Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Otsingule "mask" leiti 464 faili

mask – Antiik-Kreeka teatris näitleja nägu ja pead kattev maskeering, mis märkis kujutatava isiku sugu ja vanust ning ühiskondlikku, kõlbelist ja hingelist seisundit.
mask

Kasutaja: mask

Faile: 0
1
odt

„Hamlet“ „Hulluse ohtlik mask“

Võib-olla mask sellepärast, et ta tegelikult ei olnudki hull, vaid kõigile jäi selline mulje. ohtlik? Võib-olla sellepärast, et sellega kaasnes palju vaenlasi... Hamlet oli hull sest ta nägi oma isa vaimu? Ma ei usu. Sest enne seda, kui hamlet vaimu nägi, nägid seda ka vahipidajad, kes sellest üldse hamletile rääkisid. Aga mi...

Eesti keel - Keskkool
4 allalaadimist
3
pptx

DHCP protokoll vastused

DHCP protokoll Ellina Jääger 2-PTAE Küsimused Miks on üldjuhul sisselülitud DHCP server ruuteris kasulik lõpptarbijale (suvalisele võrgu kasutajale) ? Milliseid sisevõrgu aadresse peale üldlevinud standardi 192.168.0.0 - 192.168.255.255 võib veel sisevõrgus kasutada ? Kirjelda milline on Sinu koduse (või mõne muu sulle teada oleva) ruuteri häälestus DHCP serveri...

Informaatika - Kutsekool
8 allalaadimist
24
docx

Minevik maskides loovtöö

Maardu Gümnaasium Minevik maskides Loovtöö Autor : Kristina Kralle Juhendaja : Valev Kald Maardu 2014 Sisukord Sissejuhatus Paljud meist isegi ei tea, kes olid nende vana-vana-vana (jne) isa, vana-vana-vana (jne) ema ja kuidas nad välja nägid. Tegelikult ma olin ja mingis...

Kunstiajalugu -
8 allalaadimist
4
pdf

Alternatiivsed juuksehooldus tooted, millega saab juukseid ja peanahka hooldada, ravida, pesta

Kakaopulber Midagi lihtsat ning looduslikku brünettidele, kui juuksed kipuvad päikese käes tuhmuma. Sega kakaopulber kokku jogurti, mee ja õunaäädikaga ning kasuta segu niisketel juustel. NIPP: Punapead saavad kakaopulbrit asendada kaneeliga. See on tõhus nipp juuste kasvuks ja tooni hoidmiseks. Blondid, kasutage kodustes maskides sidrunit, kummeliteed või kartuleid, et lisada sära. 2. Suhkruvesi Magusaarmastajatele – suhkruvesi on suurepärane abimees käharpeadele. Lisa supilusikas suhkrut klaasikesse vette ning tõmba seejärel õrnalt seguga läbi kuivade juuste. 3. Aspiriin Tänu aspiriinis leiduvale salitsüülhappele paneb see koduapteegis leiduv abimees tuhmid juuksed uuesti särama ja parandab juuksevärvi. Lahusta 8-10 aspiriinitabletti vees ja kanna...

Keemia - Kutsekool
1 allalaadimist
18
docx

Kunstiteose tõlgendamisest Edouard Manet teose "The Masked Ball at the Opera" näitel

 aastal. 1874. aastal esitas kunstnik teose Pariisi Salongi näitusele, kuid töö lükati žürii poolt tagasi. Hetkel asub teos Washingoni  rahvusgaleriis (National Gallery of Art, DC, USA). Tegemist on õlimaaliga, lõuendi mõõtmeteks  59,1 x 72,5 cm. Pildil on kujutatud maskiballil viibivat rahvahulka, kellest enamuse moodustavad soliidsetes mustades ülikondades torukübaraid kandvad mehed. Pildil olevate naiste  (väljaarvatud ühe) nägu varjavad maskid ning enamus neist on riietunud tumedatesse maani  kleitidesse. Pildi koloriit on rahvahulga riietusest tulenevalt valdavalt tume ja monokroomne.  Värvikamaid nüansse lisavad kirevates kostüümides arlekiinid ning mõned värvilised  aksessuaarid. Tumedates toonides rahvahulgale on kontrastiks ka ballisaali heledam rõduäär  maali ülaosas ning põrandat kattev punakaspruun vaip. Lisaks tugevale hele­tumedus  kontrastile püüavad maali kompositsioonis pilku tugevad horisontaalsed ja vertikaalsed  komponendid. Rõduäär rahvahulga peade kohal on ääristatud kahe sambaga, rõdul jätkuvast  melust annavad aimu sealt vaid osaliselt paistvate piduliste jalad.  Olenemata maali valdavalt tumedast koloriidist on sellel kujutatud kihav seltskond kirju ­  figuuride poosid, ilmed ja žestikuleeringud viitavad inimestele erinevatest sotsiaalsetest  kihistustest ning nende erinevatele rollidele ka antud sotsiaalses olukorras, milleks on maskiball. Kunstnik kasutas modellidena oma lähikondlasi ja sõpru, keda võib ka pildil ära tunda. Rahva  seast võib ära tunda ka Manet’ enda ­ blond habemega mees maali paremas ääres, kelle pilk  ainsana on suunatud otse vaataja poole. Oma signatuuri on kunstnik leidlikult paigutanud selle  sama figuuri alla maali alumisse nurka saali põrandal vedeleva maskiballi pääsme peale. Analüüsides kunstiteost, mis valmis rohkem kui sada aastat tagasi, tekib põhjalikumal vaatlusel  paratamatult küsimus, millisest vaatenurgast teosele läheneda ja kuidas seda tõlgendada. Kui  detailselt peaks tänapäeva vaataja tundma teose loomise konteksti, et teos teda kõnetaks?  Milliste moraalinormide järgi teost analüüsida? Kas ja kuidas on võimalik teose analüüsimisel  taastada võimalikult autentne autoripositsioon ning mil määral on see üldse kaasaja inimese  jaoks oluline? Järgnevalt püüan anda ülevaate erinevate kriitikute ja autorite lähenemisest  kõnealusele teosele ning uurida erinevates valdkondades tegutsevate autorite lähtepunktide  erinevusi (samuti sellest tulenevaid järeldusi teose tähenduse ja olulisuse kohta ­ milliseid  aspekte peavad erinevad kriitikud antud teose juures olulisteks, milliseid vähem olulisteks).  Mida ütlevad erinevate autorite kirjutised Manet’ ajastu kohta ning mida kriitikute endi ning  nende kaasaja kohta? Antud kirjutis ei pretendeeri täielikule ülevaatele erinevate kriitikute nägemustest Manet’ teosele. Pigem püüan siinkohal mõningaid vaatenurki kõrvutades tuua välja levinumad tõlgendused  antud teosest ning vaadelda lähenemisnurkade omapära tulenevalt kriitikute autoripositsioonist. Alain de Leiris oli kunstiajaloolane, kes on koostanud ka mahuka raamatu Manet’ joonistustest.  Raamatus kategoriseerib ta Manet’ joonistusi lähtudes vormi­ ja meediumi erisustes ning eraldi  peatükk käsitleb ka Manet’ joonistusi, mis kujutavad koopiaid suurmeistrite teostest. Alain de Leiris kasutab Manet’ teose analüüsimise ikonograafilist meetodit. Ta analüüsib Manet’  teose kompositsiooni ja maalil esinevaid vormilisi elemente võrdluses El Greco maaliga Burial of Count Orgaz. De Leiris aravates peegeldub teosest Manet’ huvi hispaania kunsti vastu ning  Maskiball on austusavaldus suurele meistrile El Grecole. Mõlemad, nii Manet’ kui El Greco teos, kujutavad kunstnike lähedasi kaasaegseid ning ka friisilaadne kompositsoon ühendab kahe  kunstniku tööd. Mõlemal teosel on kujutatud hulgaliselt meesfiguure, millest enamuse  moodustavad portreed. Maalil kujutatud figuuride näod asetsevad mõlemal teosel ridamisi  samal horisontaalsel tasapinnal. Vormilise sarnasuse kahe töö vahel leiab ta ka musta koloriidi  domineerimisel maalil kujutatud figuuride riietuses, sammastel asetsevate valgustite paigutus  Manet’ maalil vastab El Greco maalil tõrvikute paigutusele. Manet maalil rõdult poolenisti  paistva jalapaariga võrdleb de Leiris El Greco maalil taevasse mineva krahvi jalgu. Ka El Greco  teosel asub autori signatuur mõnevõrra ootamatus kohas ­ taskurätikul, mis paistab ühe figuuri  taskust, keda peetakse kunstniku pojaks, kuna rätiku peal on lisaks allkirjale ka kuupäev, mil El  Grco poeg sündinud on. Paljud hilisemad kriitikud on pidanud taolist puhtalt vormist lähtuvat analüüsi ebapiisavaks. Näiteks John Hutton, tunnistades de Leiris’ ikonograafilise analüüsi põhjalikkust, seab siiski  kahtluse alla tema seisukoha, et Manet, pärast kaheksa aasta möödumist Hispaanias veedetud  ajast, pöördub selle temaatika juurde tagasi pelgalt nostalgiast või austusavalduseks El  Grecole.   Linda Nochlini arvates puudub nende kahe maali vahel otsene seos, kuna El Greco teosel ei ole kujutatud maskiballi, mis Nochlini analüüsis Manet’ teosest on määrava tähtsusega. Maskides  näeb Nochlin vahendit kustutamaks maalil figureerivate naiste identiteedid samal ajal kui kõik  mehed on teosel äratuntavad. Ta peab tähelepanuväärseks teoses samaaegselt esinevat  sensuaalsust ja brutaalsust. Nochlin on tuntud feministliku kunstiajaloolase ja ­kriitikuna ning ka  Manet’ teost analüüsides esindab ta feministliku seisukohta keskendudes seega peamiselt  soorollidest ning klassikuuluvusest tulenevatele sotsiaalsetele aspektidele tolleaegses  ühiskonnas. Naisfiguurid maalil kõnelevad tema arvates nende seksuaalsest objektistatusest ja  naisest kui meestele mõeldud kaubast, mille kättesaadavus oleneb naise sotsiaalsest  staatusest ja positsioonist ühiskonnas. Maskiballi karnevalilik õhkkond peegeldab tema arvates  just seda võltsmoraali, mille varjus toimub naiste sooline diskrimineerimine. Maali vasakus  servas poolenisti paistvas narrikostüümis figuuris näeb ta allegoorilist viidet monarhistide  valitsuse kahepalgelisusele. Võimuesindaja, antud maalil oletatavalt Marshal Macmahon, on  Manet’ teosel silmitsi reaalse olukorraga ühiskonnas, kus moraal on täielikult alla käinud.  John Huttoni analüüsi antud teosest iseloomustab kriitiline hoiak tema kirjutisele eelnenud  analüüside ja tõlgenduste suhtes. Ta mainib juba oma artikli alguses, et Manet’ Maskiballist on  kirjutanud väga paljud kriitikuid ning et neid kõrvutades ei pruugi isegi kohe aru saada, et jutt  käib samast teosest. Hutton peab esmatähtsaks vaadelda teost antud ajajärgu poliitilises  kontektstis ning varasemate kriitikate nõrkusi peab ta samuti poliitilise konteksti ebapiisavast  avamisest tulenevateks. Ta toob välja, et nii kirjanduses kui kujutavas kunstis rõhutavad autorid  maskiballide juures vaid mingit kindlat aspekti, mis neile (erialaselt) enim huvi pakub. Näiteks  toob ta välja, et Balzac’i kui romaanikirjaniku huvitasid maskiballide juures peamiselt selles  sotsiaalses segapuntras kerkivad armuintriigid. Hutton väidab, et maskiballidel ooperimajas  osalesid vaid kindlalt piiritletud sotsiaalse kihistuse liikmed ­ jõukas kodanlus. Nochlinile viidates toob Hutton sisse ka naise stereotüüpse kujutamise satiirimaigulistes väljaannetes: naisi  kujutatakse seksuaalselt agressiivsetena ning maski kandva naise kujutis viitas seksuaalse  kättesaadavusele. Kuid sel teemal ta pikemalt ei peatu ning jätkab analüüsides tema  seisukohast tähenduslikemaid detaile, millele näiteks Nochlin tähelepani pööranud ei ole. Ta  jätkab otsides vastuseid, millele ka de Leiris tema arvates lõplikult oma analüüsis ei vastanud:  mida tähendavad maalil Polchinelli (klouni) figuur, paralleelid El Greco maaliga ning naisfiguuri  näolt mahaheidetud mask põrandal? Vastused neile küsimustele leiab Hutton pöördudes oma  analüüsi nurgakivi juurde ­ tolleaegne poliitiline kontekst. Hutton kirjeldab põhjalikult ja detailselt  tolleaegse Prantsusmaaa poliitilist olukorda, võimuvõitlust monarhistide ja vabariiklaste vahel.  Ta selgitab, et kuigi ametlikult olid võimul vabariiklased, oli tegu siiski näitemänguga hoidmaks  ära uusi konflikte uue monarhi võimu kindlustamiseni, kelleks sai Marshal MacMahon. Ka  Manet’ autoripositsiooni tõlgendab Hutton läbi kunstniku poliitilise orientatsiooni. Ta teeb  järelduse, et Manet’ teos kujutab allegooriliselt monarhistide võltsmoraali ja nende läbikukkumist poliitilises võitluses. Manet’ maalil kujutatud kõrgem kodanlik klass ei toetanud monarhide  võimulejäämist ning siit ka seos matusetalitusega ­ teos kujutab ühe poliitilise režiimi lõppu.   Kunstikriituku ja ajaloolasena huvitas Huttonit eelkõige kunsti seos poliitiliste ja sotsiaalsete  nähtustega ning sellest tulenevalt peab ta neid aspekte ka kunstiloomingut peamiselt  mõjutavateks teguriteks. Jennifer S. Pride on õppinud kunstiajalugu ning on spetsialiseerunud 19. sajandi kunstile ja  arhitektuurile. Erilist huvi on talle pakkunud teksti ja pildi puutepunktid kunstis. Ka Manet’ teose  analüüsis keskendub ta kirjanduslikele allikatele, peamiselt Baudelaire’i kirjutistele tolleaegsest  seltskonnaelust kunstiringkondades. Ta väidab, et just Baudelaire’i kirjutised on võti Manet’  teoste analüüsimiseks, kuna tegemist oli kunstniku lähedasest sõbrast kirjanikuga ning neid  sidus lisaks sõprussuhtele ka üsna sarnane vaade kunstile ning modernse kunstniku olemusele. Samuti toob ta välja mõlema loomingus esinevad binaarsed opositsioonid, mis on Pride’i  seisukohast mõlema kunstniku teoseid ühendavateks aluskomponentideks. Ka siin tugineb  Pride tekstipõhisele analüüsile, lähtudes strukturalistliku kirjandusteooria binaarsete  opositsioonide käsitlusest. Pride kõrvutab 19. sajandi Pariisi naisi Baudelaire’i tektstides ja  Manet’maalil ning toob välja, et nii tekst kui pilt konstrueerivad naise kuvandi läbi vastandlike  rollide (maskide), mida naised oma igapäevaelus kannavad. Pride toob oma analüüsis välja ka Pariisi ümberehitamise mõju kunstnikkonnale ning kirjutab  sellest, kuidas nii Baudelaire’i tekstides kui ka Manet’ maalil avaldub kunstniku roll flaneurina.  Flaneur’i kujund on samuti pärit Baudelaire’lt, kes oma teoses ‘’Moodsa elu kunstnik’' kirjeldab  kunstniku positsiooni kaasaegses kiirelt muutuvas ühiskonnas. Baudelaire romantiseerib  kuvandit kunstnikust kui moderniseerumisprotsessis aktiivselt osalevast kuid samas alati jälgija  positsioonile jäävast detektiivist. Nii näeb ta ka pildi vasakus servas poolenisti pildilt väljajäävat  narri kui kujundit poeedistkunstnikust. Viimaks pakub Pride, et Manet’ maal võib olla ka vihje Surmatantsu allegooriale moodsa  ühiskonna kontekstis. Maskiballidel võisid põhimõtteliselt osaleda kõik, kes endale pileti soetada suutsid, klassikuuluvusest olenemata. Keskaegse Surmatantsu allegooriline sõnum viitab  samuti asjaolule, et olenemata inimese ühiskondlikust staatusest peavad kõik ükskord surmaga  silmitsi seisma, surmatants ühendab kõiki inimesi. Kui arlekiinide kostüümid välja arvata, siis  riietuse sünge koloriit Manet’ teosel võib tõepoolest teatud morbiidsusele vihjata ning paralleel  leinaliste kogunemisega võiks seega aidata vaatajail teost paremini mõista. Ka maali  kompositsioonis võib näha paralleele Surmatantsu motiiviga. Figuurid asuvad kõik enam vähem samal tasapinnal, üksteise kõrval tihedalt reas. Ka Baudelaire kirjeldab ühes oma luuletuses  maskiballil tantsivaid paarikesi, kes tantsupõrandal keereldes kohtuvad laibaga, kes neile nende surelikkust meelde tuletab. Pride’i arvates on nii Manet’ kui Baudelaire’i teostes suur osa  irooniat kritiseerimaks kodanlikku moraalset mitmepalgelisust ning maskiball on sobiv metafoor  ka võõrandumisele moodsas linnaühiskonnas. Tõenäoliselt mõjutasid Manet’d teost luues teataval määral kõikide kriitikute poolt välja toodud  aspektid. Olgu need puht esteetilised, kultuurilised, poliitilised või sostiaalsed, kuid tagantjärgi  võib vaid oletada, millised neist kunstniku teose valmimisel enim mõjutasid. Kunstnikuna  mõjutasid Manet’d kindlasti tema teadmised kunstiajaloost, kodanikuna mõjutasid teda kindlasti  tolleaegsed poliitilised sündmused, lävides oma kaasaegsete kirjanikega mõjutasid teda ilmselt  ka nende ideed ja kirjutised ning kuna soorollid ja klassikuuluvus mõjutasid tugevalt tolleaegset  sotsiaalset õhustikku, siis üsna tõenäoliselt peegeldub ka see aspekt Manet’ teoses.  Vaadeldes ja analüüsides tolleaegset ühiskonda läbi kunstiteose, tegelevad kriitikud  paratamatult ka enda ühiskondliku positsiooni legitimeerimisega lahates kaudselt ja vahel ka  otseselt küsimusi, mis kriitikuile isiklikult hetkel enim korda lähevad. Nii nagu ajalugu ei  eksisteeri iseenesest objektiivse tõena, on suhteliselt raske seda leida ka mõnest kunstiteosest. Kunstiteose analüüs sisaldab seega paratamatult analüüsija autoripositsiooni ehk vaatepunkt  kellegi teise (autori) positsioonile, mis lugejateni jõudes loob veel omakorda loendamatul hulgal  erinevaid vaatepunkte nii teosele kui selle kriitikale. Milline kriitikute vaatepunktidest on  sarnaiseim teose autori omale ja kuivõrd on see üldse oluline? Võimalik, et kunstiteose  vaatlemisel ja analüüsimisel on olulisel kohal niiöelda äratundmise fenomen ­ mida enam  tunneme teosel ära aspekte endast ja ümbritsevast, seda rohkem suudame kunstiteosega  suhestuda. Tõenäoliselt ei interpreteerinud Manet’ kaasaegsed antud teost nii, nagu teevad  seda tänased vaatlejad ja kriitikud ning võimalik, et saja aasta pärast kõnelevad ka praeguste  kriitikute tekstid tulevaste lugejatega teisiti, kui meiega praegu. Olenemata kriitiku või vaatleja  taustast on kunstiteose tõlgendamisel ilmselt oluline optimaalne tasakaal isikliku  interpretatsiooni ja üldtuntud ajalooliste seisukohtade vahel. Kasutatud kirjandus Jennifer S. Pride ­ The Poetics of Black: Manet's "Masked Ball at the Opera" and Baudelaire's  Poetry and Art Criticism http:diginole.lib.fsu.educgiviewcontent.cgi?article=5505&context=etd (kasutatud 17.11.2014) John Hutton ­ The Clown at the Ball: Manet's Masked Ball of the Opera and the Collapse of  Monarchism in the Early Third Republic http:www.trinity.edudepartmentspublic_relationsmemoriampagesjohn_hutton.htm Alain de Lairis – The drawings of Edouard Manet by Alain de Lairis http:www.jstor.orgdiscover10.23073048920? uid=3737920&uid=2&uid=4&sid=21105228713773 (kasutatud 17.11.2014) http:www.newportri.comobituariesalain­de­leirisarticle_799677fa­8cfc­11e3­b2cd­ 001a4bcf887a.html (kasutatud 17.11.2014) Wikipedia http:en.wikipedia.orgwikiLinda_Nochlin (kasutatud 17.11.2014) http:et.wikipedia.orgwikiEl_Greco (kasutatud 17.11.2014) Essee autor: Maarja Pabu...

Kunstiajalugu - Keskkool
1 allalaadimist
5
docx

KÄHRIK

Rakvere Ametikool Mirjam-Marleen Kond MT11 Referaat Kährik Juhendaja: Sirje-Tiiu Kivilo Rakvere 2013 Kährik Kährik ehk kährikkoer...

Bioloogia - Kutsekool
5 allalaadimist
20
doc

Küsimused ja vastused Arvutid I eksamiks

Arvutid I eksamiküsimuste vastused Eero Ringmäe mai 2002 õj = Teet Evartson I Digitaalloogika 1._Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad: Bipolaarsed tehnoloogiad: dioodloogika: kokku ühendat...

Arvutid i - Tallinna Tehnikaülikool
650 allalaadimist
8
doc

Imetajad eestis

Kadrina Keskkool IMETAJAD EESTI METSADES Referaat Koostaja: Homosapiens Kadrina 2001 Sisukord 2 Valgejänes Kes ei tunneks meie metsade ühte tavalisemat asukat - jänkut. Valgejänes on see jänes, kes oma suvise pruuni kasuka vahetab talveks valge vastu. Hästi...

Bioloogia - Põhikool
29 allalaadimist
12
pdf

Konspekt

1 Sissejuhatus............................................................................................................................................. 1 1. Objektid...

Visuaalprogrammeerimine - Tallinna Tehnikaülikool
87 allalaadimist
17
doc

Iirimaa

ROCCA al MARE KOOL Geograafia Iirimaa Referaat Juhendaja: Tallinn 2005 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 Ii...

Geograafia - Keskkool
180 allalaadimist
3
doc

Romantism ja loojad

Teda on peetud ka realistiks. Tema loomingu tunnusjoon on teiste rahvaste keelele, kommetele ja minevikule keskendumineÕppis vanas eas ära vene keele. Esikteos ,,Clara Gazuli teater". See on müstifikatsioon, hispaanialike näidendite kogu. ,,Guzla ehk Vaimulik illüüria luulet". 1829. ilmusid draama ,,Jacquierie" ja...

Kirjandus - Keskkool
146 allalaadimist
32
doc

Network üldiselt

Arvutivõrgu IP datagram. UDP ja TCP UDP protokoll UDP (User Datagram Protocol) on ühenduseta edastusega transpordikihi protokoll, mida kasutavad näiteks DNS, NFS v2 ja Talk. Ühenduseta edastus tähendab seda, et kliendi masinast saadetakse UDP datagrammi sisaldav IP pakett serverisse ning server saab sellele paketile vastuse saata. Filtreerimise seisukohalt on oluline UDP datagrammi päises olev lähte...

Arvutiõpetus - Kutsekool
79 allalaadimist
22
doc

Arvutivõrgud

Arvutivõrgud Arvutivõrgud 1. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli füüsiline ja ühenduskihid. Füüsiline kiht (Physical Layer) ­ Raua ja elektri jms spetsifikatsioon: *pistikute standardid, signaali kuju, sagedus, amplituud *traadite arv, tüüp, funktsioon, max pikkus *kod...

Arvutiõpetus - Kutsekool
168 allalaadimist
48
doc

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 1. Personaalarvutites kasutatavad protsessorid. Nende tüübid ja parameetrid. Tänapäeva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on too...

Arvutiõpetus - Kutsekool
127 allalaadimist
2
doc

Draamavoolud

Hõlmatakse elu sihituse ja seletamatuse teravdatud taju.Räägib inimese seisundist tähenduse minetatud maailmas. Tekkis Prantsusmaal,seostub Camus filosoof.vaadetega.Autorid ei lasku arutlusse. Eelistatakse keha ja ruumikasutusel põhinevaid kujundeid,suunatud meeltele.Absurdi peateema-inimese olemisseisund maailmas,puudub elu korrastav väärtusasem...

Kirjandus - Keskkool
59 allalaadimist
32
doc

Konspekt - 10 klass

kl. kirjandus sissejuhatuseks ­ tuleta meelde kirjanike nimesid AJATELG vanimad kirjalikud allikad - Vana Testament, Gilgame`s antiik ­ umbes 1000 aastat, lôpeb 476 Sophokles Anakreon Sappho keskaeg ­ umbes 1000, lôpeb 1492 jätka ja täpsusta ajatelge, kui aega on rüütlikirjandus linnakirjandus vaimulik kirjand...

Kirjandus - Keskkool
414 allalaadimist
3
doc

Rooma kunst

Pärimuse järgi rajas Rooma linna 753.a.ekr. Romus. 6.saj. lõpul ekr. kehtestati Roomas vabariik. Aegade jooksul kujunes Rooma linna ümber suur rüü??, mis asus oma territooriumi suurendama naabrite arvel. Rooma arhitektuur Võeti kasutusele lubjamört. See võimaldas kasutada konstruktsioone: kaari, võlve ja templeid. 1.Kaart kasutati seintes olevate avade sildamiseks. Kaare li...

Kunstiajalugu - Keskkool
47 allalaadimist
19
doc

Monitorist, graafikakaardist...

Referaat Monitorist, graafikakaardist ja muust sellega seonduvast Tallinnas, 2007 2 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Liigitus 2.1. Monokroomsed ja mitmevärvi-kuvarid 2.2. Elektronkiire- ja vedelkristallikuvarid 2.2.1. Elektronkiirekuvarid 2.2.2. Elektronkiirekuvari tööpõhimõte...

Informaatika - Kutsekool
77 allalaadimist
48
doc

"Kunstikultuuri ajalugu" 10 klassile - Jaak Kangilaski

2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr · Esimesed kunstiteosed on u. 70 000 aastat vanad · Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid · Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud · Euroopa vanimateks kunstiteoste...

Kunstiajalugu - Keskkool
546 allalaadimist
12
doc

Konspekt

KUNSTIAJALUGU 3 I Rooma Vabariigi aegne kunst · Vabariigi aeg ­ 509.a eKr Junius Brutus rajab vabariigi, 27.a eKr kehtestatakse keisririik · Vabariigi esimestel sajanditel oli Rooma küllaltki väike ja pidevates sõdades · Vallutati kogu Kesk-Itaalia · 3. saj keskpaigaks eKr on Rooma Vabariigi valduses juba kogu Itaalia · Roomast saab suurriik · Rooma kunsti...

Kunstiajalugu - Keskkool
37 allalaadimist
Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun