Fourth level parema kahepoole tööd Fifth level Sagarad reguleerivad organismi põhilisi funktsioone Suuraju koosneb kahest suuraju poolkerast poolkerad on ühendatud mõhnkehaga SAGARAD OTSMIKUSAGAR KIIRUSAGAR KUKLASAGAR OIMUSAGAR otsmikusagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine Suuraju poolkerad koosnevad hall ja valgeainest Click to edit Master text styles Second level
(ööpäevarütm). Suuraju koosneb kurrulistest poolkeradest. Väikeaju vastutab liigutuste täpsuse, peenregulatsiooni, koordinatsiooni, tasakaalu ja liigutuste koordinatsiooni eest Hallaine kesknrs materjal, mille moodustavad närvirakkude kehad aju koore peal Valgeaine kesknrs materjal, mis koosneb närvirakkude järketest aju sees Suuraju osad Otsmikusagar reguleerib kõne, mõtteid, tundmusi, mõjutab isiksust ja teadvust Oimusagar spetsialiseerunud helide identifitseerimisele ja tõlgendamisele, oluline roll mälu kujundamisel, otsib ja korrastab oimusagarasse kogunenud info. Kiirusagar töötleb organismist tulevaid puute-, soojus-, surve- ja valuärritustele. Kuklasagar võtab vastu ja töötleb nägemismeele abil kogutud infot. (vastused: 1. Seljaaju; 2. Piklikaju; 3. Ajusild; 4. Keskaju;(2-4. Ajutüvi) 5. Vaheaju; 6. Ajuripats; 7. Hüpotalamus; 8. Väikeaju; 9
b. Keskaju vastutab keskaju lihaste pingeseisungi ehk toonuse säilimise eest, edastab infot c. Vaheaju ainevahetus, paljunemine, eritamine, reguleerib kehatemperatuuri d. Piklikaju juhib hingamist ja südametegevust e. Suuraju kuulmine, haistmine, kõnelemine, maitsmine, nägemine, mõtlemine, liigutused ja tundlikus 13. Kirjelda otsaju (suuraju) ehitust. a. Kuklasagar b. Oimusagar c. Kiirusagar d. Laubasagar Koosneb: 2-st poolkerast Vasak poolkera: parema kehapoole tegevust (loogilusus) Parem poolkera: vasaku kehapoole tegevus (loomingulisus) Sees paikeb: valgeaine Väliskihi moodustab: hallaine Ajukoor on: kurruline ja vaoline 14. Millised tähtsamad keskused millises suuraju osas paiknevad? a. Kuklasagar nägemiskeskus b. Oimusagar kuulmiskaskus, haistmiskeskus, maitsmiskeskus c
eelmiste kogemustega · Ajukoor kolmas aju kiht. Mõtlev aju, mida saame ise reguleerida Otsmikusagar mõtlemise ja käitumise planeerimine ja reguleerimine. Liigutuste algatamine, Broca kõnekeskus (vasak poolkera) Kiirusagar aistingute ja tajude moodustamine. Jälgib infot objektide ruumilise asetuse ja kehaasendite kohta. Ruumi taju, liigutuste õige järjekord. Kuklasagar nägemisinformatsiooni töötlemine. Oimusagar kuulmissignaalide töötlemine Väikeaju koordineerib lihaste tegevust ja tasakaalu hoidmist. 5. 4 ajusagarat ja nende funktsioonid Vt küsimus 4. (otsmikusagar, kiirusagar, kuklasagar, oimusagar) 6. Ajupoolkerad. Mõhnkeha, kontralateraalne paigutus Ajupoolkerad teevad tihedalt koostööd. Ajukoore poolkerades on sensoorsete ja motoorsetel funktsioonidel kontralateraalne paigutus st et ajus nii tundlikkus kui motoorika projekteerub vasakusse ajupoolde
Suuraju koor ehk hallaine Valgeaine Suuraju poolkerad on ühendatud mõhnkehaga Suuraju poolkerad Parem ajupoolkera Ajukelme Vasak ajupoolkera Tsentraalvagu Ajusagarad · OTSMIKUSAGAR KIIRUSAGAR KUKLASAGAR OIMUSAGAR Ajukoor e. neokorteks · Suuraju sagarad on seotud järgmiste põhiliste funktsioonide reguleerimisega: · Otsmikusagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine · Kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine · Oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine · Kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine.
Kuulamisaisting Haistmisaisting Maitsmisaisting Kompimisaisting · AISTINGUTE OMADUSED : Adaptatsioon- ärritajaga kohanemine Kompensatsioon- ühe aistingu liigi korvamine või asendamine teisega Suuraju poolkerade koore ehitus · Suuraju koor on ca 3 mm ja ta sisaldab 10-14 miljardit närvirakku · Suuraju jagatakse ajusagarateks: otsmikusagar, kiirusagar, oimusagar,kuulmissagar Otsmikusagar- seotud liigutuste planeerimise,teostamise ja kontrollimisega Kiirusagar-seotud naha- ja lihastalitusega Oimusagar- seotud kuulmisega Kuklasagar- seotud nägemisega · Ajusagareid nimetatakse nende peal asuvat kojuluude järgi Ajukoore funktsionaalsed väljad · Sensoorsed väljad- hõlmavad kuulmiskeskust oimusagaras, nägemiskeskust kuklasagaras, ning puutetundlikuse keskust otsmiku- ja kiirusagara piiril. Neile
õppimisest. Tema uurimismeetodid olid pisut robustsevõitu, seetõttu need ei õnnestunud. Siiski ta järeldas: *ekvipotentsiaalsus-iga ajukoore osa võib teist asendada *mass action- ajukoor töötab kui tervik ja mida rohkem, seda parem. Oimusagara ühes piirkonnas tekib elektriline aktiivsus, mis kandub üle teisele poole üle oimusagarasse, mis tekitab krampe. Et neist lahti saada, siis mõhnkeha(mis asub oimusagarate vahel) tuleb osaliselt läbi lõigata või oimusagar eemaldada. H.M-kui ta vahepeal kolis, siis ta ei leidnud uut koduteed enam üles, kuna ei suutnud uusi mälujälgesid talletada. Samas intelligentsus jäi samaks ja metafoore tajus ka. Hanoi puzzle korral H.M mäletas seda nõksu, kuidas seda testi teha uuesti ja kiiremini, jäi talle mällu alles see motoorne oskus (aina harjutades, umbes kolmandal korral inimesed juba oskavad seda lahendada). Põhimõtteliselt mälukaotust on kogenud kõik inimesed, nt need asjad, mis on juhtunud
Tagaaju koordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus. Keskajus asub automaatsete liigutuste keskus. Vaheajus paikneb koorealune tundlikkuskeskus, seega saadetakse kogu informatsioon ajukoorde. Hüpotalamus kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset närvisüsteemi. Otsaaju katvas ajukoores toimub kõrgem närvitalitlus. Ajukoores on 4 sagarat: otsimikusagar (seotud liigutuste planeerimise, teostamise ja kontrollimisega), kiirusagar (seotud naha- ja lihastundlikusega), oimusagar (seotud kuulmisega), kuklasagar (seotud nägemisega). Ajukoor jaotatakse ka väljadeks: Motoorsed väljad käsklused lähevad lihastesse. Sensoorsed väljad hõlmavad kuulmiskeskust, nägemiskeskust ja puutetundlikuse keskust. Assitsiatsiatiivsed väljad on seotud kõrgemate psüühiliste protsessidega. Aju seos refleksidega: aju töötab reflektoorselt. Erutus reaktsiooni vallandav protsess. Pidurdus aga peatab reaktsiooni.
Sarkomeer lüheneb, ei muutu, pikeneb,… Ca liikumine lihase tööl? Sarkoplasmast sarkoplasmaatilisse retiikulumi, sarkoplasmaatilisest retiikulumist sarkoplasmasse, Mis vererakud tagavad immuunsuse? leukotsüüdid Suured motoorsed ühikud rakenduvad lihastööl? Koheselt, suurel lihaspingutusel, enne aeglasi, peale aeglasi koostöös Mis reguleerib teiste endokriinnäärmete tööd? hüpofüüs, eessagar, kesksagar, tagasagar Kuulmiskeskus? Otsmikusagaras, kuklasagaras,kiirusagar ,oimusagar Neerus üleminek juhadele? Karikas, vaagen, ..., … Kilpnäärme H?türoksiin, trijoodtüroniin, kaltsitoniin, parathormoon Veres glükoosi vaja peamiselt? Erütrotsüütidele, lihasele, leukotsüütidele, … Hingamissagedus treenimatul rahulolekus? 6-8, 12-16, 20-26, … O2 puudus treenimatul? Tõstab pulssi, südame löögi tugevust,…,… Hingamiskeskuse töö intensiivistub? O2 vähenemisel, Co2 kontsentratsiooni suurenemisel,…,… 1g hemoglobiini seob O2? 1,39 ml , 20, 22 mooli, …
Võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud , u 120 mlm kokku .Kepikesi on vaja hämaras nägemiseks , kolvikesi valguste nägemiseks .Kollaatähn võrkkesta keskosa( kõige tundlikum valguse suhtes ). Pimetähn võrkkestas asuv punkt , mis on valgustundlikuseta ja mille juurest väljub nägemisnärv .John Dalton (1766-1844) avastas daltanismi , mis on nähtus , kus inimene ei suuuda eritsada mingeid kindalid värve teisest (nt: puasta värvi rohelisel taustal). Oimusagar peaajupunkt kus lkujunevad lõplikult vlja lõhna kui ka maitseaisting .Maitsmine 4 keeleeripiirkonda , mis kõik on jaotatud keelele eraldis osadeks : magus , hapu , kibe/mõru , soolane . Aistingute seaduspärasused : 1)Kompensatsioon (korvamine teisega ) on ühe aistingu liigi nõrkuse või puudumise korral arenevad teised paremini välja. 2) Adaptatsioon ehk ärritajaga kohanemine :on tundlikkuse muutumine ärritaja toimel 3) Sünesteesia (uute teke ) ühele meeleelundile
Piklikaju reguleerib ja juhib paljusid tahtele allumatuid tegevusi. Keskaju on suhteliselt väike ja asub teiste ajuosade all. Selle ajuosa ülesandeks on vahendada närviimpulsside liikumist peaajust seljaajju ning ka vastupidi. Lisaks tagavad keskajust tulenevad närviimpulsid lihaste pingeseisundi ehk toonuse. Vaheaju etendab olulist rolli ainevahetuse reguleerimises, samuti mõningate teiste füsioloogiliste protsesside kooskõlastamises. Oimusagar on ajukoore osa, mis tegeleb põhiliselt kuulmise ja mälestuste moodustamisega. Kiirusagar vastutab objektide ruumilise asetuse ja liigutuste kooskõlastamise eest. Ühtlasi hoolitseb see liigutuste õige järjekorra eest ning võimaldab samaaegselt mitme asjaga tegeleda. Seljaaju ülesanneteks on närvikeskuste abil reguleerida liikumisaparaadi, kusemise, roojamise ja vereringe reflektoorset funktsioneerimist ja juhteteede abil närviimpulsside vahendamine peaajju
KESKUSED); VAHEAJU (KOOREALUNE TUNDLIKKUSKESKUS; NÄÄRMETE TÖÖ; NAUDINGUD; HÜPOTALAMUS: KONTROLLIB SISENÕRESÜSTEEMI JA AUTONOOMSET NÄRVISÜSTEEMI); OTSAJU (VÕIMALDAB KÕRGEMAL NÄRVITALITLUSEL TEKKIDA). AJUKOOR KÕRGEM NÄRVITALITLUS E. TEADVUSE, MÕTLEMISE, AISTINGUTE JA TAJUDE, MÄLU JA ÕPPIMISEGA SEOTUD PROTSESSID. AJUSAGARAD OTSMIKUSAGAR: LIIGUTUSTE PLANEERIMINE, TEOSTAMINE, KONTROLLIMINE; OIMUSAGAR: KUULMINE; KIIRUSAGAR: NAHA- JA LIHASTUNDLIKKUS; KUKLASAGAR: NÄGEMINE. REFLEKSID TINGITUD REFLEKSID: KUJUNEVAD ELU JOOKSUL (TEADMISED, OSKUSED, HARJUMUSED, KOMBED); TINGIMATUD REFLEKSID: KAASASÜNDINUD (NEELAMISREFLEKS, AEVASTAMINE); ERUTUS: REAKTSIOONI VALLANDAV NÄRVIPROTSESS; PIDURDUS: REAKTSIOONI PEATAV NÄRVIPROTSESS. AJUPOOLKERADE ASÜMMEETRIA VASAKUS POOLEKRAS TOIMUB
ning on oluline töömälu funktsiooni kandja. parietaal- ehk kiirusagar asub kuklasagara ja tsentraalvao (keskvao) vahel.Vahetult tsentraalvao taga asuvat ajukoore osa nimetatakse posttsentraalkääruks. See on esmane somatosensoorne ajukoor, kuhu jõuavad kõik signaalid erinevate kehapiirkondade puudutamise kohta ning info lihastest ja liigestelt. Kiirusagar jälgib kogu infot silma, pea ja kehaasendite kohta ning edastab selle liigutusi kontrollivatele ajupiirkondadele. temporaal- ehk oimusagar on külgmine osa kummastki aju poolkerast ja kujutab endast primaarset kuulmissignaalide töötlemise piirkonda. Vasakpoolne oimusagar on enamuse inimeste jaoks suulise kõne mõistmise keskus. Oimusagara kasvaja põhjustab keerukaid helilis-visuaalseid hallutsinatsioone, psuhhiaatriliste patsientide hallutsinatsioonide käigus on ajupiltidelt näha oimusagara ulatuslik aktivatsioon. oktsipitaal- ehk kuklasagar asub ajukoore tagaosas ning koondab endasse sisendi
tegevust. Vasak aju pool juhib parema kehapoole tegevust ja parem aju pool vasaku kehapoole tegevust. Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvikiudude omavaheline ristumine. Enamasti on juhtivaks vasak ajupoolkera ja seetõttu on enamasti inimesed paremakäelised. PEAAJU SUURAJU kuklasagar q Ajutüvi kiirusagar § Piklikaju laubasagar § Keskaju § Vaheaju oimusagar q Väikeaju VAHEAJU q Suuraju VÄIKEAJU KESKAJU PIKLIKAJU PEAAJU Piklikaju: q Reguleerib tahtele allumatuid tegevusi (hingamine, südametegevus). q Tugimotoorika üks keskusi, mis võtab osa lihaste toonuse ja kehahoiaku regulatsioonist. q Refleksikeskused: § Seedetalitlus § Hingamine
keelatud. Näiteks kokaiin, LSD, heroiin, marihuaana jne. 20) Aistingute liigid ja tekkimine Aistingud Äriitaja e. stiimul Retseptori Aistingu tekkimine ajus paiknemine Nägemine Valguslained Silma võrkkestas Kuklasagar Retseptorite tüüp: kolvikesed ja kepikesed. Kuulmine Helilained, võnked inimesel 16- Sisekõrvas, teos Oimusagar 20000 Hz (tigu) Retseptorite tüüp: heliretseptorid Haistmine Keemilist ühendite molekulide Nina limaskestas Oimusagar lenduvad aine osakesed Retseptorite tüüp: haistmismeele tunderakud Maitsmine Keemilist ühendite molekulid Keele eri Oimusagar (lahustuvad süljes) piirkondades
OTSMIKUSA iseenda kehast, GAR seljaajust tuleva Kognitiivsed info vastuvõtmine funktsioonid, ja töötlus refleksid, ohutunde käitumine, KUKLASAG infotöötus AR Nägemise teel saadud OIMUSAGAR info Kuulmise teel saadud info vastuvõtmi sidumine Wernicke ja ne ja töötus motoorsete piirkonnaga Ajukoore funktsionaalsed väljad • Motoorsed väljad – käsklused lihastesse (tahtelised liigutused). Mida peenemad liigutused, seda suurem esindatus ajukoores (nt kahjustuse puhul ei saa teha kirjutamiseks vajalikke liigutusi) • Sensoorsed väljad – meeltelt saadud informatsioon
Teaduslik psühholoogia annab tõsikindla teadmise, mis võimaldab usaldusväärset prognoosi. Psühholoogia: Loogika Küberneetika Füüsika Semiootika Lingvistika Pedagoogika Sotsioloogia Antropoloogia Esteetika Geneetika Psühhiaatria Bioloogia Neuroteadused Matemaatika Filosoofia (neuro)füsioloogia TEINE LOENG 23. september 2011 Aju ja selle erinevate osade funktsioonid. Otsmikusagar, kiirusagar, kuklasagar, oimusagar, väikeaju, ajukoor parem poolkera- loometegevus Neuromediaatorid Atsetüülkoliin + (aktivatsioon, tähelepanu, lihaskontraktsioonid, viha, seks, agressiivsus) Dopamiin (liigutuste kontroll, asendid, meeleolu, positiivsed kinnitused, sõltuvussuhted) GABA / gamma-amino-võihape/ - (motoorika kontroll, nägemine, ärevuse regulatsioon, korteks!) Glutamaat + (õppimine, mälu) Norepinefriin (tähelepanelikkus, emotsioonid, uni, õppimine, meeleolu)
visuaalne paigutus ruumis) Ladus afaasia( Wernicke piirkond) Otsmiku e frontaalsagar -Primaarne motoorne korteks -Premotoorne korteks -Prefrontaalkorteks Broca piirkonna afaasia motoorse kõne häire Apraksia ei suuda sujuvalt teha liigutusi A Luria funktsionaalsed blokid: - Ajukoore toonuse tagamine Retikulaarformatsioon, hüpotalamus, limbiline süsteem -Info vastuvõtt, töötlus ja säilitamine Kukla-, kiiru- ja oimusagar - Tegevuse programmeerimine, reguleerimine ja kontroll Otsmikusagar Frenoloogia: F. J. Gall (1758-1828) Aju ehituskiviks on närvirakk ehk neuron Jan E. Purkinje 1837 -motoorne -sensoorne -interneuron(ühendavad ajus erinevaid ajupiirkondi) Virgatsaineid -Atsetüülkoliin (ACh) motoorse neuroni ja lihaskiu vahel, õppimine, mälu, ärkvelolek -Dopamiin (DA) motiveeritus, edasipüüdlikkus, skisofreenia, parkinsonism, uudishimu
Peaaju : otsaju ehk suuraju mõtlemine, õppimine. Koorega on seotud teadvus, mõtlemine, õpivõime, mälu, meeleelundite talitlus.. o otsmikusagar - tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine o kiirusagar puute-, soojus-, valuärritused o kuklasagar visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. o oimusagar - lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine Vaheaju ainevahetus, kehatemp., homöostaas, öö ja päeva rütm (hüpotalamus ja ajuripats) Keskaju lihase pingeseisundi säilitamine, juhib automaatseid liigutusi Väikeaju lihaste koostöö, tasakaal Piklikaju hingamiselundite, südametöö reguleerimine. Reflektoorsed
ärritaja paiknemine ajus Kolvikesed, Valguslained Kuulmine kepikesed silma kuklasagar 380-750 nm võrkkestas Helivõnked Nägemine Sisekõrv, tigu Oimusagar 16-20000 Hz Lendavad Haistmine Ninaõõne limaskest Oimusagar aineosakesed Keemiliste Maitsmine Keele eri piirkonnad Oimusagar molekulide ühendid Kompimine ehk Nahk, lihased, Otsmiku- ja Puudutused
on sellised, kus on vähem kui kuus, need on heterotüüpsed. Need kus on kuus homotüüpsed, need on seotud vaimsete ja psüühiliste protsessidea (2,3,4). Economo rühm üks on põhiliselt liigutusi kordineeriv koor, sellel väljal ei ole kranuloos rakkude kihti. 5 rühm on iseloomulik tundlikkust vastu võtvale koorele (puutetundlikkust, sensoorne koor). Peaajukoor jaotatakse nelja suuremasse ossa, mida kutsutakse sagarateks. Otsmikusagar, kiirusagar, kuklasagar ja oimusagar. Väiksemad moodustised on ajus sammuti olemas ja neid kutsutakse aju käärudeks., sulkused eristavad neid üksteisest. Ajukoore seosed võivad olla allapoole jäävate ajuosadega ja võivad olla vastaspoolkeral samade osadega. On kolme liiki seoseid: 1. projektsiooni teed, need seovad peaaju kooreosi allapoole jäävate ajuosadega, enamus samal poolel olevate ajuosadega. 2. assotsiatiivsed teed lähevad sama poolkera poole teistele aladele 3
keha asendi ja liikumisega Vestibulaarkortikaalne võrgustik info edastamiseks ajukoorde Aju lateraliseeritud funktsioon lateraliseeritud on informatsiooni töötlemise viis holistlik (parem) vs analüütilinejärjestav (vasak Aju jagunemine 6/8 kihiks Suurem osa ajukoorest jaotub 6ks kihiks vastavalt nendes esinevate neuronite ja neuroniühenduste tüüpidele Kus paiknevad mingid keskused Kuulmine oimusagar Tasakaal väikeaju Nägemine kuklasagar Haistmine aju mediaalsel poolel poolkerade vahel Maitsmine kiirusagar Keel on sümbolite süsteem koos sümbolitega manipuleerimise reeglitega (grammatika). Mida kõrgemal on seljaaju vigastus seda vähem infot jõuab ajju. Vist ka variantidega, et millise vigastuse korral on kahju kõige suurem (nimmepiirkonnas, seljapiirkonnast, ristluu..jne Sümbol on asi, mis
limaskestale tekkinud hematoomist, tursest või haistmisepiteeli otsesest vigastumisest, samuti ninaluu murrust või traumajärgsest ninakõrvalurkepõletikust, Takistatud on õhuvool ninas ja sellega seoses lõhnamolekulide sattumine haistmisepiteelile. Haistmisrakkude aksonid võivad peatrauma korral kergesti rebeneda. Kui ajuverejooks satub haistmisega seotud ajupiirkondadesse (nt mandelkeha, oimusagar, otsmikusagar) > traumajärgne anosmia. Lõhnataju äkiline kadumine trauma korral > haistmisnärvi kahjustus. Nina ja -kõrvalurgete haigused Ninapolüübid, sinusiit ja allergiline riniit > enamasti anosmia Põhjuseks õhuvoolu takistatus Kirurgilised protseduurid (nt polüüpide eemaldamine) ja ravimid (lokaalse või süsteemse toimega kortikosteroidid) parandavad haistmisvõimet, kuid ei taasta seda sageli täies ulatuses.
45-50 % Keemiline soojusregulatsioon? Hormoonid Välisõhus suurem temp kui organismis, kuidas reg? Higistamine Isomeerilisel lihaskontraktsioonil? ei muutu Ca liikumine lihase tööl? sarkoplasmaatilisest retiikulumist sakoplasmasse, Mis vererakud tagavad immuunsuse? Leukotsüüdid Suured motoorsed ühikud rakenduvad lihastööl? Koheselt, suurel lihaspingutusel, enne aeglasi, peale aeglasi koostöös Mis reguleerib teiste endokriinnäärmete tööd? hüpofüüs, Kuulmiskeskus? oimusagar Neerus üleminek juhadele? neeruvaagen Kilpnäärme hormoon? türoksiin, Veres glükoosi vaja peamiselt Erütrotsüütidele Hingamissagedus treenimatul rahulolekus? 12-16 O2 puudus treenimatul? Tõstab pulssi Hingamiskeskuse töö intensiivistub? Co2 kontsentratsiooni suurenemisel 1g hemoglobiini seob O2 1,38 ml erutuse juhtivus kiirus närvi-lihas sünapsis on? Suurem kui lihasrakus mis annab täielikul oksüdatsioonil enim energiat? Lipiid hüpoglükeemia?
reguleerib kõne, mõtteid, kiirusagar otsmikusagar tundmusi, mõjutab isiksust ja teadvust OIMUSAGARA koor helide identifitseerimine ja tõlgendamine. Tähtis roll mälu kujunemisel (korrastab ja otsib salvestunud infot) KIIRUSAGARA koor töötleb puute-, soojus-, surve- ja valuärritusi KUKLASAGARA koor võtab vastu ja töötleb visuaalset informatsiooni oimusagar kuklasagar Ülekandeainet sisaldavad Pre- põiekesed sünaptiline membraan Postsünaptiline membraan Sünaptiline pilu ioonkanalid INFORMATSIOONI TÖÖTLEMINE KESKNÄRVISÜSTEEMIS RETSEPTORITELT SAADUD INFO LIIGUB KESKNÄRVISÜSTEEMI (info kogumine) AJUS VÕETAKSE VASTU OTSUS, MIDA
Mõtlemise ja käitumise reguleerimine ja planeerimine, liigutuste algatamine Broca kõnekeskus(vasak poolkera)-kõne motoorika Peegelneuronid KIIRUSAGAR(PARIETAL LOBE) Aistingute ja tajude moodustamune Jälgib infot objektide ruumilise asetuse ja kehaasendite kohta-, edasab infor liigutusi kontrollivatesse ajupiirkondadesse Ruumitaju liigutuste õige järjekord, kooskõlastamine KUKLASAGAR Nägemisinformatsiooni töötlemine(värvid, kujud, liikumine) OIMUSAGAR(TEMPORAL LOBE) Kuulmissignaalid Vasak pool suulise kõne mõistmise osa wernicke keskus-kõnest arusaamine Keelekasute mitmed aspekti VÄIKEAJU Koordineerib lihaste tegevust AJU EHITUS: AJUKOORE ESMASED PIIRKONNAD lilla Otsmikusagara osa Iga ala selles piirkonnas juhib ühe konkreetse kehaosa liigutusi(vastutab üksikute lihaste kokkutõmmete eest roosa Kiirusagara osa
püramidaalneuron hippokampuses, purkinje rakk väikeajus. 11. Mis vahe on virgatsainel ja hormoonil? Hormoon on orgaaniline ühend, mida rakud eritavad vereringesse. Virgatsaine on keemiline aine, mille abil neuron edastab sünapsi kaudu närviimpulsse teisele rakule. 12. Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad? Kus need asuvad (näita pildil) ning mis on nende peamised funktsioonid? Suuraju sagarad: otsmikusagar(motoorsed projektsioonid), oimusagar(kuulmiskorteks), kuklasagar(nägemiskorteks) ja kiirusagar(maitsmismeel, naha puute- ja temperatuuritundlikkus). 13. Mis on klassikaline tingimine? Joonistage skeem. Tooge näide. Klassikaline tingimine on neutraalse stiimuli seostamine tingimatu stiimuliga. Klassikaline tingimine toimub näiteks koolis. 14. Mis on sotsiaalne-vaatlev õppimine? Tooge näiteid. Sotsiaalne-vaatlev õppimine on jäljendamisel põhinev. 15.
5. Reageeriv organ 14. Peaaju osad ja nende ülesanded. Vastus: Suuraju (jaguneb kaheks poolkeraks), mõhnkeha - ühendab suuraju poolkerasid Ajutüvi - ühendab pea- ja seljaaju. Kontrollib elutähtsaid automaatseid talitlusi )nt südametegevust, hingamist, seedimist jne) Väikeaju - koordinatsioon, tasakaal Vaheaju - autonoomse närvisüsteemi ja sisenõresüsteemi regulatsioonikeskus 15. Suuraju sagarad, nende ülesanded. Vastus: Otsmikusagar - kõne, mõtted, tunded Oimusagar - mälu, kuulmine Kiirusagar - puute- ja valutundlikkus Kuklasagar - nägemine 16. Mis kaitseb aju? Vastus: 1) Kolju 2) Ajukoort ümbritseb pehmekest, siis järgneb ämbliku võrkkest ning kõvakest. Võrkkesta ja kõvakesta vahel on ajuvedelik (toestab, on amortisaator) 3) Aju -vere barjäär- ajuveresooned ei lase läbi paljusid kahjulikke ühendeid ja vererakke. 17. Psühhotroopsete ainete mõju kesknärvisüsteemile.
lihaste toonuse; autonoomsed liigutused Suuraju poolkerad meeleelundite tegevus, õppimine, kujutlusvõime, otsuste tegemine, jms tahtlik tegutsemine 18. Milliste ülesannetega ja kus asuvad erinevad suuraju sagarad? 1. Otsmikusagar reguleerib kõne, mõtteid ja tundmusi; mõjutab isiksust ja teadvust 2. Kiirusagar töötleb organismist tulevaid puute-, surve-, soojus- ja valuärritusi 3. Oimusagar helide tuvastamine ja tõlgendamine; mälu kujunemine 4. Kuklasagar võtab vastu ja töötle nägemismeele abil saadud infot 19. Kirjelda aju varustamist verega. Aju varustamine verega toimub ligi 10 korda intensiivsemalt võrreldes ülejäänud kehaga. Verega viiakse ajusse hapnikku ja glükoosi (energia). 20. Iseloomusta aju kesti. 1. Kõvakest välimine kest, toetab peaaju, kõva 2
- otsmiku-, kiiru-, kukla- ja oimusagaraks. 23. NS-i kõrgeim osa on AJUKOOR ehk KORTEKS CORTEX CEREBRI ● mis koosneb hallollusest, neuronite kehadest. ● F: Kõikide keha retseptoritelt tulevate signaalide analüüs ja organismile otstarbekate vastusreaktsioonide süntees. - seoste loomine - teadvus, mälu, sihipärane tegutsemine 24. Nimetage OTSAJU POOLKERA sagarad: ● otsmiku-, kukla-, kiiru- ja oimusagar 5 25. Milles seisneb AJUVATSAKESTE tähtus? ● Siin valmistatakse SOONPÕIMIKUTES pidevalt LIIKVORIT ehk ajuvedelikku. 26. Nimetage pea- ja seljaaju KESTAD seestpoolt väljapoole 1) soonkest ehk pehmekest PIA MATER 2) ämblikkest ARACHNOIDEA 3) kõvakest DURA MATER ● Ajukestade vahele jäävad RUUMID on: 1) SUBDURAALRUUM
Ajukoor cortex cerebri Kõrgeim Nsi osa, millega on seotud teadvus, mõtlemine, meeleelundite talitus, tajude teke, õppimine, mälu ja õpitu unustamine, sihipärane tegevus. Koosnev hallollusest. Paksus 2-5 mm. Sisaldab 10-14 miljonit neuronit Suuraju koores on 6 rakkude kihti ja piirkonniti on ehitus erinev. Kärud ja vaod: Tsentraalvagu Pretsentraalkäär Posttsentraalkäär Ajukoor jaguneb sagarateks: Otsmikusagar Oimusagar Kiirusagar Kuklasagar Funktsionaalse tunnuse järgi jagunevad jukoore neuronid: Sensoorsed neuronid nende juurde saabuvad ülenevate juhteteede kiud Lülineuronid peavad sidet ajukoore üksikute piirkondade vahel Efektoorsete neuronite jätked moodustavad alanevad juhteteed, mis kulgevad ajukoorest pea- ja seljaaju tuumade juurde Ajukoore all asub valgeollus, mille närvikiud jagunevad: Assotsiatsioonikiud
Tingitud refleksid: õpime kogemuste najal elu jooksul. nt. kuum pliit. Refleksikaar Keskkonnast võetakse vastu ärritus Ärritus muudetakse APks Erutus liigub sensoorse närviga seljaajju Saabunud info töödeldakse KNSi erinevates piirkondades Motoorne närv kannab erutuse KNSist reageerivasse organisse Toimub sihtorgani reaktsioon. Pea- ja seljaaju (e. KNS) Suuraju: vastutab mõtlemise eest, kõrgelt arenenud. Koosneb neljast sagarast: 1) Oimusagar: helide töötlemine ja mälu 2) Kiirusagar: töötleb puute-, soojus-, surve- ja valuärritusi. 3) Kuklasagar: vastutab nägemise eest 4) Otsmikusagar: määrab isiksuse, kõne, mõtted Ajutüvi ühendab omavahel peaaju ja seljaaju. jaguneb: 1) Keskaju - pea ja silmade automaatsed liigutused, peaaju ja seljaaju vaheliste impulsside vahendamine. 2) Piklikaju - südame, hingamise ja seedimise tegevused.
närvisüsteemi ja reguleerib hormoonide tootmist. 5. Otsaaju ehk Suuraju- Eristatakse vasakut ja paremat poolkera.Poolkerasid katab suuraju koor, mis on närvisüsteemi kõrgeim osa. Suuraju koor kooneb hallainest(moodustavad neuronite kehad) ja valgeainest(moodustavad aksonid). Eristatakse nelja suuraju sagarat: 1) Otsmikusagar-seotud liigutuste planeerimise, teostamise ja kontrolliga 2) Kiirusagar- Seotud naha ja lihastundlikkusega 3) Oimusagar- Seotud kuulmisega 4) Kuklasagar- Seotud nägemisega Seljaaju (pikkus 45cm,läbimõõt 1cm) Ülesanded: 1)Vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel 2)Juhtida tingimatuid reflekse Seljaajus hallaine (moodustub neuronitest) seespool ja valgeaine (moodustub aksonitest) väljaspool. Refleksid-organismi vastus ärritusele 1)Tingimatud refleksid- On kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid(neelamis-,imemisrefleks) 2)Tingitud refleksid-Kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul
9)Talamus-läbi talamuse saadetakse infot ajukoorele töötlemiseks 10)Ajukoor-kogu kurruline "maastik",keskeltläbi 3mm paksune,selles toimub kõrgeim närvitalitlus (kogu info) Limbiline süsteem e emotsionaalne aju. Koosneb keks-ja vaheajust. Informatsioon jõuab küll siia,aga kuidas see töötab sõltub ajukoorest. Ajusagarad- 1)Otsmikusagar-liigutuste planeerimine,teostamine ja kontroll 2)Oimusagar- kuulmiskesk,helidele reageerimine,töötlemine 3)Kiirusagar-naha ja lihastundlikkuse reguleerimine 4)Kuklasagar-nägemisprotsessid. Aju funtsionaalsed väljad- Asuvad ajukoorel ja on seotud selle tegevusega. 3tüüpi: 1)Motoorsed väljad-keha liigutuste info tuleb sealt 2)Assotsiatiivsed väljad-on seotus kõrgemate psühhiliste protsessidega, kogu saabunud info ühendamine sihiopärase tegevuse huvides
emotsioone, valu, seksuaalsust, mõnu ja stressi. otsaju Suuraju poolkerad - neid katab suuraju koor, mis on kogu NSi kõrgeim osa, seal toimub kõrgem närvitalitlus e teadvuse, mõtlemise, aistingute, tajude, mälu ja õppimisega seotud protsessid. Eristatakse 4 sagarat: otsmikusagar - seotud liigutuste planeerimise, teostamise, kontrollimisega kiirusagar - seotud naha- ja lihastundlikkusega oimusagar - seotud kuulmisega kuklasagar - seotud nägemisega. Eristatakse 3 välja: motoorsed väljad - asuvad otsmiku ja kiirusagara piiril, siit liigutused käsklused lihastele tahteliste liigutuste sooritamiseks. Mida peenem liigutus, seda suurem esindatus ajukoores nt pöidla esindatus ajukoores suurim. Nt kui kahjustuvad motoorsed kirjutamiskeskused, siis ei saa inimene teha kirjutamisliigutusi, kuigi tema käsi on terve.
1. ENERGEETILINE Selle ploki eesmärk on kindlustada toonus ja aktiivsus. Ajukoorest madalam: ajutüvi ja koorealused osad. See reguleerib ebateadlikku tegevustt, aktiveerib kõrgemaid ajupiirkondi. RETIKULAARFORMATSIOON. Eriti hästi nähtav kahjustus intellektipuudega lapsel. See osa tingib huvi. 2. TAGUMINE Haarab oimu-, kukla-, kiirusagarat. Teabe vastu võtmine keskkonnast, käib läbi analüsaatorite (juhteteed retseptoritelt ajukoorde lõppevad siia). Kuklasagar nägemisega, oimusagar kuulmisega ja kiirusagar liigutustega seotud infot. Järgneb infotöötlus (need on rohelised kardinad, see oli tanel padar jms), seejärel info seostamine varasema infoga ja ka uute infode seostamine. Kõne seisukohalt: keeleüksuste äratundmine (sõnad, laused) ja mõistame tähendust ning keeleüksuste valik (milliseid sõnu tahame kasutada). 3. EESMINE Kõrgeim plokk, frontaalsagar. Areneb kuni 16nda a-ni. Tegevuste planeerimine, reguleerimine, kontroll
See on esmane somatosensoorne ajukoor, kuhu jõuavad kõik signaalid erinevate kehapiirkondade puudutamise kohta ning info lihastest ja liigestest. Kiirusagar jälgib kogu infot silma, pea ja kehaasendite kohta ning edastab selle liigutusi kontrollivatele ajupiirkondadele. · Oimu- ehk temporaalsagar: on külgmine osa kummastki poolkerast ja kujutab rendast primaarset kuulmissignaalide töötlemise piirkonda. Vasakpoole oimusagar on esmase inimeste jaoks suulise kõne mõistmise kesksus. Oimusagara kasvaja põhjustab keerukaid helis-visuaalseid hallutsinatsioone, psühhiaatriliste patsientide hallutsinatsioonide käigus on ajupiltidelt näha oimusagara ulatuslik aktivatsioon. · Otsmiku- ehk frontaalsagar: selles paiknevad esmane motoorne ajukoor ja prefrontaalne ajukoor. Frontaalsagara tagumist tsentraalvao ette jäävat osa nim pretsentraalkääruks ja see
segmendinumbriga. Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad? Kus need asuvad (näita pildil või enda/sõbra peal) ning mis on nende peamised funktsioonid? Suuraju sagarad on seotud järgmiste põhiliste funktsioonide reguleerimisega: · laubasagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine · kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine · oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine · kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. Nimeta olulisemad ajupiirkonnad ja nende funktsioonid. Tagaaju: · piklikaju (medulla), seljaaju jätk, kontrollib reflektoorseid tegevusi (vigastamine lõpeb surmaga) · ajusild - Ajusild paikneb piklikajust eespool ning sisaldab ka kraniaalnärvide
seda valikuliselt sinna lastes või mitte. Seega: suuraju poolkerade informeeritus ja aktiivsus sõltub olulisel määral retikulaarformatsioonist. SUURAJU 1. Jagunemine sagarateks ja poolkeradeks 1) otsmikusagar tahtelised liigutused, meeleolu seisund, lõhnade tajumine, motivatsioon 2) kiirusagar sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a nägemine, kuulmine, haistmine. 3) Oimusagar abstraktne mõtlemine, otsustamine, kuulmine, lõhnade tajumine, mälu 4) Kuklasagar visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine · Poolkeradeks jagunemine vasak ja parem poolkera. · Pikilõhe eraldab suuraju paremat ja vasakut poolkera. Ristilõhe eraldab suuraju poolkerasid väikeajust. · Tsentraalvagu jaotab suuraju poolkera ülalt alla suundudes peaaegu pooleks: eesmiseks ja tagumiseks osaks
(VAATA KA ECONOMO KAARTI – netist?) Economo kolm rühma: homotüüpilised, kus on kõik 6 närviraku kihti ja kaks rühma heterotüüpilised, kus on närviraku kihte vähem. Heterotüüpsed I väli on motoorseid protsesse juhtiv ja V väli on iseloomulik tundlikkust vastuvõtvale (sensoorsele) koorele. Seal lõpevad tundlikkust juhtivad juhteteed. (Meie kasutame edaspidi Brodmani väljade numbreid) Peaaju koor jaguneb neljaks sagaraks: * Kuklasagar * Otsmikusagar * Oimusagar * Kiirusagar Sagarad (ld k lobus) jagunevad omakorda käärudeks (ld k gyrus). Ajusagaraid lahutavad teineteisest vaod (ld k sulcus'ed). Mõned vaod on suuremad – nt tsentraalvagu. Peaaju koore keskused Võib jagada kahte suuremasse rühma: 1) Sensoorsed kesused (tundlikkust vastuvõtvad keskused) : * somatosensoorne keskus – keha tundlikkust vastuvõttev keskus (temperatuur, valu) Somatosensoorne keskus paikneb tagumises tsentraalkäärus
Aju on lateraliseerunud-Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades. Corpus Collosum- Kus info saadetakse ühest ajupoolest teise. Otsmiku ehk frontaalsagar: Analüüsimisvõime, järeldusvõime, planeerimisvõime. Primaarne motoorne korteks- paikneb presentaarkääru väljas.Premotoorne korteks- hõlmab suurajust suure laia osa. Prefrontaalkorteks. Kiiru ehk parietaalsagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine. Oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine 2 Kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. Oimu ehk temporaalsagar- Asjade äratundmine. Lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine. Agnoosia- Kui inimesel on raske objekti ära tunda.Prosopagnosia- Võimetus tunda nägusid. See on kognitiivne häire, mille puhul ei tajuta nägusid. Ladus afaasia (Wernicke piirkond)
sulcus lateralis ja keskvagu e. sulcus centralis. Vaod jagavad poolkerade pinna sagarateks lobi ja käärudeks gyri. Otsaju poolkera sagarad: (4 suurt + 1 väike =5!) 1.Otsmikusagar lobus frontalis – koores peamiselt liigutuste planeerimise ja juhtimisega seotud keskused (“motokortex”) – otseselt käsud vöötlihastele lähevad pretsentraalkäärust. 2. Kiirusagar lobus parietalis – peamiselt tundlikkusega seotud keskused – posttsentraalkääru tuleb info kogu kehast. 3. Oimusagar lobus temporalis – siin paiknevad kuulmise ja haistmise kõrgeimad keskused, samuti on siin mälukeskused. 4. Kuklasagar lobus occipitalis – selle alumisel pinnal on nägemiskeskus. 5. Saaresagar lobus insularis – väike sagar teiste vahel, külgvao põhjas, ajukoore vanem osa. Poolkerade sees on valgeaine, selles aga suured hallaine kogumikud – basaaltuumad, mis on seotud reflektoorsete (“kaasasündinud”) ja automaatsete (hästi ära õpitud) liigutuste juhtimisega.
Väikeaju pea, keha, jäsemete asend, automaatne motoorika , tahtlikud liigutused. Keskaju silmaliigutaja, plokinärv.Keskaju tuumadest liiguvad närviimpulssid piklikajju ja seljaaju motoorsete rakkudeni. Pupillirefleksi keskus, siin korrigeeritakse lihastoonust. Vaheaju talamus ja hüpotalamus. Suuraju sagarad otsmikusagarad (tahtelised liigutused, meeleolu, motivatsioon, lõhnad), kiirusagar (sensoorse info vastuvõtt ja töötlemine), oimusagar (abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine, lõhnad, kuulmine), kuklasagar (visuaalse info vastuvõtt ja töötlemine) Suurajukoor suuraju poolkerade välimine õhuke hallainekiht. Koosneb närvirakkudest ja gliiarakkudest. Talamus kogu sensoorne info läbib omal teels suuraju koorde talamuse (nägemine, kuulmine). Lihastalitlus, meeleoluseisundid, visuaalne ja akustiline info.
kontrastsust Mis on lateraalse pidruduse tajutavaks tagajärjeks? Tagajärjeks tajumulje kontrastsus. Nägemistaju globaalsed koodid Milline on nägemisinfo teekond silmast ajukoorde? Vt töölehte Kus toimub nägemistaju juhteteede ristumine? Optilisel ristmikul. Millised on ajukoore peamised nägemisele pühendatud piirkonnad? Frontal lobes(otsmikusagar) Parietal lobes (kiirusagar) Lateral genuiculate nucleus (nägemiskeskus, talamuses) Occipital lobes (kuklasagar) Temporal lobes (oimusagar) Inferotemporal cortex (ajukoor) Cerebellum (väikeaju) V1, V2, V3, V3A, V4v, V5, V7, V8, VP, LO Milles seisneb funktsionaalne spetsialiseerumine nägemistajus? Erinevad aistingud on representeeritud ajus erinevates piirkondades Mis rolli täidavad nägemistajus hierarhilised representatsioonid? Hierarhilisi representatsioone luuakse nii alt-üles kui ülevalt alla suunas, kõrgemates töötluspiirkondades tehakse hüpoteesid oletatava reaalsuse kohta, mis võimendab püstitatud
piirkondadega. Pikilõhe eraldab suuraju paremat ja vasakut poolkera. Ristilõhe eraldab suuraju poolkerasid väikeajust. Suuraju sagarad on seotud järgmiste põhiliste funktsioonide reguleerimisega: · laubasagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine · kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine · oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine · kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. Suurajus paiknevate basaaltuumade põhiliseks funktsiooniks on motoorika koordineerimine ja lihastoonuse regulatsioon. Sabatuum ja putaamen pärsivad ja aeglustavad liigutusi, pallidumi aktiivsuse suurenemine seevastu kiirendab liigutuste sooritamist. Juttkeha tervikuna on
Liigutuste ja tasakaalu kontrolli keskus. Väikeaju kahjustusega inimesel on raskusi tähelepanu suunamisega kuulmis- ja nägemisstiimulite vahel, ka sensoorse ajataju ja rtmi tabamisega. Väikeaju fnkts häire sümptomiks on värinad liikumise ajal, tasakaaluhäired, vaaruv kõnnak ja võimetus sooritada kiireid vahelduvaid liigutusi. Fnkts test – „silmad kinni-pane näpp kaarega vastu ninaotsa“ Suuraju ehitus ja funktsionaalne anatoomia (ajukoore keskused). Temporaal e oimusagar, frontaal e otsmikusagar, parietaal e kiirusagar, oktsipitaal e kuklasagar. Poolkerad, poolkerasid ühendavad komissuurid. Ajuvatsakesed. Basaalganglionid e põhimiktuumad. Ajukoor – paksus 3-4 mm, pindala 2000cm2, 6 rakukihti, 4 erinevat kihtide tüüpi, piirkonna fnkt-st oleneb milline kiht on ülekaalus. Ajukoore fnkts-d fikseeruvad ja lateraliseeruvad varases lapseeas; assotsiatiivse korteksi kattuvad alad võimaldavad adapteerumist ajukahjustuse korral
a haistmine) koorealune keskus. Otsaju tugev pinna liigendus suurendab ajukoore pinda ning soodustab verevarustust. 111. Võrkmoodustiste olemus: võrkmoodustis ehk retikulaarformatsioon on ajutüves paiknev eriline närvirakkude kogum, kus närvirakud on omavahel tihedalt jätketega seotud ja moodustavad võrgustiku. Ülesandeks avaldada kas aktiveerivat või pärssivat toimet kogu kesknärvisüsteemi talitlusele. 112. Otsaju osad, mõhnkeha: otsaju osad (joonis 18 lk 30): külgvagu, oimusagar, kuklasagar, kiiru-kuklavagu, kiirusagar, posttsentraalkäär, tsentraalvagu, pretsentraalkäär ning laubasagar. Mõhnkeha on suuraju pikilõhe põhjas paiknev valgeaine plaat, mis suundub suuraju poolkerade sisemusse ja ühendab suuraju poolkerasid omavahel. 113. Ajukoore mõiste, mõõtmed: ajukoor on pindmine ajukiht, mis koosneb neuronitest ja gliiarakkudest ning on umbes 3 mm paksune hallaine kiht. Pindalaks täiskasvanud inimesel ligikaudu 2200 cm2. 114
seoste kujunemine ja muutused närvirakkude vahelises aines. Lühiajaliselt säilib ,,jälg" tänu ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmisele pärast neid põhjustanud ärrituste otsese mõju lõppemist.(kestab sekundeid kuni aastaid) Pikaajaliselt säilib ,,jälg" ärritustele järgneva närvirakkude erutuvuse/pidrduvuse püsiva muutusena. (kestab tunde kuni aastaid) Ajukoore suurtes poolkerades on otsmikusagar, oimusagar ja hippokalamus (kõigil on oluline roll mäluprotsessides) Refleks närvisüsteemi omavate organismide kohanemisrekatsioon, mis järgneb reeglipärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele. (refleks vallandub ärrituste mõjul retseptoritele, erutusimpulsid liiguvad mööda refleksikaart närvikeskusesse) Tingimatud refleksid pärilikud; instinktid (nt toidu otsimine, soo jätkamine)
, mäletab hästi oma nooruspõlve, kirjeldab üsna täpselt varasemaid töökohti, tunneb ära sugulasi, kuid järkjärgult suudab üha kehvemini piltide järgi ning telepildis ära tunda ning nimetada tuntud avaliku elu tegelasi. Mis haigus seda võiks põhjustada? Semantiline! Entsefaliit? (Gleitmani õpikus oli see välja toodud . . . ) Kahjustunud on ilmselt oimusagara eesosa kui mõeldakse suutmatust uusi mälestusi luua Oimusagar tegeleb uute mälestuste loomisega? Alzheimer Dementsus
Taalamus virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus Hüpotaalamus kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid Amügdala e mandelkeha emotsionaalsed sündmused Limbiline süsteem Amügdala, hipokampus Otsmikusagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine Oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine Kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus · Jan E. Purkinje 1837 · Motoorne · Sensoorne · Interneuron · Ohuolukorras liigub info esmalt läbi Limbilise süsteemi- mandelkeha e amügdala hüpotalamuse ja hipokampuse Mis on teadvus? Teadvus on välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine
annaabi.ee 
