetes. MAAGIA on tehnika, mida valdav inimene suudab ületada kõik ümbritseva maagia
18. Sarkofaag- kivist, metallist kirst, kaunistatud reljeefidega, maalidega(Egiptuses) 19. Sfinks- egiptuse kunstis inimese pea ja lõvi kehaga kuju 20. Skulpturaalne- vorme rõhutav käsitluslaad pinnalises kunstis 21. Stiliseerima- lihtsustama 22. Kontuur- kujutist ümbritsev piirjoon 23. Tahvelmaal- vabalt teisaldatav maal 24. Harmoonia- vastavus, sobivus kunstiteoste üksikosade, värvide vahel 25. Animism- ürgaja usund 26. Kunstistiil- eripärased jooned kunstis 27. Sügavtrükk- graafika, kus trükivad sisse lõigatud jooned
*Piiratud sotsiaalne tunnetus- iseloomulik mõtlemine käib sotsiaalsete, mitte ainult füüsiliste objektide kohta. Laps otsustab teo üle välistele näitajatele toetudes. *Piiratud sotsiaalne mõtlemine- ei suuda inimestega suheldes arvestada rohkem kui üht aspekti. Laps ei suuda näha asju teise inimese vaatevinklist. *Moraalne heteronoomia- täiskasvanu seatud reeglite pimesi täitmine. Selline mõtlemine kestab kümnenda eluaastani. *Animism- laps ei erista elusaid ja elutuid asju ning peab kõike elusaks *Unenägude pidamine reaalsuseks- alguses peab laps neid reaalseks, aga suuremaks saades tajub, et unenäod on nähtamatud ja sünnivad inimeses endas. Lev Võgotski (1896-1934) Võgotski oli juudi päritolu Nõukogude psühholoog ja eripedagoog. Võgotski on uurinud kultuurpsühholoogiat, inimeste vahelist
Kordamisküsimused. RAHVALUULE. 1. Mõisted folkloor ehk rahvaluule ja selle alaliigid, poploor (alaliigid), animism, amulett e ohutis, samaan, algriim, lõppriim 2. Rahvakalendri tähtpäevad (oska nimetada vähemalt kolme tähtpäeva ja kirjeldada kombestikku) 3. Võrrelda hingedeaja ja halloweeni kombestikku (sarnasused ja erinevused) õpik lk 14 4. Võrdle regivärsilist ja riimilist rahvalaulu EESTI RAHVALAUL a) vanem ehk regivärsiline b) uuem ehk riimiline Regivärsiline rahvalaul - saatis inimest hällist hauani, nii tööl kui
Formaalsete operatsioonide staadiumis Eriksoni teooria + miline staadium 4-5 a Initsiatiiv v. süütunne lapseliku otsekohesuse kaudu ilmneb Laste teeseldud käitumine 7. A kriisi psühholoogilisteks moodustiteks on : Psüühilise elu vahendatus ja suvalisus millal lapsed võivad teiste inimeste emotsioone mõistma 3-4 a W. James- mina pilt Materiaalne mina- keha, sotsiaalne- mida teised minust mõtlevad, vaimne- võimed, kalduvused animism see on Elututele asjadele elusate joonte omistamine mina kontseptsioon: See. Mida teised neist mõtlevad ja see, kuidas nad tegutsevad vanemlikud käitumismudelid ja omad ideaalid Kesk. Lapseeas keeline areng Keelel on nii tegevust aktiveeriv kui ka pidurdav roll mis on siirdeobjekt? Autonoomsuse kasvamisega kaasneva emast eemaldumiseks kognitiivne areng keskmises väikelapseeas Metamälu tekkimine aritmeetika abstraktsus- miks raske lapse jaoks Lapsed saavad aru matemat
- mittereversiivsus- ei suudeta mõttes ajas tagasi minna ETOLOOGIA(loom+inimene) - egotsentrism omavaatenurgast, teised mõtlevad ja Uurida teaduslikult kaasasündinud käitumist: suhted, toitumine, tunnevad nagu mina *animism-kivi kukub-saab haiget - animism- elututele asjadele elusasjade omadused paaritumine, käitumine loomariigis - naiivne realism- võimetus eristada välismaailma oma I. Kaasasünd käitumine (pärilik/kohastumine) psüühikast. *ukse löömine II. Kohastatumad omadused antakse edasi 3. OPERATSIOONIDE 7-12a- kujutluste laienemine, III
Muinasusund Animism- hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete ja loodusnähtuste hingestatusesse. Tootem- algeliste usundite juures austatav loom, harvem taim või ese. Hiis- looduslik pühapaik, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut. Tänapäeval mõistetakse hiie all peamiselt püha puudesalu. Haldjas- kohakaitsevaim, kelletaolisi esineb mitmetes usundites ja mütoloogiates. Tänapäeva popkultuuris on levinud ka haldjad kui mõistuslike inimesesarnaste olendite rass, keda üldjuhul kirjeldatakse looduselähedastena. Jumalad- usundisüsteemi austusobjektid. Ohverdamine- rituaalne tegevus, kus pakutakse üleloomulikele olenditele kingitusi, et saada vastutasuks õnnestumist mitmesugustes tegevustes. Vägi- ebainimlik jõud. Esivanematekultus- usundiline nähtus, mis seisneb surnud esivanemate või nende hingede austamises ja palvlemises...
SISSEJUHATUS- tutvustatakse tegelasi, tegevuskohta ja aega SÕLMITUS- sündmus, mis käivitab tegevuse TEEMA ARENDUS- avab tegelastevahelised suhted KULMINATSIOON- pinge haripunkt PÖÖRE- pinge langus, muutus sündmuste käigus KONKLUSIOON- teema ja ka teose lõpetus PÜANT- üllatusefekti pakkuv lõpplahendus LÕPPRIIM- sõnad riimuvad luuletus, värsi lõpus ALGRIIM- sõna algushääliku kordus ANIMISM- usk maailmas leiduva hingestatusse MUISTEND- koha- või tekkelooline rahvajutt MUINASJUTT- teadlikult väljamõeldud rahvajutt EPITEET- kirjeldav ja kaunistav lisasõna ISIKUSTAMINE- stiilikujund, kus elutule asemel, nähtusele antakse elusa omadused ja võimed METAFOOR- stiilikujund, mis seisneb sarnasuse ülekandmises HAIKU- jaapani klassikaline luuletus, millel on kindel ülesehitus
Säilisid mõned iseseisvad kihelkonnad. Adramaa adramaaks nimetati sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga. Mitmeväljasüsteem muinasaja lõpul tuli Eestisse kolmeviljasüsteem. Ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas jäi kesaks. Hiis eesti rahvuspärimustes looduslik pühapaik, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude soosingut. Animism hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (taevas, maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. 2. Iseloomusta ja määratle ajaliselt: Kunda Kultuuri, kammkeraamika kultuuri, Nöörkeraamika kultuuri. Kunda kultuur Kõik mesoliitikumi ehk keskmise kiviaja (u 9000 5000 eKr) asulad kuuluvad nn Kunda kultuuri. Kunda kultuuri asukad rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud loomi.
kolmeväljasüsteem ehk kesasüsteem, põld on jagatud kolmeks ja eriaegadel viljeldakse, suvivilja, talivilja ja üks osa on jäätud kestaks. Tarapita Oli kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1921-1922. Anti välja 7 numbrit samanimelist ajakirja.Tegemist oli eelkõige kirjanduspoliitilise rühmitusega, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ning võitles kirjanduse ja kultuuri parema koha eest uues ühiskonnas. MUINASUSUND Kirjuta mõisted Animism.......- muinasusu põhimõiste, millega tähistati nii looduslikes objektides, elusolendeis kui ka sõnades sisalduvat erilist jõudu ja energiat. Hing.......- muinasusu põhimõiste, millega tähistati mittemateriaalset alget, mis oli vajalik keha elus hoidmiseks ja kandis ka elusolendi isikupära.
kolmeväljasüsteem ehk kesasüsteem, põld on jagatud kolmeks ja eriaegadel viljeldakse, suvivilja, talivilja ja üks osa on jäätud kestaks. Tarapita Oli kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1921-1922. Anti välja 7 numbrit samanimelist ajakirja.Tegemist oli eelkõige kirjanduspoliitilise rühmitusega, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ning võitles kirjanduse ja kultuuri parema koha eest uues ühiskonnas. MUINASUSUND Kirjuta mõisted Animism.......- muinasusu põhimõiste, millega tähistati nii looduslikes objektides, elusolendeis kui ka sõnades sisalduvat erilist jõudu ja energiat. Hing.......- muinasusu põhimõiste, millega tähistati mittemateriaalset alget, mis oli vajalik keha elus hoidmiseks ja kandis ka elusolendi isikupära. Muinasaeg 3.küsimus--kas keskmisel rauaajal oli kujunemas ühiskondlik kihistumine? põhjenda oma arvamus. Jah , kisitumine kujunes peamiselt välja raualeiu järgi
Essee: kristlik kultuur versus rahvakultuur Meie esivanemate muinasusund erines suuresti tänapäevasest kristlusest, kuid oli üsna sarnane teiste loodusrahvaste usule. Usk oli inimestele lähedasem, polnud keerukat mütoloogiat ega kutselisi preestreid, küll aga tegutsesid targad ja nõiad, kelle poole sai vajadusel pöörduda. Muinasusundi olulisemad osad olid animism usk hingestatusse ja esivanematekultus. Usuti loodushingedesse, kes elasid puudes, kivides, metsas, allikates ja mujal. Lahkunutesse suhtuti suure aukartusega. Muinasusund hakkas muutuma paikse eluviisi ja kokkupuudete tõttu balti ja germaani hõimudega. Tekkisid kujutelmad haldjatest ja koduvaimudest, kes erinesid varasematest looduse hingestatuse ideedest. Eestlaste esimesed kokkupuuted ristiusuga said alguse tõneäoliselt muinasaja lõpusajanditel
Virtuoosikultus - klaverimängija pandi viimase piirini proovile Deklamatsiooniline stiil tihe side tekstiga Animism tihe side loodusega Davidsbund mõttekaaslaste rühmitus Schubertiaad Muusikaõhtu Schuberti sõprade seas, mängiti tema muusikat, tehti väljasõite Programmiline muusika pealkirjastamine Monotematism kõik teemad lähtuvad ühest peateemast Lied vokaalizanr Operett lõbusa sisuga elurõõmus muusikaline lavateos, milles vahelduvad laul, kõne ja tants. Soololaul - klaverihääle saatel, prog. tsüklid ( pealkirjad) Koloriit Värvigamma
Eestlaste loodususundid Taissija K- Diana B. Meie usundiks oli Toome ohvrikivi loodususund ehk animism. Usuliste tegevuste sisuks oli inimese ja looduse hea vahekorra tagamine. Meie jumalate selgepiirilisus on vaieldav, tihti pöördusime lihtsalt ilma nimeta jumalate poole. Vägi Muinasusundis peetsime oluliseks väe mõistet, mis oli lausa rahvusvaheline. Arvasime, et vägi on kõikjal ja kõiges toimiv jõud, mis on üliinimlik. Meie usk väesse kajastub mitmesugustes uskumustes. Näiteks selles, et allikal ja osade inimeste kätel on ravijõud, sõnadel
Millised olid keskaja Tallinnas peamised sisseveo ja väljaveo kaubaartiklid? 17. Mis rahvusest olid Eesti alal elavad aadlikud, linnakodanikud, talupojad, vaimulikud? 18. Kuidas ja millal kujunes välja sunnismaisus Liivimaal? 19. Millised olid jüriöö ülestõusu põhjused ja millised olid tagajärjed? 20. Seleta mõisted TARK - VAKUSTE PIDU- HIIS- SUNNISMAISUS- ANIMISM- PÄRISORJUS- TSUNFT- GILD- RAAD- MÕIS- HINNUS- KÜMNIS-
kunst on seotud usundiga- maagilised toimingud , animism kunst aitas samastuda loomaga Funktsioonid: Naudinguline e. elamuslik Tunnetuslik Ei saa peale suruda Kasvatuslik funktsioon kasvatab indiviide KUNSTILIIGID Arhitektuur e. ehituskunst Opereerib ruumiga Varju mäng Arhitektuur jaguneb kaheks. kiriklik e. sakraalarhitektuur & ilmalik e. profaane arhitektuur kiriklik: kirikud , kloostrid ,kabelid.. ilmalik: kindlustusarh. , elamusarh. Tööstusarh. .. SKULPTUUR Vabaplastika, monumentaalskulptuur,ehitusplastika,assamblaazikunst,installatsioonikunst skulptuur on muidu - kolmemõõtmeline , kombitav , vaadatav ja konkreeten kuju saamisvõimalused on modelleerimine e. voolimine ja väljaraiumine . reljeefe: kõrgreljeef vormid peaaegu üleni välja töötatud pool-ja madalrel. (rahad, mündid) süvendrelj...
Religioon Eesti vanemas kultuuriloos ja kristlus Muistsete eestlaste usk erines suuresti tolleaegsest ristiusust. Nii palju kui on meie esivanemate ajaloo kohta teada, on eestlased olnud nn. loodusrahvad, kelle muistsete uskumuste keskses kohas oli animism, mis sümboliseerib hingeusku. Animismis usuti, et terve meid ümbritsev maailm on hingestatud alates puudest, põõsastest, loomadest ning lõpetades taeva ja maaga. Siinkohal väärib märkimist briti antropoloog Edward Burnett Tylor 1871 aastal ilmunud teoses esitatud väide, mille kohaselt esineb mingil määral animismi kõigis maailma usundites (kaasaarvatud ristiusus). Looduse ning ümbritseva maailma hingestatusega tuli animismi puhul ka see kaasa, et hingestatud
Vägi Üleloomulik jõud või elujõud mida usuti olevat rohkem või vähem kõigis elavates olendites ja ka mõnedes elututes objektides. Hing inimese isikupära kandja ja elushoidja. Arvati, et kui inimene magab või on minestanud lahkub hing ajutiselt kehast, kui hing enam tagasi ei tule siis inimene sureb. Hingedeaeg Aeg mihkli- ja mardipäeva vahel mil usuti, et surnute hinged tulevad kojukäima. Animism uskumus, mille kohaselt kõik eluta ja elusad asjad meie ümber omavad hinge. Tõnn Koduhaldjas Viljandi ja Pärnumaal. Peko Setude koduhaldjas, kellest tehti kujusid, mida hoiti aidas. Tarapita Eestlaste jumal, peetud ka Läti Henriku valetõlgenduseks Eestlaste sõjahüüust "Taara avita". Uku arvatavasti vanem kui Tarapita, peajumal. Ennustamine maagiline toiming, mille käigus püüti ette näha saatust ja seda mõjutada
Maakond-kihelkonnad liitusid suuremateks maakondadeks,eestis neid 8; Vakus-külad olid jaotatud maksustamisüksustesse e vakustesse;Adramaa- maa suurust arvestati adramaades.adramaaks nim sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga;Mitmeväljasüsteem-ühele põllule külvati talivili,teisele suvivili ja kolmas oli kesaks;Hiis-koht kus hing jätkab elu Ohvrikivi-pealispinnal olid kas looduslikud või inimeste poolt õõnestatud 0,2-1m läbimõõduga lohud;Animism- usk elusolendite ning elutute esemete ja loodusnähtuste hingestatusesse;Kunda kultuur-elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse,kus oli soodne kalastada,küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud metsloomi(meso);Kammkeraamika kultuur-asulad paiknesid jõgede,järvede,mererannal või isegi väikesaartel.levis ulatuslikul territooriumil :lõuna-lätist kuni põhja-soomeni ja loode-venemaa aladel(neo);Nöörkeraamikakultuur-
Muinasusund. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Keerukat jumalate panteoni polnud, usuti loodushingedesse, kes elasid metsas, puudes, allikates ja mujal. Neile toodi arvatavasti ohvreid; üsna hilise ajani säilis komme visata allikasse hõberaha või siduda suure põlispuu külge värvilisi linte. Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres, juustes, süljes, küüntes. Neid võidi teatud viisil kasutada maagilisel otstarbel
Religioon on üks võimalikke vastuseid. Religioon algas surnute erilisest kohtlemisest homo neandethalensise poolt ca 100 – 40 tuhat a tagasi. Varajasim matmisviis – surnukeha peitmine ehk laibamatus Ürgaja usundites ei olnud veel jumalaideed. Ilmselt vanim religioonivorm: animatism (lad. animatus - elusolev) – kogu ümbritsev on elus Selle erikuju: preanimism (lad. pre+anima enne hinge) ehk ka surnukeha pidamine elusaks Sanuti vanimad religioonivormid: Animism (lad. anima – hing) – hingeusk Manism (lad. manes – esivanemad) – esivanematekultus Totemism (odžibve-indiaani k. totem) – usk, et hõimu esivanem on olnud loom Maagia (kr. mageia – nõidumine) Divinatsioon – religioosne ennustamine (nt Delfi oraakel) Jumalausundid tekivad ajaloos suhteliselt hilja. Jumalaidee areng: 1. Varasim jumalakujutlus: taevane üliolend ehk ülijumal – kogu taevas ISE on jumal.
professionaalne kultuur sündisid 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul Elatusalad Peamine traditsiooniline elatusala on maaviljelus, loomakasvatus oli sekundaarne, kuid nõukogude perioodil selle tähtsus kasvas. Tegeletakse ka jahinduse, kalanduse ja mesindusega, 20. sajandi II poolest on paljud udmurdid leidnud rakendust tööstuses ning teistel moodsatel elualadel. Usund Suurem osa usklikest udmurtidest on õigeusku Ka animism on jätkuvalt elujõuline, eriti lõunaudmurtide juures. 20. sajandil on levinud ateism, sajandi lõpul ka nn uususundid. Rõivad Toit Mahlade, kissellide, soustide ja kaljade valmistamine kohalikest viljadest ja marjadest. Lodjapuumarjad Rohkesti kasutatakse odra-, nisu- ja tatrajahu Pliinid. Liha värskelt või soolatult. Ka kala söödi kõige rohkem keedetult Seened ja vaarikad, maasikad ja murakad. Kasutatud kirjandus
13. sajandil allutati udmurdid Kuldhordile, selle lagunedes läks suurem osa Udmurtiast Kaasani khaaniriigi koosseisu. Kõigi nende riikide alluvuses säilitasid udmurdid oma ülemkihi ning teatava autonoomia. 1552 vallutasid Moskva väed Kaasani ning varsti pärast seda läks Vene tsaaririigi koosseisu ka Udmurtia. Põhja-Udmurtia libises Moskva kontrolli alla juba 15. sajandi lõpul. Usund Suurem osa usklikest udmurtidest on õigeusu, ent ka animism on jätkuvalt elujõuline, eriti lõunaudmurtide juures 20.saj on levinud ateism, sajandi lõpul ka nn uususundid. Elatusalad Udmurtide peamine traditsiooniline elatusala on maaviljelus, loomakasvatus oli sekundaarne, kuid nõukogude perioodil selle tähtsus kasvas. Endiselt tegeletakse ka jahinduse, kalanduse ja mesindusega, ent nende elatusalade osakaal piirkonna majanduses on tühine. Alates 20. sajandi II poolest on paljud udmurdid leidnud rakendust
küttis pihukirvega, elas koopas või okstest onnis) 5. Neandertallased (esimesed, kes matsid surnuid, nende jäänuseid on leitud Saksamaalt) 6. Homo sapiens e tarkinimene (küttimine, korilus, kalapüük) 2. Milline oli muinasaja kunst? Esimesed joonistused kraabiti luule, sarvele või kivile. Hiljem koopamaalid, kus kujutati peamiselt jahiloomi. Pisiskulptuurid, neist tähtsam Willendorfi Venus kujutab lopsakat naist. 3. Mis on animism ja totemism? Animism- usk looduse hingestatusse. Totemism-usk üleloomulikku sosesse teatud rühma inimeste või loomade vahel. 4. Mis piirkondades ja miks kujunesid varased tsivilisatsioonid? Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid suurte jõgede ääres, seal oli viljakas maa: 1. Mesopotaamia (Eufrati- ja Tigrise jõgi) 2. Egiptus (Niilus) 3. India (Indus ja Ganges) 4. Hiina (Huang He ja Jangtse) 5. Kreeta 5. Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja põhjused?
Jumal asub hea poolel. Inimene püüdleb paradiisi. 15. Õiguslik eetikamudel Õiguslik eetikamudel tahab reguleerida vaid inimese reaalset käitumist. Selles mudelis on inimeste loodud ja muudetav seadustekogu. Puuduvad vooruslike tegude motivatsioonid. Pole seadusi, mis käsiks kõike teha. Kurjus on inimese subjektiivne arvamus. Õiguslikus mudelis ei ole inimvälist absoluuti. 16. Maa- ja linnakultuuri võrdlus erinevate usundiliste joonte (animatism, animism, monoteism, materialism) alusel Animatism iseloomustab ebaisikuline vägi. Puudub elu ja surm. Vägi jaotub ebaühtlaselt. Surnu puhul oli tegemist elava laibaga. Elav laip usutakse elavat eraldatult aga elavatega samas ilmas. Usuti, et elluärkamisvõimalus säilib kuni luustik alles on. Animism hingede usk, surm puudub. Asjad on isikustatud. Maailm jaguneb materiaalseks e. ilmunud ja vaimseks e. ilmumata
rahvaarvumuutumine, immigratsioon, selle põhjused. Maailmas on üle 6800 keele, kõige rohkem mandariinihiina, hispaania, inglise, hindu, araabia. II keel on inglise, prantsuse, vene, portugali. Ing. On eesti keelde slängi jne. Rassid: Europiidne-balkani-kaukaasia, kesk- euroopa, atlandi-balkani; Negriidne- neegri, austraalia, buSman; Mongoliidne lõuna ja põhja aasia, ameerika e. indiaani. Põhiusundid on islam, õigeusk, budism. Ka veel on judaism, hinduism, sintoism, taoism, animism, konfutsioism. Vanim on judaism: usuvad jahvesse, püharaamat on avan-testament, nõuab ranget usukommete täitmist, püha linn on jeruusalemm, pühakoda on sünagoog, rabi on preester. BUDISM: pole ainujumalat vaid inimeste täiustamine, enam levinud tiibetis, aasia, jaapanis, hiinas. KRISTLUS: peamine levitaja on jeesus, püha raamat on uus testament, usk halastavasse ja andeksandvasse jumalasse, püha linn on jeruusalemm. Jaguneb 3-ks: protestantism, katolik, õigeusk. ISLAM: muhamedi usk,
Kunsti tekkimine Imanuel Kant: "Kunst on "mäng", mis aitab tõsielust eemalduda." Seoses usundiga, maagia, animism (maskid, kehamaalingud) rituaalidega seoses, arenesid hiljem kunsti ja teaduse alged. Esteetiline vajadus inimesse sissekodeeritud Kunsti ülesanded: eneseväljendus, vajadus muuta maailma jne, olla isikupärane, pärand järeltulevatele põlvedele. Kunst on suhtlemisvahend ja on universaalne. Kunstil on olnud sotsiaalne funktsioon- mõjutada. Kunst oli ideoloogia kandja. Ideoloogiline sots. realism, natsi-Saksamaa
4. Pronksiaeg ja vanem rauaaeg, maaviljeluse algus. (ajalooline periood paika) tuleb iseloomustada pronksiaega,mis materjalist tööesemed, elamisviis. Põhiliseks on karjakasvatus. 5. Eesti ühiskond keskmisel rauaajal ja viikingiajal. ( 6. Eesti ühiskond muinasaja lõpul Mõisted: kolmeviljasüsteem,kammkeraamika(tegemist on meie rahva esivanemate siia jõudmist tähistava kultuuriga 4 aastatuhande keskpaiku enne kristust) Maalinn,adramaa,arheoloogia,animism,kunda kultuur,nöörkeraamika,venekirveskultuur, kivikirstkalmed,tarandkalmed.
Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. Aktuaalne arengutase laps on võimeline ülesannet omapea lahendama Animism elutute objektide elustamine Areng kestab munaraku viljastamisest kuni surmani ning seda mõjutab nii pärilikkus kui ka keskkond. Assimilatsioon uus info püütakse sovitada olemasolevasse skeemi Egotsentrism olukord, kus laps ei suuda kohanduda teiste inimeste vaadetega. Kaob 4-5 aastaselt Emotsionaalne areng kõne areng, sotsiaalses keskkonnas toimetulek, õpitulemused Fenotüüp ei kandu järgmistele põlvedele edasi. Millised näeme välja ja kuidas käitume
N: Põhja – Tartumaal Alatskivil. Ringvall linnus – ümber linnuse rajati kõrge vall. N: Saaremaal. 7. Suhted naaberrahvastega. Osata kanda kaardile. 8. Külade tüübid: sumbkülad (kõik üksteise otsas) hajaküla (juhuslikult suhteliselt eraldi talud) ridaküla (majad reas) 9. Muinas-Eesti haldusjaotus. Tunda kaarti. 8 suuremat maakonda, 45 kihelkonda (13saj): Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala. 10.Muinasusund, vägi, hing, animism, ohverdamine, ennustamine, tark/nõid. Ühtne usund puudus. Kirjalikes allikates muinasusundist juttu vähe. Rahvaluule japärimus võib olla teisenenud ja omandanud kristlike lisandusi. Muinasusundi põhimõtted: 1) vägi – elujõud või karisma a) elusolendites: veri, süda, juuksed, küüned, suguelundid b) looduslikes objektides: teatud kivid, puud, allikad ja järved c) sõnad (vägisõnad) loitsimine, nõidumine, targad ehk nõiad
veri/ooker; luud/säilivus. - Surmakujutelmad: elav laip – usk inimese kehalisse ülestõusmisse ja selle võimalikkusesse kuni luud on säilinud. Peaks tekitama inimese hirmu ja see oma korda tõrjemaagia. Seda palju skandinaavias. - Surmatõrjemaagia: Sügav haud/koobastesse sulgemine; luustike kinni sidumine; pea maha/vai läbi rinna; kõhuli matmine; sõnamine; põletamine. ANIMISM - Üldiseloomustus: usk hingedesse, ühtset animismi pole, tuleb usk ka teispoolsusesse. - Hingekujutlused inimese näitel: kõik omavahel seoses - Jagatud hingede võrgustik: kõik olendid jagavad üksteisega hingeosasid. Ei ole abstraktne. Kindlad printiisbid: 1) ühtsusprintsiip; 2) tasakaaluprintsiip (tegu/tagajärg); 3) täiendpolaarne mõtlemine; 4) Maagiline kontaktsus – kirjeldab kindlaid tingimusi kuidas hinged ümber paiknevad.
maksustamisüksus. Ühele isikule 2-5 vakust 1187 eestlase vallutasid Sigtuna (Rootsi linn) Muinasusund Ohverdati kultus e. ohvripaikades (hiied, üksikud puud, allikad, kivid jne). Ohverdati selleks, et vaimude, haldjate ja jumalate heatahtlikust saada. Andideks olid piid, liha, veri, vili, vill, tähtsamatel puhkudel ka loomad. Vahest harva ka inimesed. Pühad paigad hiied, järved, allikad Vägi eriline omadus teatud inimestel Hing kogu loodus arvati olevat hingestatud (animism) Taara, Uku muinaseestlaste hinged Muistne vabadusvõitlus 1208-1227 Ristisõdijate eesmärgid: · Ristiusu levitamine preestrid · Saada maad feodaalid · Saada kauplemise võimalusi kaupmehed Keskused: · Riia 1201 · Ojamaa e Gotland Albert ristisõdijate juht, osales kõigis lahingutes Lembitu Sakala vanem. Suri 1217 (Madisepäeva lahingus) Kaupo liivlaste juht. Suri 1217
Muinasaja inimesed olid loodusega väga tihedalt seotud, kuid nad ei osanud seletada neid ümbritsevaid loodusnähtusi. Nad pidasid esemeid ja loodusnähtusi elavaks. Nii arvati, et päikesel, kuul, tuulel, veel ning igal loomal, linnul, taimel ja kivil on oma hing. Jumalatele tehti ohverdusi ning läbi selle loodeti saada head saaki või ka ravi parasjagu vaevavate haiguste vastu. Ohvripaikadeks olid näiteks kivid, üksikud puud, allikad, harvemini mäed, järved, jõed. Loodususundid ehk animism on säilinud ka tänapäeval, põhiliselt Mustas Aafrikas, Aasias ja polaaraladel, kus on palju loodusrahvaid. Hiljem hakkasid levima ja välja kujunema üha uued usundid. Üks maailma levinumaid usundeid, kristlus, on tekitanud läbi aegade konflikte ning lausa sõdasid, näiteks ristisõjad aastatel 1096 1270 (1291). Ristisõdade algne deklareeritud eesmärk oli Püha Maa vabastamine muslimitest, ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad
annaabi.ee 
