.......3 3.2Ülesande püstitus.......................................................................3 3.3Nõuded süsteemile.....................................................................4 3.4Riskid ja vastuvõtutestid.............................................................4 3.5Vastuvõtutestimine ja esmane hinnang........................................4 3.6Läbivaatused..............................................................................4 3.7 Funktsionaalselt testitav komponent ja detailsed nõuded............4 3.8 Funktsionaalsed testid...............................................................4 3.9 Funktsionaalsete testide salvestamine ja täitmine.......................5 3.10 Mittefunktsionaalsed testid......................................................5 3.11 Testitav programm...................................................................5 3.12 Programmipõhiste testide koostamine......................................5 3
.................................................................................................................... 33 6. Läbivaatused ........................................................................................................................ 34 7. Funktsionaalsed testid valitud allsüsteemile ...................................................................... 36 7.1. Funktsionaalselt testitav komponent ja detailsed nõuded .................................................... 36 7.2. Funktsionaalsed testid ............................................................................................................ 37 7.2.1. Detailsed nõuded ................................................................................................... 37 7.2.2
· Sobivus uuritavale (peab arvestama, kas sobib nt vanuselt stepptesti puhul astme kõrgus nt) · Läbiviidavus (nt ajaline limiit, kui viiakse läbi massitest; kui lihtne/keeruline on aparatuur; ...) · Maksumus · Testide valiidsus ja usaldusväärsus (testi ei saa nt lihtsalt välja mõelda ja siis olla kindel, et see näitab uuritavust kõige objektiivsemalt) Üldised nõuanded testimisele Eelnevalt on testi sooritamise harjutatud. Testitav peab olema terve, väljapuhanud (isegi nohu korral ei anna test õiget tulemust). Samal ja eelneval päeval ei tohi tegeleda raske kehalise tegevusega. Eelnevalt tuleb süüa süsivesikuterikast toitu. Viimasest toidukorrast peab olema möödas väh 2 tundi. Testimise ruumi temperatuur peab olema vahemikus 18-22 kraadi, et tagada optimaalne tulemus. Ruumist peab kõrvaldama segavad tegurid. Testitav peab olema väh 10 min enne testi algust kohal, tegema soojendusharjutusi ja
funktsionaalsuse ning elementaarse kasutatavuse loomisele, on ka vastuvõtutestide rõhk funktsionaalsusel. Vaatluse alt jätan hetkel välja süsteemi reaktsiooniaja (juhul, kui see on ebaloomulikult suur, loen selle veaks), porditavuse. Funktsionaalseid nõudmisi kontrollivad testid: Test 1 Süsteemi soovitus juhivõimetega kasutajale Olukord: Kasutaja sisestab andmed selgelt juhivõimetega inimese kohta. Testitav omadus: Programmi võime väljastada korrektset tulemust, kui sisendid on antud selgelt juhivõimetega inimese omad. Sisend: Õppetulemused head Loovus hea alluvus halb (domineeriv) initsiaatorlus hea tehniliselt osav hea tugev reaalainetes hea stressitaluvus kõrge meeskonnatöö võime hea Tegelikult kasulikud väljundid: juht süsteemianalüütik
sessioon“ Kasutajalood Kasutajalood on lihtsad, selged lühikesed kirjeldused reaalsele kasutajale väärtuslikust funktsionaalsusest Kasutajalood loovad silla reaalsete kasutajate, PR inimeste, toote disainerite ja loojate vahel Hea kasutajalugu on: Iseseisev Läbiräägitav Väärtuslik kasutajatele ja klientidele Ennustatav Väike Testitav Juhised Kirjuta iga lugu eraldi paberile Alusta pealugudega Lahuta suuremad lood väiksemateks Kirjuta lõpetatud lood Lisa kasutaja rolle lugudesse Kirjuta ühele kasutajale Kirjuta indikatiivis (kindel kõneviis) Esitlused Lugemissoovitused: Cooper, A., Reinmann, R. (2003). About Face 2.0: The Essentials of Interaction Design. Indianapolis, IN: Wiley Publishing, Inc. Cohn, M
o Sõltumatus o Kasu: Kerge paigaldada Kerge ehitada Odav hind Taaskasutav Lahendab tehnilist keerukust o Abstraktne o Kapseldatud o Selgelt defineeritud kihid o Taaskasutatav o Nõrgalt seotud o Kasud: Abstraktne Manageeritav Isoleeritud Jõudlus Taaskasutatav Testitav o Kasud: Laiendatavus Nõrgalt seotud Skaleeritavus Aplikatsioonide lihtsus o Kasud: Hallatavus Skaleeritavus Paindlikus Kättesaadavus o Abstraktsioon o Kompositsioon o Pärilus o Kapseldamine o Polümorfism o Eraldatus o Kasu: Arusaadavus
lõpmatu hulga võimalike testilugude seast valitud lõpliku hulga testilugude läbiviimine kontrollimaks, kas programmi toimimine on ootuspärane. Tarkvara kvaliteedi järelvalve (Software Quality Assurance) protsess, mis sisaldab planeeritud ja süstemaatilist lähenemist hindamaks tarkvaratoote kvaliteeti ja vastavust tunnustatud tarkvara-, protsessi- ja protseduuristandarditele. Tarkvara testimine on üks tarkvara kvaliteedi järelvalve osa. Testitav objekt süsteem, mida testime e mille vastavust nõuetele kontrollime Musta kasti testimine testimine, mis käsitleb testitavat objekti musta kastina, st testide koostamisel vaadeldakse ja analüüsitakse ainult sisend-väljund käitumist Valge kasti testimine testimine, milles testide koostamisel kasutatakse infot testitava objekti sisemise struktuuri kohta (programmikoodi) Vastuvõtutestimine Testimine eesmärgiga teha selgeks, kas loodud süsteem vastab
...................................................................16 6. Läbivaatused.........................................................................................................................18 6.1 Tarkvara projekti läbivaatus............................................................................................18 7. Funktsionaalne testimine.....................................................................................................19 7.1 Funktsionaalselt testitav komponent ja detailsed nõuded...............................................19 7.2 Funktsionaalsed testid.....................................................................................................19 7.2.1 Nõuded testitavatele elementidele............................................................................19 7.2.2 Ekvivalentsklassid....................................................................................................19 7.2
2) koosneb küsimustest/ülesannetest, millele antakse lühike vastus 3) teste peamise meetodina kasutatav psühholoogiaharu ehk psühhodiagnostika 4) Võimekustest – vastavate võimete mõõtmine ülesannete lahendamise kaudu; testi tulemuse ehk jõudluse alusel tehakse vastava võime kohta järeldused 5) Isiksustest – oluline kuidas inimene vastab küsimusele või lahendab ülesande *kolm rühma: (1) objektiivne – arvamuste välistamine kaudne mõõtmine, testitav seosest teadmatu (2) projektiivne – testitav projitseerib enda nägemused, tõlgendused, sisekonfliktid või enesehinnangud testi materjaliks olevatesse stiimulitesse (3) küsimustik – tuginevad enesekohastele ette antud väidetele või küsimustele vastamisele; vastused subjektiivsed ja oodatakse vastajate ausust Modelleerimine – ei uuri objekti otseselt, vaid loob selle mudeli, mille käitumist uuritakse Vestlusmeetod:
4) sotsiaalsus (usaldus teiste vastu, omakasupüüdmatu, leplik, osavõtlik) 5) meelekindlus (kontroll soovide ja impulsside üle, planeerimine, enesedistsipliin) Teadus on nähtuste ja tingimuste süstemaatiline vaatlemine selleks, et tuvastada fakte ja seaduspärasusi, mille põhjal formuleerida teooriaid. Teooria hulk omavahel seotud väiteid, mis seletavad teatud reaalsuse vaatluse tulemusi, pakub pildi reaalsusest -> peab olema põhjalik, lihtne, sidus, empiiriliselt valiidne, testitav, kasulik, inspireeriv. Uuritakse: 1) isiksus tüüpiline sooritus (mõtted, tunded, käitumine), eelistuste testid 2) intelligentsus maksimaalne sooritus (kogn võimed), võimete testid Psühholoogia on teadus, mis uurib hinge- ja vaimuelu olemust ja avaldumisviise. Psühholoogia jaoks on igal inimesel isiksus (indiviidile omane mõtlemis-, emotsioonide ja käitumismuster). Isiksusepsühholoogia ül: mõõta, kirjeldada ja seletada, kuidas inimesed üksteisest erinevad,
4) sotsiaalsus (usaldus teiste vastu, omakasupüüdmatu, leplik, osavõtlik) 5) meelekindlus (kontroll soovide ja impulsside üle, planeerimine, enesedistsipliin) Teadus on nähtuste ja tingimuste süstemaatiline vaatlemine selleks, et tuvastada fakte ja seaduspärasusi, mille põhjal formuleerida teooriaid. Teooria hulk omavahel seotud väiteid, mis seletavad teatud reaalsuse vaatluse tulemusi, pakub pildi reaalsusest -> peab olema põhjalik, lihtne, sidus, empiiriliselt valiidne, testitav, kasulik, inspireeriv. Uuritakse: 1) isiksus tüüpiline sooritus (mõtted, tunded, käitumine), eelistuste testid 2) intelligentsus maksimaalne sooritus (kogn võimed), võimete testid Psühholoogia on teadus, mis uurib hinge- ja vaimuelu olemust ja avaldumisviise. Psühholoogia jaoks on igal inimesel isiksus (indiviidile omane mõtlemis-, emotsioonide ja käitumismuster). Isiksusepsühholoogia ül: mõõta, kirjeldada ja seletada, kuidas inimesed üksteisest erinevad,
konkreetsetes teadmistes, vaid ka selles, et vanem laps on taiplikum ja terasem. Koostati komplekt testülesandeid, selle igale vanuseastmele ette nähtud osas olid ülesanded, millega vastavas vanuses lapsed olid eelnevalt testi koostamise ajal keskelt läbi hakkama saanud. Eale vastavast testist jäeti välja need ülesanded, millele suutsid vastata sellest east nooremad lapsed. Lapse intelligentsuse määramiseks tehti aste-astmelt kindlaks kui kõrgele testitav laps jõuab, enne kui ülesanded kujunevad talle liiga rasketeks. Saavutatud tase määras lapse intelligentsusvanuse MA (mental age). Kui näiteks laps vastas õigesti kõigile küsimustele, mis olid jõukohased keskmisele 8-aastasele lapsele ja ei saanud hakkama 5 ühegi ülesandega keskmise 9-aastase testist, oli ta MA 8
Erinevatel osapooltel on erinevad nõuded. Nõuete kaevandamise protsess: Miks -> Mida -> Kellele. Millist probleemi me selle projektiga lahendame? Kas „MIDA“ on defineeritud? Kas „Kellele“ on tegelik nõude omanik? Mine nii sügavale kui vaja, et leida juurpõhjus/nõue. Nõuete püstitamisel on oluline, et nad oleksid reaalsed ja testitavad. Hea nõue on: • Üheselt mõistetav; • Selge ja lühike; • Täpne, arusaadav; • Realiseeritav ja testitav; • Sõltumatu; • Vajalik ja aktuaalne; • Täielik, kõik info ühe nõue juures. Nõuetest arusaamine on eduka projekti alus. Eesmärk on see, mida me veel ei oma. Meil on erinevated ütlused maailma kohta: kirjeldavad ja tuleviku vaatavad(eesmärgi pärased). Need on seisundid, kuhu me tahame jõuda või mida me tahame hoida. Pehmed ja tugevad nõuded. Pehmed on sellised, et tahame midagi paremat, nt
• Püsiva intensiivsusega koormus • Astmeliselt erisuguse kiirusega suurenev koormus submaksimaalseni • Maksimaalne koormus Mille järgi testi valida: • Millisel eesmärgil kehalist võimekust testitakse • Millist treeningu efekti tahame mõõta • Sobivus uuritavale • Läbiviidavus • Maksumus • Testide valiidsus ja usaldusväärsus Üldised nõuded testimisele: • Eelnevalt on testi sooritamist harjutatud • Testitav peab olema terve • Samal ja eelneval päeval ei tohi tegeleda raske kehalise tegevusega • Eelnevalt tuleb süüa süsivesikuterikast toitu • Viimasest söögikorrast peab olema möödas vähemalt 2 tundi • Testimise ruumi temperatuur peab olema vahemikus 18-22 o C • Ruumist peab kõrvaldama segavad tegurid • Testitav peab olema vähemalt 10 min enne testi algust, tegema soojendusharjutusi ja ootama järjekorda istudes
sõjaväes peilimaks välja lihtsõdurite hulgast need, keda on mõtet koolitada ohvitserideks ning allohvitserideks (Valk, s.a.2). 1920ndatel võeti need testid ning testide versioonid laialdaselt 7 kasutusele firmades ja valitsusasutustes töölevärbamise eesmärgil ja kuni tänapäevani on see intelligentsustestide üks peamisi rakendusalasid (ibid.). Ka on võimalik IQ alusel (mis leitakse mõistagi IQ testide tulemuste põhja) ennustada kutseala, millele testitav isik tulevikus võib ,,maanduda". Glenn Wilsoni ja Diana Grylls´i raamatust ,,Know Your Child´s IQ" võib leida lühikese nimekirja IQ vastavusest ühe või teise ametialaga. Siinkohal toongi välja leitud nimekirja tabeli kujul (Wilson & Grylls, 1977, viidatud IQ Test Scores.... j, s.a.). IQ Kutseala 140 professorid ja teadlased 130 arstid ja kirurgid, advokaadid, insenerid (mehaanika ja ehitus)
rahvastiku vahelist seost. Rahvastiku sookoostist ehk soojaotust kui tõenäoliselt esineb patsiendil uuritav haigus või seisund. Ei anna karpdiagramm. Üksikute äärmuslikke vaatsluste korral kasutame iseloomustatakse tavaliselt suhtarvuga, mis näitab ühe sugupoole tulemuseks kindlat diagnoosi, vaid ainult tõenäosuse, et testitav põeb mediaani. esindajate arvu vastassugupoole esindajate arvu kohta. Muude uuritavat haigust. Milleks diagnostilised testid? *Diagnoosimiseks rahvastikku iseloomustavate tunnuste hulka kuuluvad veel olukorras, kus täpsed meetodid puuduvad, on liiga kallid või kodakondsus, etniline ja rassiline kuuluvus, jaotamine haridustaseme, aeganõudvad
Mittefunktsionaalsed nõuded vastavad küsimusele "Kuidas tarkvara peab vajalikke funktsioone täitma?". Näiteks, süsteemi vastuse aeg peab jääma etteantud piiridesse (tõhusus); süsteem peab teatud ajavahemike jooksul tõrgeteta töötama (töökindlus) jne. Otstarbekas on püstitada testitavad nõuded, muidu ei saa nende täidetust hinnata. Funktsionaalsuse (täpsemalt, sobivuse) korral on see enamasti nii. Mittefunktsionaalsete nõuete puhul on asi keerukam. Nõue võib olla testitav, kuid ebareaalne, ebamõistlik, ebapiisavalt spetsifitseeritud jne. Näide: "süsteemi vastuse aeg peab jääma alla 3 sekundi". Kui sellised nõuded on lepingus, on see tavaliselt ühe poole lisarisk. Eesmärkide ja nõuete hindamiseks võib kasutada ka laiemat SMART kriteeriumit (Specific, Measurable, Agreed, Realistic and Time bound). 5. Tarkvara elutsükli mudelid ja protsessimudelid mis on erinevus? Ülevaade Tarkvara elutsükli mudelid iseloomustavad esmajoones arendusprotsessi,
Uuring kujundab teooriat, seostades seda nähtava maailmaga ning suurendades seega teooria seletus- ja ennustusvõimet. Teooriad omakorda eelnevad uurimustele ning seostavad hulga vahel vastandlikke vaatlusi ühtseks tervikuks. Teooriad toovad välja täiendavaid küsimusi edasiseks uurimiseks, mis viib uute uuringuteni ning aluseks oleva teooria kinnitamiseni (või ümberlükkamiseni) (Sommer & Sommer, 2002). Teooria ja empiiriline uurimus on omavahel seotud hüpoteeside abil. Hüpotees testitav eeldus, mis tuleneb loogiliselt teooriast. Testitav st võimalik kinnitada või ümber lükata. Nt paljud religioossed väited ei ole otseselt testitavad ning neid ei saa vaatluse abil kinnitada ega ümber lükata (Sommer & Sommer, 2002). Uurimuse läbiviimine (Hess, Markson, & Stein, 2000): 1. hüpoteeside püstitamine i. vali teema ii. tutvu kirjandusega iii. vali muutujad iv. formuleeri hüpoteesid
Vastab küsimusele: „Kuidas tarkvara peab vajalikke funktsioone täitma?“ Näide: Süsteemi vastuse aeg peab jääma etteantud piiridesse; Süsteem peab teatud ajavahemike jooksul tõrgeteta töötama. Tavalised need on: 1. Süsteemsed nõudmised ja piirangud 2. Tõhusus, turvalisus, töökindlus, kasutajaliides (kasutajamugavus) jne 3. Muud piirangud 61. Nimeta nõue, mis on testitav. Nõuete püstitamisel on oluline, et nad oleksid testitavad! Testitavad nõuded: 1. Nõue: Süsteem peab väljastama jooksva hetke laoseisu. 2. Nõue: Süsteemi töö võib kuu aja pikkuses ekspluatatsioonis keskkonnas X, kasutusaktiivsuse Y ja kasutuslaadi Z korral olla häiritud maksimaalselt ühe tunni jooksul. 62. Nimeta nõue, mis on mittetestitav.
käsitustest. Sternbergi ja Gardneri teooriad nimetatakse praktilise intelligentsuse teooriateks – praktilise intelligentsuse teooria üritab välja selgitada vaimsed võimed eluliste probleemide lahendamisel. Traditsioonilised intelligentsustestid ei suuda seda inimvõimete tahtku adekvaatselt mõõta. Traditsioonilised lähenemised ei too esile ega mõõda vaimseid protsesse, mis käivituvad meie arukal tegevusel. Nad ei suuda teha vahet, kas testitav ei teadnud analoogiate leidimisel vajaliku sõna tähendust ega osanud seepärast õigesti vastata või ei suutnud tõesti näha seost. 9)Praktilise intelligentsuse mõõtmine. Mõõtmine on keeruline. Sternberg soovitab selleks kasutada igapäevaolduses kohanemise võimet. Ühed inimesed valdavalt adapteeruvad keskkonnaga, teised kujundavad seda. Edukad inimesed kipuvad olema kujundajad. 10) R. Sternbergi triaadiline intelligentsusteooria, selle põhiolemus.
matemaatiline, keeleline, ruumiline, interpersonaalne, intrapersonaalne, naturalistlik ning eksistentsialistlik intelligentsus. Tunnetusteooriale toetuvad lähenemised · Tunnetuse (mõtlemisprotesside, mälule jm) iseärasused · Sternbergi triaadiline intelligentsusteooria (nt Sternberg, 1999), mis eristab kolm intelligentsuse aspekti analüütiline (võrdlemine ja hindamine; mõõdetav matemaatiliste testidega) loominguline (avastamine ja loomine; testitav piltide joonistamise ning lühijuttude kirjutamisega) praktiline (vilumus praktilistes tegevustes, näiteks teostamine ja rakendamine; mõõdetav igapäevaelus ette tulevate ülesannete lahendamisega). Süsteemsed lähenemised · Eristatakse potentsiaal ning realiseeritud võime · Renzulli-Mönksi andekusemudel (Mönks, 2003) andekuse avaldumiseks on oluline lisaks kõrgele intelligentsusele ja/või erivõimetele ka loovus ning
Tuleks valida isikukirjelduste järgi. Ei tohiks riietuselt väga palju erineda. 17. Kuidas mõjutab isiku äratundmist isiku eelnev nägemine foto pealt? Isiku eelnev nägemine fotol suurendab tõenäosust, et hiljem tuntakse ära sama isik. 18. Millised on Dauberti juhtnöörid isikute äratundmise hindamisel anglosaksi menetluses? Juriidiline pretsedent seoses eksperttunnistaja kasutamisega föderaalsete juhtumite puhul. 1. Kas teaduslik hüpotees on testitav? 2. Kas seda hüpoteesi on testitud? 3. Kas on olemas vea määr? 4. Kas hüpoteesi/tehnikat on avaldatud eelretsenseeritavates ajakirjades? 5. Kas teooria, millest hüpotees/tehnika baseerub on aktsepteeritud sobiva teadusliku kogukonna sees? 19. Mida kujutab endast Reidi tehnika kahtlustatava küsitlemisel? Reidi tehnika 9 sammu: - otsene positiivne vastasseis - teema arendamine - eitusega toimetulek - õigustustest ülesaamine
ISO/IEC 25010- kvaliteedimudelite standard (tootekvaliteet, kasutuskvaliteet). ISO/IEC 9126- kasutus-, välis-, sise- ja protsessi kvaliteeti. 9. Tooge näiteid funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete nõuete kohta Funktsionaalne nõue- „Süsteem peab võimaldama kauba tellimist“. Mittefunktsionaalne nõue- „Süsteemi vastuse aeg peab jääma etteantud piiridesse“. 10. Tooge näiteid testitavate ja mittetestitavate, reaalsete ja ebareaalsete nõuete kohta Testitav- „Süsteem peab väljastama jooksva hetke laoseisu“. Mittetestitav- „Süsteem peab olema töökindel“. Reaalne- „Süsteem peab töötama järgmiste brauseritega“. Mittereaalne- „Süsteemi vastuse aeg peab jääma alla kolme sekundi“. 11. Kas saab testida, kui nõuded puuduvad? Ei saa, sest siis ei teata, mida tahetakse. 12. Tarkvara protsessiraamistike ja protsesside näited: ISO/IEC 12207, CMMI, COBIT
arendusest. · Õigused tööks, arendamiseks, levitamiseks. · Vahendid hoolduseks, muudatusteks, arenduseks. Tarkvara nõuded Funktsionaalne nõue - Vastavad küsimusele: ,,Mida peab tarkvara tegema?" (Ärinõudmised, ärireeglid, standardid) Mittefunktsionaalne nõue Vastab küsimusele: ,,Kuidas tarkvara peab vajalikke funktsioone täitma?" (Süsteemsed nõudmised ja piirangud, Tõhusus, turvalisus, töökindlus, kasutajaliides jne) Testitav/Mittetestitav nõue Reaalne/Ebareaalne nõue Nõue võib olla testitav, kuid ebareaalne, ebamõistlik, ebapiisavalt spetsifitseeritud jne Kokkuvõtvalt hea nõue võiks olla : Üheselt mõistetav, Selge ja lühike, Realiseeritav, Sõltumatu, Vajalik Testimine Testimist võib laias mõttes määratleda ka kui kõikidest elutsükli tegevustest (nii staatilistest kui ka dünaamilistest) koosnevat protsessi, mis puudutab
Erinevate dispersioonide korral tuleb kasutada protseduuri t-TEST: two sample assuming unequal variances, mitte erinevate korral t-Test – two-sample assuming equal varianes. Kahe üldkogumi keskväärtuste võrdlemiseks nii sõltuvate kui ka sõltumatute vaatluste ning nii võrdsete kui mittevõrdsete dispersioonide korral saab kasutada funktsiooni T.TEST. Funktsioon annab tulemuseks olulisuse tõenäosuse. Kui see on väiksem kui 0,05 võime väita, et testitav erinevus leiab kinnitust, vastupidisel juhul me erinevust tuvastada ei saa. 37. Üldkogumite dispersioonide võrdlemine – Üldkogumi disp võrdlemiseks on võimalik MS Excelis kasutada kaht moodust. Lihtsaim F.Test, see annab olulisuse tõen väärtuse. Näitab kui suur on tõenäosus eksida kui väidame, et disp on erinevad. Erinevaks loeme siis kui saadud väärtus on väiksem kui 0,05. 38. Empiirilise jaotuse võrdlemine teoreetilise jaotusseadusega –
Et analüüsida müra mõju kuulmisele, tuleb kõigepealt selgeks teha, kuidas kuulmist (kuulmise kaotust) mõõdetakse. Instrument, mida kasutatakse inimese kuulmise alguspunkti mõõtmiseks (see tähendab minimaalset helisurve taset, mis on kuuldav), on audiomeeter. Lihtsad kuulmistestid Need sisaldavad hääletesti, sosistamise testi, mündi kliki testi ja kella tiksumise testi. Näiteks hääle ja sosistamise testi testija (nägemisulatusest väljas) räägib või sosistab midagi ja testitav peab seda kordama. Need testid ei anna eriti täpset tulemust, seega saab neid kasutada ainult üldise kuulmistesti jaoks. Audiomeetreid Need on kahte tüüpi, kõige levinum on instrument, mis mõõdab kuulmist kasutades erinevaid sagedusi. Ta reprodutseerib, läbi kõrvaklappide, puhtaid toone erinevate sageduste ja intensiivsustega. Testitaval tuleb heli kuulmisel sellele reageerida. Teist tüüpi audiomeeter on kõne audiomeeter
teadmisi on võimalik saada ainult läbi kogemuste ning loodusnähtustest tulenevate empiiriliste teadmiste kaudu. Knowledge can be gained only through experience and empirical knowledge of natural phenomena. Religioossed ja metafüüsilised uskumuste süsteemid olid selle kohaselt kehtetud. Pidev hüpoteeside püstitamise, testimise ning ümberlükkamise või uuesti testimise protsess Hüpotees saab olla õige ainult sel juhul, kui see on testitav. Hüpoteesid, mis on millalgi testitud ei pruugi aga ilmtingimata tõesed olla. Edasine testimine on vajalik, sest tegelikult on võimatu tõestadad, et hüpotees on igati tõene. Näiteks on lihtne tõestada, et kemikaal (nt pestitsiid) on mõnele liigile kahjulik, kuid palju raskem on tõestada, et see kemikaal ei ole ühelegi elavale organismile kahjulik 6. The role of technology in environmental policymaking. Best Available
Süntees erinevate analüüsitud osiste kokkupanemine Interpreteerimine nähtustele/protsessidele seletuse andmine Teooria Teooria: kogum ideid, mis aitab seletada ja grupeerida fakte, näidata nendevahelisi seaduspärasusi ja seoseid. Teooriad püüavad vastata küsimusele: miks? Nad pakuvad seletusi (nt. Putnami teooria sots. kapitalist) Hea teooria: pakub seletusi laiematele nähtustele, on lihtne, arusaadav, loogiline ja testitav Teooriad tuleks falsifitseerida: Teooria vajalikkus uurimistöös Milleks on BA-tööks vaja teooriat: Teooriad korrastavad meie ideid ja mõtteid Pole mõtet jalgratast leiutada: teooriates juba olemas teatud loogilised seosed ja seletused. Pakuvad teaduslikke mõisteid ja definitsioone Aitab formuleerida hüpoteese ja uurimisküsimusi muidu meil ei tekigi selget ideed, mida täpsemalt uurida.
Läbivkoormus kujutab endast koormustakistit, millel on kaks ühendusporti. Joonis 5.27 illustreerib taolise läbivkoormuse kasutamist kõrge sisendimpedantsiga mõõteriista ühendamiseks mõõdetava lülituse väljundile, mille impedants on Z0. Tingimusel et mõõteriista sisendimpedants on palju kordi suurem uuritava lülituse väljundimpedantsist (Zsis >> Z0), on uuritava lülituse koormus määratud läbivkoormuse takisti väärtusega Z0. Testitav lülitus Z0 Mõõteriist Zvälj = Z0 Zsis >> Z0 Joonis 5.28. Läbivkoormuse kasutamine kõrge sisendimpedantsiga (Zsis >> Z0) mõõteriista ühendamiseks mõõdetava lülituse väljundile impedantsiga Z0. 5.1.13. Sildlülitus. Sildlülitus koosneb kahest pingejagurist (joonis 5.29). Esimese neist moodustavad takistused R1 ja R2 ning teise R3 ja R4, mis paiknevad silla nn õlgades.
o Mis on minu uurimuse mõte, milleks ma seda teen? 5. Töö eesmärk, ülesanded ja hüpotees. Teema fikseerimise järel sõnastatakse töö eesmärk. Eesmärk näitab, milleni tahetakse lõpuks välja jõuda. Konkreetsed ülesanded on nö vahendid, teed, viisid, kuidas eesmärgile jõutakse. Probleemi lahendamine eeldab teoreetiliselt või empiiriliselt kontrollitava hüpoteesi püstitamist. Hüpotees on teaduslik oletus, uurimuse jaoks on see testitav seisukoht. Hüpotees kujuneb välja kui üks (kõige tõenäolisem) probleemi võimalikke lahendusi. Hüpotees sisaldab tõestamata, oletuslikke väiteid, on loogiline konstruktsioon. Hüpotees tuleb uurijal endal välja mõelda. See on loominguline töö. Hüpoteesi on vaja, sest: · hüpotees annab uurimistegevusele kindla suuna; · hästi formuleeritud hüpotees väldib uurimistöös laialivalguvust;
o Mis on minu uurimuse mõte, milleks ma seda teen? 5. Töö eesmärk, ülesanded ja hüpotees. Teema fikseerimise järel sõnastatakse töö eesmärk. Eesmärk näitab, milleni tahetakse lõpuks välja jõuda. Konkreetsed ülesanded on nö vahendid, teed, viisid, kuidas eesmärgile jõutakse. Probleemi lahendamine eeldab teoreetiliselt või empiiriliselt kontrollitava hüpoteesi püstita- mist. Hüpotees on teaduslik oletus, uurimuse jaoks on see testitav seisukoht. Hüpotees kuju- neb välja kui üks (kõige tõenäolisem) probleemi võimalikke lahendusi. Hüpotees sisaldab tõestamata, oletuslikke väiteid, on loogiline konstruktsioon. Hüpotees tuleb uurijal endal välja mõelda. See on loominguline töö. Hüpoteesi on vaja, sest: hüpotees annab uurimistegevusele kindla suuna; hästi formuleeritud hüpotees väldib uurimistöös laialivalguvust;
CO2 analüüsimisel testi kestvus, päevades Orgaanilise aine täieliku biodegradeeruvuse hindamine vesikeskkonnas - anorgaanilise norgaanilise süsiniku analüüs (CO2 "headspace" test), mis on meetod eetod orgaanilise aine aeroobse biodegradeeruvuse hindamiseks hinda ks anorgaanilise süsiniku mõõtmise kaudu (ISO 14593). Testitav aine (reovesi) mikroorganismidele süsiniku ja energia allikaks mineraalaineid sisaldavas aeroobses keskkonnas. keskkonnas Tulemuste arvutamine Kui kogu org.aine degradeeruks CO2ks teor. IC = TOC Dt= (TICT-TICB)100/TOC
küsimust. Kui ta teeb selles vigu, siis anti talle aasta nooremate test. Vajadusel mindi veel madalamale, kuni enam vigu ei tulnud, siis saadi teada milline on lapse vaimnevanus. On ka erinevad IQ testid. Eetilised probleemid: Võivad mõjutada inimese elu, kui on oodatust kehvemad, tulemused ei ole korrektsed. Ka see, et kui laialdaselt peaksid tulemused avalikustama, on nõudeid et neid võib vaadata ainult inimene, kes on seda õppinud. Testitav näeb tulemus, aga mitte vastuseid, sest kui paljud teaks vastuseid poleks mõtet enam teste teha. 30.Raseduse ja lapse sünni mõju abikaasade vahelisetele suhetele Raseduse ajal peavad mõlemad vanemad kohanema lapseootusega. võivad tulla mängu vastakad tunded, kord ollakse õnnelik ja unistatakse koos lapsest, kord aga kummitavad hirmu ja ärevuse mõtted. Olukord sõltub ka sellest kas laps on oodatud mõlema poolt või mitte. . Kui mees teab naise
intelligentsusele) ja seotus väliskeskkonnaga (intelligentsuse avalik külg, erinevates kultuurides seatakse esiküljele erinevad ülesanded) Intelligentsustestid – Stanford-Binet test: Koosneb seeriast ülesannetest, mille olemus varieerub vastavalt testitava vanusele. Test esitatakse suuliselt, alustatakse kergematest (eale vastavatest) ja liigutakse edasi raskemate probleemide lahendamiseni. Kui saavutatakse vaimse ea tase, millest testitav edasi minna ei suuda (ei soorita ühtegi ül) on test läbi. Õigete ja valede vastuste mustrit uurides saab arvutada testitud isiku IQ väärtuse. Wechsleri test: WAIS-R (täiskasvanud) ja WISC-R (laste). Koosnevad kahest peamisest osast – sõnaline skaala ja mitteverbaalne ehk soorituse skaala. Annab täpsemad võimalused saamaks pilti isiku erivõimetest. Puudu g faktor, normaaljaots, standarhälve küsimus
Teooria • Teooria: kogum ideid, mis aitab seletada ja grupeerida fakte, näidata nendevahelisi seaduspärasusi ja seoseid. • Teooriad püüavad vastata küsimusele: miks? Nad pakuvad seletusi (nt. Putnami teooria sots. kapitalist) • Teooriad muudavad empiirilise reaalsuse seletamise lihtsamaks, pakuvad mingit süsteemi ja loogikat. • Teooriateta on empiirilised tõendid reeglina kasutud • Hea teooria: pakub seletusi laiematele nähtustele, on lihtne, arusaadav, loogiline ja testitav • Teooriad tuleks falsifitseerida: – Falsifitseerimine: me püstitame hüpoteesi (teoorial põhineva oletuse) ja vaatame kas empiirilised andmed seda kinnitavad. • Märkus: Teooriaid ei saa sotsiaalteadustes siiski täiesti ümber lükata – võib näidata, et teatud nende elemendid on probleemsed ja ei seleta hästi emp. reaalsust. Teooriad ei sure, vaid teisenevad. Teooria vajalikkus uurimistöös • Andmed paljalt võttes on korrastamata ja suhestamata faktide hunnik. Selleks,
(tabel 5) Tabel 5 Näide mitmetasandilise valimi moodustamisest Projekti ,,Tiiger luubis" raames uuriti infokommunikatsioonitehnoloogia rakendatust üldhariduskoolide õppeprotsessis. Valimi koostamiseks kasutati kahetasandilist klastervalimi metoodikat. Esimese tasandina defineeriti juhuvalimi meetodil kool, teise Mitmetasandiline tasandina testitav või testitavad klassid konkreetses valimisse sattunud koolis. valik Juhuvalimi põhimõtte kohaselt oli igal Eesti üldhariduslikul põhikoolil ja gümnaasiumil ning igal valitud koolide VIII ja XI klassil võrdne võimalus osutuda valituks. Valimi koostamisel kasutati juhuarvude tabelit. (Toots et al 2004:11) Kõikne valim
Mida tehakse patogeeniruumis? · DNA eraldamine proovimaterjalist (seerum, uriin jne) · Rakud lüüsitakse, DNA vabastatakse teda pakkivatest valkudest · Edasi liigub juba mittepatogeenne materjal ehk puhastatud DNA · Siin oht nakatada iseennast ja keskkonda! Segamiseruum · Segatakse kokku patogeeniruumist tulnud DNA ja puhtas ruumis kokku segatud mastermix Siin enam nakkusohtu ei ole, kuid kantakse kummikindaid oht kontamineerida testitav materjal Siin tavalisi desinfektsioonilahuseid kasutada ei saa, pindade puhastamine DNAd lõhkuvate ainetega (kloor!) Siin asub arhiiv proovimaterjalist eraldatud DNA säilitatakse 1 aasta laborikoodide alusel Masinaruum Masinaruumis toimub liigispetsiifilise märklaud DNA paljundamine Nested-PCR korral pannakse proov nn. Kaks korda masinasse, et omakorda võimendada PCR signaali Foreesiruum · Viimane ruum, siin analüüsitakse PCR tulemusi
Kolmanda testülesande lahendamiseks kulus testitaval arvutil aega 32 sekundit, võrdlusarvutil 82 sekundit. Neljanda testülesande lahendamiseks kulus testitaval arvutil aega 52 sekundit, võrdlusarvutil 2 minutit. Milline oleks nende testide põhjal SPEC rating? NB! Vastus esita kahe komakoha täpsusega. ■ SPEC rating x kord = t (võrdlusarvuti) / t (testitav arvuti). Teed seda tehet 4 korda, igakord erineva testülesande kohta. Korrutad kõik saadud tulemused ja võtad sellest neljanda juure. (geomeetriline keskmine) Vastus: 2,89 ● Arvude esitusviisid a. Kahendkoodi arv 10010101 on kümnendkoodis ■ http://www.binaryhexconverter.com/binarytodecimalconverter Vastus: 149 b
testi korral, sest need võivad olulisel määral vähendada vale avastamise efektiivsust. Vastumeetmed jagatakse laias laastus kaheks - esiteks füüsilised (nt keelde hammustamine, jalgade surumine vastu põrandat). Seda tehakse näiteks vastamisel kontrollküsimustele, et suurendada taustaerutuse taset. Teiseks psühholoogilised, mentaalsed vastumeetmed. Nende näideteks võib olla mõttes "lammaste lugemine" või arvude lugemine suuremast väiksemani. Tulemuseks on, et testitav tegelikult ei jälgi üldse küsimusi ja igale küsimusele järgneb ühesugune või vähemalt sarnane reaktsioon. Siiski on tõestatud, et polügraaftest on efektiivne üksnes naiivsete, testiks mitte ettevalmistatud subjektide puhul. 28. Otsene ja kaudne meetod emotsionaalsete seisundite instrumentaalses diagnostikas. Polügraafi kasutamise põhilised meetodid: a) Otsene meetod ehk kontrollküsimuste test baseerub assotsiatsioonidel - relevantsetele
Kui teatud tingimused on täidetud, siis isik teeb x. See rakendub eelkõige emotsioonidele jm, kuid mitte aistingutele. 4. Biheiviorism(Hempel, Psühholoogia loogiline analüüs ja Ryle, Aju ja käitumine) Biheiviorism. Samastab vaimsed protsessid ja seisundid käitumise või kalduvustega. Metodoloogiline biheiviorism. Psühholoogia peaks tegelema ainult vaadeldava käitumisega, muu pole teaduslik, kuivõrd pole objektiivselt testitav. Uus meetod psühholoogiale, ei kaitse metafüüsilisi väiteid vaimu loomuse kohta. Psühholoogiline biheiviorism tegeles käitumise kujundamise tehnikatega(Pavlovlik klassikaline tingimus, Skinneri operantne tingimus). Metodoloogilise biheiviorismi kriitika – väita, et psüühika uurimine on sama, mis käitumise uurimine, on võrreldav näitega, et füüsika uurib mõõtevahendite näitusid. Käitumine on tõendiks vaimunähtuste kohta. Analüütiline biheiviorism
valida juhuslikult ning Fermat' testi rakendada korduvalt. 4. Arv a võib osutuda Carmichaeli arvuks => Fermat' testi puhul ainuke möödapääsmatu probleem; sellest tulebki rakendada efektiivsemad meetodeid nagu nt. Miller-Rabini test. *Miller-Rabini test: *Miller-Rabini test on sisuliselt Fermat' teoreemi karastatud versioon, mis peaks olema immuunne ka Carmichaeli arvude vastu: a). Vaatleme avaldist an a = a(an 1) , kus n on testitav naturaalarv ning a suvaline n'ist väiksem naturaalarv. b). Eelnevalt esitatud avaldise parem pool lahutatakse rekursiivselt lahti teguriteks vastavalt seosele x2 - 1 = (x 1)(x + 1). (nii pikalt kui võimalik). c). Kui avaldis an a ei jagu n'iga, siis ei jagu selle arvuga ükski tegur. Sellest tulenevalt ei tohi üksi parema poole teguritest jaguda arvuga n. Kui aga vähemalt üks neist teguritest n'iga jagub, on tõenäoliselt tegu algarvuga
Igale vanusele valiti välja sellised ülesanded, mida suutsid lahendada 50-80% selle vanuseastme lastest. Sealt valis ta välja 10 komplekti ülesandeid, igas 6 ülesannet, mis olid ette nähtud 3-12-aastastele lastele. Intelligentsuse hindamisel kasutati mõisteid: Kronoloogiline vanus Vaimne vanus Vaimne vanus leiti eri vanuseastmete ülesandeid järjest lahendades. Testimine lõpetati selles vanuses, kui testitav ei suutnud lahendada 3 ülesannet järjest. Iga õigesti lahendatud ülesanne andis 2 vaimse vanuse kuud. Samas lisatakse 24 vaimse vanuse kuud esimese 2 eluaasta eest. Vaimne vanus oligi Binet intelligentsuse mõõdupuuks. Peagi selgus, et see siiski ei sobi kõige paremini ja ei iseloomusta päris täpselt laste intelligentsuse taset. N. Kui laps on maha jäänud 30 kuud(2,5 aastat), siis 5-a lapse puhul on see pool kronoloogilisest vanusest, 12,5 a lapse puhul ainult üks viiendik. W
Diskursus on ’tõepäratu’, kui ükski loetletud tingimustest on täitmata. 13. Argumendi eeldused peavad moodustama küllaldase aluse – mida see tähendab? 1) eeldused, mis kokku moodustavad aluse, 2) eeldustest on tuletatav järeldusotsustus1 ja 3) järeldus - järeldusseos aluse ja järeldusotsustuse vahel. argumendi alus küllaldane siis, kui sellest saab teha parajasti ühe järelduse. 14. Argument peab olema testitav (kontrollitav) – mida see tähendab? 15. Millised on formaalse loogika neli põhireeglit ja milline on nende tähendus informaalses loogikas ehk argumentatsiooniteoorias? Formaalse loogika põhireeglid: Samasuse seadus Mittevasturääkivuse seadus Välistatud kolmanda seadus Küllaldase aluse seadus Ühe järeldussammuga arutlus, mis sisaldab vasturääkivust, on valeargument ja ei ole argument.
Materialism – (füsikalism), seisukoht, mille järgi kogu reaalsus on materiaalne/füüsikaline. Ka vaimunähtused on materiaalsed. Materialistlikud käsitlused: biheiviorism, identsusteooria, funktsionalism Biheiviorism: vaim pole muud kui käitumine. Biheiviorism jaguneb metodoloogiliseks ja analüütiliseks. metodoloogiline biheiviorism - psühholoogia peaks tegelema üksnes vaadeldava käitumisega, muu pole teaduslikult oluline, kuivõrd ta pole objektiivselt testitav. Watson, Skinner analüütiline biheiviorism - esmajoones seisukoht vaimuseisunditele viitavate väljendite tähenduse ning seeläbi ka vaimuseisundite kohta. Hempel, Ryle Väited kellegi vaimuseisundite kohta on väited isiku tegeliku ja võimaliku käitumise kohta *Ryle: Dualism põhineb kategooriaveal - ühte loogilisse kategooriasse kuuluvaid sündmusi
Siis endale teadvustamata hakkavad nad pärast mitmendat korda mängides eelistama punaseid. - Tähendusele eelnev perseptiivne mälusüsteem mis toimib sõltumata episoodilisest mälust, lahus ka semantilisest - Praiming soodustab objekti äratundmist sest inimene on sellega varem kokku puutunud kuigi seda endale ei teadvusta - Praimingu efekt on amneeiskutel sama suur kui norm, kuigi ei mäleta isegi lühiajalist õppimist Tüübid: - Pertseptiivne – esialgne ja testitav info omavad samasugust tajulist kuju - Kontseptuaalne – test oma sisulist seost esialgse infoga kuid on kujult erinev Mis on implitsiitne õppimine? Mille poolest see erineb protseduurilisest mälust? Keeruka infotöötluse õppimine ilma et suudetaks verbaliseerida mis see nimel on mida on õpitud. - Erinevust implitsiitse mälu uurimisest on selles et impl. Õppimise puhul kasutatakse sageli keerukaid uusi ülesandeid - 3. Mäluprotsessid
läbilõige mingist kategooriast ning vaadeldakse seda, saab teada ealised iseärasused Longituuduuring (longitudinal study) Üksikjuhtumi analüüs (case study) -nt elutee uurimine, mingi sündmuse põhiolemuse uurimine Testid lühiajaline uurimine kindlaksmääratud moel reastamise eesmärgiga, tulemus on standard: 1. Objektiivtestid (objective test) 2. Projektiivtestid (projective test) testitav ei tea, mida mõõdetakse, olulised on seosed, mis vastuste vahel tekivad; inimene projitseerib end pilti ning seda interpreteeritakse -kitsaskoth: väga keerulien on pilte tõlgendada; joonistama võib olla ajendatud hetkeemotsioonist vms ning see ei pruuagi anda arengulist ülevaadet Arengupsühholoogia metodoloogiline põhiprobleem: limiteeritud mõõtmisviisid, inimese subjektiivse hinnangu mõju, kõikide teguritega ei ole
Kehatüve ja puusavöötme asend jääb sümmeetriliseks. Põlved on stabiilsed, ei vaju sisse- ega väljapoole. Hüppeliigesed jäävad ka lõppasendis paralleelseks, kannad ei vaju sisse- ega väljapoole. B. Külgvaates. Pea ja kehatüvi asetsevad ühel joonel. Kehatüvi ja sääred asetsevad lõppasendis paralleelselt. Kehatüvi ei vaju ette alla jalgadele. Säilib mõõdukas nimmenõgusus. Kannad ei tõuse maast lahti. Testitav säilitab tasakaalu 10. Missugune on erinevate venitusharjutuste mõju organismile? Dünaamilised venitusharjutused aitavad väga hästi soojenduse puhul kaasa ja aitavad liigese suuremat liikumisulatus saavutata. Ennetab vigastuste tekkimist. Microstretching on sidekoe, eriti kõõluste ja lihaste regenereerimise tehnika. Põhiline microstretching’u eesmärk on parandada sportlase kehas negatiivseid füüsilisi muutusi, mis on tekkinud treeningukoormuste ja varasemate
Ka vaimunähtused on seega materiaalsed, kui nad on osa reaalsusest. Kas saab anda materiaalset käsitust, mis hõlmaks kõiki vaimunähtusi ilma midagi välja jätmata? Biheiviorism Biheiviorismi järgi pole vaim muud kui käitumine. Biheiviorism jaotub: metodoloogiline biheiviorism ja analüütiline biheiviorism. Metodoloogiline biheiviorism: psühholoogia peaks tegelema üksnes vaadeldava käitumisega, muu pole teaduslikult oluline, kuivõrd ta pole objektiivselt testitav. Pakub välja uue meetodi psühholoogiale, ei kaitse metafüüsilisi väiteid vaimu loomuse kohta. J.B.Watson (1878-1958), B.F. Skinner (1904-1990). Analüütiline biheiviorism: seisukoht vaimuseisunditele viitavate väljendite tähenduse ming seeläbi ka vaimuseisundite kohta. Nt: X usub, et vihma hakkab sadama. → sulgeb akna, välja minnes vihmavari. Biheiviorismi kriitika - Psühholoogilisi väiteid ei saa tõlkida väideteks käitumise ja füüsikaliste protsesside kohta. Tsirkulaarsuse
objektide test Kontseptuaalsed: sõnaassotsiatsioonid, kategooria esindajate genereerimine, üldteadmiste testi vastused Praimimine kui eriline õppimisviis/mälusüsteem - Tähendusele eelnev pertseptiivne mälusüsteem mis toimib sõltumata episoodilisest mälust; lahus ka semantilisest mälus - Praimimine soodustab objekti äratundmist seetõttu et inimene on sellega varem kokku puutunud kuigi seda ei teadvusta - Pertseptiivne praiming – esialgne ja testitav info omavad samasugust tajlist kuju - Kontseptuaalne praiming – test omab sisulist seost esialgse infoga kuid kujult erinev - Kummagi eest vastutavad erinevad ajupiirkonnad nt – Alzheimeri korral säilinud perseptiivne praiming kuid häirunud kontseptuaalne; kuid nt parempoolse kuklasagara kahjustuse korral väga puudulik sõnade identifitseerimine kuid kontseptuaalne praiming normis
Kas testides ühepoolset hüpoteesi võinuks lugeda alternatiivse hüpoteesi H1 tõestatuks? Mida see ühepoolne hüpotees õieti väidab (kuidas on sõnastatud)? Ühepoolne hüpotees testib vaid ühepoolset erinevust kas näiteks üks keskmine on teisest väiksem või mitte. Seejuures konstrueerib Excel hüpoteeside paari vastavalt keskmistele väärtustele, testides alati seda, kas suurem keskmine on ikka statistiliselt oluliselt suurem või mitte. Seega on antud juhul testitav ühepoolsete hüpoteeside paar kujul H0: Ei Jah, H1: Ei > Jah, sest autoomanikest tudengite keskmine kehamass on suurem. Auto ei jah 36 20 68,8 75,7 #NAME? #NAME? jah Total Result 20 56 75,7 71,25 15,231891751 14,26916574 20 56
annaabi.ee 
