Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"eitus" - 333 õppematerjali

eitus – eba (eesliide) ebaselge Omadus –ne mullane –lik usklik Omaduse puudumine –tu mure→muretu, valu→valutu Omaduse määr –kas hapukas Asukoht –mine alumine, tagumine Väline sarnasus –jas traatjas, munajas, siidjas 3. TEGUSÕNATULETUS
thumbnail
2
rtf

Minakaitsemehhanismid

Näiteks: Oma isa vihkav inimene võib teistele rääkida, kui väga ta oma isa armastab. 5) Projektsioon ehk ülekandmine - on kaitsemehhanism, millega kantakse enda omadused liialdatult teistele inimestele. Meil kõigil on selliseid impulsse ja omadusi, mida me ei taha endale tunnistada. Omistades need teistele, väldime ärevust. 6) Eitus - tähendab ebameeldiva olukorra/sündmuse mahasalgamist. Näiteks: Hakatakse eitama pereliikme haiguse tõsidust, seda isegi siis, kui diagnoos ütleb muud. 7) Asendamine - argresiivsed impulsid suunatakse psühholoogiliselt sobivamatele objektidele kui need, mis seda ärevust on tekitanud. Näiteks. Laps kes ei saa oma pahameelt vanemate vastu avaldada elab, selle tunde välja lemmiklooma peal. Kaitsemehhanismid ei lahenda probleemi...

Inimese õpetus
14 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Süllogismid liitväidetega

Kaks viisi:  Jaatav moodus – modus ponens. Aluse jaatus viib tagajärje jaatusele P -> q kui vihma sajab, siis on tänav märg. P vihma sajab Q tänav on märg (p->q) & p |- q  Eitav moodus – modus tollens. Tagajärje eitus viib aluse eitusele (P -> q) & -q |- -p  Tagajärje jaatus AC – tagajärje jaatusest ei saa järeldada ei aluse jaatust ega eitust. Kui alus on tõene, siis on tõene ka tagajärg. Tõeste eelduste korral võib alus olla kas tõene või väär.  Aluse eitus DA – aluse eitusest ei saa järeldada ei tagajärje eitust ega ka mitte tagajärje jaatust. Liigitav – kategooriline süllogism – see mis kehtib üldosa kohta, peab kehtima ka...

Keeleteadus
16 allalaadimist
thumbnail
6
doc

„Faust“ II

„Faust“ II 1. Kuidas iseloomustab end Mefistofeles? Miks ta tegevus on vähetulemuslik? 2. Kas kurjus on maailma edasiviiv jõud? Eitus arengu hoovana. 3. Milles seisneb Fausti vaimne ja moraalne suurus? 4. Mida tähendab faustlik edasipüüd? 5. Margareta traagika, Fausti osa Margareta hukkumises 1. Mefistofeles on endast heal arvamusel. Ta suhtub kindlameelselt, et inimkond on teel hukatusse ja väidab, et ta ei pea isegi sekkuma. Ta on nii enesekindel, et sõlmib lepingu Issandaga, et suudab Fausti pöörata kurjuse teele. Mefistofelese arvamus: „Ma olen osa jõust,...

Kirjandus
26 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Spikker eksamiks

käsuloenduri ülesandeks on adresseerida 216= 65535 baidi = (parallel ja järjestik), katkestuste nihutamine vasakule või säilitada programmi järgmise 64 Kbaidi (220=1Mbait) Kui kontroller, DMA kontroller, paremale, loogiline eitus käsu aadressi * programmi käsk mingi sisendseade tuvastab siinil taimer. Taimer genereerib (inversioon), loogiline liitmine loetakse mälust käsuregistrisse, oma aadressi, väljastab ta täpsete ajavahemikega ja...

Arvutid i
369 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Aristoteles ja Sokraates

mõistuse kategooriad, ilma milleta me ei suudaks haarata kübetki meid ümbritsevast maailmast. Samamoodi ei oska me kujutleda eset eksisteerivat teisiti kui ruumis või liikuvana väljaspool aega. Ruum ja aeg on meie tajumisvormid, ilma nendeta ei suudaks me mitte midagi tajuda ega mõista. Need tajuvormid on nagu võrgud, millesse me püüame kõik oma aistingud. Mõistuse kategooriad (üksus, paljusus, kõiksus, reaalsus, eitus , piiritlus, põhjus, toime, vältimatus, juhuslikkus jne) on raamideks, mis teevad. mõistetavaks kõik meelte poolt registreeritu, kuid need kirjeldavad kogemust, mitte asju iseeneses. Kant defineerib, et mõistuse ideed on tunnetusevälised regulatiivsed printsiibid, "mille eesmärk on viia meie arurakendus kõikeläbiva kooskõla, täielikkuse ja sünteetilise ühtsuseni". Varasema metafüüsika kriitika. Metafüüsika traditsioonilised teemad ­ jumal, surematu hing ja...

Filosoofia
107 allalaadimist
thumbnail
89
doc

Loogika ja programmeerimine

3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9...

Arvutiõpetus
210 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Draamavoolud

Hõlmatakse elu sihituse ja seletamatuse teravdatud taju.Räägib inimese seisundist tähenduse minetatud maailmas. Tekkis Prantsusmaal,seostub Camus filosoof.vaadetega.Autorid ei lasku arutlusse. Eelistatakse keha ja ruumikasutusel põhinevaid kujundeid,suunatud meeltele.Absurdi peateema-inimese olemisseisund maailmas,puudub elu korrastav väärtusasemik.Inimene võõrandunud,silmitsi elu(vastuseta)põhiküsimustega. A. ei jutusta lugusid,puudub konflikt,karakter laguneb,tegevus hääbub.Seisunditeater-inimese sisemine reaalsus kehastub lavalisteks kujunditeks.Lugeja vaataja ül-panna kokku terviklik pilt,tabada tähendus,tradits. teatri eitus -antiteater.Samuel Beckett ,,Godot'd oodates","Lõppmäng", "Krappi viimane lint","Õnnelikud päevad","Mäng", Eugene Ionesco"Kiilaspäine lauljatar" Sots.pol.draama.Max Frisch,Friedrich Dürrenmatt-kasutavad eepilise teatri tehnikat, Vaatlevad inimest ja ühisk...

Kirjandus
64 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Kehakeel

See on nähtavasti geneetiliselt määratud. Samas on enamus mittesõnalisi signaale on omandatud ning paljude zestide tähendus on kultuuriliselt tingitud (Pease 1994: 9 ). Põhilised suhtlemiszestid ja nende päritolu. Põhilised suhtlemiszestid on kogu maailmas sarnased. Kui välja arvata mõned erandid, siis tähendab pearaputus peaaegu kõigis maades eitus ja noogutus jaatust. (Pease 1994: 10). Samas leidub ka kultuure, kus nendel liigutustel on vastupidine tähendus. Mõned liigutused on aga pärit ürgkogukondlikust minevikust ­ näiteks hammaste paljastamine. Naeratust peeti tollal ähvarduse avalduseks. Ka tänapäeval, kui inimene tigedalt muigab, paljastab ta hambad. Jaapanis aga väljendab naeratus siiani pahameelt või ärritust (Pease 1994:11)....

Terviseõpetus
155 allalaadimist
thumbnail
66
doc

Klienditeenindus

Ma ei tohi karjuvat klienti karta asemel => ma pean karjuva kliendi jaoks leidma lahenduse nii nagu iga teise kliendi jaoks. sisenda endale positiivsust pööra oma mõtlemises uskumused endale kasulikuks tee endale konkreetne tegevusjuhis, kuidas käituda. Situatsioonid vastavad meie ootustele. Kui ootame kliendi suhtes positiivset elamust, siis me selle enamjaolt ka saame. Negatiivse häälestuse korral aga järgneb tihti negatiivne kontakt. Tugev eitus on probleem meie alateadvuses. PEEGELDUSEFEKT ­ inimesed peegeldavad kontaktis suhtumist. Selline psühholoogiline aspekt annab võimaluse klienditeenindajale juhtida oma positiive hoiakuga kliendi suhtumist ja meeleolu. PEEGELDAMINE LIIGUTUSTE JÄLJENDAMISEGA ­ kui ollakse ühel meelel, siis jäljendavad partnerid üksteise liigutusi. Selleni on võimalik jõuda alustades kaaslase liigutuste jäljendamisega jõudes selleni, et tema on nõus teiega ja jäljendab teie liigutusi....

Kommunikatsioon
552 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Tähtsamad mõisted

Tema soovitus oli asjalik. 13. Mateeria- materjal, millest mingi substants koosneb. Substantsi mateeria võib ka ise olla mingi substants, näiteks maja mateeria on tellised. Uusaja filosoofias hakati mateeriat samastama ainega füüsikalises mõttes. 14. Küllaldase aluse reegel- väited peavad olema põhjendatud, peab olema ära näidatud, mille alusel üht või teist väidetakse. 15. Välistatud kolmanda reegel- tõene on kas väide või selle eitus , kolmandat võimalust olla ei tohi. 16. Mittevasturääkivuse reegel- kaks teineteist välistavat lauset ei saa olla ühtaegu tõesed. 17. Samasuse reegel- ühte ja sama väljendit tuleb alati kasutada ühes ja samas tähenduses. 18. Kui ei tunne loogikareegleid võime teistele segadust tekitada, meist ei saada üheti aru, meid võidakse petta, meil tekivad pettekujutlused, sofismide loomine. Loogika all mõistetakse korda ehk kooskõlalisust kas asjades endis või siis mõtlemises...

Filosoofia
103 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Omadussõnatuletus

Omadussõnatuletus Prefikstuletis Eitus -eba o Ebaselge, ebanormaalne, ebamugav Sufikstuletus Omadus -ne -line -lik o Mullane, usklik Omaduse puudumine -tu o Muretu Omaduse määr -kas o Hapukas Asukoht -mine o Alumine, ülemine Väline sarnasus -jas o Traatjas -ldane ...

Eesti keel
42 allalaadimist
thumbnail
55
doc

Mõtlemine

1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 1 1 MÕTLEMISE AJALOOLISE ARENGU TEOORIATEST....................................................2 1.1 Mõtlemise kultuurierinevused ja muutused ajaloos ........................................................2 1.2 H .Spencer mõtlemise evolutsioonist................................................................................3 1.3 L.Levy-Bruhl ja eelloogilise mõtlemise hüpotees............................................................ 4 1.4 L . Võgotski kultuurilis-ajalooline mõtlemiskäsitlus........................................................5 1.5 C.Levi-Strauss ja universaalid mõtlemises...

Psüholoogia
299 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Filosoofia mõisted

Sokraatiline meetod on suunata inimesi nii, et nad tuleksid vastates ise tõeni. Efekt on, et inimene areneb. 12. Platon soovitas: sunniviisiliselt omandamisel ei jää teadmine meelde. Tuleb rajada huvile ning lisada mängulisi elemente. On asjalik. 13. Mateeria on kõik meeleliselt tajutav ja mehaaniliste aparaatidega kindlaks tehtav. 14. Küllaldase aluse reegel: väited peavad olema põhjendatud. 15. Välistatud kolmanda reegel: tõene on kas väide või väite eitus , kolmandat väidet olla ei või. 16. Mittevasturääkivuse reegel: kaks teineteist välistavat lauset ei saa ühteaegu olla tõesed. 17. Samasuse reegel: üht ja sama väljendit tuleb alati kasutada ühes ja samas tähenduses. 18. Loogikareeglite järgimine: · Võimaldab paremat üksteise mõistmist · Suudame teha mõistlike otsuseid · Võimaldab läbi näha petmiskatseid · Võimaldab olukordi ja nähtusi näha reaalselt...

Filosoofia
82 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Juhan Viidingu luuleraamat

annab sooja tuli jaa! Tean, mu elutööd nüüd jätkab poeg, mu järeltulija. Sina jõuad kaugemale, kuni kord ka ise oled muld. Üks on tõde. Mingi vale ei saa kustutada igavese tõsielu tuld. Olen vana mees ja sellepärast lihtne on mu jutt. Peagi lõpetamas olen oma elurännakut. Ära pahanda, kui laul on liiga lihtne, õpetlik. Kuula ära, sest me elu selles ilmas pole pikk. Sina jõuad... Meie eitus , meie jaatus liugleb tuules nagu leht. See, mis saadab, ongi saatus, ikka õiglane ja eht. Oma hinge ei või müüa kuri ilm las udutab. Ainult seda omaks hüüa, mis su hinge puudutab. Sina jõuad......

Eesti keel
56 allalaadimist
thumbnail
25
pdf

Immanuel Kant

Kvantiteet: Ühtsus Paljusus Köiksus 2. Kvaliteet: 3. Relatsioon: (vahekord) reaalsus (töelisus) substants ja aksidents negatsioon, eitus (ebatöelisus) pöhjus ja tagajärg limitatsioon (piiristatus) vastastikune möju /osadus 4. Modaalsus: Vöimalikkus - vöimatus olemasolev - olematu paratamatus - juhuslikkus Kuidas siis tekib mingi objekti mõiste? Välistest ilmingutest tekib esmalt läbi ruumi ja aja a priorsete vormide kaemus. Mõistus seob...

Filosoofia
242 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Üldkeeleteaduse konspekt

Sõna- Sõna on keele vähim iseseisev (iseseisvalt kasutatav) üksus, millel on tähendus. Sõnad koosnevad morfeemidest, mis saavad tähenduse sõnas. Tüüpiline sõna esineb üksi, liigub tervikuna ja omab tähendust. Ebatüüpilisi sõnu: artiklid, sidesõnad, eitus . Homonüüm - kirjas ja häälduselt ühtemoodi sõnad, nt. tee - tee Homofoon kirjas erinevad aga häälduselt samad sõnad, nt. müüja - müüa Homograaf kirjas ühtmoodi aga häälduselt erinevad sõnad, nt. palk - palk 6.Morfoloogia e vormiõpetus on keeleteaduses grammatika haru, mis tegeleb sõnavormidega ­ nende moodustamist, nende sisemist struktuuri ning nende omavahelisi suhteid. Morfeem on väikseim tähenduslik üksus lauses (foneem ­ väikseim tähendust eristav)....

Keeleteadus
295 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Keel

Eristatakse keele kahte vormi: · keel kui süsteem, eripärane kood(mismoodi seda kasutatakse.. ) · kõne kui selle koodi kasutamine ehk keele avaldumine teksti ja kõnetegevusena. Kõne viitab sellele, kuidas kasutatakse keelt suhtluseks, kuid see pole ainus võimalus, kasutada võib ka muid märgisüsteeme nt viipekeel · suuline-kirjalik kõne on keele kaks vormi, mis esinevad paralleelselt. Kirjalikku kõnet peab õppima, nt 5-6 aastased lapsed, suuline kõne on loomupärane nt 1a. Inimesi iseloomustab verbaalne kõne- võime kõnet produtseerida ja teiseks teksti mõistmine- arusaamine verbaalselt esitatud materjalist. Verbaalse voolavuse test- minuti aja jooksul pannakirja niipalju loomi kui meelde tuleb vms Põhiküsimused kursusel · Kuidas mõistavad inimesed teateid? Kuidas s...

Psühholoogia
124 allalaadimist
thumbnail
30
pdf

Loogika konspekt 1-5

VÄLISTATUD KOLMANDA SEADUS (ld principum exclusi tertii; ik law (principle) of the excluded third (middle) ): Kahest väitest, millest üks eitab seda, mida teine jaatab, on üks tingimata tõene ja teine väär ning kolmandat võimalust ei ole. Sümbolkujul: (p ¬p) , kus p tähistab otsustust (väidet), ¬ eitust ning disjunktsiooni (vähemalt ühe väite tõesust). Reegel välistab kompromissi vasturääkivas arutluses. Ei saa olla, et lause ja selle eitus on korraga väärad või korraga tõesed. (Reegli autoriks peetakse Aristotelest.) KÜLLALDASE ALUSE SEADUS (ld principum rationis sufficientis; ik principle of sufficient reason): Ühtki lauset ei saa pidada tõeseks ega vääraks ilma küllaldase aluseta. Reegli autoriks on G.W. Leibnitz. (Reegli kuuluvus klassikalisse loogikasse on vaieldav.) LOOGIKA AJALOOST (vt Tamme, Tammet, Prank. Loogika. 1997, lk 19-51) Parmenides (~540-470 eKr) eristab meeltel põhineva arvamuse dÒxa mõistusega...

Loogika
335 allalaadimist
thumbnail
44
pdf

Loogika konspekt 6-10

Eelduse predikaat tuleb asendada just nimelt vasturääkivaga, mitte vastupidisega. Näiteks ei tohi predikaati hea asendada predikaadiga halb, sest on olemas ka neutraalne. Paremal paiknevat meeldetuletavat Venni diagrammi võime käsitleda nii, et mingi mõiste P mahu keskselt on kõik (kogu universum) kas P või tema eitus . St, et Venni diagrammides ulatub mitte-P maht üldjuhul kaugemale kui S-i maht ning P P muidugi ulatub ka mitte-S maht üldjuhul kaugemale kui P maht. See aitab mõista järgnevaid Venni diagramme: S P S P SP = 0 SP = 0...

Loogika
388 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol ­ keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon ­ märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks ­ vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (as...

Keeleteadus
423 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun