Essee Kes on ellujääjad. Hetke majandusliku olukorda vaadates, tekib aegajalt ikka küsimu, et kes on need inimesed kes suudavad toime tulla ja vaatamata kõigile raskustele, sellest olukorrast võitjana välja tulla. Kui suur tähtsus isiksuse omadustel selles on? Oma pooleteist aastase psühholoogia õpingu jooksul olen teada saanud, et isiksuse tuuma moodustavad, Costa ja McCrae suur viisik ehk viis joont: neurotism, ekstravertsus, meelekindlus, avatus ja sotsiaalsus. Kõige rohkem on neist tähelepanu pööratud neurotismile, kuna kõrge neurootilisusega inimestel on kalduvus käituda emotsionaalselt. Neurootilisuse tuum on kalduvus kogeda mitmesuguseid negatiivseid emotsioone, mistõttu neurootilistel inimestel on raske kontrollida oma impulsse ja toime tulla stressiga. (Costa, McCrae 1992).
tunnuseks nii naistel kui meestel. Leiti, et lisaks neurootilisusele aitavad ka isikuomadused abielulist kohanemist ka prognoosida. See uuring peaks autorite arvates aitama kaasa isiksuse ja abielulise kohanemise vaheliste sidemete mõistmisele kasutades isiksuse viie faktori mudelit ehk Suurt Viisikut. Paljud uurijad usuvad, et see mudel annab isikuomaduste organiseerimiseks laiahaardelise raamistiku (Borkenau & Ostendorf 1990; Digman 1990; McCrae 1991; Montag & Levine 1994). Viie faktori mudel postuleerib, et tavapärane isiksus on multidimensionaalne kontseptisoon, mis koosneb viiest dimensioonist: (a) neurootilisus on dimensioon, mis on pidevate negatiivsete emotsioonide kogemise aluseks; (b) ekstravertsus mõõdab energiat ja seltsivust; (c) avatus tähendab kujutlusvõimet, uudishimu ja vabameelset suhtumist; (d) sotsiaalsus mõõdab usaldust, sümpaatiat ja koostöövalmidust; ning (e) meelekindlus hõlmab
Näiteks kui inimesi kritiseeritakse, siis mõni neist võib solvuda ja ennast tükk aega halvasti tunda, mõni aga võtab asja rahulikult. Isiksuse iseloomustamiseks (mõõtmiseks) on võimalik kasutada tuhandeid mõisteid, analüüsimiseks on aga otstarbekas neid mõisteid grupeerida. Süstemaatilisi katseid leida hea meetod isiksuseomaduste mõõtmiseks alustati juba 1930- ndatel aastatel. Edasistel aastatel on tuntumad tegijad selles vallas R. Cattell, H. Eysenck, L. R. Goldberg, R. R. McCrae ja P. T. Costa. Kaks esimesena nimetatut domineerisid kaua aastaid isiksuseuuringute vallas. Järgmised kolm on aga tänapäeval väga aktiivselt kasutatava Suure Viisiku mudeli (The Five Factor Model või ka "Big Five") loojad, edasiarendajad (sulgudes inglisekeelsed terminid). Peamine erinevus eri teadlaste poolt koostatud mudelites on isiksust kirjeldavate faktorite arvus. Näiteks Eysenckil on kolm,
JUHILE VAJALIKUD ISIKSUSEOMADUSED Koostas: Sissejuhatus Gordon Allport: isiksuse määravad kesksed (esmased ) ja teisesed tunnusjooned; inimest saab kiiresti iseloomustada vähem kui 10 sõnaga Raymond Cattell: 16 isiksusefaktorit Hans Eysenck : 3 põhimõõdet- ekstravertsus- intravertsus, neurootilisus (emotsionaalne stabiilsus) ning psühhootilisus (julmus, hoolimatus, normide eiramine) Suure Viisiku kontseptsioon ( Costa, McCrae ) neurootilisus ekstravertsus sotsiaalsus meelekindlus avatus Neurootilisus seadumus negatiivsete emotsioonide (hirm, kurbus, süü, viha jne.) kogemiseks. Neurootikul on soodumus emotsionaalseks häirituseks, mis avaldub depressioonis, vaenulikkuses ja võimetuses kontrollida oma impulsse pingelistes ja kriitilistes olukordades. Alamskaalad: ärevus, vaenulikkus, masendus, enesekontroll, impulsiivsus, haavatavus. Ekstravertsus seadumus kogeda positiivseid
kasvutingimused (A. Bandura, J. Piaget, W. Mischel jt) Bioloogiline käsitlus isiksuse kujundab organismis, eriti ajus, toimuvad bioloogilised ja keemilised protsessid Seadumus- või iseloomujoonekeskne käsitlus - isiksuse omadused taanduvad kahele mõõtmele: ekstravertsus - introvertsus ja neurootilisus - emotsionaalne stabiilsus (H. J. Eysenck) Iseloomujoontel põhinev lähenemisviis: SUUR VIISIK (Big five) (R. R. McCrae, P. T. Costa) Baastendents ajas suhteliselt püsiv iseloomujoon, mis määrab viisi ja suuna, kuidas mõelda, tunda ja käituda Iseloomulikud kohanemused baastendentside ja keskonnategurite kokkupuutel tekkinud, elu jooksul omandatud oskused, harjumused, hoiakud SUUR VIISIK: 1. Neurootilisus: soodumus kogeda negatiivseid emotsioone, (hirm, kurbus, süü, viha), soodumus emotsionaalseks häirituseks (depressioon, vaenulikkus, madal enesekontroll) 2
„tõeline olemuse”. • Teisisõnu, inimesed erinevad üksteisest teatud püsivate kalduvuste poolest, mis tulevad ilmsiks kas kõigis või paljudes sarnastes olukordades. Inimene, kes muretseb üleliia oma tervise pärast, muretseb enamasti ka teistes ärevust tekitavates olukordades, näiteks siis, kui peab pidama avaliku kõne või valmistuma raskeks eksamiks. Isiksuse seadumuste vanuselised muutused • McCrae, R. R., Martin, T., & Costa, P. T. Jr (2005). Age Trends and Age Norms for the NEO Personality Inventory–3 in Adolescents and Adults. Assessment, 12, 363-373. Kaks olulist eeldust (2) Isiksuse seadumused mõjutavad inimese elukäiku. • Inimesed, kes oma isiksuse seadumustelt on teistest meelekindlamad ja kohusetundlikumad, peaksid eelduste kohaselt ka vastavalt käituma: sellised inimesed täidavad ülesanded etteantud tähtajaks, nad jõuavad
neile meeldivad tüdrukud. · Sublimatsioon aktsepteeritud asendamine Tohutu energia õnne või viha tõttu. Palju kasulikku saab selles meelevallas tehtud. · Introjektsioon endasse võtmine Ebakindlana tundes, hakkab inimene mängima kedagi teist. Olles keegi tein tuleb jõud ja julgus. · Regressioon- arengus tagasilangemine N: laps hakkab uuesti titeks, et saada tähelepanu. 13.Kaasajal tuntuim joonteteooria Costa ja McCrae Suur Viisik. Ekstravertsus, neurootilisus, avatuse, sotsiaalsus ja meelekindlus. Naiste ja meeste erinevus neurootilisuse osas. Ekstravertsus aktiivne, kehtestav, jutukas, Neurootilisus - ärev, ennasthaletsev, ebastabiilne Avatus kogemusele artistlik, uudishimulik, loov Sotsiaalsus lugupidav, andestav, lahke, usaldav Meelekindlus efektiivne, organiseeritud, usaldusväärne. 14.Maslow vajaduste hierarhia. Millised on inimese esmased ja kõrgeimad vajadused?
(Extraversion-Introversion) suhtlemise aktiivsus Sotsiaalsus, aktiivsus, elamustejanu, domineerimine, riskeerimine, kehtestavus. Korrelatsioonid tsentraalse närvisüsteemi funktsioneerimisega · Psühhootilisus (Psychoticism)- impulsi kontroll Agressiivsus, impulsiivsus, antisotsiaalsus, mitteempaatilisus, küünilisus, loovus, egotsentrilisus Korrelatsioonid hormonaalse tasemega II Suur Viisik (Big Five) Robert R. McCrae (1949 - ),Paul T. Costa (1942- ) Kultuuriuniversaalsed iseloomujooned a) Thurstone, L. (1934) , Allport, G. , Odbert, H. (1936) - adjektiivid, 5-7 faktoriline struktuur b) Cattell R. (1943) , Eysenck, H. (1947) - sõnavara uuringud, 12 faktorit, 2 faktorit c) 16 faktoriline isiksusemudel d) Tupes, E. ( 1961) Norman, T. (1967) - baasdeskriptorid koonduvad 5 faktorisse e) Cattell, R. (1973) - diskussioonid faktoriseerimise üle f) Goldberg, Lewis. (1980) jt. - Suure Viisiku
(Extraversion-Introversion) suhtlemise aktiivsus Sotsiaalsus, aktiivsus, elamustejanu, domineerimine, riskeerimine, kehtestavus. Korrelatsioonid tsentraalse närvisüsteemi funktsioneerimisega · Psühhootilisus (Psychoticism)- impulsi kontroll Agressiivsus, impulsiivsus, antisotsiaalsus, mitteempaatilisus, küünilisus, loovus, egotsentrilisus Korrelatsioonid hormonaalse tasemega II Suur Viisik (Big Five) Robert R. McCrae (1949 - ),Paul T. Costa (1942- ) Kultuuriuniversaalsed iseloomujooned a) Thurstone, L. (1934) , Allport, G. , Odbert, H. (1936) - adjektiivid, 5-7 faktoriline struktuur b) Cattell R. (1943) , Eysenck, H. (1947) - sõnavara uuringud, 12 faktorit, 2 faktorit c) 16 faktoriline isiksusemudel d) Tupes, E. ( 1961) Norman, T. (1967) - baasdeskriptorid koonduvad 5 faktorisse e) Cattell, R. (1973) - diskussioonid faktoriseerimise üle f) Goldberg, Lewis. (1980) jt. - Suure Viisiku
ohtlik. 9) Schachter-Singeri teooria kohaselt tekivad konkreetsed tunded meil ennekõike tänu sellele, et tõlgendame meiega toimuvaid sündmusi Tõene 10) P.Ekmani kohaselt ei kuulu põhiemotsioonide hulka viha, rõõm ja kurbus. Väär Kontrolltöö 4 1) Sotsiaal-kognitiivse paradigma kohaselt on isiksus midagi, mis on arenemisvõimeline ja isiksuse arengu tipuks tuleks pidada eneseteostust. Väär 2) Jooneteooriatest on kõige tuntum lähenemine (Costa & McCrae), kus isiksuse baasomadusteks peetakse... neurootilisust, ekstravertsust, avatust, sotsiaalsust ja meelekindlust 3) Jooneteooriatest on kõige tuntum lähenemine, kus isiksuse baasomadusteks peetakse... neurootilisust, ekstravertsust, avatust, sotsiaalsust ja meelekindlust 4) Isiksus on: keeruline kognitsioonide, tunnete ja käitumiste kogum 5) Pange vastavusse isiksuse uurimise paradigma kohase käsitlusega inimese isiksusest.
? ? · Eysenck's three factor/dimension model Neuroticism, extraversion, psychoticism ? · Five Factor Model (Costa & McCrae; Goldberg) Neuroticism, extraversion, openness to experience, agreeableness, conscientiousness ? ? ? · Cattell's 16 Personality Factors
Isiksuse psühhopatoloogia 1. Isiksushäirete olemus ja diagnostilised kriteeriumid Isiksusehäire on iseloomu ja käitumise raske häire, mis hõlmab tavaliselt isiksuse mitut aspekti ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega. Ebanormaalsed on nii hoiakud kui käitumine, mis võivad ilmneda näiteks emotsioonides, erutuvuses, mõtlemis-ja tajumisviisis, suhtlemisstiilis. Isiksushäirete diagnostilised kriteeriumid. Need jagunevad üldisteks ja igale isiksusetüübile spetsiifiliseks tunnusteks. Diagnostilised kriteeriumid sätestavad disharmoonilised hoiakud ja käitumise. 1. Hõlmavad mitu valdkonda 2. On püsivad 3. On jäigad 4. Häirivad 5. Tekitavad efektiivsuse languse töös ja sotsiaalses tegevuses. Isiksushäired on igaüks eri suunas äärmuslikud ja üksteisest väga erinevad. RHK-10 järgi on kaheksa isiksusehäiret, neid ühel kaks alatüüpi, kokku siis üheksa tüüpi. DSM-IV järgi on häiretüüpe kümme. Isiksushäirete kognitiivne seletus ...
Küsimus 8 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Sotsiaalne soodustamine tähendab, et: Vali üks: a. grupis pingutavad inimesed ühise eesmärgi nimel vähem b. teiste juuresolekul lahendatakse lihtsamaid ülesandeid paremini c. teiste juuresolekul muutuvad ülesanded kergemaks d. suures seltskonnas tuntakse end ülesannete lahendamisel kindlamalt Küsimus 9 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Jooneteooriatest on kõige tuntum lähenemine (Costa & McCrae), kus isiksuse baasomadusteks peetakse... Vali üks: a. neurootilisust, agressiivsust ja meelekindlust b. neurootilisust, ekstravertsust, avatust, sotsiaalsust ja meelekindlust c. ekstravertsust, uudishimu, impulsiivsust ja psühhootilisust d. neurootilisust, ekstravertsust, avatust, sotsiaalsust ja impulsiivsust Küsimus 10 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Biopsühhosotsiaalse mudeli kohaselt on psüühikahäiretel alati kolm põhjust, mille roll
(a) tema aju absoluutkaalust (b) tema aju valgeolluse kõrgest osakaalust hallolluse suhtes (c) ajukäärude ja -vagude nurgelisuse määrast (d) neuronite omavahelisest talituslikest seostest ajus 46. Intelligentsuse mõõtmise algatajate ja peamiste arendajate hulgast leiame (a) Binet, Sterni, Wechsleri (b) Piaget, Mead'i, Harlow (c) Wernicke, Broca, Korsakovi (d) Cattelli, Costa, McCrae 47. Silmapaistvalt andeka inimese IQ väärtuseks on (a) 60 (b) 110 (c) 140 (d) 1000 48. Isiksuse patoloogia defineerivateks tunnusteks on (a) hetkel psühhopatoloogias omaks võetud haiguste nomenklatuurid (b) hälbimine normist, sobimatus konteksti, kannatused (c) psühhopaatia avaldumise määr ja intensiivsus (d) neurootilisuse abaldumise määr ja intensiivsus 49. Hoiakud annavad käitumisele
(5 põhilist isiksuse omadust). Hierarhia -‐ tasakaalustamata erinevad dimensioonid (omadused, omavad erinevat abstraktset astet; isiksuse sturktuur pole lihtne, dimensioonid pole sõltumatud; isiksuse struktuur on läbivalt hierarhiline. Viiefaktori teooria – McCrae & Costa – hüpotees selle kohta, mida endast kujutavad isiksue seadumused. -‐ Isiksuse põhiomadused on otseselt mittejälgitavad üldised käitumiskalduvused, mis avalduvad iseloomulikes kohastumusviisides ümbritseva keskkonnaga.
PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Lievegoed) 3. Isiksuse struktuur 3.1.Suundus (vajadused, huvid, veendumused, ideed, väärtused, tõekspidamised, hoiakud) 3.2.Temperament (Hippokrates, Eysenck, Costa, McCrae) 3.3. Iseloom 3.4. Võimed (Binet, Stern, Spearman, Thurstone, Guilford, Gardner, Sternberg). 3.4.1. Intelligentsus ja selle mõõtmine 3.4.2. Emotsionaalne intelligentsus (Goleman, LeDoux) 4. Motivatsioon ja emotsioonid 4.1. Motivatsiooniteeoriad (Freud, Lewin, Yerkes, Maslow, Rotter, Zuckermann) 4.2. Motivatsiooniseisundid ( seadumused, soovid, kavatsused, püüdlused, kiindumused, kired) 4.3. Emotsiooniteooriad (James-Lange, Schachter) 4.4
heaolu on suhteliselt stabiilne kogu elu jooksul. Seejuures viisid DeNeve ja Cooper (1998) läbi meta- analüüsi, mis hõlmas 197 näidist enam kui 40 000 täiskasvanuga, milles subjektiivne heaolu oli muutuja mille seoseid vaadeldi erinevate erinevate iseloomuomaduste suhtes. Selle tulemusel olid mitmed iseloomuomadused märkimisväärses seoses subjektiivse heaoluga, viidates vastavusele pärilike isiksuse stiilide ja individuaalsete subjektiivse heaolu stiilide vahel. Näiteks Costa & McCrae (1992) Suure Viisiku isiksuseomadustest olid DeNeve & Cooperi kohaselt ekstravertsus ja meelekindlus püsivalt positiivses seoses subjektiivse heaoluga, samas neurootilisus oli pidevalt negatiivses seoses sellega. Diener ja Lucas (1999) arvasid, et need Suurel Viisikul põhinevad leiud ei tohiks olla kuigi suureks üllatuseks kuna ekstravertsust on iseloomustatud kui positiivse mõjutegurina ning neurootilist on iseloomustatud negatiivse mõjurina
NEUROOTILISUS Emotsionaalne ebastabiilsus "Suur viisik" (Big Five) Mis on isiksuse seadumus? inimese suhteliselt püsiv kalduvus sarnastes olukordades kindlal viisil mõelda, tunda ja käituda. · Vaatamata isiksust kirjeldavate sõnade suurele arvule, kasutab inimene neid selliselt, nagu oleks tal vaid viis täiesti sõltumatut teemat või kategooriat. P.Costa, R.McCrae, "Suur viisik", P.Costa, R.McCrae Meelekindlus Sotsiaalsus Avatus kogemusele Ekstravertsus Neurootilisus NEASM "Suur viisik" (Big Five) Meelekindlus Meelekindel inimene planeerib hoolikalt oma tegevust ette, on tahtekindel ja sihipärane Sotsiaalsus seadumus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu, abivalmis, sõbralik ja leplik Avatus kogemusele seadumus, mis paneb inimese huvi tundma ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu. Ekstravertsus
Mitte-äärmusliku reduktsionismi näited: Hans Jürgen Eysencki metateooria; Marvin Zuckermani kilpkonna-skeem (ja selle edasiarendus). DNA-> neuroloogia, biokeemia, füsioloogia, tingimine, sots käit, omadused Miks reduktsionism ei ole teaduse vaenlane? Isomorfsuse küsimus: kas isiksusejoonte ja bioloogiliste süsteemide vahel on üksühene vastavus? HÜBRIIDTEOORIADViie-faktori teooria kui hübriidteooria. Eristus baastendentside ja iseloomulike kohanemuste vahel. McCrae ja Costa "viie faktori teooria". Baastendents ja kohanemuste eristamine- kultuuri mõju puudumine baastendentsidele. KOGNITIIV-KÄITUMUSLIK mudel- Sotsiaal-kognitiivsed teooriad. Nende kujunemise eripära (kognitiivse ja biheivioristliku lähenemise hübriid, mis oli algjärgus ajendatud psühhoanalüüsist). Isiksusepsühholoogia ajalooline eripära on sõprus kognitiivse ja biheivioristliku lähenemise vahel. Mischeli jt CAPS mudel: eesmärgid, väärtused,
Igal pool on nii, et kui inimene kaldub tundma hirmu, siis on ta samal ajal ka teiste inimeste vastu vaenulik. Kuigi võib olla üksikuid kõrvalekaldeid, kehtib üldreegel, et jutukad inimesed on loomult pigem rõõmsa- kui kurvameelsed. See on ühtemoodi nii Koreas, Islandil kui ka Zimbabwes. Kuigi stereotüüpse kujutluse kohaselt peaksid eri rahvuste vahel olema suured erinevused, on need erinevused tegelikult suhteliselt väikesed. Nende kolme leiu seletuseks esitasid Robert R. McCrae ja Paul T. Costa, kes töötavad USA rahvuslikus tervishoiuinstituudis, 1996. aastal teooria, mille kohaselt kultuur, kasvatus ja keskkond ei avalda isiksuseomaduste kujunemisele olulist mõju. Isiksuseomadused on olemuselt bioloogilised ning nende avaldumine sõltub aju närviringest, mida kontrollivad vanematelt päritud geenid. Enamik inimese omadusi seostub mitme geeni mõjuga, s.t nad on polügeensed. See, kuidas inimese pärilike tegurite kogum ehk genotüüp avaldub, sõltub keskkonnast
Isiksuseomaduste teooria Edu on kinni liidri isiksuseomadustes Käitumisteooria Keskendub liidri käitumisele alluvate suhtes Situatsiooniline teooria Kõik on kinni konkreetses olukorras Eestvedamine- protsess, mille käigus juht mõjutab töötajaid töötama ühiste eesmärkide nimel Isiksuseomaduste teooria Teooria kese isikuomadustel Püsivad käitumis- ja reageerimisviisid Costa ja McCrae NEO-PIR- isiksuse test In võime kogeda negatiivseid emotsioone- neurootilisus Inimese võime kogeda positiivseid emotsioone- ekstravertsus Karismaatiline liider Enesekindel Domineeriv Paindlik rollide vahetamine Endast mulje kujundamine Isiklik veetlus ja külgetõmme Edukas liider- Davis (1997) Intelligentne Sotsiaalselt küps Sisemiselt motiveeritud Inimsuhteid tähtsustav Edukas liider Yukl (2004) Kohanemisvõimeline Sotsiaalne tundlikkus
Nädal hiljem ütles Judi oma õele, et ta oli emale valetanud. Kas õde peaks emale rääkima? Seksuaalne areng (S.Freud) · 0 1,5 oraalne · 1,5 3 anaalne · 3 6 falliline, Oidipuse, Elektra kompleks · 6 12 latentsiperiood · 12 - genitaalne Isiksuse mõistmiseks erinevad teooriad: · Psühhodünaamiline lähenemine Freud, Jung alateadvus,instinktid, kaitsemehhanismid. · Joonte teooriad Allport,Costa/McCrae isiksust iseloomustavd omadused, jooned. · Sotsiaal-kognitiivne lähenemine Bandura, Deci ja Ryan - omadused, käitumine on sotsiaalselt õpitud. Mõtlemine mõjutab käitumist. · Humanistlikud Rodgers,Maslow iga inimene tajub reaalsust erinevalt. Soov areneda. Sigmund Freud 1856 1939 psühhodünaamiline lähenemine · Id (tema) · Ego (mina) · Superego (ülimina) Instiktid: eluinstinkt, libido, Eros surmainstinkt, Thanatos Kaitsemehhanismid
5.Teoloogiline, pühendumine ja teenimine 90. Longituudsete uuringute teostajad. Schaie, Seattleis al 1956 91. Ego-kaitsed. Freud. Eitus ebaedu kohta, regressioon primitiivsemasse seisundisse, muutud lapsikuks, jäämäe metafoor. 92. Suur viisik isikusepsühholoogias. Määrab käitumise 1.Ekstraversioon 2.Neurootilisus e tundlikkus 3. Sotsiaalsus e kontaktivõimelisus 4.Meelekindlus 5.Avatus. McCrae ja Costa 93. Eriksoni teooria (millist konflikti lahendavad noored). Erikson vaatab arengut stadiaalselt. Igas staadiumis vaja täita oma arenguülesanded, et liikuda edasi. Nooruses intiimsus vs isolatsioon. Lähedaste suhete loomine, armastus. 94. Isiksuse häired. ,,Uued" häired. 95. DSM. 5 diagnostika liigitust häiretele. 1.Klliniline häire- vaimsed ja õppimishäired 2.Isiksuse ja vaimse puud ehäired 3
ISIKSUSE STRUKTUUR Inimestel on suhteliselt püsiv kalduvus (seadumus) sarnastes oludes kindlal viisil mõelda, tunda ja käituda. Viimased uuringud näidanud, et enamus seadumusi on kas mõõduka või väga tugeva pärilikkusega Üksmeeles ollakse, piisab suhteliselt vähestest, 3-5 tunnusest, et ammendavalt ja ülevaatlikult kirjeldada isiksuse kõiki seadumusi. On uurijaid, kes usuvad, et isiksuse struktuuri saab paika panna viie põhidimensiooniga nn ,,suure viisikuga" (L.R.Goldberg, Costa, McCrae) Neurootilisus seadumus kogeda ja üleelada negatiivseid tundeid (hirm,kurbus,süü, viha, murelikkus) , emotsionaalse stressi mittetalumine, soodumus emotsionaalseks häirituseks mis avaldub depressioonis, vaenulikkuses või võimetuses kontrollida oma emotsioone pingelistes olukordades, Madal neurootilisus on seotud stabiilse närvisüsteemiga. Inimesed, kellel on madal neurootilisus on rahulikud,
In the golden years, it was strongly affected by the English and Italian opera. The first ballet was introduced in 1855. Because cinema and radio became very popular in the beginning of the 20th century, theatre lost its fans and was not as popular as in the golden years. Literature The oldest type of literature in Australia is the aboriginal poetry, which is quite popular even today, as it is found everywhere. The most famous poets are C.Harpur, H.Kendall, G.G. McCrae. Today, crime fiction is the most popular genre. Australians love the writings of K.Greenwood, as they are exciting and thrilling. Art Australian art is famous for its dot paintings-a painting that is made out of dots. It was painted famous by aborigines, who nowadays can earn good money by selling those paintings. An interesting genre is the Central Australian art, which uses a fixed set of symbols related to mythology and different shapes like lines, circles etc.
Isikliku ruumivööndi mõõdud on tingitud sotsiaalsest ja rahvuslikust omapärast. Mida põhja poole (geograafiliselt), seda suurem on distants. Põhja-ameeriklased hämmastuvad, nähes Ladina- Ameerika ja Vahemere- äärsete maade mehi üksteisele lähenemas ja puudutamas. Adutakse homoseksualismi. Araablaste distantsi tsoonid on hulga kitsamad ameeriklaste omadest. Araablastel on kombeks rääkida kõvema häälega, seista üksteisele väga lähedal, hoida peaaegu pidevat silmkontakti. McCrae&Costa 1996..Viie faktori teooria Berne Minateadvus Golemann Emotsionaalne intelligentsus Schachter Kognitiivne emotsiooniteooria- atributsioon ehk omistamine. Sõltuvalt olukordade ja ärritajate tõlgendamisest ning nende esinemise kontekstist omistab inimene oma elamusele mingi afektiivse kategooria s.t.annab oma elamusele tähenduse. -- Kognitiivne dissonants- olukord, kus hoiaku komponendid on omavahel vastuolus. N. inimene teab mingi asja kohta
Albert Bandura, enesetõhusus Walter Mischel Walter Mischel 1930- Tasu edasilükkamine (delay of gratification) 1968 raamat “Personality and assessment”; isiku vs situatsiooni “debatt” Sotsiaal-kognitiivne isiksusemudel “Käitumissignatuurid”, kui…siis mustrid Psühhomeetria arendajaid Lee Cronbach Lewis Goldberg (leksikaalne lähenemine jne) Jerry Wiggins Personality and Prediction, 1972* Warren Norman Paul Costa, Robert McCrae 18 “Kultuur ja isiksus” Culture and personality (või: personality and culture): koolkond pms USA antropoloogias 1920-50- ndatel Põhiteema: varase kasvatuse mõju täiskasvanu käitumisele Ruth Benedict, Margaret Mead Psühhoanalüüsi mõjud; tugineb F. Boas’i kultuurirelativismile
5. Sotsiaal-kognitiivne skeemid; A.Bandura- isiksus ja keskkond on seotud; inimene elu jooksul omandab skeemid (mõtted, uskumused, reegild), mis kujundavad isiksust ja suunavad käitumist 6. Bioloogiline kus isiksus ajus?- otsmikusagar; geneetika- isiksus on mõõdukalt päritav 7. Evolutsiooniline isiksuseomadused liigi evolutsioonilise arenguga seotud; isiksus on vajalik kohanemiseks Suur Viisik isiksusejoonte teooria NEO-PI-R (Costa & McCrae, 1992) 1. Neurootilisus- soodumus kogeda neg emotsioone ja häirituseks, impulsside madal kontroll pingeseisus 2. Ekstravertsus- soodumus kogeda posit emots, aktiivsus ja seltskond; vastandiks introvert 3. Avatus kogemusele- keskkond, siseilm; ebakonventsionaalsus; vastandiks suletud in 4. Sotsiaalsus- usaldamine, omakasupüüdmatus, leplikkus, koostöövalmidus 5. Meelekindlus- kontroll soovide ja impulsside üle; planeerimine, enesedistsipliin Isiksusjoonte omadusi 1
Sigmund Freud, Carl Gustav Jung, Alfred Adler – psühhoanalüüsi koolkonna tuntumad liikmed Freudi teooria – motivatsioon tuleneb sugutungist ja libiidost Jungi teooria – motivatsioon tuleneb inimeses peidus oleva kollektiivse alateadvuse arhetüüpse ja müütides ning kultuurisümboolikas väljenduvast algest Adleri teooria – motivatsioon tuleneb võimu- ja üleolekutungist ning alaväärsuskompleksist Paul Costa ja Robert McCrae – tunnusjooned taanduvad neljale faktorile: 1) temperamendi avaldumine ekstravertsuse-introvertsuse mõõtmes 2) avatus kogemusele, selle avaldumismäär 3) kohusetunde, vaimudistsipliini, meelekindluse avaldumismäär 4) sotsiaalsuse, eelkõige läheduse/seltsivuse avaldumismäär 5) emotsionaalse stabiilsuse ehk neurootilisuse avaldumismäär Kognitiiv-käitumuslikud teooriad – kuidas isiksus kujuneb õppimise käigus ja mil moel tema
- Konstruktiivtestid: joonistamise testid, hinnatakse pildi detale, objektide paigutus jne - Tõlgendamistestid: kaks pilti ühes, tindiplekkide-test, mida inimene näeb. - Assotsiatsioonimetoodika: Jungi test, välja toomaks inimese alateadvuses esile toomiseks. Öedakse sõna, esimesena pähe tulev öeldakse Suure viisiku teooria: viie tunnusjoone alusel kirjeldatud isikuse omadused. Isiksusepsühholoogi uurijate Costa ja McCrae kirja pandud, inimese isiksus on suhtes keskkonnaga. - Neurootilisus: kalduvus kogeda negatiivseid emotsioone, heas halba (emotsionaalne stabiilsus) - Ekstravertsus: kalduvus kogeda positiiveid emotsioone, suhelda - Avatus: avatus uuete kogemustele, suurem huvi iseenda ja teiste vastu (intellekt) - Sotsiaalsus: uued suhted, usaldus, lepikkus, suhtlemine - Meelekindlus: põhimõtetele ja eesmärkidele kindlaks jäämine
Ei vaadata inimese keha, vaid psüholoogilisi omadusi. Püstitatakse küsimus sellest, et mis määrab inimese valikud, miks ta nii käitub, mis paneb ta toimima. Instinktid, vajadused, mis määravad ära inimese huvid. Areng sõltub sellest, kuidas ta arengud on toiminud. *psühholoogiliste tunnusjoonte (trait) teooriad- isiksus on kui tunnusjoonte abil hinnatav ja mõõdetav ... (Stern, Allport, Eysenck, Costa, McCrae). 24 TÜÜP/JÄIK KATEGOORIA DIMENSIOON, MÕÕDE. Tänapäeval siiski- Inimene on sujuvalt muutuv, eri väärtusi võib olla palju, jäiku kaste pole, eripäraste isiksusomaduste kombinatsioon. Saame küll eristada inimesi, aga need pole nii jäigad. Füsioloogilise lähenemise puhul otsiti nt näo tunnusjooni jne. Costa graafilised lehed sellest, et inimesed
tasakaalustatud jne) o kehaehituse teooriad somatotüüpide teooriad (Sheldon, Kretschmer) füsiognoomiline teooria (Lavater) frenoloogia (Gall) · psühhodünaamilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Fromm, Horney, Sullivan, AnnaFreud):motivatsioon! · Psühholoogilised tunnusjoonte (trait)teooriad (Stern, Allport, Eysenck, Raymond Cattell, Costa, McCrae) TÜÜP/JÄIK KATEGOORIA DIMENSIOON, MÕÕDE NB! Lugeda FREUDI KOHTA!!! Iseseisvalt tuleb õppida ta kohta. Charcot oli sps, kes teda kuidagi moodi mõtlema pani. ka mingite inimlike asjade kohta (koh kirjandus) 03.04.09 Isiksuse teooriad (järg): · Kognitiiv-käitumuslikud teooriad o Sotsiaalne õppimine (Bandura, Rotter, Michel, Seligman)
käitumisteooria, situatsiooniline teooria) Eestvedamine vs Käskimine .� Eestvedamine- protsess, mille käigus juht mõjutab töötajaid töötama ühiste eesmärkide nimel .� Soov juhile järgneda (mitte vajadus käsule alluda) .� Näide- kas eestvedamine või käskimine? Isiksuseomaduste teooria .� Teooria kese isikuomadustel .� Püsivad (ennustatavad) käitumis- ja reageerimisviisid .� Omadus -> käitumine seos. Mis omadused need siis on? .� Big 5. Costa ja McCrae NEO-PIR Juhti omadused/juhtimisstiilid (vt pilti järg lk): Karismaatiline liider .� Enesekindel .� Domineeriv .� Paindlik rollide vahetamine .� Endast mulje kujundamine .� Isiklik veetlus ja külgetõmme Edukas liider- Davis (1997) .� Intelligentne .� Sotsiaalselt küps .� Sisemiselt motiveeritud .� Inimsuhteid tähtsustav Edukas liider- Yukl (2004) .� Kohanemisvõimeline .� Sotsiaalne tundlikus .� Kõrge saavutusvajadus .� Enesekehtestav .� Koostöövalmis
inimest on võimalik iseloomustada piiratud hulga omadussõnadega. Raymond Cattell kasutas faktoranalüüsi ja leidis 16 isiksusefaktorit. Hans Eysencki bioloogiliste tunnusjoonte teooria kirjeldab kolme seadumust: ekstravertsus-introvertsus, neurootilisus, psühhootilisus. Suure Viisiku (Big Five) teooria nimetab viis seadumust - avatus, kohusetunne/meelekindlus, sotsiaalsus(lahedus-seltsivus), neurootilisus, ekstravertsus (autoriteks P. Costa ja R. McCrae). · Kognitiiv-käitumuslikud teooriad rõhutavad isiksuse kujunemisel sotsiaalsete interaktsioonide olulisust. (A. Bandura, J.Rotter). Inimesel kujunevad õppimise kaudu ootused keskkonna suhtes, mis hakkavad suunama tema käitumist. Käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha, milline on eeldatava tulemuse olulisus inimesele. Eduootus ja edukogemus teeb isiksuse positiivsemaks, kindlamaks, enesega rahulolevaks;
Sotsiaalsus, aktiivsus, elamustejanu, domineerimine, riskeerimine, kehtestavus. Korrelatsioonid tsentraalse närvisüsteemi funktsioneerimisega. Psühhootilisus – impulsi kontroll. Agressiivus, impulsiivsus, antisotsiaalsus, mitteempaatilisus, küünilisus, loovus, egotsentrilisus. Korrelatsioonid hormonaalse tasemega. Kõrge ekstravertsusega mehed valivad endast pikemat ja tüsedamat naist. SUUR VIISIK (BIG FIVE): Robert R. McCrae (1949 - ),Paul T. Costa (1942- ) Kultuuriuniversaalsed iseloomujooned: a) Thurstone, L. (1934) , Allport, G. , Odbert, H. (1936) - adjektiivid, 5-7 faktoriline struktuur b) Cattell R. (1943) , Eysenck, H. (1947) - sõnavara uuringud, 12 faktorit, 2 faktorit c) 16 faktoriline isiksusemudel d) Tupes, E. ( 1961) Norman, T. (1967) - baasdeskriptorid koonduvad 5 faktorisse e) Cattell, R. (1973) - diskussioonid faktoriseerimise üle f) Goldberg, Lewis. (1980) jt
inimesed üksteisest erinevad, mis iseloomustavad eri inimesi erisugusel määral. Isiksus kujuneb pärilike eelduste ja keskkondlike tegurite koosmõjul. 127. Mida tähendab mõiste isiksuseomadused? Mõned inimesed on väga aktiivsed, teised väga sõbralikud ja kolmandad enesekindlad. Kui selline käitumine esineb sagedasti ja paljudes olukordades, nimetatakse seda isiksuseomaduseks. 128. Mis on Costa ja McCrae teooria 5 dimensiooni? Teooria viis dimensiooni on järgmised: 1.Neurootilisus- kalduvus kogeda negatiivseid emotsioone (hirm, kurbus, süü, viha jms). Neurootilisus on kalduvus emotsionaalseks häirituseks, mis avaldub depressioonis, vaenulikkuses, võimetuses kontrollida oma impulsse pingelistes ja kriitilistes olukordades. 2.Ekstravertsus - seltskondlikkus, aktiivsus, jutukus ning kalduvus kogeda positiivseid emotsioone
isiksusefaktorit. Arvab, et on kõik need faktorid käsitletatavad isiksuse mõõtmetena, mis esinevad erineval määral kõigil inimestel. - Hans Eysenck (bioloogilised tunnusjooned) - bioloogiliste tunnuste teoorias taandub isiksuse omaduste kogum kolmele põhimõõtmele – 1) ekstravertsus-introvertsus, 2) neurootilisus (emotsionaalne stabiilsus), 3) psühhootilisus (julmus, hoolimatus, normide eiramine). - Suur Viisik (Paul Costa, Robert McCrae) - kontseptsioonis jõuti järeldusele et enam-vähem kõik tunnusjooned taanduvad viiele põhifaktorile: 1) avatus, 2) kohusetunne/ meelekindlus, 3) ekstravertsus 4) lahedus/seltsivus 5) neurootilisus.
tsiviilametites, keskmine r=0.30 vs 0.12: Salgado, 1999) · Seos ametis püsimisega. Näiteks Eesti ajateenijatel ennustab N teenistusest vabastamist psüühikahäire tõttu · Mõnes ametis ennustab N paremat hakkamasaamist. Nt Matthews (1999) leidis, et neurootilisemad lennujuhid on täpsema, N ennustab viletsamat akadeemilist sooritust Ekstravertsus · Seos töösooritusega on ebakindel ja sõltub ametist. · Kaks ekstravertsuse mudelit: üks rõhutab seltsivust (nt McCrae & Costa), teine ambitsioonikust (Hogan) Sotsiaalsus (Agreeableness) · Vajalik ametites, kus on oluline teistega läbisaamine. Nt ennustab töösooritust klienditeenindajatel või ametites, kus on tegu meeskonnatööga · Modifitseerib meelekindluse mõju. Kõrge meelekindlus koos madala sotsiaalsusega võib kaasa tuua interpersonaalseid konflikte. · A seos karjääriedukuse ja sissetulekuga on pigem negatiivne Teised omadused · "Aususe testid" (integrity tests)
Tunnusjoonte teooriad (trait theories) • H.J. Eysenck 1916 – 1997 • Bioloogiline tunnusjoonte teooria – Ekstravertsus / introvertsus, neurootilisus, hiljem ka psühhootilisus • EPQ Eysenck’s Personality Questionnaire • Joonis: http://eekisiksusepsyhholoogia.weebly.com Tunnusjoonte teooriad (trait theories) • NEO PI - R • NEO Personality Inventory Revised • Suur Viisik (Big Five) • McRae ja Costa 1996 Isiksuse jooned • Isiksuse põhiomadused (McCrae & Costa, 1996) on otseselt mittejälgitavad üldised käitumiskalduvused või dispositsioonid (seadumused) teatud kindlal viisil mõelda , tunda või reageerida, mis avalduvad iseloomulikes ümbritseva keskkonnaga kohastumise viisides . Seadumuste omadused • Pole vahetult jälgitavad • Püsivus • Avaldumine pole piiratud • Avaldumine sobivas olukorras NEO PI - R Suur Viisik (Big Five) McRae ja Costa 1996 • Neurootilisus- Kuidas me tuleme toime negatiivsete emotsioonidega. Kui
Suhete tüübid: - Indiviid – intrapersonaalne kommunikatsioon - Lähisuhted – diaadilised suhted - Väikese grupi suhted - Kogukond, ühiskond – avalikud suhted II Suhtlemispsühholoogia: teooriad Teooriad ja mudelid •Sotsiaalse vahetuse teooria •Interpersonaalsete suhete mudelid (mh ringmudelid) •Inimese sotsiaalsus - suhete tüübid (Fiske) •Sotsiaalse mõju teooriad •Isiksuseomadused (Suur viisik, Costa, McCrae) •Evolutsioonilised seletused Sotsiaalse vahetuse teooria (Thibaut, Kelley, 1967) •Tulude ja kulude vahekord suhtes •kulud ja tulud •isiku ja partneri kulud-tulud •Oodatav kulude/tulude tasakaal (võrdlus tegelikkusega) •Olemasolev suhe vs teised suhted (alternatiivide võrdlus) •Edukas suhtes peaks inimene tajuma võrdsust enda ja partneri tulude ning kulude proportsioonis. •Retsiprooksuse printsiip. •Järeldused:
Flegmaatik Lima Kretshmer ja Sheldon kehatüüp - Endomorfne-tüse, ektomorfne-kõhna, mesomorfne- normaalne. Pükniline, asteeniline, atleetlik G.Allport - Kesksed ja teisesed tunnusjooned R.Cattell faktoranalüüs EPQ Eysenck's Personality Questionnaire Eysenck'i bioloogiliste tunnusjoonte teoorias taandub isiksuse omaduste kogum kolmele põhimõttele: 1)ekstravertsus-introvertsus 2)neurootilisus 3)psühhootilisus "Suure viisiku" teooria (Paul Costa ja Robert McCrae) enam-vähem kõik tunnusjooned taanduvad 5 põhifaktorile: 1) avatus 2) kohusetunne/meelekindlus 3) ekstravertsus 4) lahedus/seltsivus 5) neurootilisus Kognitiiv-käitumuslikud teooriad rõhutatakse sotsiaalse õppimise ning sotsiaalsete kasvutingimuste olulisust isiksuse kujunemisel. Isiksus kujuneb suhtlemises ja koostegevuses. Tüüpilised käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha ja milline on eeldatava tulemuse olulisus inimesele. M.Seligman (s
Flegmaatik Lima Kretshmer ja Sheldon kehatüüp - Endomorfne-tüse, ektomorfne-kõhna, mesomorfne- normaalne. Pükniline, asteeniline, atleetlik G.Allport - Kesksed ja teisesed tunnusjooned R.Cattell – faktoranalüüs EPQ – Eysenck’s Personality Questionnaire Eysenck’i bioloogiliste tunnusjoonte teoorias taandub isiksuse omaduste kogum kolmele põhimõttele: 1)ekstravertsus-introvertsus 2)neurootilisus 3)psühhootilisus "Suure viisiku" teooria (Paul Costa ja Robert McCrae) enam-vähem kõik tunnusjooned taanduvad 5 põhifaktorile: 1) avatus 2) kohusetunne/meelekindlus 3) ekstravertsus 4) lahedus/seltsivus 5) neurootilisus Kognitiiv-käitumuslikud teooriad – rõhutatakse sotsiaalse õppimise ning sotsiaalsete kasvutingimuste olulisust isiksuse kujunemisel. Isiksus kujuneb suhtlemises ja koostegevuses. Tüüpilised käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha ja milline on eeldatava tulemuse olulisus inimesele. M.Seligman (s
isiksusefaktorit) . Hans Eysencki bioloogiliste tunnuste teoorias taandub isiksuse omaduste kogum kolmele põhimõõtmele 1)ekstravertsus-introvertsus, 2) neurootilisus (emotsionaalne stabiilsus) , 3) psühhootilisus (julmus, hoolimatus, normide eiramine) [Tabel J.Sõerdi raamatus lk 66] Viimaseks sõnaks tuleks pidada nn "suure viisiku" kontseptsiooni (eelkõige Paul Costa ja Roert McCrae töödes), kus jõuti järeldusele et enam-vähem kõik tunnusjooned taanduvad viiele põhifaktorile: 1)avatus, 2)kohusetunne/ meelekindlus, 3)ekstravertsus 4) lahedus/seltsivus 5) neurootilisus 3. Kognitiiv-käitumuslikud teooriad. Selle rühma teooriate autorid rõhutavad sotsiaalse õppimise ning sotsiaalsete kasvutingimuste olulisust isiksuse kujunemisel. Isiksust oluliselt määratlev on tema kognitiivne stiil. Otsitakse vastust küsimusele, millised on
isiksusefaktorit) . Hans Eysencki bioloogiliste tunnuste teoorias taandub isiksuse omaduste kogum kolmele põhimõõtmele – 1)ekstravertsus-introvertsus, 2) neurootilisus (emotsionaalne stabiilsus) , 3) psühhootilisus (julmus, hoolimatus, normide eiramine) [Tabel J.Sõerdi raamatus lk 66] Viimaseks sõnaks tuleks pidada nn “suure viisiku” kontseptsiooni (eelkõige Paul Costa ja Roert McCrae töödes), kus jõuti järeldusele et enam-vähem kõik tunnusjooned taanduvad viiele põhifaktorile: 1)avatus, 2)kohusetunne/ meelekindlus, 3)ekstravertsus 4) lahedus/seltsivus 5) neurootilisus 3. Kognitiiv-käitumuslikud teooriad. Selle rühma teooriate autorid rõhutavad sotsiaalse õppimise ning sotsiaalsete kasvutingimuste olulisust isiksuse kujunemisel. Isiksust oluliselt määratlev on tema kognitiivne stiil. Otsitakse vastust küsimusele, millised on
Tema psühhobioloogiline tunnusjoonte teooria põhineb faktoranalüüsil. Eysencki käsitlus on põhidimensioonide väljaselgitamisele suunatud – psühhobioloogilistel teguritel on oluline roll ning inimestel on kaasasündinud eeldused, mille põhjal kujunevad välja põhidimensioonid. ja need omakorda taanduvad harjumuspräastele reageeringutele. Hierarhiline süsteem kolme põhidimensioonina. Suur Viisik – olemas on viis põhidimensiooni ehk tunnusjoont (Costa ja McCrae). Isiksuse omaduste mõõtmine on võimalik alljärgnevatel viisidel: - vaatlus – järelduste ja põhjuslikke seoste tegemiseks jääb väheseks. Pigem abistav meetod. - biograafiline meetod – saame inimese elulugu uurides teada tema võimetest ja huvidest, aga ku biograafia pole põhjalik, siis jääb see ühekülgseks ning praktiliselt võimatu on saada inimese eluloost kõike teada
psühhotism (agressiivsus, impulsiivsus või sõbralikkus,tasakaalukus. Viimasel aastakümnel on toimunud märgatav arvamuste ühildumine selles, et kõige õnnestumaks tuleks lugeda isiksuse viie faktori mudelit. See tähendab, et enamik isiksusejooni võiksid olla kirjeldatavad viie baasdimensiooni (Big Five) abil. Nende isiksuse baasjoonte nimetused töötsasid välja psühholoogid Paul Costa ja Robert McCrae ning nende esinemist hinnatakse NEO isiksuse 25 küsimustiku abil. Viis suurt dimensiooni koosnevad omakorda konkreetsematestkomonentidest ehk isiksuse külgedest.’ Neurotism – rahutu, ärrituv ja vaenulik, impulsiivne; Ekstravertsus – seltsiv, positiivse emotsionaalsusega, põnevust otsiv; Avatus kogemusele – loov, avarapilguline, intelligentne;
· Ohutusevajadused: turvalisuse, kaitstuse & ohutuse järele · Füsioloogilised vajadused: nälg, janu jms · Sünnime käitumise eelsoodumuseks olevate teatud põhivajadustega, mis hüvituste mõjul kujunevad püsivateks & tugevateks vajadusteks - isiksuseteooriate kohaselt peaks need põhivajadused avalduma isiksuse omadustena, mis ühtlasi kajastavad inimese bioloogilisi eelsoodumusi. Näiteks Costa & McCrae (1992) järgi on sellisteks omadusteks neurotism, ekstravertsus, soojus, meelekindlus & avatus kogemustele, teiste autorite hinnangul on neid põhiomadusi rohkem/vähem. 3) Motivatsiooni õppimisteooriad (Biheivioristide jaoks oli käitumise aluseks õppimine, seega motivatsioon õpitav) · Clark Hull´i jaoks oli õppimine motivatsiooni aluseks. Tungide aktiveerumine viib juhuslikele käitumistele, millest mõni alandab tungi. Sellega kinnitatakse tungi alandavat käitumist
Mis on iseloom? Jüri Allik (2009) räägib oma raamatus "Psühholoogia keerukusest" sünnipärastest iseloomuomadustest, mis elu jooksul oluliselt ei muutu ja mis kasvatusele ei allu. Ehkki isiksusepsühholoogia õpikud eristavad tavaliselt mitut põhimõtteliselt erinevat käsitlusviisi (psühhodünaamiline, humanistlik, kognitiiv-käitumuslik ja iseloomujoonekeskne käsitlus), peatub ta uue põlvkonna isiksuseteooriatel ning selgitab viie faktori teooriat, mille loojateks on Robert R. McCrae ja Paul T. Costa. Inimest saab kirjeldada viie suure omadusega: neurootilisus, ekstravertsus, avatus, sotsiaalsus ja meelekindlus, kusjuures igale inimesele iseloomulik käitumismuster kujuneb välja vastastoimes keskkonnaga. Mida siis ühe või teise omaduse kindlakstegemiseks inimese juures uuritakse? Neurootilisuse (N) kindlakstegemiseks uuritakse ärevust, vaenulikkust, masendust, enesekontrolli, impulsiivsust ja haavatavust.
cooking. heating is another rapid cooking alternative The rate of heat penetration depends on that is regarded as a volumetric form of the type of cookery used (Seideman and heating in which heat is generated within the Durland 1984). For example steam cookery product, which reduces cooking times and or other moist heat methods of cookery will could potentially lead to a more uniform result in faster heat penetration (McCrae and heating (Zhang et al. 2006). Zhang et al. Paul 1974) than dry cooking methods (Buck (2006) reported that radio frequency cooking et al. 1979). Drummond and Sun (2006) resulted in a significant reduction in cooking reported moist heat methods of cooking times for leg and shoulder hams. However, a resulted in more rapid surface temperature number of quality attributes of the radio fre- increases compared with dry heat cooking
annaabi.ee 
