käitumisse. LAT täielik areng sõltub kogu sotsiaalsest suhtlemisest. Oskuste määr võib areneda täiskasvanu juhendamisel või läbi koostöö, mis ületab üksi saavutatud oskusi. Võgotski teooria üritab selgitada teadvust kui sotsialiseerumise lõplikku produkti. Näiteks keele õppimisel moodustatakse esimesed laused omaealiste või õpetajatega suhtlemiseks, aga keele parema omandamise käigus tekib "mõttes rääkimine". Võgotski teooria on täienduseks Bandura tööle sotsiaalsest õppimisest ning võtmeühikuks situatiivses õpiteoorias. Et Võgotski pühendas oma tähelepanu tunnetuse arengule, on tema vaateid huvitav võrrelda Bruneri ja Piage' omadega. Käsitlusvaldkond ja rakendamine: See on kognitiivse (tunnetusliku) arengu põhiteooria. Suurem osa algsest tööst oli tehtud laste keeleõppe uurimise kontekstis (Võgotski, 1962), vaatamata sellele, et hiljem rakendati selle põhiideid laiemalt (vaata Wertsch, 1985). Näide:
Skinner juhtis tähelepanu sellele, et inimkäitumist kontrollitakse pahatihti aversiivsete stiimulitega karistusvahenditega. Tema teooriast lähtudes on välja töötatud tõhusaid biotagasiside seadmeid jt eneselõõgastuse süsteeme, programmõppe vahendeid, aga ka suhtlemisvilumuste koolitamise programme. Põhimõisted: biheiviorism, respondentne käitumine, operantne tingimine, kinnistamine, käitumisteraapia. Albert bandura sotsiaal-kognitiivne teooria Albert Bandura on sündinud 1925. Aastal Kanada väikelinnas. Mundares poola päritolu farmeri pojana. 1949. Aastal omandas ta psühholoogidiplomi Briti Columbia ülikoolis ning kaitses paari aasta pärast doktorikraadi USA lowa ülikoolis. Avaldades hulga raamatuid, arendas Bandura kord+korralt välja oma sotsiaal+kognitiivse teooriana tuntud õpetuse. Tema teeneid psühholoogia arendamisel on kõrgelt hinnatud. 1973 aastal valiti ta Apa presidendiks. 1980.aastal sai ta "uuendustegevuse eest
Tähtis on tunda ära frustratsioon! Tuleks vältida igasuguseid negatiivseid emotsioone, endas positiivsust suurendada Nii inimesets kui ka olukorrast sõltuv, oluline, kuidas olukord näha. Testosteroon ja agressiivsus B.Olweus vastavalt eluperioodedele on erinev agressiivsuse soodumus. B.Olweus vastavalt eluperioodedele on erinev agressiivsuse soodumus. Õpitud agressiivsus · Instrumentaalne õppimine: agressiivsuse positiivsed väljundid/kinnitused · Jäljendav õppimine. A. Bandura katsed Bobo nukuga · Väheagressiivsed ühiskonnad: isolatsionism, naudingud, pehme rollijaotus · Agressiivsus ja rahva elutsükkel. Lev Gumiljovi passionaarsuse hüpotees Bandura! Katsed: lastele(5-aastastele)näidati filmi, nad tegid seda nukuga, mida filmis nägid. Järelikult on aggresiivsus õpitud vanemalt põlvkonnalt.Vatuväide Agressiivse käitumise mall, mida pakub meedia, on jäjendamisobjekt. Bandura- meedia toodab agresiivsust ja selle aktsepteerimist.
· uue käitumisviisi omandamiseks, piisab tihti selle ühekordsest nägemisest; · nähtut ei pruugi jäljendada kohe, vaid siis kui tekib sobiv olukord; · uus käitumisviis omandatakse sageli ilma välise tasustuseta; · uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavatest tagajärgedest (karistust kaasatoovaid käitumisviise püütakse pigem vältida, sest inimesel on võime seada ennast teise isik rolli). Albert Bandura · Sotsiaalset õppimist on ulatuslikult uurinud Kanada psühholoog Albert Bandura (1925 - ...). Bandura pidas biheivioristide käsitlust õppimisest liiga lihtsustatuks, mis ei andnud täielikku seletust kogu õppimisprotsessi kohta. · Bandurat huvitas eelkõige vägivaldse käitumise olemus ning õppimine sotsiaalsest keskkonnast. Bandura väitis, et kõik mis ümbritseb inimest mõjutab teda, ning samas mõjutab inimene ümbritsevat ühiskonda.
4 1.2 Tingimine.............................................................................................................. 5 1.2.1 Klassikaline tingimine......................................................................................5 1.2.2 Operantne tingimine.........................................................................................6 1.3 Vaatlus- ehk mudelõppimine.................................................................................7 1.3.1 Albert Bandura (1925).....................................................................................8 2 MÄLU.......................................................................................................................10 2.1 Mälu protsessid....................................................................................................10 2.1.1 Meeldejätmine................................................................................................10 2.1.2 Info säilitamine....
. . . . . 5 2.1. Laste ja noortega töötamine . . . . . . 5 2.2. Isiklik käitumine . . . . . . . . 6 2.3. Moral development (Risto Telama) . . . . . 7 2.3.1. Moraalsuse kolm komponenti . . . . . 8 3. Moraali hindamine . . . . . . . . 8 3.1. Moraali hindamisega seotud valdkonnad . . . . 8 4. Bandura teooria sotsiaalsest õppimisest . . . . . 9 5. Struktuuri arengu teooria . . . . . . . 9 5.1. Piaget kognitiivse arengu teooria . . . . . 10 5.1.1. Sensomotoorne staadium . . . . . 10 5.1.2. Tegevuseelne staadium . . . . . 11 5.1.3. Konkreetne tegevuse staadium . . . . 11 5.1.4
BoBo- nuku eksperiment Johanna Ebber LIIK JA MEETOD • Uurimuse liik on eksperimentaalne. • Uurimismeetodiks on samuti eksperimentaalne. MIDA UURITAKSE? • Kas ja kuidas mõjutab laste käitumist Bobo- nuku suhtes agressiivselt või mitteagressiivselt käituva täiskasvanu jälgimine VALIM • Esimese Bobo- nuku eksperimendi viis Bandura koos kolleegidega läbi 1961. aastal. • Kõige noorem katses osalenu oli 37 kuud vana ja vanim 69 kuu vanune. • Keskmine vanus oli 52 kuud. • Kokku osales katses 72 last. JÄRELDUSED • Agressiivset käitumist jälginud lapsed väljendasid teistest enam nii verbaalset kui ka füüsilist vägivalda, mis sarnanes eelnevalt täiskasvanute poolt näidatule. • Poisid kasutasid füüsilist vägivalda enam. KASUTATUD ALLIKAD • https://et.wikipedia
Teoreetikud ASCH, Solomon stereotüüp, pildikatsed ALLPORT(1954)-eelarvamused, katse selle kohta, kus on piir võõrale -linn, tänav, naabrus, pere ALTMANN: privaatsusteooria: ruumi instrumentide kaudu- hoia enda jaoks optimaalset avatust. Füüsilist suletust kompeneeritakse sotsiaalse avatusega ja vastupidi. Brasiilia hõim vs Euroopa ühiskond BOWLBY: kiindumisteooria, kaasasündinud suhestamise/ seostumise vajadus. BANDURA Rollikäitumist õpitakse ka kaudselt jäljendamine on oluline sotsiaalse õppimise protsess, mille kaudu suudame "üles noppida" sotsiaalsete toimingute tervikmustreid ja kohaseid rollikäitumisi. Bandura- kui inimest oma eesmärkide saavutamise frustreeritakse, reageerivad eri viisidel. J.BERRY: vähemusgruppide identiteedikonflikti stsenaariumid. G.Le Bon- massipsühholoogia, domineerib emotsioon ja kaob iskliku vastuse tunne.
harjutamine ehk kordamine õppimise edukamaks. · Efektiseadus:ütleb, et kui käitumisele järgneb soovitud tulemus, siis on niisuguse käitumise tõenäosus edaspidi suurem. Soovimatu tulemuse korral on muidugi vastupidi. Ene Alunurm Sotsiaalne õppimine · Sotsiaalne õppimine e. mudelõppimine tähendab õppimist eeskujude järele jäljendamise e imiteerimise kaudu. Ene Alunurm Kanada psühholoog Albert Bandura eristas nelja etappi: · Märkamine käitumismudeli omandamine eeldab antud mudeli ja selle oluliste külgede tähelepanemist · Meeldejätmine luuakse algul üldine ettekujutus, jälgitakse, millistest osadest see koosneb ja seejärel üritatakse need üksikud osad meelde jätta. · Taastamine e. reprodutseerimine · Motivatsioon mudelit jäljendatakse tavaliselt siis kui võib eeldada, et sellega kaasneb mingisugune tasu
Canada katse. Erving Goffmann - sümboolne koostoime. Stigma. Salomon Asch - konformism. Katse joonepikkusega. Pildikatsed. Fritz Heider - atributsioonieooria. (personaalne-situatiivne, püsiv-ajutine) Konrad Lorenz - looma- ja inimpsühholoogia seosed. Sigmund Freud - pioneer ,alateadvus, kaitsemehhanismid. David Buss - evolutsioonipsühholoogia. Dan Olweus - narrimine. Neal Miller - agressiivsus, prosotsiaalsus. Freud. Leonard Berkowitz - agressiivsus ja prosotsiaalsus. Albert Bandura - sotsiaalse õppimise teooria. Bobo nukk, agressioon. Stanley Milgram - allumine, järeleandmine. Milgrami katsed elektrisokiga. Robert Zajonc - hoiak ja tuntus. Mida tuttavamaks saab stiimul (hieroglüüf), seda positiivsem hoiak. Robert Cialdini - mõjustamispsühholoogia. Muzafer Sherif - üks sotsiaalpsühholoogia aluspanijaid. Eksperiment valgustäpiga. Poistelaager Erich Fromm - armastuse käsitlemine. Martin Seligman - õpitud abitus. Eksperimendid koerte ja hiirtega.
7. Minapilt a) kujuneb sotsialiseerumise käigus b) ei kujune sotsialiseerumise käigus c) puudub murdeeas 8. X tegeleb samaaegselt mitme asjaga: kirjutab samaaegselt üles kõneleja juttu ning räägib kaaslasega, seda nimetatakse tähelepanu: a) jaotuvuseks b) kõikumiseks c) puudumiseks 9. Kellegi jäljendamine peale hinnangute andmist jälgitavale käitumisele: a) On esikohal biheivioristidel b) on keskksel kohal A. Bandura mudelõppes c) kuulub humanistliku koolkonna arvestuste hulka d) ei eelda isiklikult kognitiivset aktiivsust 10. Valimi a) esinduslikkus e. representatiivsus b) isoleeritus populatsioonist c) korrelatiivsus d) mõjutab oluliselt võimalust teha andmete põhjal oletusi populatsiooni kohta 11. Psühholoogia ametlik algusaeg 1879. a 12. Mis on sünopsis? Neuronitevahelised kontaktpiirkonnad.
20-ndatel aastatel. Esindajad: Jerome Bruner ja Jean Piaget. Kognitivismi vaated õppimisele: õppimise puhul toimivad palju keerulisemad protsessid kui "stiimul-reaktsioon-seoste loomine". Tähtis on selgitada õppija informatsioonitöötlemis- ning selle kaudu mõtlemisprotsesse. Õppimise allikas on inimese sisemine aktiivsus, mis väljendub huvi tundmisena ümbritseva maailma vastu. Kognitiivsete õppimismudelite hulka kuulub Mudelõppimine (Albert Bandura, teadmiste omandamine eeskujude imiteerimise kaudu). Kokkuvõteks: Õpetaja peab: tundma õppimise seaduspärasusi ning selleks tutvuma erinevate õppimisteooriate põhiseisukohtade ning rakendustega. Tänan tähelepanu eest!
10). Kuna selles ei sisaldu keskkonna muutmise ideed, siis rõhuasetus adaptiivsusele illustreerib seda, kuidas ökoloogilis teooriad käsitlevad baasilist sotsiaalset ülesehitust, pigem loobudes radikaalsetest ühiskondlikest muutustest. https://www.tlu.ee/opmat/rk/2010/Elmo%20Medar%20-%20RKS6001%20Sotsiaalt %F6%F6%20teooria%20ja%20meetodid%201/1.%20moodul/Sotsiaalt%F6%F6%20kui %20eriala%20kujunemise%20tegurid.pdf 4. Sotsiaalse õppimise teooria Albert Bandura keskendus oma uuringutes inimeste õppimisele ning laste ja täiskasvanute valmisolekule imiteerida teiste käitumist, täpsemalt agressiooni. Sotsiaalse õppimise teooria põhiseisukohad on järgmised: ● Õppimine ei ole vaid käitumuslik, vaid pigem kognitiivne protsess, mis leiab aset sotsiaalses keskkonnas. ● Õppimine võib toimuda ka läbi käitumise vaatluse ja käitumise tagajärgede vaatlemise.
maailma hüpotees (just-world hypothesis; üldine uskumus, et maailm on õiglane koht, kus inimesed saavad, mida nad väärivad). Lisaks võrdsuse norm (norm of equality) nö õnnelikumad inimesed peaksid aitama neid, kellel ei ole nii vedanud. Normid ei ole siiski piisav prosotsiaalse käitumise seletus. Olulised ka situatsioonilised tegurid (uurimus). 3. Modelleerimine vaatlusel põhinev õppimine teiste prosotsiaalset käitumist jälgides võtame üle sarnase käitumise. Bandura sotsiaalse õppimise teooria - abistava käitumise jälgimine peaks suurendama prosotsiaalset käitumist, kuna näitab, et vastav käitumine on kohane ja tõstab enesetõhusust. 5. Arvamus, et ühes grupis olevad inimesed on sarnasemad kui teise grupi liikmed - kategooria eristamise mudel Kategooria eristamise mudel (category differentiation model) Mudel toob välja, et kategoriseerimine viib kategooriate vaheliste erinevuste ja kategooria siseste sarnasuste rõhutamiseni
vastastikuse meeldivuse teooria- stereotüübid ja eelarvamused ( omistamine- attributsioon/ vead) 7. Grupikäitumine- suhtlemine grupis, grupimõtlemine, liider ja liidriks olek ( formaalne ja tegelik liider) autoritaarsus ja kuuletumine - Milgrami katse 8. Vastastikkus ja sotsiaalne õppimine ( mudel-õppimine) jäljendamine kogemus muutub isiksuse osaks, õpitud abitus, rollimõtlemine ( vanglamängu katse). Bandura katsed ( väike Albert, nukk Bobo, jne) kuidas õppimine toimub - Bloomi taksonoomia 9. Keskkonnamõjud, isikuruum, territoriaalsus, isikukaitse, keskkonnakäitumine käitumisruumid, tiheliolek massipsühhoos ja kõrvalseisja sekkumine või vastutuse pihustumine 10. Suhtlemine, suhted ( atributsiooni omistamise vead). Konflikt ,agressiivsus ( õpitud käitumine Bandura) vallandaja ,, päästik" - millal viimane piisk jne ( Freud -
samaaegset kontroll, piirangud ema poolt-> kõikvõimsuse tunde vähendamine. Eneseväärikus 3. 16-19 lähenemine- laps tajub, et on emast eraldiolev-> tekib ärevus. Siit saab alguse tervikliku MINA kujunemine. Sooidentsuse teke. Emotsionaalse objekti konstantsus ja individuaalsus jäävus, kui ka vaateväljast väljas. Tekib mina - konseptsioon ja individuaalsustunne. Hakkab tekkima superego. Albert Bandura 1925 Bandura on mitmekülgselt panustanud psühholoogia arengusse, tema tuntumad teooriad on sotsiaal-kognitiivne teooria, ja teooriad isiksusepsühholoogiast. Samuti on ta mõjutanud üleminekut biheiviorismist kognitiivsesse psühholoogiasse. Bandura on tuntud veel kui sotsiaalse õppimise teooria algataja ning Bobo-nuku eksperiment korraldajana. 2002. aasta küsitluse alusel on Bandura kõigi aegade tsiteerituimate psühholoogide hulgas 4. kohal (B.F. Skinneri, Sigmund Freudi ja Jean Piaget' järel).
vajaduste hulka Julian Rotter vältis, et käitumise potentsial sõltub – ootusest/ kinitamise väärtusest Erik Eriksoni psühhosotsiaase arengu modellis tekkib identiteedi kriis- 12-18 eluaast Karen Horneyi isiksuse kontseptioonis on 2 rühma vajadusi . Need on- turvalisus / rahuldamis vajadus Oidipuse kompleksi lähenemiseks on vaja, et laps- ……… ???? Adleri valede elustiilide hulka kuuluvad- domineeriv/ alahidlik elustiil Mina efektiivsuse kontseptsiooni loojaks on- Bandura Isiksuse joon nimega affektija-Sizia pärineb – R. Carnelli teoriaa Introversus-ekstraveersus on tuntud eelkõige kui Eysencki isiksusteooria üks baasdimensionidest. Kuid lisaks Eysensky teorile, leiab introversuse-ekstraversuse mõiste kasutust veel ühes kuulsas isiksuse tüpologias- Carl Jung Id ehk Miski juhindub- naudingu printsiibid Miller-Dollardi konfliktisituatsioonide tüüpologiasse ei kuulu-kahekordse vältimise-vältimise konflikt
Uurimistöödes on väga hea kasutada eksperimenti. Näiteks, oletame, et ma soovin teada saada, kuidas mõjutab liigne kommi söömine laste aktiivsust. Korraldan selle jaoks eksperimendi, mul on katsegrupp, kellele ma kommi annan ja kontrollgrupp, kes kommi ei saa. Seejärel võrdlen ma nende käitumist ja saangi eksperimendile vastuse. Kas televiisori vaatamine põhjustab agressiivsust? Sellele vastuse leidmiseks panen siia ühe video, mis näitab A. Bandura eksperimenti. Samuti käib see video osalusvaatluse kohta. http://www.youtube.com/watch? v=lCETgT_Xfzg&feature=related Osalusvaatlus Osalusvaatlus õppimine teise inimese käitumise jägimise kaudu. Inimesed õpivad palju isiklikust kogemusest, aga nad võivad õppida ka jälgides teiste tegevust ning seda, mis teistega seejärel juhtub. Eriti palju õpivad imiteerides lapsed nende jaoks on täiskasvanute vaatlemine nn õige käitumise õppimine. Küsitlus
14.09 Helman vonHelmholtz- teadvustama otsuste tajuteooria Gibson- ökoloogiline tajuteooria Gestaltpsühholoogia: Wertheimer, Koffka, Köhler Biederman(vormitaju) FFA- nägude tajuga tegelev ajupiirkond Baddeley- episoodiline puhver operatiiv e töömälus Endel Tulving-EESTLASEST MÄLUURIJA, oluline on keskkond kus meenutatakse Ebbinghaus- unustamiskõver Tolman- latentne õppimine, õppimisega kaasneb muudatus teadmistes, mitte käitumises Bandura- Mudelõpe, sotsiaalne õppimine, Bobo nuku eksperiment Võgotski- sotsiaalse arengu teooria, konstruktivistlik lähenemine Dewey- konstruktivistlik lähenemine, aktiivõpe, probleemipõhine õpe Seligman- õpitud abitus 21.09 Skinner- õppimisteooria Noam Chomsky- kaasasündinud keeleomandamismehhanism Lorenz ja vermimine Schults ja Tulviste "Eesti lapse sõnavara" Hoidekeel- lapsele kohandatud kõne Galton- uurimismeetodid: introspektsioon deGroot ja Chase&Simon- eksperdid ja algajad
Biheivioristliku koolkonna, eriti Thorndike'i fundamentaaluurimused õppimise seaduspärasustest andsid tõuke väga erinevate õppimisega seostuvate probleemide sügavamaks uurimiseks. Osa järgnenud uurimustest lähtus rangelt biheivioristlikust stiimul- reaktsioon-mudelist, teised aga ei pidanud biheivioristlikku ortodokssust esmatähtsaks ning on püüdnud integreerida nii biheiviorismi kui ka kognitiivse psühholoogia positiivseid momente. Tüüpiliseks näiteks viimati mainitule on A. Bandura neobi-heivioristlik õppimisteooria. Paljude teiste õppimisega seotud probleemide seas uuriti üleõppimise, õppimise ajalise jaotuse ja tagasiside mõju õppimisele. B. F. Skinner, toetudes põhiliselt efektiseadusele, arendas välja terve metoodika keeruliste käitumisviiside kujundamiseks ja fikseeris programmõppe põhimõtted. Ka pärineb biheivioristidelt hulk metoodilisi lahendusi ning soovitusi kombineeritud tasustamissüsteemide ülesehitamiseks ja käitumise modifitseerimise
mis koosnevad erinevatest küsimustest millele inimene saab vastata ei või ja.Nende põhjal siis tulevad puntid mis pärast kokku arvestades märgitakse ära temperamenditüübi graafikus.Olenevalt asetusest, määratakse ära inimese iseloom.Ka neid teste võib paljuski mõjutada inimese hetke meeleolu. Kognitiiv-käitumuslikud teooriad rõhutavad isiksuse kujunemisel sotsiaalsete interaktsioonide olulisust. (A. Bandura, J.Rotter, W. Mischel). Inimesel kujunevad õppimise kaudu ootused keskkonna suhtes, mis hakkavad suunama tema käitumist. Käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha, milline on eeldatava tulemuse olulisus inimesele. Eduootus ja edukogemus teeb isiksuse positiivsemaks, kindlamaks, enesega rahulolevaks; kujunevad internaalsus-eksternaalusus (kontrollkeskme tüübid), õpitud abituse kujunemine. Elukogemuse tulemusel kujuneb kognitiivne stiil
võit, tunnustus, meelitused, ..... 1.3 Mängurahade majandus (token economy) Vajalikud eeldused: · Individuaalsete vajaduste ja väärtuste hierarhia teadmine · Täitmiseks mõledud reeglite olemasolu · Inimeste totaalse jälgimise süsteemi olemasolu Näide: Walden Two - käitumise vormimise sotsiaalne eksperiment 1.4 Sotsiaalne õppimine (social learning theory) Albert Bandura ( 1925 - ) imiteeriv õppimine ( observational learning) näit. agressiivsus ja TV Sotsiaalse õppimise protsess: 1.4.1 mudel · mudeli omadused ( vanus, sugu jne.) · vaatleja omadused (enesehinnang jne) · tagajärgede ootus 1.4.2 imiteerivat õppimist mõjutavad tegurid: · vaatleja kognitiivsed võimed · sotsiaalse keskkonna reageerimine · motivatsioon 1.4.3
· Töös kirjutatakse: Isen ja Means (1982, tsit. Ganzel, 1999 järgi). Töö lõpus kirjanduse loetelus tähistada tärniga need kirjandusallikad, mida ei ole otseselt loetud (antud juhul Isen`i ja Means`i 1982 a. täisviide). Ilma tärnita kirjutada viidete loetellu Ganzel´i 1999 a. täisviide. Otsesed tsitaadid Algallikast pärinev otsene tsitaat esitatakse jutumärkides ja viitesse lisatakse lehekülje number. · Bandura (1994, p 14) väitis, et "t unnetatud võimekus viitab inimeste kalduvusele enda tegude üle järele mõelda ning oma käitumist vastavalt isiklikele eesmärkidele ja normidele reguleerida".
kohusetundlikud ja viivad oma kavatsused ellu ka siis, kui see nõuab neilt suurt pingutust. Isiksuseteooria vaatenurk või käsitlusviis, kuidas inimest kirjeldada. Psühhodünaamiline käsitlus isiksuse kujundab alateadvus (S. Freud, C. G. Jung, A. Adler jt) Humanistlik käsitlus isiksuse kujundab peamiselt tema vaba tahe (C. Rogers, A. Maslow jt) Kognitiiv-käitumuslik käsitlus isiksuse kujundab sotsiaalne õppimine ja sotsiaalsed kasvutingimused (A. Bandura, J. Piaget, W. Mischel jt) Bioloogiline käsitlus isiksuse kujundab organismis, eriti ajus, toimuvad bioloogilised ja keemilised protsessid Seadumus- või iseloomujoonekeskne käsitlus - isiksuse omadused taanduvad kahele mõõtmele: ekstravertsus - introvertsus ja neurootilisus - emotsionaalne stabiilsus (H. J. Eysenck) Iseloomujoontel põhinev lähenemisviis: SUUR VIISIK (Big five) (R. R. McCrae, P. T. Costa)
ja 4. 3. Sotsiaalkognitiivsed õppimise käsitlused. Sotsiaalne õppimine (Bandura). 3. Krull (2000) lk 209-220
võivad nad agressiivsemaks muutuda. Selle vaate kohaselt tuleneb inimese pikaajaline või intensiivne agressiivsus tõenäoliselt ilmajäetud või stressitekitavaist sotsiaalsetest tingimustest, millega indiviidi frustreeritakse lihtsate igapäevaste eesmärkide saavutamisel. Dollarid ja tema kolleegid püstitasid oma mudeli väga selgepiiriliselt, väites, et frustratsioon viib alati agressiivse käitumiseni. Seda ideed kritiseeris Bandura (1977), kes osutas, et kui inimesi eesmärkide saavutamisel frustreeritakse, reageerivad nad mitmesugustel viisidel. Kuigi mõned neist reaktsioonidest on agressiivsed, võivad teised olla märksa passiivsemad. Näiteks Seligman (1975)näitas, kuidas jätkuv frustratsioon võib viia passiivsesse seisundisse, mida ta nimetas õpitud abituseks ja milles ta nägi depressiooni tuuma. Berkowitz (1978) kritiseeris sammuti frustratsiooniagressiivsuse hüpoteesi, väites, et uuriad
ehk rohkem sissejuhatav ja antud ainevaldkonda tutvustav peatükk. Tutvustatakse organisatsioonikäitumise olemust, ajalugu ja uurimismeetodeid, räägitakse organisatsioonikäitumise seosest teiste teaduste ja teooriatega ning peatutakse põgusalt juhi rollil ja töö korraldamisel. Teises osas peatutakse individuaalsusel ja selle mõjul organisatsioonile. Antakse lühike ülevaade tähtsamatest isiksuseteooriatest (suurema tähelepanu alla on võetud Bandura õppimisteooria), räägitakse väärtustest ja hoiakutest, tajust, motivatsioonist, tööga rahulolust ja otsustamisega seonduvatest probleemidest, pikemalt peatutakse eestvedamise teooriatel. Kolmas peatükk on pühendatud suhtlemispsühholoogiale. Kiiresti on üle mindud suhtlemisvahenditest, -stiilidest, -tõketest jms. Põgusalt peatutakse enese- kehtestamisel, läbirääkimistel, kuulujuttudel (sic!), pikemalt ametialasel suhtlemisel ja konfliktidega seonduval.
inimestega. Igapäevased rollid: pikaajalised rollid hõlmavad peresuhteid, lühiajalised ja mööduvad rollid aga ajutisi käitumisviise, mis omaks võetakse. Sotsiaalsed rollid on alati vastastikused- rolli saab hoida elus vaid teistega suheldes. GOFFMAN(1959) väitis, et rollid, mida me igapäevaelus mängime, sisenevad ajapikku meisse (ehk internaliseeruvad), kuni muutuvad osaks meie minast- isiksusest. Rollikäitumist õpitakse ka kaudselt- BANDURA väitis, et jäljendamine on oluline sotsiaalse õppimise protsess, mille kaudu suudame "üles noppida" sotsiaalsete toimingute tervikmustreid ja kohaseid rollikäitumisi. BARON ja BYRNE eristasid lisaks stsenaariumitele kolme liiki sotsiaalseid skeeme: rolli-,isiku-,mina-skeeme. Isikuskeem- minnes isale kinki ostma, vaatad teise pilguga kui parimale sõbrale kinki ostes. Vestlemine ja suhtlemine Mittesõnalised aspektid: Parakeel- hääletoon, jms kõnele lisanduvad dimensioonid
Väärtused ja motivatsioon Õpimotivatsioon Tegurid, mis panevad õpilase õppima (teadmisi omandama, ülesandeid lahendama) Bandura tajutud võimekuse ehk enesetõhususe teooria Usk, et suudetakse õppida soovitud tasemel. Arvamus oma võimekusest mingis valdkonnas. Kas ma saan selle ülesandega hakkama? Tajutud võimekusest sõltub: Mida tehakse Kui palju ja püsivalt pingutatakse Mida läbi elatakse Weineri atributsiooniteooria Miks mul niimoodi (hästi või halvasti) läks? Võimed Pingutamine Ülesande raskus
saavutamata( Keltikangas- Järvinen, L.1992). Kergekujuline agressiivsus osutab, et sotsiaalsed õpingud on olnud puudulikud, lapsele ei ole küllalt selgesti öeldud, mis on õige ja mis on väär. Raskekujuline agressiivsus osutab, et psüühika areng on olnud häiritud. Agressiivsus ei ole sünnipärane ja vägivald ei ole inimeste suhtlemises loomulik. Agressiivsus on eesmärgile jõudmise vahend, sellest otsitakse abi siis, kui muud võimalust ei ole. Bandura ( 1977) väitis, et agressiivne käitumine on õpitud. Inimesed käituvad agressiivselt, kuna nad on selgeks saanud, et see tasub ära. Nad võivad olla seda õppinud lapsepõlves või noorukieas jäljendamise kaudu, oma isikliku kogemuse najal või lihtsalt teisi vaadates. Zillman (1979) arvas, et kõigi keskkonnategurite ühiseks jooneks on see, et nad tõstavad aktivatsiooni. Kuna agressiivsus või teised aktiveerunud emotsioonid on
· Rating scales theories analytic -cognitive As above, completed by others · Projective tests Inkblots (Rorschach) Eysenck Freud Maslow Bandura Thematic Apperception Test Cattell Rogers Rotter Big Five Mischel · Objective tests (limited success) Behavioural (amount of laughter, rapid/inaccurate responses) Physiological (heart rate, skin conductance, brain imaging)
Iseloomujoonte teooriate põhieesmärgid: Avastada põhilisi viise ( dimensioone) inimeste erinevustes ning kui see on saavutatud, neid uurida Nende dimensioonide seisu uurida ja teha kindlaks et need püsiksid erinevates olukordades teatud piirides Avastada kuidas ja millest need erinevused tulenevad, näiteks geneetiliselt päritud, lapsepõlvetraumadest (Freud'i arvamus), vanematelt eeskuju võttes (Bandura arvamus) või on see hoopiski närvisüsteemi ehitusega seotud Iseloomu faktori analüüsid Esimene probleem: Liiga palju sõnu mis iseloomujooni kirjeldavad Teine: On raske tõestada et erinevate uurijate poolt uuritud omadussõnad viivad sama tulemuseni Kolmas: On raske leida kõige tähtsamat iseloomujoont isiku juures, mida mõõta Neljas: See lähenemine laseb kirjeldada vaid ühe isiku iseloomu. See ei näita mis põhjustab inimeste erinevaid iseloomusid.
Õpime end tundma ennast vaadeldes (Valins & Ray reaktsioonide peegeldamise tulemusena eksperimendid) 13.02.2010 Tiiu Kamdron PhD 21 13.02.2010 Tiiu Kamdron PhD 22 Enesetõhusus (tunnetatud võimekus) Enesetõhusus Enesetaju kõige olulisemaks omaduseks on enesetõhususe uskumused (Bandura) Tunnetus- Tunnetus- protsessid Motivatsiooni- Motivatsiooni- protsessid
Hiir lasti labürünti kus olid tupikud, mitme kordse kordamise järel sooritas hiir teekonna maiuse juurde tee eksitusteta läbimisel. Õpilane saab õpetajalt kiita. * Sotsialne tingimine – mudelõppimine, õppimine sotsiaalsete eeskujude jäljendamise teel (näiteks iidoli käitumise jäljendamine). Nähtakse ühel korral, jäljendatakse/õpitakse ilma igasuguse premeeringuta. Teooria rajaja Albert Bandura, õppimise neli etappi: märkamine, meeldejätmine, taastamine ja motivatsioon. Uuris kuidas mudelõppimine mõjutab vägivaldset käitumist. 6. Nimeta mälusüsteemid, selgita, nimeta teadlane, kes ti mõiste mäluuurimisse7 p lühimälu: R. Shiffrin *sensoorne – mitte keeleline informatsioon, piiramatu mahuga ja kestus on sekundi murdosa *töömälu (A
Ginzbergi teooriate tugevus ja kriitika Teooriate väärtuseks on tõdemus, et inimese kutseeelistused, kompetentsid ja mina kontseptsioon muutuvad aja jooksul Karjääriplaneerimise seostamine inimese kognitiivse ja sotsiaalse arengu seaduspärasustega Teooriad peetakse lineaarseks ja hierarhiliseks, kõrvalekaldeid või spiraalset liikumist välistavaks ning konteksti vähe arvesse võtvaks John D. Krumboltzi sotsiaalse õppimise teooria Krumboltzi teooria haakub nii Bandura üldise õppimise teooria ja biheiviorismiga Põhiteemaks kogemustest õppimine inimese isiksus ja käitumine (sh. elukutsevalik) on selgitatavad nende unikaalse õpikogemuse kaudu Tegurid, mis mõjutavad karjäärivalikuid: geneetilist pärand keskkonnamõjud õppimiskogemused probleemide lahendamisele suunatud oskused Konstruktivistliku paradigma esile kerkimine Paradigma kerkimis esile seoses radikaalsete sotsiaal majanduslike muutustega 20
järgi): treeningul osalejad on õppinud viha paremini kontrollima. 2.1. Agressiivsuse vähendamine ja prosotsiaalse käitumise suurendamine Agressiivsus on tegevus, mille eesmärk on vigastada/kahjustada isikut, kes on motiveeritud seda vigastust vältima. See võib olla nii füüsiline kui ka verbaalne, otsene või kaudne, endale või teistele suunatud. Vägivald on agressiivse käitumise ekstreemne vorm. (Iiris Luiga loengumaterjal) Albert Bandura (1973) arvates on agressiivne käitumine õpitud kas läbi enda kogemuste või läbi teiste käitumise mudeldamise. Lapsed õpivad, kuidas saab haiget teha, kes on sobivad sihtmärgid, kuidas oma käitumist õigustada ja millistes olukordades on agressiivsus lubatud ja õigustatud. Agressiivsuse väljaelamine vägivaldselt ei vähenda seda, vaid pigem suurendab. (Iiris Luiga loengumaterjal) Kognitiiv-käitumuslikus teraapias kasutatakse agressiivse käitumise modifitseerimiseks
seoses muude eluprotsessidega ja organismi bioloogiliste tunnustega; ka psühhoteraapia suundi Psühhodünaamiline koolkond Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne Käitumuslik lähenemine. JOHN B. WATSON (1878-1958) · klassikaline tingimine S R = Õ BURRHUS FREDERIC SKINNER (1904-1990) · sotsiaalse õppimise teooria · operantne tingimine · katsed loomadega ALBERT BANDURA (1925 - ) · sotsiaalse õppimise kognitiivsed · aspektid · jäljendav õppimine JULIAN ROTTER (1916 - ) · Kontrollikese · internaalne · eksternaalne Mis on operantne tingimine? Operantne tingimine on teadus, mis kirjeldab seda, kuidas looma käitumine muutub vastavalt keskkonnaga manipuleerimisele, ehk kuidas loom teeb tööd opereerib Klassikaline tingimine? Klassikaline tingimine on tugevalt seotud õppimise teel kujunevate tingitud refleksidega
· Sotsiaalne õppimine o Inimene on mõistuslik olend o Inimesele on mõistus, mis teda juhib o Ta lähtub mõistusest, mitte oma tunnetest · George Kelly (1905-1967) o Inimesel on n-ö ,,peegelmina" Teised inimesed on sinu jaoks peegel ja tegutsed nende järgi ning nende järgi sätid käitumist Ideaalmina · See kelle moodi ma tahan olla · Albert Bandura o Mudelõppimine Lapsed ja vahel täiskasvanud ka võtavad üle käitumismudeleid
-kogemusi ning positiivseid eeskujusid pakkuv keskkond ”). Mitmed arengupsühholoogia klassikud on rõhutanud kasvukeskkonna tingimuste ja iseloomu ning lapse arengu olulisi seoseid (Piaget’ strukturalism, Werneri ortogeneetiline printsiip, Lewini väljateooria, Eriksoni psühhosotsiaalne arenguteooria, Havinghursti arenguülesannete teooria jt). Last ümbritsev stiimulkeskkond määrab ära lapsele kättesaadava kogemuse iseloomu ja ulatuse (Bronfenbrenneri, Valsineri ning Bandura arenguteooriad) (Liik, 1998: 52). Lapse arengukeskkonnast rääkides tuleks esmalt märkida, et see on paljuski määratud kultuurikontekstiga. Kultuurikeskkond mõjutab väärtushinnanguid, käitumisnorme, eetika- ja moraalinorme. Iga õppeasutuse (lasteaed, üldhariduskoolid) psühhosotsiaalne keskkond sõltub suuresti kultuurikontekstist. Väikelapsed on kõikvõimalikele mõjutustele vastuvõtlikud ning omandavad ümbritseva kultuuri stereotüübid hõlpsasti.
Seksuaalne vägivald 56. Miks me oleme agressiivsed (erinevad teooriad)? Sünnipärane agressiivsus Frustratsioon-agressiivsuse hüpotees Agressiivsus kui õpitud käitumine 57. Millise teooria näide on Bobo-nuku eksperiment? Eksperimentide eesmärgiks oli uurida, kas ja kuidas mõjutab laste käitumist Bobo-nuku suhtes agressiivselt või mitteagressiivselt käituva täiskasvanu jälgimine.(Albert Bandura) Katse viidi läbi viie lasteaiarühmaga keda koheldi viiel erineval moel. Esimene rühm - tegevus BOBO´ga toimus reaalajas ning laste ees. Bandura abiline hakkas nukku kõvahäälselt sõimama, lõi jalaga, viskas ning ründas haamriga. Teine rühm - lastele näidati sama agressiivset tegevust, kuid filmilindilt Kolmas rühm - sama tegevus multifilmina Neljas rühm - rahumeelne täiskasvanu käitus BOBO´ga sõbralikult
1943 a. Kanneri: kontakti puudumine, ebaharilikud liigutused ja kõne, rigiidsus, parem mälu 1944 a. Aspergeri: sobimatu käitumine, piiratud huvid, kesine intuitsioon, IQ variats, + sõnavara, motoorika Pervasiivete arenguhäirete algus 30-36 elukuul (2,5 3 a) Motivatsiooni nähakse tavakäsitluses umbes nagu iseloomuomadusena. Aga motivatsioon ei ole tegelikult absoluutne, vaid olukorrakohane. Keskendub inimese uskumusele enda võimete kohta. Bandura (1997) tajutud võimekuse teooria (self-efficacy theory) Tajutud võimekususkumused on tugevad käitumise ennustajad: · mõjutavad otsuseid, mida üldse hakatakse tegema · mõjutavad tehtavaid jõupingutusi ja püsivust · mõjutavad tundeid · mõjutavad tunnetusprotsesside kvaliteeti. 8
Käitumuslik lähenemine- klassikaline tingimine (õppimise vorm, mis ilmneb, kui koos esinevad tingitud stiimul ja tingimata stiimul; operantne tingimine (selle lähenemise kohaselt ei põhjusta käitumist tingimatu või tingitud stiimul, vaid elusolendi vajadus reageerida kindlal viisil). Kognitiivne lähenemine- teadmine kui skeem või mentaalne konstruktsioon (kuidas meelde jätame, kuidas infot kasutame). Mudelõpe (A. Bandura)- märkamine, meeldejätmine, reprodutseerimine, motivatsioon; Bobo nuku eksperiment- Eksperimendi eesmärgiks oli uurida, kas ja kuidas mõjutab laste käitumist Bobo-nuku suhtes agressiivselt või mitteagressiivselt käituva täiskasvanu jälgimine. Konstruktivistlik lähenemine (Lev Võgotski)- rõhutab, et õpilane ja õppimine on aktiivne, sotsiaalse arengu teooria (keeleomandamine, keeleareng, teistega suhtlemine), sotsiaalsed kontaktid, õpetaja, lähima arengu tsoon.
Oluline on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on võimalik tänu suutlikkusele õppida oma käitumise tagajärgedest (kinnitusest või karistusest). E. L. Thorndike tuletas kaks õppimise seadust: harjutamis- ja efektiseaduse. B. F. Skinner leidis, et õppimine klassikalise tingimise kaudu on passiivne, kuid operantse tingimise kaudu aktiivne. Sotsiaalne õppimine tähendab õppimist sotsiaalsete eeskujude jäljendamise kaudu. Bandura eristab sotsiaalses õppimises 4 etappi: märkamine, meeldejätmine, reprodutseerimine ja motivatsioon. Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni. Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine. Meeldejätmine võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad kordamine (kordamise hajutatus) ja materjali korrastatus, mis võib olla kas objektiivne või subjektiivne (ümbersõnastamine, känkimine).
tundidest televiisorit (2,2h 1.aastaselt ja 3,6h 2.aastaselt) olid 25% suurema tõenäosusega hüperaktiivsed 7.aastaseks saades. On tõestatud, et vägivald televiisoris põhjustab vägivalda ka ühiskonnas, kuid veel suuremat kahju teevad videomängud, mis imiteerivad ja demonstreerivad. Mitte kõik ei ole mõjutatud ühtmoodi, kuid üldist suhtumist, väärtuseid ja käitumist see mõjutab.(Philips, 2007) 1.2. Bobo efekt Üks parimaid demonstratsioone on 1961.a. Albert Bandura poolt. Ta näitas lühifilme lasteaia lastele. Pooled neist nägid meest plastik-klouni peksmas, teised aga leebeid pilte. Pärast filmi vaatamist lasti lastel mängida igasugu mänguasjadega, sealhulgas ka klouniga. Need, kes nägid klouni peksmist, tegid ka seda, ja kopeerisid detaile nagu sõnu jms. Selline mõju vägivaldsele sisule pole mitte ainult lastele, vaid ka täiskasvanutele. Igasse lastesaate tundi
- avatus (seadumus, mis paneb inimesi maailma ja sündmuste vastu huvi tundma, ka iseenda sisemiste seisundite vastu) - sotsiaalsus (seadumus usaldada teisi) - meelekindlus (kindlaks jäämine seisukohale, kohusetundlikkus) BIHEIVIORISM (J. B. Watson (1878-1959) - isiksus on muudetav KOGNITIIV-KÄITUMUSLIKUD TEOORIAD - sotsiaalne õppimine (tagajärg, tulemuse olulisus) - kognitiivne stiil - õpitud abitus (M. Seligman 1942) - enesetõhusus (A. Bandura 1925) (kõrge või madal- kui me usume edusse, tuleb tulemus kõrgem ja vastupidi) HUMANISM JA FENOMENOLOOGILISUS - unikaalsus ja arenemisvõimelisus (Maslow, Rogers) - enesekontseptsioon (kujuneb välja juba lapsepõlves ja lähtuvalt sellest oleme kas aktiivsed või passiivsed) *meil on piiramatu arengupotensiaal, oleme kõik unikaalsed ISIKSUSE UURIMINE 1) kaudsed meetodis (projektiivtestid) – inimene tõlgendab teatud pilte, joonistab ning selle põhjal
Kortikaalne pimedus tähendab, et hoolimata normaalsetest silmadest, pupillirefleksist ja silmaliigutustest, puudub inimesel nägemistaju ja isegi visuaalne kujutlusvõime. Kus need asuvad (näita pildil) ning mis on nende peamised funktsioonid? 13. Mis on klassikaline tingimine? Joonistage skeem. Tooge näide. neutraalse stiimuli seostamine tingimatu stiimuliga võimalik seostada eelnevate nähtustega 14. Mis on sotsiaalne-vaatlev õppimine? Tooge näiteid. Bandura - jäljendamine 15. Millist tingimise vormi kasutatakse tsirkuses? Kuidas toimub trikkide õpetamine? Tsirkuses kasutatakse operantset tingimus vormi - käitumist saab muuta (õppimine toimub), kui käitumise tulemustega manipuleerida B.F.Skinner (1904-1990): organism opereerib keskkonnaga, käitumine on operant, vahend kinnituste (reinforcement) saamiseks. · Töötada välja tasude-karistuste süsteem · Kasutada igale õppijale sobivaimaid tasusid Otsi parimat sarrustajat! 16
keskkonnale ja samas vältiv ja ärev- ’’Psühhosotsiaalse ise mõjutab ka ambivalentne). arengu astmed’’ keskkonda vastu. U.Bronfenbrenner D. levinson A. Bandura L. Kohlberg D. Baumrind C. Gilligan 1917-2005 1920-1994 1925-.... 1927-1987 1927-.... 1936-.... Indiviid on keskkonna 1986 uuris 40-t meest, nende Biheiviorism. Mõjutaja Uuris vanemlike Kohlbergi õpilane ja looja kui ka selle produkt
negatiivne kinnitus (ärevuse vähenemine) on saadud ebasoovitava käitumisviisi (stressivast situatsioonist põgenemise) eest. Puhtal tingitud seose mudelil põhinevaist biheiviorismivooludest tänapäeval eriti ei hoolita. Ka enamus käitumisteraapia kriitikuid sarjab just neid. Mõjukamad on hoopis sotsiaalse õppimise teooriad, mis peavad vajalikuks lisada käitumise välistele määrajatele sisemisi tegureid. Albert Bandura nõustub klassikalise ja operantse tingimise tähtsusega õppimisele. Tõepoolest, inimeste käitumine on erinev sellepärast, et neil on erinev õpikogemus. Neil on kujundatud eripärased tingitud refleksid või on teised inimesed neile eripäraselt reageerinud, s.t. mingi teo eest hüvitusi ja teise eest jälle karistusi jaganud. See on vahetu õppimine. Aga Bandura lisab, et on olemas kolmas õppimise vorm - kaudne õppimine. Ja
· uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavatest tagajärgedest (karistust kaasatoovaid käitumisviise püütakse pigem vältida). Seejuures piisab tagajärgede ettenägemiseks ka n-ö kaasaelavast kogemusest: nt seades end mudelisiku (eeskujuks oleva isiku) asemele, saadakse aru, mis võib sellise käitumisega kaasneda. Kanada psühholoog A. Bandura eristab sotsiaalses õppimises 4 etappi: · Märkamine käitumismudeli omandamine eeldab antud mudeli ja selle oluliste külgede tähelepanemist, kusjuures kergemini märgatakse niisuguseid käitumisviise, millest ollakse huvitatud. · Meeldejätmine Märkamine on kergem siis, kui see inimest köidab. Mõnda käitumisviisi tuleb teadlikult õppida. Raskemini ülevõetava
a. inimese asendit suhtlemispartneri suhtes osalemiseks Tagasiside b. kaugust suhtlemispartnerist Õige vastus on: kõik loetletud variandid c. inimese keha ümbritsevat ruumiosa Küsimus 39 d. kõiki loetletud asjaolusid Küsimuse tekst Tagasiside Albert Bandura katsed Bobo nukuga räägivad ... Vali üks: Õige vastus on: inimese keha ümbritsevat ruumiosa. a. õpitud agressiivsusest b. hoiakute kujunemisest c. prosotsiaalsest käitumisest d. konformismist
annaabi.ee 
