Pikaajalise ülemäärase stressi (distressi) mõju organismile Stress, distress ja depressioon Stressi peetakse ebaoluliseks raskuseks, igapäevaelu kapriisseks kaaslaseks. Stress võib puudutada igaüht, seda kasvõi läbi muremõtteis kaaslaste abistamise. Stress on organismi seisund reageerimaks kõrgendatud nõudmistele või uutele väljakutsuvatele olukordadele. Stressorid põhjustavad organismis biokeemilise reaktsiooni, mille käigus vabastatakse kortisooli ja adrenaliini, et parandada organismi vastupanujõudu. Vastuvõtlikkus
Keskkonnasündmusi, mis kutsuvad esile stressireaktsioone nimetatakse stressoriteks Mis põhjustab? STRESSORID pingeline elukeskkond kui ka üksindus liiga raske vaimne või kehaline töö, tavapärase elurütmi ootamatu muutus, iseenda või lähedase inimese raske haigus, trauma, mure lähedase inimese pärast, elamine või töötamine sobimatutes kliimatingimustes väsimus ja kurnatus jne. Hea või halb? Stressi esineb kahte sorti: eustress ja distress Distress - halb ehk negatiivne stress. Eustress - hea ehk positiivne stress. Riskikäitumised Suitsetamine Liigne alkoholi tarbimine Narkootikumide tarbimine Vähene liikumine ja istuv eluviis Ebatervislik toitumine Erinevad komponendid Kognitiivne ehk mõtlemise osa Emotsionaalne komponent Füsioloogiline osa Käitumuslik osa Füüsilised sümptomid väsimus; peavalu; lihaspinged; seedimisprobleemid. Psühholoogilised sümptomid
Inimene on ladina keeles HOMO- lhendina. Inimene kellel on mistus on HOMOSAPIANS. Pea on ladina keele CAPUT. Ineme kuulub imetajate hulka. Himkond on hominiidid. Aju asetseb kolju nes. Aju kaalub umes 1400g. Gorilla aju moodustab tea keha kaalust ainul 0,2 %. Mesilase aju moodustab 0,5% tema keha kaalust. Inimene kuuleb kuni 18-20000Hz. Korad kuulevad kuni 100000Hz. Nahkhiired kuni 175000Hz. Keha temp. mida ei loeta haiguseks on 37,3. Kui langeb alla 36 siis loetakse seda alajahtumiseks. Sdame lgisagedus hes minutis 60-80 lki. Inimese eluiga 64-54 aastat(mehed). 74-75(naised). Inimene hingab minutis 12-16 korda. Kopsumaht naistel on 3l ja meestel on 5l. Graviidsus- rasedus(40 ndalat) 1 menstruatsiooni pevast. Loetakse edasi 280 peva viimase menstruatsiooni pevast arvestaes 280 peva e. 40 ndalat on lapse sndimise ennustatav aeg. Tiskasvanud inimesel on 5l verd. pevas lbib sdant umbes 7000l verd. Lbi neerude voolab pevas veri 300 korda. ...
Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. Stressi korral häirub hormonaalne tasakaal ning vallanduvad stressihormoonid, mis avaldavad negatiivset mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem südame-vereringesüsteemile. Stressi mõiste on kujunenud käibefraasiks. Stress on keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele ning valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutseda. •Eustress on positiivne närvisüsteemi pinge, mis võimaldab oma võimete kiiret rakendamist jõupingutuste sooritamiseks. Tõstab eneseusku ja aitab ennast ületada ja seega ka tulemusi parandada. Aitab inimestel kohaneda, areneda, muutuda. •Distress on negatiivne närvisüsteemi pinge, mis on enamasti seotud ebapiisava eneseusuga ja hirmuga eelseisvate raskuste ületamatuse ees. Pikaajalise kestuse korral viib ...
and is a possible my vessel. source of radiation danger. I need a I need a doctor; Repeat the AN 1 doctor; I have AN 2 I have radiation EL distress severe burns. casualties. position. What is the You should position of I cannot save EL 1 GM GN take off vessel in my vessel. persons
Imikud 0,0090,01 Lapsed 0,020,07 Naised 0,100,14 Mehed 0,100,15 Se defitsiit Närvikoerakkude pigmenteerumine Kardiomüopaatia Lihaste valulisus ja nõrkus Hüpotüreoidism (kilpnäärme alatalitlus) Se liigsus Ülempiir päevas on 0,200 mg · Dermatiit · Seedetrakti distress · Palavik · Selenoos · Kaaries · Seljaajupõletik v Tuleb manustada koos vitamiin Ega Se raviefekt Lihaskoe düstroofilised muutused Kvasiorkor Artriit Stenokardia Tsüstiline fibroos Raskmetallide imendumise blokeerimine(Hg, Cd, As) Huvitav teada Peamine Se vaenlane süsivesikud, nende olemasolul Se ei imendu Malassezia ravimiks kasutatakse SeS2
Nad kardavad , et mõni ebasoodne sündmus , nagu nt lapse kadumaminek , röövimine , tapmine või haiglasse paigutamine , võib lahutada neid nende kiindumisobjektist . Neil võib olla vastumeelsus koolimineku ees või hirm koolisündmuste ees. Nad võivad keelduda magamaminekust , kui kiindumisobjekt ei viibi läheduses. Neil võib olla hirm üksinda kodus olemise ees. Neil võivad esineda korduvad lahutamisteemalised hirmuunenäod. Neil võib olla korduv distress - mis avaldub ärevuse, karjumise, jonnikrampide, viriluse , apaatia või sotsiaalse isoleerumisena - , kui nad aimavad ette kiindumisobjektist lahutamist, lahutamise ajal või vahetult pärast seda. Neil võivad esineda iiveldus , kõhuvalu, peavalu, oksendamine , mis ilmneb situatsioonis, kus laps peab lahkuma oma kiindumisobjektist(nt kooliminek). -kasutatud kirjandus: www.wikipedia.ee Annel Metsik
1. Kingapael-shoelace(My shoelace came undone) 2. Keeris-whirlpool 3. Kube(me piirkond)-groin(How painful is it when a guy gets hit in the groin?) 4. Puhkemine-onset 5. Kruus-gravel(Gravel considered a small stone pieces) 6. Hape-acid(H2SO4 is a strong acid) 7. Uudsus, uudisesse-novelty 8. Põlgus,solvumine-contempt 9. Kõõlus-sinew(The sinew conects muscle to bone) 10. Kannatus,mure-distress 11. Habeme tüügas-stubble 12. Elavus,joovastus-exhilaration 13. Katuseta istekohad publikule-bleachers 14. Kaastunne-compassion 15. Ventima(aega)-stall 16. Kildukas purunema-shatter(The glass shattered into a thousend pieces) 17. Läbi imbuma-pervade 18. Juhmistama, oimetuks lööma-stun 19. Mässama, vastu hakkama-mutiny 20. Nõutuks tegema-baffle 21. Tagasi võtma, tagasi tõmbuma-withdraw 22. Vinguma-whine 23. Minema viskama-dump 24. Kummuli minema-capsize 25. Alla neelama, üle ujutama-engulf(The flames rapidly engulfed the house) 26. Viskama, heitma-pit...
Animals Started in 2010 Improve animals’ life in need of assistance Protect animals who are being mistreated ANIMAL WELFARE Well-being of animals Standars vary between different contexts Revised by animal welfare groups Animals should not be regarded as property THE FIVE FREEDOMS From thirst and hunger From discomfort From pain, injury and disease To express most normal behaviour From fear and distress PERSONAL OPINION Emotional Should not be mistreated Not go vegan Treated in a proper way VIDEO https://www.youtube.com/watch?v=r1-sd9JUoIE USED RESOURCES https://en.wikipedia.org/wiki/Animal_rights http://www.bbc.co.uk/ethics/animals/rights/ rights_1.shtml https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Loomaka itse_Selts https://en.wikipedia.org/wiki/People_for_t he_Ethical_Treatment_of_Animals https://en.wikipedia.org/wiki/Animal_welfar
2.3 C-tüüpi isiksus................................................................................................................... 7 2.4. D-tüüpi isiksus................................................................................................................. 8 1. STRESS 1.1. Stressi tekkepõhjused Stress, teisisõnu kohanemissündroom on organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. On olemas kahte liiki stressi, üks on halb ehk distress ja teine hea ehk eustress, Eustress tekib enne kontrolltöö tegemist või esitluse esitamist, see on normaalne ja see pigem motiveerib meid endid kokku võtma. Sellist laadi stress kestab lühikest aega ja pärast töö esitlust on soorituse üle hea meel ja enne põetud väike stress unustatud. Distress esineb aga siis, kui koolis on negatiivsed hinded, vanematega tülid, teiste eakaaslastega ei saada läbi, siis tunneb õpilane ennast ärritunult, väsinuna ja ükskõiksena.
ONIOMANIA 6% U.S POPULATION URGE TO BUY UNNECESSARY THINGS LITERALLY MEANING "FOR SALE INSANITY" HOW IT WORKS? Shopping Guilt Emotional Craving trigger HISTORY ORIGINALLY DESCRIBED BY EMIL KRAEPELIN AND EUGEN BEULER LITTLE INTEREST UNTIL 1990 BAERLY RECOGNIZED AS A MENTAL ILLNESS SYMPTOMS I. OVER-PREOCCUPATION WITH BUYING II. DISTRESS AS A RESULT OF THE ACTIVITY III. BUYING IS NOT LIMITED TO MANIC EPISODES CONSEQUENCES BROKEN MARRIAGES ANXIETY LOST JOBS DEAFULTED LOANS HEALTH PROBLEMS LOSING CONTROL OF LIFE THIEVING PRISON BANKRUPTCY PSYCHOPATY SUICIDE TREATMENT BECOMING CONSCIOUS ABOUT THE DISEASE COGNITIVE THERAPY
Stress on kasulik siis, kui ta annab inimesele jõudu ja julgust, stimuleerib tema tugevust. Niisugust ´´head´´ stressi nimetatakse eustressiks ehk funktsionaalseks stressiks, mis sunnib inimest end vastutusrikka tegevuse eel kokku võtma. Stress võib olla ka seotud mitmesuguste piirangute, nõudmistega või sunniga. Selline stress võib põhjustada tugevaid negatiivseid tundmisi ja liiga tugevat närvipinget. See võib kahjustada inimese vaimset tervist. Selline stress on distress. Tavaliselt kasutataksegi stressi mõistena distressi. Stressist vabanemiseks tuleb osata ära tunda sümptomid, mis näitavad, et oleme stressiseisundis. Sümptom tuleb kiiresti ära tunda ja seostada stressiga, kui me tunneme ära stressi sümptomi siis teame, mida oma elus muuta. Iga tekkivat reaktsiooni ei tohi pidada stressisümptomiks, sest me kõik oleme erinevad ja reageerime asjadele erinevalt. See, mis ühele on stressisignaaliks, ei pruugi teisele olla
"I have one aim - the grotesque. If I am not grotesque, I am nothing." AUBREY BEARDSLEY 21.august 1872 16.märts 1898 Elulugu · Inglise graafik, raamatuillustraator ja kirjanik · Sündis alamklassi peres Brightonis · Hea kunstianne nii tal kui ta õel · 9-aastaselt jäi tuberkoloosi, millest ta ei saanudki lahti · 1885. aastal kirjutas ta koolinäidendi, mille nad teiste õpilastega koos ette kandsid · Samal ajal hakkasid ka tema tööd ilmuma koolilehes ja kooli raamatutes, pühendus kooliametniku tööle · Õega läksid külastama suure maalikunstniku Edward Burne-Jones'i stuudiot · Astus Westminsteri kunstikooli · Peale kooli lõpetamist alustas tööd täiskohaga illustraatorina ja töötas koos kirjanikuga Oscar Wilde · Ta sai Inglismaal kuulsaks ja teda kutsuti tööle illustraatoriks kunsti ja kirjanduse ajakirjale "The Yellow Book" · Töötas ka ajakirjale "The Savoy", illustreeris raamatut "T...
Food and other important things for life is cheaper than in Town, because it is really hard to find a job and almost impossible to spend money. People who live in the Country don't need to dress like pople in Town. In Town it is very important to look good and be well-established, specially in the downtown, but in the Country it doesn't matter what people wear. Although life in the Country is easier , it has its own negative sides like: unemployment, establishment will be closed, distress services are hardly available. Usually people prefer to live in the Town, because in the Country don't have job or it is dfficult to find it. Many schools, post offices and store will be closed, because there aren't enough people who will need it. If in the Country should be happen any emergency, it will takes time to deal the situation, which put people to worry. Life in Town is completely different. For example : huge shopping centres, better chance to get a job and crime
rahuldamise kindlustamine, enda ja oma isikuruumi kaitsmine, kontrolli tunne. Just viimast kasu peetakse tänapäeva ühiskonnas suhtlemisolukordades esineva agressiivsuse põhjuseks, sest kontrollitunde omamine võimaldab inimesel ennast turvalisemalt tunda. Samas negatiivseid tagajärgi on agressiivsuse korral oluliselt rohkem: hirm, vastuagressiooni provotseerimine, inimlikkuse kaotamine, teistest inimestest ja soojadest lähisuhetest võõrdumine, alaline distress ning sellest tulenev füüsilise ja vaimse tervise halvenemine. Lisaks sellele võib agressiivselt käitunud inimesel endal tekkida oma käitumise tõttu süü- või häbitunne. Kõige olulisem selles peatükkis minule on see, et olemas kolm viisi kuidas võib käituda ja erinevates tingimustes ja kui on kindlad vajadused võib käituda erinevalt mõnikord enesekehestav käitumine juba ei äita ja on vaja käituda natuke agressivselt , et näidata oma positsioone. Kasutatud allikad:
2. Küsimustikud 3. Eksperimendid Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine Prosotsiaalse käitumise areng Uurida võib kahte aspekti. Arenguline perspektiiv- IMIK Empaatilline distress- hakkab nutma, kui eakaaslane nutab, ei hakka nutma kui vanem laps nutab. SAGEDUS. Erinevad liigid maimikul: Empaatilline hoolitsus Jagamine Kaitse Aitamine (instrumentaalne, kaudne) Verbaalne sümpaatia Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine Mittetahtlik/ tahtlik empaatiline distress ja sümpaatiline distress Prosotsiaalne käitumine kainikueas Vaatluslik õppimine: praktiseerimine 4-7a spontaalse käitumisliigid kodus: abistamine, hoolitsemine, jagamine, afektsioon, kaitsmine Prosotsiaalse käitumise sagedus suureneb 2-4 aastani Lapsed hakkavad vanuse kasvades adekvaatsemalt eemotsioonide põhjusi defineerima:39-48k on 69-72% /// 62-74k on 83%
vererõhu tõusu. Stress on keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele ning valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutseda. Stressi tüüpe on mitut erinevat tüüpi: Eustress on positiivne närvisüsteemi pinge, mis võimaldab oma võimete kiiret rakendamist jõupingutuste sooritamiseks. Tõstab eneseusku ja aitab ennast ületada ja seega ka tulemusi parandada. Aitab inimestel kohaneda, areneda, muutuda. Distress on negatiivne närvisüsteemi pinge, mis on enamasti seotud ebapiisava eneseusuga ja hirmuga eelseisvate raskuste ületamatuse ees. Pikaajalise kestuse korral viib haigestumiseni. Nii on igati loomulik, et pingelises töösituatsioonis kogetakse stressi ning seeläbi suudetakse enda psüühilisi ja füüsilisi ressursse mobiliseerida ning töö tulemuslikult ära teha. Seda saab nimetada eustressiks. Kui stressi tekitav situatsioon kestab kaua ning ei võeta endale aega puhkuseks, siis
Emotsioonid Ärevus Ketlin Peterson 10.B klass Tallinna Reaalkool Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused, mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Kolm emotsiooni peamist omadust: · Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. · Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. · Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifilist...
Pshhopatoloogia- teadus,mis tegeleb pshika hiretega. Stress-organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna vi situatsiooni esitatud nudmistele. Spetsiifilised reaktsioonid-iseloomustavad ht konkreetset haigust ja on selle diagnoosi aluseks. Mittespetsiifilised reaktsioonid-on sarnased kigi haiguste ja kahjustuste korral, nende phjal ei saa haigusi eristada, vaid nad tekitavad lihtsalt haiguse. Eustress ehk hea stress-see mjub inimesele stimuleerivalt ja hlbustab tema kohanemist, selline tunne vib tulla ametikrgendustel, abiellumisel vi tunnustamisel. Distress ehk halb stress-selle tulemusena tekivad organismi elutegevuses hired ja kohandumisvime alaneb, raskematel juhtudel on tagajrjeks haigus. Lbiplemissndroom-tekib siis, kui inimene kogeb liiga tugevat survet ja samavrd pole tal kuigivrd phjust rahuloluks. Eriti mjutab see selliseid inimesi, kes on tl esialgu vga agarad ja innukad, tugevalt motiveeritud ja vibolla ka idealistli...
olukorraga) · Häire faas Inimene tajub ärevust, ta peab otsustama kas võidelda stressori vastu või põgenedaja loobuda. · Vastupanu faas Vastuseis stressori mõjule. · Kurnatuse faas Selleni jõutakse kui stressor mõjub pikemat aega. Inimene loobub stressoriga võitlemast. Positiivne pinge ehk eustress Mõjub inimeselestimuleerivalt ja hõlbustab kohanemist. (ametikõrgendus, abielu,tunnustused jne). Negatiivne pinge ehk distress Põhjustajad: ebasoodsad sündmused; tugevad ärritajad, mis kurnavad kohanemismehhanisme. Selle tulemusel tekivad organismi elutegevuses häired ja kohanemisvõime alaneb. Distress on see, mida inimesed tavaliselt stressi all silmas peavad. STRESSI PÕHJUSED Enamasti on stressi põhjusteks katastroofid, elusündmused ja töö. Kui katastroofi ajal toimub taluvuspiiri ületamine, kujuneb post-traumaatiline stress, mille sümptomiteks on:
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 1.1Eustress ja distress............................................................................................................. 3 1.2Depressioon .......................................................................................................................4 2. KOOLISTRESS......................................................................................................................5 2.1 Kooli vaimne keskkond........................................................................................
,,The Chocolate War" The book begins as Jerry Renault is being beaten at a football tryout. He takes a beating on the field, tackled and smashed over and over, but the coach is impressed by Jerry's will and asks him back the next day. It was important for Jerry to betray no sign of distress, because The Goober said that coach is testing Jerry and he is looking for guts. Walking home, he feels pain in his side and. Nauseated and weak, he manages to return to school. Obie hates Archie and hates what he does to people, but he is not strong enough to speak out against Archie. Perhaps he is afraid, and simply wants to avoid the fallout that would result if he defied Archie or voiced his opinions against him. Obie work after school is grocery stock clerk.
mõjub organismi hävitavalt. Stressihormoonid põhjustavad lihaspinge suurenemist, veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu. Negatiivne ja positiivne pinge · Eustress on positiivne närvisüsteemi pinge, mis võimaldab oma võimete kiiret rakendamist jõupingutuste sooritamiseks. Tõstab eneseusku ja aitab ennast ületada ja seega ka tulemusi parandada. Aitab inimestel kohaneda, areneda, muutuda. · Distress on negatiivne närvisüsteemi pinge, mis on enamasti seotud ebapiisava eneseusuga ja hirmuga eelseisvate raskuste ületamatuse ees. Pikaajalise kestuse korral viib haigestumiseni. Nii on igati loomulik, et pingelises töösituatsioonis kogetakse stressi ning seeläbi suudetakse enda psüühilisi ja füüsilisi ressursse mobiliseerida ning töö tulemuslikult ära teha. Seda saab nimetada eustressiks.
SISSEJUHATUS PSÜHHOLOOGIASSE 1.loeng 9. sept 2011 Talis Bachmann Materjalid ÕIS'is. Põhiraamat "Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine Psyhe + logos = PSÜHHOLOOGIA (hing) (õpetus)(hingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Mõiste esmakasutus: Philippe Melanchton 1540 Rudolph Goclenius 1590 Psüügika determinatsioon: · Ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) · Bioloogiliselt (aju!) Psüühilised nähtused: 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused 3 PSÜHHOLOOGIAT:: 1. EELTEADUSLIK (COMMON SENSE) käsikäes teaduslikud arusaamad psüühikast ja ka sellised, mis on inimeste mõtetes välja kujunenud ning tõele ei vasta. 2. FILOSOOFILINE - 3. TEADUSLIK (EKSPERIMENTAALNE) MEETODID · Eksperiment laboratoorne või loomulik · Vaatlus ekstrospektsioon või introspektsioon · Test · Küsitlus/anketeerimine · modelleerimine Tulemus võib muutuda keskkon...
Referaat Ärevushäired Tartu 2010 Sisukord: 1.Sümptomid.......................................................................................................... 2 2. Tekkepõhjused.................................................................................................... 4 3. Levimus ja Pärilikkus.......................................................................................... 5 4. Ravi.................................................................................................................... 7 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 8 1.Sümptomid Põhiliseks sümptomiks on muidugi püsiv ärevus ise. See tunne on pikaajaline, kuid sümptomite intensiivsus võib aastate ja erinevate eluperioodide jooksul vahelduda. Lisaks esineb ootusärevus, ärrituvus, rahutus, keskendumi...
i.e. distress-augmenting regulation (DAR). Using a 6-point rating scale ranging from Emotion regulation in relation.. 1 1 (almost never) to 6 (almost always), participants were asked to rate how often they use specific strategies (e.g. listen to cheerful music, go out with friends) to regulate their emotions. Higher scores mean higher HER, stronger buffering of emotions in EM, and higher distress augmenting regulation in DAR. 2.3 Physiological stress response measures. Participants collected their saliva by chewing plain (non-citric acid) cotton Salivettes and the samples (8 time points as described in section 2.4 on p 15) were frozen at 20oC prior to assaying for cortisol. Peripheral venous blood (2 ml anticoagulant with heparin) was obtained by a trained phlebotomist 10 min before the TSST and again 50 min after the TSST
nõudmistele. Stress on seotud kohanemisega. Stress pingeseisund, mis tekib siis, kui inimese võimalused ja keskkonna nõudmised ei ole tasakaalus. Stress ei ole alati halb. Mingil määral on stress vajalik, et inimene tunnetaks keskkonna nõudmisi ja oleks motiveeritud tegutsema. Halb on see, kui stress ületab optimaalse taseme, hakkabs egama inimese igapäevaelu ja ohustab tema tervist. Stressi põhjused: Stressi tekitajat nim stressoriks. Negatiivne pinge distress Positiivne pinge eustress Stressi võib tekitada: 1) Mingi ühekordne mõjutus - õnnetus (loodus- või liiklusünnetused, kuriteo ohvriks langemine jm) - raske haigestumine - elukoha muutus - töökoha kaotus - tõsine konflikt jm 2) Pidev mõjutus - pidevad halvad suhted kodus, tööl, koolis - kiusamine - halvad elutingimused - ebastabiilsus ühiskonnas - rahulolematus tööga
Tundub, et kõik on mõttetu. Tekib geneetiliselt või väliskeskkonna mõjul. Stressiteooria Hans Hugo Bruno Selye (1907-1982) avastas, et stress erineb teistest füüsilistest vastustest selle poolest, et stress on pidev olenemata, kas uudis, olukord või impulss on negatiivne või positiivne. Ta kirjeldas negatiivset stressi ehk distressi ja positiivset stressi ehk eustressi(eufooriline rõõmusolek). Eustress motiveerib edasi tegutsema, distress aga pärsib edasist edukust. Selye jõudis järeldusele, et organism reageerib igasugustele ärritustele kaht tüüpi reaktsioonidega spetsiifiliste ja üldstega. Spetsiifilised ehk eriomased on reaktsioonis, mida iseloomustavad üht kindlat haigust. Üldised reaktsioonid on sarnased kõigi haiguste ja kahjustuste korral. Stressi kulgemise kolm faasi: Häire faas: tajutakse ärevust, tuleks otsustada, kas võidalda stressori vastu või põgeneda.
Negatiivne stress gümnasisti elus Koostanud : Annika Valving Stress STRESS on organismi üldine pingeseisund, kus inimesel on raske toime tulla kogu teda puudutava informatsiooniga. Väike stress ei tee halba, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Stress Stress, mis oli vanemate inimeste haigus on juba ka noorte probleem. Selle kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda. Paljud täiskasvanud arvavad, et lapsepõlv ja noorukiiga on helge ja muredevaba aeg. Tegelikult tuleb noorel inimesel toime tulla mitmekordse koormusega: kasvamisega ning organismi küpsemisega, iseseisvumisega, oma tee leidmisega elus, isiklike suhetega, väsitava ja stressirohke koolieluga ning vanemate esitatud nõudmistega. Stressi tekkepõhjused Liiga palju õppida...
eesmärgile. Kirg võib kesta nii kogu elu kui ka lühikest aega. e) Ärevus on sarnane hirmule, aga tihti puudub täpne ja selge põhjus.Intensiivne ja häiriv seisund, tugevalt tajutav füüsilises kehas. Seisundit iseloomustab ebamäärane rahutus ja tunne, et võib juhtuda midagi "halba", võib seostuda psüühikahäiretega. f) Stress on oma olemuselt kohanemisreaktsioon, organismi vastus keskkonna nõudmistele. Eustress mõjub soodsalt ja toetab kohanemist. Distress takistab tegevust, mõjub negatiivselt enesetundele ja tervisele. 3. Põhiemotsioonid: Viha; rõõm; kurbus; hirm; üllatus; vastikus. 4. Temperamenditüübid: Sünnipärased iseloomuomadused tulenevad temperamenditüübist. Sangviinik - tugev, tasakaalustatud, liikuv ja ekstravertne. Sangviiniku tüüpi inimene on elav, seltsiv, leidlik, kohanev ja aktiivne (võib olla ühtlasi kärsitu ja pealiskaudne). Flegmaatik - pikaldane ja rahulik inimene.
kahel viisil: võimete kiiret kasutuselevõttu võimaldavate jõupingutuste kaudu või ebaterve enesepingestamise teel. Esimesel juhul on tegemist eneseusku tõstva ja tegevuse tulemuslikkust parandava eustressiga, teisel puhul aga füüsilisele ja vaimsele heaolutundele halvasti mõjuva distressiga. Nende eristamine pole tegelikus elus kaugeltki nii lihtne, kui tunduda võib ning pikk ja kõrge eustress mõjub nii mõnelegi kurnavalt. Eustress aitab kohaneda, areneda ja muutuda, distress viib halvimal juhul haigestumiseni. Stressi füüsilisteks sümptomiteks on pupillide laienemine, lihaste verevarustuse paranemine, hingamissageduse suurenemine, südame töö kiirenemine, higierituse ja adrenaliini tootmise rohkenemine. Stressi emotsionaalsete sümptomite hulka võivad muuhulgas kuuluda üldine ärrituvus, ägedad rahutushood, depressioon, huumorisoone kadumine, huvi puudumine oma välimuse, teiste inimeste ja
nõudmistele. Stress on seotud kohanemisega. Stress on pingeseisund, mis tekis siis, kui inimese võimalused ja keskkonna nõudmised ei ole tasakaalus. Stress ei ole alati halb. Mingil määral on stress vajalik, et inimene tunnetaks keskkonna nõudmisi ja oleks motiveeritud tegutsema. Halb on see, kui stress ületab optimaalse taseme, hakkab segama inimese igapäevaelu ja ohustab tema tervist. Stressi põhjused Stressi tekitajat nimetatakse stressoriks. Negatiivne pinge- distress Positiivne pinge- eustress Stressi võib tekitada: 1.mingi ühekordne mõjutus -raske haigestumine -elukoha muutus -töökoha kaotus -tõsine konflikt -õnnetus 2.Pidev mõjutus - pidevad halvad suhted kodus, tööl koolis -kiusamine -halvad elutungimused -ebastabiilsus ühiskonnas -rahulolematus tööga -teiste liiga suured ootused, nõudmised, nt tööl või koolis, kodus -rollikonfliktid Stressi võivad tekitada ka meeldivad sündmused, millega kaasnevad suured elumuutused ja
Konsensus mõlemad osapooled saavutavad üksmeele Probleemi lahendamine püütakse leida tegelikku, osapooli rahuldavat lahendust ja arutletakse erimeelsuste põhjuste üle 33. Mida nimetatakse stressiks? elusorganismi üldine kohanemisreaktsioon 34. Mis on eustressi ja distressi erinevus? Sõnastage näide. Hea stress ehk eustress positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes; stimuleeriva efektiga. Halb stress ehk distress negatiivne pingeseisund, mis tekib inimese jaoks ebasoodsates tingimustes ja toob kaasa inimeste töö- ja tegevusvõime ning üldise vastupanuvõime halvenemise. Nt on eustress siis, kui pead tegema mõnda esitlust või osaled kuskil lavastuses, see parandab produktiivsust ja loomingulisust. Distress võib olla nt siis, kui kolitakse uude riiki ning uue kultuuri ja keskkonnaga ei suudeta kohaneda. Eustress võib üle minna distressiks! 35. Millised on enamlevinud üldised stressorid?
MOTIVATSIOON Motus-liikumapanev jõud/tung/aje. Motivatsioon-vajadus või soov, mis on käitumise tõusujõuks ja suunab seda eesmärgi poole. ( vajadus-> paneb otsima parimaid lahendusi/võimalusi) Motivatsioon(asjaolude kogum)=motiiv(üks kindel asjaolu) Üldjuhul on kõikide motiivide tuvastamine raske, tuleks rääkida pigem motivatsioonist. (Enesetapp:bioloogil. tegurid, psühholoogil. tegurid, sotsiaalsed tegurid, kultuurilised tegurid) MOTIVATSIOONI TEKITAVAD VAJADUSED 1. Füsioloogilsed vajadused- oluline ellujäämise aspektis 2. Psühholoogilised vajadused- oluline psühholoogiline heaolu 3. Sotsiaalsed vajadused- seotud enese teostamisega antud kultuuris heakskiidetud moel( omandad kultuuriga, mis määrab, mida vajad alates riietest)(haridusest->ümbermaailmareisini) Kultuur määrab ka füsioloogilisi vajadusi( söömise, seksimise osas). Tõenäoliselt vaid hingamisvajadus pole kultuuriga seotud. AKTIVATSIOONITEOORIAD...
Ürgajal oli stress kui kaitsereaktsioon, mille abil suutsime kiiremini reageerida. Stressi tõttu läks verre adrenaliin ja nii said meie esivanemad rasketes olukordades ellu jääda. Lõpuks muutusime me superreageerijateks, me olime võimelised vahetult reageerima igale olukorrale, aga me ei suutnud (ega suuda paljud praegugi) kontrollida reageerimisviisi. See lõi omakorda hea keskkonna stressi tekkimisele meie kõigis eluvaldkondades, stress muutus osaks meie elust. Tänapäeval on saanud stressist üks raskemaid haiguste põhjustajaid. Stressist pole enam kasu, vaid rängalt kahju. Paljud võtavad stressi paratamatusena, millega tuleb õppida harjuma. Tavakeeles mõistetakse stressi närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ning võib tekitada ka kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemisek...
gives birth to one or two cub to raise, and this is a panda cubs. topic of ongoing research. · The father has no part in helping raise the cub. Vocalizations · Pandas can make 11 distinct vocalizations. This indicates highly evolved communications, which allow them to communicate with other pandas. Their vocalizations can convey many emotions including distress, pain or friendship. A bark is used to ward off an enemy. · Cubs make a very loud squeaky cry. Paws · The front paws of a panda are very different from other bears due to a special bone found in their wrists. The panda's sixth toe, an opposable thumb is used for grasping bamboo. The panda uses this bone in same way humans use their thumbs, mainly for grasping food. Sense of Smell · Pandas leave scent marks in their territories. The
· Kesknärvisüsteemi orgaanilise kahjustusega seotud probleemid · Alkoholi ja muude psüühikat mõjutavate ainete kasutamisega seotud probleemid · Isiksuse omadustega seotud probleemid · Emotsionaalsete seisunditega seotud probleemid · Psüühiliselt tervetel isikutel abitu seisundi tuvastamine Mis on psüühikahäire? · Mõiste ,,häire": kliiniliselt äratuntav sümptomite kogum või käitumine, millega enamasti kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone. · Psüühikahäire kehtivale rahvusvahelisele psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioonile vastav psüühiline seisund või käitumishäire. Psüühika- ja käitumishäired · Orgaanilised psüühikahäired · Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired · Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired · Meeleoluhäired' · Stressiga seotud häired
resource of the idle but jornalism can make gossip an industry. Its in peoples nature to satisfy ther curiosity with gossip about other people sexual relations in the news columns of the daily papers. Journalists are hired to present stories that news consumers want, and if they don't, their business may collapse. This has caused the necessity to protect men and women from the invasion to his or her privacy that can harm subject mentally and give distress, far greater than bodily injury. The solitude and privacy is more and more essential to the individual. They look into several case law about breach of trust, confidence and an implied contract. For example in the famous case of Prince Albert v. Strange, Queen Victoria and Prince Albert made sketches as a hobby and showed them to friends and gave them as presents. Strange had accsess to some of the sketches and used them for own porposes. The court held that this action is prohibited
rahuldamise kindlustamine, enda ja oma isikuruumi kaitsmine, kontrolli tunne. Just viimast kasu peetakse tänapäeva ühiskonnas suhtlemisolukordades esineva agressiivsuse põhjuseks, sest kontrollitunde omamine võimaldab inimesel ennast turvalisemalt tunda. Samas negatiivseid tagajärgi on agressiivsuse korral oluliselt rohkem: hirm, vastuagressiooni provotseerimine, inimlikkuse kaotamine, teistest inimestest ja soojadest lähisuhetest võõrdumine, alaline distress ning sellest tulenev füüsilise ja vaimse tervise halvenemine. Lisaks sellele võib agressiivselt käitunud inimesel endal tekkida oma käitumise tõttu süü- või häbitunne. 39. Kuidas käitub ja suhtleb „kehtestava stiiliga“ inimene? Sõnastage eluline/praktiline näide. Kehtestav käitumine jääb kahe eelneva käitumisstiili vahele, sest sellisel juhul on olulised nii inimese enda kui ka teiste inimeste mõtted, tunded ja vajadused. Käitumisega astub inimene
Psühholoogia. Suhtlemispsühholoogia. Suhtes tuleks küsida tagasisidet. Kui keegi kuulab, siis tuleks anda tagasisidet, kas sa said aru, mida sulle räägiti. Tihti suhtlemisel, ei ole huvi kuulata teist vaid ise rääkida. Suhe on protsess, kus on rohkelt võimalusi suhet parandada/rikkuda. Suhtlemiselt tuleb ennas ANALÜÜSIDA. Inimene mõtleb tihti asju juurde mida situatsioonis pole. Üks ja sama tegevus on erineva tähendusega sõltuvalt meie emotsioonist/arvamusest. ,,Attributions made by happy and unhappy couples." Brehm & Kassin Mõjutamine on efektiivne kui sa tead mis mõjub ja tunned inimest. Mõjutatakse ka emotsioone n.kompliment ja tihti pärast seda esitatakse palve. Sotsiaalse võrgustiku kaudu saadava toetuse tüübid: · Psühholoogiline · Informaatiline · Materiaalne Psühholoogiline Inimestel on vajadus kellegi eest hoolitseda. Et positiivse...
Rakvere Gümnaasium Aine: Organisatsioonikäitumine Eksam 17.mai (2 tundi) Klass: 11 (majandus) Eksamineerija : õp Arno Kaseniit Eksam koosneb kolmest osast: I mõisted , II olemus ja tunnused, III arutlus Eksamiks kordamise teemad/märksõnad/küsimused 1. **Organisatsioonikäitumise mõiste. 2. Organisatsiooni kui süsteem ja selle allsüsteemid. 3. Organisatsiooni liikmed kui sotsiaalne allsüsteem. 4. Organisatsiooni struktuur kui juhtiv allsüsteem. 5. Organisatsiooni tehnoloogia kui materiaalne allsüsteem. 6. Organisatsiooni väliskeskkond. 7. **Probleemid, millega orgkäitumine kui teadus tegeleb. 8. Organisatsioonilise käitumise kontseptsioonid. 9. Inimese loomuse kontseptsioon. 10. Organisatsiooni loomuse kontseptsioon 11. **Käitumise süsteem. Juhtkonna visioon ja eesmärgid. 12. Organisastiooni väärtushinnangud ja organisatsioonikultuur. 13. Organisatsio...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Astrid Helvik Stress Juhendaja: Mare kiis Tallinn 2013 Sissejuhatus Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. Stressi korral häirub hormonaalne tasakaal ning vallanduvad stressihormoonid, mis avaldavad negatiivset mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem südame- vereringesüsteemile. Stressihormoonid põhjustavad lihaspinge suurenemist, veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu. Mõnedes tingimustes on stress hea ja normaalne nähtus, mis tagab eduka toimimise ja ellujäämise, kuid pikaajaline stress mõjub organismile hävitavalt ja kurnavalt. Stress tekib organismi jaoks äärmuslikes tingimustes, milleks võivad olla nii pingeline elukeskkond kui ka üksindus, liialt raske vaimne või füüsiline töö, tavapärase elurutiini ootamatu muutus, iseen...
eest, varsti saame selle ise tagasi ning meie kõigi stress on vähenenud. Stress muutub haiguslikuks siis, kui ta on pikaaegne. Lühiaegne stress pole midagi hullu. Aga haiguslik on ta juba siis, kui teda võiks nimetada depressiooniks. See tähendab, et ma ei taha midagi teha, mind ei huvita mitte miski, mu liigutused on ka aeglased-uimased, ma ei söö, ei maga. Tegelikult on stressil kaks poolt - on hea stress ehk eustress ja halb stress ehk distress. Hea stress viib edasi ja aitab meis leida jõudu ning oskust nendes olukordades õppida ja nendega kohaneda. Halb stress aga tekitab meil sellise pinge, et me ei õpi sealt mitte midagi. Viib meid raskesse, võib-olla isegi haiguslikku seisundisse. Stressist või lausa sügavast depressioonist on võimalik välja tulla. Ja kõige tähtsam on selle puhul, et ennast ise aitad ning tead, et ei ole siin maailmas üksinda. Kui stress
ja lapsed, tervis, isiksus, töösse suhtumine, töövälised kohustused, vaba aeg, füüsiline aktiivsus, uni NB! Palju vastuolulisi andmeid Tööga seotud tegurid töö omadused (nõuded ja kontroll), tööaeg, füüsiline keskkond, tööga rahulolu Väsimuse tagajärjed Soorituse langus Õnnetuste risk Elukvaliteedi langus Haigestumised STRESS Stressi tekkimine Stress on kohanemisreaktsioon Stressivaba seisund on surm Distress Eustress Neustress Igavus kohanemine pingutus pinge distress stressoriga kurnatus Stressi tekkimine (2) Füsioloogiline ja psühholoogiline stress Organismi kurnatus Emotsionaalne kurnatus W. Shakespeare: Asjad pole iseenesest head või halvad, me mõtleme need headeks või halbadeks Individuaalsed erinevused R.W. Emerson: Me läheme keema erinevatel temperatuuridel Situatsioonide erinev hindame Kompetentsuse tunne Sündmuste ennustatavus
Tuleb kõrvaldada põhjus nagu kehalisel haiguselgi. 5. Psühholoogiline mudel- häire põhjus on psühholoogiline- psühhogeenia. Raviks: ärarääkimine, katarsis, hüpnoos, teadvustamine. 6. Sotsiaalne mudel- häire on normaalne reaktsioon ebanormaalsele ühiskonnale. Ravida tuleb mitte inimest vaid haiget ühiskonda. Häire on termin, mida kasutatakse selleks, et viidata kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega enamasti kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone. Sümptom on: ühe psüühilise funktsiooni üksik hälve, patsiendi üksik kaebus, haiguse vaadeldav füsioloogiline või psühholoogiline ilming. Sündroom on sümptomite patogeneetiliselt seotud kompleks, sümptomkompleks, häire märkide ja sümptomite muster, märgid ja sümptomid mis kalduvad koos esinema. Etioloogia on õpetus haiguse tekkepõhjustest. Patogenees on õpetus haiguse kujunemise mehhanismidest. II. Ülevaade psüühikahäiretest
Juhtimise alused eksamiks Sissejuhatus Homo oeconomicus inimene, kes tegutseb alati majandusliku otstarbekusest lähtudes Organisatsioon ühise eesmärgiga inimrühm Juhtimise ülesanded: o Planeerimine määratakse kindlaks organisatsiooni tegevussuunad ja püstitatakse eesmärgid o Organiseerimine määratakse planeerimisel fikseeritud eesmärkide saavutamise teed o Eestvedamine töötajate motiveerimine, et koos pingutada organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks o Kontrollimine standardite kehtestamine, tulemuste hindamine standarditele vastavalt Juhtimine ressursside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks Juhid jagunevad juhtimistasandite järgi: o Tippjuhid firma tegevuse üldine suunamine ja kooskõlastamine (organiseerimine) o Keskastmejuhid strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamine ja tulemuste kokkuvõtmine ( eestvedam...
Sõltuvuskäitumine Sõltuvuskäitumine - käitumine, mida iseloomustab mingi tegevuse, aine, eesmärgi või suhete muutumine inimese elu peaeesmärgiks nii, et inimene taandub teistest tegevustest ja/või hakkab see füüsiliselt, mentaalselt või sotsiaalselt kahjustama inimest või teisi tema ümber. Sõltuvus hakkab sellest hetkest, kui see segab igapäevast elutegevust. Behavioral addiction (APA): A repeated behavioral leading to significant harm or distress. The behavioral is not reduced by the person and persists over a significant amount of time. ● Tekkimine - vastav käitumine muutub peamiseks ja kõige olulisemaks tegevuseks igapäevaelus ning domineerib mõtlemises, tunnetes ja käitumises. ● Meeleolu muutused - käitumise emotsionaalne mõjutamine, mis on inimese üle võimu võtnud. See on seotud suureneva kiirustamisega või tuimestamise või rahustava “põgenemisega”, mida need käitumised pakuvad
Kui inimestele on osaks saanud pikaajaline stress, ilma et nad sellest aru saaks, võib tasakaalu kallutamiseks vaja minna ainult suhteliselt tühist vahejuhtumit, mis võib lõppeda dramaatilise stressireaktsiooniga. Stress sarnaneb veidi ummistunud heitveetorudele üks ainus üleliigne tilk ja kogu süsteem võib üle ujutatud olla. ( Brenda O'Hanlon ,,Stress" Kirjastus Tänapäev 2000 lk 5, 12 ) Eristatakse ka eustressi ja distressi. Negatiivne stress ehk distress ilmneb olukordades, mida tajutakse ähvardavate, häirivate või ärevust tekitavatena. See on seisund, milles organismile esitatud nõudmised ei ole tasakaalus tema toimetuleku võimega. Kui inimene ei saa end taastada ja õigeaegselt puhkust või pole puhkuse kestus olnud piisav jõuvarude taastamiseks, võib distress tekitada nii vaimse kui ka füüsilise kurnatusseisundi. Eesti juhid on stressialastel koolitustel nimetanud oma sagedamate distressi põhjustena ebapiisavat
Stress kui stiimulit ja reaktsiooni hõlmav protsess; kui spetsiifilist ja mittespetsiifilist reaktsiooni ohule. Stress kui evolutsiooniline nähtus: mida paremini hakkama saad, seda tugevam oled. Stress on negatiivne emotsionaalne kohemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud kas stressi olukorra muutmisele või selle mõjuga kohanemisele (Baum, 1990). Eustress hea stress. Nt armumine. Distress negatiivne stress. Nt elukoha vahetus. Stressorid on stressi tekitavad sündmused, asjaolud. Samas tuleb mõista, et kõik stressorid ei ole universaalsed, et üks asi ei pruugi kõigile stressi tekitada, nt müra: kes on harjunud valjut muusikat kuulama, kes mitte. Stressorid on: keskkondlikud (nt müra), sotsiaalsed (nt suhtluse üleküllus või puudus), füüsilised ja psühholoogilised (vigastused sportlastel, eksamipalavik), kognitiivsed.
võimete kiiret kasutuselevõttu võimaldavate jõupingutuste kaudu või ebaterve enesepingestamise teel. Esimesel juhul on tegemist eneseusku tõstva ja tegevuse tulemuslikkust parandava eustressiga, teisel puhul aga füüsilisele ja vaimsele heaolutundele halvasti mõjuva distressiga. Nende eristamine pole tegelikus elus kaugeltki nii lihtne, kui tunduda võib ning pikk ja kõrge eustress mõjub nii mõnelegi kurnavalt. Eustress aitab kohaneda, areneda ja muutuda, distress viib halvimal juhul haigestumiseni. (Kaps) 5 2 KOOLISTRESS Õpilastel on stress põhiliselt koolist - on liiga palju õppida, aega pole, pikad õppepäevad, halvad hinded jne. Koolitöödest on õpilaste jaoks olulisemateks stressoriteks kontrolltööd, arvestused, eksamid ja kodused tööd. On ka palju teisi katsumusi, mis võivad noort tabada, näiteks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
