STRESS Lisette Liis, Gerda- Triin Linn 10.a Stress Stress on emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Keskkonnasündmusi, mis kutsuvad esile stressireaktsioone nimetatakse stressoriteks Mis põhjustab? STRESSORID pingeline elukeskkond kui ka üksindus liiga raske vaimne või kehaline töö, tavapärase elurütmi ootamatu muutus, iseenda või lähedase inimese raske haigus, trauma, mure lähedase inimese pärast, elamine või töötamine sobimatutes kliimatingimustes väsimus ja kurnatus jne. Hea või halb? Stressi esineb kahte sorti: eustress ja distress Distress - halb ehk negatiivne stress. Eustress - hea ehk positiivne stress. Riskikäitumised Suitsetamine
Kliiniline psühholoogia Stress Keskkondlikud stressorid müra, liiklus, ilmastik, ülerahvastatud töökeskkond. Sotsiaalsed stressorid tähtajad, rahalised kohustused, suhetega seonduvad probleemid Füüsilised ja psühholoogilised stressorid arengulised kriisid, õnnetused, saavutusega seotud probleemid, haigused, negatiivsed kognitsioonid. Oliline siiski inimese taju, stressori tõlgendus. Loomkatsed tõid esile stressiga kaasnevad füsioloogilised muutused, eiras psühholoogilisi tegureid. Stressile reageerimise viisid on siiski erinevad ja füsioloogilised protsessid palju keerukamad kui pelgalt sümpaatilised. Lazarus ja Folkman, 1984
rea haigustega. Vabad radikaalid ja teised reaktiivsed osakesed Molekulid võid nende fragmendid vähemalt ühe paardumata elektroniga = vabad radikaalid Ülireaktiivsed Kutsuvad esile kiirelt toimuvaid ahelreaktsioone: R+AHRH+AA+B... ja A+AA- A · Hüdroksüülradikaal OH · Superoksiidi radikaal O2- · Lämmastikoksiidi radikaal NO · Lämmastikdioksiidi radikaal NO2 Pro-oksüdandid Oksüdatiivsed stressorid ehk pro-oksüdandid on hapniku reaktiivsed osakesed või faktorid: · Hapniku reaktiivsed osakesed · Raua- ja vaseioonid · Raskemetallid · Ravimid · Kiirgus Väikestes hulkades on meis moodustunud oksüdatiivsed stressorid hädavajalikud meie keha normaalseks talitluseks. Oksüdatiivsed stressorid o Superoksiidi radikaal o Vesinikperoksiidi radikaal o Hüdroksüülradikaal o Lämmastikoksiidi radikaal o Osoon o Ergastatud hapnik
tähendab eelkõige emotsionaalset kurnatust, mis toob kaasa üha alaneva enesehinnangu esialgu oma professionaalsuse, seejärel ise enda kui ka teiste suhtes: KAOB SOOV TEHA TÖÖD JA TÖÖTULEMUSED JÄRKJÄRGULT HALVENEVAD. STRESSI UURIVAD PSÜHHOLOOGID. Põhilised Stressi allikad on 1)Keskkond(muutuvad ilmastikutingimused, keskonna müratase,loodusliku keskkonna vastavus inimese privaatsusvajadusele, elupinna suurus ja funksionaalsus jne) 2)SOTSIAALSED STRESSORID(kõik mis on seotud sotsiaalsete suhetega, nii tööalase kui isiklikude suheteda) 3)FÜSSIOLOOGILISED STRESSORID(muutused tervislikus seisundis,ka keha muutused kas küpsemisega või vananemisega seotud füsioloogilised muutused NT: menopaus naistel 4)PSÜHHOLOOGILISED STRESSORID (arengukriisid,muutused tundeelus suurenenud ärritavus, mõtlemise *vead* nt kalduvus tõlgendada sündmusi negatiivselt ja ähverdatavana) ...ehk mille kaudu stress enesest
Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Stress- mis see on?................................................................................................. 4 Negatiivne ja positiivne pinge............................................................................. 4 Mis stressi tekitab?.............................................................................................. 4 Välised stressorid................................................................................................ 5 Sisemised stressorid............................................................................................ 6 Käitumine............................................................................................................ 6 Stressi tagajärjed.................................................................................................... 9 Läbipõlemissündroom...............
Tööstress Maie Piir MT12-PE Tööstress Tööstress on pingeseisund, mille on põhjustanud tööl esinevad stressorid. Täpsemalt, tööstress on kogum emotsionaalseid, kognitiivseid, käitumuslikke ja füsioloogilisi reaktsioone, mida kutsuvad esile töö sisu, töökorraldusega seotud ja töökeskoonnas esinevad faktorid. Potentsiaalsed stressorid tööl: halvad töötingimused vahetustega töö pikad tööpäevad risk ja ohtlikkus tervisele uus tehnoloogia tööd liiga palju tööd liiga vähe Füüsilised sümptomid: unehäired väsimus ja energia kadumine söögiisu muutus ebameeldiv surve kurgus või rinnus südame pekslemine, pulsi tajumine kogu kehas, pearinglus sugutungi kadumine või potentsihäire Psühholoogilised sümptomid: suurenenud ärrituvus, rahutus, äng
haigused on jätkuv. Hea ja halb stress. Stressorite tüübid: Läbipõlemine võib tekkida * muudatused meie elus inimestel, kes tööülesannete Stressi dünaamikast * krooniline stress ehk me ei täitmisel peavad palju suhtlema. pikemalt. suuda oma pingetest vabaneda ja probleemidega toime tulla Läbipõlemise staadiumid: * igapäeva pisi-stressorid * Mesinädalad - ei olegi nagu Läbipõlemise vältimine. * frustatsioon ehk ühelt stress. Teeme palju tööd, tegevuselt teisele ületame end, kiirustame, oleme Millised on ümberlülitumine entusiastlikud ning ühtlasi läbipõlemise tunnused? * konfliktid maandame pinged * Õli tulle valamine – üks või Kuidas läbipõlemisest
Kristin Lichtfeldt Rakvere Reaalgümnaasium 10. T Ärritav närvipinge Emotsionaalne seisund Termin "stress" võeti kasutusele aastal 1926 Mõjub muserdavalt Koolistress hirm kooli, õpetaja või kaasõpilaste ees. Tööstress inimestega seotud stress; töö keskkonnast tingitud; füüsilised stressorid Pea meeles, stress on ennetatav! Stressi põhjustavad peamiselt mitmesugused katastroofid, nagu näiteks: Autoõnnetused Looduskatastroofid Kriminaaltegevuse ohvriks langemine Abieluprobleemid Surm Unehäired Tuimus ümbritseva maailma suhtes Trauma taaselustamine mälestustes Keskendumisraskus Ülitundlikus Lähedaste abil Aja planeerimine Enesepingestamisest jagusaamise teel Oma õiguste tundmine Õpi ütlema "EI"
kohanemaks uute olukordadega ning saamaks hakkama ohtlike ja hirmutavate olukordadega. Pikaaegne stress aga võib põhjustada tõsiseid tervisekahjustusi ja jätta lapsele pikaajalise mõju, mis võib kanduda ka täiskasvanuikka. Stress, mida on põhjustanud sisemised või välised mõjutegurid, võivad häirida inimese normaalset heaolu. Need tegurid võivad mõjutada tervist, põhjustades emotsionaalset stressi ning viia erinevate psühholoogiliste muutusteni. Sisemised stressorid hõlmavad sellised seisundeid nagu nälg, valu, haigus või kurnatus. Välised stressiallikad on näiteks perekonnast eemaldamine, perekonna konfliktis osalemine või selle tunnistajaks olemine, väärkohtlemine, lahutus, uus kodu või kool, haigus ja haiglas olek, lähedase surm, vaesus jne. Stress on inimelu lahutamatu osa. Inimesed kogevad stressi juba varakult, isegi enne oma sündi. Mingi hulk stressi on normaalne ning ellujäämiseks isegi vajalik. Lapsed
f) Kaudselt suurendada ka ettevõtja jõukust 20. 100% ISIKLIKU VARAGA VASTUTAVAD JÄRGMISTE ÄRIÜHINGUTE OMANIKUD a) täisühing b) füüsilisest isikust ettevõtja 21. HALVA STRESSIGA KAASNEB Negatiivne pinge 22. AKTSIASELTSI MIINIMUM ASUTAJATE ARV ON Üks 23. KONFLIKTIDEGA TOIMETULEKUKS KASUTATAKSE Läbirääkimisi 24. HEA STRESS KUTSUB ESILE Positiivse pinge 25. ÄRIIDEE EESMÄRGIKS ON Teenida kasumit 26. ENAMLEVINUD STRESSORID ON a) Suhete katkemine b) Ebaõnnestumine c) Tegemata tööd d) Tegevusetus 27. EETIKAKOODEKS ISELOOMUSTAB TÖÖTAJATE EETILISI TÕEKSPIDAMISI Väär 28. HÜVISTE VALMISTAMISEKS KASUTATAKSE Ressursse 29. TURUSTUS ON KAUBA TURULE VIIMINE Tõene 30. EESMÄRGID PEAVAD OLEMA KONKREETSED JA MÕÕDETAVAD, AJALISELT JA SAAVUTATAVAD Tõene 31. ETTEVÕTLUSTEGEVUSE EESMÄRGIKS ON a) Saada turuliidriks b) Teenida kasumit
Afektiseisundis tahub inimene ümbritsevat ebaadekvaatselt, teadvus aheneb, inimene ei anna endale aru oma tegevusest ning ei suuda enda käitumist kontrollida. Kirg tugev ja püsiv tundmus, mis haarab ja valitseb inimest, avaldab tugevat mõju tema kõigile tegevustele ning väljendub mõtete, energia suunamises oma eesmärgile, kire objektile. 12. Stressi mõiste ja stressorite tüübid -> Stress pingeseisund, mille on põhjustanud esinevad stressorid ehk stressi põhjustajad. Stressorite tüübid: 1. muutused elus 2. krooniline stress 3. Igapäevaelu pisi-stressorid 4. Frustratsioon 5. Konfliktid 13. Läbipõlemine normaalsetel ja tervetel inimestel esinev püsiv negatiivne suhtumine töösse, mida iseloomustavad: Kurnatusetunne, millega kaasneb stress, ebaefektiivsuse tunne, alanenud motivatsioon ja tööga seotud destruktiivsete hoiakute ja käitumismudelite kujunemine. 14
organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks. Tuhandete aastate jooksul väljakujunenud reageerimisviis aitab koondada energiat kas võitluseks (kui olukord on ähvardav, kuid takistuste ületamine võimalik) või põgenemiseks (kui ähvardava olukorraga teisiti ei suudeta toime tulla). Stressoriks võib saada mistahes nähtus, mis nõuab organismilt kohanemist. Tüüpilised stressorid on psüühiline pinge, raske kehaline pingutus ja trauma. Organismi kohanemisvõimet stressorile nimetatakse stressireaktsiooniks. Inimesed reageerivad stressile erinevalt. Üks ja sama olukord võib ühe isiku viia paanikasse, teise aga virgutada kiirelt tegutsema. Osa stressi tekkepõhjusi, nagu kõrge tööpinge või jõhker kohtlemine, on kõigile teada, ent mõndagi nendest, näiteks "kärsitustõbe", masendustunde enesesisendust, närivat
töökeskkonna parandamine, suhtlemisvigade parandamine, töötaja teisele tööle üleviimine. Samas võib soovitada neile mõlemale mingit vabaaja tegevust, et pingeid maandada – võtta koduloom, puhata, suhelda rohkem lähedastega jne. 1 TMT0060 Õppejõud: Praktikumid Marina Järvis Leia seoseid täna õpitud tegurite (tööstress, stressorid, konfliktid töökeskkonnas …) ja oma eelnevate kogemuste vahel. Too mõni nende teemadega seonduv näide oma töökohast/organisatsioonist. Mida saaks Sina ja/ või Sinu meeskond teha teisiti? Ühes väikeses teritamisfirmas töötab 2 teritajat, noorem ja vanem, ning omanik. Mõlemad teevad oma tööd kohusetundega. Noorem on väga hoolas ja õpib kiiresti, kui talle näpunäiteid tuuakse või uut tehnikat tutvustatakse, peab kinni tööajast ning saab kliendi soovitud ajaks töö tehtud
Vahetult ei põhjusta stressi ühegi aine puudus organismis, kuid D-vitamiini, oomega-3- rasvhapete, seleeni ja mõne teise aine puudus soodustab meeleoluhäirete ja stressi teket. Pingelisel ajal võib areneda organismis eri ainete defitsiit. Serbia teadlased leidsid inimestel, kes elasid kuid sõjapiirkonnas, sageli magneesiumi defitsiiti, mis omakorda soodustas südame rütmihäirete ja lihaskrampide teket. Füsioloogilised stressorid on näiteks gripiviirus, suur füüsiline koormus või mõne aine puudus (magneesiumi, B-vitamiini defitsiit). Stressi toimel suureneb magneesiumi eritumine, väheneb imendumine ja kasvab organismi magneesiumivajadus. Seega on magneesiumi defitsiit stressifaktor. Kui on teada mõne organismile olulise aine, nt magneesiumi puudus, siis tuleks selle tase organismis taastada kui võimalik, siis toidu-joogiga. Magneesiumit sisaldavad kakao,
reaktsioonide tuimenemine või inadekvaatsus, millest sugeneb sotsiaalne isoleerumine. i) Käitumine mõningate aspektide kvaliteedi olulised ja püsivad muutused: huvide kadumine, sihitus, tegevusetus, enesesse sulgumine ja sotsiaalne isoleerumine. Skisofreenia vallandajad 1. Sotsiaal-majanduslikud tegurid esineb enam madalamates klassides. Kas a) sotsiogeneetiline hüpotee: vaesus, madal staatus, kehv töö jms on stressorid ja vallandavad skisofreenia või b) sotsiaalse triivi hüpotees: skisofreeniaga inimesed triivivad oma haiguse tõttu alla, liiguvad madalamasse klassi, kolivad vaeste linnaossa jne. 2. Perekond a)skisofreenne ema b) vastuoluline suhtlusmuster- on psühhoanalüütilised seletusmudelid, mis pole empiirilist kinnitust leidnud. c) EE- emotsioonide liigne väljendamine perekonna poolt viib haigusepisoodide kordumiseni.
Üldiselt mõjub stress meile väga muserdavalt ja koormavalt. Tööstress on seotud ületundide, kähku täitmist vajavate eesmärkide, kõrge tööpingega jne. Ehkki stressil on teatud piirini ka oma head küljed, mõeldakse sellest rääkides enamasti töö- ja eluvõimet halvavat negatiivset seisundit. 1.2. Tööstressi põhjused Stressi ei tekita olukord, vaid inimese hinnang olukorrale. Inimeste stressitaluvus on erinev. Tööstressi põhjustavad organisatsioonilised stressorid: · ülekoormus ehk ajapuudus; · vähene asjatundlikus; · autonoomia puudumine; · töövahendite puudus; · halvasti organiseeritud töökoht; · juhtkond ja juhtimisstiil; · suhted kolleegidega, organisatsioonikliima; · ületunnid; · ebaselged tööülesanded (Nurmoja 2003: 14). Ajapuudus on üks põhiline organisatsiooniline stressor. Autor aga arvab, et tegelik tööstressor on hoopis inimese oskamatus aega planeerida.
kaasuvad haigused, immuunsus, hapnikusaturatsioon. Haava tekkepõhjus, vanus, koe nekroos, põletik, võõrkehad, hematoom, haava töötlus, keskkonnafaktorid. 10. Millistele patsiendi psühhosotsiaalsetele faktoritele tuleb haava hindamisel tähelepanu pöörata? Miks? Vaimne seisund, õppimisvõime; depressioon; sotsiaalne toetus; alkoholi tarbimine või narkosõltuvus; väärtushinnangud ja elustiil – kuidas haav mõjutab elu; seksuaalelu – kas haav segab; stressorid 11. Selgita haavaga inimese toitumispõhimõtteid. Organism vajab vitamiine (A, D, C, K) ja täisväärtuslikku valku, tsink. C ja A vit – kollageeni süntees
......................................7 2.Töö kuvariga...................................................................................7 2.1. Tööandja peab töötajale korraldama tervisekontrolli...............................7 2.2. Kuvariga töötamisel peab...............................................................7 III Tööstress.................................................................................8 1. Töökeskkonna enimlevinud stressorid.....................................................8 IV Harvem esinevad ohutegurid...................................................9 1.Plahvatusrisk ..................................................................................9 2.Asbest...........................................................................................9 3.Bioloogilised ohutegurid.....................................................................9 4.Elekter................................................
Pikaajalise ülemäärase stressi (distressi) mõju organismile Stress, distress ja depressioon Stressi peetakse ebaoluliseks raskuseks, igapäevaelu kapriisseks kaaslaseks. Stress võib puudutada igaüht, seda kasvõi läbi muremõtteis kaaslaste abistamise. Stress on organismi seisund reageerimaks kõrgendatud nõudmistele või uutele väljakutsuvatele olukordadele. Stressorid põhjustavad organismis biokeemilise reaktsiooni, mille käigus vabastatakse kortisooli ja adrenaliini, et parandada organismi vastupanujõudu. Vastuvõtlikkus stressile on inimestel erinev, kuid on leitud, et stressitaluvust saab arendada. Distress on suutmatus saada hakkama olukorras, mis vajab kõrgendatud stressitaluvust. Kõige tavalisem stressivorm on akuutne stress. Akuutne stress tekib, et hoida meeled erksana, koondada jõudu ja kiirust ning parandada kontsentratsioonivõimet
Arvestatakse eeldustega, neist tuletatakse loogilisi järeldusi, loogiline-teaduslik mõtlemine. 4. Millised tegurid soodustavad, millised pärsivad mälu ja tähelepanuga seotud protsesse? Mälu pärsivad- ajukahjustus(amneesia), interferents e. vastastikune häirumine,valede taastamistunnuste olemasolu, konteksti mõju. Mälu soodustavad- mõtestatud kordamine,jaotatud õppimine, känkimine,materjali objektiivne ja subjektiivne organiseeritus. Tähelepanu pärsivad- stressorid,müra,ärevus,amfetamiin,nikotiin,alkohol,rahustid,magamatus. Tähelepanu soodustavad- kontsentratsioon, esmasuse printsiip, päevane aeg,intensiivsemad signaalid. 5. Milliste psühholoogiaga seotud teemadega tegelevad rahvusvaheliselt tunnustatud Eestist pärit psühholoogid? Kognitiivpsühholoogia(Endel Tulving) arengupsühholoogia(Jaan Valsiner)isiksuse- ja tajupsühholoogia(Jüri Allik 6. Mis asi on ja mida näitab korrelatsioonikordaja?
6 südamik on kaitstud kaitsejoontega. Väliskiht on paindlik kaitsejoon ja on muutuja, mis vastab konkreetsete stressitekitajate eest. Sise-, ehk „normaalne“ kaitsekiht kujutab endast tervisliku seisundi ja üksikisiku kohastumust. See on üldiselt stabiilne. Need vastupanu kihid kujutavad endast sisefaktoreid, mis määravad organismi vastuse stressorile. (Ahmadi ja Sadeghi, 2017: 2). Stressorid (intrapersonal, interpersonal ja extra-personal) on olulisemad keskkonna kontseptile, ja neid kirjeldatakse kui keskkonnalisi jõude, mis koostoimuvad,- ja potentsiaalselt muutuvad, süsteemi stabiilsust. Intrapersonal ehk sisetegurid sisaldavad koostoimeid, mis on kliendil loomulikud, nagu tingrefleks. Interpersonal ehk isikutevahelised tegurid tekivad koostoimetest kahe või enama üksikisiku vahel, nagu rolli ootused. Extra-
Psühhosotsiaalsed ohutegurid on need töökorralduse, juhtimise ja töökeskkonna sotsiaalse konteksti aspektid, mis võivad tekitada töötajale psühholoogilist või füüsilist kahju. Seega võib psühhosotsiaalseks ohuteguriks olla näiteks vahetustega töö, mis ei võimalda perele piisavalt aega pühendada, otsustamisprotsess, mis ei kaasa töötajaid neid mõjutavate otsuste tegemisse, aga ka närviline klient, kes oma pahameele töötaja peale välja valab – stressorid, mis tugeva või pikaajalise mõju korral mõjutavad tervist. Elus tajutav stress ei piirdu reeglina vaid töökeskkonnaga ning piiri tõmbamine tööst ja eraelust tingitud pingeolukordade vahele võib sageli olla keeruline või võimatu – lähedase haigus, lapse kooliminek või lähisuhte purunemine mõjutavad tõenäoliselt ka töötaja töövõimet. Kuigi sellised olukorrad väljuvad tööandja vastutusalast töötaja tervise hoidmisel, võiks hea tööandja kaaluda ka
Select one: a. inimese isiksuseomadused b. inimese psüühilised ja füüsilised omadused c. inimesele mõju avaldavad väliskeskkonna tegurid d. inimese varasemad kogemused ja sotsiaalne toetus e. kõik vastusevariandid on õiged Feedback The correct answer is: kõik vastusevariandid on õiged. Küsimus 10 Väär 0 punkti 1-st 0 qaid=495959&qub 0 Question text 3 Stressorid on jaotatud sellistesse dimensioonidesse nagu: Select one: a. kontrollimatud ja negatiivsed sündmused b. ebaselged ja mitmetähenduslikud sündmused c. vaimne ja füüsiline ülekoormus d. kõik vastusevariandid on õiged Feedback The correct answer is: kõik vastusevariandid on õiged. Küsimus 11 Õige 1 punkti 1-st 0 qaid=495952&qub 0 Question text 3 Stressi tulemusena toimuvad muudatused on ette ennustatavad. Select one:
Eksamil: ära aja stressi ja frustratsiooni segamini. Stress: pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul, järjepideval muutumisel. Hans Selye: üldised, mitte haigusspetsiifilised, aga stressireaktsioonispetsiifilised muutused "adaptsioonisündroom" Stress on normaalne, vajalik reaktsioon: kohanemine, mobiliseerimine (füüs & psüüh reservid) - positiivne faas (mobilisatsioon, eustress) > taluvuspiir -> negatiivne faas e distress - stressorid: raske kehaline pingutus, trauma, hapnikuvaegus, agressioon, pikaajaline magamatus, ületöötamine, psüühiline pinge ja kestev konflikt, isolatsioon, motiivide konfliktid, ajadefitsiit. (1) häire- e shokistaadium (2) vastupanustaadium (adrenal., suhkur, kloriid) (3) kurnatusstaadium (kaitsejõudude mahasurumine, immuun-, südame-, mao-, aju häired) (3a) taastumine. Frustratsioon: psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katke(sta)misel
Sõnastage näide Eustress hea stress, see on positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes ning on stimuleeriva efektiga. Näiteks töötingimuste paremaks muutmisel. Distress halb stress, see on negatiivne pingeseisund, mis tekib inimese jaoks ebasoodsates tingimustes ning toob kaasa töö- ja tegevusvõime ja üldise vastupanuvõime halvenemise. Näiteks on toimunud mõni suurem tüli/konflikt. 35. Millised on enamlevinud üldised stressorid? Suhete katkemine, igasugused ebaõnnestumised, kiirustamine, igasugused tähelepanu hajutavad tegurid töö situatsioonis, töötamise füüsilised tingimused, igasugune pidev ohu situatsioon, kestev võitlus või konkurentsisituatsioon, tegevusetus, füüsiline väsimuslikkus ja kurnatus. 36. Millised on enamlevinud tööalased stressorid? Ülekoormatus, töö ei vasta võimetele ja/või oskustele, liigne kontroll, ebaterve õhkkond töö juures, suur vastutus. 37
Selline stressi tõlgendusviis pole vale, ehkki see on pisut kitsas ja ühepoolne. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks. Tuhandete aastate jooksul välja kujunenud reageerimisviis aitab koondada energiat kas võitluseks või põgenemiseks. Stressoriks võib saada mistahes nähtus, mis nõuab organismilt kohanemist. Tüüpilised stressorid on psüühiline pinge, raske kehaline pingutus ja trauma. Organismi kohanemisviisi stressorile nimetatakse stressireaktsiooniks. Inimesed reageerivad stressile erinevalt. Üks ja sama olukord võib ühe isiku viia paanikasse, teise aga virgutada kiirelt tegutsema. Stressi tähtsaks rolliks on aidata kiiresti kokku võtta organismi jõuvarud. Närvipingest iga hinna eest hoiduda püüdes kärbime tahtmatult oma võimalusi majanduslikku
üldine kohanemissündroom. 43.Selgitage eustressi ja distressi erinevust. Sõnastage näide. Hea stress ehk eustress – see on positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes. See on stimuleeriva efektiga. Halb stress ehk distress – see on negatiivne pingeseisund, mis tekib inimese jaoks ebasoodsates tingimustes ja toob kaasa inimeste töö- ja tegevusvõime ning üldise vastupanuvõime halvenemise. 44.Millised on enamlevinud üldised stressorid? Suhete katkemine; Igasugused ebaõnnestumised;Kiirustamine; Igasugused tähelepanu hajutavad tegurid töö situatsioonis; Töötamise füüsilised tingimused; Igasugune pidev ohu situatsioon; Kestev võistlus, konkurentsisituatsioon; Tegevusetus; Füüsiline väsimuslikkus, kurnatus. 45.Millised on enamlevinud tööalased stressorid? ülekoormatus - liiga palju tuleb teha liiga lühikese ajaga või väheste ressursside tingimustes; töö ei vasta õpitud oskustele ja võimetele;
33. Stress on elusorganismi üldine kohanemisreaktsioon. 34. Olenevalt tingimustest on stress kas: Hea stress ehk eustress see on positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes. See on stimuleeriva efektiga. Nt: . Halb stress ehk distress see on negatiivne pinge seisund, mis tekib inimese jaoks ebasoodsates tingimustes ja toob kaasa inimeste töö- ja tegevusvõime ning üldise vastupanu võime halvenemise. Nt: . 35. Enamlevinud stressorid: Suhete katkemine; Ebaõnnestumised; Kiirustamine; Tähelepanu hajutavad tegurid töö situatsioonis; Töötamise füüsilised tingimused; Pidev ohu situatsioon; Kestev võistlus, konkurentsisituatsioon Tegevusetus; Füüsiline väsimuslikkus, kurnatus. 36. Enamlevinud tööalased stressorid: ülekoormatus - liiga palju tuleb teha liiga lühikese ajaga või väheste ressursside tingimustes;
Stress (= normaalne organismi reaktsioon talle mõjuvale ärritaja vastu) Mittespetsiifilise kohanemisreaktsiooni aktiveerumine: - neerupealiste koore hormoonide puudusel organism hukkub stressorite mõjul; - hormoonide täiendav manustamine kutsub esile pataloogilised muutused organismis; - stressireaktsioon tekib ka kehalisel pingutusel. Kohanemisreaktsiooni väljakujunemine organismis - stressorite esmakordsel mõjumisel tekib sokiseisund, kui nt liiga tugevad stressorid mõjuvad esmakordselt organismile (kehalisel tool tavaliselt ei teki) - kontrasoki faas (tekib koormusele omane spetsiifiline kohanemine) - resistentsuse faas treenituse väljakujunemine (ärritaja paljukordsel kordamisel) > morfoloogilised muutused nt: südamelöögisageduse muutumine > südame tugevnemine (hüpertroofia hormoonide tõttu suureneb valgumolekulide teke lihastes, mille tagajärel lihas suureneb)
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 TÖÖSTRESS JA SELLEGA TOIMETULEK ERIALASESTÖÖS Essee Õppejõud: MÕDRIKU 2014 Stressi tekitavad stressorid, need jälitavad meid just kui tiksuv pomm, mis ootab oma taimeri täitumist. Tänapäeval on kõik inimesed kogenud stressi enda elu ühe osana. Iga inimene tajub enda ümber toimuvat sõltuvalt oma vaadetest, vaimsest ja füüsilisest tervisest, töökoha mikrokliimast ning perekonna ja sõprade toetusest. Kuna inimesed on erinevad, siis mõni kogeb stressi raskemal kujul teine kergemal. Rohkem tajutakse siiski negatiivset stressi, mille sümptomiteks võivad olla kurbus, viha,
tingimustes ja toob kaasa inimeste töö- ja tegevusvõime ning üldise vastupanuvõime halvenemise. Nt on eustress siis, kui pead tegema mõnda esitlust või osaled kuskil lavastuses, see parandab produktiivsust ja loomingulisust. Distress võib olla nt siis, kui kolitakse uude riiki ning uue kultuuri ja keskkonnaga ei suudeta kohaneda. Eustress võib üle minna distressiks! 35. Millised on enamlevinud üldised stressorid? Suhete katkemine Ebaõnnestumised Kiirustamine Tähelepanu hajutavad tegurid töö situatsioonis Töötamise füüsilised tingimused Pidev ohu situatsioon Kestev võitlus/konkurentsisituatsioon Tegevusetus Füüsiline väsimus/kurnatus 36. Millised on enamlevinud tööalased stressorid? Ülekoormatus (liiga palju vaja teha liiga lühikese ajaga või liiga väheste ressurssidega)
ülehomme on bioloogia töö. Vererõhk ja veresuhkur alanevad- > ärevus, faasi lõpul neerupealise koore tugevus aktiveerub-> algab kaitse organiseerimine. 2. Vastupanu > stressorile( N. jõuate kontrolltöö tehtud->olete läbi. ent rahul. Kui stressor püsib kaua-> faas krooniliseks ja jõutakse järgmisse faasi. 3. Kurnatus-> võib olla kurnatud, kuid hakkama saada/kuid võidakse ka loobuda stressoriga võitlemisest-> kehal. haigused...surm PEAMISED STRESSORID · Katastroofid- postraumaatiline stressihäire · Ebasoodsad elusündmused Stressi talutakse paremini kui: 1) usk, et olukorda suudetakse kontrollida 2) teadmine, et ebasoodne olukord mingil ajal lõpeb. ISIKSUS JA STRESS 1. Mõjutab suhtumine(kogn. hinnang)- kui põhjusi nähtakse vaid endas->abitus 2. Stressitaluvus on suur. kes: 1) väärtustavad tööd + tööväliseid tegevusi
Stressist pole enam kasu, vaid rängalt kahju. Paljud võtavad stressi paratamatusena, millega tuleb õppida harjuma. Tavakeeles mõistetakse stressi närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ning võib tekitada ka kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks. Stressi tekkepõhjusteks on stressorid, ehk nähtused või sündmused,mis nõuavad organismilt kohanemist. Kuna inimesed hindavad erinevaid stressoreid erinevalt, on ka inimesteorganismide vastureaktsioonid erinevad. Mida ootamatum, ohtlikum või väljapääsmatum on olukord, seda suuremat stressi ta võib põhjustada. Ning kui pidev stressiolukord kestab pikemat aega, muutub see haiguslikuks Lühiaegne stress pole midagi hullu. Aga haiguslik on ta juba siis, kui teda võiks nimetada depressiooniks
vastutuse võtmine) Tööalase Individuaalsetekäitumise reguleerimine erinevuste perspektiiv Baasküsimus: Millised inimesed on tulemuslikumad? Baaseeldused: Motivatsioon ja isiksuseomadused. Tööalane kogemus Tulemuste parandamise viisid: Väljaõpe ja koolitus Personalivalik Kogemuste saavutamine Situatsiooni perspektiiv Baasküsimus Millistes situatsioonides töötavad inimesed paremini Baaseeldused Töö karakteristikud Töö ja rolli stressorid Situatsiooni piirangud Tulemuste parandamise viisid: Töö kujundamine Tegevuse regulatsiooni perspektiiv Baasküsimus: Milline on tegevuse protsess? Mis juhtub tegevuse ajal? Baaseeldused Tegevuse protsessi faktorid Adekvaatne hierarhiline tase Tulemuste parandamise viisid Eesmärgi püstitamine Tagasiside Käitumise kujundamine Tegevusprotsessi parendamine Väljaõpe töö kujundamine Tulemuslikkuse Olemasolevad oskused saavutamine Kaemus (maailma vahetu tajumine)
jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. Monotoonsus, ka rutiin, ühesugused liigutused ja/või lihtne vaimne tegevus (näit. andmesisestaja) · Töökoha kujundus ruumi mõõtmed, värvide valik jms · Koostöökonflikt · Segased rolliootused · Ebapiisav tagasiside · Ahistamine - alluvus- või sõltuvussuhetes olevale isikule soovimatu või väärikust alandav, ühepoolne tegevus (verbaalne, visuaalne, füüsiline) Stressorid halvad töötingimused vahetustega töö pikad tööpäevad risk ja ohtlikkus tervisele uus tehnoloogia tööd liiga palju tööd liiga väh 1 TMT0030 Õppejõud: Marina Järvis
46.Selgitage eustressi ja distressi erinevust. Sõnastage eluline/praktiline näide. Hea stress ehk eustress see on positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes. See on stimuleeriva efektiga. Halb stress ehk distress see on negatiivne pingeseisund, mis tekib inimese jaoks ebasoodsates tingimustes ja toob kaasa inimeste töö- ja tegevusvõime ning üldise vastupanuvõime halvenemise. 47.Millised on enamlevinud üldised stressorid? Suhete katkemine; Igasugused ebaõnnestumised; Kiirustamine; Igasugused tähelepanu hajutavad tegurid töö situatsioonis; Töötamise füüsilised tingimused; Igasugune pidev ohu situatsioon Kestev võistlus, konkurentsisituatsioon Tegevusetus; Füüsiline väsimuslikkus, kurnatus. 48.Millised on enamlevinud tööalased stressorid?
Skisofreenia Lootusetuse tunne Ärevushäired Kaasuv ärevus/ ainete kuritarvitamine ning tõsised meditsiinilised probleemid Eelnevad suitsiidikatsed Haiglast väljakirjutamine Negatiivsed elusündmused lapsepõlves Suitsiidimõtted Isolatsioon/ üksinda elamine Psühhosotsiaalsed stressorid Töötus Kaotused, majandusliku olukorra halvenemine Meessoost, kõrge vanus Kevad/ varajane suvi Perekonnas on esinenud enesetappe Tabel 1. Pika- ja lühiajalised riskifaktorid Lisaks tabelistoodule on riskifaktoriteks ka psüühikahäired, suure valuga kulgevad haigused, alkoholism, uimastite kuritarvitamine, suhteprobleemid, traumaatilised elusündmused, vanadus,
Skisofreenia Lootusetuse tunne Ärevushäired Kaasuv ärevus/ ainete kuritarvitamine ning tõsised meditsiinilised probleemid Eelnevad suitsiidikatsed Haiglast väljakirjutamine Negatiivsed elusündmused lapsepõlves Suitsiidimõtted Isolatsioon/ üksinda elamine Psühhosotsiaalsed stressorid Töötus Kaotused, majandusliku olukorra halvenemine 4 Meessoost, kõrge vanus Kevad/ varajane suvi Perekonnas on esinenud enesetappe Tabel 1. Pika- ja lühiajalised riskifaktorid Lisaks tabelistoodule on riskifaktoriteks ka psüühikahäired, suure valuga kulgevad
keskkonnakäitumine käitumisruumid, tiheliolek massipsühhoos ja kõrvalseisja sekkumine või vastutuse pihustumine 10. Suhtlemine, suhted ( atributsiooni omistamise vead). Konflikt ,agressiivsus ( õpitud käitumine Bandura) vallandaja ,, päästik" - millal viimane piisk jne ( Freud - libiido ja thanatos) - frustratsioon, (frustratsiooni ja agressiooni seos, õpitud abitus) Stress ( disstress, eustress) ja stressorid, milles stress väljendub - sümptomid, läbipõlemine ja selle faasid , stressiga toimetulek.
1. Hea stress ehk eustress – see on positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes. See on stimuleeriva efektiga. Nt: uus olukord uute inimestega suhtlemisel, mis annab aga kogemust ja teadmisi. 2. Halb stress ehk distress – see on negatiivne pingeseisund, mis tekib inimese jaoks ebasoodsates tingimustes ja toob kaasa inimeste töö- ja tegevusvõime ning üldise vastupanuvõime halvenemise. Nt: Liigne töökoormus. 33. Millised on enamlevinud üldised stressorid? Suhete katkemine; Igasugused ebaõnnestumised; Kiirustamine; Igasugused tähelepanu hajutavad tegurid töö situatsioonis; Töötamise füüsilised tingimused; Igasugune pidev ohu situatsioon; Kestev võistlus, konkurentsisituatsioon Tegevusetus; Füüsiline väsimuslikkus, kurnatus. 34. Millised on enamlevinud tööalased stressorid? 1. ülekoormatus - liiga palju tuleb teha liiga lühikese ajaga või väheste ressursside tingimustes; 2
..tekib organisatsioonisisese hierarhia eri astmetel olevate liikmete vahel. Kõige tüüpilisemaks on alluva ja juhi vastuolud. Horisontaalne konflikt...kujuneb samal võimutasandil asuvate organisatsiooni tasandiliikmete vahel. Ajendiks: omavaheline sobimatus, vahendite piiratus. Tootmisüksuste ja ametkonna vahelised konfliktid nn rivi- ja staabivahelised konfliktid. 10. Põhilised stressorid ja stressist ülesaamise võimalused. Stress on kestvate ja korduvate ärritajate toimel tekkiv pingeseisund. Stress on elusorganismi üldine kohanemisreaktsioon. Olenevalt tingimustest on stress kas: Hea stress ehk eustress see on positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes. See on stimuleeriva efektiga. Halb stress ehk distress see on negatiivne pingeseisund, mis tekib inimese jaoks ebasoodsates
- ebanormaalne käitumismuster võib olla õpitud ehk häire põhjuseks võib olla vigane mõttearendus (nt pessimistlik või katastroofine ärahoidmisele suunatud käitumine) ja selle kinnituste „otsimine“ (biheiviorism) *ravi: kohnitiiv-käitumuslik teraapia (terapeut üritab muuta inimese tõlgendust enda käitumise ja situatsioonide kohta) TEGURID/PÕHJUSED - biopsühhosotsiaalne mudel *bioloogilised põhjused (kaasasündinud + eluviis) *psühholoogilised tegurid (isiksus ja stressorid) *sotsiaalsed tegurid (nt väärtused) - stress-diatees mudel (selle jaoks, et teatud häire avalduks, on oluline meie soodumus antud häiresse haigestuda (pärilikkus – soodumus – diatees) ning millised on pingefaktorid) *soodumus ehk diatees *momendil mõjuvad pingetegurid ehk stress DIAGNOOS - intervjuu patsiendiga - iga kurtmine või iseäralik käitumisviis on sümptom - oluline on sümptomite ilmnemise algus (kaua haigus on kestnud), kas enne seda juhtus midagi ebatavalist jne.
Siin on olulik märkida, et nagu suurem osa nahahaigused ekseem ei ole ainult lokaliseerinud probleem vaid ta võiks olla märgitus üldiste keha funktsiooni häirele. Arst ja õde peavad olla erilist tähelepanelik patsiendi üldseisundi hindamisel ja õel on suur roll märkida erinevaid kõrvalkalud haigel inimestel võrreldes tervel. Üks hea näidis on see, et patsiendil kellel on kõrge kolageeni sisaldus nahas, suuremad närvipingud ja psüühilised stressorid põhjustavad assümetrilised hüpereemiat nahas mis meenutab eriteematoosed maculad, millised omamoodi võivad näha nagu äge ekseemi arenemine. Õde peab mäletama, et enne mingid farmakoloogilised sekkumised on vaja teostada patsiendi läbivaatus rahulikus ja meeldivas keskkonnas, et vähendada tema hirm ja ärevus ja alati käsitleda patsiendiga holismiga. Õigesti võtnud anamnees on väga oluline. (.. , 1991).
taotlustega, elu nautimisega, näiteks rõõm heast söögist jms - Omandamise ja kogumisega seotud emotsioonid huvi kogumise, asjade kollektsioneerimise vastu, mis ei rahulda otsest praktilist vajadust. 2) Mittespetsiifilised emotsioonid peegeldavad inimese üldseisundeid STRESSI MÕISTE JA STRESSORITE TÜÜBID Tööstress on pingeseisund, mille on põhjustanud tööl erinevad stressorid ehk stressi põhjustajad Stressorite tüübid: 1) Muutused elus 2) Krooniline stress 3) Igapäevaelu pisi-stressorid 4) Frustratsioon = pinge, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist 5) Konfliktid LÄBIPÕLEMINE Läbipõlemine inimestel, kes oma töökohustuste täitmisel on sunnitud suhtlema paljude inimestega. Läbipõlemise staadiumid: 1) Staadium: mesinädalad entusiasm, tööga rahulolu
seose uurimine on selgitanud, et mõnda niisugust sündmust kogenud inimestel haigestumise risk suureneb. Kuid peale nende raskete juhtumite tuleb elus ette ka palju muud negatiivset stressi põhjustavaid olukordi. Seepärast on teadlased koostanud elumuutuste skaala, mille alusel saab öelda, kui suur on ühe või teise muutuse korral inimese haigestumisrisk.(1) Tööstressi põhilisi stressitegureid võib jaotada 4 rühma. · Ülesannetega seotud stressorid tulenevad sellest konkreetsest tööst, mida inimene teeb. Mõni töö tekitab juba oma loomu poolest rohkem stressi kui teised, see võib olla tingitud ka töö ohtlikkusest (nt politseinikuamet). Stressi põhjustab ka see, kui inimene peab muretsema oma töökohapärast. Negatiivne stress tugevneb eriti siis, kui tööl algavad vallandamised või kui asutus liidetakse mingi teise asutuseda.(1)
spetsiifilist ja mittespetsiifilist reaktsiooni ohule. Stress kui evolutsiooniline nähtus: mida paremini hakkama saad, seda tugevam oled. Stress on negatiivne emotsionaalne kohemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud kas stressi olukorra muutmisele või selle mõjuga kohanemisele (Baum, 1990). Eustress hea stress. Nt armumine. Distress negatiivne stress. Nt elukoha vahetus. Stressorid on stressi tekitavad sündmused, asjaolud. Samas tuleb mõista, et kõik stressorid ei ole universaalsed, et üks asi ei pruugi kõigile stressi tekitada, nt müra: kes on harjunud valjut muusikat kuulama, kes mitte. Stressorid on: keskkondlikud (nt müra), sotsiaalsed (nt suhtluse üleküllus või puudus), füüsilised ja psühholoogilised (vigastused sportlastel, eksamipalavik), kognitiivsed. Vegetatiivne närvisüsteem Sümpaatiline närvisüsteem ja parasümpaatiline. Mõlemad koosnevad
tekitab kehalisi vaevusi. Selline stressi tõlgendusviis pole vale, ehkki see on pisut kitsas ja ühepoolne. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks. Tuhandete aastate jooksul välja kujunenud reageerimisviis aitab koondada energiat kas võitluseks või põgenemiseks. Stressoriks võib saada mistahes nähtus, mis nõuab organismilt kohanemist. Tüüpilised stressorid on psüühiline pinge, raske kehaline pingutus ja trauma. Organismi kohanemisviisi stressorile nimetatakse stressireaktsiooniks. Inimesed reageerivad stressile erinevalt. Üks ja sama olukord võib ühe isiku viia paanikasse, teise aga virgutada kiirelt tegutsema. Stressi tähtsaks rolliks on aidata kiiresti kokku võtta organismi jõuvarud. Närvipingest iga hinna eest hoiduda püüdes kärbime tahtmatult oma võimalusi majanduslikku heaolu parandada, uusi
stressoriteks. 34. Mis on eustressi ja distressi erinevus? Sõnastage näide. Hea stress ehk eustress see on positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes. See on stimuleeriva efektiga. Halb stress ehk distress see on negatiivne pingeseisund, mis tekib inimese jaoks ebasoodsates tingimustes ja toob kaasa inimeste töö- ja tegevusvõime ning üldise vastupanuvõime halvenemise. 35. Millised on enamlevinud üldised stressorid? Suhete katkemine; Igasugused ebaõnnestumised; Kiirustamine; Igasugused tähelepanu hajutavad tegurid töö situatsioonis; Töötamise füüsilised tingimused; Igasugune pidev ohu situatsioon Kestev võistlus, konkurentsisituatsioon Tegevusetus; Füüsiline väsimuslikkus, kurnatus. 36. Millised on enamlevinud tööalased stressorid? - ülekoormatus - liiga palju tuleb teha liiga lühikese ajaga või väheste ressursside tingimustes;
stressoriteks. 34. Mis on eustressi ja distressi erinevus? Sõnastage näide. • Hea stress ehk eustress – see on positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes. See on stimuleeriva efektiga. • Halb stress ehk distress – see on negatiivne pingeseisund, mis tekib inimese jaoks ebasoodsates tingimustes ja toob kaasa inimeste töö- ja tegevusvõime ning üldise vastupanuvõime halvenemise. 35. Millised on enamlevinud üldised stressorid? ◼ Suhete katkemine; ◼ Igasugused ebaõnnestumised; ◼ Kiirustamine; ◼ Igasugused tähelepanu hajutavad tegurid töö situatsioonis; ◼ Töötamise füüsilised tingimused; ◼ Igasugune pidev ohu situatsioon ◼ Kestev võistlus, konkurentsisituatsioon ◼ Tegevusetus; ◼ Füüsiline väsimuslikkus, kurnatus. 36. Millised on enamlevinud tööalased stressorid?
Clostridium tetani 2 Vaktsineerimine. B-hepatiidi viirus 3 Vaktsineerimine EBOLA viirus 4 Vaktsiin ja spetsiifiline ravi puudub Tööandja kohutused kahjuliku toime ennetamisel. Märgistused Väike töötajate arv ohtlikus piirkonnas Nakkusohtlikud jäätmed koguda ja hoida spets. Konteinerites, desinfintseerida, muuta ohututeks Tööhügieen Vaktsineerimine Isikukaitsevahendid ja riietus 6) PSÜHHO-SOTSIAALSED OHUTEGURID (stressorid), töövägivald, kiusamine tööl, kahjuliku toime leevendamine. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses järgi on psühholoogilised ohutegurid: • monotoonne (ühetaoline töö), • töötaja võimetele mittevastav töö, • halb töökorraldus, • pikaajaline töötamine üksi ja muud samalaadsed tegurid, • mis võivad põhjustada muutusi töötaja psüühikas. Väline töövägivald on organisatsiooniväliste inimeste tekitatud solvangud, ähvardused, füüsiline
annaabi.ee 
