docstxt/12079282635860.txt
dopamiini taseme langus • Haigus ilmneb kui üle poole musttuumast on kahjustunud • Tavaliselt algab 50. eluaastast • Parkinsoni tõbi ei ole põhjustatud eluviisidest, teistest haigustest, nakkusest, halvast toitumisest, stressist ega meeleoluhäirest Diagnoosimine • Määratakse kliiniliselt- haiguse sümptomite alusel • Pole olemas spetsiifilist uuringumeetodit • Positronemissioontomograafia (PET) võimaldab näidata musttuuma kahjustust Motoorsed sümptomid • Treemor ehk värin- nähtavaim sümptom • Hüpo- ja bradükineesia- liigutuste aeglus ja kohmakus • Rigiidsus- lihasjäikus • Posturaalne ebastabiilsus- tasakaaluhäire • Kõnnak muutub- sammud tippivad, kõndimise alustamine raske • Hüpomiimia- näomiimika Mittemotoorsed sümptomid • Kõne- ja neelamisprobleemid- kõne monotoonne, vaikne ja kähe • Depressioon, ärevus ja paanikahäired, ka apaatsus • Mõtlemisaeglus • Dementsus
ARENGUPSÜHHOLOOGIA KORDAMINE 1. Arengupsühholoogia põhimõisted: areng, füüsiline-motoorne, kognitiivne, sotsiaalne, külbeline, ja vaimne arend, kasvamine, küpsemine, õppimine, sensitiivne periood, kriitline periood. Areng–igasugused muutused (käitumises, kognitiivsetes protsessides, suhetes jne). Areng toimub lihtsamast keerulisemaks. Osa arengust on määratud keskkonna, osa bioloogiliste tegurite poolt. Füüsiline ja motoorne areng–kasvamine, motoorsed oskused jm. Kognitiivne (tunnetuslik) areng tunnetusprotsessid (taju, mälu, mõtlemine jt ) , kõne Sotsiaalne areng (sotsiaal- emotsionaalne, psühho -sotsiaalne)–emotsioonid, suhtlemine. Kõlbeline areng –väärtused, hoiakud, õige -vale Vaimne areng –teadmised, oskused Kasvamine– pikkuse, kaalu jm füüsiliste tunnuste suurenemine. Küpsemine–muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi, sõltub vähe keskkonnast (nt koogamine 2-3
Tunnikonspekt Tunni teema: hüpped, kõrgushüppe juurde viivad harjutused Tunni eesmärgid: Psühho-motoorsed eesmärgid: hüpete tehnika etapiline õppimine Kognitiivsed eesmärgid: teadmine kõrgushüppe juurdeviivatest harjutustest ning selle tehnikast (hoojooks, äratõuge, maandumine) Õppemeetodid: sõnaline, näitlik, kordus-, osa- ja tervikmeetod Klass: 3. klass Õpilaste arv: 12 Koht: spordisaal Vahendid: matid, kõrgushüppe plats, sammumärgid, õhupallid, nöör Tunni osa Harjutuse Harjutuse/tegevuse Doseer Org
limaskestas, jätkub juhtetee läbi haistmissibula. II 2. paar n. opticus, nägemisnärv Sensoorsed võrkkest Nägemine ------------------------- III 3. paar n. oculomotorius, Motoorsed Ülemine/ keskmine/ alumine sirglihas, Silmamuna liigutused Silmaliigutajanärvi tuumad silmaliigutajanärv alumine põikilihas, ülalautõstur Parasümpaatilised Pupilliahendaja, silmamuna ripslihas. Pupilli ahendamine ja akommodatsioon Silmaliigutaja tuumad
TREENINGTUNNI TÖÖKAVA Spordiklubi Tartu Tamme Kooli ujumisring Treeningrühm (treenitusaste, vanus) …12-14a, algajad…………...... Sportlik eriala ujumine Treeningrühma suurus ……12………… Tunni toimumise aeg (kuupäev) …sügis………………………….….. Treeningtunni kestvus .....1,5-2 h.............................. Tunni teema vastupidavuse arendamine, tõmmete efektiivsuse arendamine. Makrotsükli (psühho-motoorsed, kognitiivsed, afektiivsed) eesmärgid: Eesmärk võistelda jaanuaris koolidevahelises ujumisvõistluses Mesotsükli (psühho-motoorsed, kognitiivsed, afektiivsed) eesmärgid: Ettevalmistavas faasis tõsta maksimaalse hapnikutarbimise taset ja arendada jõudu, Mikrotsükli (psühho-motoorsed, kognitiivsed, afektiivsed) eesmärgid: Arendada aeroobset vastupidavust Tunni (psühho-motoorsed, kognitiivsed, afektiivsed) eesmärgid: Harjutada jalgade tööd ja tõmmete tehnikat
b) Bipolaarne e. kahejätkeline neuron (silma võrkkestas) - 1 dendriit ja 1 neuriit. c) Pseudounipolaarne neuron (spinaalganglionides) - kehast algavad ühise tüvena kaks jätket. d) Multipolaarne neuron (kõige levinum liik) - palju dendriite ja 1 akson. Talitluse järgi jagunevad: a) aferentsed e. sensoorsed e tundeneuronid( nt.ganglionis seljaajus)- välisärritaja energia transformeeritakse närviimpulsiks. b) eferentsed e. efektoorsed e. motoorsed neuronid(nt.seljaaju eesarves) innerveerivad lihaseid c) assotsiatiivsed e. lülineuronid e. kontaktneuronid( nt . seljaaju tagasarves).vahendavad impulsse sensoorsetelt neuronitelt motoorsetele. 53.Närvikiu mõiste. liigid ehituse ja talitluse alusel: Närvikiud- närviraku jätke, millel on isolatsioon ümber. Ehituse alusel: a) müeliiniga kiud- väga kiired, juhivad liigutusi
Elektromüograafia-akivisatsiooni potentsiaali registreerimine, määratakse tahtelisi liigutusi ja reflekse. Põhiline lihase ja närvi uurimise meetod. Lihaskiudude aktivisatsiooni potensiaalide registreerimise põhimõtted: * bipolaarsed nahapinna elektroodid- mõjutavad ja uurvad pindmisi kiireid lihaseid * nõelelektroodid- lükatakse lihase sisse, uurivad aeglaste lihaste potensiaali * traatelektroodid Väsimusel väheneb lihases sagedus. Motoorsed ühikud on kiired(120 m/s) ja aeglased(60m/s) ja lihastes (5 m/s). EMG amplituud karakteristikud: * signaalide maksimaalne amplituud * mähisjoon * rektifitseeritud EMG * ruutkeskmistatud EMG * integreeritud EMG EMG sageduskarakteristikud: * EMG spektraalanalüüs: keskmine sagedus, mediaan sagedus * pöördepunktide arv * nullteljega ristumiste arv Naturaalne EMG-lihase kõigi aktivistsiooni potensiaalide algebraline summa. Sellega saab määrata sünergisti ja antagonisti koostööd
Juhteteed koosnevad: perifeersest osast: spinaal‐ või kraniaalnärvist ja tsentraalsest osast: traktist. Tundeimpulss refleksikaare põhimõttel juhitakse spinaal‐ või kraniaalnärvi kaudu ajju, sealt edasi ülenevate tundetraktide kaudu vastavasse refleksi tsentrisse suuraju koorde (gyrus postcentralis), kus toimub ümberlülitus motoorsele neuronile ‒ (gyrus precentralis), sealt algavad alanevad, motoorsed traktid, mille kaudu suunatakse närviimpulss tagasi perifeersete närvide koosseisu. Refleksi tsenter võib asuda ka subkortikaalsetes või segmentaarsetes tuumades. ÜLENEVAD KORTIKAALSED TUNDETEED Üldtundlikkuse teed, seotud spinaalnärvidega Ees‐ ja külgväädi teed Tagaväädi teed Üldtundlikkuse teed, seotud kraniaalnärvidega Eritundlikkuse teed, seotud meeleelunditega (vt kraniaalnärvid) ALANEVAD KORTIKAALSED MOTOORSED TEED Püramidaalsüsteem
Neuronite liigid talitluse alusel: Joonis 18 vihikus. 1 aferentsed ehk sensoorsed ehk tundeneuronid. Dendriit võtab vastu signaali. Dendriit võtab vastu välisärritaja(lõhn, maitse, nägemine). Välisärritaja energia transformeeritakse närviimpulsiks. 2 - assotsiatiivsed ehk lülineuronid ehk kontaktneuronid. Peavad sidet sensoorse ja motoorse vahel. Asuvad kesknärvisüsteemis, kus nad vahendavad impulsse sensoorsetelt neuronitelt motoorsetele. 3 eferentsed ehk efektoorsed ehk motoorsed neuronid. Lülitab sisse skeletilihase(mootor paneb tööle). Neuronite keha asub kesknärvisüsteemis. 52. Närvikiu mõiste, liigid ehituse ja talitluse alusel. Joonis 18 vihikus. Närvikiud tupega ümbritsetud närviraku jätk. Närvikiu liigid ehituse alusel: 1 Müeliinkiud ümbritseb neurolemm ja sellest seespool fosfolipiide ja valku sisaldav müeliintupp. Erutus liigub väga kiiresti(nt. näpukõrvetus võtad kohe ära).
ja lõpposi ning neurogliiarakke. Valgeaine koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest. Hallaine paikneb suuraju ja väikeaju poolkerades pindmiselt,moodustades ajukoore. Peaaju sisemuses ,valgeaines, esineb hallaine mitmete tuumadena. Seljaajus on hallaine tsentraalselt, moodustades seljaaju ristlõikes liblikat meenutava kujundi, valgeaine selle ümber asub perifeerselt. 3. Närvi ehitus – sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimp (sensoorsed e. aferentsed ja motoorsed ehk efektoorsed närvid) Funktsiooni järgi eristatakse afentseid ja motoorseid närvikiude. Afentsete närvikiudude kaudu saabub erutus retseptoritest kesknärvisüsteemi, motoorsed annavad impulsse ajust lõppelundisse- lihastesse või näärmesse. Sensoorsed ehk tundenärvid sisaldavad tsentripetaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele. Motoorsed ehk liigutajad närvid sisaldavad tsentrifugaalkiude, mis juhivad erutuse
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP08 Näonärvi kahjustus Referaat närvihaigustes Tallinn 2009 Contents 1 Näonärv..............................................................................................................................3 1.1 Sensoorsed komponendid.............................................................................................3 1.2 Motoorsed komponendid..............................................................................................3 2 Perifeerne näonärvihalvatus............................................................................................5 2.1 Belli halvatus................................................................................................................5 2.2 Lagoftalmus..................................................................................................................7
104. Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel: · Unipolaarne ehk ainujätkeline neuron, mille kehast lähkub ainult üks neuriit, dendriidid puuduvad; · Biopolaarne ehk kahejätkeline neuron, millel üks dendriit ja üks neuriit; · Multipolaarsed neuronid, milledel palju dendriite ja üks neuriit. o Aferensed ehk sensoorsed ehk tundeneuronid võtavad vastu närviimpulsi; o Eferentsed ehk efektoorsed ehk motoorsed neuronid kutsuvad esile efekti, panevad liikuma; o Assotsiatiivsed ehk lülitusneuronid peavad kontakti mitme närviraku vahel, loovad seoseid. 105. Närvikiu ja närvi mõiste, närvi liigid: närvikiud on tupega ümbritsetud närviraku jätked. Närv koosneb sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimpudest. Närvi liigid: sensoorsed ehk tundenärvid (nägemine, haistmine), motoorsed ehk liigutajad närvid
s u u r a j u k o o r (c o r t e x c e r e b r i ) koosneb hallollusest; F: mõtlemine, õppimine, mälu, unustamine Närvid: Vadged müeliintupega ümbritsetud perifeersed närvid som. Ns Hallid müeliintupega isolaatori roll, vegetatiivses ns Talitluse järgi jagunevad närvid aferentsed ehk sensoorsed ehk retseptoorsed närvid (tundenärvid) eferentsed ehk efektoorsed närvid (viimanärvid) -motoorsed, -sekretoorsed, -vasomotoorsed seganärvid Närvikiu põhiomadus: - erutuvus, -erutuvuse juhtimine Erutuse läbib neuroni keha polaarselt ainult ühes suunas dentriidilt aksonile EX Dentriidid toovad impulsi neuronise, aksoni kaudu juhitakse impulss neuronist välja Juhteteed samasuunalised närvikiudude kimbud. Kulgavad nii ülenevas kui alanevas suunas. Ülenevad e. astsendeeruvad juhteteed- sensoorsed, kulgevad
8. Kopeerida, vabastada või isegi sisse toksida on tarvis palju dokumente. Mööblitööstur X saab suure osa oma tellimustest sisseskaneeritud kujul failina, kust kopeerida ei ole inimesel võimalik. Sisseskaneeritud – sisu läbi vaatama 9. Tokyos tehti Fujitsu läbiviidud automatiseerimise katsetus, kus jälgitakse linna CCTV turvakaameratest inimeste liikumist suures plaanis. Automatiseerimine – automaatseks muutma 10. Esimesena kaovad ära mõttetud, motoorsed, mõtlemist mitte vajavad ametid. motoorsed tööd – kerged tööd kus mõtlemist palju ei ole 11. AI (tehisintellekti) kättesaadavuse tekkimisel tõenäoliselt veel hulk ameteid, kuid neid on veel raske ennustada, kuna päris tehisintellektini ei ole veel siiamaani keegi jõudnud. Tehisintellekt – tehismõistus 12. Soovime reisijatele pakkuda head ja tõrgeteta internetiühendust ning selle nimel oleme teinud
milligrammi või rohkem kui 2,5 promilli veres. 5)Millised tunnused kaasnevad inimesel joobe astmetega? V: 0,2-0,3 promilli- kerge lõdvestumine, paranenud meeleolu 0,4-0,6 promilli- soojus ja lõdvestumine, liialdatud käitumine, emotsioonid on võimendunud 0,7-0,9 promilli- tasakaal häirinud, nägemine ja kuulamine halvenenud. Enesekontroll on häiritud 1,0-1,2 promilli- Eufooriline tunne, motoorsed võimed, arutlusvõime ning mälu tugevalt häiritud 1,3-1,5 promilli- Puudub tasakaal, hägune nägemine, raskusi rääkimise ja kõndimisega. 1,6-1,9 promilli- Tugevad negatiivsed emotsioonid, agressiivne. Motoorsed võimed tugevalt kahjustunud. üle 2 promilli- Segaduses, oimetu. Kõndimiseks on abi vaja. Iivelduse tunne. üle 2,5 promilli- Emotsionaalselt tundetu. Psüühilised, füüsilised ja tajufunktsioonid on tugevalt häiritud.
paikneb lülisambakanalis. Seljaaju: pikkus 40 – 45 cm , läbimõõt 0,7 – 1,4 cm, mass 34 – 38 g. Kraniaalselt läheb seljaaju vahetult piklikajuks. Kaudaalselt lõpeb I – II nimmelüli kõrgusel koonusja teravikuga – ajukoonusega . Ajukoonus lõpeb lülisamabakanalit mööda allapoole suunduva ja õndralülideni ulatuva lõppniidiga. Kaelapiirkonnas jämeneb seljaaju kaelapaisumuseks, nimmepiirkonnas – nimme- ristluupaisumuseks. Nendes paiknevad üla- ja alajäsemetesse suunduvad motoorsed närvikiud Spinaalnärvid - Tagumiste külgvagude kohalt väljub seljajust paariline spinaalnärvi dorsaaljuur , eesmiste külgvagude kohalt spinaalnärvi ventraaljuur. Spinaalnärvi dorsaaljuured (tunde ehk toomajuured) koosnevad aferentsete närvikiudude kimpudest, Seljaaju kaudaalsest osast väljuvad nimme-, ristluu- ja õndranärvide juured kulgevad allapoole püstiselt, moodustades koos lõppniidiga närvijuurte kimbu – nn. Hobusesaba. Pärast seljaju väljumist liituvad dorsaal- ja
Huntingtoni tõbi Denis Kotov · Kesknärvisüsteemi mõjutav geneetiline häire · Põhjustab ajurakkude süvenevat taandarengut · Halvenevad motoorsed oskused ning tekivad käitumisraskused · Esineb 7 kuni 10 inimesel 100 000st · Oma nime on saanud dr. George Huntingtoni järgi, kes aastal 1872 haigussümptomeid esmakordselt kirjeldas Huntingtoni tõbi · Meeleolumuutused ja ärritused · Depressiooin · Tõmblevad sundliigutused · Kaob kordinatsioonivõime · Kõne muutub ebaselgeks · Esineb neelamisraskusi Sümptomid · Kõige sagedamini täiskasvanutel, vanuses 40 kuni 50 eluaastat
139. Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel: Ehituse alusel: Unipolaarne neuron-kehast lähtub ainult üks neuriit. Bipolaarne neuron-üks dendtriit, üks neuriit. Pseudounipolaarne neuron-kehast algavad ühise tüvena kaks jätket. Multipolaarne neuron-palju dendriite ja üks neuriit. Talitlus alusel: Sensoorsed ehk tundeneuronid-Dendriit lõpeb retseptorina, kus välisärritaja energia muudetakse närviimpulsiks. Neuriit suundub kesknärvisüsteemi. Motoorsed neuronid-Neuriit kulgeb pea-, või seljaaju koosseisus tööelundile (nt skeletilihasele) Lülineuronid ehk kontaktneuronid-vahendavad impulsse sensoorsetelt neuronitelt motoorsetele. 140. Neurogliia liigid, nende ülesanded. Makrogliiarakud-Vooderdavad ajuvatsakesi ja seljaajukanalit, moodustavad närvikiudu ümbritseva tupe ja ulatuvad närvilõpmetesse. Osalevad neuronite toitumises ja hapnikuga varustamises. Mikrogliiarakud-Liibuvad
Ehituse (jätkete arvu järgi): a) ainujätkeline neuron (silma võrkkestas) - kehast lähtub ainult 1 neuriit. b) kahejätkeline neuron (silma võrkkestas) - 1 dendriit ja 1 neuriit. c) pseudounipolaarne neuron (spinaalganglionides) - kehast algavad ühise tüvena kaks jätket. d) multipolaarne neuron (kõige levinum liik) - palju dendriite ja üks neuriit. Talitluse järgi jagunevad: a) aferentsed e. sensoorsed e tundeneuronid. b) eferentsed e. efektoorsed e. motoorsed neuronid. c) assotsiatiivsed e. lülineuronid e. kontaktneuronid. 140. Neurogliia liigid, nende ülesanded: a) Makrogliiarakud - paiknevad ajuaines neuronite vahel, vooderdavad ajuvatsakesi ja seljaajukanalit, moodustavad närvikiudu ümbritseva tupe ja ulatuvad närvilõpmetesse. Peale tugifunktsiooni osalevad nad neuronite toitumises ja hapnikuga varustamises. b) Mikrogliiarakud - on väiksemad, nad liibuvad neuronite kehadele, närvikiududele ja veresoontele, on
saavad erutuse eri sruktuuridelt: * aferentsed retseptoritelt, eferentsed närvirakkudelt koe labiilsuse - max sagedus, millele kude on võimeline vastama erutusega ärrituse rütmi muutmata väljendaja * mida kõrgem on koe funkts.liikuvus, seda rohkem erutuslaineid võib ühes ajaühikus tekkida * inimese motoorsed närvikiud võivad edastada kuni 2500 impulssi/sek * sümpaatiline kiud vaid 500 impulssi/sek 1 NÄRVISÜSTEEMI ÜLESANDED NS on organismi juhtiv regulatsioonisüsteem (olulisim organismi talitlust reguleeriv süsteem) 1) NS võtab retseptorite kaudu infot organismist seest- ja väljastpoolt - töötleb ja talletab seda infot
edasiandmist ühelt rakult teisele Neurogliia Närvitoes, mis täidab ruumi neuronite, veresoonte ja sidekoeliste elementide vahel o Kaitseb haiguste eest (tapab neid) o Kiirendab info edasiandmist närvirakkude vahel o Toestab o Toob närvirakkudele toitu 4.Mille poolest erinevad motoorsed ja sensoorsed närvid? Somaatiline ja sensoorne närvisüsteem? Motoorsed ehk liigutajanärvid on ühenduses lihastega; juhivad lihastesse käske närvisüsteemi teistest osadest Sensoorsed ehk tundenärvid on ühenduses meeleelunditega, vahendavad kesknärvisüsteemile signaale organismi seest ja ümbritsevast keskkonnast ____________________________________________________________________
KAASASÜNDINUD REFLEKSID (seotud vereringe, hingamise, seedimise, ainevahetuse, erituse, termoregulatsiooni ja teiste vegetatiivsete funktsioonidega) TINGITUD E. ELU JOOKSUL OMANDATUD REFLEKSID Jaotus bioloogilise tähenduse järgi: toiterefleksid, kaitserefleksid, orienteerumisrefleksid ja sugurefleksid. Jaotus retseptorite järgi: eksteroretseptiivsed (nägemis-, kuulmis-, puuterefleksid) Interoretseptiivsed (baro- ja kemorefleksid) Vastusreaktsiooni järgi: motoorsed, sekretoorsed, vasomotoorsed, troofilised Mis on refleksikaar? Erutuse teekonda mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi ja sealt edasi mööda eferentset närvi organisse nimetatakse refleksikaareks. Tingitud reflekside tekkemehhanism. Kui KNS tekib kaks erutuskollet, siis tõmbab tugevam kolle endale ka erutuse nõrgemast. Erutuse üheaegne kordumine mõlemas koldes kujundabki tingitud refleksi. Tingitud refleksi kujundamisel peab ajukoor olema vaba teistest tegevustest.
13. Seljaaju välisehitus Seljaaju kõhtmisel pinnal on mediaanlõhe ja selgmisel pinnal mediaanvagu, mis jagab seljaaju kaheks sümmeetriliseks pooleks. Mõlemal poolel eristatakse kõhtmist- külgmist ja selgmist-külgmist osa. 14. Seljaaju siseehitus Seljaaju koosneb valge ja hallainest 15. Seljaajunärvi moodustumine Seljaajunärve on 31 paari, iga lüli alt völub üks paar. Sensoorsed närvikiud saabuvad tagumise juure kaudu ja motoorsed eesmise juurde jaudu. Lülidevahemulgust väljumisel need ühinevad üheks seganärviks. 16. Seljaajunärvide arv, jagunemine 31 paari: 8 kaela-, 12 rinna-, 5 nimme-, 5 ristluu-, 1 õndraluunärvidpaar. 17. Seljaajunärvide põimikud, nende innervatsiooni prk-d a) Kaelapõimik innerveerib vahelihast, laupa ja kukalt b) Õlavarrepõimik innerveerib kaela, ülemiste ülajäsemete ja rinnalihaseid, õlavööndit ning nahka nendest piirkondades
Seljaaju funktsioon: Vahendab juhtteede kaudu informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel ja juhib lihtsamaid kaasasündinud reflekse Juhteteed Kulgevad kummalgi pool valgeolluses ja ühendavad omavahel nii pea- ja seljaaju ning üksikuid aju osi Ülenevad juhteteed sensoorsed, kulgevad valgeolluse külgväätide lateraalses osas ja tagaväätides. Impulsid suunduvad peaajju. Alanevad juhteteed motoorsed, paiknevad valgeolluse eesväätides ja külgväätide mediaalses osas Seljaaju segment ehk spinaalsegment seljaaju osa, millest väljub kaks paari närvijuuri Kokku 31 spinaalsegmenti: Kaelaosas 8 Rinnaosas 12 Nimmeosas 5 Ristluuosas 5 Õndraosas 1 Seljaajunärvid nervi spinales 31 paari seljaajunärve ehk spinaalnärve. Funktsioonilt on kõik seganärvid. Väljumisel lülide vahemulgust jaguneb: Tagumine haru seljalihastele, nahale
Tagumine kiirusagarik (muudab visuaalse sisendi auditoorseks) Visuaalne korteks (võtab vastu visuaalse sõnalise stiimuli) TSEREBRALISATSIOON JA KORTIKALISATSIOON · Inimese motoorika juhtimist mõjutavad oluliselt kaks fülogeneesis toimunud kesknärvisüsteemi arenguprotsessi: -tserebralisatsioon peaaju osatähtsuse tõus seljaajuga võrreldes -kortikalisatsioon suuraju poolkerade koore osatähtsuse tõus funktsioonide juhtimisel peaaju teiste osade suhtes MOTOORSED KESKUSED · paiknevad kesknärvisüsteemi erinevatel tasanditel, alates seljaajust ja lõpetades suuraju koorega · Seejuures on tegemist ilmekalt väljendunud keskustevahelise hierarhiaga, mis on kujunenud fülogeneetiliselt järjest täiustuva motoorse tegevuse kohastumisega vastavalt keskonnatingimustele ja tegevuse eesmärkidele KÕRGEMA MOTOORIKA KESKUSED kaks tasandit: · kortikaalne tasand teostub suuraja koore talitluse alusel tahtelise liigutustegevusena
Huntington korea ehk tantstõbi Merit Rikko Maria Vinogradova 11B · Huntingtoni tantstõbi on geenhaigus, mis kujutab endast haruldast ja rasket närvisüsteemihäiret · Haigust kandev dominantne geen paikneb 4.kromosoomis · Haiguse esinemissagedus on 1:10 000 ·Tantstõve korral on kahjustatud peaaju koorealused motoorsed keskused ·Selle haiguse puhul eristatakse kahte vormi : 1) Suur korea 2) Väike korea ·Kaks vormi erinevad haiguse põhjuse, kliiniliste tunnuste kui ka prognoosi poolest Suur tantstõbi · Suur korea sümptomid ilmnevad keskeas ning see aina süveneb. Kaob kontroll kehaliigutuste üle ja tekib dementsus ehk võimete taandareng · Üldjuhul selle vormi korral haigus ravimatu, mis lõpeb surmaga Väike tantstõbi
Köhatamine Õlakehitused jms jms Kliiniline määratlus (3) Komplitseeritud vokaalse tiki puhul: Impulsiivsed sobimatud sõnad ja fraasid (koprolaalia) Esineb 30% Tourette'i patsientidel Enda esiletoodud helide või sõnade kordamine (palilaalia) Tourette'i sündroom ...on tikkide üks avaldumisvorm, mil on iseloomulikuks: Erinevad motoorsed tikid Ühte või mitut laadi vokaalsed tikid Algus tavaliselt lapse/noorukieas Avaldumist saab lühiajaliselt tahtlikult pärssida Intensiivistuvad stressi puhul Kaovad unes! Tekkepõhjused (1) Psühhoanalüütikud: Tõrjutud intrapsüühiliste konfliktide sümboolne avaldus Reflektoorsele kaitsetasemele taandumine Tekkepõhjused (2) Neurobioloogid: Kõrvalekalded aju frontaalsagarate talitluses
endast pärinevale ärritusele. Teed, mida mööde refleksi korral erutus e närviimpulss kulgeb, nimetatakse refleksikaareks. 1. Erutust vastuvõtvad (retseptorid) närvirakud 2. Närvikiud, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi (sensoorsed närvikiud) 3. Kesknärvisüsteemi teatud piirkonna rakud, kus erutus analüüsitakse 4. Närvirakud, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse (motoorsed närvikiud) 5. Reageeriv organ Üks osa reflekse on inimesel kaasasündinud ehk pärilikud, näiteks imemisrefleks või neelamisrefleks Pärilikud refleksid on tingimatud. Teine osa reflekse omandatakse elu jooksul, näiteks ohtudest põhjustatud valurefleksid, mitmesugused käitumisiseärasused ning liigutuste vilumus. Need refleksid on tingitud refleksid.
Anesteetilised ained halvavad ajutiselt tundenärvide lõpmeid, mistõttu kaob vastava kehaosa tundlikkus või valulikkus. Motoorsete närvide kahjustumisel tekib lihaste nõrkus (parees) või halvatus (paralüüs) - vastav kehaosa jääb liikumatuks. Sekretoorsete närvide või nende lõpmete väljalülitamisel lakkab vastava näärme talitlus (näiteks atropiini toimel lakkab süljeeritus). G a n g l i o n i d on närvide (välja arvatud motoorsed närvide) teedel asetsevad väikesed ümarad moodustised, mis koosnevad närvirakkude kehadest ja on ümbritsetud sidekoelise kihnuga. Talitluselt ja ehituselt jagunevad ganglionid sensoorseteks ja vegetatiivseteks. * Spinaal-(sensoorsed) ganglionid asuvad toomanärvi juurel KNS-I lähedal. Ganglionis leiduvad neuronid toovad perifeerse jätkega ärrituse närvi kaudu ganglioni, tsentraalse jätkega viivad KNS-i.
· Inimese motoorika juhtimist mõjutavad oluliselt kaks fülogeneesis toimunud kesknärvisüsteemi arenguprotsessi: - tserebralisatsioon peaaju osatähtsuse tõus seljaajuga võrreldes - kortikalisatsioon suuraju poolkerade koore osatähtsuse tõus funktsioonide juhtimisel peaaju teiste osade suhtes · Inimese motoorika juhtimisse on lülitatud ajutegevuse kõrgemad vormid, mis on seotud teadvusega, mis annab aluse nimetada inimese liigutusi sihipärasteks. MOTOORSED KESKUSED · Motoorikat juhtivad struktuurid motoorsed keskused paiknevad kesknärvisüsteemi erinevatel tasanditel, alates seljaajust ja lõpetades suuraju koorega · Seejuures on tegemist ilmekalt väljendunud keskustevahelise hierarhiaga, mis on kujunenud fülogeneetiliselt järjest täiustuva motoorse tegevuse kohastumisega vastavalt keskonnatingimustele ja tegevuse eesmärkidele KÕRGEMA MOTOORIKA KESKUSED Kõrgemas motoorikas eristatakse kahte tasandit:
Selle levik algas pärast II maailmasõda. Schönbergi kuulsaim teos on “Kuu Pierrot”. Neoklassitsism. Tekkepõhjuseks võib pidada kaudselt funktsionalismi teket arhitektuuris. Selle tekkepõhjuseks oli uute ja moodsate ehitusmaterjalide kasutuselevõtt. Tõukejõuks oli Eiffeli torni valmimine 1889. aastal. Hakati hindama ökonoomsust, otstarbekust. Muuskasse tuli see 1920-ndatel. Romantismi eitamine, eelnenud stiilide kaudu. Iseloomulikud 17. ja 18. sajandi vormide taaselustamine, motoorsed rütmid, hoog, elurõõm. Muusikas oli alusepanija Igor Stravinski.
Selle levik algas pärast II maailmasõda. Schönbergi kuulsaim teos on "Kuu Pierrot". Neoklassitsism. Tekkepõhjuseks võib pidada kaudselt funktsionalismi teket arhitektuuris. Selle tekkepõhjuseks oli uute ja moodsate ehitusmaterjalide kasutuselevõtt. Tõukejõuks oli Eiffeli torni valmimine 1889. aastal. Hakati hindama ökonoomsust, otstarbekust. Muuskasse tuli see 1920-ndatel. Romantismi eitamine, eelnenud stiilide kaudu. Iseloomulikud 17. ja 18. sajandi vormide taaselustamine, motoorsed rütmid, hoog, elurõõm. Muusikas oli alusepanija Igor Stravinski.
osteotsüüdid (punased täped), osteoni e kasvutsoon, periost, perikondraalne luu Haversi kanal (jätked) SILELIHASKUDE Sarkoplasma, tuumad SKELETILIHASKUDE SÜDAMELIHASKUDE Tuumad, A-vöödid (punased joonid), I-vöödid Vaheketas e seostusdisk, tuum, (valged joonid) anastomooskiud MOTOORSED NÄRVIRAKUD SELJAAJUST ISOLEERITUD NÄRVIKIUD KONNA ISTMIKUNÄRVIST Nissli kängud, tuum, tuumake, dendriidid, gliiarakkude tuumad Neurolemm, müeliintupp, Müeliini intsisuur e Lantermanni sälk, Ring e Ranvier ´soonis VATER-PACINI KEHAKE Väliskolb, sisekolb NÄRVI RISTILÕIK Epinerium, fastsiilkulid, perinerium, rasvkude, veresoon, närvikud, endonerium
· Madal oksüdatiivsete ensüümide ensüümide sisaldus · Kõrge oksüdatiivsete ensüümide sisaldus · Kõrge müoglobiini sisaldus sisaldus · Suur lihaskiudude diameeter · Vahepealne lihaskiude · Väike lihaskiudude diameeter · Madal väsimustaluvus diameeter · Kõrge väsimustaluvus 55) Erinevat tüüpi motoorsed ühikud, nende iseloomustus - Motoorsed ühikud jagunevad: · Kiired motoorsed ühikud · Aeglased motoorsed ühikud Aeglastele motoorsetele ühikutele on iseloomulik väiksem närviraku suurus, neuroni poolt innerveeritavate lihaskiududehulk on ca 10 180. Kiiretele motoorsetele ühikutele on iseloomulik suurem närviraku suurus, neuroni poolt innerveeritavate lihaskiudude hulk on ca 300 800. 56) Sünaps, närviimpulsi ülekanne - Sünapsid jagunevad: Elektrilised ja keemilised
Vaheajus paikneb koorealune tundlikkuskeskus, seega saadetakse kogu informatsioon ajukoorde. Hüpotalamus kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset närvisüsteemi. Otsaaju katvas ajukoores toimub kõrgem närvitalitlus. Ajukoores on 4 sagarat: otsimikusagar (seotud liigutuste planeerimise, teostamise ja kontrollimisega), kiirusagar (seotud naha- ja lihastundlikusega), oimusagar (seotud kuulmisega), kuklasagar (seotud nägemisega). Ajukoor jaotatakse ka väljadeks: Motoorsed väljad käsklused lähevad lihastesse. Sensoorsed väljad hõlmavad kuulmiskeskust, nägemiskeskust ja puutetundlikuse keskust. Assitsiatsiatiivsed väljad on seotud kõrgemate psüühiliste protsessidega. Aju seos refleksidega: aju töötab reflektoorselt. Erutus reaktsiooni vallandav protsess. Pidurdus aga peatab reaktsiooni. Vasak ajupoolkera: sõnalise info töötlemine, lugemine, arvutamine.
Hematokritt inimesel? 45-50 %, 45-50 g/l, 45-50 g/ml, … Keemiline soojusregulatsioon? Ainete mõjul, oksüdatsioon, hormoonid…, …. Välisõhus suurem temp kui organismis, kuidas reg? Higistamine, …,…,… Isomeetrilisel lihaskontraktsioonil? Sarkomeer lüheneb, ei muutu, pikeneb,… Ca liikumine lihase tööl? Sarkoplasmast sarkoplasmaatilisse retiikulumi, sarkoplasmaatilisest retiikulumist sarkoplasmasse, Mis vererakud tagavad immuunsuse? leukotsüüdid Suured motoorsed ühikud rakenduvad lihastööl? Koheselt, suurel lihaspingutusel, enne aeglasi, peale aeglasi koostöös Mis reguleerib teiste endokriinnäärmete tööd? hüpofüüs, eessagar, kesksagar, tagasagar Kuulmiskeskus? Otsmikusagaras, kuklasagaras,kiirusagar ,oimusagar Neerus üleminek juhadele? Karikas, vaagen, ..., … Kilpnäärme H?türoksiin, trijoodtüroniin, kaltsitoniin, parathormoon Veres glükoosi vaja peamiselt? Erütrotsüütidele, lihasele, leukotsüütidele, …
kogumit. Hallaine eessarvedes paiknevad alfa- ja gamma-motoneuronid, mille aksonid väljuvad seljaajust spinaalnärvide ventraaljuurte kaudu. Tagasarvedes paiknevad lülineuronid, tagasarvedesse saabuvad spinaaljuurte kaudu aferentsed närvikiud. 3 Seljaaju hallaine neuronid paiknevad mitmes suuruses kogumikena tuumadena. Eessarvede tuumad motoorsed keskused Tagasarvede tuumad sensoorsed keskused Külgsarvede tuumad vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise osa keskus Hallaine ümber on seljaaju valgeaine, mis koosneb närvikiududest (moodustavad juhteteed). Juhteteede (ülenevate ja alanevate) kaudu toimub sidepidamine selja- ja peaaju vahel. Kraniaalselt läheb seljaaju vahetult piklikajuks. Kaudaalselt lõpeb I II nimmelüli kõrgusel koonusja teravikuga ajukoonusega
elu jooksul omandatud refleksid. Need refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega ja on muutlikumad. Jaotus bioloogilise tähenduse järgi: · Toiterefleksid · Kaitserefleksid · Orienteerumisrefleksid · Sugurefleksid Jaotus retseptorite järgi: · Eksteroretseptiivsed ( nägemis-, kuulmis-, puuterefleksid) · Interoretseptiivsed ( baro- ja kemorefleksid; proprioretseptiivsed refleksid Vastureaktsiooni järgi: · Motoorsed · Sekretoorsed · Vasomotoorsed · Troofilised 19. Mis on refleksikaar? Erutuse teekonda mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi ja sealt edasi mööda eferentset närvi organisse nimetatakse refleksikaareks. · närvisüsteemis talitlevad neuronid seostunult, moodustades refleksikaari. Lihtsaim refleksikaar koosneb kahest neuronist: aferentse neuroni kaudu suundub erutus elundist (näiteks nahast, lihastest jm)
Väsivad kiirelt Vajalikud näiteks sprintimisel Individuaalsed skeletilihased on nende kolme kiutüübi (I, IIa, IIx) kombinatsioonid, aga nende proportsioonid lihases varieeruvad sõltuvalt lihase tegevusest. Kuigi lihas on kombinatsioon kolmest erineva iseloomuga kiust, siis motoorne üksus saab koosneda vaid ühte tüüpi lihaskiududest. Seda demonstreerib lihaskontraktsioon. Näiteks nõrga kontraktsiooni puhul aktiveeruvad ainult tüüp I motoorsed üksused. Need kiud lähevad kasutusse peamiselt vastupidavusaladel. Tugevamal kontraktsioonil osalevad tüüp IIa kiud. Tüüp IIa osaleb ka tüüp I kiudude assisteerimisel. Maksimaalse kontraktsiooni annavad tüüp IIx kiud, mis aktiveeritakse alati viimastena. Neid kiudusid kasutatakse tarakaaluliigutustel ja need väsivad kiiresti. Arenenud elektromüograafia tehnoloogiad(EMG techniques) võimaldavad uurida, millised lihaskiud rakendatakse füüsilise harjutuse ajal tööle
Aju võimekus sõltub aju välispindala suurusest, teiste imetajate aju ei ole nii kokku volditud. Närv närvikidude kimbud koos sidekoega II PIIRDENÄRVISÜSTEEM Moodustavad närvid, mis ühendavad pea- ja seljaaju. Osa närvisüsteemi juhitavatest tegevustest on tahtelised, teised tahtest sõltumata ehk autonoomsed. JAGUNEB KOLMEKS: I SENSOORNE: Retseptoritest kesknärvisüsteemi signaale toovad tundenärvid II SOMAATILINE: Kesknärvisüsteemist skeltilihastele signaale viivad motoorsed närvid III AUTONOOMNE: Näärmetesse, elunditesse ja silelihastesse signaale viivad närvid: 1. Sümpaatiline - talitleb aktiivses seisundis, jõudlus suurem - "jookse!" 2. Parasümpaatiline - talitleb puhkeseisundis - "seedi!" Sünaps koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriidiga. Sünapsis võib ülekanne toimuda keemilisel teel: Sünapsis on põiekestes mediaatorid, mis vahendavad impulsi liikumist.
Seljaaju vastaspooli seob närvikoeline kommissuur Seljaaju hallaine Hallaine sisaldab peeni närvikiude (müeliinita ja õhukese müeliinkattega) neurogliia elemente multipolaarseid neurotsüüte (ühesuguse suuruse, struktuuri ja talitlusega rakud on isekeskis koondunud närvituumadeks) Seljaaju hallaine neurotsüüdid jagunevad: 1. Juure- ehk radikulaarrakud paiknevad eessammaste motoorsetes tuumades, aksonid lahkuvad seljaajust spinaalnärvide ventraaljuurte kaudu, kulgevad efektorini 2. Motoorsed vegetatiivsed närvirakud - paiknevad vegetatiivsetes tuumades, aksonid väljuvad spinaalnärvi eesmise juure kaudu Seljaaju (medulla spinalis) Kommissuur ümbritseb seljaaju tsentraalkanalit ning jaguneb: müeliniseerimata närvikiududest koosnevaks hallkommissuuriks (commissura grisea) ja tsentraalkanali all asetsevaks, peamiselt müeliniseeritud närvikiududest koosnevaks valgekommissuuriks (commissura alba) Seljaaju valgeaine
Piirdenärvi süsteem- närvid,ühendavad pea-ja seljaaju kõigi keha piirkondadega 1)Sensoorne ns- retseptoritest kesknärvisüsteemi sinaale toovad tundenävid. 2)Somaatiline-kesknärvisüs-st skeletilihastele signaale viivad motoorsed närvid.. 3)Autonoomne- näärmetesse,elunditesse ja silelihastesse signaale viivad närvid (sümpaatiline “Põgene ja võitle“, parasümpaatiline-talitleb efektiivselt pukeolekus „Puhka ja seedi“). Närvirakk- närvisüsteemi funktsionaalne üksus, neurohormoonid võtavad vastu, muundavad ja kannavad edasi närviimpulsse. Närv- närvikiudude kimbud koos neid ümbritseva sidekoega. Impulss-elektrilise laengu edasi kandmine rakust teisele rakule.
Feline spongiform encephalopathy ( FSE) on kodukasside neurodegeneratiivne haigus. Esimest juhtumit diagnoositi 1990. a. Inglismaal, peale seda on haigestunud veel 81 kassi Suurbritannias. Ilmselt on tegelik haiguse esinemise sagedus suurem, kuna diagnoosimine on olnud puudulik. Puhangu haripunktis oli 1015 juhtumit miljoni kassi kohta aastas. Haiguse inkubatsiooniperiood võib olla mitu aastat. Kõige sagedamini haigestuvad täiskasvanud, umbes 5aastased kassid. Sümptomiteks on motoorsed ja sensoorsed häired, vaaruv kõnnak, depressioon, käitumise häired. Haigus võib progresseeruda kuid või aastaid ja lõpeb alati surmaga, ravi puudub. Arvatakse, et nakatumine toimus kontamineeritud veiseliha või kassitoidu kaudu. Alates 1989. aastast ei kasutata enam "ohtlikut" veiseliha (hädatapetud ja haigete loomade liha ja tootmisjäägid) lemmikloomatoitudes, 1990. a. keelati see ära. Alates 1994. aastast on haigestumiste sagedus
võime salvestada uut infot. Vähesel alkoholitarvitamisel nõrgenevad pidurdusprotsessid ja suureneb sotsiaalsus. Pikaajalise alkoholitarvitamise toimel mälu halveneb ja info töötlemise võime langeb. Alkoholi mõju hindamisel võib vaadelda inimese käitumise ja tema vere alkoholisisalduse vahelisi seoseid. Kui alkoholi kontsentratsiooniaste ei ületa 0,5 promilli, siis tekib inimesel mõnus olek; eneseusaldus kasvab, aeglustuvad motoorsed reaktsioonid seetõttu ei tohi juhtida autot. Kui alkoholisisaldus ületab 1 promilli piiri, muutub jutt segaseks, raskused liigutuste koordineerimisega, viha, agressiivsus. 2 promilli ületamine tõsine mürgitus; üle 4 promilli alkoholisisaldus võib põhjustada surma. Kuna alkoholi tarvitamisel organism harjub alkoholiga, siis on mõnikord roolijoodikutel leitud verest niisuguseid alkoholikoguseid, mis oleksid mõõduka tarvitaja ammu tapnud.
Isotoonilisel kontaktsioonil ei muutu lihase pinge Jala luud: tibia, fibula, femur T-torukese funktoon lihaskontsentraltsioonil on juhtida aktsioonpotentsiaali lihasrakku Luuaines on enam valku Müoglobiini funktioon lihaskoes: reservhapniku säilitamise koht Skeletilihasraku funktsionaalseks üksuseks on: sarkomeer Jagunemsvõimelistest kõhrerakkudest koosnevad epifüüsiplaadid asuvad: diafüüsi otstes, ... Motoorseid närviimpulssi vahendavad sarkolemmile: motoorsed lõpp-plaadid Nendest protsessidest toimub aeroobselt: rakuhingamine, ATP süntees Kehatasandeid tähistavad terminid: frontaalne, sagitaalne Skeletilihasrakus paiknevad struktuurid: müofibrill, aktiini ja müosiini filament Kudedest koosnevad elundite osad: parenhüüm, epiteel, limaskest ATPaasne aktiivsus on müosiini peal Peened müofilamendid ei paikne l-vööndis Troponiini sisaldavad peened müofilamendid Serooskestad: kopsukelme, kõhukelme
Kui loomadel – koertel – on väikeaju kahjustatud, siis ta tõstab esikäppasid kõrgele, jalad on laiali – ebaloomulik vaatepilt. KESKAJU ehitus ja funktsioonid Keskaju piirneb altpoolt sillaga ja ülalt vaheajuga. Keskaju läbivad ka suure osa nii ülenevad kui alanevad juhteteed. Kesajus paiknevad osade peaajunärvide tuumad – need on II-IV. 2. nägemisnärv, 3. silmaliigutaja, 4. plokinärv II Nägemisnärv – aferentne (motoorsed) sealt lähevad nägemisnärvi juhteteed läbi. Osalised nägemishäired võivad lähtuda keskaju kahjustusest. Tundlikkust juhtiv närv, tema kaudu juhitakse ajju nägemistundlikkust. Esialgu läbi keskaju, siis läbi vaheaju. III Silmaliigutajanärv – aferentsed (juhib aju tundlikkust) ja eferentsed (motoorsed) – nelja silmamuna liigutavat lihast, mille kaudu silmamuna pöörab ennast (ülemine ja alumine sirglihas –
pillide veerevaks treemoriks. Käsi võib puhkeasendis väriseda Aeglustunud liikumine ( bradükineesia ). Aja jooksul võib Parkinsoni tõbi liikumist aeglustada, muutes lihtsad ülesanded keeruliseks ja aeganõudvaks. Sammud muutuvad kõndides lühemaks ja esineb jalgade lohistamine, toolilt püsti tulek võib olla keeruline Jäigad lihased. Lihasjäikus võib esineda mis tahes kehaosas. Jäigad lihased võivad olla valulikud ja piirata liikumisulatust MOTOORSED MUUTUSED ● Jäikus: lihaste jäikus, mille arst tuvastab uuringu käigus ● Aeglus (bradükineesia): spontaanse ja vabatahtliku liikumise vähenemine, võib hõlmata aeglasemat kõndimist, vähem käte kiigutamist kõndimise ajal või vähem näoilmeid ● Puhkevärin: rütmiline, tahtmatu raputus, mis tekib sõrmes, käes või jäsemes kui see on lõdvestunud ja suureneb närveerimisel ● Samuti võivad tekkida muud motoorsed sümptomid -
· Sensoorsed retseptorid nahas, siseorganites ja väliskeskkonda jälgimas Enteeriline närvisüsteem Koosneb 100 miljonist närvirakust enteerilistes närvipõimikutes piki seedetrakti ning tegutseb suhteliselt sõltumatult nii autonoomsest kui kesknärvisüsteemist. Kommunikeerub kesknärvisüsteemiga sümpaatiliste ja parasümpaatiliste närvirakkude vahendusel. Enteerilise närvisüsteemi sensoorsed neuronid jälgivad seedetrakti keemilisi muutusi ja seedekulgla seinte venitavust. Motoorsed neuronid juhivad seedetrakti silelihaste kokkutõmbeid, tagades nii toidu liikumise läbi seedekulgla, seedenõrede nõristuse ja hormoonide vabanemise. Närvi on väljaspool peaaju ja seljaaju kulgevate aksonite (100-1000) kimp koos ümbritseva sidekoe ja seda varustavate veresoontega. Iga närv kulgeb oma kindlat rada mööda ning varustab närvivarustusega ehk närvistab ehk innerveerib kindlalt piiritletud alasid kehas.
• iseloomulik järgnevus ( inimlasele) ARENGU PERIOODID 1. PRENATAALNE • kujunevad keha põhilised struktuurid ja organid • kiireim füüsiline kasv elu jooksul • suur vastuvõtlikkus keskkonna mõjudele 2. IMIKU-JA MAIMIKU IGA • kiire füüsiline kasv ja motoorsete oskuste areng • küpsemise mõju 3. KOOLIEELIK • motoorsed oskused, eriti peenmotoorika • jõud ja tugevus 4. KAINIK • füüsiline kasv aeglustub • sportlikud oskused ja jõud 5. MURDEIGA • kiire areng 6. NOOR TÄISKASVANU – 20-40 • füüsiline tervis on tipus 7. KESKIGA – 40-65 FÜÜSILINE ARENG 1. imik • kaal: -6k = sünnikaal 2x • 1a = sünnikaal 3x • pikkus : 0-6k = +15cm 6-12k = +10 cm • rinnaümbermõõt : 6k = 45cm
annaabi.ee 
