Vahel võib meile tunduda, et käitume õigesti ja teeme õigeid otsuseid, kuid nii ei ole. Näiteks võib tuua kriminaalid, kes võib-olla nooremana on korda saatnud mõne varguse. Vargusele aitab ka kaasa üks suurim probleem tänapäeval, mis on majanduslangus. Eestis on üle 100 000 töötu. Mõni, kes on töötuks jäänud, leiab väljapääsu varastamises. Ta ei pruugi seda teha tahta aga ta ei näe muud võimalust ära elamiseks. Nende inimeste puhul on kahetsus muidugi usutavam kui näiteks mõrvarite puhul. Leidub sarimõrvareid, kes naudivad oma tegu ega kahetse midagi. Nad on külmaverelised ning ilmselt puuduvad neil igasugused tunded. Välja võib tuua ka alkoholi tarvitavate inimeste kahetsemise joomisejärgsel päeval. Eesti on alkoholijoomises teisel kohal, mis on halb näitaja. On neid, kes oskavad piiri pidada, aga ka neid, kes ei oska. Kui inimene ei oska piiri pidada, siis milleks üldse alustada? Tihti joodakse
Kahetsus on kõige kasutum asi Kahetsus tekib, kui inimene teeb midagi valesti, jätab midagi head tegemata või ei suju kõik plaani päraselt. See tunne ei too meile midagi head, sest mis möödas, see möödas. Seetõttu võib kahetsust pidada kõige kasutumaks asjaks maailmas. Miks tekib inimesel kahetsus? Me kipume tagantjärele targad olema ja mõtleme, miks ei võinud me asju teha teisiti siis oleks ju kõik palju paremini läinud. Kahetsus võib tekkida igast pisiasjast, näiteks kahetsen ma endiselt ühte teatud hetke lapsena, kui ma onuga oma komme ei jaganud. Sellised asjad võivad eluks ajaks vaevama jääda, aeg-ajalt taas meelde tulles. Kõige enam kahetseme me loomulikult tõsisemaid asju kellelegi halvasti tegemist või heade asjade tegemata jätmist, mis võis tuua kaasa toreda sõpruse lagunemise. Samuti võime me teha ka halbu materiaalseid otsuseid, sealhulgas kehvasti läinud investeeringud, mis meid
Väljendavad inimese omapära Kordineerida suhtlemist ja käitumist Väljendusrikkuse tõstmine Emotsioonid Emotsioon Vastand Rõõm Kurbus Usaldus Põlastus Kartus Viha Üllatus Ootus Kompleksemotsioon Koosneb... Vastand Optimism Ootus + rõõm Pettumus Armastus Rõõm + leppimine Kahetsus Allumine Leppimine + hirm Rahulolu Aukartus Hirm + üllatus Agressiivsus Pettumus Üllatus + kurbus Optimism Kahetsus Kurbus + põlastus Armastus Rahulolu Põlastus + viha Allumine Agressivsus Viha + ootus Aukartus
Arvo Valton (Vallikivi) · esimene trükiproov ilmus novellett "Lauad" 1960 · esikkogu "Veider soov" 1963 · novellikogu "Rataste vahel" 1966 · kogu "Kaheksa jaapanlannat" 1968 · novellikogu "Sõnumitooja" 1972 · novellikogu "Õukondlik mäng" 1972 · novellikogu "Pööriöö külaskäik" 1974 · "Läbi unemaastike" 1975 · novellivalikkogu "Mustamäe armastus" 1978 · "Võõras linnas" 1981 · esimene romaan "Tee lõpmatuse teise otsa" 1978 · "Arvid Silberi maailmareis" 1984, lühem variant 1981 · ''Üksildased ajas" I - 1983; II - 1985 · aforismikogu "Uksed kriuksuvad öösiti" 1977 · aforismikogu "Märklaud kilbiks" 1980 · aforismikogu "Tagasi tulevikku" 1985 · luulekogu "Kollasteks laikudeks laguneb" 1978 · luulekogu "Seniks" 1992 · "Retk ooboluste riiki" 1978 · "Ajaprintsess" 1981 · "Põhjanaela paine" 1983 · romaan "Rauakolina etüüdid" · lühiproosa "Rännak giidi saatel" 1988 · romaan "M...
hommik äike lilled lõhnad mustrid maa taevas päike pere sõbrad mure usk lohutus tuul üksindus sünd surm enesekindlus kahetsus õnn viha kibestumus armastus rohelus valu võit vihm luuletus reaalsus fantaasia investeering saladus ausus suhtlus mäng hoolivus tarkus stabiilsus õnne tus haavatavus naeratus kuuluvu s hämarus komistus
Kanadas läbi põhjalik teaduslik uuring ,,Kuidas kiiruseületajate vastused mõjutasid politsei karistuspraktikat". Kiiruseületajate vastuste kategooriad jagunesid vabandusteks, ülestunnistusteks, isiklikuks vastutuseks, kannatlikkuseks, eituseks ja vaikimiseks. Politseilt saadud andmete põhjal oli kõige levinum kategooria vabandused. Uuringu tulemustena jõuti 3 järeldusele, et vabandused ja kahetsus mängivad väga tähtsat rolli õiguse mõistmise juures. Liiklusrikkujate vabandused, puhtsüdamlik ülestunnistus ja isiklik vastutus oli seotud trahvi suurusega. Positiivse poole pealt avastati, et kiiruseületajate poolne vabandamine ja kahetsus oli seotud madalama trahviga, kui muud isikute väljendamise strateegiad. Negatiivse aspektina leiti, et mitte alati ei pruugi vabandused väljendada isikute kahetsust oma tegude eest
tegemist on emotsionaalse inimesega. Ta tahtis käsi alguses väga tõsta igatepidi, kuid kuna kett kõlises õrnalt, siis ta ehmatas ja jättis käed sinna paika. Pilk uitas koguaeg ringi ning ainult siis vaatas ta kohtunikule otse silma, kui viimane prillide alt üles tema poole huvitatud pilgu heitis. Silmad vilasid koguaeg ning mingitel hetkedel tundus, et ta valetab põhjuste kohta, miks ta autoga politsei nägemisel ei peatunud. Kahetsus ei tundunud siiras, kuid siiski andis kohtunik talle leebema karistuse. Ei tundunud siiras seetõttu, et terve aja vältel oli tal õrn muie näol. Süüaluse hääl oli vaikne kuigi ta üritas väga selgesti ja kõvasti rääkida. Pigem oli tegu oma ette pomisemisega, kuid arvatavasti kohtunik kuulis teda paremini. Terve kõne ajal köhatas ta pausi tegemise asemele ning kui oli tarvis n-ö pikemat pausi, siis see oli lihtsalt pikk köhatamine. Jättis äärmiselt naljaka mulje
pärast mitmeid aastaid kestnud uurimistöö, muutub veendunud, et ta on selle leidnud. Relvastatud teadmisi ta on pikka aega otsinud, Victor veedab kuu palavikuliselt fashioning olend välja vana kehaosad. Üks Huippukohta öö, mis saladust oma korteris, ta toob kaasa oma loomingu elu. Kui ta vaatab Kaameus, et ta on loodud, aga vaatepilt horrifies teda. Pärast hootine öösel magada, katkenud spekter koletis ähvardavale tema üle, ta jookseb tänavatel lõpuks ekslemine kahetsus. Victor satub Henry, kes on tulnud õppima ülikooli, ja ta võtab oma sõbra tagasi oma korterisse. Kuigi koletis on kadunud, Victor jaguneb palavikuga haigus. Sickened tema kohutava teoga Victor valmistub naasta Genf, tema perekonnale ja tervisele. Vahetult enne väljuvate Ingolstadt, aga ta saab kirja isa teda teavitatakse, et tema noorem vend, William, on mõrvatud. Murest murtud, Victor hurries koju. Kuigi läbib metsa kui William oli kägistatud, ta püüab silmist monster ja muutub
Arvo Valton Elulugu Sündinud 14.detsembril 1935 Märjamaal 1943-1949 õppis Märjamaa algkoolis 1949-1951 õppis edasi Novosibirski oblasti Tsanovski 7-klassilises koolis 1951-1953 Tsanõ Keskkoolis 1954 lõpetas Magadani keskkooli, peale mida ta naases Eestisse. Kirjanikutee algus 1965. aastal sai ta Kirjaniku Liidu liikmeks Aastatel 19681975 oli Arvo Valton kutseline kirjanik. Eesti Kinoliidu liige 1979. aastal Tegutsenud Tallinna kirjandusklubi Pegasus esimehena. Valtoni tegevus riigi jaoks 1980. aastal osales 40 kirja aktsioonis Valton oli üks mõttevahetuse algatajaid fosforiidimaardlate üle 1987. aastal 19921995 oli Valton VII Riigikogu koosseisu liige Kuulub 1994. aastast Isamaaliitu (praegu Isamaa ja Res Publica Liit) Looming Iseloomulik on inimese soovide kokkupõrge nende täitmist takistavate asjaoludega ja inimese jäämine argielu rataste vahele. 1960. aastate teisel poolel toimus Valtoni loomingu...
ehmatus/kohkumine, (foobia, paanika) Lõbu: nauding, lõbusus, õnn, rõõm, kergendus, rahulolu, õndsus, uhkus, erutus, võlutus, rahuldus, ekstaas Armastus: tunnustus, sõbralikkus, usaldus, headus, poolehoid, kiindumus, imetlemine Üllatus: hämmastus, imestus Vastikus: põlgus, põlastus, halvakspanu, jälestus, vastumeelsus, ebameeldivustunne, ärritus Häbi: süütunne, kohmetus, tusk, alandus, kahetsus Emotsioonide liigid Meeleolu mõjutab inimese mõtlemist, käitumist, tegevust jne. Selle kujunemiskiirus ja muutumine sõltub temperamenditüübist. Meeleolu mõjutavad :inimese tervislik seisund, elusündmused, teised inimesed,aastaajad, ilm Afekt ehk afektiivne reaktsioon ehk tundepurse on (tavaliselt) lühiajaline ja tormiliselt kulgev inimest tervikuna haarav tundmuseväljendus reaktsioonina mingile olukorrale
Kalevipoeg Eesti eepose kangelasena Kalevipoja tegemisi on mõjutanud tema hiiglaslik kasv (magamisasemete järgi oli ta pikkus umbes 100 m, kiviviske põhjal minu arvamuse järgi umbes 2 km) . Nii suure isiku ka tühised tegevused jätavad suuri jälgi, seda ka loodusesse. Sellise kasvu puhul peaks tegutsemine ja liikumine olema eriti läbimõeldud. Kuid see oli vastupidi – Kalevipoeg paistab silma mõtlematuse, kärsituse ja rabistamisega. Üks tema iseloomujooni leiab eeposes korduvalt rõhutamist see on impulsiivsus ja äkkviha, mida ta ei suuda kunagi kontrollida. Tihti kordub olukord, kus Kalevipoja märatsemisi keegi teine oma nõuandega peatab. Kalevipoja osaks on siis kahetsus ja oma “viha vihkamine”, kuid kogemusest õppimist ei toimu ja järgmisel korral võib äkkviha temas taas plahvatada. Kalevipoeg on küll väga suur ja tugev mees, kuid on midagi, mis on temast tugevam see on te...
suur probleem läbi aegade, ainult nõudmised muutuvad. Tegelikult oleme ka tänapäeval sunnitud suhteliselt kindlatesse raamidesse, kuid on tekkinud valiku illusioon ja üldine tsensuur nende teemade ümber. Ülesehitus 1. osa – igavlemine, ajastusse sisseelamine pinge madal 2.osa – tärkav uudishimu ja kiindumus pinge kasvab järsult 3.osa - igatsus, meenutused, meeleheide pinge kasvab veelgi, mitte nii järsult 4.osa – kurbus, kahetsus pinge langeb pisut, kuid lahtise lõpu tõttu jääb siiski õhku
kurjategijatele, kes on saadetud pikaajalisele sunnitööle. Raamat "Kuritöö ja karistus" kujutab läbi Raskolnikovi edasi elu raskemaid hetki, valesti langetatud otsuseid ning armastuse tähtsust inimese eluteel. Raskolnikovi otsus tappa sünnib pelgalt õelda kergekäeliselt ning juhuse tahtel, kuid vabadus valida päästva hullumise või vangikongi viiva ülestunnistuse vahel toob dilemma tegelasele. Inimkonda on läbi aegade vaevanud kahetsus ning sellest loobumise kallis hind on ainus võimalus elada puhta hingega. Otsus kas tappa või mitte ning valik kas hulluda karistuseta või vabaneda ahelais, kannab imehästi edasi otsustusvõime tähtsust ühiskonnas. Raamatu teine tähtsam varjatud tagamõte peidab end armastuses. Olukorras, kus armastatu on Raskolnikovi ainus motiiv enda eluteed jätkata ning hingele rahu leida näen selget seost armastuse tähtsusel. Võimalus jagada enda muret ja rõõmu on hädavajalik vaimseks
August Gailit "Purpurne surm" Sisukokkuvõte Joonas Moor kirjeldab elu Varria saarel. Keskseteks tegelasteks on tema ise ja tema isa Toomas Moor, saare valitseja. Juba varakult tuleb Joonasel hakata aru saama talle üle jõu käivate mõistete maailmas: patt, surm, Jumal, naine. Joonastki ei jäta puudutamata tema isa türanlik tahe ja valitsemine, mis juba iseenesest nõuab korraga nii alistumist kui vastupanu. Toomas Moori arvates on inimlik kahetsus, halastus ja illusioonid inimkonnas haiglane nähtus ja ta püüab oma poega õpetada iseseisvaks ning tugevaks. Isa saadab Joonase laia maailma lõbu ja teadust otsima, raha raiskama, seega meheks saama. Kui poeg aastate pärast naaseb, on isa surnud, tema vana sõber aga Joonas Moori ootamas, et pärast oma viimseid pajatusi surra. Joonas tunneb end üksikuna. Tööd teha pole tal vaja, kuna saar on praktiliselt tema oma. Sõpru tal pole, kuna ta on kasvanud üksildaseks ja kinniseks
,,Mäeküla piimamees" 1.Jututäht 2. Teose probleemistik a) Perekonnasuhted ja abielusuhted, armukadedus(Prillup). b) Naise õigused (Mari) c) Jõukus, omakasupüüdlikkus, väärtustamine (Prillup ei oska enne väärtustada seda, mis tal on, kui on selle kaotanud) d) Kahetsus (Prillup kahetseb, et andis Kremerile oma naise ,,kasutusõiguse") e) Eetika (Kremer) f) Alkoholism (Prillup uputas mured joogiklaasi) g) Ühiskonnaprobleemid(talupoegadel pole võimalusi) 3. Romaani stiil (leheküljenumbrid kirjastuse Eesti Raamat 1970.aasta väljaande põhjal). NÄITED. · Vilde kasutab erinevaid võõrkeeli-saksa, inglise, ladina (lk.9) Saksa keel lk.6-7, laulutekst lk.90, lk.150 Inglise keel-lk.8 Inglismaast rääkides
Teadvustatakse uut heliloojat ja piaisti. 1872 valiti viini muusikaühingu direktoriks- töötas parimate muusikutega. Viin aukodanik. Olemuselt beethoveni sarnane: jäme, tahumatu, tihti ettearvamatu, kuid teda aksepteeriti. Vanas eas viini positsioon võrreldav peephoveniga, jumalus. Wagneri vastane, ühtki ooperit. Ei sallinud kasse ja lasineid vibuga. ,,kui ma kedagi ei solvanud, vabandust." Looming Moto- ,,tagasi viini klassikute juurde". Muusika oli lüüriline kahetsus mis väljendas elamusi, soove ja hingeelu. Välised effektid ei huvita. Sisu oluline- peategelane peab alalist võitlust oma saatusega. Programmita instrumentaalmuusika ja klaveripalad. Heine ja Goethe tekstid. · Klaverivaliatsioonid 1. 16 Schumann 2. 25 Händel 3. 28 Paganini · Väikevormid 1. Sonaadid 2. Ballaadid 3. Rapsoodiad 4. Klaveriteosed 4 käele · Viiulikontsert
Homo homini lupus (est) inimene on inimesele hunt (Plautus) Oscar Wilde ,,Tänapäeval teavad inimesed kõigi asjade hinda ja eimillegi väärtust." ,,Haridus on suurepärane asi, kuid seda, mis on teadmist väärt, ei ole võimalik õpetada." ,,Meist igaühes on nii taevas kui ka põrgu." ,,Vanasti oli inimestel piinapink, nüüd on neil press." Lennart Meri ,,On väga lihtne rääkida juttu, mis kõigile meeldib. Palju raskem on rääkida juttu, mis on tõde." Johann Wolfgang von Goethe ,,Ma püüan virgalt oma samme seada; küll palju tean, kuid tahan kõike teada." ,,Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Ernest Hemingway ,,Hea meelega ostaksin natukese õnne, kui oleks mõni koht, kus seda müüakse." ,,Asjade eest, mis sulle rõõmu valmistavad, võib maksta mitmeti: teadmiste, kogemuste, riski või rahaga. Et elust mõnu tunda, selleks tuleb õppida oma raha eest midagi täisväärtuslikku saama ja sed...
Ecology and Environment I Word formation Noun Verb Adjective Eruption Protection Pollution - Penetration Contamination Emission - Depletion - Prediction Reduction Consumption Campaign/campaigner Disaster - Radiation Destruction - II Give the opposite ... Renewable resources Use Protect Admissibly Predicted III Fill in the correct word 1. The polar bear's .......................... is the icy waste...
ehtis elu maatütarlaps fantaasias”. Ta oli väga siiras, aga ta tunded lükati külmalt tagasi. Liikus siis eluga edasi ning kolis pealinna, see muutis ta samasuguseks nagu Onegin oli olnud, nende rollid vahetusid. Tema elukulgu seletab hästi tsitaat „kes vaadelnud on inimesi ja võtnud vaevaks mõtelda, see lõpuks oma ligimesi peab hingepõhjas põlgama. Kes elanud on tundmustele see pettub, selle südamele on mälestused, on kahetsus kui nõelav ussihammustus”. Elukoha eelistust mõjutab ka see, et tol ajal ei olnud tehnika ega transport kaugeltki ligilähedane tänapäevale. Tõsiasjad, mis panevad eelistama linnaelu on näiteks sellised pilked maaelule „teed on meil halvad, sillad katki. Mis pinn on poris plagada!” Vastupidi linnas „Moskva müürid viirgavad. Kuldristid, kellatornid aina kui tuleokkad kiirgavad”. Maal oli pakkuda loodust ja rahu aga linnal kaasaegsem elukorraldus ja uhked ballid
Esineb ka näiline hädakaitse (hädakaitse seisund tuleneb valedest faktidest; näiteks mängupüstoliga ähvardamine). Karistust kergendavad asjaolud on süüteo sooritamine õigusvastase käitumisega esile kutsutud hingelise erutuse mõjul, süüteo sooritamine rasedana või kõrges eas, süüteo sooritamine hädakaitse piiride ületamisel, kahjulike tagajärgede ära hoidmine, kannatanule abi andmine, kahju vabatahtlik hüvitamine, süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus, süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine, süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul, süüteo toimepanemine ähvarduse või sunni mõjul. Karistust raskendavad asjaolud on omakohus või kättemaks, eriline julmus või kannatanu alandamine, süüteo sooritamine noorema kui 12-aastase, raseda, kõrges eas või abitus seisundis (ka raske psüühikahäirega) isiku suhtes. Politsei õigused on õigus kontrollida litsentse ja lubasid. Lubatud relvad (omamiseks pole täisealisel
aastal Eestis ligi 6000 katoliiklast, moodustades nõnda 0,4% Eesti elanikkonnast. · SAKRAMENT kristlikus kirikus maagiline talitus, mille eesmärk on vahendada Jumala armu. · 7 SAKRAMENTI: 1. Ristimine 2. Konfirmatsioon (ristimise kinnitamine) 6-7 aastaselt piiskop teeb pühitsetud õliga krismaga otsaette ristimärgi ~ leer 3. Piht e. patutunnistus. Vähemalt kord aastas tuleb preestrile patud üles tunnistada. Koosneb kolmest osast südame kahetsus, suu tunnistus ja meeleparandus. 4. Armulaud e. euharistia 5. Ordinatsioon e. preestriks pühitsemine 6. Abielu 7. Viimne võidmine · PURGATOORIUM- puhastustuli lunastamata pattudega surnute hinged kannavad karistust enne paradiisi pääsemist.
August Gailit Purpurne surm Peategelane Joonas Moor kirjeldab elu Varria saarel. Keskseteks tegelasteks on tema ise ja tema isa Toomas Moor, saare valitseja. Juba varakult tuleb Joonasel hakata aru saama talle üle jõu käivate mõistete maailmas: patt, surm, Jumal, naine. Joonastki ei jäta puudutamata tema isa türanlik tahe ja valitsemine, mis juba iseenesest nõuab korraga nii alistumist kui vastupanu. Toomas Moori arvates on inimlik kahetsus, halastus ja illusioonid inimkonnas haiglane nähtus ja ta püüab oma poega õpetada iseseisvaks ning tugevaks. Isa saadab Joonase laia maailma lõbu ja teadust otsima, raha raiskama, seega meheks saama. Kui poeg aastate pärast naaseb, on isa surnud, tema vana sõber aga Joonas Moori ootamas, et pärast oma viimseid pajatusi surra. Joonas tunneb end üksikuna. Tööd teha pole tal vaja, kuna saar on praktiliselt tema oma. Sõpru tal pole, kuna ta on kasvanud üksildaseks ja kinniseks.
naeruväärne, aga tal puudub see võõras majesteetlikkus, mida evib see, kes end iial enam ei liiguta, vaid ainult põrmuks võib saada. Üknes lõpetatus evib- ja ainult surnuna on inimene lõplik, ning sedagi vaid lühikeseks ajaks. 2. Alles siis, kui sul midagi enam ei ole, mille nimel elada, oled vaba. 3. Laviini ei saa peatada, kui see veereb; kes seda püüab, jääb ise alla. 4. Kellel pikk tee jalge all, selle kandam olgu kerge. Samuti kui põgenemisel ... 5. Kahetsus on kõige kasuta um asi maailmas. Midagi ei saa tagasi tuua. Midagi ei saa heaks teha. Muidu oleksime me kõik pühakud. Elul polnud kavatsust meid täiuslikeks teha. Täiuslik kuulub muuseumi. 6. Inimene on suur oma kavatsustes, kuid nõrk nende teostamises. 7. Küll kirbud ennast päästavad, kui lammast ohverdatakse. 8. Mille unustad, sellest tunned hiljem puudust. 9. Kes armastuses imet ei usu, on kadunud hing. 10.Naistega ei tohi vaielda. Alati jääd kaotajaks pooleks
teksti vähesusest. Ühel hetkel pidi ta näägutama ja virisema, teises täiest kõrist karjuma. Tema suhtumine rolli oli üpris kirglik. Aarne Mägi oli Walter,mees, kes otsis lepitust oma vennaga, soovides minevikku selja taha jätta. Ta oli tundlik ja intelligentne, kuid tema etlemises ei olnud midagi erilist, millega ta oleks silmapaistnud. Veel oli laval Riho Kütsar, kes kehastas politseinikut Victorit, kes elas tavainimese elu.Siiski vaevas teda hinges kahetsus oma elus tehtud otsuste üle ja asjaolu,et millist hinda ta nende eest maksma on pidanud. Minu arvates sobis Kütsar sellese rolli suurepäraselt ja andis karakterit muljetavaldavalt edasi. Taeatritüki lavakujunduse eest oli hoolitsenud Rein Nettan, kes sai sellega hästi hakkama. Laval olid väga kauni dekooriga kapid, ja riiulid, väga sümpaatse mulje jättis ka ilus vanaaegne diivan, millel näitlejad etenduse jooksul istet võtsid. Hubase meeleolu
Remarque ,,Triumfikaar" · ,,Iial ei ole keegi küllalt karastatud. Võib üksnes paljuga harjuda." - Ravic (lk 19) · Vahepeal oli üks inimene surnud. Midagi erilist selles ei olnud. Iga hetk suri tuhandeid inimesi. Selle kohta peeti statistikat. Ka selles polnud midagi erilist. Aga sellele ühele, kes suri, oli see kõik ja tähtsam kui kogu maailm, mis edasi elas. (lk 25) · ,,Tahtsin teid ainult topaa. See õnnestub kõige paremini täiesti mõttetu küsimusega. ..." - Ravic (31) · ,,Kui oled surnud, oled kole tähtis kui elad, ei hooli sust keegi." - Ravic (38) · ,,Usk viib üpris kergesti fanatismini. Sellepärast ongi kõik usud nii palju verd valanud." - Ravic (47) · ,,Mitte kusagil ei oota midagi ees. Alati tuleb kõik ise kaasa tuua." - Ravic (72) · Üksindus elu igavene refrään. (74) · Inimene on alati ja mitte iial üksi. (74) · ,,Kahetsus on kõige kasutum asi maailmas. Mid...
Elust Augustinus tahtis saada retoorikaõpetajaks Koolis pani aluse oma vanarooma kirjanduse ja ladina keele grammaatika tundmisele Õpingud katkesid 369370 Hakkas peale isa surma retoorikat õppima Võttis naise, kes oli pärit Aafrikast Täpsem päritolu ja nimi pole teada Elasid koos 15 aastat Sündis poegAdeodatus (Jumalast antu) Pani aluse keskaegsele filosoofiale Lunastus Kahetsus Ainus tee pattude lunastamiseks Lihalikkuse needus Tema arvates oli inimesel lootus needusest vabaneda ainult Jeesus Kristuse jumalikku armu vastu võttes Kristlik seisukoht Inimelu põhiküsimus: Kas usk saab päästa meid patu tundmisest? Pärispatt Uskus, et Aadama pattulangemine rikkus inimhinge ning kõik, kes pärast seda on lihast sündinud, on Aadama patust nakatatud. Aadama
raskustest hoolimata oma soovitud teekonna lõppu? Kui piisavalt tahta ja oma eesmärgi nimel pingutada, on kõik võimalik. See on loomulikult raske ning igaüks ei suuda ületada kõiki neid takistusi, mida saatus eluteede ette veeretab. Kukkumine teeb haiget ning tekitab hirmu uuesti püstitõusmise ees. Endas aga ei tohi kahelda, sest kui vanaduses hakata oma möödunud elu peale mõtlema, siis kõige sügavamat meeleheidet ei ärata meis mitte kinni haaratud võimaluste kahetsus, vaid olemas olnud võimaluste kasutamata jätmine. Mina üritan kinni haarata igast võimalusest, mis elu mulle pakub. Paraku leian ennast tihti olukordadest, kus loobun võimalusest, sest see jääb minu mugavustsoonist väljapoole. Mis hinda aga on inimene nõus enda teostamise eest maksma? Hind sellises kontekstis on mitmeti mõistetav. Eneseteostus võib mõne jaoks maksta ainult raha. Mina aga arvan, et raha on kõige väiksem tegur.
emotsionaalsete kogemuste mõtlemisest eraldamisele. Emotsiooni kohta öeldakse, et see on negatiivne, kui ta äratab indiviidis vastumeelsuse, häirituse või hoopiski rahulolematuse tunde. Millised on aga kõike tavalisemad negatiivsed tundeavaldused? Kõik me oleme kogenud negatiivseid emotsioone, neid siis kas ühe korra või korduvalt oma elu jooksul. Kõige levinumatest võime nimetada aga näiteks armukadedus, viha, kurbus, agressiivsus, raev, pettumus, hirm, kahetsus, kannatamatus ja põlastus. Muidugi on neid veel väga palju, kuid antud loetelus olevaid võime just oma tavaelus kõige tihedamini märgata. Samuti võime ka öelda, et negatiivsete emotsioonide kõrvale ei ole kohta lõbususel ja see võib omakorda kutsuda organismis esile mitmesuguseid reaktsioone. Iga inimene kutsub endas ise esile negatiivseid emotsioone, sellepärast võivad esineda ka mitmesugused arvukad tagajärjed. Need võivad tekitada terviseprobleeme, loendamatuid
a Virumaal, hariduse sai ta Tallinnas ning ka populaarsus tuli mehele väga noorelt. Märkimisväärne on veel see, et Vilde oli Eesti esimene elukutseline kirjanik. Teos räägib autori jaoks kaasaegsest ajast, mil talurahvast valitsesid veel mõisnikud. Materjal on pärit igapäevasest maaelust Eestis. Jutt käib ühe perekonna lagunemisest mõisniku süü läbi. Probleemideks on taluinimese rikastumine, võimalused, eetika, abielu ja armastuse keerukus, naise õigused ning liiga hiline kahetsus. Näidatakse, milleks on üks talumees rikkuse nimel võimeline ja millised on ta väärtushinnangud, unistused. Alguses nii silmipimestavalt hea võimalusena tundunud pakkumine muutub lõpuks Prillupile ebameeldivaks. Mees kahetseb oma tegu, kuid selleks on juba liiga hilja. Ka kõige kangem naine poleks suutnud pidevale terroriseerimisele, vihjamisele ja pealekäimisele vastu seista ning nii andiski Mari
Erich Maria Remarque ,,Arc de Triomphe" Ravic- kirurg 15 aastat, ise 40 aastane Boris Morozov- Ravici üks paremaid sõpru, keda sai usaldada. Haake- mees, kes piinas Ravici Saksamaal ning keda ta kohtas lõpuks Pariisis ning kelle ta kättemaksuks külmavereliselt tappis. Veber Eugenie- õde haiglas Proffessor Perrier- ajuoperatsioonide spetsialist Rolande- ettekandja, Charles Bonnet, Navarro Clarisse- teenindaja baaris Charles- nooruk, portjee abiline Joan Madou- mees Raczinsky, kes suri. Oli Pariisis ilma tuttavateta ja kohtus juhuslikult Raviciga. Kandis rätsepaülikonda. Ravici ja Joani vahel tekkkis armastus. Joan ei teadnud kunagi, mida tegelikult tahad ja sega pettis ka Ravici. Linnavurle. Otsis õnne, ei olnud kunagi millelgagi täielikult rahul ja tahtis koguaeg paremat. Kate Hegström- poisilik, ahtake, enesekindel, ilus ning mitte enam väga noor. Ravic oli 2 aasta ees...
Muidu visatakse kodust välja, heal juhul saad paar gini kaasa ja saa ise hakkama nagu juhtus Franki isaga. Seal hobu tormab, mis ta võib, ta kannul surma hüüd... Hei sõber, kas sa kartma lõid siin minu seltsis nüüd? Burgher ,,mõistsin kohe, et need sõnad ennustavad üldrahvalikku vaprust ja kuna oleks olnud ühtviisi kasutu ja ohtlik hakata seesuguses paigas ja säärasel hetkel võitlema oma tee juhi poliitiliste tõeks pidamiste vastu, avaldasin ainult kahetsus et igasugune suurem rahvaliikumine maapaos viibiva kuningakoja kasuks toob tõenäoliselt kaasa üleüldise laostumus ning viletsuse."(lk 316). Head aega maa, kus pilved mäetippe katavad kui surilinad, kus kose kohal kulgeb kotka lend, kus järved taeva kaissu andvad end. Ma arvan, et selle raamatu põhiliseks mõtteks oli - ära usalda võõrast vaid oma lihast poega, kuigi ka siis kahtle ja kontrolli.
tegevusele, mida neile esitati. Lk. 445448 Komplekssed emotsioonid (liitemotsioonid, keerulised emotsioonid ?) Seni oleme me puudutanud peamiselt emotsioone, mida võisid kogeda ka meie eellased loomariigis. Nad võisid tunda raevu võideldes konkurendiga, hirmu põgenedes tugevama looma eest, tülgastust sülitades välja maitsetu toidupoolise, rõõmu paaritumisel. Samas on aga emotsioone, mis on omased vaid meie liigile inimestele, näiteks kahetsus, viha (ärritus), süütunne. Viha, kahetsus, süütunne Kõik need emotsioonid on põhjustatud mingist ebaõnnest: töökoha kaotusest, ebaõnnestunud eksamist ja nii edasi. Bernard Weineri järgi sõltub meie emotsioon sellest, kuidas me seletame toimunud ebaõnnestumise põhjust. Kui me usume, et toimunu oli kontrolli all, tunneme viha; kui meile näib, et juhtunu oli kontrollimatu tunneme kahetsust
Paljud pidasid Nõukogude Liidu võimu alla kuulumist õigeks ja hea meelega sõdisid Saksa vägede vastu. Paljud inimesed sõjakartuses evakueerisid Nõukogude Liitu, lootes et seal on parem elu ja nende kodu ei saa nii palju kahjustada. Paljud noored mehed läskid Punaarmeesse juba selle pärast, et nende vanemad olid venelased ja elasid Venemaal ja see oleks olnud nende soov. Kuna loodeti Saksa tulekut ning seda kui pääsemist vene võimu alt, siis oli kahetsus suur ja inimesed olid pettunud Saksamaas. Ka see pettumus oli üks põhjus, miks inimesed Punaarmeesse läksid. Eesti riigi ja eestlaste teiseks valikuks Teises maailmasõjas oli sõdida Saksa poolel. Esimeseks põhjuseks, miks Saksa poolele mindi oli 1941-1944 aastatel toimunud sundmobilisatsioon. Sõduritel olidi valida kelle poolele nad läksid. Kui osad läksid Punaarmee poolele, siis teised valisidki Saksa väe ning kui satuti mobilisatsiooni alla, siis oli
Kangur suutis tegelase välja mängida hoopis omapäraselt. Kuigi tegu oli draamaga, oleks näitleja miimika sobinud vabalt komöödiasse. Solvumised ja muud veidrused lisasid vaid vürtsi juurde. Hea oli jälgida, sest tegelikult dramaatilise sisuga loosse süstiti Kanguri abil veidi rahvast naerutavat huumorit. Riho Kütsar kehastas politseinikut Victorit, kes elas tavainimese rõõmsate seikadega elu. Siiski vaevas teda hinges kahetsus oma elus tehtud otsuste üle. Minu arvates sobis Riho Kütsar sellese osasse hästi. Oli tunda, et mees oli oma rolli väga sisse elanud, mis ongi taolise näitetüki juures väga oluline. Elina Reinold kehastas Victori naist. Kuigi naine rääkis lavalolijatest kõige vähem, oli need öeldud sõnad kuldsed. Sõnade vähesus polnud takistuseks tegelaste võrdväärsusele. Mõndadel hetkedel ta küll näägutas ja virises, vahel isegi karjus, kuid sellega tuldi hästi toime
,,Frankenstein" 1. ,,Frankensteini" autor on Mary Shelley. Ilmumisaeg 1. jaanuar 1818. 2. Teos on romantiline, sest teoses on esiplaanil tegelaste tundemaaim, tegelased on erandlikud, uhked ja ohverdavad endid (Victor Frankenstein) oma eetiliste ideaalide nimel. Karakterite emotsioone peegeldab ilm. Romaanis on intensiivselt tuntav üksildustunne ning on tunda romantismi mõju kirjandusse sugenes fantastika. 3. Teose ülesehitus: 1) sissejuhatus kapten Walton kirjutab tutvumisest Victor Frankensteiniga oma õele Margaretile kirju. Frankenstein kirjeldab kaptenile oma õndsat lapsepõlve ja paljulubavat noorusaega ülikoolis. 2) konflikti sõlmumine Frankensteini hakkab paeluma Cornelius Agrippa teooriad elueliksiiri jms kohta, mis viivad ta keemia teadusharuni, mille vastu tekib tal kirglik huvi. Ta saavutab keemiaalaselt ennenägematult palju edu, kuid ta sihiks on enda nime ...
Pigem olla kindel ja lasta poisil pingutada ja võidelda armastuse nimel, kui ennast kergelt kätte anda. On ju teada, et kergesti kätte tulevad asjad kaua huvi ei paku, võrreldes nendega, mille nimel oled pidanud suurt vaeva nägema.Kui lõpuks oled saanud selle, mida soovid, tuleb sellest kõvasti kinni hoida, sest armastuse korral korral peab kasutama ära iga võimalust, sest viivitades ei pruugi teist samasugust tunnet enam iialgi tulla ning painama võib hakata ka kahetsus. Armastuse nimel tuleb kõrvale heita igasugused naeruväärsed põhjused, mis suhte toimimist takistada võiksid. Kellegile pole uudis, et ka inimesed, kes on elanud kümneid aastaid koos, võivad lahku minna. Põhjuseks võib olla kas või see, et armastus saab otsa ja tekivad tunded kellegi teise vastu. See on paratamatus. Tuleb teha seda, mida süda õigeks peab ning olla koos sellega keda armastad, kuigi see võib kellegile teisele väga haiget teha.
valvekorda Sevilla tubakamanufaktuuri, nimelt kohtus noormees seal ametikohust täites häbitu mustlanna Carmeniga. Mees armus võluvasse mustlasneidu ning oli valmis tema nimel kõigest loobuma. Nii kaotas ta oma sõjalise auastme, sattus vanglasse ning mõne aja pärast sai temast tagaotsitav, sest armastusest hullunud Jose pani Carmenile meelejärgi olemiseks toime kuritegusid. Ausast ja seadusekuulekast don Jose Lizarrabengoast oli järel vaid must südametunnistus ning hilisem kahetsus oma väärtegude pärast. Neiu nimel toodud suured ohvrid aga ei kindlustanud mehele õnnelikku lõppu: Carmen armus uuesti ning meeleheitehoos tappis Jose oma armastatu. Enne Carmeni tapmist käis Jose kirikuõpetaja juures ning palus tal ühe mustlashinge eest palvetada- mees polnud hoolimata pattudest ja kahetsusväärsest elust Jumalast lõplikult lahti öelnud. Romantismi kesksed mõisted on armastus ja usk, nii oli ka Jose tulvil meeletut armastust ning
· Isegi Kristus vireleks tänapäeval vanglas, kui tal passi poleks. Pealegi oleks ta juba tükk aega enne oma kolmekümne kolmandat sünnipäeva maha löödud. · Kõik, mida rahaga saab joonde ajada, on odavalt saadud. · Usk viib üpris kergesti fanatismini. Sellepärast ongi kõik usud nii palju verd valanud. · Iialgi ei ole keegi küllalt karastatud. Võib üksnes paljuga harjuda. · Kahetsus on kõige kasutum asi maailmas. Midagi ei saa tagasi tuua, midagi ei saa heaks teha. Muidu oleksime kõik pühakud. Elul polnud kavatsust meid täiuslikuks teha. Täiuslik kuulub muuseumi. E.M. Remarque "Taeval ei ole soosikuid" · Enne kui pea vastu müüri jõuetult puruks joosta, tuleb proovida, kas selle müüri taga ehk edasi ei saa elada.
Vilde MÄEKÜLA PIIMAMEES 1. Teose teemad, probleemid. Kus, millal toimub tegevus? Teos räägib autori jaoks kaasaaegsest ajast, mil talurahvast valitsesid veel mõisnikud. Jutt käib ühe perekonna lagunemisest mõisniku süü läbi. Probleemideks on taluinimese rikastumine, võimalused, eetika, abielu ja armastuse keerukus, naise õigused ning liiga hiline kahetsus. Sündmustik toimub Mäekülas. 2. Kuidas portreteerib Vilde mõisnik Kremerit? Näited Kremer on üksik rikkur, kelle elu vajaski just noorust ja värskust, et vältida kibestumistunde tekkimist. Ulrich von Kremeri kuju sümboliseerib baltisaksa aadli allakäiku ja viljatust ning soovi vanade privileegide külge klammerduda. Talle hakkas silma Tõnu Prillupi noor naine Mari. Kremer leppis kokku Tõnuga ja pakkus talle tulusat piimarentniku talu. Tõnu rõõmustas selle üle ja proovis Marit veenduda, kuid Mari keeldus. Nii Mari läks mõisahärra armukeseks. 3. Iseloo...
vastastega (raev), põgenesidhädaohu eest (hirm), sülitasid välja riknenud toitu (vastikustunne) ja ühinesid kaaslastega (rõõm). Kuid seejuures on mõned emotsioonid, mis on iseäralikud üksnes inimloomusele, kuna nende tekkimiseks on vajalik mingi sümboolse mõtlemise tase, mis piirab loomade ja primaatide jõudmist inimsoo tasemele. Näideteks niisugustest kogetavatest emotsioonidest on kaastunne, vihkamine, süütunne ja kahetsus, kõik see, mis oleneb komplekssest tunnetuslikust analüüsist, miks me või keegi teine oma püüdlustes läbi kukub või edukaks osutub, analüüsist, mida ka kõige targen simpans pole võimeline tegema. Kaastunne, vihkamine ja süütunne Vaatleme emotsioone, nagu vihkamine, kaastunne ja süütunne. Igaüks neist tekkib ebaõnnestumise tagajärjel: töökoha kaotusel, eksamist läbipõrumisel jne. Vastavalt Bernard
võtab ka kõige rikkam niipalju, et kõigile anda?" "Miski ei kesta kaua. See on nagu võidujooksmisega. Kaua sa ikka jooksed, väsid ju äea, sest ega sa jahikoer ole, et jooksed päevad otsa." "/.../ elu on ometi rohkem väärt, kui kõik muu. /.../ Mis ka ei sünnuks, elu see ikkagi ei maksa." "/.../ emad mõtlevad, et kui käid kellegi aidaukse taga, siis pead selle ka kohe tanu alla panema." "/.../ kui oled kord eksinud, siis ei aita mingisugune kahetsus, sest keegi ei usu su kahetsust, keegi ei näe su südant läbi." "Kaugele sa siinilmas selle kurjuse ja kangusega saad /.../" "/.../ ajahammas sööb sind ennast ja su teod ja sa ise vaatad pealt, kuid ta sööb sind ennast ning su tegusid, ja sa ei või sinna midagi parata." "/.../ inimene mõistab teist inimest sagedasti halvemini kui loom inimest." "/.../ armastuse vastu ei saa miski." "/.../ ikka kannatab kusagil keegi, kui sünnib õnn."
üliõpilane Raskolnikov õilsal eesmärgil jõleda liigkasuvõtja ning ka mõrva tunnistaja. Noormees arvab, et ühe "kohutava maailma" elaniku tapmine on noortele ja andekatele heategu. Edaspidi tahab ta elada ausat ning vooruslikku elu, töötada meeletult, loota, et suudab sellega oma kuritöö eest tasuda. Ometi näitab Dostojevski oma psühholoogilises kuriteo aruandes, et see pole õige ning Raskolnikov vaevleb süümepiinades ja on täielikus hingeummikus, kuni kahetseb siiralt. Kahetsus paneb inimesi mõtlema, tundma oma vigu ja negatiivseid pooli. Tal pole rohkem saba ega sarvi kui armastusel, sest nad käivad käsikäes ning säravad pärast pikka ööd nagu hommikune päike. Kuigi ükski päev ei alga valge lehena, siis ei häiri meid ka eilsed mured ega probleemid, kui oleme leidnud oma sisemise headuse ja rahu. Nüüd mõistame, miks Rapuntsel ei lõiganud oma lõpmata pikka patsi maha, kuigi tal sellest kahju polnud, sest neiu ootas tõelist armastust,
pinge); (4) ealised iseärasused (puberteet ja postpuberteet; käimakteerium). (II) käitumisiseärasused (1) teadvuse ahenemine, (2) käitumise ootamatus ja tormilisus, spontaansus; (3) liigituslik erakordsus ja võimekus; (4) autonoomsed signaalid (jume, silmade suurenemine, värisemine, karjumine, hääle moondumine, sägav hindamine); (5) mäluhäired, amneesiavõimalus; (6) järelreaktsioonid (kurnatus, jõuetus, apaatia, uni, kergendus); (7) suhtumine toimepandusse kahetsus, ülestunnistus, heastumispüüd, üleelamised; varjamine mittesihipärane.
Kätriin Vossi 12.D klass Kunstinäituse analüüs 21.sajandi kunstipublikule on Raoul Kurvitza kogu looming olnud salapärane ja tundmatu. Tema maalikunst eriti: see on pealt näha banaalselt dekoratiivne, sisuliselt aga pungil müstikat. Kujundite, värvikompositsiooni ja pealkirjaliste lisandite tähendused on pärit esoteerilistest teadustest ja peegeldavad tihti nii keerulist sõnumite kihistust, et seda polegi võimalik mõista autori kommentaarideta. Salapärasus on pea alati olnud kunstniku eduteguriks, ta oskab seda kasutada. Ja kuigi piisav annus salapärasust on teinud Raoul Kurvitzast maailmakunstniku, sellest pole veel piisanud, et maailmakuulsaks saada. Kas põhjuseks võib olla soov siiski tundmatuks jääda? Antud näitusel on eksponeeritud ins...
Ikka põleb ära ta paber. Ikka pakub end paberiks paas, tulekindel tahutud kivi, raudkalju, räbune räni ja mõõgateragi maas. Ei kivis ole kõlapinda ega mõõgas midagi head – seepärast me inimrinda looja kirjutas oma read. Ainus autor „Aeg, sina kogenud kriitik, loodud lugude lektor! Ütle, mis imet sa otsid?“ „Vahel hõõguma hakkab valu, vahel kahetsus, vahel kaotus, vahel õnn, vahel tume tõde, vahel hingehäda ja häbi.“ „Kes on see erksam autor?“ „Inimlugude ainus autor on üleni ergav elu.“ „Mis voorused eeldavad edu? Või annad sa erru kõik loojad?“ „Kus iganes eeldavad edu su enda vooruse vapid ja süümeta suleproovid- seal annab ise arhiivi sind ikkagi ainult elu. Mitte mina Su lugu on läbi.“ Ei tea
V : Ainult Zeusi vahele segamine päästis kreeklased , kes olid oma laevadeni tagasi tõrjutud . Sellel hetkel tõmbas Achilleuse armuke Potroklos Hektori kahevõitlusesse,kuid sai surma,kui jumal Apollon Hektorit toetas. 6.Kes oli Hektor ja milline oli tema saatus? V:Hektor on Trooja sõjaväe ülemjuhataja oli Hektor see,kes juhatas rünnakut kreeklaste kindlusvallide,seal,kus olin nad laagris.Hektori saatus: Kuuldes uudiseid Patrokloise surmast,haaras Achilleust kahetsus. Kui Thetis tuli temaga leinama,ütles ta emale,et igatseb surma.Ta vandus, et maksab oma sõbra surma eest kätte ja nii oli tema saatus otsustatud.Uues soomusrüüs,mille sepatöö jumal Hephaistos oli Thetise palvel teinud, otsis Achilleus üles Hektori ,kes astus talle vastu alles pärast seda kui avaldas soovi,et tema keha viidaks kuningas Priamosele, kui ta surma saab. Achilleus , kelle raev ei vaibunud, tappis Hektori, moonutas
" Siiski ei tahtnud ta tunnistada, et teda armastama võiks hakata ning kasutas väljendit ,,meeldima". See ei pruugi aga mõlema osapoole jaoks sama tähtsusetu olla. Marie oli väga õnnetu, ootas armastust ning nuttis vahet pidamata. Sellised suhted ongi väga riskantsed, kuna võib juhtuda, et tunded tekivad, kuid ainult ühepoolselt. Armastuse korral peab kasutama ära iga võimalust, sest viivitades ei pruugi teist samasugust enam iialgi tulla ning painama võib hakata ka kahetsus. Armastuse nimel tuleb kõrvale heita igasugused naeruväärsed põhjused, mis suhte toimimist takistada võiksid. Härra Bõstrõi ja proua Kuusik hoolisid üksteisest silmnähtavalt, kuid naise ühe vale sammu tõttu ei võinud kunagi koos elada kui mees ja naine. Nad käitusid nagu tõeline vana abielupaar, aga ametlikult seda polnud, kuna koeramamma oli nooruses Bõstrõile ära öelnud. Seda sellepärast, et ,,kadunul olid nii suured kõrvad ja kangesti peast eemal" ning naine kartis, et
See kontakt lisab juurde suure annuse optimismi. Hansick oli ka geniaalne finansist, kes suurepäraslt orienteeruda poligraafia maailamas. TA valitakse lavaakadeemia õppejõuuks. Koguaeg annab ka paralleelselt klaveritunde. Kõikjal kus töötab mängitakse ja ka tema loomingut. Peagi teadvustab kogu euroopa uue helilooja ja pianisti olemasolu. LOOMING Brahmi motoks sai lause " tagasi Viini klassikute juurde". Ta muusika on lüüriline kahetsus, millega ta väljendab ma elamusi, soove ja hinges toimuvat. Välised efektid teda ei huviatnud. Oluline oli susu, sõnum., kus peategelased pidasid alalist bvõitlust oma saatusega. Ta loomingus valitseb programmita muusika. Olles ise hiilgav pianist, suur osa teostest klaveril. Väga tuntud on klaverivarintatsioonid: 16 varietsiooni Schumanni teemale, 25 Händeli teemale ja 28 Bagganini teemale. Lisaks hulk väikevorm: sonaadid ballaadid, rapsioodiad, kalevbiteosed 4-käele.
üllatada võis. Tema kehastatud 89-aastane juudist antiigikaupmees Solomon oli nooruslik kui ka kaval, veider, sõbralik, kuid samas ka kergesti solvuv. Kanguri näitlejatöö oli minu jaoks äärmiselt nauditav ja huvitav. ,,Vanemuise" näitleja Riho Kütsar kehastas oma viiekümnendatele eluaastatele lähenevat politseinikut Victorit. Victor elast tavainimese elu, kuid tema elust ei puudunud ka üksikud rõõmsad seigad. Siiski vaevas teda hinges kahetsus oma elus tehtud otsuste üle ja fakt, millist hinda ta nende eest maksma pidanud on. Minu arvates sobis Riho Kütsar sellese rolli kui valatult. Oli näha, et ta oli ka ise politseinikuga täielikult samastunud ning oma rolli väga sisse elanud. Elina Reinold, kes mängis Victori naist sai etenduses kõige vähem teksti, kuid ta tuli sellega, mis talle anti väga hästi toime. Mõndadel hetkedel pidi ta näägutama ja virisema, teistel
35. Igaüks elab enda elu ja peab selle eest ise maksma. Kahju ainult, et üheainsa eksimuse pärast tuleb korduvalt tasuda. Inimestega asju ajades ei lõpeta saatus kunagi oma arvet. 36. Kui naine uuesti abiellub, siis sellepärast, et ta oma eelmist meest põlgas. Kui mees uuesti abiellub, siis sellepärast, et ta oma eelmist naist jumaldas. Naised katsuvad õnne, mehed panevad selle kaalule. 37. Mineviku võib alati maha kustutada. Selle töö teevad ära kahetsus, mahasalgamine ja unustus. 38. Enesesüüdistus on ikka mingil määral uhkeldamine. End ise hukka mõistes tunneme, et kellelgi teisel pole enam õigust seda teha. 39. Kui keegi on armunud, siis alustab ta ikka iseenda petmisega ja lõpetab alati teiste petmisega. Seda nimetabki maailm romantikaks. 40. Mehed abielluvad väsimusest, naised uudishimust; mõlemad pettuvad. 41. Parem on olla ilus kui hea. Aga... hea on siiski parem olla kui inetu. 42. Elu eesmärk on enesearendamine. 43
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
