Whale There are 13 species of great whale and several species of smaller whales. Whales are large, intelligent, aquatic mammals. Whales have many features that we- other mammals have. Such as four-chambered heart,hair, they are warm- blooded. They are the only mammals, other than seacows , that live their entire life in the water, and the only mammals that have adapted to life in the open oceans. Whales are not fish, because they have lungs and they breath air with them.What is special about the whales is their size. They are enormous. Whales are about 29 m long, height is the 9 sotry building. Many whales exhibit behaviors such as breaching and tail slapping that expose large parts of their bodies to the air. These mammals communicate with one another using whale songs, which often sound very high-pitched to the human ear. These songs are unique and fascinating even may be scary. ...
Käitumine 7. Sinivaala püük ja kasutamine IV. Kokkuvõte V. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus KAS TEADSID SINIVAALAST, ET... 2 * Suurim teadaolev isasloom, kellest on kirjalikke märkmeid, oli 31 meetrit pikk. Emasloomad on veelgi pikemad. Kõige raskem registreeritud vaal kaalus 178 tonni. * Inglastest vaalapüüdjad kutsusid sinivaala ,,väävlipotiks", kuna põhjapoolsetes vetes ujudes katab vaala rohekaskollaste ränivetikate kiht, mis tema looduslikku värvust varjutab. * Korsettide valmistamiseks kasutati kunagi nn. vaalaluid, mis tegelikult olid vaala kiusplaadid. Armastan ise vett ja ujumist, seepärast on sinivaal minu jaoks väga huvitav. ELUKOHT Sinivaal (Balaenoptera musculus) elab kõikides maailmamere osades, välja arvatud rannikumeres ja troopilistes vetes. Esineb laialipillutatud aladel kogu maailmas, peamiselt Arktika ja Antarktika vetes.
Sinivaala keha on sihvakas, pea madal ja lame, laia suuõõnega. Ninamikust poole kehapikkuseni on 55-68 nahakurdu. Loivad on ahtad, need talitavad sügavustüüridena ja põõretel. Seljauim on väike, asub kaugel taga. Sinivaala saba on horisontaalsete labadega. Uimepooled lamedad ja jäigad nagu autokumm. Saba lükkab keha vees edasi nagu laeva propeller. Vaal tõstab ja langetab saba suurte lihastega, mis kinnituvad selgroo üla-ja alapoolel. Uimelihased moodustavad vaala kehast kolandiku. Sinivaala värvus on tumehall, helesinise varjundiga, kirjatud helehallide laikude ja marmormustriga. Sinivaala hingamine Sinivaal hingab kopsudega, kuhu õhk satub sissehingamisel ja kust väljub väljahingamisel pealae eesosas asetseva hingatsi kaudu. Vee alla sukeldumisel hingats sulgub klapiga. Vee all saab sinivaal olla 1,5 tundi, tavaliselt kestab sukeldumine 1 tund. Väljahingamisel tekib veeaurust ja piiskadest
MK13-TE1 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. POSTIMAJA RIMI.................................................................................................................4 3. MAKSIMARKET VAALA KESKUS....................................................................................5 2 Fariza Imanova Kalaletti väljapanek MK13-TE1 SISSEJUHATUS
arengut võimaldavad piirid. Sajandi keskpaigaks ei suutnud paljude vaalaliikide arvukus enam taastuda ja vähenes drastiliselt. 1986 keelustas Rahvusvaheline Vaalapüügikomisjon äriotstarbelise vaalapüügi, et vaalavarud saaksid taastuda. Sellest ajast on paljud riigid vaalapüügi täielikult keelanud. Kuid Norra on seda tasapisi jätkanud. Praegu võib vaalu püüda vaid teaduslikul eesmärgil, aga Norras on lubatud püüda 600 vaala aastas liha saamise eesmärgil. Kala kasvatus Norras sai alguse 1980. aastatel, kui suudeti kunstlikes tingimustes kasvatada esimesed lõhed. Praegu moodustab lõhe 90% kogu Norras kasvatavast kalast. Palju kasvatatakse ka vikerforelli.
Seejärel ujub vetesügavustest nähtavale planktonit suurte "ampsudega" haugates. Pannes lõuad poolkinni, pumpab vaal vee välja ning hoiab planktonit plaatide kiustes kinni. SINIVAAL JA INIMESED Oma hiiglaslike mõõtmete tõttu on sinivaal olnud vaalapüüdjate põhieesmärgiks. Tema suur kere töödeldi ümber rasvaks ning tema kiusplaate aga kasutati korsettide valmistamiseks. 1930.-31. aasta püügihooajal tapsid vaalapüüdjad Antarktika lähistel ligikaudu 30 000 vaala. Kaasajal nende arvukus kasvab, kuigi neid on järel veel vaid 10 000. Vaalade ning teiste vaalaliste kaitsele pühendavad tänapäeval suurt tähelepanu ka maailma mõjukaimad looduskaitseorganisatsioonid. KAITSE Alates 1986. aastast on vaalaliste püük oluliselt vähenenud. Üha sagedamini täheldatakse sinivaalade paljunemise kasvu. Selle imetaja kaitse peab siiski kestma veel vähemalt sajandi, et võiks kindel olla selle liigi säilimises. LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID
2.1 Peaaegu kõik maailmamered ja ookeanid kannatavad ülepüügi all. kalavarud on seetõttu vähenenud. 2.2 Ranniku meredest paljud on reostunud. Maailma kõige reostunud meri on Läänemeri, Lisaks on reostunud vahemeri, kariibi meri. Kala hind kasvab aina. Kasvandus nõuab raha rohkem. 3.) Meetmed maailma kalanduse jätkusuutlikuks arenguks. 3.1. Püügi kvoodid. Riikide või firmade vahelised kokkulepped püügimahtude osas. Näiteks On maailma riigid leppinud, et tööstuslikku vaala püüki ei toimu. Räägitakse, et püütakse vaala teaduseks. Eesti ja vene Leping püügi mahtude osas peipsi järve. Suur AGA röövpüüdjad ei hooli mingitest kvootidest. 3.2 Kokkuleppe püügiviiside suhtes. Harrastuskalapüüdjad võivad püüda ainult õngega. Elektriga püük on keelatud, dünamiit ka keelatud. 3.3. Püügikeelu alad. Looduskaitsealad. Püügikeelu ajad, Kudemisajad. 3.4. Rahvusvahelised konventsioonid mere reostamise vähendamiseks. Helcom konventsioon ,
Sinivaal Sinivaal on maailma kõige suurem imetaja.Emased kasvavad kuni 30 m pikkusteks ja isased kuni 25 m pikkuseks.Nenede kaal jääb 80 000-130 000 kg vahele .Sinivaala selg on tumehall sinaka varjundiga, küljed ja kõht helesinised. Heledad laigud vaala kehal on nahaparasiitide kahjustused. Vaalal on suur saba, voolujooneline keha, ujunahad need kõik aitavad tal vees kohastuda. Antarktika lähistel viibides toituvad vaalad eranditult planktonist. Vaal suudab ära süüa isegi 425 kg planktonit. Arktilistes vetes ringi ujudes toituvad vaalad kolme liiki vähkidest. Suurest kõhutäiest hoolimata on sinivaal võimeline arendama kiirust kuni 20- 30 kilomeetrit tunnis. Toitu hangib ta vee alla sukeldudes. Sinivaalal on suur
kalade alammõõdud Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon (NEAFC) - reguleerib mereahvena ja makrelli väljapüüki, laiendab kvootide kehtestamist merilutsule, moivale jmt Rahvusvaheline Läänemere Kalanduskomisjon (IBSFC) piirab kilu, tursa, lõhe väljapüügimahtu Läänemere avaosas, Soome lahes. Räime püüki ka Liivi lahes. Rahvusvaheline Vaalapüügikomisjon (IWC) 1868 1986 a püüti üle kahe miljoni vaala 1962a püüti 66 000 vaala 1986a keelustati IWC poolt vaalade töönduslik küttimine Vaalu võib püüda vaid teaduslikul eesmärgil Vaaladel on 2 suurt Piirangud soovituslikud kaitseala - India Vaalu kütitakse jätkuvalt ookeanis ja Antarktika ümbruses ( Nt. 1993 a-st on Norra liha saamise eesmärgil igal aastal püüdnud 600 vaala) Kalandus Euroopa Liidus Kalandus moodustab EL liikmeriikide SKT-st alla 1%
A. 1988 1993 Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakond. 2003. aastast EKA vabade kunstide dekaan. Personaalnäitused: 2004 "John Smith Narvas" (koos Kaido Olega) Narva kunstigalerii; "Kõnelevad majad" Arton galerii Budapestis; Rekalde, Bilbaos; "Verine Olümpia" Hobusepea galerii, "Üle Merkuuri Jõe" Pärnu Linnagalerii; 2003 "Design Jet 5000" (koos Kaido Olega) Viviann Napi galerii; "Marko und Kaido by John Smith". Eesti paviljon Veneetsia biennaalil; "Tunded" Vaala galerii; "John Smith. Marko und Kaido" (koos Kaido Olega) Tallinn Kusntihoone; 2002/2003 "John Smith Raplas" (koos Kaido Olega) Rapla Linnaraamatukogus; 2002 "Mistakes YforZ" (koos Lucy Harrisoni ja Pete Neviniga) Rotermanni soolalaos; "John Smith. Jumalate maailma" (koos Kaido Olega) EKA galerii; 2001 "Amentia" Platani galerii Budapest; 2000 Me Supernatural. Tallinna Kunstihoone galerii; 1999 The Chemistry of Being. Vaala Galerii; Eesti Saatkond Riias;
Ta sündis 1819. aastal New Yorgis. Kuna tema isa suri varakult, pidi Herman tööle minema ja sai keskkoolis käia vaid paar kuud. Ta proovis kõiksugu ameteid, kuid talle meeldis merel olla. Esimest korda ilmus teos Ameerika Ühendriikides 18. Novembril 1851. aastal. Selle raamatu pealkirjaks on ,,Moby Dick". Moby Dick oli vaal, keda laeva kapten tahtis iga hinna eest tappa. Raamatus räägitakse laeva meeskonnast, kes kõik alluvad kaptenile ja on valmis tapma vaala. Raamatu lõpus ollakse sellele väga lähedal, kuid vaal jääb ellu. Peategelaseks on Ishmael. Ta oli noor kooliõpetaja, kellele meeldis meri ja ta tahtis minna vaalapüügilaevale tööle. Ta oli pärit New Yorgist ning oli abivalmis ja sõbralik . Tegevuse toimumise aeg on umbes kolm aastat. See ei mõjuta eriti tegelasi. Kohaks on loomulikult meri. Raamatus on üks konflikt. Kui enamus meremehi on nõus kaptenit aitama, siis üks
Enne inimasutuste teket elas maismaal vaid polaarrebane On kohatud 369 linnuliiki Roomajad ja kahepaiksed puuduvad Saart ümbritsev meri on kalarikas Islandi lambakoer Tavaline Islandi talukoer, kes ainuke koeratõug Keskmist kasvu, pikema karvaga, kikkis kõrvadega Ei ole väljaõppinud talukoer Kasutatakse hobuste, lammaste karjatamisel, samuti koduvalvuritena Kuulekas ja vastupidav Toit Söövad vaala, hülge, kala ja lambaliha Hommikusöögiks kaerakört koos piimaga Islandi heeringad on kvaliteedi poolest maailmakuulsad Maitseaineid lisatakse toidule tagasihoidlikult Söövad väga palju liha Peamine tegevus Karjakasvatus- karjatakse lambaid, lehmi, hobuseid Kalapüük- püütakse lõhelisi Maaharimine, mis on raske, sest ainult väike osa maast on viljakas http://www.loodusesober.ee/artikkel1640_1635.html
Laamad riivivad kuuma täpi kohal ja sellest üleminekul tekib vulkaanide jada Mandrilise maakoore liikudes üle kuuma täpi tekib võlvkerge, mille tulemusel maakoor rebeneb ja toimub mandriline riht. Selline nähtus on nt. Ida-Ranniku murrango joon. Tekib magmakolle Laava magma, mis on vabanenud gaasidest Vulkaane on 2 tüüpi: kilpvulkaanid ja kihtvulkaanid Kilpvulkaan magma on hästi liikuv, väikese viskoovsusgea, aluseline ja räni vaene, gaaside vaene, voolab rahulikult pikkade vaala vooludega maale MAUNA LOA Kihrvulkaan magma on viskoosne ja happeline, laama tardub kiiresti kilimanjaro, ekna , vesuuv, Krakatau Vulkaanid tekitavad kahju suur hulk saastegaase paiskub õhku ja satub õhku, laava voolud, mi hävitavad elustikku ja matavad . tekkida võivad mudavoolud Pos hea maapind kasvatamiseks, tekib tuhv (kivim), timps, palju mineraale, viljakas muld, saab kasutada energiaallikana MÄESTIKUD
koristavad. Naised korjavad ka puuvilju, mida kasvab seal väga ohtralt. Nende ainuke isand on piiskop, kes allub Sokrata piiskopile. Sokrata peapiiskopil aga pole mingit tegemist Rooma paavstiga. Ta allub Bagdadi peapiiskopile, kes läkitab saarele peapiiskopi. Sokrata saar asub neist kahest saarest ligi 500 miili lõuna pool. Elanikud on sealgi ristitud kristlased ja neid valitseb peapiiskop. Saarel on palju halli ambrat, mida saadakse vaala ja kaseloti maost. Vaalasid püütakse siin nõnda: esiteks on vaalaküttidel selle otstarbeks püütud palju tuunikala. Selle rasvase kala lõikavad nad tükkideks ja soolavad nad suurtesse tõrtesse. Siis sõuavad tosinajagu kalureid väikese laevaga merele. Otsitakse üles paras kogus kaltse või muid räbalaid, seotakse puntrasse ja kastetakse rasvasesse soolvette. Siis nad seilavad kogu päeva avamerel ja kuhu iganes nad ka ei
rakendada.Hetk peale lohe tapmist ja varanduse saamist jõuavab Wiglaf ja näeb aaret.Ta võtab aardest töid ja märgi, mis valgustab kogu ruumi ning tõttab kuninga juurde, kes on üleni verine.Ta toob Beowulfile juua ja peseb ka tema haavu mille lohe oli teinud.Beowulf sõnas: selle aarde eest tänan ma maailmade isandat ,et võisin selle oma rahvale võidelda.Beowulf soovib veel oma viimase palve ,et laevnikud hakkaksid Vaala maanina mäge kutsuma Beowulfi mäeks ja võtab omal kaelast kee, kiivri, käevõru ja turvise ning annab need Wiglafile.Beowulf sõnab :kõik mu omakesed viis norn ära ja neile ma pean nüüd järgnemia ja beowulf sureb.Mõne hetke pärast jõuavad Beowulfi ja Wiglafi juurde abimehed kellele wiglaf lausub ,et Beowulf maksis eluga suurima rikkuse eest ja nüüd saabuvad tema mehed häbis alles.Wiglaf laidab neid ,et tood kannavad rikkusi mille eest Beowulf maksis ja nemad neid ei vääri
Pelgulinna Gümnaasium KÜÜNAL Kätlin Kaera 10.05.09 Tallinn KÜÜNAL Küünla avastamise au ei kuulu ainult ühele riigile seda avastati erinevates maades iseseisvalt. Vanad egiptlased valmistasid küünlaid mesilasvahast umbes 3000 aastat eKr. 221.-206. aastat eKr tegid hiinlased neid vaala rasvast. Hiljem toodeti paralleelselt Hiinaga ka Jaapanis putukatelt ning seemnetest saadud vahast peenikesi küünlaid, mis mässiti paberisse, et saavutada soovitud kuju. Indias kasutati keedetud kaneelist saadud vaha, et valmistada küünlaid, mida kasutati pühades paikades. Tiibetis tarvitati aga jaki rasvast tehtud nn võid. Anglosakside kuningas Alfred Suur kasutas nn 4-tunnist küünlakella. Sellel olid jooned, mis aja möödumist näitasid. Hiljem leiutati ka 24-tunnise põlemisajaga
OKASMETSAD konspekt Geograafiline asend · Levivad nii Euraasias kui ka Põhja-Ameerikas. · Näiteks Euroopa põhjaosa, Soome Venemaa, Kanada. Kliima · Talved on külmad, umbes -10° kuni -20°. Venemaa aladel võib esineda ka -50° külma. · Suveperiood on soojem: umbes 10°-15°. · Keskmine temperatuur on -2° kuni -15°. · Sademeid keskmiselt ~500 . · Suvi on niiske. · Nii temperatuur kui ka sademed kõiguvad tugevasti. Veestik · Veestikud on näiteks: Ob, Angera, Leena, Aldan · Jõgede lammidel tekivad puis- ja laugesood · Suuremate jõgede ääres kuhjub mustjaspruun madalsoo turvas. Nii ka niisketel aladel. · Toitainevaeses märjas keskkonnas helepruun rabaturvas. Mullastik · Leedmullad · Vähese aurumise tõttu kannab maasse imbuv vesi sügavamale huumus- ja toitaineid. · Mulla ülaosas tuhkjashall toitainetevaene leedehorisont. · Allpool ainerikas sisseuhtehorisont. Taimestik · Erinevais piirkonnis erinevad okaspuuliigid. · Peamiselt igihaljad män...
kuid veerand neist elab magevees. Nt.Japonica krevett. · Merevees elavaid krevette leiti sügavamal kuni 5000 meetrit. KRILLID · Krillid ehk hiigelvähid. · Krevetisarnased, umbes 5 cm pikkuse.(1-2/6- 15) · Krillid võivad olla kõige arvukam loomaliik maailmas, neid elab KÕIGIS maailma ookeanides. · Peamiselt toituvad nad taimhõljumist. KRILLID · Krillid ise on toiduks lindudele, hüljestele, kaladele ning vaadadele. *norra keeles vaala toit · Krille on ookeanides nii massiliselt, et nende parvi on isegi satelliidilt näha. · 1981.a Antarktikas, vähemalt 10 mln tonni. KRILLID · Koorikloom · Krillidel on ujujalgu viis paari. Võivad liikuda ka end "kokku tõmmates". · Kaaluvad umbes 1g. · * Teadlaste hinnangul on Antarktikas elavate krillide kogumass suurem, kui planeedil Maa elavate inimeste kogumass. · https://www.youtube.com/watch?v=UEmkwFZr5as KASUTATUD KIRJANDUS
Norra meri 7b Rait Rehemets ja Kenor Pille Norra mere geograafiline asend · Norra meri on Põhja-Jäämere osa. · Piirneb põhjas Teravmägedega, läänes Jan Mayeni saare, edelas Islandi, Fääri saarte ja Shetlandi saartega, kagus Skandinaavia poolsaarega. · Norra meri on ääremeri. Norra mere kaart Norra mere pindala · Mere pindala on 1 380 000 km². · Norra mere soolsus on 35. · Norra mere sügavus on kuni 3960 meetrit. · Keskmine sügavus:1383 meetrit. · Maksimaalne sügavus:3970 meetrit. Norra mere paiknemine · Norra meri paikneb külmas kliimas · Vesi ei külmu sest, seda läbib Põhja- Atlandi hoovus. Norra meres elavad taimed/loomad 1/2 · Loomad: · Vaalad: on vaalaliste (Odontoceti) seltsi kuuluvad vee-elulised imetajad, kes pole ei delfiinid (see tähendab sugukondadest delfiinlased (Delphinidae) ja jõedelfiinlased (Platanistoidae)) ega pringlid. Vaaladeks ei loeta ...
Seejärel hingab ta peas paiknevate pilude kaudu vee tugeva survega välja. See surve on nii tugev, et ulatub kuni 6 meetri kõrguseni. Paljunemine: Sinivaalad ujuvad ringi väikestes, kahest kuni neljast isendist koosnevates rühmades. Sigimine toimub troopikapiirkondade soojades vetes, seal sünnivad ka pojad. Suguküpseks saavad nad 4-5 aastaselt.Emane sünnitab 23 aasta tagant 68 meetri pikkuse järglase, keda imetab 78 kuud. Emase vaala piimanäärmetest erituv piim on väga toitev, seepärast võib vaalapoeg päevas juurde võtta kuni 100 kg. Vastsündinud poegi katab õhuke rasvakiht. Külmades vetes ei jääks nad muidu ellu. Äsja sündinud sinivaal on umbes 7 meetri pikkune ja ta kaalub kuni 3 tonni! Väike vaalapoeg toitub emapiimast. Ta joob ära üle 600 liitri piima päevas. Selle aja sees kasvab ta 15 meetri pikkuseks ning peale seda suudab ta ise toitu hankida. Toitumine ja jahtimine:
OKASMETSAD konspekt 1) Geograafiline asend 2) Kliima 3) Veestik 4) Mullastik 5) Taimestik 6) Loomad 7) Inimtegevus ja keskkonnaprobleemid Geograafiline asend Levivad nii Euraasias kui ka Põhja-Ameerikas. Näiteks Euroopa põhjaosa, Soome Venemaa, Kanada. Kliima Talved on külmad, umbes -10° kuni -20°. Venemaa aladel võib esineda ka -50° külma. Suveperiood on soojem: umbes 10°-15°. Keskmine temperatuur on -2° kuni -15°. mm Sademeid keskmiselt ~500 a . Suvi on niiske. Nii temperatuur kui ka sademed kõiguvad tugevasti. Veestik Veestikud on näiteks: Ob, Angera, Leena, Aldan Jõgede lammidel tekivad puis- ja laugesood Suuremate jõgede ääres kuhjub mustjaspruun madalsoo turvas. Nii ka niisketel aladel. Toitainevaeses märjas keskkonnas helepruun rabaturvas. Mullastik Leedmullad...
arktilistes vetes aga lisaks veel kolmest liigist vähkidest. Planktoni esinemistihedus on jäistes vetes 20 korda suurem kui troopilistes. Sinivaala liikumiskiirus on 20-30km/h. Sinivaalad sukelduvad kuni 500m sügavusele ja võivad vee all olla isegi kuni 2 tundi. Sinivaal on vaalapüüdjate põhieesmärk. Tema keha töödeldi ümber rasvaks ja kiusplaatidest tehti korsette. 1930-´31 aastal tapsid vaala - püüdjad Antarktikas ära u. 30 000 sinivaala. Praegu nende arvukus kasvab, kuid sinivaalu on alles siiski u. 10 000. Sinivaalade kaitsele pühenduvad paljud looduskaitse organisatsioonid. Sinivaalad elavad kuni 80-aastaseks. Keskkond: Kui ta käib sügaval saaki otsides, ujub ta vahepeal vee peale, et õhku hingata. Seejärel hingab ta peas paiknevate pilude kaudu vee tugeva survega välja. See surve on nii tugev, et ulatub kuni 6 meetri kõrguseni.
kajalokatsioonil välja saadetavaid helilaineid. Hüpped: Vahepeal hüppavad vaalad veest välja ning langevad, selg või külg ees, tohutu valju plartsuga tagasi vette. Sellist käitumist on täheldatud enam-vähem kõikidel vaalaliikidel. Bioloogide arvates kasutavad vaalad neid hüppeid liigikaaslastega suhtlemiseks- vali plarts kostab vee all mitme kilomeetri kaugusele. Osad vaalad kasutavad ka hüppeid saagi halvamiseks ja ehmatamiseks. Reisijad vaala kehal: Osad vaalad koguvad ujudes oma kehale ,,reisijaid". Kõige tavalisemad neist on tõruvähid ja vaalaväivid. Tõruvähid kinnituvad tugevalt vaala nahale ja toituvad möödaujuvast hõljumist. Vaalaväivid on aga parasiidid, kes vähikodade vahele peidetult poevad vaala naha sisse ning toituvad sellest. Nad mõlemad ärritavad vaala ning vaal üritab ennast millegi vastu hõõrudes kutsumata külalistest vabaneda.
Hülged, merihobud, karbikarjad, grislikarud, hundid, rebased, nirgid, vöötoravad, rongad, lumepüüd ja kakud. Peamine tegevusala: hülgejaht. Selle ajal elati igludes. Veel tegeleti vaalapüügi ja morsajahiga. Alaska inuitid ehitasid karmakeid(kuplikujulised onnid). Jumalate asemel usuti jahiloomade vaimudesse. Looderannik: Leebe ja niiske kliima. Palju lahtesid. Tegeleti kalapüügi, vaala, hülge, pringli, merilõvi ja merisaarmajahiga. Tehti palju käsitööd. Ehitati tootemisambaid(seedripuust). Peeti pidusööke, mis näitasid jõukust. Kirdepiirkond: Põhja pool tegeleti koriluse ja küttimisega, lõuna pool kasvatati maisi, ube, kõrvitsat ja melonit. Räägiti algonkiri keelt. Põhja pool elati tipiides ja vigvamides. Lõuna pool puitsõrestikuga pikkmajades. Mängiti lacrosse. Kagupiirkond: Niiske, viljakas, taime ja loomarikas.
Rasvad-rasvhapete ja klütserooli estrid. Rasvade leidumine-taimsed rasvad, hülge ja vaala rasv vedelad. Loomsed on tahked(siga). Taimsed on seemnetes. Füüsikalised om:värvuseta, lõhnata, maitseta, vees ei lahustu, kõrge keemistemp, madal sulamistemp, kõrge toiteväärtus. Rasvumine rasva kui estri hüdrolüüsil saadakse rasvhape ja glütserool mis oksüdeeritakse CO2 ja H20'ks liigne osa rasvhappest mida inimene ära ei kuluta muudetakse rasvaks ja ladestub rasvakihina. Rääsumine on rasvade hapendumine õhuhapniku ja osaliselt ka valguse mõjul
Ühesõnaga on absoluutne tõde reaalsus ja õiged vastused. Samas on minu jaoks olemas ka suhteline tõde. Relatiivseks pean ma sellist tõde, mida ma enda arvates tõeks pean, nagu ka see arvmust väljendava jutu mõte. Suhteline tõde võib minu jaoks olla ühtmoodi ja mõne teise inimese jaoks teistmoodi. Igaühel võib olla oma suhteline tõde. Tõe suhtelisust tõestavad ka erinevate ajastute arvamused elust ja olust. Näiteks arvati kunagi, et maakera on kolme vaala peal ja seda peeti sel ajal tõeks. Tänapäeval ollakse kindlad selles, et planeet Maa on kera kujuline. Mulle tundub, et kõik on selles kindlad, kuid võib-olla avastatakse umbes tuhande aasta pärast, et maakera on hoopis nagu ümarate nurkadega täring või midagi sellist. Ka üldtunnustatud väited võivad aja jooksul muutuda. Minu arust on tõde see, et korraga eksisteerib nii absoluutne kui ka suhteline tõde. Just eelmist lauset
KAMI erinevad õpetused Jaapanis, igas orus olid oma kogukonnad. Orgudest välja ei reisitud. Arvati, et mägede taga ongi teispoolsuse elu. 8.sajandil oli juba budism Jaapanisse jõudnud Hakati õppima hiina keelt, et mõista hiina keelseid buda kirjutisi, mis kingiti keisrile. Kohalikud KAMId ühendati üheks usuks. SHINTO ühendati kõik KAMI-d üheks religiooniks, ning pandi kirja ka ühine raamat, millest sai esimene jaapani keelne raamat. BUDISM JAAPANIS ,, kaks suurt vaala Jaapani budismis" · Tendai koolkond · Shingsu koolkond A on ,,kõikide tähtede ema". Kõige algus ning kõige olulisem asi. A vabastab. Puhta maa õpetused · Jodo shu · Jodo- shinsu Myoan Eisai rinzai koolkond- siin kasutatakse lühikesi mõistujutte, mille abil üritatakse inimese mõistmist avaradada (KOAN). Eihei Dogen soto koolkond Zhuangzi (369-286) - Mõtlemis koolkond. - Kui tahad konnast aru saada, siis peab kõhuga tunnetama seda.
Vees võib vaal olla väga liikuv. Vaalalistel on kaladega sarnane kehakuju, võimas saba ja tugevad lihased. Nagu kõik imetajad, hingab vaalgi kopsudega. Kopsude kaudu saab ta hingamiseks õhku. Selleks, et hingata, tõuseb vaal veepinnale. Toitudes või hädaohu eest varjudes võib vaal vee all viibida pool tundi või veel kauemgi. Ükski vaalaline ei lahku aga veest: nad ei suuda elada kuival. On selge, et vaalapoeg peab oskama ujuda oma elu esimesest tunnist peale. Vaala pojad sünnivad väga suurtena. Sinivaala poeg on sündides 7- 8 meetrit pikk. Vastsündinud vaalapoeg püsib paarkümmend minutit vees nagu õngekork, alles siis hakkab ujuma. Vaalapoeg ei uju kaugele. Ainus, mida ta nüüd vajab, on ema nisa. Torru keeratud keelega haarab poeg nisa ümbert kinni. Ema pritsib piima pojale suhu. Sinivaala poja päevane piimaportsjon on 200- 300 liitrit. Poeg toitub piimast kuus või seitse kuud. Vaalad kasvavad väga kiiresti. Pooleaastane
Euroopa norra, island toidukala, export. Suurimad kalakasvatajad: 90% aasias Hiina, India, Indoneesia. 10% - Norra, Usa, Tsiili. Suurimad kalapüügiõiguste müüjad: Atlandi ookeani lõuna osa LAV, Angoola, Namiibia, Argentiina; Usa, Kanada; vaikse ookeani saare riigid. Püügi kvoodid: Riikide või firmade vahelised kokkulepped püügimahtude osas. Näiteks on maailma riigid leppinud, et tööstuslikku vaala püüki ei toimu. Räägitakse, et püütakse vaala teaduseks. Eesti ja vene Leping püügi mahtude osas Peipsi Järve. Suur AGA röövpüüdjad ei hooli mingitest kvootidest. Kokkuleppe püügiviiside suhtes: Harrastuskalapüüdjad võivad püüda ainult õngega. Elektriga püük on keelatud, dünamiit ka keelatud. Püügikeelu alad: Looduskaitsealad. Püügikeelu ajad, Kudemisajad. Rahvusvahelised konventsioonid mere reostamise vähendamiseks: Helcom konventsioon , ühinenud kõik Läänemere riigid. Sh Venemaa
Seetõttu on ühiskond sotsiaalselt suhteliselt homogeenne. Norra impordib peamiselt mootorsõidukeid, masinaid, seadmeid, metallitooteid, metallimaake ja vanametalli. Teenuste impordist moodustavad suurema osa turism, finantsteenused ja laevandustasud. Norra suuremad impordipartnerid on Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Taani, Hiina ja USA. Rahvastik on suhteliselt hästi arenenud, kuna Norras on kõik võimalused õppimiseks. Väga paljud inimesed saavad tööd kalandusest või vaala püügist, mis on Norras väga suure osakaaluga. Norra on paljudele talvel reisi paigaks, kuna seal on kõrged mäed ning seal on turism hästi arenenud. Norras on suurim põlisrahvas saamid, keda on 30...40 tuhat. Põhja- Norras elab ka soome päritolu kveene. Norras on märkimisväärsel hulgal immigrante muu hulgas Poolast, Pakistanist, Vietnamist, Iraagist, Somaaliast ja Türgist.
LUGEMISTEST “KAPTEN GRANTI LAPSED” Märgi üles õige vastusevariant! Hindamine: 1820 punkti 5 1417 punkti 4 1013 punkti 3 1. KÜSIMUS Kapten Granti pudelkiri leiti a. vaala kõhust b. hai kõhust c. hülge kõhust d. merihobu kõhust 2. KÜSIMUS Kapten Grant oli kadunud olnud a. 2 aastat b. 3 aastat c. 5 aastat d. 6 aastat 3. KÜSIMUS Kapten Granti kirjades oli säilinud vaid laiuskraad, see oli a. 31 kraadi b. 37 kraadi c. 42 kraadi d. 45 kraadi 4. KÜSIMUS Laeva nimi, millega kaptenit otsima mindi, oli a. Disbot b. Darelack c. Duncan d. Delwek 5. KÜSIMUS Mary oli a. 16aastane b. 18aastane c. 20aastane d. 21aastane 6. KÜSIMUS Robert oli a. 10aastane b. 12aastane c. 14aastane d. 15aastane 7. KÜSIMUS Geograaf Paganel oli rahvuselt a. šotlane b. inglane c. iirlane d. prantslane 8. KÜSIMUS Mary ja Roberti ema suri a. Robertit sünnitades b. pika haiguse tagajärjel c. autoõnnet...
Islandi ja Norra kalanduse ülevaade 1.osa: Norra kalandus · Kalatööstus on Norra rannikupiirkondade selgroog. Kalapüük, -töötlemine ja -kasvatus annavad tööd rohkem kui 30 000 inimesele. Aastane kala ja kalatoodete ekspordimaht on umbes 30 miljardit Norra krooni. See on Norra üks suuremad ekspordisektoreid. Niisiis on Norra jaoks ülioluline mereliste elusvarude õige haldamine. Järgmises slaidis saate teada, kuidas nad seda siis haldavad. · Norra on kalanduse osas väga arenenud. Väga kõrge kvaliteet. · Enamik Norra kalapüügist toimub Norra majandustsoonis (Exclusive Economic Zone), mis on neil väga suur - 819 620 km2 ümber ranniku. · Kogu kalapüügitsoon on neil 1,878,953 km2. · Põhiliselt püütakse järgmisi kalaliike: Hiidhuulkala, tursk, soomuslest, euroopa süsikas ehk pollak, heeringas, kilttursk, makrell, krevett jne. · Tänapäeval moodustab lõhe 85% kogu Norra kalakasvatuse müügimahust. S...
mitmekesistumine b. Erinevused mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid 3) Selgita järgnevad mõisted. a. Uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke ehk progress. (täiumine) b. Erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine ehk divergents. (mtmekesistumine) c. erineva päritoluga organismide sarnastumine samades elutingimustes (kala, vaala, hülge kehakuju, jösemete kuju) ehk konvents. (sarnanemine) 4) Mis või kes on pildil? 1. Ürglind 2. Selgroogsete ning selgrootute sarnasus 3. Tõuaretus 4. Trilobiit 5. Homoloogilised organid 6. Kohastumine 5) Järjesta järgmised kvalifikatsiooni astmed väiksemiast suuremani: (hõimkond, selts, perekond, liik, sugukond, klass, riik) 1. Liik 4. Selts 7. Riik 2. Perekond 5. Klass 3
JÄÄVÖÖND Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. KLIIMA. Jäävööndis on õhutemperatuur kogu aasta alla O °C. Lühikesel suvel levivad lumest vabanenud aladel külmakõrbed. Pooluste lähedal on aasta läbi külm, sest päikesekiired langevad sinna suvelgi väga väikese nurga all ning peegelduvad helevalgelt lumepinnalt suuremalt jaolt atmosfääri tagasi. Talvel valitseb ligi pool aastat lausa pimedus polaaröö. Seda pimedust leevendavad vahel kõrgetes atmosfäärikihtides tekkivad omapärased valgusnähtused virmalised. Kuna õhk on külm, valitseb jäävööndis laskuvate õhuvoolude tõttu aasta läbi kõrgrõhkkond. Tuul puhub enamasti poolustelt väiksemate laiuskraadide suunas. Sademeid on vähe ja need langevad alati lumena. Et sula esineb harva, siis lumekiht üha pakseneb. Suure surve all tihenevad alumised lumekihid järjest kõvemaks, muutudes lõpuks ...
Paide Ühisgümnaaium Okasmets Referaat Karmen Tafitsuk 7.b klass Paide 2010 TUTVUSTUS Okasmetsad levivad katkematu vööndina läbi kogu Euraasiua ja Põhja- Ameerika. Okasmetsade teine nimetus on taiga, mis on tulnud vene keelest, sest Siberis on suured okasmetsad. Okasmetsades on kliima mahedam. Talved on sisemaal külmad, aga suvel see-eest üpris palavad. Okasmetsad piirnevad põhjapool metsapiiriga, mis enam-vähem ühtib põhjapolaarjoonega. Sellest piirist kaugemal põhjas ei saa enam metsad kasvada, on vaid üksikud puudetukad paremate kasvutingimustega kohtades. http://userpage.fu-berlin.de/~rpeter/images/eco/taiga.jpg ASEND JA KLIIMA Taiga- ehk okasmetsavöönd on noor loodusvöönd, kuna tekkis viimase 10000 aasta jooksul pärast viimast mandrijäätumist. Nii Euraasias kui ka Põhja- Ameerikas hõlmab see ulatuslikke igikülmunud alasid. Taigavööndis on jahe ja niiske suvi...
Island 2018 Üldiseloomustus Kaugus mandrist - 1500 km Atlandi ookeani põhjaosa Islandi vabariik Atlandi ookeani keskahelik Põhja-Ameerika laama ja Euraasia laama piiril kuuma täpi piirkond vulkaanilise tekkega saar saare kogupindala - 103 000 ruutkm 65 N, 18 W Pinnamood: mägine, vulkaanilised mäed laavaväljad, liustikud, geisrid, fjordid keskmine kõrgus 557 m merepinnast Islandi vulkaaniseljaku ülevaade Laamtektoonika Island asub kahe laama - Euraasia ja Põhja-Atlandi laama piiril lahknevad laamad vulkaanilised protsessid, pidevad maavärinad, vulkaanipursked vulkaanilisi mägesid kokku 130 läbilõige saarest: Ühe maavärina iseloomustus 29. mai 2008, Islandi lõunarannik, ulatus põhjarannikuni Richteri skaalal 6,3 magnituudi sügavus 2 km Väljavõte seismograafist 29. mail 2008. aast...
Aja jooksul muutused kinnistuvad ning tekib ristumisbarjäär lähtepopulatsioon isendiga. Nii tekibki uus liik. 7. Milliseid tõendeid evolutsiooni toimumisest saab: a) erinevate liikide ehituse võrdlemisel Organismide ehitus on muutunud aja jooksul keerulisemaks. Paljudes varem elanud organismides võib ära tunda hilisemate vormide eellasi. Erinevate organismide ehituses võib leida sarnasusi. Näiteks on praegu elavatel selgroogsete loomade (konna, linnu, vaala, inimese) jäsemetel on sarnane põhiehituselt. Tõenäoliselt on need organismid arenenud ühistest eellastest. b) erinevate organismide DNA võrdlemisel Saab kindlaks teha organismidevahelise suguluse. Paljudel liikidel on sarnane DNA ja sarnased kehavalgud, mis viitavad nende lähedasele sugulusele. Näiteks verevalk hemoglobiin on ühesugune inimesel ja simpansil, gorillal aga inimese omast mõnevõrra erinev. c) selgroogsete loomade loodete võrdlemisel
1/3 jõuab meredesse õhu kaudu, 12% laevaliiklusega ja 10% on uputatud merre tahtlikult (dumping). Dumping heitmete kaadamine merre. On uputatud ka radioaktiivseid jäätmeid, tööstusmürke, veekogu süvendamisel tekkinud jääke. 90% dumpingust on süvendamise jäätmed. *Igal aastal satub kalurite plastmassvahenditest merre umbes 150 000 tonni plastikut ning peale selle heidetakse suures koguses plastmassi merre ka laevadelt. Tagajärjeks: miljonite merelindude ja umbes 100000 vaala, hülge ja delfiini hukkumine plastmassi satub seedetrakti või siis takerdub loom plastmassi ja hukkub. Nafta Igal aastal satub merre rohkem kui 3 miljonit tonni naftat. 1/3 maailmas tarvitatavast naftast transporditakse ühelt mandrilt teisele meritsi. · 50% - maismaa allikatest (õnnetused jms) · 24% - meretransport (18% lossimine 6% õnnetused) · 13 % atmosfääri kaudu · 10 % looduslikest allikatest · 3% merel puurimine Suurimad naftaõnnetused Läänemerel on olnud:
lõhkeainetena 16) Osata iseloomustada fosforhappe estreid on tähtsal kohal organismis energia muundamise protsessil, näiteks ATP. Osad on väga mürgised ja kasutatakse taimekaitsevahendina (metafoss) 17) Osata iseloomustada dünamiiti kui nitroglütseriini segada pulbrilise ainega, saadakse dünamiit 18)Mis on rasvad? Rasvhapete ja glütserooli estrid 19)Osata kirjutada rasva tekkimise võrrandeid (rasvhappe valem on ette antud) 20)Rasvade leidumine. Taimsed rasvad, hülge ja vaala rasv on vedelad. Loomsed rasvad on tahked 21)Rasvade füüsikalised omadused värvuseta, lõhnata, maitseta, vees ei lahustu, kõrge keemistemp. madal sulamistemp. kõrge toiteväärtus, rääsuvad õhu käes 22)Mis on rääsumine? Kuidas seda vältida? Rääsumisel tuleb juurde ebameeldiv maitse ja lõhn ja vältimiseks kasutada antioksüdante 23)Rasvade keemilised omadused (hüdrolüüs aluselises ja happelises keskkonnas) 24)Miks inimene rasvub
eputada väga dekoratiivsete jalutuskeppidega. Jaltuskeppide tehaseid avati üle euroopa, Londonis, Pariisi ja Viinis. Käepidemetena kasutati tihti looma motiive nagu hiired, kotkad ja erinevad koeratõud. Laienes ka materjalide valik. Kasutati merevaiku ja vääriuskive. 7 Ükskõik, miseluala esindaja sa olid oli olemas sellele vastav kepp. Meremehed kasutasid kepi käepidemetena vaala hambaid, jahimehed loomad küüsi jne. Väärispuitu ja eksootilisi materjale imporditi sisse kolooniatest Suurbritanniasse. Tüübid 8 Sisukord Table of Contents Sissejuhatus........................................................................................................... 1 Teema valik............................................................................................................
KONTROLLTÖÖ 12. klass EESTI KIRJANDUS PAGULUSES 1. Mis aitas paguluses säilitada kirjandusklassikas levinud vorme ning hoiakuid? 2p. Välismaal said Eesti identiteedi kandjateks kultuuri- ja seltsielu. Korraldati üritusi ja koonduti erinevatesse organisatsioonidesse. Eestlasi ühendasid ajalehed ja ajakirjad ning ka ilukirjandus. Kirjanikud olid tähtsal kohal, nad kehastasid paljudele väliseestlastele rahvuslikku kangelast. B. Kangro algatusel loodi 1950.aastal Lundis kõige olulisem eesti kirjastus, Eesti Kirjanike Kooperatiiv (EKK). Kirjanduses sai eestlaseks olemine veelgi tähtsamaks kui varem. Eestlus oli seotud minevikunostalgiaga. 2. Nimeta pagulasluule kaks suunda. 4p. Uusromantiline luule, jõudis eesti kirjandusse sajandi algupoolel. Unustatud vana taasavastamine, hakati julgelt kasutama lorilaulu võtteid. 3. Nimeta ,,kolm vaala", kellele hakkas toetuma pagul...
Pilgrimi omaniku naine,laps ja sugulane,prõuaWeldon,väike Jack ja sugulane Benedikt tahtsid minna Ameerikasse koju.Nii ta tegigi. Nad olid umbes nädal merel olnud,kui Dick Sand,laeva kõige noorem meeskonna liige nägi midagi kahtlast kauguses.Nad sõidsid sellele lähemale ja nägid,et see oli pooleldi kummuli laev.Mindi laevale kust nad leidsid viis poolsurnut neegrit ja koera.Nende nimed olid Herkules,vana Tom,Austin,Bat ja Akteon. Mõni aeg hiljem nägit nad suurt vaala kellest nad saaksid oma mitukümmend tünni vaalarasva täis.Kapten Hull läks viie madrusega väikese paadiga, et vaal surmata .Ta jättis laeva Dick sandi käsutusse laeval olid veel viis neegrit koos prõua Weldoniga,väikese Jackiga,Dingoga,laeva koka Negoroga,sugulase Benedikti ja prõua Weldoni abilise Naniga.Kapten Hull ja madrused said surma vaalaga võideldes.Kõigi nõusolekul sai laeva kapteniks Dick Sand.
koekahjustuse. Seetõttu on mereimetajad tihti sunnitud hülgama oma eelistatud kodukohtasid. Külma sõja aegsed sonarsüsteemid ei olnud nii ohtlikud kui praegused, sest olid suunatud enamjaolt sügavamatele veekihtidele. Tänapäevased süsteemid aga mitte ainult ei oma võimsamaid tehnoloogiaid, vaid neid testitakse pidevalt madalates rannikuäärsetes vetes, samades paikades, mis on kodupaikadeks mitmetele ohustatud vaalaliikidele ning mereelukatele. (IFAW) KALASTAMINE Üle 300 000 vaala, delfiini ja pringli sureb igal aastas, sest on jäänud lõksu kalastusvõrkudesse või mehhanismidesse. Kui just surmaga juhtumid ei lõppe, siis rasked vigastused on enamasti loomale tagatud. Kui eelpool nimetatud imetajad on vangistatud võrku, siis on tagajärjeks pikk ja aeglane surm, mille põhjuseks kas hapnikupuudus või siis piineldakse ja võideldakse minemapääsemise eesmärgil. Tulemuseks on kuni luuni lõikehaavad, katkised lõualuud, amputatsioonid ja luumurrud
kasutusele ETK süsteemi Säästukaart. Järva TÜ ettevõtlusliigiks on tulundusühistu, millel on 2011. aasta jaanuari seisuga 3810 liiget. Ühistul on 49 erinevat kauplust: · kaks Maksimarketit Rakvere ja Paide Maksimarketid; · 10 Konsumit; · 21 A ja O kauplust; · viis E-Ehituskeskust; · kuus tööstuskaubakauplust; · kolm IKH Tööriistamarketit. Rakvere Maksimarket avati 1.detsembril 2007.aastal. Kauplus on Vaala keskuse ankurrentnik. Peale Maksimarketi on suurteks poodideks seal ka Apelsin, IKH Tööriistamarket, mis samuti kuulub Järva TÜ alla ning Spantal sporditarvetepood. (Joonis 1) Joonis . Vaala keskuse majaplaan 1.1 Ettevõtte valdkond Rakvere Maksimarketi tegevusvaldkonnaks on laia määratluse järgi jaekaubandus. Kitsama määratluse järgi tegeleb ettevõte toidukaupade, alkohoolsete jookide, tubakatoodete ja tööstuskaupade müügiga. Meie arvates on kõige täpsem kasutada
23.9. Elutingimuste muutudes liikide-moa, dodo, tarvas kadumine – väljasuremine 23.10. Sinilillede õite värvuse mitmekesisus Läänemaa metsas on divergents 24. Kirjuta mõiste seletusele vastav mõiste! 24.1. Erinevat päritoluga, kuid sarnased elundid, täidavad sarnast ülesannet- analoogilised elundid Too üks näide- kärbse ja linnu tiivad 24.2. Erineva päritoluga organismirühmade sarnastumine sarnastes keskkonna tingimustes- konvergents Too üks näide- kala, vaala ja hülge kehakuju 24.3. Sarnase ehitusega, ühise päritoluga ja ühise funktsiooniga kehaosad- homoloogiline elund Too üks näide- kassi, vaala, inimese, nahkhiire viievarbalised esijäsemed- sarnased luud 24.4. Ehituse lihtsustumine elukeskkonnas kohastumise tõttu- evolutsiooniline regress Too üks näide- tüüpiliselt parasiitidel
Kolmandal korrusel võtab külastajaid vastu kõige klassikalisem tuukriülikond koos selle juurde kuuluva varustusega. Seal on eksponeeritud laevanduse areng 1920. aastate algusest kuni 1990.aastate lõpuni. Seal leiduvad ka pildid ning informatsioon traagilistest "Estonia" hukust. Neljas korrus on pühendatud kalandusele ning siin on hea võimalus vaadata sisse vana kalatraaleri roolimajja. Peale kodumaa kalanduse on seal võimalik uurida ka seinale kinnitatud vaala selgroolüli. Muuseumi mõiste on väga lai, praegusel ajal igati laiem kui oli paarkümmend aastat tagasi. Mina võtan muuseumi kui avatud õpikeskkonda. Muuseumi üks põhilisemaid funktsioone on inimeste harimine. Muuseumid tegelevad väga suure hulga teemadega, mis on inimestele tähtsad, huvipakkuvad ning olulised seda teaduse, keskkonna, antiik- ja lähiajaloo, kunsti jne valdkonnas. Vanadel esemetel on kultuuriline ja emotsionaalne väärtus. Eriti olulised on
Millegi baasil toimub mingisugune eristumine (uute rühmade teke). Divergentsi teel tekkinud rühmad on enam- vähem sama arengutasemega (nt taim->õistaim->: roosõielised, liblikõielised, kõrrelised jne - ei saa öelda, et roosõieline on kuidagi parem kui liblikõieline) *VASTAND: evolutsiooniline sarnastumien ehk konvergents erinevat päritolu liikide sarnastumine elukeskkonna tõttu (nt kalad->imetajad, vaal: vaala ja kala voolujooneline keha). Analoogilised (erinev päritolu, erinev ehitus, sarnane funktsioon) ja homoloogilised elundid (ühine päritolu, sarnane ehitus, erinev funktsioon) 3.) väljasuremine organismirühma kadumine (hävimine) Maalt (tervelt maakeralt ei leia enam ühtegi selle liigi esindajat) Väljasuremine on: fooniline kogu aeg mingi liik sureb välja massiline suure katastroofiga seotud, lühikese ajaga surevad paljud liigid, terved perekonnad,
Poolto Lihaliik Suure- Paneerit Pooltoode/ Portsjon- Kuum- lisandid ode /Jaotust tükiline- ud tükelduskuj suurus töötlus ükk Portsjon- või u tükiline paneeri Väikese- mata tükiline Rostbii Veiselih Sisefilee - Portsjoneer 2-3 viilu Praetakse Praetud f a tervelt, itakse 1-1,5 portsjoni väheses liharooga välisfile välisfilee cm s, rasvas dele e, 1-2 kg paksusteks 3 ümberringi sobivad sisefilee tükkidena, viiludeks, valmidus lisandid. , seotakse astet reietüki d, sisemin e ...
Kirjavahemärgid Punkt Punkt pannakse (selle järel üks tähekoht tühikut): Väitelause järel. nt. Vanamees vahtis vareseid. Araabia numbriga kirjutatud järgarvsõna järele. nt. 9. (üheksas) Rooma numbri järele. nt. I. (esiteks) Tühikut ei jäeta sisepunkti puhul: Tekstis ilma punktita mingil põhjusel eksitada võivate juhulühendite järele. nt. e.m.a (enne meie aega) Järgarvu täpsustamisel tähega. nt. 6.a klass Läbinisti araabia numbritega kirjutatud kuupäevades. nt. 18.12.94, 08.02.2000 Tundide ja minutite, kroonide ja sentide, sporditulemuste ka meetrite ja sentimeetrite eraldamiseks. nt. kell 21.15, kurgikilo 4.50, viskas oda 74.16 Punkti ei panda: Eraldi reana seisva pealkirja ja allkirja järele. üldkasutatavate lühendite järele. nt. kr (kroon) Koma Komadega eraldatakse järgmised lauseosad: Järellisand. nt....
Neegrite nimed olid Tom, Bat, Aekton, Austin, Nan ja Herkules ja koer oli Dingo. Nad kõik said meestega lähedasteks. Ülejäänud päevad möödusid kõik tavaliselt, ainult toit võis saada reisi lõpuks otsa. Dingo ja Negro vahel oli kogu aeg mingi imelik side. Iga kord kui Negro oma nägu tekil näitas, hakkas koer urisema ja tahtis talle kallale tormata. Edasi sõites nägid nad eemal mingit musta täppi ja siis said nad aru, et see oli vaal. Nad arutlesid kõik, mis vaal see võiks olla. Vaala teadmine on püüdmisel tähtis, sest mõni on agressiivne, aga mõni ei ole. See vaal oli nimelt just agressiivne. Kapten Hullul oli liiga vähe püüdjad, ainult tema ja viis madrust. Tavaliselt püüdis ta suurema meeskonnaga. Kapten Hull jättis ka neegrid maha ja enne minekut ütles ta Dickile, et kui temaga midagi juhtub, siis sõida minema ja vii kõik sadamasse, aga kui ta lehvitab lipuga, siis sõida lähemale. Kahjuks oli vaalal ka poeg ja see tegi ta eriti agressiivseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
