toime 2. Köha põhjused? Infektsioon, pikaajaline köha - suitsetamine, allergiline riniit, sinusiit, astma, krooniline bronhiit, võõrkeha, mõned ravimid põhjustavad köha, pleuravigastus, kopsuvigastus. 3. Kus paiknevad köharetseptorid? Köharetseptorid asuvad hingamisteede limaskestas alates ülemistest hingamisteedest kuni bronhideni. Köharetseptoreid on ka väliskuulmekanalis, trummikilel, vahelihases, pleural ja perikardil. 4. Selgita mis on ebaproduktiivne köha ja produktiivne köha? Produktiivne köha – aktiivselt eemaldab hingamisteedest sekreeti, eksudaati, transudaati ja võõrkehasid. Ebaproduktiivne köha – kasutu 5. Atsetüültsüsteiin avaldab köhavastast toimet ... (mittenarkootiline, kasutada 7p – kõhuvalu, iiveldus, oksendamine – Bromhexine) a) avades disulfiidsidemed limas ja vedeldades lima b) suurendades sekretsiooni bronhides ja kergendades sellega sekreedi eritumist c) seostudes opioidretseptoritega ajutüves 6
Loov persoon näeb maailma teisiti on ettevõtlik ja fantaasia rikas. Inimeste põhiprobleemid on see,et nad ei suuda olla loovad.Reeglid,standardid,rutiiniga harjumine ja teiste arvamus kartus-kõik see takistab loovust.Inimesed ,et taha midagi muuta kuna toimiv kuidagi ikka töötab ning ,siis on kindel ,et see ka edasi kestab vanaviisi. Inimesed kardavad teisitimõtlejaid ja loovust kuna see võib ohustada vana läbikatsetatud ühiskonda ,mispole küll produktiivne,aga see töötab.Kui inimesed näevad teisitimõtlejaid näitavad nad paraku näpuga selle peale ,sest nad tahavad temas loovust allasuruda ja on kadeda,et ise ei suuda erinevad olla.Ja kui isegi tahetakse muutusi,siis alati rahvas tahab ,et keegi need tema eest teeks ning nemad ei peaks midagi tegema ja kui midagi on valest,siis ainult nurisetake.Sellist käitumist oli NSV näha,kui kõik pidid alluma käskudele ja kõik loov ning erinev suruti maha kuna see oleks riigiga vastuolus
Viirus-rakk interaktsiooni tüübid Tsütotsiidne (tsütolüütiline, tsütopaatiline) Mittetsütotsiidne (atsütopaatiline) Transformatsioon (rakkude vohamine) Produktiivne viirusinfektsioon rakus toimub viiruste produktsioon ja uute viiruste liberisatsioon, mis põhjustab peremeesrakkudes muutusi (raku hävimine). Abortiivne viirusinfektsioon ( mitteproduktiivne) katkenud, mittearenenud infektsioonid. Kõik abortiivsed viirus-rakk interaktsioonid on seotud latentsete ja persistentsete infektsioonidega. Latentsus (peidus olema, varjatud olema) peitumus, haigustunnusteta olek. Persistentne säiliv, katkestamatu, visa, persisteeruv. Tsütotsiidsed muutused viirusega infitseeritud rakus Tsütopaatilised viirused hävitavad raku, milles nad paljunevad. Selle tulemusena tekkinud raku kahjustusi nimetatakse tsütopaatiliseks efektiks (TPE). Abortiivsed viirused ei põhjusta raku hävingut, nad võivad organismis esineda ...
ja vikerforelli, keskjooksul Türi-Jändja piirkonnas haugi, särje ja turva ning Suurejõe ümbruses haugi, särje, turva ja ahvena elutsemine.Alamjooksu ülemises osas Navesti suudme ja Tori vahemikus, elunevad lõhe, haug, angerjas, särg, turb, säinas, lepamaim, roosärg, linask, viidikas, nurg, latikas, vimb, koger, luts, ahven, kiisk. Kalastiku koosseisu järgi on Pärnu jõe keskjooksu ülemine osa produktiivne särje-haugi jõgi ning keskjooksu alumine ja alamjooksu ülemine osa produktiivne särje- turva jõgi. Tähtsus Eestis 1)Paljudele kalaliikidele ja taimedel elupaigaks. 2)Juhib ära üleliigse vee. Muud huvitavat Pärnu jõge on nimetatud ka Eestimaa Mississipiks, sest ta on Eesti üks pikimaid jõgesid ning nagu tema suur analoog Põhja-Ameerikas, paistab silma suurte üleujutustega. Tähtsamad lisajõed: Vodja jõgi (pikkus 20 km, suubub vasakult kaldalt 119,8 km suudmest), Esna jõgi (pikkus 25 km, suubub vasakult kaldalt 19,5 km suudmest),
o Ravikulutuste kokkuhoid o Tervem ja produktiivsem elanikkond. Parem elatustase Ettevõtte tasand o Tööõnnetuste ja nendega kaasnevate kulutuste alanemine o Haiguspäevade arvu langus o Tootlikkuse kasv läbi inimeste töö produktiivsuse o Parem organisatsiooni kultuur o Personaliriskide vähenemine o Töö optimiseerimine o Kasumi suurenemine Üksikindiviidi tasand o Hea tervis o Hea elukvaliteet o Erialane kompetentsus o Kvaliteetne ja produktiivne töö o Produktiivne "kolmas iga" - st. inimese teeneid vajatakse tänu tema kompetentsusele ka pensionipõlves. Teadmine, et sa oled kellelegi väga vajalik, on antud eas väga tähtis. 6 Freddy Kriisa Ergonoomia HETKESEIS EESTIS Eestis on ergonoomiaalane teadlikkus väga madal nii riiklikul kui ka üksikisiku tasandil
gruppidesse Varane Lähedus/ Sügavad ja Sõbrad ja Võime kogeda täiskasvanuiga isolatsioon kestvad suhted austajad, armastusst end konkurents ja siduda ja jagada. koostöö Täiskasvanu iga Generatiivsus/ Produktiivne ja Jagatud töö ja Võima kogeda stagnatsioon loominguline ühine armastust end tegevus majapidamine siduda ja jagada vanadus Terviklikkus, Tagasivaade ja Inimkond ja Rahuldustunne, lootusetus hinnang elule suguvõsa surma aktsepteerimine
PETER PAUL RUBENS Merike Rakki ELULUGU 28. juuni 1577 Siegenis Maalija kui ka diplomaat Lapsepõlv Kölnis Hariduse omandas ladina koolis Õppis Verhaecht'i, Veniuse juures 1609. abiellus Isabella Brant’iga 1630. abiellus Helene Fourtmentiga 8 last 30. mai 1640 LOOMING Äärmiselt produktiivne kunstnik 500 teost Altarimaale, portreesid, mütoloogilise ja allegoorilise sisuga maale ning usuteemalisi kompositisioone Maalimis laad oli lopsakate eluküllaste vormidega figuurid, kirglikud liigutused ja säravad värvid 16151621. uue loomingu algus Suuremad, figuuride liikumine hoogsam 21 kolossaalsest kompositsioonist koosnev seeria Viimaseid religioosseid teoseid on Ildefonso altar Maalis Helene Fourmenti Hakkas maalima vasaku käega „MAASTIK VIKERKAAREGA“ „BACCHUS“ „3 GRAATSIAT“ „AUTOPORTREE ISABELLA BRANTIGA“ „SIMSON JA DELIILA“ „LEUKIPPOSE TÜTARDE RÖÖVIMINE“ Stseen kreeka ...
Peter Paul Rubens 1577-1640 Elukäik Sündis 1577. aastal Antwerpenis Lapsepõlv Kölnis 1589 naasis Antwerpenisse Haridus ladina koolis 1594. aastal Otto Veniuse ateljees 1600. aastal Vincenzo Gonzaga teenistusse Elukäik 1609 abiellus Isabella Brandt'iga 1621-1630 viibis palju välismaal 1630 loobus maalimisest, sõitis Inglismaale läbirääkimisi pidama 1630. abiellus Helene Fourmentiga 1640 surm Looming Äärmiselt produktiivne kunstnik 1615-1621. uue loomingu algus. Püüd välimise ja sisemise suuruse poole Esimese "impulsi" sai Michelangelolt 1621-1630 uus periood Inimese võitlus loodusega Tundis antiikkultuuri peensusteni Looming 1621-1625 töötas Maria de'Medici'le 21-st kolossaalsest kompositsioonist koosnev seeria Ajaloolise maali uus zanr Viimased kirikumaalid 1632. a valminud Ildefonso altaril Viinis Maalis Helene Fourmenti Hakkas maalima vasaku käega
Patoloogia test/rühm /üliõpilase nimi /kpv. 1. Loetlege põletiku tunnused, miks tekib (6+6) Tunnused: · punetus · turse · temperatuuri tõus · valu · funktsioonihäire · põletikuline eksudaat Põhjused: · viirused · bakterid · seened · parasiidid · füüsikalised ja keemikalised mõjud · endogeensed ained 2. Hüperergiline põletik tähendab, et... (1) toimub ülitugev põletiku reaktsioon organismi kõrgenenud tundlikkuse tingimustes. 3. Loetlege 3 olulist muutust kudedes põletiku puhul (3) · alteratsioon · eksudatsioon · proliferatsioon 4. Põletiku puhul tekkivad ained põhjustavad (vali õige): a. veresoonte laienemist/ahenemist b. vähendavad/suurendavad veresoonte läbilaskvust c. trombide teket/ vere hüübivuse vähenemist d. pärsivad/stimuleerivad rakkude paljunemist e. langeb/tõuseb osmootne rõhk põletikukoldes f. põletiku ääretsoonis on ainevahetus kiirenenud/aeglustunud (6) 5. Loetle põletikukoldes fagotsüte...
Laterano kiriku koormeistriks. Roomas kirjutas oma esimese 4-häälse missa ja hulga motette Vanemate surm & rännuaastad Pärast kahe aastast viibimist roomas siirdus tänu vanemate haigestumisele tagasi Belgiasse Leidis vanemad surnuna Ei leidnud sünnilinnas rakendust ning rändas mõned aastad Prantsusmaal ja Inglismaal Edasi siirdus Antverpenisse, kuni sai kutse Baierimaa hertsogilt Hertsog Alberti õukonnas Orlando oli muusikalembelise printsi alluvuses väga produktiivne Töötas õukunnas kokku 34 aastat Pälvis hertsogi ja tema poja, paavsti, kuninga ja imperaatori poolehoiu Imperaator Maximillian tõstis Orlando aadliseisusse Vanadus Pikajaline töö mõjus vaimule ta langes depressiooni ning varises vaimselt kokku Esialgu suutis sellest toibuda, kuid ei taastunud Suri 14. juulil 1594. aastal Münchenis Kokkuvõte Oma ajastu üks suurimaid heliloojaid Madalmaade koolkonna viimane esindaja Ühendas homo- ja polüfoonia Kirjutas kokku üle 2000 teose
sellest tunduvalt erineda, isegi ühel ja samal laiuskraadil. Fenoloogilised aastaajad On ju suur vahe, kas me elame mere ääres või kusagil kaugemal sisemaal, olulised on hoovuste mõjud, valdavad tuuled, piirkonna eraldus mägedega jne. Fenoloogilised aastaajad märgivad elutsüklite kordumist taime ja loomariigis. Loodusliku elutsükli põhiline osa, vähemalt meie laiuskraadidel, on taimekasvu ehk vegetatsiooniperiood. See on taimeriigi produktiivne eluperiood tärkamine, kasv, õitsemine ja viljade kandmine. Fenoloogilised aastaajad Teine iseloomulik, kasvuperioodile suurel määral vastandlik periood on lumekatte periood. Taimeriik on siis suhtelises puhkeolekus. Nende kahe perioodi vahel on üleminekuperioodid. Neid perioode järgib põhiliselt ka loomariik, kuigi siin esineb kõrvalekaldumisi: osa loomi on talveunes, osa mitte, mõned isegi poegivad. Fenoloogilised aastaajad
Bizet’ “Carmen” Saksa ooperi keskuseks oli Dresden Silmapaistvaim helilooja oli Carl Maria von Weber – “Nõidkütt” Gioacchino Rossini Itaalia ooperi suurkuju Tema looming ühendab nii klassikalise ooper tunnusjooni, kui ka romantismi suuri ideaale Tema meloodiaannet iseloomustab klassikaline selgus ning romantiliselt emotsionaalne väljenduslaad Ta oli produktiivne looja: 38 muusikalist lavateost Viljakaks valdkonnaks kujunes koomiline ooper – “Sevilla habemeajaja” Giuseppe Verdi Itaalia kõige aegade kuulsaim ooperihelilooja – ooperikuningas 26 ooperit Tema muusika on kaunilt meloodiline, ooperid jagunevad lõpetatud numbriteks Erilist tähelepanu on pööranud ansamblitele ja kooristseenidele Tema tegelaskujud on psühholoogiliselt keerulised ning elutruud isiksused
SISSEJUHATUS Inglismaa on maa, kus barokkstiil kõige vähem mõjule pääses Domineeris kogu XVII ja XVIII saj kestel klassitsistlik suund ARHITEKTID NING NENDE TEOSED Christopher Wren (1632--1723) Tema stiili väljakujunemisel oli kaunis suure tähtsusega reis Prantsusmaale a. 1665.Kaasaegsete prantslaste eeskujul püüdis ta oma ehitistes ühendada barokkstiili monumentaalset jõudu klassitsismi rangusega. Wren on väga produktiivne meister -- ta on ehitanud Londonis 54 kirikut. Saint Pauli katedraal (1675--1710), maailma suurimaid kirikuehitisi on kupliga varustatud pikiehitis, mille kaudseks eeskujuks on Rooma Peetri kirik. Saint Pauli katedraali põhiplaan. Christopher Wren. Saint Pauli katedraal John Vanbrugh (1664--1726) Vanbrugh, kes oli peameister lossiarhitektuuri alal, oli võlutud Versailles'
Patoloogia test/ /22.09.20 1. Loetlege põletiku tunnused / miks tekib iga tunnus? (6+6) 1-Punetus (rubor) – põletikukolde värvus on põletikulise hüpereemia tõttu erepunane 2-Turse (tumor) – põletikukolde maht on eksudaadi kogunemise ja sidekoe vohamise tõttu tõusnud 3-Temperatuuri tõus (calor) – põletikukolde temperatuur on arteriaalse hüpereemia ja ainevahetusprotsesside aktiveerumise tõttu tõusnud 4-Valu (dolor) – põletikukolle on valuretseptorite ärrituse tõttu valulik 5-Funktsioonihäire (functio laesa) – põletikulise elundi või kehaosa talitus on häiritud 6-Põletikuline eksudaat – veresoontest väljunud valgurikas hägune vedelik 2. Hüperergiline põletik tähendab, et… (1) tekib organismi kõrgenenud tundlikkus ja see on ülitugev põletiku reaktsioon. 3. Loetlege 3 olulist muutust kudedes põletiku puhul (3) 1-Alteratsioon 2-Eksudatsioon 3-Proli...
linna kohal on teada jõeforelli ja vikerforelli, keskjooksul Türi- Jändja piirkonnas haugi, särje ja turva ning Suurejõe ümbruses haugi, särje, turva ja ahvena elutsemine. Alamjooksu ülemises osas Navesti suudme ja Tori vahemikus, elunevad lõhe, haug, angerjas, särg, turb, säinas, lepamaim, roosärg, linask, viidikas, nurg, latikas, vimb, koger, luts, ahven, kiisk. Kalastiku koosseisu järgi on Pärnu jõe keskjooksu ülemine osa produktiivne särje-haugi jõgi ning keskjooksu alumine ja alamjooksu ülemine osa produktiivne särje-turva jõgi. Pärnu jõele on moodustatud ulatuslik Natura 2000 võrgustiku kaitseala, mis peaks tagama Euroopa Liidu loodusdirektiivi lisades I, II, IV ja V nimetatud elupaikade (looduslikus seisundis jõed ja ojad) ning liikide (jõesilm, ojasilm, lõhe, siirdesiig, hink, võldas, paksukojaline jõekarp, jõevähk, saarmas) kaitse. Natura alaks on kavandatud Pärnu jõe osa
Ta oli Haydni õpilane. Menuett ´´Septett nr. 20`` - 1800 Algul püüdis kurtust varjata. Saabus hingeline kriis koos enesetapukavatsustega. Arsti soovitusel viibis Beethoven 1801. a. Viini lähedal Heiligenstadtis. Kirjutas kirjad, mida tuntaks ´´Heiligenstadti testamendina``. Selgitas põhjusi. Tekkis uus elumõte tema töödes inimese võitlus saatusega. Algus oli raske, lõpp oli optimistlik. 3, 5, 9 sümfoonia paistavad silma. 1802-1812 looming erakordselt produktiivne. Naisterindel oli väheedukas. Ei olnud abielus. Pärast surma leiti kiri armsamale, sel ainetel on tehtud ka film. Käis kohut vennanaisega, et saada endale vennapoja kasvatusõigust. ´´Kuupaiste sonaat`` 9 sümfooniat ja 32 klaverisonaati.
6. NOORUKIIGA (15/16 - 20/22.a) Eneseleidmine, eneseteadvuse areng, tulevikuga seonduvad otsused, õpib käituma, tundma ja mõtlema, normide ja väärtuste hindamine, iseseisvus. 7. VARANE KÜPSUSIGA (20/22 - 35.a) Iseseisev tööelu; võimete areng maksimumini; karjäär; intiimsuse väljendamine; lojaalsus ja truudus; elustiil; laste kasvatamine. 8. HILINE KÜPSUSIGA (35 - 55/60.a) Produktiivne ja loominguline tegevus; karjääriredeli tipp; vananemine; keskea probleemid. 9. ELATANUIGA (55/60 -70.a) Saavutused, tervise ja kehaliste võimete säilimine, terviseprobleemid, mälu ja õppimisvõime nõrgenemine, üksindus. 10. VANURIIGA (70 - 90.a) ja PIKAEALISUS (üle90.a) Kiire taandareng; teistest ja abist sõltumine; üksindus muutub talumatuks. MÕJUTAVAD TEGURID Bioloogilised, psühholoogilised,
Geniaalsus, mis see täpselt on? Teadusliku analüüsiga saab selgitada faktoreid, mis aitavad teatud inimestel saada geeniuseks. ,,Geniaalsus ei ole midagi kättesaamatut, jumalikku," ütleb psühhoanalüütik ja kirjanik Julia Kristeva, ,,palju rohkem peitub see võimes iseend ületada." Paljudel geniaalsetel inimestel on rohkem haiguseid kui tavakodanikel. Geeniuste ajus on rohkem kaost kui teistel sageli on see kaos produktiivne, mõnikord aga hävitav. Suurel matemaatikul John Nashil kujunes näiteks skisofreenia. Paljud kuulsad inimesed on saanud geniaalse inimese märke kuna on täiustanud eelnevate sajandite geeniuste tööd. Näiteks nii on meil telefonid või leiutati lennukid ja helikopterid. Sajandite jooksul on erinevad inimesed samu ideid täiustanud. Uuringud näitavad, et inimesed, keda me peame geniaalseteks, on saanud sündides tõesti üht- teist kaasa. Näiteks intelligentsuse või temperamendi
Ergonoomia kasulikkus ettevõttele · Tööõnnetuste ja nendega kaasnevate kulutuste alanemine · Haiguspäevade arvu langus · Tootlikkuse kasv läbi inimeste töö produktiivsuse · Parem organisatsiooni kultuur · Personaliriskide vähenemine · Kasumi suurenemine Ergonoomia kasulikkus inimesele · Hea tervis · Hea elukvaliteet · Erialane kompetentsus · Kvaliteetne ja produktiivne töö Ergonoomilised tööasendid · Seisev tööasend -Seistes on vajalik jälgida tööasendit seisv töö koormab lihaseid ja liigeseid -Oluline on valida sobivad jalatsid, mis toetavad jalgu -Pikaajalisel seismisel on vajalik leida võimalus istumiseks või lamamiseks · Istuv tööasend -Iste peaks vastama istuja keha suurusele ja ergonoomilistele nõuetele -Pidevast istumisest peaks hoiduma -Kannad peavad olema kindlalt põrandal või jalatoel · Tõstmine
LIITADVERBID (Kasik 381; 408–411) Liitadverbid on erandlik liitsõnatüüp. Liitsõna on harilikult samast sõnaliigist kui selle põhiosa. Läbipaistva moodustusstruktuuriga liitsõnu, kus põhiosa on määrsõna oma põhitähenduses, on vähe: ennevanasti, üleeile, ihuüksi, hirmruttu. Ainus osaliselt produktiivne liitmismall on modifitseeriva esiosaga pool: poolärkvel, poolistukil, poolviltu. Enamik liitsõnalisi adverbe on tekkinud määruse funktsioonis käändsõna-, verbi- või kaassõnafraasidest, mille TÄHENDUS on LEKSIKALISEERUNUD ja SÕNALIIK MUUTUNUD! Sellise sõnaliigimuutuse tõttu kirjutatakse fraas kokku ning see muutub ortograafiliseks sõnaks. Liitsõnades saab küll eristada leksikaalseid moodustusosi, kuid terviku sõnaliik ei vasta põhiosa sõnaliigile.
individuaalsusest, muutub enda ja teiste jaoks anonüümseks. Sellises seisundis peaks tõusma normidevastase käitumise tõenäosus. Gustav Le Bon hulkade psühholoogia. Rahvahulgas muutub inimene mõjutatavamaks kui tavaliselt ning tema anonüümsuse ja karistamatuse tunne tõuseb. Positiivne mõju Sotsiaalne soodustamine (social facilitaion)- inimese tegevus grupis on rohkem produktiivne kui sama tegevus üksi olles. Sünergia grupiliikmete ühistegevus on rohkem produktiivne kui üksikliikmete tegude summa Pikaajaline ja organiseeritud kollektiivne käitumine Sotsiaalsed liikumised 1. Reformistlikud nende eesmärk on muuta olemasolevat sotsiaalset korda kehtiva korra seest. 2. Revolutsioonilised eesmärk on olemasolev kord täielikult kukutada. 3. Konservatiivsed eesmärk on olemasolevat säilitada, muutustele vastu seista. Mancur Olson kollektiivse tegevuse loogika
MÕISTEKAART e. "ämblik", tähenduskaart, mõisteskeem, ideedeskeem- on verbaalse teksti visuaalse esitamise viis. Mõistekaart annab infot õppija mõtlemisest, selle abil on võimalik hinnata asjast arusaamist. Mõtlemise põhiühikuks on mõiste. Mõiste on mõte, mis üldistab teatud klassi elemente nende tunnuste järgi, mis eristavad mingit eset teistest esemetest. Mõistmine on seoste loomine erinevate mõistete vahel. Õppimine on produktiivne siis, kui õppimise käigus selginevad mõistetevahelised seosed. Mõistekaart sobib nii eelteadmiste aktualiseerimiseks, õpetuseks, õpitu kontrollimiseks kui ka koduseks harjutamiseks. Mõistekaardi koostamine: 1. tekstist (probleemist) tuuakse välja kõige olulisem mõiste (mõisted, lause, küsimus); 2. leitud mõiste kirjutatakse lehe keskele; 3. leitakse teisi olulisi mõisteid, mida võib grupeerida, alustatakse tähtsamast ja liigutakse üksikmõistete suunas; 4
ajalehe, Postimees, juures. Pärast Postimehest lahkumist elas Vilde paar järgnevat aastat lohakat, lõbunäljast ulaelu, mil kirjutas eesti kirjastajatele väikeseid juturaamatuid, saatis ajalehtedele sõnumeid ja tõlkis oma põnevusjutukesi. Siis andis oma rändamisehimule järele ja läks Berliini. (Linnamuuseum, 2016) 4 1.3 Looming Eesti Vabariigi ajal ei olnud Vilde loominguliselt produktiivne. Peamiselt redigeeris ta omi varasemaid töid, mis kolmekümne kolmes köites ilmusid kuni 1935. aastani. Vilde on tänaseni enim kirjutanud eesti kirjanik! (Linnamuuseum, 2016) Ta õppis 1878 - 1882 Tallinnas Saksa Kreiskoolis. Töötas 1883 - 1886 Virulase toimetuses, 1887 - 1888 Postimehe toimetuses ning 1889 - 1890 Riias ajalehe Zeitung für Stadt und Land toimetuses. Oli 1890 - 1892 vabakutseline ajakirjanik Berliinis, kus tutvus sotsialismiideedega
Millised on emotsionaalselt andekad inimesed? Oskavad juhtida oma tundeid ja märgata emotsioone. 5. Millest koosneb Colemani järgi emotsionaalneintelligentsus? 1) Oma emotsioonide teadvustamine. 2) Emotsioonide juhtimine. 3) Enese motivatsioon. 4) Emotsioonide ära tundmine teistes. 5) Suhte korraldus. 6. Kuidas hinnata emotsionaalset intelligentsust? Vaatluse teel. Vaadates inimest ja teda tundma õppides. 7. Visanda puhas kõrge IQ-ga tüüp Puhas kõrge IQ-ga inimene on produktiivne, etteaimatava käitumisega, kriitiline, nõudlik, halva suhtlemis oskusega, ei oska teisi kuulate, kiiresti ärrituvad, tark. 8. Visanda puhas kõrge EQ-ga tüüp Puhas kõrge EQ-ga inimene on seltsiv, avatud, rõõmsameelne, ei kaldu äärmustesse, kaastundlik ja hoolitsev. 9. Mis on empaatia ja millele see tugineb? Empaatia on võime tajuda teiste emotsioone, tundmusi, tundeid ja vajadusi ning see tugineb eneseteadvusele. 10. Kuidas empaatia avaldub?
VIIRUSED DEFINITSIOON Viirus on rakusisesed parasiidid. On elus molekulid või struktuuriüksused, päris elusorganismiks nimetada ei saa. On väga väikesed geneetilised elemendid, mis paljunevad teise organismi rakus. Viirused on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid. Puudub rakuline ehitus. Paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Kujutavad endas DNA vei RNA molekuli, mida ümbritseb valkudest ja lipiididest kest. EHITUS Valkudest koosnev kest ehk nukleiinkapsiid olev DNA või RNA. Mõnikord ümbritseb nukleokapsiidi veel peremeesraku rakumembraanist lipiidikest. On olemas ka viiruseid mis rake tungimisel vajalikke ensüüme ja ribosomen omavad paljunemiseks. ELUTEGEVUS 2 olulist etappi: Peremeesrakus, mida ta nakatab ja väljaspool peremeesrakku, kus ta eksisteerib sisuliselt koi keemiline ühend. Viiruste eluviisid rakkudes: Produktiivne e lüütiline e tsütolüütiline kas...
EPISTEME diskursuse mõjul moodustunud teadmine, mitte millelegi vastav tõde Diskursused on PIDEVUSETUD – DISKONTINUITEET Diskursust ei moodusta mitte loogilised, vaid sattumuslikud seaduspärasused. ARENG on mitte madalamalt täiuslikumale, vaid ühelt SATTUMUSLIKULT vormilt teisele. FOUCAULT, VÕIM, VÕIMUVÕITLUS ja VABADUS _____________________________________________________ VÕIM pigem PRODUKTIIVNE kui REPRESSIIVNE. Loob eeldused teatavaks DISKURSUSEKS — TÕE ja TEADMISE avaldumiseks VÕIM vähem KEELAB, rohkem loob asju — TEKITAB IHA ja NAUDINGUT, VORMIB TEADMISI VÕIMU instantsid pole ainult ARMEE, POLITSEI, VANGLAD, vaid ka HARIDUS, KOMMUNIKATSIOON, ELUVORMID, ta imbub meisse KEHA, SEKSUAALSUSE, PEREKONNA, TEHNOLOOGIA, TEADMISTE, TOOTMISVIISI jne. kaudu. VABADUST EI TAGA TEADMISTE KASV. Ei ole iseenesest
omaseid grammatilisi kategooriaid, tuletusliited tähistavad leksikosemantilisi kategooriaid. Vastavalt sellele jaguneb morfoloogia MUUTEMORFOLOOGIAKS JA TULETUSMORFOLOOGIAKS. Olulisemad erinevused: a) SÕNALIIGI MUUTUVUS Muutemorfeem ei muuda tüve sõnaliiki. Tuletusmorfeem määrab tuletatud lekseemi sõnaliigi, mis võib olla alussõnaga sama v sellest erinev b) REGULAARSUS Vormimoodustus on regulaarne ja produktiivne: kindla sõnaliigi lekseemil on kõik sõnaliigile iseloomulikud muutevormid; tuletamine ei ole oma iseloomult nii reeglipärane ja on vaid harva täiesti produktiivne c) TÄHENDUS Vormimoodustus on ka semantiliselt regulaarne: muutetunnuse grammatiline tähendus on kõigi lekseemide puhul ühesugune. Tuletusliitel ei ole enamasti üht kindlat tähendust, sama liitega moodustatud tuletiste
Rein Kahro, Martti Meumers ja Henrik Raave. Tollal koonduti ühise nime alla - Rumal Noorkuu. Sellele aitasid kaasa Grand Prix võit Alo Mattiiseni nimelisel laulukonkursil ja debüüt muusikasaates ,,7 vaprat". 1999. aastal toimus suur muudatus bändi koosseisus lahkus Henrik Raave ja asemele tulid Virgo Tulit, Valmar Saar ja Ilmar Madison. Sama koosseisuga võideti 1998. aastal Raimond Valgre nimelisel laulukonkursil Grand Prix. Produktiivne viisik andis nelja aasta jooksul välja 2 albumit ,,Meile meeldib" ja ,,Sünnipäevaplaat". Iseenda täiustamise kõrval võeti eesmärgiks anda väljund noortele vokaalmuusikutele ning süvendada vokaalmuusika kultuuri Eestis ja nii hakati korrladama laulukonkurssi ,,Estvocal". Nüüdseks on konkurss laienenud rahvusvaheliseks ning annab seega eesti noortele võimaluse võtta mõõtu oma konkurentidega välismaalt. 2003. aasta sügisel lahkus ansamblist bassilaulja
pealkirja all "Põltsamaa endise õpetaja E. Hörschelmanni laulud". 1893. a. ilmusid kaks tema omapärasemat koorilaulukogumikku "Völkerlieder", üks sega- ning teine meeskoori seades, sisaldades 150 koorilaulu 27 rahvuselt. . Suurema osa laule harmoniseeris ta ise- rahvuslikku omapära arvestamata, koraalistiilis. "Völkerlieder" trükiti Leipzigis ning leidis saksakeelsete sõnade tõttu vähest kasutamist kodumaal. K. A. Hermann oli produktiivne helilooja: talle kuulub üle 300 helitöö. Suurema ja parema osa moodustavad koorilaulud Koorilaule kirjutas Hermann kogu eluaja ning nende arv ulatub 200-ni Parimad, tuntuimad ja populaarseimad on pärit 70-80-ndaist aastaist, mil Hermanni haaras veel rahvusliku liikumise vaimustus ("Oh laula ja hõiska"; "Ilus oled, isamaa"("Minge üles mägedele") 1873. a.; "Kui Kungla rahvas"; "Munamäel" 1874. a.; "Isamaa mälestus 1880.a. jne.). Hilisema perioodi töödest
konservatooriumi · Jäi elu lõpuni muusika alal iseõppijaks · 1873 lõpetas Tartus gümnaasiumi · "Vanemuise" seltsi koorijuhiks · 1875 alustas ülikoolis teoloogiaõpinguid · 1878-1880 Leipzigi ülikool; filosoofiadoktori kraad võrdleva keeleteaduse alal · Osales aktiivselt Tartu ühiskondlikus ja kultuurielus (II, IV, V, VI laulupidu!) · 1882 "Eesti Postimees" · 1889. aastast kuni surmani ülikooli eesti keele lektor · Heliloojana üsna produktiivne teoste koguarv küündib ilmselt 1000 ligi · Peamine osa loomingust koorilaulud (tugineb suuresti saksa liedertafeli eeskujudele) · "Mingem üles mägedele", "Oh, laula ja hõiska", "Isamaa mälestus" (!) · Laululoomingut iseloomustavad muretus, optimism, lõbus meeleolu · Katsetas ooperiga 1908 lauleldus "Uku ja Vanemuine ehk eesti jumalad ja rahvad" (4 vaatust). Siit pärit ka populaarne "Kungla rahvas" · Ajakiri "Laulu ja mängu leht" (1885-1897)
· G.Ernesaks oli selle kunstiliseks juhiks ja peadirigendiks elu lõpuni · Oli I kunstiliselt kõrgel tasemel kontsertkoor sõjajärgses NSVL-s. Koor oli usuloomingu tellijaks ja ettekandjaks. Esimene kollektiiv, kes sai hakata esinema ka väljaspool NSVL-u. Laulupeod · Oli laulupidude üldjuht ja peamine eestvedaja · Tema idee oli ehitada Tallinna praegune laululava, mis valmis 1960. · Oli kooriühingu rajajaks (1982.a) Looming · Oli väga produktiivne · Tema loomingustiil lähtub rahvuslikust helikeelest · Ooperilooming (5 ooperit): kõige tuntum on ,,Tormide rand", libreto Juhan Smuul (1949). Ajalooline ooper ,,Pühajärv", ,,Käsikäes" · Koorimuusika (u 300 koorilaulu, üle poole neist on kirjutatud meeskoorile) · Meeskoorilaulude temaatika on patriootiline, olustikuline ja on ka naljalaule. · Nt: 9-osaline meeskoori süit ,,Kuidas kalamehed elavad". /K:/ laul ,,Laine tõuseb" süidist ,,Kuidas kalamehed elavad"
Koor oli uusloomingu tellijaks ja ettekamdjaks. Esimene kollektiiv, kes sai 1958. Aastast hakata esinema ka väljaspool Nõukogude liidu Naiskoorilaulud:Käsitles naiste töid ja tegemisi, loodust,kodu Segakoorilaulud: Temaatika pn avar- kodumaa, armastus ja loodus. ,,Tartu valgel ööl" Koorilaulud on loodud lahvaluulele, eesti klassikale, ning üle poolte on loodud tema kaasaegsete eesti poeetide luule Looming:Heliloojana oli väga produktiivne. Tema loomingusiil lähtub rahvuslikust helikeelest Ooperilooming(5 ooperit) Arvo Pärt 1935 Sündis Paides, üles kasvas Rakveres 1954 astub Tallinna Muusikakooli, kust aasta pärast võeti sõjaväeteenistusse 1957 astub konservatooriumisuuse, Heino Elleri kompositsiooniklassi. Õpingute kõrvalt töötab helirezissöörina Eesti Raadios 1963 lõpetas konservatooriumis [k] "Meie aed" 1967 sai temast vabakutseline helilooja 1980 emigreerus Looming: "Nekroloog" (1960)-esimene orkestriteos
sarnane 64% Alaba-Kabeenaga, 62% Kambaataga ja 53% Hadiyyaga. Sidamo keel kasutas Etioopia kirjasüsteemi kuni 1993. aastani. Ladina tähestiku on kasutanud alates 1993. aasast. (Ethnologue 2015. 28.10.15) Sidamo keel on aglutinatiivne keel, kus peaaegu kõik tuletusliite morfoloogia ja kõik fleksiooni (sõnavormi moodustamise) morfoloogia sisaldab afikseid. Enamik afiksid on sufiksid. Selles keeles puuduvad eesliited. Reduplikatsioon pole Sidamo keeles midagi ebaharilikku, kuigi see pole produktiivne. Mõned tegusõnad kasutavad reduplikatsiooni, et väljendada korduvaid või intensiivistatud tegevusi. (Kawachi, Kazuhiro (2007) "A grammar of Sidaama (Sidamo), a Cushitic language of Ethiopia": lk 311. 28.10.15) Sidamo keel on nominatiiv-akusatiiv keel, mis kasutab pigem alust ja sihitis kui ergatiivi ja absolutiivi. Alused on nominatiivses käändes, otsesed sihitised akusatiivses käändes ning kaudsed sihitised on daativi käändes
Kunileiu algupärast laulu, tema seatud rahvaviise. Tänu Jakobsonile säilinud algupärased eesti kooriloomingu näited Kunileiult 5. Temaatika isamaa, armastus, loodus, Helikeel mitmehäälsed, värvikad, rõhuasetused, keerukamad, polüfoonia, voolavad, muretus, rõõmsus 6. III, V, VI laulupeo üldjuht, III laulupeol esitati tema laule. Loonud u50 koorilaulu, mõne soololaulu, rahvalaulu seadeid koorile, koorikantaat, muusikaõpikud, 7. Produktiivne, kuni 1000 teost, enamik koorilaulud, laulud populaarsed, ,,Mingem üles mägedele" ,,Oh, laula ja hõiska". Looming muretu, optimism, lõbus, naiivne ilutsemine. ,,Isamaa mälestus". Katsetas ka ooperiga. 8. Tähtsus · Rahvusliku ärkamise hoogustajak · Tõstis eestlaste rahvustunnet · Andis suure hoo kooriliikumisse · Edendas kõiki kultuurivaldkondi · Tõstis maal huvi seltside vastu · Pani aluse üldlaulupidudele Eestimaal B variant 1
Antonio Vivaldi Teda teatakse ja tuntakse viiulikontsertide (concerto grossode) kirjutajana. 4 aastaaega (kevad, sügis, talv, suvi) jagunevad veel omakorda kolmeks oskaks(kokku 12). Teda kutsuti ,,punaseks preestriks" oma punaste juuste pärast. Muusikutee sai alguse vaeslastekodust (oli seal muusikaõpetaja) Valdas väga häst viiulit. On kirjutanud üle 450 teose (nende seal 49 ooperit, veel kantaate, oratooriume, passioone) Kiire ja produktiivne helilooja. On võimeline kirjutama väga kiiresti (kirjutas viie päevaga ooperi)
Paistab, et mingi side oli tal temast märksa noorema Miljard Kilgiga, kes on teinud temast fotorealistliku maali, Õun omakorda modelleeris Kilgist portreelise büsti. On ka Mikk Mikiveri portree kollase lipsuga, siis Kaljo Põllu, Juhan Viidingu groteski aetud portreed, Voldemar Panso, Gustav Ernesaks ja paljud teised. Kui võtta kokku Ülo Õuna looming, siis nii töömahuka kunstiliigi nagu skulptuur kohta oli ta (arvestades ka tema lühikeseks jäänud eluteed) väga produktiivne. Lisaks on raske ette kujutada eesti skulptuuri ajalugu ilma Ülo Õunata, võib ainult mõelda, mida ta oleks praeguseks ajaks loonud. Õun lahkus vara. Kriitikud olid tema tööde vastu sõbralikud, ometi hoidis ta pigem omaette. Ülo Õunast on tehtud kaks filmi: ,,Mitme tahuga Õun" (1984) ja ,,Pildi sisse minek" (1986). Mees on pälvinud ka Kristjan Raua nimelise kunstipreemia aastal 1979. TEOSEID "Kirurg" (1968) "Tuumafüüsik" (1969)
ORLANDO DI LASSO (ka Lassus, Roland de) Sündis u.1532 Monsis Flandrias. Kaheksa ja poole aastasena alustas soprani laulmist oma kodulinna St. Nicholas' kiriku kooris, kus pälvis suurt tähelepanu oma tavatu muusikalise andekuse ja suurepärase hääle poolest, nii et ta seepärast kolm korda rööviti. Kaks korda nõudsid vanemad ta kodulinna tagasi, ent kolmandal korral nõustusid tema siirdumisega Sitsiiliasse asekuninga de Gonzaga residentsi peamiselt Charles V armee alluvusse. Pärast osalemist sõjakäigus Madalmaadesse järgnes Lasso oma patroonile Milanosse ja Sitsiiliasse. Pärast häälemurret veetis Lasso kolm aastat Napolis Marquess della Terza õukonnas. Sealt siirdus ta Rooma, kus elas külalislahke Firenze peapiiskopi hoole all. Tänu kardinali mõjuvõimule kirikuringkondadele, sai ta juba 20-aastaselt Roomas St. Laterano kirikus koormeistriks, kuigi ta oli veel väga noor ja ...
Kuidas stereotüübid mõjutavad meie igapäevast elu? Igapäevaelus stereotüübid juba kujunesid meile loomulikuks nähtuseks – me võime tunda neid nii enda suhtes, kui ka projitseerime oma stereotüüpe teiste peale. Tihti me isegi ei pane seda tähele ning seepärast ei analüüsi, kuidas stereotüübid mõjutavad meid. Artiklis ühe stereotüübi teke olulise põhjusena on toodud taustainformatsiooni puudus antud olukorra kohta: inimeste käitumisest ja mõtetest, uudistest ja juhtumitest. Stereotüübid aitavad meid formuleerida ja panna kokku meie endi lähenemist või ootust. Minu meelest, see on veelgi olulisem tänapäeval, kuna globaliseerumise maailmas on nii palju informatsiooni mida inimene ei tea ning peab ilma selleta hakkama saama - tihti seda asendatakse stereotüüpidega. Esmatasand, kus me kohtume stereotüüpe, on isiklik tasand. See on aktuaalne suhtlemise käigus ning tavaliselt puudutab meie (või teiste) isiklikke külge – k...
EESTI MAAÜLIKOOL Mulla teadus ja maakasutuse ökonoomika Mullastiku kaardi analüüs PK0677 Biotehnilised süsteemid Koostas: Margus Mäe Põllumassiiv nr 61253757104 Joonis .1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr61253757104 kohta. Joonis.2. Põllumassiivi asendiplaan(tähistatud ristiga). Pindala- 28,6Ha sellest lähtuvalt on tegu kompaktse põllumassiiviga. Boniteet- ligilähedane boniteet sellel massiivil ca 50hp Tabel.1.Põllumassiivi nr 61253757104 mullastik. siffer Pindala, Lõimis Kivisus Huumus, Osatähtus, Ha aste % % K 5,5 R_1ls70_1savi - 4-6% 19,2 Kr 3 K_3sl80_1savi - -2% 10,5 Ko 9.3 V_1savi/v_1savi - 3-5% 32,5 Kog 10.8 ...
Demokraatia probleem Eestis Demokraatia peaks olema kõige parem valitsusviis, mis meile, kui iseotsustavale rahvale sobiks. Demokraatia on siiski rahvavõim, kuid mida aeg edasi, seda ebamäärasemaks demokraatia tõlgendus muutub. Üks rühm eestlasi väidab, et meil on demokraatiakriis, teised vaidlevad, et ei ole mingit kriisi, kõik on täiesti tavaline. Kus aga peitub tõde? Demokraatia põhjaks on omaks võetud väärtuste komplekt, mida kasvatatakse inimestesse ja ühiskonda aastakümnete jooksu. Selle üheks osaks on arusaam, et on asju, mida demokraatlikus ühiskonnas lihtsalt ei tehta, sest nad on vastu ühiskonna üldisetele moraalinormidele ja arusaamadele. Üheks selliseks aspektiks on piiride tajumine See on just selline asi, millele toetub poliitiline vastutus. Piiride taju peab olema ühesugune, kuid sellega on meie riigis halvasti. Partei, partei järgi satub skandaalidesse; parteiliikmed lahkuvad ütlemata ava...
välise jõu elimineerimine, mitte sümbioos c) konformsus (automation conformity) individuaalsuse kaotamine · eksistentsiaalsed ja ajaloolised dihhotoomiad lahendamatud, põgenemine (eks.) lahendatavad, muutmine (ajal.) II. Baasvajadused Eksistentsist tulenevad vajadused, mille rahuldamiseks luuakse ühiskond: · seotus vs. nartsissism (relatedness vs. narcissism) produktiivne armastus (hoolitsus, vastutus, austus, teadmine) - integratsioon · loovus vs. destruktiivsus (creativeness vs. destructiveness) transtsendentsus - aktiivne looja · kuuluvus vs intsest (rootedness vs. incest) kuuluvus inimkonda · individuaalsus vs konformsus (individuality vs. herd conformity) identiteet, mina · põhjuslikkus vs. irratsionaalsus (reason vs. irrationality)
välise jõu elimineerimine, mitte sümbioos c) konformsus (automation conformity) individuaalsuse kaotamine · eksistentsiaalsed ja ajaloolised dihhotoomiad lahendamatud, põgenemine (eks.) lahendatavad, muutmine (ajal.) II. Baasvajadused Eksistentsist tulenevad vajadused, mille rahuldamiseks luuakse ühiskond: · seotus vs. nartsissism (relatedness vs. narcissism) produktiivne armastus (hoolitsus, vastutus, austus, teadmine) - integratsioon · loovus vs. destruktiivsus (creativeness vs. destructiveness) transtsendentsus - aktiivne looja · kuuluvus vs intsest (rootedness vs. incest) kuuluvus inimkonda · individuaalsus vs konformsus (individuality vs. herd conformity) identiteet, mina · põhjuslikkus vs. irratsionaalsus (reason vs. irrationality)
Afekt tundepurse, tormiline tundepuhang Aferist õnnekütt, pettur, avantürist, afäärimeister Afisid, afiss müürileht, kuulutus, plakat Alfabeet tähestik Alliteratsioon sõna alguskaashääliku kordus samas värsis v lauses ambitsioonikas ambitsioonidega, edasipüüdlik, auahne Assamblee täiskogu, üldkoosolek Assonants täishäälikukordus pearõhusilpides assotsieeruma ühinema, seostuma, sidestuma Atasee madalaima ametiastme diplomaat avanss ettemaks Avantüür tegelikke tingimusi mittearvestav üritus, kahtlane ettevõte, seiklus Balansseerima tasakaalu v tasakaalus hoidma, tasakaalu seadma, tasakaalustama ballett balletikunst; muusika saatel etendatav lavatantsuteos. Biograafia elulugu bisnismen ärimees, äritegelane Blokaad piiramine, tõkestamine Borsi, borssi supp Bravuurne hoogne, uljas, ...
jne). Kirjaniku ja luuletjana-ta andis välja palju luulekogumikke, kirjutas näidendeid, ta koostas ka esimesena Eesti kirjanduse ajaloo",alustas ka eesti entüklopeedia väljaandmist. Keeleteadlasena-andis välja õpikuid"eesti keele grammatika ja ,,eestikeele lauseõpetus", tema võttis kasutusele ka plajud käänded(saav,rajav,ilmaütlev), elu oma viimased aastad töötas ta TÜ eestikeele lektorina. Heliloojana- oli ta üsna produktiivne, tema teoste täpne arv on teadmata, tõenäolislt küündib 1000, enamik koorilaulud, paljud tema laulud olid väga populaarsed ja on siiamaani(Minge üles mägedele). Tema laulu loomingit iseloomustab muretus, optimism, lõbus meeleolu, naiivne ilutsemine. Ta katsetas ka ooperiga, 1908 valmis neljavaatuseline lauleldus(Uku ja Vanemuine), aastaid oli vanemuise koorijuht. Hermann oli ka üks rahvaviiside kogumise algatajaks. Hermann uskus eestlaste arengusse. Kunileid oli
Kõrgrenessanss kujutavas kunstis Tatjana Laius ja Anneli Teiste Kõrgrenessanss e. cinquecento Itaalia, Rooma ja Firenze 16. sajandi esimene kolmandik üksiknähtuste analüüs, üksikprobleemide lahendamine, realistliku vormikõne väljatöötamine, looduse põhjalik tundmaõppimine Idealiseeritud tõde Leonardo da Vinci (1452-1519) Maalija, skulptor, arhitekt, graafik, muusik, luuletaja, insener, leiutaja, teadlane Uued ideed, katsetamine Tähelepanu inimeste sisemaailmale Suur osa renessansi suuremate ja väiksemate meistrite väljakujunemisel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ,,Madonna kaljukoopas" Click to edit Master text styles Second...
sajandi lõpus. Valmis aastal 1890. Dom Santa Maria Assunta koos kõrvalasuva Pisa torniga Itaalias. 4 Wellsi katedraal Inglismaal. Salisbury katedraal (1220-1266, torn lisati 1330-1350) on Inglise varakootika võimsaimaks näiteks. Kõrgus on 123 meetrit. Saint Pauli katedraal, maailma suurimaid kirikuehitisi, on kupliga varustatud pikiehitis Londonis, mille kaudseks eeskujuks on Rooma Peetri kirik. Christopher Wren on väga produktiivne meister. Ta on ehitanud Londonis 54 kirikut. 5 Kasutatud allikad 1. ENE Eesti Nõukogude Entüklopeedia, Tallinn Kirjastus ,,Valgus", 1989 2.http://et.wikipedia.org/wiki/Katedraal 3.http://wapedia.mobi/et/Rooma_Peetri_kirik 4.http://et.wikipedia.org/wiki/Salisbury_katedraal 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Notre-Dame 6
1860 1911 Sündis Böömimaa idaosas. Õppis Praha Gümnaasiumis ja Viini Konservatooriumis. Ta oli tunnustatud dirigent ja klaveri mängija. Oma eluajal kirjutas 10 sümfooniat Richard Strauss 1864 1949 Sündis Münchenis. Tema isa oli metsasarve mängija õukonnaorkestris. Väga noorelt hakkas mängima viiulit, klaverit ja komponeerima. Kirjutas enamasti oopereid ja sümfoonilisi poeeme. Ta oli väga produktiivne. Rudolf Tobias 1873 1918 Sündis Hiiumaal. Esimesed muusikalised teadmised sai oma isalt. Õppis orelit ja kompositsiooni Peterburi Konservatooriumis. Eesti esimene professionaalne helilooja. 1910. aastal kolis ta Berliini. Tema pilt oli 50kroonise peal Artur Kapp 1878 1952 Sündis SuureJaanis. Esimesed oreli ja klaveriõpetused sai ta oma isalt. Ta õppis Peterburi Konservatooriumis.
Keskmine ööpäevane ajakasutus 2013 Sissejuhatus Käesolevas töös analüüsitakse keskmist ööpäevast ajakasutust Statistikaameti andmete põhjal perioodidel 1999-2000 ja 2009-2010. Töös kõrvutatakse kahte perioodi, analüüsitakse põhitegevustele kuluvat aega ning tuuakse välja keskmise ajakasutuse erinevused sugude lõikes. Keskmine ajakasutus ööpäevas Kahe perioodi võrdlus (1999-2000 ja 2009-2010) 50 46,39 44,86 45 40 35 30 1999-2000 2009-2010 25 23,47 ...
Üks viis põhineb sihitu ja sihilise tegusõna tunnusjoonte vahel. Teine määratulus põhineb erinevaid tegevusi kajastavate verbide ja seisundi muutusi kajastavate verbide vahel. Sihilised verbid peavad „endaga kaasa võtma“ sihitise, kuid kaused verbid seda tegema ei pea. Peale selle peab verb olema sihiline, et temast saaks moodustada kaudse vormi. (Kawachi 2007: 115-116) Reduplikatsioon pole sidamo keeles haruldane nähtus, kuigi see pole kuigi produktiivne. Mõned verbid kasutavad reduplikatsiooni, et väljendada intensiivset või korduvat tegevust. Selline verbide hulk taandub tegusõnadele, mille sõnajuure moodustab ainult üks silp. Tervet sõnajuurt siiski ei kahekordistata, kuid esimene konsonant asendab teise samasuguse konsonandi ning sellele lisatakse sõnajuur külge. Tulemusena kahekordistub esimene konsonant läbi kahe sõna osa. Näiteks sõna „šaf“ (raputama) muutub „šaššaf´iks“ (korduvalt raputama)
inimesi mõjutama Kunst peab lähtuma tõepärasuse nõudest Mõistus peab kontrollima emotsioone Tegelased võimelised analüüsima oma tundeid " Punane ja must" Gustave Flaubert Pidas stiili eriti tähtsaks Heal proosal pidi olema sisemine rütm Teda ärritas inimlik rumalus ja labasus Kujutas tühisust ja labasust esteetilises vormis " Madame Bovary" HONORE de BALZAC Väga produktiivne autor (100 romaani, mitu tuhat tegelast, haaratud kogu Prantsusmaa) Ihkas kuulsust ja tuntust Soovis välja tuua oma maailma pahed " Inimlik komöödia" (Prantsusmaa "kommete ajalugu") CHARLES DICKENS Sotsiaalse romaani rajaja Tõi kirjandusse ühiskonna heidikute ja alamkihtide maailma Teostes kriitiline realism ja sentimentalism " Oliver Twisti seiklused" " David Copperfield" LEV TOLSTOI
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
