Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"vahendav" - 129 õppematerjali

thumbnail
22
docx

Füüsika KT 2. peatükk

1.elektromagnetväli- elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli 2.Lorenzi jõud- magnetväljas liikuvale laetud osakesele mõjuv jõud. FL= q*v*B*sina 3.vasaku käe reegel- kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed näitavad positiivseltlaetud osakeste liikumise suunda ja magnetvälja jõujooned tulevad peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab osakesele mõjuva Lorentzi jõu suunda. 4.Elektromagnetinduktsioon- magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. Induktsioonivool- tekitab juhtme liikumine magnetväljas. Suund on vastupidine mootori

Füüsika → Füüsika
17 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Võnkejõu spikker

samas taktis.See tekib siis,kui sagedus saab võrdseks võnkeringi omavõnke magnetväli.Sekundaarses keerde rohkem N2>N1,siiis U2>U1 sagedusega .Kasutatakse raadio häälestamisel. Aktiivtakistus-on sama takistus ,mis Primaarses keerde rohkem: N1>N2,U1>U2(pinget alandav trafo) Elektromagnetväli- on olemas alilisvoolu korral ja see iseloomustab laengukandjate suunatud liikumisel elektri-ja magnetväljade vahendav ühine väli. Elektromagnetlained Faraday- mõjuvate pidurdusvõimendite jõudude toimel .Energa eraldub soojusena. Tähis:R Magnetvälja muutumisel tekib pööriselektriväli sõltumatult muutuse päritolust. Ühik:oom Induktiivtakistus-takistus poolis,mis on põhjustatud endainduktsiooni Maxwell-Magnetväli võib tekkida elektrivälja muutumise tagajärjel sõltumatult nähtusest,pool hakkab toimima vooluallikana,mis pidurdab voolu liikumist

Füüsika → Füüsika
6 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

Nurklihvija

Nurklihvija Nurklihvija kohta täpsemalt Rahvakeelne nim. relakas. Kasutatakse erinevate materjalide lõikamiseks. Nurklihvijad erinevate suurustega Kettad erinevate suurustega. Erinevad kujud Erinevad Kettad Lihvkettad Lõikekettad Erinev elektri toide Akutoide Juhtme toide Kuidas ketast vahetada 1) keerad mutri lahti 2) võtad paned teise ketta 3) Keerad mutri kinni Nurklihvija ohutus Kasuta prille Ära koorma masinat Riietu õigesti kasutatud andmed http://naelaremont.ee/et/a/nurklihvija-1100-w-125-mm-sjs%C2%B2-vibratsiooni-vahendav-k ulgkaepida-super-flange-avt https://osta-ee.postimees.ee/nurklihvija-kettad-3tk-125mm-x-6mm-61017992.html http://www.elektrimaterjalid.ee/tööriistad-tööriided/puurid-augusaed-lõikekettad-metalli-jaok s/lõikeketas-makita-metall-125x1x22-2.html http://naelaremont.ee/et/a/nurklihvija-1100-w-125-mm-sjs%C2%B2-...

Ehitus → Ehitus alused
8 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Mis on gravitatsioon

makroskoopilised kehad elektriliselt neutraalsed. See tähendab, et nende koostiseks olevates aatomites on positiivse elektrilaenguga prootoneid ja negatiivse laenguga elektrone täpselt ühepalju ja keha ise on kokkuvõttes elektriliselt neutraalne ning makromaailma mastaabis elektromagnetilises vastasmõjus ei osale. Gravitatsioonilise vastastikmõju kandja on gravitatsiooniväli, mida põhjustab aine olemasolu. Kvantgravitatsiooni teooria alusel on gravitatsioonivälja vahendav osake graviton, kuid siiamaani pole füüsikud selle osakese olemasolu veel tõestada suutnud.

Loodus → Loodus õpetus
30 allalaadimist
thumbnail
7
odp

Elekter.

konvektsioonvooluks. Elektrivoolu iseloomustavateks ja mõõdetavateks füüsikaliseteks suuruseteks on voolutugevus, voolutihedus ja pinge. Elektrivooluga kaasneb alati magnetväli. Eristatakse kahte liiki elektrivoolu: alalisvool ja vahelduvvool. Elektrivoolu suund on kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate liikumise suund (plussilt miinusele). Elektromagnetväli Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetväli võib levida elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Elekter. http://et.wikipedia.org/wiki/Elektrienergia. http://et.wikipedia.org/wiki/Elektrivool.

Füüsika → Füüsika
17 allalaadimist
thumbnail
16
pdf

Elektromagnetlained Füüsika 11. klass

kaks piirjuhtu. Elektriväli levib ruumis magnetvälja vahendusel ja magnetväli omakorda elektrivälja abil. Elektriväli ja magnetväli on elektromagnetlaines omavahel risti. Nad on ka risti laine levimissuunaga. Elektronmagnetväli Elektronmagnetväli ­ elektomagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhuks on elektriväli ja magnetväli Elektromagnetväli levib ruumis elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad. Välivektorid on elekromagnetlaines risti laine levimise suunaga Elektromagnetlaine on ristilaine Elektromagnetlainete toime Elektromagnetlainete toime sõltub: sagedusest lainepikkusest Lainepikkus s v= t 1 v = = × = × f T T - lainepikkus(m - meeter)

Füüsika → Füüsika
57 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Elektromagnetvõnkumise mõisted

Vahelduvvooluks nim. elektrivoolu, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub. Generaator on seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Trafo on seade, mis põhineb elektromagnetilisel induktsioonil vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Trafo igapäeva elus - mobiili laadija, laptop, laualamp. Võnkering sisaldab alati induktiivpooli ja kondensaatorit. Elektromagnetismi rakendused ­ nt. Raadioside, televisioon, radarid, GPS. Elektromagnetlaine esimene tekitaja ­ Heinrich Rudolf Hertz. Võnkering ­ pooli ja kondensaatorit sisaldav vooluring. Thomsoni valem: T= 2LC , U1/N1=U2/N2: U1- primaarmähise pinge, U2 - sekundaarmähise pinge, N1- primaarmähise keerdude arv. Nihkevool ­ nähtus, kus laaduva plaadi tugevnev elektriväli paneb laengukadjad teisel plaadil liikuma. Elektromagnetväli ­ elektri- ja magnetjõude vahendav ühtne väli. Elektromagnetlaine ­ on elektromagnetlaine l...

Füüsika → Füüsika
36 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mõisted

Mõisted: Laeng-iseloomustab keha aktiivsust elektri-ja magnetnähtuvustes. Laengud looduses-positiivsed(prootonid)negatiivsed(elektronid) Elementaarlaeng-vähim võimalik laengu väärtus Juhid-kõik metallid,neil on vabu elektrone ja sp.juh.hästi voolu. Pooljuhid-elektrijuhtivuselt metallide ja isolaatorite vahepeal, nad ei juhi voolu nii hästi nagu metallid ega ole päris isolaatorid. Dielektrikud-isolaatorid ehk mittejuhid ei juhi voolu-kumm,klaas. Coulombi seadus-2 laengut mõjutavad teineteist jõuga,mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nende laengutevahelise kauguse ruuduga. Punktlaengud-laetud keha,mille mõõtmeid võib mitte arvestada. Erinimelised tõmbuvad,samanimelised tõukuvad. Dielektriline läbitavus näitab mitu korda on antud keskkonnas laengute vastastikune mõju väiksem võrreldes vaakumiga. Elektrivälja tugevus-vektoriaalne füüsikaline suurus, mis on arvuliselt võrdne elektrivälja mingisugusesse punkti aseta...

Füüsika → Füüsika
27 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Elektromagnetväli ja - lained

Elektromagnetväli ja -lained Vilma Deivi 6.märts 2009 Elektromagnetväli Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetväli levib ruumis elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad. Elektromagnetlained Elektromagnetlaine on ruumis leviv elektri- ja magnetvälja perioodiline muutus. Elektromagnetlaine on ristlaine, mis tähendab, et väljavektorid on risti laine levimise suunaga. Jaguneb nt: Madalsageduslained, raadiolained, infrapunane kiirgus, nähtav valgus

Füüsika → Füüsika
123 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Coulombi seadus

NB. -8,85* F/m(elektrikonstant)Aine dielektriline läbitavus-näitab mitu korda on elektrilaengule mõjuv jõud dielektrikus nõrgem kui vaakumis. = /F ( laengule mõjuv jõud vaakumis,F-laengule mõjuv jõud aines)Elektriväli-elektrilaengute vahelise mõju vahendaja. Iga laeng tekitab oma elektrivälja, mida teised laengud tunnetavad.Väli-üks mateeria eksisteerimise vorm, teine on aine.Tänapäeval vaadeldakse ka välju koosnevana osakestest.Elektrivälja vahendav osake on valguskvant e. Footon.Elektrivälja tugevus-näitab elektriväljas paiknevale ühiklaengule mõjuvat jõudu. E=F/q(V/m=N/C)Punktlaengu korral E=k* ; laetud tasandi elektrivälja tugevus E= . Kehtib elektrivälja superpositsiooniprintsiip:summaarne elektrivälja tugevus on kõikide liikuvate elektrivälja tugevuste vektorsumma.Elektrivälja jõujoon-joon, mille puutuja siht mistahes punktis ühtib elektrivälja tugevuse vektori sihiga selles punktis

Füüsika → Füüsika
223 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Muusika kordamislehed 10. klassile

Tähtsaim kristliku liturgia liik keskajal oli Missa ­ 1. sõnaliturgia 2. armulaualiturgia. Missatekstid jagunevad: ordinarium- kõikidel missadel kõlavad laulud. Ja propium- vastavalt kirikukalendrile ja tähtpäevadele lauldavad laulud. Missa osad: 1. Kyrie ­ issand (halasta) 2. Gloria ­ au ( olgu jumalale kõrges). 3. Credo ­ usun (ainujumalasse). 4. Sanctus/benedictus ­ püha/kiidetud olgu. 5. Agnus dei ­ jumala tall. Sakrement ­ jumaliku armu vahendav püha talitlus. Reekviem ­ leinamissa. Sekvents ­ vaimuliku luule vorm. Noodikirja areng millest tulenes vajadus gregoriuse koraali üles kirjutada? Et ühtsustada liturgiline laul tohutu suurel territooriumil.

Muusika → Muusikaajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Muusikaajalugu keskaeg

püstiseistes, kõrge helistik, laulsid ainult mehed (tänapäeval ka naised), lauldi ilma saateta, ühehäälselt. ....nimetatakse iseloomulikku laulmisviiisi roomakatoliku jumalateenistusel Kristliku kiriku põhilised jumalateenistuse liigid on tunnipalvus(peetakse kloostrites kindlatel aegadel kuni kaheksa korda päevas) ja Missa - 1.) jumalateenistus(sõnaliturgia - õpetus, vaheldumisi vaimulike lauludega loetakse pühakirja. Armulaualiturgia -jumalikku armu vahendav püha talitus, 2.) muusikaline suurvorm, mille viis osa põhinevad kindlatele ladinakeelsetele tekstidele. Proopium - vahetuvad igal päeval Ordinaarium-kindlad, muutumatud osad kyrie eleison - issand halasta (sissejuh) Gloria in excelsis Deo - au olgu Jumalale kõrges (sissejuh) Credo in unum Deum - Mina usun ainsasse Jumalasse (sõnaliturgia lõpulauluna) Sanctius/Benedictus - Püha, kiidetud olgu(altarirituaali ajal) Agnus Dei - Jumala Tall (enne armulaua jagamist) Epistel - manitsuskõne

Muusika → Muusika
9 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Elekrivool kontrolltöö vastuses

võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures ilma sagedust muutmata. 9. Mis on trafo primaarmähis? on trafo mähis, millele on rakendatud transformeeritav vool või pinge. Primaarmähis on ühendatud vooluallikaga. 10. Mis on trafo sekundaarmähis? on trafo vähemalt teine mähis, millelt energia väljub ja vastandina primaarmähisele on ühendatud energia tarbijaga. 11. Mis on elektromagnetväli? Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piir juhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetvälju iseloomustavad järgmised omadused: need on nähtamatud; inimesel puudub organ nende tajumiseks; esinevad seal, kus esineb elekter; levivad valguskiirusel; on nii elektriline kui magnetiline. 12. Mis on elektromagnetlaine? Elektromagnetlaine on ruumis leviv elektri- ja perioodiline muutus. Elektromagnetlaine on magnetvälja ristlaine, mis tähendab, et väljavektorid on risti laine levimise suunaga

Füüsika → Elektriõpetus
6 allalaadimist
thumbnail
4
doc

ELEKTROMAGNETISM

Raudsüdamik on vajalik selleks, et magnetvälja võimalikult väikeste kadudega ühelt mähiselt teisele üle kanda. 13. Trafo põhilised kasutusvaldkonnad on energiatehnika, mõõtetehnika, signaaliedastustehnika ja võrgutoitega elekrtiseadmed. 14. Elektrienergia ülekannet teostatakse kõrgel pingel, sest energiakadu on siis väiksem. 15. Kodus pistikupesa klemmide pinge on 220V. 16. Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. 17. Elektromagnetlaine on ruumis leviv elektri- ja magnetvälja perioodiline muutus. 18. Peamiseks elektromagnetlaineid iseloomustavaks suuruseks on sagedus f. Ajalooliselt traditsioonist tulenevalt kasutatakse palju ka lainepikkust λ vaakumis. c=λf kus c=3* 108 m/s valguse kiirus vaakumis, f-footoni sagedus (Hz), λ-footoni lainepikkus (m) 19

Füüsika → Füüsika
5 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Elektromagnetism

jõujooned väljuvad, on põhjapoolus, pooli ots, millesse jõujooned suubuvad, on lõunapoolus. Voolutugevuse suurendamisel poolis magnetväli tugevneb, vähendamisel aga nõrgeneb. Magnetite ja vooluga poolide erinimelised poolused tõmbuvad ja samaninelised tõukuvad. Video: http://www.fyysika.ee/opik/index.php?idex=472&idse=940&tase=asi Elektromagnetväli Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetväli võib levida elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad. Selle tõestas esimesena Faraday katse toel ära soti füüsik James Clerk Maxwell. Tänapäeval puutume me peaaegu kõik kokku elektromagnetväljadega, kuna need ümbritsevad igat elektrimasinat ja -kaablit. Elektromagnetväli on igalpool kus elektrit toodetakse ja kasutatakse.

Füüsika → Füüsika
20 allalaadimist
thumbnail
3
doc

E-TURUNDUSE ROLLI HINDAMINE TÄNAPÄEVA TURUNDUSPRAKTIKAS

ettevõtte ja kliendi vahel. Tehinguturundus ­ ettevõtte kasutab marketingimixi muutusi konkreetse turusegmendi paremaks püüdmiseks. Võrkturundus ­ toimub ettevõtete vahel, kus ettevõtted kasutavad ühist ressurssi kliendi paremaks teenindamiseks. Viienda uue liikmena selles seltskonnas on välja toodud e-marketing ehk interneti kasutamine kliendi ja pakkuja vahelise dialoogi tekitamiseks. Oluliseks on infotehnoloogia vahendav roll (sest dialoog tekib ju ka mujal). Uurimuse põhiküsimuseks oli ­ kuidas on kommunikatsioonitehnoloogiate areng mõjutanud turundust üldiselt? Täpsustavad alamküsimused seevastu: 1) Kui palju kasutatakse e-marketingi tänapäevases turunduspraktikas võrreldes nelja teise turunduse liigiga? 2) Millised turunduspraktika kombinatsioonid nendest viiest tüübist esile kerkivad? 3) kuidas mõjutab IT üldine tase ettevõttes tema võimekust e-turunduses? Uuring

Majandus → Turundus
91 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Lehe analüüs 1938. aastat

4) Lastelisa käesolevas ajalehes polnud, küll oli rohkesti järjejutte ja külaveste: Särga Siimu südamevalu, kus peategelasel Siimul on südamel suur mure, nimelt tema kaasakene oli tema maha jätnud ja uue mehe leidnud. Samuti võib lugeda katkendit Napoleoni aegsest suur romaanist ,,Armastus ja võitlus", kus räägitakse Unno ja Maria armuloost ja nende elus toimunus põnevatest sündmustest. 5) Lehe stiil oli pigem kiretult vahendav, sest lehes oli väga palju esindatud ka välismaiseid uudiseid, mis näis mulle natuke uskumatu olevat , arvestades seda, et tegu on ikkagi Eesti ajalehega. Leht oli väga hästi üles ehitatud, spordi jaoks olid eraldi rubriik, toon välja tähtsmad uudised ja saavutused, mis tol ajal spordimaastikul aset leidsid: Soome tahab taliolümpiat, Parim kergejõustiklane Greulich viskas vasrat 55,81 meetrit, Narva jalgpalli juubel, Amstrong kolmandas kaalus maailmameitsriks ja

Meedia → Meedia
4 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Füüsika elektrivool

Kui kondensaatori plaadid on ümber laadunud, siis voolutugevus on null ja kogu energia on üle läinud kondensaatori elektrivälja energiaks. 12. Mis on omavõnkesagedus? Omavõnkesagedus on võnkeringi parameetritega määratud sagedus. 13. Mille kohta käib Thompsoni valem? Thompsoni valemiga saab välja arvutada võnkeringi perioodi. 14. Mis on elektromagnetväli, elektromagnetlaine ja iseloomusta? Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piir juhtudeks on elektriväli ja magnetväli. 15. Mis on kiirgumine? Kiirgumiseks nimetatakse elektromagnetlainete tekkimist. 16. Kuidas on elektromagnetenergia seotud sagedusega? Elektromagnetlaine energia on võrdeline sageduse neljanda astmega. 17.Mis on antenn? Antenn on elektrijuhtide loodud süsteem, mis on elektromagnetlainete tekitamiseks või vastu võtmiseks. 18. Mis on valgus? Valguseks nimetatakse elektromagnetlaineid, mille lainepikkus vaakumis on 380-

Füüsika → Füüsika
46 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Heino Liimetsa elust ja didaktilistest ideedest

Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Pedagoogika osakond Heino Liimetsa elust ja didaktilistest ideedest Referaat Tartu 2001 Sisukord SISUKORD...............................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................2 HEINO LIIMETSA ELUST...................................................................................................................3 LIIMETSA DIDAKTILINE TEOORIA EESTI DIDAKTIKA ARENGUS.....................................5 KOKKUVÕTE........................................................................................................................

Pedagoogika → Pedagoogika alused
49 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Referaat teemal magnetism

Ühikud on: · amper vool · kulon (laeng) · farad(mahtuvus) · henri (induktiivsus) · oom (takistus) · volt(elektriline potentsiaal) · vatt (võimsus) Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. Elektrivälja levimiskiirus on võrde valguse kiirusega vaakumis. Elektriväli on elektromagnetvälja piirjuht. Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastasikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjutudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetväli võib levida elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad. Elektrivälja tekitab ka muutuv magnetväli. Sel juhul on tegemist pööriselektriväljaga. Pööriselektriväljaks nimetatakse muutuva magnetvälja poolt tekitatud elektrivälja. Pööriselektriväli erinev elektrostaatilisest väljast selle poolest, et ta pole vahetult seotud elektriläengutega

Füüsika → Füüsika
37 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Füüsika KT materjal

tulemusena hakkab kondensaator läbi pooli tühjenema. 13.Mis on omavõnkesagedus? Kuidas seda arvutatakse? +valem 1 0 = Omavõnkesagedus on võnkeringi parameetritega määratud sagedus. LC 14.Thomsoni valem? Mille kohta käib? +valem ise Võnkeringi perioodi kohta. T= 2L*C 15.Mis on elektromagnetväli? Elektromagnetilist vastastikmõju vahendav väli, mille piirjuhtideks on elektriväli ja magnetväli. 16.Mis on elektromagnetlaine? Selle omadused? On ristlaine, kus elektri- ja magnetväli on omavahel risti ja mõlemad on omakorda risti levimise suunaga. 17.Laine kiiruse valem? V= *f , V=laine levimis kiirus , -lainepikkus , f- sagedus 18.Mis on kiirgumine? Kiirgumine on elektromagnetlainete tekkimine. 19.Millest ja kuidas sõltub elektromagnetlaine energia? Elektromagnetlaine energia sõltub sagedusest ja lainepikkusest

Füüsika → Füüsika
88 allalaadimist
thumbnail
2
doc

\"MIS ON FILOSOOFIA?\"

Alles pärast psüühika emantsipeerumist reaalsusest, pärast subjekti ja objekti lahknemist sai võimalikuks reaalsuse märkamine mitmekesisena. Seejärel mõistab, et algupäraselt on vastamisi vaid tema psüühika ja reaalsus, tema kui subjekt, reaalsus kui objekt, ei muud. Selles tõdemuses avaldub mõtte kujul eksistentsiaalne moment. Seejärel mõistab ta, et psüühika ja reaalsuse koosolu ja vastasseis on funktsionaalne, ning märkab, et leidub ka vahendav seos: taju. Kõik kokku moodustab tajukujundi, mis on rohkem või vähem dünaamiline vastavalt sellele, kui intensiivselt on subjekt ja objekt teineteisega seotud. Eranditult iga inimene on mõtisklenud oma eksistentsi üle. Me kõik tahaksime teada, miks me siin oleme ning kuidas me siia saanud oleme. Absoluutselt kõige selle taga, mis tundub täiesti loogilise ja loomulikuna, on küsimused: miks, millal, kuidas, kas ja nii edasi.

Filosoofia → Filosoofia
10 allalaadimist
thumbnail
30
xlsx

Meedia ja kommunikatsiooni teooriaid kokkuvõttev tabel

Auditooriumi käsitletakse passiivse, mõjutatava ja valikuvabaduseta - meediasüsteemi kaudu on indiviidide emantsipatoorne potensiaal alla surutud. Frankfurdi koolkonna üheks keskseks probleemipüstituseks küsimus massimeedia mõjust inimesele. Mõjude mudel - ühiskond koosnev isoleeritud indiviididest, kes on meediasõnumitest kergesti mõjutatavad ning kes aktsepteerivad ilma küsimusi esitamata pakutud hoiakuid, arvamusi ja uskumusi. Käsitluse keskmes kommunikatsiooni vahendav instrument - meedium. Eeldatakse, et tehnoloogia suunab ühiskonna sotsiaalset, poliitilist, kultuurilist, majanduslikku ja teiste valdkondade arengut. Konstruktivistlikust vaatepunktist tehtavates meediauuringutes lähtutakse eeldusest, et meedia ei peegelda tegelikkust, vaid kujundab, konstrueerib seda. Põhilisteks uurimisteemadeks on erinevate nähtuste konstrueerimine meedias, inimeste (või nähtuste) representatsioon.

Muu → Meedia ja kommunikatsioon
73 allalaadimist
thumbnail
4
txt

Elektromagnetism

prdsuhtega. ELEKTROMAGNETVNKUMINE VNKERINGIS * Vnkering on kondensaatorit ja induktiivpooli sisaldav vooluring, milles kondensaatori elektrivlja energia ja pooli magnetvlja energia muunduvad perioodiliselt teineteiseks * Vnkeringis toimuvate elektrovnkumiste omavnkeperioodi mrab Thomsoni valem T= 2 Milles L on vnkeringi induktiivsus ja C- mahtuvus. ELEKTROMAGNETVLI JA ELEKTROMAGNETLAINED * Elektromagnetvli on elektriliselt vastastikmju vahendav htne vli, mille piijuhtudeks on elektrivli ja magnetvli * Elektromagnetvli levib ruumis elektromagnetlainena, milles elektrivli ja magnetvli perioodiliselt muutuvad * Vljavektorid on elektromagnetlaines risti laine levimise suunaga. * Elektromagnetlaine on ristlaine * Elektromagnetlainete philiikideks on madalsageduslained, raadiolained, optiline kiirgus, rntgenikiirgus ja gammakiirgus. * Elektromagnetlaineid rakendatakse infokandjaina raadio- ja telefonisides,

Füüsika → Füüsika
115 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Suhtlemispsühholoogia konspekt

raames *Avalik suhtlemine- teade edastatakse hüpoteetilisele vastuvõtjale, enamasti formaalne, vastuvõtja passiivne *vahendatud kommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on teineteisest eraldatud ajas ja ruumis Kommunikatsiooni komponendid *kommunikaator- info andja *retsipient- info vastuvõtja *kommunikant- samaaegselt nii teabe saatja kui vastuvõtja *märk- iga tähendusliku sisu omane sõna või sõnatu väljendus *märgiline käitumine märke kasutav, vahendav või tõlgendav tegevus e. Kommunikatsioon Dekodeerimine- sõnaliste ja mittesõnaliste signaalide lahtimõtestamine eesmärgiga tabada neisse kätketud tähendust. 5 verbaalse kommunikatsiooni oskust Kaks on seotud kodeerimisega: kõnelemine ja kirjutamine. Kaks seotud dekodeerimisega: kuulamine ja lugemine. Dekodeerimine ja kodeerimine- >loogiline mõtlemine ja arutlus oskus. Suhtlemistõkked *Kohtumõistmine- kritiseerimine, sildistamine, diagnoosimin, kiitmine

Psühholoogia → Suhtlemispsühholoogia
16 allalaadimist
thumbnail
11
doc

ALALISVOOLU MOOTORI TÖÖPÕHIMÕTE

on magnetiline induktsioon (teslades T), on osakese laeng (kulonites C), on osakese kiirus (meetrites sekundis m/s). Kui osake liigub magnetväljas (st E = 0), saab Lorentzi jõu suunda määrata vasaku käe reegli abil. Lorentzi jõud on oma nime saanud Hollandi füüsiku Hendrik Lorentzi järgi. 7 Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetväli võib levida elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad. Kommutaator on ka elektrimasina rootori külge ehitatud isoleeritud alusel elektrit juhtivast materjalist klemmliistud ehk kommutaatorilestad, mis moodustavad kommuteerimissõlme ehk voolujaguri.

Füüsika → Füüsika
30 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Elu olemus

süsivesikud on organismi esmaseks energiaallikaks. ligikaudu 60% energiast saadakse süsivesikutest. 12. Mis on lipiidid? Kuidas jaotatakse lipiide? lipiidid on keerulise ehitusega biomolekulid mis koosnevad vähemalt kahest komponendist: alkohol, rasvhape. Lipiidid jagunevad liht-, liit- ning tsüklilisteks. 13. Milles seisneb fosfolipiidide tähtsus? * Füüsilis-keemilised funktsioonid on olulised soolestikus lipiidide emulgeerimisel valmistamaks ette lipaaside aktiivsust * Vahendav lipiidide metabolism on võimatu ilma fosfolipiidide olemasoluta 14. Nimeta erinevaid steroide ja too näiteid. hormoonid, kolesteriidid, vitamiinid 15. Mis haigus on ateroskleroos? Ateroskleroos ehk veresoonte lupjumine on haigus, mille korral veresoonte valendik aheneb veresoonte seina kogunevate ainete tõttu. 16. Lipiidide funktsioonid organismis? Lipiidid on rakumembraanide asendamatud komponendid, millel on oluline regulatoorne roll paljudes rakuprotsessides nagu membraani struktuur,

Bioloogia → Bioloogia
51 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Elektromagnetväli

saab võrdseks sagedusega(välise) 8. Mida nimetatakse nihkevooluks? Lk. 71. Nihkevool on nähtus, kus laaduva plaadi tugevnev elektriväli paneb laengukandjad teisel plaadil liikuma. 9. Millest sõltub elektromagnetlainete toime? Lk. 75 Elektromagnetlainete toime sõltub lainete sagedusest ja lainepikkusest. 10. -Missugune on kiirus ja energia pendli tasakaaluasendis? 11. -Mis on elektromagnetväli? Lk. 71Elektromagnetväli on elektri ­ja magnetjõude vahendav ühtne väli. 12. -Mis on elektromagnetlaine? Lk. 72 Elektromagnetlaine on elektri- või magnetvälja muutuse levik ruumis. Ta on ristlaine 13. Mis on lainepikkus? Tähis. Valem. Lk.75 Lainepikkus on naaber-laineharjade vahekaugus. Tähis lambda . 14. -Mis oli Maxwelli jaoks magnetväli? Lk Elektrivälja muutus. 15. Kuidas tekib elektri-või magnetvälja muutus ruumis? Kuidas see levib? Elektrivälja muutumine ühes punktis, mis põhjustab muutuva magnetvälja ja selle magnetvälja

Füüsika → Füüsika
75 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Viitamine

tusse ning eraldatakse üksteisest semikooloniga. Mõnikord on oluline tähtsusjärjestus, st kõigepealt nimetatakse peamine allikas, seejärel vähemtähtsad allikad. Nt: Seda seisukohta toetavad mitmed uuringud (Pärn 1992; Kadakas 1995; Saar 2000).  Vahendatud viitamine (läbi viitamine) on viide sekundaarses allikas olevale algupärasele allikale. Võimalust mööda tuleks seda pigem vältida. - Kasutamise korral peab olema viitest selge, milline oli vahendav, milline algne allikas; nt: (Lehis 1997, viidatud Kask 2008 järgi). Anu Tuulmets 1/2 Uurimistöö kursus Õppetükk: VIIDE TEKSTIS - Kasutatud materjalide loetelus esitatakse nii see allikas, mida uurija ise kasutas, kui ka selles viida- tud originaalallikas (viimasele lisatakse vahel tärn vm tähis).

Eesti keel → Eesti keel
7 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Elementaarosakesed

vastasmärgilised. Bosonid Bosonid on täisarvulise spinniga (s = 0, 1, 2, ...) Bose-Einsteini statistikale alluvad osakesed. Erinevalt fermionidest ei kehti bosonitele Pauli keeluprintsiip, seega võib igas kvantolekus olla korraga suvaline arv bosoneid. Bosonite hulka kuuluvad vastastikmõjude ülekandjad (footon, graviton, gluuon, nõrgad vahebosonid), mesonid, paaris massiarvuga tuumad (nt heelium-4) Footon Footon on elektromagnetilist interaktsiooni vahendav stabiilne osake. Footon on tõeliselt neutraalne elementaarosake, mille seisumass on 0 (footon eksisteerib ainult valguse kiirusega liikudes) ja spinn 1. Gluuon Gluuonid on elektriliselt neutraalsed osakesed, mille spinn on 1 ja seisumass 0 (katseliselt pole seda veel tõestatud). Gluuonid on kvarkidevahelise tugeva interaktsiooni vahendajateks, samas on gluuonid värvilaengust tingitult ka omavahelises interaktsioonis (kvarke kaasamata). Iga gluuon kannab korraga

Füüsika → Mikromaailm
4 allalaadimist
thumbnail
10
doc

REFERAADI VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED

VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED Töö prinditakse ühepoolselt valgele paberile (formaat A4). Kasutatakse arvutikirja Times New Roman suurusega 12 punkti. Üldpealkirjade suurus on 16 pt, alapealkirjadel 14 pt. Reavahe 1,5. Format Paragraph Line Spacing (1,5 line). Eestikeelsel variandil: Vorming Lõik Reasamm Leheküljed nummerdatakse automaatselt alates tiitellehest, kuid tiitellehele ja sisukorra lehele numbrit ei kirjutata. Number paigutatakse alla keskele. Tekstileheküljel kasutatakse korrastatud veergu Justified. Eestikeelne variant: Rööpjoonda. Iga uus (üld)peatükk algab uuelt leheküljelt. Alapealkirjad ja tekstilõigud eraldatakse täiendava vaba ruumiga. (Alapealkiri ei jää kunagi ilma tekstita üksinda lehekülje lõppu). Vasakule jäetakse 3,0 cm, paremale 2.5 cm, üles ja alla 2,5 cm vaba ruumi. File Page Setup Margins. Eestikeelsel variandil: Fail Lehekülje häälestus Veerised Tekst jaotatakse lõikudeks. Iga lõik moodustab si...

Eesti keel → Eesti keel
4 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Turunduskommunikatsiooni olemus ja integreeritud turunduskommunikatsioon

1 Turunduskommunikatsiooni olemus ja integreeritud turunduskommunikatsioon Ettevõtte suhtlemist olemasolevate ja potentsiaalsete klientidega, mille käigus nad muuhulgas saadavad välja sõnumeid oma toodete headuse kohta, nimetatakse turunduskommunikatsiooniks. Seega on turunduskommunikatsioon vahendav protsess, kus ühel pool on ettevõte ning teisel pool väljavalitud tarbijad. Turunduskommunikatsioonil on neli peamist eesmärki: · Informeerimine ­ inimeste teadlikkuse tõstmine ettevõttest ja selle toodetest; · Sõnumi tugevdamine ­ saavutatud teadlikkuse säilitamine ja tugevdamine, mis puudutab ettevõte mainet, peamisi hüvesid ning nime ära tundmist ka pikema aja vältel. · Veenmine ­ sihtgruppide motiveerimine sooritada ettevõtte soovitud tegevust

Majandus → Turundus
58 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti foneetika ja fonoloogia kordamine

tähtsaimate silpide tooniikõrgused. 53. Mis on toon? Tooge näiteid toonikeelte kohta! Toon on sõnaintonatsioon. Põhitooni kõrgust mõõdetakse hertsides ja põhitooni liikumisest kujuneb kõne meloodiline joonis Toonikeeled on nt hiina, tai, vietnami, joruba. 54. Millised on kuulmissüsteemis osad ja missugune on kõrva ehitus? Kuulmissüsteemi osad: kõrv ehk perifeerne osa, kuulmisnärvid ehk vahendav osa ja ajukoore kuulmisala. Tajume helisid tänu kuulmissüsteemile. See jaguneb: 1) Perifeerne osa e. kõrv. Ülesanne: helid ja hääled õhuvõngete näol kinni püüda ja muuta närviimpulssideks. 2) Vahendav osa kannab närviimpulsse ajju (kuulmisnärvid). 3) Ajukoore kuulmisala, kus heli-/häälelaine saab oma keelelise tõlgenduse. Oma kuulmissüsteemi kaudu saame tagasisidet kuulmise kohta. Aitab meil tajuda enda ümber olevat ruumi.

Filoloogia → Eesti foneetika ja fonoloogia
342 allalaadimist
thumbnail
15
rtf

Roger Säljö „Õppimine tegelikkuses“

samal ajal ka intellektuaalseid teadmisi. Inimese vaateid, ideid ja plaane mõjutab konkreetselt see, et nad on neutraliseerinud oma füüsilise jõu piiratuse. Teadmised, arusaamad on ehitatud masinatesse ning selles mõttes elame kunstlikus tegelikkuses. Mõtlemine kontakteerub keskkonnaga tööriista vahendusel. Seega on õppimine ja areng meie ajal suures osas küsimus sellest, et kasutada tööriistades info ja protseduuridena talletatud kognitiivseid ressursse. Kuid inimese olulisim vahendav tööriist on meie keelelised ressursid. Teistega suhtlemisel osaleme funktsionaalse maailma märgistamises ja kirjeldamises, mis võimaldab meid teha kaasinimestega erinevates tegevustes koostööd. Keele indikatiivne funktsioon toimib suurepäraselt ka juhul, kui me üksteist ei näe. Väga tähtis nii kollektiivse, kui individuaalse õppimise juures. Keeleline väljend ei viita mitte vaid nähtustele ja esemetele vaid tähistab ja märgib ka tähendust ja mõtet.

Pedagoogika → Kasvatusteadus
20 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Keel ja kõne

1. Mis vahe on keelel ja kõnel? Tooge näiteid. Keel on intellektuaalset tegevust ja suhtlemist vahendav senantiline süsteem, mis põhineb keelemärkide kasutamisel. Tüüpiliselt inimlik nähtus. On välja kujunenud koos inimühiskonnaga, tööprotsessis ning on sotsiaalsete kogemuste salvestamise ning põlvest põlve edasiandmise vahendiks ning seega kultuuri edasikandjaks. Keele suulist kasutamist nim kõneks. Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. Eristatakse keele kahte vormi: · keel kui süsteem, eripärane kood

Psühholoogia → Psühholoogia
100 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Elekter, Füüsika referaat

magneetumise piirkonnad, mida nim.domeenideks. Ferromagneetikud jagatakse: 1) magnetiliselt kõvad - nende domeenid säilitavad kindlalt magneetumisel omandatud seisundi. 2)magnetiliselt pehmed - neid kasutatakse magnetvälja tugevdamisel. Elektromagnetväli Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetväli võib levida elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad. Mehaanika Mehaanika on füüsika haru, mis uurib kehade paigalseisu ja liikumist ning nende põhjusi (jõudude mõjumist). Mehaanika põhiseadused töötasid välja Galileo Galilei ja Isaac Newton

Füüsika → Füüsika
87 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Elektromagnetism

(kondensaatorist) C, induktiivsusest L ja oomilisest takistist R. Sellises võnkeringis tekivad sumbuvad elektrivõnked. L on võnkeringi induktiivsus ja C - mahtuvus. Võnkeringis toimuvate elektrovõnkumiste omavõnkeperioodi määrab Thomsoni valem T =2 LC 11. Elektromagnetväli ja elektromagnetlained. Elektromagnetväli on elektriliselt vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetväli levib ruumis elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad. Elektromagnetlaine on ristlaine (ristlaine on laine, kus keskkonna osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga, levivad ka vaakumis). Elektromagnetlainete põhiliikideks on madalsageduslained, raadiolained, optiline kiirgus, röntgenikiirgus ja gammakiirgus.

Füüsika → Füüsika
185 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Strateegiline juhtimine eksami konspekt

suunamist ning üheks hästi toimivaks tervikuks sulatamist selleks, et saavutada org. eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. • Strateegiline juhtimine – Albaneese: tippjuhtkonna vahend eesmärkide poole pürgimiseks (investeeringud, ostud) või 1 tegevusala piires alternatiivplaanide loomine (turu laiendamine, ressursside ümberjagamine jne.). • Strateegia Minzberg: organisatsiooni ja selle väliskeskkonda vahendav jõud, mis sisaldab organisatsioonilisi otsuseid ja keskkonna suhtes. See on organisatsiooni otsuste järjepidev voog keskkonnaga suhtlemisel ja temaga toimetulekuks. Shapiro: annab organisatsioonile suuniseid, mis lubavad saavutada eesmärke kooskõlas keskkonna võimaluste ja ohtudega, st. on üks kavandamise viise. Leimann: pikaajaliste eesmärkide, nende saavutamise põhiteede ja tegevuspõhimõtete kogum, mis on organisatsiooni arengu juhtimise aluseks. NB

Sotsioloogia → Organisatsioon ja juhtimine
43 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Mahekaubanduse E-Pood

................................12 INFOSÜSTEEMI AJALINE VAADE........................................................................................................16 2 1. Üldvaade 1.1.Taust Järgnevas projektis kirjeldatakse ühe internetipõhise ettevõtte infosüsteemi. Ökosahver on internetipõhine mahepõllumajandussaadusi vahendav ettevõte. Tegevust alustati 2003.a. suvel Tallinnas. Internetipoes saavad kliendid ilma registreerimata tutvuda toodetega ning neid ostukorvi lisada, kuid tellimise esitamiseks tuleb omada kasutajat. Ökosahvri eesmärgiks kujundada ning edendada tervislikku ja terviklikku suhtumist iseendasse ning ümbritsevasse loodusesse. Nende loosungiks on "Puhas toit - ja ei mingeid lisandeid". Kaup tellitakse kindlatest taludest ning maksime käib kas sularahas, kaardiga või pangaülekandega. 1.2

Informaatika → Sissejuhatus...
189 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Alkaloidid

Süntees jätkub serotoniinist, võtme ensüümiga, mis toimib ainult pimeduses, aralkülamiin N- atsetüültransferaasiga, see muudab serotoniini N-atsetüül serotoniiniks ning viimaks melatoniiniks muudab selle viimane ensüüm atsetüülserotoniin O-metüültransferaas. Seda sünteesikulgu mõjutab otseselt foto- ehk valgusperiood. Bakterites, protistides, seentes ja taimedes on melatoniini süntees sarnane nendes toimuva serotoniini sünteesiga, aga trüptofaan on vahendav produkt. Mitte fotosünteesivates rakkudes algab süntees d-erütroos-4-fosfaadi ja fosfoenoolpüruvaadiga, fotosünteesivates rakkudes, aga süsihappegaasiga. Variatsioonid esinevad viimastes võtmeensüümides. Lisad Solaniin Nikotiin Kohveiin Asendatud trüptamiinide üldstruktuur N,N-Dimetüültrüptamiin Psilotsiin Serotoniin Melatoniin Kasutatud kirjandus http://www.sleepdex.org/melatonin.htm https://www.ncbi.nlm.nih

Keemia → Orgaaniline keemia
6 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Majandussotsioloogia kordamisküsimused eksamiks

realiseeritav ressurss (`vaba raha', investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad) Kultuuriline kapital ­ teadmised, väärtused, maitsed, eelistused (kehastunud, objektiveeritud, institutsionaliseeritud) (informatsiooniline kapital; akadeemiline kapital, loomingulisus jm) Sotsiaalne kapital ­ suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik (nt perekond, sõbrad, kolleegid; alaliik: poliitiline kapital); sageli teisi kapitali liike vahendav kapital (poliitiline kapital) Sümboliline kapital ­ formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis (tegevusväljal, ühiskonnas) tunnetatud ja tunnustatud/ väärtustatud põhikapitalil (kapitalidel) Habituse ja välja suhe: Tegevusväli kujundab habitust - tingiv konstruktsioon Habitus osaleb tegevusvälja (suhete) kujundamises - kognitiivne konstruktsioon Kapitalide koostoime ja konverteerimine- Kapitalid kogunevad tegutsemisel erinevates

Majandus → Majandussotsioloogia
43 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused

suhtumisele. 52. Mis on toon? Toon on sõnameloodia. Eristab mõnedes keeltes sõnatähendust. Tooge näiteid toonikeelte ja tooniaktsendikeelte (olenemine sõnarõhust, silpide arvust, grammatilistest omadustest) kohta! Hiina, tai, vietnami joruba, Rootsi, norra, serbohorvaadi, läti, leedu, 53. Millised on kuulmissüsteemi osad ja missugune on kõrva ehitus? Perifeerne osa ­ koondab õhuvõnkumised ja muudab need närviimpulssideks, vahendav osa ­ kuulmisnärvid, mis kannavad närviimpulsid ajju, ajukoore kuulmisala ­ kõne tuvastamine ja sõnumi mõistmine. Kõrv: välis- koondab, kesk- võimendab ja kaitseb ja sisekõrv ­ muudab närvisignaaliks.. 54. Kuidas me tajume toonikõrgust ja selle muutumist? Mida suurem sagedus, seda kõrgem toonikõrgus. Alla 1000 Hz helisid tajume lineaarselt ­ madalamate häälte puhul põhivõnkumisega võrdse suurusega erinevusi võrdsetena, üle 1000 Hz

Eesti keel → Eesti keel
94 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Majandussotsioloogia kordamismaterjal

harrastused jm) omandatud teadmised, väärtused, maitsed, eelistused (kehastunud, objektiveeritud, institutsionaliseeritud) (nt alaliigid: infokapital; akadeemiline kapital, loomingulisus jm) Sotsiaalne kapital – kogu sotsialiseerumisprotsessis antud eluetapiks kujunenud suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik (nt perekond, sõbrad, kolleegid, tuttavad jt); sageli teisi kapitali liike vahendav kapital (nt alaliik: poliitiline kapital) Sümboliline kapital – formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis (tegevusväljal, sotsiaalses/professionaalses/subkultuuri grupis, ühiskonnas) tunnetatud ja tunnustatud/väärtustatud põhikapitalil (kapitalidel) Kapitalide koostoime ja konverteerimine ‘Konverteeritavus tees’ – Kapitalid on konverteeritavad: erinevate

Majandus → Majandussotsioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Eesti foneetika ja fonoloogia eksami kordamisküsimused

Toonikeeltes eristab sõnade tähendusi helikõrgus; nt hiina, tai, vietnami, joruba ja mitmed bantu keeled. Tooniaktsendikeeltes sõltub toonide esinemine sõnarõhust, silpide arvust või grammatilistest omadustest: nt rootsi, norra, serbohorvaadi, läti, leedu. 50. Millised on kuulmissüsteemi osad ja missugune on kõrva ehitus? Kuulmissüsteem: · Perifeerne osa ehk kõrv, mis koondab heli kandvaid õhuvõnkeid ja muudab need närviimpulssideks · Vahendav osa ehk kuulmisnärvid, mis kannavad närviimpulsse ajju · Ajukoore kuulmisala, mis töötleb temani jõudnud info lõpuni. Kõrva ehitus: · Väliskõrv: kõrvalest (juhib häälelaine väliskuulmekäiku võimalikult suurelt alalt), väliskuulmekäik (toru, mille lõpus on kuulmekile), kuulmekile (kannab võnkumise edasi keskkõrva) · Keskkõrv: kuulmeluukesed: vasar, alasi, jalus ­ võimendavad võnkumist ja takistavad väga ulatuslike võnkumiste jõudmist sisekõrva

Eesti keel → Eesti keel
103 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Sotsioloogia Eksam

• Majanduslik kapital- majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss(vaba raha) • Kultuuriline kapital - teadmised, väärtused, maitse, eelistused, akadeemiline kapital, loomingulisus. käsitsemise ning programmide kasutamise oskus. Kultuuriline kapital ei määratle ainult inimese intellektuaalset arengut, vaid ka tema sotsiaalse staatuse. • Sotsiaalne kapital- suhted, sotsiaalne võrgustik; sageli teisi kapitali liike vahendav kapital • Sümboliline kapital - Sümboliline kapital - lisaväärtus või -omadus, mis lisandub mistahes kapitaliliigile. Esindab prestiiži ja au Koostoime ja konverteerimine: • Kogunevad tegutsemisel erinevates gruppides ja väljadel • teisenevad kapitalide ja väljade vaheliselt, isegi sotsiaalsete süsteemide vaheliselt, ajas! • Kapitale võib teadlikult koguda, eesmärgistatult maksimeerida; osa

Sotsioloogia → Sotsioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Loodusturismi eksamiküsimused ja vastused 2017

32. Kuidas on omavahel Eestis tugevalt seotud loodusturism ja keskkonnaharidus? Loodusturism aitab kaasa looduse ( ja selle mitmekesisuse) tutvustamisele, st et loodusturismi üks eesmärk on tutvustada inimesele loodust ning looduskeskkonda ning seeläbi tõsta tema keskkonnateadlikkust. Mida rohkem inimene looduskeskkonnaga kokku puutub, seda enam ta seda mõistma hakkab. Samuti peaks ka loodusturismi tooteid ja teenuseid vahendav ettevõte/isik olema valdkonnas kompetentne ning keskkonnateadlik, ka seetõttu on loodusturism ja keskkonnaharidus seotud.

Turism → Loodusturismi alused
40 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Keskaja muusika

Missa on igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega (nt armulaua jagamine). Missa ülesehitus on põhihoontes sama nii roomakatoliku kui ka luterlikus kirikus, jagunedes sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. Sõnaliturgia keskmes on õpetus: vaheldumisi vaimulike lauludega leotakse pühakirja tekste ning kommenteeritakse neid jutluses. Armulaualiturgia keskmes on üks tähtsam kiriklik sacrament (jumalikku armu vahendav püha talitus)- Kristuse ristiohvri sümboolne kordamine. Armulaua valmistab vaimulik ette altarituaali käigus ning sakrament, s.o leib ja vein, jagatakse kogudusele armulaualaulu saatel. Missal lauldavad liturgilised laulud jagunevad kaheks: laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele (nn missa proprium), ning laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel (nn missa ordinarium). Alates 14

Muusika → Muusika
61 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Elektrotehnika

Induktsioonil on elektrotehnikas väga tähtis osa ­ selle abil saame tekitada elektrivoolu. Juhtmes tekib pinge, kui: · see liigub paigalseisvas magnetväljas · magnetväli liigub paigalseisva juhtme suhtes · magnetväli ja juhe on paigal, aga muutub magnetvoo tihedus 2.2 Magnetism Magnetväli - Magnetväljaks nimetatakse liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu välja. Magnetvälja tekitab elektrivälja muutumine. Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetväli võib levida elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad. Vahelduvvoolu läbiminek kondensaatori plaatide vahel paiknevast mittejuhtivast ainest saab teoks muutuva elektrivälja vahendusel. Laaditava plaadi tugevnev elektriväli paneb laengukandjad teisel plaadil liikuma. Sellist nähtust nimetatakse nihkevooluks. On ka teada, et laengukandjate liikumisega kaasneb magnetväli

Auto → Auto õpetus
95 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Majandus. Linn. Ühiskond

Kultuuriline kapital – erinevatel tegevusväljadel (perekond, haridus, töö, harrastused jm) omandatud teadmised, väärtused, maitsed, eelistused (kehastunud, objektiveeritud, institutsionaliseeritud) (nt alaliigid: infokapital; akadeemiline kapital, loomingulisus jm) Sotsiaalne kapital – kogu sotsialiseerumisprotsessis antud eluetapiks kujunenud suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik (nt perekond, sõbrad, kolleegid, tuttavad jt); sageli teisi kapitali liike vahendav kapital (nt alaliik: poliitiline kapital) Sümboliline kapital – formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis (tegevusväljal, sotsiaalses/ professionaalses/ subkultuuri grupis, ühiskonnas) tunnetatud ja tunnustatud/ väärtustatud põhikapitalil (kapitalidel) kapitalide konverteeritavuse tees - Kapitalid on konverteeritavad: erinevate kapitalide, väljade, erinevate eluetappide, erinevate kultuurikontekstide, erinevate sotsiaalsete süsteemide vaheliselt

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
4 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Sidevõrgud

Kohtvõrgu server (LAN server) ­ kohtvõrgus teistele andmejaamadele teenuseid pakkuv server, nt. failiserver, prindiserver jne. Meiliserver (mail server) ­ elektronposti vahetust teostav serverarvuti või ­programm. Nimeserver (DNS server, Domain Name Service ) ­ "domeeninimeteenuse server", vastuseks päringule teisendab oma andmebaasi abil hosti nime hosti IP-aadressiks. Hajutatud nimedesüsteem Internetis. Puhverserver (proxy [server]) ­ proksi välisliiklust vahendav tulemüüri komponent. Serverrakendus (server application) ­ töötab serveril. Rakendusserver (application server) ­ mingile rakendusele (nt. andmebaasile) spetsialiseeritud, võimaldab keerukamaid kaugpäringuid. Laiserver (WAIS, wide area information server ) - hajus teabeteenus lihtsa loomulikus keeles sisendiga. X-server (X server) - kuvarit juhtiv protsess X Window Systemis. Anonüüm (-veebi) server (anonymous server) - veebilehti vastuvõttev ja

Informaatika → Arvutiõpetus
50 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun