suuruse (näiteks rõhu, kiiruse vms) teiseks suuruseks (signaaliks), mida on parem võimendada, mõõta, edastada või töödelda. Andurite kasutusala kuulub automaatika ja mõõtetehnika valdkonda. Andureid võib lugeda nii automaatika- kui ka mõõtevahenditeks...........................................................4 Andurite liigitus edastatava signaali järgi:.......................................................4 Andurite Signaalid.................................................................................................. 5 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 10 Kasutatud kirjandus10 Sissejuhatus Tööstusautomaatika areng on seotud erinevate tehnoloogiliste protsesside ja masinate automaatjuhtimissüsteemide arenemisega. Andureid kasutatakse juhitavatelt objektidelt seisundiinfo saamiseks
Andurite signaalid 1.1 Pöörlemissagedus andurid 1.1.1 Indiksioonandur 1.1.2 Halli andur 1.1.3 Optiline pöörlemissagedusandur 1.1.4 Keeleandur 1.1.5 Magnetotakistiga pöörlemissagedus andur (MRE) 1.2 Rõhk 1.2.1 Rõhulüliti 1.3 Rõhuandur 1.4 Kiirendus või vibratsioon 1.4.1 Detonatsiooniandur 1.5 Õhumõõturid 1.5.1 Labatüüpi õhuvoolumõõtur 1.5.2 Kuumtraat- (kuumkile-) õhumõõtur 1.5.3 Karmani keerisõhumõõtur 1.6 Temperatuur 1.6.1 Termolüliti 1.6.2 Termistor 1.7 Heitgaasi hapnikuandurid 1.7.1 Tsirkooniumandur
docstxt/1232541188143.txt
docstxt/132587259117625.txt
docstxt/135354659976.txt
docstxt/135240828709.txt
docstxt/135751838795.txt
docstxt/12006011192.txt
Tallinna Tehnikaülikool Automaatika instituut Mõõtmine ISS0050 Laboratoorse töö nr. 2 aruanne Signaalide mõõteseadmed Rein-Sander Ellip 112989 IAPB21 Tallinn 2012 Töö iseloomustus: Seadmed vahelduvsignaalide pinge ja voolu mõõtmiseks on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed alalissignaalide mõõtmiseks. Töö eesmärk: Tutvu signaalide mõõtmiseks kasutatavate mõõteriistadega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga, fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine ja kasutamine. Kasutatavad seadmed: Generaator: G3-112 Voltmeeter 1: B7-37 Voltmeeter 2: B7-40 Ostsillograaf: C1-83 Fasomeeter: A3261 1.2 Ühenda generaator kahe voltmeetriga (skeemid) 1.3 Siinuselise signaali mõõtmine f=2000 Hz, U=3V Kahe voltmeetri näidud U1=2,99 V U2=3,003 V Näitude piirvead U1=(1,5+0,2(20/2,99 1))*(2,99/100) = ± 0,08 V U2=(0,6...
............ allkiri.......................... allkiri.......................... Juhendaja: Töö sooritatud: 2009 Aruanne esitatud: 2009 Aruanne tagastatud: ...........2009 Aruanne kaitstud: .............2009 Juhendaja allkiri............................. Töö eesmärk: 1. Õppida kasutama signaaligeneraatorit mitmesuguse kujuga signaalide tekitamiseks: · perioodilised moduleerimata signaalid · moduleeritud signaalid · impulsssignaalid · erikujulised signaalid 2. Õppida kasutama numbrilist ostsillograafi signaali vaatlemiseks ja tema parameetrite määramiseks. Kasutatud seadmed: 1) signaaligeneraator HP33120A 2) ostsillograaf HP54602 Töö käik: 1. Genereerisime siinussignaali: sagedus 2 kHz pinge 1,5 Vrms Määrasime ostsillograafi ekraanilt kursoreid kasutades: Uamp = 4,250 V f = 2,0 kHz T = 500 s 2. Genereerisime ristküliksignaali: sagedus 500 Hz
kujutatud valguskaable jätkamist. Valgus liigub kaabli sees ja peegeldub seintelt tagasi. Juhtplokk võtab valgussignaali vastu, võimendab seda ja saadab edasi. NB! Valguskaablis ei tohi olla katkestusi ega liiga järske paindeid. 12 13 Signaalid: Joonisel olevad signaalid on mõõdetud kiire ostsilloskoobiga kus 0.025 ms/ruut ja 1 V/ruut. NB! Signaalid sisaldavad üldjuhul ka häireid. On tähtis, et nad oleksid üksteise
Hingamiskeskuses asuvad kemoretseptorid on tundlikud vere CO2 sisalduse ja pH taseme alanemise suhtes. Nad saadavad signaali hingamiskeskusesse, mis omakorda intensiivistab kopsude ventilatsiooni. Nende muutuste tulemusena on hingamine sügavam ja kiirem. pH tase näitab organismi happeliseuse sisaldust Viikmaa, M./ Tartes, U. Bioloogia Gümnaasiumile II osa 3. kursus. Eesti loodusfoto, 2008 Südametöö ja hingamine Kui vere süsihappegaasisisaldus on langenud, saadetakse südamesse signaalid, mis vähendavad südame löögisagedust. Peale hingamisgaaside sisalduse veres mõjutavad südame tööd veel järgmised tegurid: · Adrealiin, mis eritub verre vastuseks stressile, erutusele või teistele emotsioonidele. See on hormoon, mis valmistab organismi ette tegevuseks, ja üheks tema toimeks on südame löögisageduse tõstmine; · Jäsemete liigutamine arvatakse, et lihastes ja kõõlustesasuvate
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Signaalitöötluse õppetool Pidevsignaalide töötlemine Iseseisev töö Täitja: XXXXXXXXXXX Tallinn 2008 Kasutatavad signaalid Ülesanded 1. Tuua välja signaalide S1 (t ) ja S2 (t) analüütiline kuju kasutades Heavisideí funktsoone. Leiame tõusud kasutades valemeid: S 2 - S1 S2 S(t)=S(t-t') S= t'=t2- t2 - t1 S S1(t): t1=0ms t2=1ms S1=0V S2=1V S=1000 t'=0 t1=1ms t2=2ms S1=1V S2=0V S=-1000 t'=0,002
ja verbaalse suhtlemisega. Suu ja silmad on meie kõige kõnekamad näojooned (Jaskolka, 2004: 23). 1.1.9 Kehakeele avaldumine märkides ja signaalides Me anname palju märke ja signaale seda ise teadvustamata. Mõned võivad olla vaevumärgatavad, nagu kulmukergitus. Kui meie meeleolu muutub saadame teadvustamata pupillisignaale, näiteks pupillid laienevad, kui me erutume. Teised signaalid, nagu sõrmega näitamine, on silmanähtavad ja väljendusrikkad (Jaskolka, 2004: 24). 1.2 Kehakeele võltsimine Väga tähtis on liigutuste kooskõla. Ühel teatud liigutusel - nt käte ristamisel-, võib olla mitu tähendust, olenevalt kontekstist. Me ei saa interpreteerida seda liigutust üheselt, vaatlemata eelnevat ja järgnevat liigutust (Pease 1994: 45). Kui inimese sõnad ning liigutused ei lange kokku, siis tuleks otsustada liigutustest saadud
.... 8 Telekommunikatsiooni mõjud ühiskonnale..................................................................9 ................................................................................................................................. 10 Telekommunikatsioon Telekommunikatsioon (nimetatud ka: elektrooniline side, kaugandmeside, kaugside) tähendab informatsiooni edastamist ja sidepidamist pikemate vahemaade taha. Varasematel aegadel on olnud telekommunikatsiooni vahenditeks visuaalsed signaalid. Nendeks on olnud majakate valgus, suitsusignaal, semafortelegraaf, signaalilipud ja optilised halogrammid, samuti audiosõnumite kaudu kodeeritud trummiheli, sarveheli ja vali vilistamine. Tänapäeval kasutab telekommunikatsioon elektrilisi seadmeid: telegraafe, telefone, teleprintereid,raadiosidet, fiiberoptikat, orbitaalsatelliite j a Internetti. Traadita telekommunikatsiooni revolutsioon algas 20. sajandi esimesel kümnendil.
• 1 Gigabyte (G / GB) = 2^30 bytes = 1,073,741,824 bytes • 1 Terabyte (T / TB) = 2^40 bytes = 1,099,511,627,776 bytes bit - b - 0 or 1 byte - B - 8 bits informatsiooni hulk I = loga = ( 1 / P ), kus a=2 siis kasutatakse byte ja bit, P on tõenäosus kõvaketaste ja cd-de tootjad kasutavad 10 astmeid nt KB = 1000 B Signaali mõiste ja selle erinevad tüübid: audio, pilt, video, tekst, digitaalsed andmed. Pidevad ja diskreetsed signaalid, aja ja väärtuse järgi. Ajalised ja ruumilised signaalid, mitmemõõtmelised signaalid. signaal on andmete esituseks kasutatava füüsikalise suuruse variatsioon 1D - heli 2D - pilt 3D - video pidevad (analoog, kogu aeg muutub, müra rikub ära) ja diskreetsed (väärtus omistatakse ainult kindlatel taktidel, müra ei riku eriti) signaalid, digitaalne signaal on selline diskreetne signaal, millel on ainult 2 väärtust - 1 või 0 Elektrilised signaalid, vool ja pinge
Loodi USA Kaitseministeeriumi poolt Kujunes välja 1973. aastal GPS SATELLIIT AJALUGU Sarnaneb raadionavigatsiooni süsteemiga Algne inspiratsioon NSVL-lt Sputnik Esimene satelliit-navigatsiooni süsteem Tuumasõjaoht GPS satelliitide ülevaade STRUKTUUR Kosmose segment Kontrollsegment Kasutaja segment KONTROLLJAAMA D GPS SÜSTEEM 24 satelliiti Tiirlevad 20200km kõrgusel Iga päev kaks täistiiru ümber Maa Igas Maa punktis vähemalt neli satelliiti GPS signaalid GPS SÜSTEEM SATELLIIT SATELLIIT ORBIIDIL TÖÖPÕHIMTE GPS satelliit edastab andmed satelliidid saadavad vastuvõtjasse signaale Vastuvõtja arvutab asukoha Kaugused leitakse alg- ja lõppaegu võrreldes Trilateratsiooni meetod GPS SÕJAVÄES Asukoha määramine Sihtmärgi jälgimine Sõjarelvade juhtimine Luure Otsimine ja päästmine GLONASS Satelliitnavigatsioon Positsioneermisisüsteem Haldaja Venemaa 24 satelliiti 19100km kõrgusel GALILEO
Piisav vastama vajadustele, kuid mitte neid kuid mitte kõiki vaja ületama minevaid aineid Tasakaalus proportsionaalselt sisaldama · Ühe grupiga ei saa kõiki toitaineid vastavalt vajadustele teisi asendada Nauditav toitumine baseerub hinnangutel · Toitaineid vajatakse selle ohutusest. Valed või puuduvad proportsioonaalselt organoleptilised signaalid langetavad isu ja seedimise efektiivsust Evolutsioon Taimetoitlus · Toores toit on raskesti seeditav, · Seedekulgla kohaneb uue vajab pidevat uuendamist toidukeskkonnaga umbes 5000 (mõtle lehmadele, lammastele aasta jooksul jne) · Tänapäeval on toit hästi
Käik: Kasutasime registreid PORTC, PORTD, TRISC, TRISD. Need aga paiknevad erinevates mäluakendes, seega lülitasime ümber mäluaknad registri signaalidega 5 ja 6 (RP0 EQU 5 ja RP1 EQU 6). Siis lülitatasime sisse mäluakna 1. Järgnevalt kustutasime registrid TRISC ja TRISD nulliks ja mõlemas määrasime RD0, RD1, RD2, RD, RD4, RD5, RD6 ja RD7 väljunditeks. Lõpetuseks laadisime registrisse W 8-bitilise arvu, milles kõik signaalid on ühed ninglülitasime sisse mäluakna 0 ning laadisime registrist W oleva arvu registritesse PORTC ja PORTD. Kõige lõpuks olid kõik signaalid RD väärtusega 1 ning LED-lambid põlesid. Plokkskeem: Juhtprogrammi väljatrükk: ; Nidisprogramm mis llitab kik PORTC ja PORTD vljundid sisse processor 16F877A radix DEC ; Kiibi konfiguratsiooniregistri psimllu salvestatavasse koodi kirjutamine.
MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE Mitteverbaalne suhtluskomponent võimaldab: · ilmestada ja täpsustada kõnet · kannab mitteteadvustatud infot · kergendab rääkija/kuulaja tegevust Mitteverbaalne suhtlemine sisaldab: 1. Miimika. 2. Kehaasendid. 3. Zestid. 4. Inimese seisundi autonoomsed signaalid. 5. Prokseemika. Miimika · P. Ekman ja kuus kultuuridevaheliselt sarnast miimilist emotsiooni · pilgukontakt: reguleeritud, agressiivne, allaheitlik · amiimika probleem · suujoon Supernormaalsed stiimulid Kehaasendid: · avatud (siiras soov suhelda, agressiivsus) · suletud (peidetud agressiivsus, hirm, häbelikkus) Zestid · primaarsed, mis on seotud füsioloogilise seisundiga · sekundaarsed, mis on otsesed signaalid
Sondeeriva signaali elimineerida. IDEAALNE lahutusvõime viiteaja suhtes on DIGISIGNAALI HILBERTI MUUNDUR- määratud sagedusdeviatsiooniga. vaadeldakse puhtalt imaginaarse FAASMANIPULEERITUD sageduskarakteristikuga filtreid mille SIGNAALID-neid kasut viivituskestuse sageduskarakteristik avaldub: T(f)=- mõõtmisel ja objektide eristamisel jTS(f), TS(-f)=-TS(f). Taoline filter kauguse järgi. Sellised signaalid teostab kõikidel sagedustel 90 kuuluvad kvaasijuhuslike kraadise faasinihke e realiseerib (pseudojuhuslike) hulka. Tähtsaimad hilberti muunduse. Järgnevalt tuleb neist on signaalid mille faas on leida ideaalsed Hilberti muunduri manipuleeritud lineaarse rekurrentse impulsskaja väärtused. Filtri jadaga (lrj)või barkeri koodiga. Lrj-ks väljundsignaal on sisendsignaali nim sümbolite järjestust: [Sj]=S1, S2, S3,
EKG Kristiina Rõzova Kätlin Augla 11c Mis see on? EKG e. elektrokardiogramm - nn. südamefilm Test, mis mõõdab südamelöökide elektrilist aktiivsust. Kuidas töötab? Iga südamelöögiga südamepõhjast levib elektriline signaal. Kuna süda on pidevalt töös, siis füüsilise elektrisüsteemi signaalid põhjustavad südame kokkutõmbeid ja vere pumpamist. Protsess kordub iga südamelöögiga. Kuidas töötab? Südame elektrilised signaalid seavad südamelöökide rütmid. Seade puutub rütmiga elektroodide kaudu kokku. Masin salvestab need signaalid millimeetri paberile või kuvab ekraanile. Kogu katse kestab umbes 10 minutit. Diagrammil on kujutatud P-laine (amplituud alla 0,25 mV) T-laine (amplituud1/6-2/3 vahemikus) PQ-intervallid (kestus alla 0,21 sekundi) QRS-kompleks (amplituud alla1/4 ) ST-segmendid (amplituud alla 0,1) ...... ja muutused nendes. Uuringuga saab hinnata: südame rütmi
1 DUPLEKSFILTRI ÜLEKANDEKARAKTERISTIKUTE MÕÕTMINE 1. Mida kujutab endast dupleksfilter? Tema põhiülesanne? 2. Filtrite tüübid. Sagedusfiltrite liigitus a) madalpääsfilter b) kõrgpääsfilter c) ribapääsfilter d) ribatõkkefilter Tõkkefilter - surub maha signaalid, mille sagedus jääb filtri tõkkeribasse Ribafilter - surub maha signaalid, mille sagedus jääb välja filtri pääsuribast 3. Filtrite pääsu- ja tõkkealad. Pääsuala - Sagedusvahemik, kus kõik signaalid pääsevad nõrgenemata filtrist läbi. Filter avaldab väikest sumbuvust Tõkkeala - Sagedusvahemik, kus filter tõkestab täielikult kõik signaalid, mis ületavad piirsagedust. Siirdeala - Pääsu- ja tõkkeala vahele jääv sagedusvahemik, kus kus tõkestus pole täielik, st. Et osa signaale pääseb läbi filtri, osa mitte. 4. Millised filtrite tüübid on näidatud juhendi esimesel joonisel? Madalpääsfilter ja kõrgpääsfilter 5
pea- ja seljaaju.Närvikude-võtab vastu närvi impulsi.Neuriid-juhivad impulsid teistesse rakkudesse laiali. Koosneb närvirakkudest e neuronidest.Neuron-Närvirakud on loomade ühed pikimad rakud, ei jagune, asuvad pea- või seljaajus ja moodustavad aju hallaine.Dendriidid toovad erutusi, neuriidid juhivad edasi nt lihastesse.Närvirakke mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid närviimpulsid. Sünaps-Neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele.Mõnel neuronil üle 10000 sünapsi st, samapalju on vastuvõtvaid rakke tema ümber.sünapsis s liigub impuls vaid ühes suunas. Sünaptiline summatsioon-Närvirakku saabub mitu erutussignaali mis kantaks edasi kesknärvisüsteemi. Erutus. Postsünaptiline pidurdus-Erutavad ja pidurdavad signaalid tasakaalustavad teineteist mis kesknärvisüsteemi edasi ei kanta
Töö tehtud: xx.xx.2011 Aruanne esitatud: xx.xx.2011 Aruanne tagastatud: ............................................ Aruanne kaitstud: .............................................. ...................................... Töö eesmärk: 1. Õppida kasutama signaaligeneraatorit mitmesuguse kujuga signaalide tekitamiseks: perioodilised moduleerimata signaalid, moduleeritud signaalid, impulss-signaalid, erikujulised signaalid. 2. Õppida kasutama numbrilist ostsillograafi signaali vaatlemiseks ja tema parameetrite määramiseks. Kasutatavad seadmed: 1.) signaaligeneraator HP33120A 2.) ostsillograaf HP54602B 3.) ühendusjuhtmed Töö käik: 1. Genereerisime siinussignaal: sagedus fg = 2 kHz ± 0,001 mHz pinge ug = 1,5 Vrms ± 0,015 Vrms Määrasime ostsillograafi ekraanilt signaali: Amplituud A = 2,094 V ± 0,101 V Sagedus f = 2,0 kHz ± 0,2 Hz
JÄÄTMED KUI ÜLEMAAILMNE KESKKONNAPROBLEEM JÄÄTMED ● Ülejäänu, mis on otseseks ülesandeks kõlbmatu, kuid toormeks kõlblik ● Liigitatakse: – Biolagunevad jäätmed – Ohtlikud jäätmed – Taaskasutatavad jäätmed MIKS SEE PROBLEEM ON? ● Koos rahvastiku kasvuga suureneb nii olme- kui ka tööstusjäätmete hulk ● Üha enam on kasutusel materjale (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu PROBLEEMI TAGAJÄRJED ● Palju suuri prügimägesid ● Pinnas, vesi ja õhk saastuvad ● Põhjustab kliimamuutusi ● Mõjutab otseselt paljusid ökosüsteeme ja liike PROBLEEMI LAHENDUS ● Populariseerida jäätmete taaskasutust ● Ladustada tekkinud jäätmed võimalikult otstarbekalt ning keskkonnale ohutult ● Prügimägedel eralduvaid gaase kasutada kütteks ● Rohkem tutvustada probleemi inimestele ● Arendada üha uusi viise jäätmete ...
ja tuum Närvirakud on loomade ühed pikimad dendriit rakud. Närvirakud ei jagune. Närvirakukehad Neuriit asuvad pea- või seljaajus ja müeliinkest moodustavad aju hallaine. Jätked valgeaine ja presünaps närvid Dendriidid toovad erutusi, neuriidid juhivad edasi nt lihastesse. Närvirakke mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid närviimpulsid (kuni 100 m/sek). Sünaps Neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele. Mõnel neuronil võib olla üle 10000 sünapsi st, et samapalju on vastuvõtvaid sünaps rakke tema ümber. Igas sünapsis saab impulss liikuda vaid ühes suunas. Interaktiivne inimkeha: http://www.bbc.co
then Y = A +B +c_in, if subtract = '1' then Y = A - B - c_in ); end Summator; -- Architecture architecture adder_4bit_arc of Summator is -- XOR Gate komponent component xorGate is -- Sisend/väljund portide kirjeldus port ( A, B : in bit; F : out bit ); end component; -- Täissummaator komponent component FullAdder is -- Sisend/väljund portide kirjeldus port ( a, b, c_in, s : in bit; c_out, y : out bit ); end component; -- Signaalid signal carry : bit_vector(2 downto 0); signal xor0, xor1, xor2, xor3, xor4 : bit; begin -- Alamkomponentide kirjeldused XG0 : xorGate port map (subtract,B(0),xor0); XG1 : xorGate port map (subtract,B(1),xor1); XG2 : xorGate port map (subtract,B(2),xor2); XG3 : xorGate port map (subtract,B(3),xor3); XG4 : xorGate port map (subtract,carry_in,xor4); FA0 : FullAdder port map (A(0),xor0,xor4,carry(0),Y(0));
3. Otsevalimisnupp turvafrma juhtimiskeskusesse (telefon) Active Guardi lugeja aku Lugeja aku kestab tavaliselt 2 päeva, sõltuvalt lugeja kasutussagedusest, GSMsignaali tugevusest, testsignaalide sagedusest jne. Aku tühjenemisest annab märku valgussignaal ning häiresignaal operaatori konsoolis. Active Guard tarkvara Lihtne, selge graafiline lahendus. Kõik lugejad konfigureeritakse eraldi ning seotakse vastavate objektide ning märgistega. Kõik signaalid jooksevad ühte operaatori konsooli, kus neid on kerge teenindada eelisjärjekorras teenindatakse juhtumid e. paanikad, tegasihelistamise nõuded, raportite puudumised jm. Konsoolis planeeritakse ka marsruudid, lisatakse objekti plaanid, koostatakse raportid. Objekti plaan ActiveGuard´i operaatori konsoolis (näide) Click to edit Master text styles Second level Third level
8) Joonisel kujutatud prioriteedikoodri sisendisse antakse signaal x1x2x3x4 = 0010. Milline on signaal (f1f2) koodri väljundis? V: 1 9) Millised allpoolnimetatud loogikalülituste kogumid on algebralises mõttes täielikud? V: {NING; VÕI; EI}, {NING-EI}, {EI-EGA} 3.test Järjendloogikaahelad 1) Millistel joonistel on kujutatud D-trigeri loogikaskeem? V: B, E 2) Millistel joonistel on kujutatud T-trigeri loogikaskeem? V: C 3) Joonisel kujutatud trigeri sisenditesse antakse alljärgnevad signaalid. a0 = 11111000 a1 = 01010101 Milline on signaal trigeri väljundis f0 kogu vaadeldava tsükli jooksul, kui selle väljundi seniseks väärtuseks oli 1? V: 11111100 4) Joonisel kujutatud trigeri sisenditesse antakse alljärgnevad signaalid. a0 = 11110011 a1 = 01010101 Milline on signaal trigeri väljundis f0 kogu vaadeldava tsükli jooksul, kui selle väljundi seniseks väärtuseks oli 1? V: 11111001 5) Joonisel kujutatud trigeri sisenditesse antakse alljärgnevad signaalid.
on žestid eri tähendusega ja kui seda ei teata võib tekkida suur segadus. Näiteks Bulgaarias tähendab peaga noogutus eitust ja raputus nõustumist. See võib tekitada palju segadust näiteks turistide seas. Inimeste mõistmiseks on ka olemas märkide keel. Isegi kurtidel ja vaegkuuljatel on oma keel. Selleks on viipekeel, mis on esmane keel kõigile kuulmispuudega inimestele. Viipekeel on kokku pandud sümbolitest. Sümbolitest koosnevad ka morse ja erinevateks olukordadeks vajaminevad signaalid. Näiteks sukeldujatel on omad kätega antavad märgid millega vee all saab hõlpsasti edastada olulist infot. Ka erinevatel spordialadel on omad signaalid, millega saab olukordi kiirelt lahendada. Kehakeele tundmine ja õppimine on sama oluline kui võõrkeelte teadmine. Suheldes võõrast rahvusest või inimesega kellel on teine emakeel aitab kaasa erinevate keelte tundmine. Ühed tuntumad rahvusvahelised keeled on inglise, vene, saksa ning prantsuse keel.
7. erituselundkond 8. närvisüsteem 9. immuunsussüsteem 10. tugi- ja liikumiselundkond 11. suguelundkond Homöotaas siseelundkonna tasakaal närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete (hormoonide) abil. 2. Humoraalne regulatsioon sisenõrenäärmed (toodavad hormoone ehk signaale) Parakriinne signaalid mõjutavad lähedust Endokriinne signaalid lähevad ringlusesse Neuraalne regulatsioon närvisüsteem (kesknärvi- ja piirdenärvisüsteem) 3. Kesknärvisüsteem peaaju ja seljaaju Seljaaju juhib koos keskajua automaatseid liigutusi. Piklikaju reguleerib südant läbivat verehulka koos sillas paiknevate tuumadega hingamist, seedimist, aevastamis- ja oksendamisrefleksi. Ajusild ühendab piklikuaju keskajuga.
5. Ringtuli on silmapiirist 360 kraadi katkematult valgustav tuli 6. Plinktuli tähendab sagedusega vähemalt 120 plinki minutis korrapäraselt plinkivat tuld. Vähemalt 50 m pikkusel laeval: - Topituli 6 miili - Pardatuli 3 miili - Ahtrituli 3 miili - Puksiirtuli 3miili - Valge, punane, roheline ja kollane ringtuli 2 miili Manööver ja hoiatussignaalid laevadel üksteise nähtavuses. Manööver-, hoiatus- ja piiratud nähtavuse signaalid (1) Üksteise nähtavuses olevate laevade signaalid on alljärgnevad: 1) üks lühike heli – «muudan oma kurssi paremale»; 2) kaks lühikest heli – «muudan oma kurssi vasakule»; 3) kolm lühikest heli – «minu käiturid töötavad tagasikäigul»; 4) neli lühikest heli – «kavatsen sooritada pööret tagasi», «kavatsen peatuda»; 5) üks lühike ja üks pikk heli – «palun kiirendada käiku»; 6) üks pikk ja üks lühike heli – «palun aeglustada käiku»;
Hingamine toimub organismi rakkudes pidevalt ja gaasivahetussüsteem peab pidevalt rakke hapnikuga varustama. Hingamine toimub meie tahtest sõltumtult. Hingamissagedus muutub automaatselt vastavalt vajadusele. Hingamist reguleerib piklikaju. Piklikajust saadetakse impulsid rindmiku ja diafragma lighastesse, kui need kokku tombuvad algab sissehingamine. Kui kopsud on piisavalt õhku täis, peatab hingamiskeskus korraks signaalid hingamislihastesse, need lõtvuvad ja järgneb automaatne väljahingamine. Hingamise regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Süsihappegaasi sisaldus sõltub otseselt kehalisest aktiivsusest. Pingutuse ajal ka anaeroobsest glükolüüsist pärit piimhappesisaldus veres kasvab. Süsihappegaasi ja piimhappe kontsentratsiooni tõus veres põhjustab vere pH languse, millele on tundlikud hingamiskeskuse retseptorid ja selle tagajärjel kopsude ventilatsioon intensiivistub.
nulliga. Kui sisend c_in ja väljund y ei ole võrdsed, siis väljund y saab väärtuse üks. 1.4 Programmikood 1.4.1 Testpink --Testpink entity MuxTestBench is end MuxTestbench; -- Architecture architecture Bench of MuxTestBench is --Component declaration component Mux is -- Sisend/väljund portide kirjeldus port ( a, b, c_in: in bit; c_out, y: out bit ); end component; -- Signaalid signal a, b, c_in, c_out, y: bit := '0'; begin -- Component instantiation Mux_comp: MUX port map (a, b, c_in, c_out, y); -- Stimulus process Stimulus: process begin -- Sisendile a väärtuse 0 andmine a <= '0'; -- Sisendile b väärtuse 0 andmine b <= '0'; -- Sisendile c väärtuse 0 andmine c_in <= '0'; -- Seiskumine 5 ns wait for 5 ns; -- Sisendile a väärtuse 0 andmine a <= '0';
tähendus. · Tähelepanu on lahutamatult seotud tunnetamisega (taju,mälu,mõtlemine),emotsioonide ja motivatsiooniga. Tähelepanu omadused · Tähelepanu maht Objektide hulk,mida jõuab haarata mingi aja jooksul. · Tähelepanu jaotuvus Kaks või enam tegevust sooritatakse samaaegselt. · Tähelepanu koondamine Matemaatika ülesanne-telereklaam · Tähelepanu püsivus 15-20min Huvitav/ebahuvitav · Tähelepanu ümberlülitavus Intensiivsemad signaalid Bioloogilised stiimulid Ootamatud signaalid Korduv/korrapärane-korrapäratu Liikuvad staatiliste ees · Tähelepanu valivus Mürast(foonist)signaali/objekti väljafiltreerimise ja kasutamise võime Ebaolulist ei märka · Tähelepanu kontsentratsioon ehk keskendumine Hajameelsus/kontsentratsioon Liigitus · Ülalt-alla ja alt-üles töötlus 2 Tähelepanus eristatakse kahte erinevat töötlusviisi
inimese jaoks juhitamatu ning tahtele allumatu. Armastuses eristatakse Platoni järgi 4 eri liiki : ● Kirglik-seksuaalne põhineb füüsilisel külgetõmbel ● ohvrimeelne-andestav ● sõprusele rajanev ● aeglaselt arenev õrnus, kiindumus, lähedus ● Armastuse kolm faasi ● Iha ● kiindumus ● seotus ● Armastus algab ihaga, mille juures mängivad tähtsat rolli seksuaalinstinktid ning füüsilised signaalid. ● Kiindumuse staadiumis muutub oluliseks isiklik side ja truudus partnerile. ● Seotus asendab esialgset tugevat füüsilist kirge keskmiselt 2-3 aasta jooksul.
Taastuv Energiahind on odav, sest vesi on tasuta ja tööjõu kulu on väike Vähendab jõgedel üleujutuste ohtu - Kallis on elektrijaama ehitamine Asukoht Kalade liikumisteed saavad rikutud Tuuleenergia Tuuleenergia on kõige kiiremini kasvav, taastuv energia valdkond + tuul on tasuta kütuseks + tuul on piiramatu ja lõppematu ressurss + ei teki kasvuhoonegaase + maad turbiinide all saab kasutada +/- müra ja vibratsioon - maastikupilt +/- tuule tugevus - radar- ja televisiooni signaalid - rändlinnud + saared, rannikud, madal meri + tuulisemad on talvekuud
3) Ei pööra tähelepanu asjadele, mis pole varem kasu toonud 4) Pöörame tähelepanu asjadele, mis on toonud märgatavat kasu/kahju 9. Mida tähendab tähelepanu kallutatus? Too näiteid, mil moel võib tähelepanu olla kallutatud? 10. Nimeta või kirjelda stiimuleid või omadusi, mis on tavaliselt tähelepanu tõmbavad? · Intensiivsus · Bioloogiline tähtsus (n. Ohtu sisaldavad signaalid) · Ootamatus · Korduvad, korrapärased signaalid korrapäratute hulgas · Ebatavaline tavaliste hulgas (ebakorrapärane korrapäraste hulgas) · Liikuv ärritaja staatiliste hulgas · Akommodatsioonile vastavad mittevastavate hulgas · Harjumuspärasuse puudumine · Esmane ärritaja 11. Kuidas saab rakendada tähelepanupsühholoogiaalaseid teadmisi klassiruumis? 1) Tunni ettevalmistus, vastavalt tunni toimumise kellaajale (teoreetiline osa hommikuti,
..........................................................................................................4 Isiklik ala ...............................................................................................................4 Peopesad ................................................................................................................4 Näo puudutamine...................................................................................................5 Signaalid silmadega ..............................................................................................5 Kokkuvõte......................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................8 2
SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................................................2 1.TOIDUJÄÄTMED............................................................................................................................................................3 2.TOIDUJÄÄTMETE MÕJU KESKKONNALE................................................................................................................4 3.TOIDUKAO TEKKIMISE PÕHJUSED...........................................................................................................................5 4.TOIDUJÄÄTMETE KÄITLEMINE........................................................................................
Jõud, 4. Kiirendus, a Siire x = kF Fm = m * dv/dt = mv = = ma Moment ja jõud 5. Nurkkiirendus, T = J dw/dt = J=J Siire x = kF T=r*F Kokkuvõte: Andmekogumis- ja juhtimissüsteem tavaliselt elektroonilistest ahelatest, mille vahendusel andurite elektrilised signaalid võimendatakse vajaliku tasemeni, filtreeritakse, eraldades kasuliku signaali muudest signaalidest ja mürast, ning sobitatakse skeemi ühendatavate osade sisend- väljund takistused. Selliseid süsteemi elemente nimetatakse liidesteks. Valdav osa signaalidest on analoogsignaalid. Unifitseeritud elektrilisi analoogmõõtesignaale kommuteerib multipleksor, suunates need ükshaaval analoogdigitaalmuundurisse, kuna enne arvutisse jõudmist on kõigile infosignaalidele vaja anda digitaalne kuju
Luua Metsanduskool LRJ II Kalad teiste kalade toiduks Röövkalad haug, koha, lõhe, forell, ahven, tõugjas Täiskasvanud lepiskalad siig, räim, tursk, angerjas, latikas,karpkala Kannibalid haug, ahven, karpkala Toitumiskäitumine Toitumise aktiivsus Ööpäevaringne valgus, temperatuur, hapnik Aastaringne temperatuurid, toiduobjektid, ilmastiku mõju toitumisele Toitumisränded Kudemisaja mõju toitumiskäitumisele Parvekäitumine, häälitsused jt signaalid Röövkalade saagijahtimise strateegia Üksikjahtijad (varitsejad) haug, merikurat, koha, tõugjas Hiilijad - angerjas, säga, luts Grupis tegutsevad - ahven Saakkalad Kala sööb silmadega - varjevärvuse tähtsus Ogalised kalad on raskemini haaratavad Kõrge kehaga kalad on raskemini haaratavad Saakkalad neelatakse tervena Haugil saakkala algul risti hambus, väiksemate puhul juhuslikus suunas. Koha ja ahven neelavad saaki tihti saba poolt
vahel. Andmete ümbertöötlemisel saadi pilt liikuvast inimesest arvutiekraanile. Edasiarendatult võimaldas sama meetod näha teadlastel ka läbi seinte. 34 raadiosaatjat võimaldasid teadlastel jälgida inimese liikumist läbi telliskiviseina.Erinevalt radaritest, mis mõõdavad objektilt tagasipõrkunud raadiosignaale, mõõdetakse raadiotomograafuuringus varje raadiolainetes. Varjudeks on ennekõike nõrgenenud signaalid, mis tulenevad laine liikumisest läbi inimese või objekti.Wilson ja Patwari kogusid andmeid raadiosignaalide tugevuse kohta esmalt tühjalt alalt ja seejärel samalt alalt, kui sealt inimene läbi kõndis. Nende andmete põhjal töötasid teadlased välja matemaatilised valemid, mida kasutati arvutiprogrammis nõrgenenud raadiosignaalide pildiks muutmiseks.Teadlaste sõnul saavad sellised signaalid liikuda läbi tõkete, näiteks seinte, puude ja suitsu, ning töötavad loomulikult ka pimedas
Bioloogia 27.04.2012 Närvisüsteem · Närvisüsteem võtab osa kõigi elundite talitluse kooskõlastamisest · Närvisüsteemi vahendusel kohaneb organism väliskeskkonna muutustega ja organismis toimuvate protsessidega · Närvisüsteem võimaldab koguda, töödelda, edastada ja salvestada infot · Anda edasi informatsiooni lihastele, näärmetele Neuron ehk närvirakk. Neuroni jätke pikkus võib olla üle 1 meetri. Neuron koosneb rakukehast ja kahesugustest jätketest. Dendridid lühemad, mitmeharulised jätked, võtavad signaali vastu retseptorilt või teistelt närvirakkudelt Sünapsid Info töötlemine toimub sünapside kaudu. Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Sünapsis toimub keemiline ülekanne mediaatorite vahendusel · Signaal liigub neuronist neuronisse ühes kindl...
Uef = Um / 2 3.47 V = 625 kS/s = 0.56 V = 0,02 ms = 28000 V/s 2 * f *Um = 30650 V/s (arvutuslikult) 3. Impulss-signaalide jälgimine = 96.0ns = 98,0 ns 4.Ühekordsete protsesside jälgimine ja mõõtmine Võnkesagedus: T= 46.80 ms Signaali võnkesagedus f = (1/T)= 21.37 Hz Kolm järjestikust maksimaalset amplituudi sumbuval signaalil: Umax1 = 1,03 V Umax2 = 0,73 V Umax3 = 0,41 V Sumbuvustegur : = = 1,41 x = 1,03 * 5. Signaalid RS232 liideses. COM1 väljundsignaal ostsillograafi sisendile. "l" signaali ASCII koodis 0011011 Sümbol väljastatakse noorem bit ees ja "1" on low-pinge. Amplituud =21,56 (V) = 0,10 ms
Signaali diskretiseerimissagedus: 625 kS/s Mõõdan signaali maksimaalset tõusukiirust: Arvutan signaali maksimaalset tõusu kiirust lähtudes mõõdetud sagedusest ja apmplituudist: langeb ligikaudu kokku mõõdetud kiirusega! 3. Impulss- signaalide jälgimine Ttõus=21.2 ns Tlangus= 30.8 ns 4. ühekordsete protsesside jälgimine ja mõõtmine Võnkesagedus: f = 138,89 Hz Kolm järjestikust amplituudi: A1max = 0,50 V, A2max = 0,36 V, A3max = 0,27 V Leian sumbuvusteguri: 5. Signaalid RS232 liideses Sisestan sümboli `A'. Esimene on start-bitt. Seega on sümboli signaali ASCII kood 1000001. Saadud kood vastab ASCII tabelis äratoodud `A' sümboli koodile. Ühe impulse laius = 1 biti pikkus: 0,10 ms Pinge P-P: 20,78 V
36 Sumbuvustegur on = T =ln(1÷2)=ln(1.44÷0.61)158.73=136.3 Signaali kirjeldava avaldise valem on u(t)=1-tos(+) Omavõnkesagedus on 0==158.73 u(t) on hälve tasakaaluasendist, t on aeg, algfaas =0 o 2 - 2 = 158.73 - 136.3 =81.348 2 2 Sumbuva võnkumise sagedus = Signaali kirjeldav avaldis on u(t)=1-tos(+)=1.44e-136.3*tcos(81.35t) 4. Signaalid RS232 liideses Signaaliks oli sümbol f, mille ascii kood on 1100110. Pinge põhjast tippu on -=22.19 V. 1 biti pikkus on 0.105 ms.
Signaalid Regulaarsed ja juhuslikud kas signaali elemendid on determineeritud või mitte. Pidevad või diskreetsed- kas signaali argument on pidev või diskreetne. Analoog ja kvanteeritud- kas signaali amplituud on pidev suurus või diskreetne e kvanteeritud. Digitaalsignaalid- kvanteeritud diskreetsignaalid mille kvanteeritud nivoode väärtused esitatakse kodeeritud kujul arvkoodis. Lisaks jaotatakse signaalid reaal ja komplekssignaalideks, lõpliku ja lõputu kestvusega ning perioodilisteks. Sümmeetria alusel eristatakse paaris ja paaritu sümmeetriaga signaale. Signaalitöötluse põhiprotseduurid signaali tekitamine- pidevsignaali eeltöötlus diskreetimine ja kvantimine- digisigaali töötlus- digisignaal muundamine pidevsignaaliks- pidevsignaali järeltöötlus. Pidevsignaali diskreetimine On signaalist kindlatel ajahetkedel valimite võtmine
Kui kokku tõmbuvad, algab sissehingamine. Kui kopsud täituvad õhuga, saadavad retseptorid omakorda signaali piklikajusse. Mida rohkem õhku täis, seda enam närviimpulsse saadetakse. Kui piisavalt täis, peatub signaalide saatmine hingamislihastesse ja need lõtvuvad-välja hingamine *Süsihappegaasi ja piimhappe hulga suurenemine alandab vere pH taset. Puhkeseisundis lööb süda 75 korda minutis. Vere süsihappegaasi sisaldus langenud, saadetakse südamesse signaalid, mis vähendavad löögisagedust. Südametööd mõjutavad: *adrenaliin-hormoon, mis valmistab organismi ette tegevusteks ja toimeks südame löögisageduse tõstmine. *jäsemete liigunamine-arvatakse, et lihastes ja kõõlustes signaalid annavad teada, et varsti hakkab vere hapnikusisaldus langema ja süsihappegaasisisaldus tõusma. Need signaalid suurendavad südame löögisagedust, hingamise intensiivsust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
