Juhtimise mõiste- tegevus, mille käigus juht mõjutab juhitavate tegevust, et saavutada organisatsiooni eesmärgid läbi ressursside efektiivse ja eduka kasutamise. Juhitakse tegevusi, mitte inimesi, esemeid ja asju. Juhtimine on tegutsemise kunst. Juhtimise funktsioonid ·planeerimine Tegevuskäikude, eesmärkide, otsuste juhi poolne määramine ning nende teede saavutamise planeerimine; · organiseerimine Ülesannete ja võimusuhete määramine. Inimeste paigutamine, neile õiguste, kohustuste ja vastutuse andmine; · korralduste andmine alluvate juhtimine ja juhendamine, pidevalt organisatsiooni struktuuri ja alluvate tegevuse hindamine; · kontrollimine tulemuste saavutamise mõõtmine ja jälgimine, et tulemus vastaks planeerituga; · koordineerimine ressursside, tegevuste ja väljundite kooskõlastatud toimimise tagamine, pustitatud ...
EESTI KEEL POSTMODERNISM Postmodernset (lad. K post- pärast/taga, modernus-nüüdisaegne) maailma iseloomustab veendumus, et teadmine ei pruugigi olla oma põhiolemuselt hea. Modernismi edendamine. Märgib ühtse ja universaalse maailmavaate ammendumist. Postmodernismi võidukäik massiteabeajastuga ( TV, raadio) Kolme omaduse olemasolul nimetatakse postmodernseks teoseks. Postmodernismi tunnused: 1.) Tõdede paljusus 2.) Kaos 3.) Emotsionaalsus 4.) Autoriteetide kummutamine 5.) Nihilism (kõige eitamine) 6.) Iroonia 7.) Urbanism 8.) Globaliseerumine 9.) Ebapüsivus 10.) Tehnoloogilisus 11.) Ühiskonna vabadus 12.) Elektilisus (erinevate ajastute kombineerimine) 13.) Ülim eesmärk demokraatia 14.) Eksperimenteerimine (kõik lubatud) 15.) Tolerantsus 16.) Seni kehtinud tõdede kummutamine Kirjanudusele iseloomulik: 1....
13. Mis on juhtelemendid? 14. Biokeemiline barjäär? 15. Maakoore enamlevinud elemendid? 47 % - hapnik 29,5 % - räni 8 % - alumiinium 4,7 % - raud 3 % - kaltsium - naatrium 2,5 % - kaalium 16. Klarki Vernatski seadus? 17. Reljeefi mõju maastikele? Otsene või kaudne. Kliima, taimestik ja muld kuuluvad sinna alla.madalates tingimustes tekivad soostumise tingimused. 18. Diskreetsus ja pidevus? Diskreetsus on taimkatte katkendlikkus. 19. Leetumine? Mulla mineraalosa lagunemine happeliste ainete mõjul. 20. Kamardumine? Huumuse ja mineraalide kuhjumine mulla pindmisse kihti rohttaimede all. 21. Pleistumine? 22. Mis on mineraliseerumine? 23. Mis on bioloogiline ring? Elusaine kujunemine ja lagunemine. 24. Klark? Elemendi keskmine sisaldus maakoores %-des. 25. Milliseid elemente on kõige rohkem elusolendites? 26. Milliseid on kõige rohkem kosmoses? 27. Mis elusaine mass on kõige suurem maastikel?
Servaefekt selgeid piire koosluste vahel looduses enamasti ei ole või on neid võimatu eristada. Ökoton kahe järsult erineva maastiku või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast mitmekesisem või liigirikkam kui kumbki neist, nn servaefekt. Koosluste üleminekute iseloomustamiseks kasutatakse mõisteid kontiinum ehk pidevus ja diskreetsus ehk katkendlikkus. Taastumised e demutatsioonid toimuvad juhul kui kooslus on tugevalt häiritud mingi loodusõnnetuse, sageli inimtegevuse tagajärjel. Kui vaibub häiriva teguri otsene mõju, algab looduslik taastumine, aja jooksul taastub algne või pisut vaesem kooslus. Suktessioon e koosluste vahetus ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul, on seotud koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu
Nimetus "kuutõbine" on tekkinud rahva arvamusest, et selle nähtuse põhjuseks on kuu, mis on paistnud magajale. Räägitakse, et "kuutõbised" on oma liigutustes äärmiselt osavad. "Kuutõbise" tegevus on nähtavasti ühenduses tema unenäo sisuga. Kui "kuutõbine" ärkab ei tea ta mõnikord midagi oma unenäost jutustada, samuti sellest, et ta ringi jalutanud on. Vaadates nüüd üksikuid unenägusid tervikuna, paistab nende juures tihti silma kõigepealt üks joon s.o. nende katkendlikkus, loogiliste sidemete puudumine üksikute elementida vahel, ootamatud hüpped ühelt asjalt teisele jne. Unenägude katkendlikkuse puhul räägitakse tihti sellest, et meil puudub unes kriitika, puudub mõte mingist kindlast ülesandest, mida tarvis lahendada, mingisugune meid huvitav teema jne., mis võiks ühtlustada meie mõtete ja kujutluste voolu ja anda sellele kindla suuna. Kriitika ehk seisukohavõtmise puudumisega üksikute unenäo
Modernism-uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus , uute tavade ja normide järgi loodud nüüdisaegne kirjaviis, tekkis prant. üks uuenduslik suund, enamvähem kindla alguse ja lõpuga kunstiliikide vaheliste piiride hajumine, luule muutub vahel dokumenteerivamaks ning proosa luulelisemaks; kindlate reeglite kadumine loomingus (ühel hetkel ka kirjavahemärkide kadumine luulest), katkendlikkus loomeprotsessi enesepeegeldus, eneseteadvustus, loome pöörab tähelepanu oma tekkimisele ja tarbimise viisile; formaalsete esteetika reeglite eiramine ja selle asemel spontaansuse ja intuitsiooni avastamine läbi katsetamise; POSTMODERNISM- TEKKE PÕHJUSED-Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas, teaduses, tehnikas, moes: · tööstusrevolutsioon Euroopas ja urbaniseerumine · teaduse ja tehnika areng · Freudi psühhoanalüüs · Einsteini relatiivsusteooria · Nietzsche üliinimese teooria · Naisliikumine ehk feminism Ki...
MODERNISM & POSTMODERNISM - Lugejaskond teisenes - tegu polnud enam eeskätt aristokraatlike ja jõukate lugejatega, vaid üha suurenes töölis- ja keskklassist pärit lugejaskond. - Inimest hirmutas maailmakorra lagunemine ja oma juurte kaotamise tunne ning tema ahastus otsis väljendust ka kirjanduses. - Vormi ja sisu loob autor nüüd oma reeglite järgi. Puudub klassikaline kompositsioon (algus, keskpaik ja lõpp). Kirjanik loob teksti oma meetodite järgi, näiteks kasutab unenägusid, motiive, sümboleid jne. - Luulest kadus traditsiooniline värsimõõt, seda asendab vabavärss või vabarütm. - Puudub seos teksti osade vahel, teksti aeg on segi paisatud, sündmuste loomulik kronoloogia lõhutud. - Muutub vaatepunkt. Jutustaja ei ole enam kõiketeadev. Jutustus võib olla mitmete inimese, ka loomade vaatepunktist. - Sisemonoloog, teadvuse vool. - Tekst sarnaneb spontaanse argikõne...
1.Modernism tekkis 19.saj teisel poolel ja kestis 20.sajandi esimese pooleni. Modernism tekkis Prantsusmaal. 2. Modernismis võib eristada dekadentsi, sümbolismi ja impressionismi, need vastandavad end reaalsele elule ja kunstilisusele ning hetke meeleoludele 3. Mõjutas eelkõige teaduse ja tehnika arengut ning tööstsliku tootmise muutumist massiliseks, ühiskonna muutumine humaansemaks jms, kuid teiselt poolt sellega kaasnev inimese võõrandumine elust,bürokratiseerumine ja linnastumine, üksikisiku maailmavalu esilekerkimine. Modernismi iseloomustavad eelkõige uue otsinguid nii väljendusvahendites kui ka ühiskonnas. 4. Dekadents-kunst ja kunstlikus kõiges, kunst ei pea teenima sotsiaalseid ega ka materiaalseid eesmärke, pessimism, mõistamatus, kunsti seesmine väärtus. CHARLES BAUDELAIRE, EDGAR ALLAN POE, WILDE. Sümbolism-reaalne ja ideaalne maailm, ideaalset maailma suudab edasi anda vaid kunstnik, sümbol on kui igavese olemise salapärane ...
Ülejäänud kahele kohale võivad pretendeerida töökaaslased... Ei, ei, võibolla tuleb Anatoli igatahes andsin ma talle delikaatselt mõista... Ja veel Luisa... Siis on juba parem, et Fernan üksi tuleks. Ma paneksin ta Anatoli kõrvale, nad sobivad alati suurepäraselt. (kvaliteedimaksiimi ja maneerimaksiimi rikkumised naine annab liialt palju teavet, millest mees midagi aru ei saa ja naine ise ka vist ei saa aru, mida kõike ta kokku vatrab, sest seda tõestavad tema katkendlikkus ja iseenda jutu eitamine pärast mõningast järelemõtlemist) Sa ei ole sugugi vaimustatud, sa oled tujust ära? Olen ma jälle kogemata midagi valesti öelnud? (implikatuur jälle = naine on varemgi midagi valesti öelnud, aga ,,kogemata" on pigem sarkastiline ja etteheitev, oodates eitavat vastust). M: Täidetud vasikarind, jänesepraad, kukeseened marinaadis, puravikud, sõstratarretis ja siis veel see veinitort... Aga mis siis, kui mitte keegi ei tule?
probleemsituatsioone. 1859 – Darwini evolutsiooniteooria. Hüpotalamus reguleerib hüpofüüsi tööd, mis omakorda gonaadi (sugunääre, mis toodab suguhormoone)tööd ning õigel ajal (millest see aeg oleneb ei ole veel kindlaks tehtud) hakkab siis vabastama kehasse suguhormoone ning kehas hakkavad toimuma muutused, mis toovad kaasa suguküpseks saamise teismelise eas. 1) Keskkond versus pärilikkus.2) arengu järjepidevus vs katkendlikkus. 3)sünnipärased omadused 4) aktiivsus versus passiivsus 5)sarnasus vs erinevus arengus Etoloogiline metodoloogia- loomulik vaatlus ja laboratoorsed eksperimendid.
Vale 23. Hääle akustiline omadus ei ole hääle a. Kiirus b. Tämber c. Põhitoon d. Tugevus e. Kõrgus 24. Hääle põhitooni kvaliteet sõltub esmalt / eelkõige a. Häälekurdude sulguse tihedusest b. Häälekurdude võngete sümmeetrilisusest c. Häälekurdude lainete ebaühtlusest d. Häälekurdude sulguse kiirusest ja tugevusest 25. Afoonia on a. Hääletus / hääle kaotus b. Hääle kähedus c. Hääle kõrguse puue d. Hääle katkendlikkus 26. Käitumuslikke häälepuuete põhjuseks võivad olla: a. Traumad b. Hääle vale kasutus c. Halb psüühiline seisund d. Kasvajad e. Häälepaelte põletik ● Düsartria puhul ei ole kõnehingamine enamasti peamine probleem. Esmalt siiski hääldus ja hääl/prosoodia. Logopeedia alused (HTEP.02.050), SÕ Vahetest: kuulmispuue 1. Kuulmislanguse korral on raskesti tajutavad kõrgetel sagedustel hääldatavad
loota võis. Kuid marihuaana võib ka tugevdada ebameeldivaid elamusi, süvendada hirmu ja masendusmeeleolu. Inimesel tekivad paranoilised mõtted – et ta hakkab surema või läheb hulluks vms. See aine võib kahjustada inimese intellektuaalset tegevust ja mälu ning tingib ka teatud muutusi keha immuunsüsteemis, nii et tema tarvitajad on haigustele vastuvõtlikumad. Uimastava ainena võib tekitada ka alkoholile sarnast mõju nagu kerged koordinatsiooni häired, mõtte katkendlikkus. Kanepi mõjul tekib inimesel janu ning märgatav söögiisu tõus. Rohke tarvitamise puhul esineb silmade punetust. Surmajuhtumid kanepi kasutamise tõttu puuduvad. THC on üks vähestest keemilistest ühenditest, millel ei ole teada mingisugust eluohtlike toksiliste ainete sisaldust. Marihuaana ei muuda inimesi vägivaldseks, pigem rahulikuks ja teistega arvestavaks. Taime toime viib inimesed mittevägivaldsuse ja patsifismini. Populaarne arvamus rahva hulgas on,
Nimetus "kuutõbine" on tekkinud rahva arvamusest, et selle nähtuse 11 põhjuseks on kuu, mis on paistnud magajale. Räägitakse, et "kuutõbised" on oma liigutustes äärmiselt osavad. "Kuutõbise" tegevus on nähtavasti ühenduses tema unenäo sisuga. Kui "kuutõbine" ärkab ei tea ta mõnikord midagi oma unenäost jutustada, samuti sellest, et ta ringi jalutanud on. 10.Unenägude katkendlikkus Vaadates nüüd üksikuid unenägusid tervikuna, paistab nende juures tihti silma kõigepealt üks joon s.o. nende katkendlikkus, loogiliste sidemete puudumine üksikute elementide vahel, ootamatud hüpped ühelt asjalt teisele jne. Unenägude katkendlikkuse puhul räägitakse tihti sellest, et meil puudub unes kriitika, puudub mõte mingist kindlast ülesandest, mida tarvis lahendada, mingisugune meid huvitav teema, mis võiks ühtlustada meie mõtete ja kujutluste
moodulid nii mägedes kui tasandikel. Mägedes on mehhaaniline denudatsioon suurem. Reljeefi madalamates kohtades, jõeorgudes ja järvenõgudes, kus pinnasevesi on maapinnale lähedal, tekivad tingimused soostumiseks, turba-madalsoo tekkimiseks. Eluviaalmaastiku mullatekke- ja murenemisproduktid kantakse pinna. ja pinnaseveega reljeefi madalamatele elementidele ja sellega mõjutatakse sub- ja superakvaalsete maastike kujunemist 18. Diskreetsus ja pidevus Diskreetsus taimkatte katkendlikkus. Looduses ilmneb taimkatte diskreetsuse ja kontiinumi (pidevuse) dialektiline ühtsus ja vastandlikkus (dialektilise käsitlusviisi korral vaadeldakse loodusnähtusi kui alati liikuvaid ja muutuvaid, looduse arenemist kui sisemiste vastuolude ja vastandite võitluse tulemust looduses). 19. Mis on leetumine? on mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa
lapsepõlve maailma järgi. Pealkiri ,,Mina ja küla" on märkimisväärne oma kokkusurutud fantaasia tõttu, raskustes maalitud stseeni hägususe vastastikuste mõjudega. Nagu ,,Minu kihlatule" või ,," (,,To russia, with Asses and Others"), mõtles pealkirja välja Blaise Cendrars, Chagall'i kõige tähtsam kompanjon Pariisis. Võrreldes teiste maalikunstnike selge järeleandmatu intellektuaalsusega, esindas esilekutsuv katkendlikkus piltides ja seadusetu rõõm uudissõnadest Cendrars'i luuletustes ja romaanides analoogi Chagall'i assotsiatiivsele imede maailmale. Inimesed, kes toetasid Chagall'i valitud lähenemist, jagades tema luulemaitset ja ostides samuti asjade peidetud tähendust, olid kirjanduseinimesed. ,,Geenius nagu jagatud virsik," kirjeldas Cendrars oma sõpra. Chagall andis vastulöögi maaliga ,,Pool tundi pärast kolme (Poeet)" (,,Half Past Three (The Poet)"). Poeet istub pildil üksinda laua taga
· Alateadvus · Aju funktsioneerimine · Emotsioonide regulatsioon Psühholoogia staatus. Seisund. APA Psühholoogia areng · Arengus on kahesuguseid muutusi: kontinuaalsed, järjepidevad ja katkendlikud. Siit tulenevalt eristatakse kahte psühholoogia arengu mudelit. - Akumulatsiooni mudel: kaasaegne psühholoogia eelneva arengu tulemus. Järjepidev areng. - Ristviljastuse mudel: psühholoogia kui erinevate mõjude hübriid. Arengu katkendlikkus. Psühholoogiat puudutavad erinevad faktorid nagu keelearengut on puudutanud kaubandus, sõjad, immigratsioon. Siit tulenevalt tekivad erinevad psühholoogiad: bioloogiline, äri, kliendi, kliiniline, jms Eesti psühholoogid. Tulving. Rektorid psühholoogid Konstantin Ramul eestikeelse psühholoogiaterminoloogia rajaja. Tartu Ülikooli juurde rajas psühholoogia laboratooriumi.
Roheline- sümboliseerib loodust, kõige uue algust, kasvu ja vaimset elu. Kollane- on päikese, taipamise ja vaistude värv. Lilla- on mõtisklemise ja vaimsuse värv, mis viitab kõrgemale teadvusele. Must- on leina värv. Valge- puhtuse ja süütuse värv (Kaldoja 1991). 4 5. Mis iseloomustab unenägusid ja mis nendega kaasneb? Unenägudel tervikuna on palju ühiseid tunnuseid- katkendlikkus, loogiliste sidemete puudumine üksikute elementide vahel, ootamatud hüpped ühelt asjalt teisele. Unenägude katkendlikkuse puhul räägitakse tihti sellest, et unes puudub kriitika, puudub mõte mingist kindlast ülesandest, mida tarvis lahendada, mingisugune huvitav teema, mis võiks ühtlustada mõtete ja kujutluste voolu ja anda sellele kindel suund. Unenägudega käivad kaasas mitmesugused liigutused. Osad inimesed räägivad unes, teised
kujundus (Kryger & Wood, 2005). Kaardi joondus on kaardi kujunduse vormindamine vertikaalselt ja horisontaalselt. Kaardi kujundust tõhustavad horisontaalsed ja vertikaalsed jooned, mis jagavad elemendid proportsionaalselt kaardil (joonis 3). Horisontaalne ja vertikaalne joonestik on kujuteldav ja puudutab kaardi elemente pealt, alt ja külgedelt. Vähendades joonte arvu, väheneb ka elementide katkendlikkus ja suureneb kaardi stabiilsus. Joonis 3 Kaardi joondus: a) ebasobiv joondus, b) hästi joondatud kaart (Kryger & Wood, 2005). Joondus jagatakse sümmeetriliseks ja asümmeetriliseks. Sümmeetrilise joonduse puhul jagatakse kaart kahel teljel risti oleva joone, ülemise, alumise ja külgedel oleva joonega. Asümmeetriline joondus on veidi keerulisem, sõltudes visuaalsest
POSTMODERNISM Postmodernismi iseloomustus: Piiri tõmbamine modernismi ja postmodernismi vahele pole kerge ülesanne, sisaldab ju postmodernismi mõistegi eelnenud kultuurietapi nimetust. Tegu on modernismi edasiarendusega. Osa kirjandusteadlasi peab esimeseks postmodernistlikuks romaaniks juba James Joyce'i teost ,,Finnegans Wake" (1939). 20.sajandi viimastel aastakümnetel sugenenud postmodernismi põhitunnuseid on erinevuste esiletõstmine. Lähtutakse seisukohast, et kellelgi ei saa olla universaalset teadmist. Maailm on muutunud ja me peame sellega leppima, mõistmaks, mis meie ümber toimub. Filosoof Jean-Francois Lyotard on öelnud: ,,Postmodernne kunstnik ja kirjanik on filosoofi olukorras: tekst, mida ta kirjutab, ja teos, mida ta loob, ei järgi kehtestatud reegleid põhimõtteliselt ja nende kohta ei saa langetada hinnangut määrava otsustuse alusel, rakendades tuntud kategooriaid. See, mida teos või te...
Kuid marihuaana võib ka tugevdada ebameeldivaid elamusi, süvendada hirmu ja masendusmeeleolu. Inimesel tekivad paranoilised mõtted et ta hakkab surema või läheb hulluks vms. See aine võib kahjustada inimese intellektuaalset tegevust ja mälu ning tingib ka teatud muutusi keha immuunsüsteemis, nii et tema tarvitajad on haigustele vastuvõtlikumad. Uimastava ainena võib tekitada ka alkoholile sarnast mõju nagu kerged koordinatsiooni häired, mõtte katkendlikkus. Kanepi mõjul tekib inimesel janu (suu ja kurgu kuivamine) ning märgatav söögiisu tõus. Rohke tarvitamise puhul esineb silmade punetust (2). 7 Surmajuhtumid kanepi kasutamise tõttu puuduvad. THC on üks vähestest keemilistest ühenditest, millel ei ole teada mingisugust eluohtlike toksiliste ainete sisaldust (4). Marihuaana ei muuda inimesi vägivaldseks, pigem rahulikuks ja teistega arvestavaks.
Partiipõhine tootmine – partii suurus kui aluseks tellimus - 1 tellimus; prognoosipõhisega optimaalne suurus. Töökojatootmine – nt käsitöö tootmine; väikestes kogustes ja sortiment väga lai. Projektitootmine – iga uus tellimus on uus projekt. Kõige rohkem kasutatakse hetkel partiipõhist tootmist. Erinevad tüübid sõltuvad koguse ja nomenklatuuri omavahelisest seosest. Mida rohkem on meil protsessis erinevaid tooteid, seda rohkem hakkab protsessis esinema katkendlikkus ehk protsess läheb kallimaks. Toode, teenus jaguneb materjalideks ja töö operatsioonideks. selle info kohaselt saab hinnaarvutust teha Protsessi paigutused: Fikseeritud paigaldus e paigalseisva objekti teenindus- restoran, kaevandus Funktsionaalne ehk tehnloogiline paigutus- raamatukogu Gruppitootmine e paigutuse viis näiteks kaubanduskeskustes, levinud ka tootmisettevõtetes
põhjal välja praktilised soovitused juhtimise kõikide vormide ja tahkude täiustamiseks ja juhtimise efektiivsemaks muutmiseks. Juhtimisfunktsioonid: 1. Planeerimine 2. Korraldamine 3. Juhendamine 4. Hindamine ja kontrollimine 5. Eesmärkide püstitamine ja nende teoks tegemine Korraldamine jaguneb: o Organiseerimine o Mehitamine o Siirmine (deleg-ne) o Kooskõlastamine o Suhtlemine o Otsustamine Juhtimisprotsesside iseärasused: o Katkendlikkus, sooritatavate funktsioonide suhtelist omavahelist sõltumatust o Vajadus juhtimistoimingut ette valmistada o Vajadus arvestada, et peale juhtimistoimingu sooritamist käitub objekt teatud aja jooksul iseseisvalt o Juht teeb juhtimistöö kõrval ka teatud määral mittejuhtimistööd Juhtimine on organisatsiooni töö planeerimise, organiseerimise, juhendamise, motiveerimise ja kontrollimise protsess, mis peab tagama püstitatud eesmärkide saavutamise. Juhtimise tasandid:
funktsionaalse häire korral, inimene ei räägi sõnagi, kui mõistab täielikult teiste kõnet. Võib tekkida isikusehäirete korral (histriooniliste häirete korral jäljendab kedagi). Raviks kasutatakase trankvilisaatoreid, füsioteraapia, psühhoteraapia. Akineetiline mutism ei suuda liigutada, ega rääkida. mõistete häired mõtlemise seoslikkuse häired: targutamine, e. resoneersus. Inimene hakkab ühe asja üle targutama. Sisaldab filosoofilisi elemente. Katkendlikkus üksikute sõnade või silpide kordamine. mõtlemise sihipärasuse häired. Langus: laialivalguvus. (dementse inimese jutt, räägib kord ühest asjast, kord teisest enda initsiatiivist tingitud, hüppab minevikust olevikku ja vastupidi). Üksikasjalikkus: sihipärasus olemas, kuid takerdub üksikutel detailidel. Sihitu: kaootiline, krodab üht sõna, teist, puudub igasugune loogiline seos. SISULISED e. KVALITATIIVSED HÄIRED
Väliselt kajastuvad need muutused käitumise jäikuses, ebajärjekindluses, mitteadekvaatsuses. Tugevaid psüühilisi protsesse saadavad märgatavad muutused organismi talitluses. Järsult muutub pulsi sagedus ja hingamise sagedus, tõuseb vererõhk, suureneb adrenaliini hulk veres, ilmneb tremor jne. välselt võib täheldada järsku kahvatumist või vere valgumist näkku, hääletämbri muutus, huulte värin, hääle ja hingamise katkendlikkus. Ilmneb oluline lahknemine subjekti tavapärase käitumise motivatsiooni ja konfliktide lahendamise viisidest (näit. agressiivselt käitub inimene, kellel pole varasemalt selleks kalduvust ilmnenud). Kolmas faas, mis järgneb plahvatusfaasile, on psüühilise ja füüsilise asteenia faas. Ilmneb suur väsimus, vabanemise ja tühjuse tunne, ükskõiksus, unisus. Võib avalduda näiteks ükskõiksus kuriteo jälgede peitmise suhtes. Isik ei ole võimeline füüsiliseks pingutuseks,
tiirlemisest ümber Päikese. Kontiinum pidevus. Topograafiline k. väljendub selles, et taimekoosluste piirid on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati kitsam või laiem siirdeala. Taksonoomiline k. kõik taimekooslused ei jaotu kindlaisse tüüpidesse, osal kooslustest on mitme tüübi tunnused. Ajaline k. nii topograafiline kui ka taksonoomiline k. muutuvad ajaliselt. Vastandiks on diskreetsus-taimkatte katkendlikkus. Diskreetsus taimkatte katkendlikkus. Looduses ilmneb taimkatte diskreetsuse ja kontiinumi (pidevuse) dialektiline ühtsus ja vastandlikkus (dialektilise käsitlusviisi korral vaadeldakse loodusnähtusi kui alati liikuvaid ja muutuvaid, looduse arenemist kui sisemiste vastuolude ja vastandite võitluse tulemust looduses). Areaal e. levila mingi taksoni või süntaksoni esinemisala (territoorium või akvatoorium) Maal. Liigi areaal hõlmab kõigi liigi populatsioone (ei arvestata üksikute hälbinud idite leide).
Nimetus "kuutõbine" on tekkinud rahva arvamusest, et selle nähtuse põhjuseks on kuu, mis on paistnud magajale. Räägitakse, et "kuutõbised" on oma liigutustes äärmiselt osavad. "Kuutõbise" tegevus on nähtavasti ühenduses tema unenäo sisuga. Kui "kuutõbine" ärkab ei tea ta mõnikord midagi oma unenäost jutustada, samuti sellest, et ta ringi jalutanud on. Vaadates nüüd üksikuid unenägusid tervikuna, paistab nende juures tihti silma kõigepealt üks joon s.o. nende katkendlikkus, loogiliste sidemete puudumine üksikute elementida vahel, ootamatud hüpped ühelt asjalt teisele jne. Unenägude katkendlikkuse puhul räägitakse tihti sellest, et meil puudub unes kriitika, puudub mõte mingist kindlast ülesandest, mida tarvis lahendada, mingisugune meid huvitav teema jne., mis võiks ühtlustada meie mõtete ja kujutluste voolu ja anda sellele kindla suuna. Kriitika ehk seisukohavõtmise puudumisega üksikute
mineraalidega, vastu saab taimelt süsivesikuid. 111. Kontiinum pidevus. Topograafiline kontiinum väljendub selles, et taimekoosluste piirid on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati kitsam või laiem siirdeala. Taksonoomiline k - kõik taimekooslused ei jaotu kindlaisse tüüpidesse, osal kooslustest on mitme tüübi tunnused. Ajaline k nii topograafiline kui ka taksonoomiline k muutuvad ajaliselt. 112. Diskreetsus taimkatte katkendlikkus. 113. Mitmekesisus erinevate elukeskkondade üldine muutlikkus või siis teatud keskkonnas elavate ja seda omalt poolt mõjutavate erinevate organismide paljusus kogu elukeskkonna rikkus. 114. Liigirikkus näitab erinevate liikide arvu antud alal. 115. Liigierisus näitab kuidas antud ala isendite koguarv jaotub erinevate liikide vahel. 116. Sündimus ajaühikus sündinud isendite arv. 117. Immigratsioon isendite sisseränne teistest populatsioonidest. 118
saj teisest poolest. 1879.a asutas W. Wundt Leipzigis esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. Arengus on kahesuguseid muutusi: kontinuaalsed, järjepidevad ja katkendlikud. Siit tulenevalt eristatakse kahte psühholoogia arengu mudelit. Millised need võiksid olla? Akumulatsiooni mudel: kaasaegne psühholoogia eelneva arengu tulemus. Järjepidev areng. Ristviljastuse mudel: psühholoogia kui erinevate mõjude hübriid. Arengu katkendlikkus. Psühholoogiat puudutavad erinevad faktorid nagu keelearengut on puudutanud kaubandus, sõjad, immigratsioon. Siit tulenevalt tekivad erinevad psühholoogiad: bioloogiline, äri, kliendi, kliiniline, jms. Psühholoogia on interdistsiplinaalne, huvitav on uurida mitte puhast psühholoogiat vaid mingit tegevust, nt äri muusikaga (??) Kirikuõpetaja nõustab samuti nagu psühholoogki.
Mehitamine Siirmine e. Delegeerimine Kooskõlastamine Suhtlemine Otsustamine c. Juhendamine e. eestvedamine: inimesten motiveerimine organisatsioonile vajalike tööde tegemiseks d. Hindamine ja kontrollimine: saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega 3. Juhtimisprotsessi iseärasused. a. Katkendlikkus, sooritatavate funktsioonide suhtelist omavahelist sõlutmatust b. Vajadus juhtimistoimingut ette valmistada c. Vajauds arvestada, et peale juhtimistoimungu sooritamist käitub objekt teatud aja jooksul iseseisvalt d. Juht teeb juhtimistöö kõrval ka teatud määral mittejuhtimistööd 4. Juhi karjäär, tüüpilised vead, mis takistavad edukat karjääri. a
Ülikool Akadeemia Nord KEEL JA KÕNE Koostanud: P1p Ago Kitsemets Tallinn 2009 Sissejuhtus.....................................................................................................2 Kõne sotsiaalne päritolu......................................................................................5 Keele struktuur................................................................................................ 6 Keele omadused...............................................................................................8 Kõne areng lapsel...........................................................................................................................9 Kõne areng raskendatud tingimustes.....................................................................11 Kõnetegevuse liigid..............................................
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine) Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi t...
tuleb see alles hiljem. Unenäod, müütilised tegelased, motiivide ja sümbolite kordamine jne. Sündmuste loomulik kronoloogia on lõhutud. Muutub ka vaatepunkt: jutustaja ei ole enam kõiketeadja ja hinnagute andja. Kujundikeeles kasutati sümboleid, groteski ja absurdi. Modernistid püüdsid maailma täiustada ja parandada. Postmodernism Postmodernismi iseloomustavad info pinnapealsus, tinglikkus, seniste väärtuste ning hoiakute eiramine, aja ja ruumi ning vaatepunktide segamine, teemade katkendlikkus, võõrandumine, absurd, keha täielik vabanemine piiranguist, kõikelubatavus. Tavaliselt pole postmodernistlik kirjandusteos üheselt mõistetav, vaid avatud tekst, misk utsub lugejat otsima kujunditele uusi tähendusi ja seoseid, looma "oma teost" Sisemonoloog - Kirjanduslik kujutusvõte, mis matkib inimese mõtete kulgu. Eksistentsiaalsus- inimeksistentsi ja selle tähenduste tõlgendamine. Võõrandumine - Inimtegevus ja selle tulemused muutuvad talle olemuslikult võõraks
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine) Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi t...
· Kokkusurutud · Kasutab suhtlejate ühismälu · Vähese organiseeritusega · Voolab otsekui iseendast · Sisaldab ohtarsti küsimusi · Kõrge ekspressiivsusega 7. Sisekõne ja kirjalik kõne. Sisekõne midagi kavatsedes, probleemolukorda lahendades astume tihti otsekui iseendaga vestlusse. Me arutleme, kaalutleme, esitame mingi asja kohta poolt ja vastuargumente, noomime ning julgustame iseennast. Sisekõnele on omane fragmentaarsus, katkendlikkus. Iseendaga tekkiv dialoog on alati situatsiooniline, see tuleneb inimese akuutsetest vajadustest ning on seotud konkreetse olukorra või probleemiga. Huvitav on märkida, et sisekõne ajal võime märgata kuidas inimene liigutab oma kuuli või keelt. Endaga mõttes nõu pidamine toetab keerukamate võõrkeelsete väljendite otsingut ning on loomulikuks toeks kirjaliku teksti koostamisel.
hüpnoosi; State psychological association affairs; humanistlik psühh. 8. Psühholoogia areng. Arengus on kahesuguseid muutusi: kontinuaalsed, järjepidevad ja katkendlikud. Siit tulenevalt eristatakse kahte psühholoogia arengu mudelit. Millised need võiksid olla? Akumulatsiooni mudel: kaasaegne psühholoogia eelneva arengu tulemus. Järjepidev areng. Ristviljastuse mudel: psühholoogia kui erinevate mõjude hübriid. Arengu katkendlikkus. Psühholoogiat puudutavad erinevad faktorid nagu keelearengut on puudutanud kaubandus, sõjad, immigratsioon. Siit tulenevalt tekivad erinevad psühholoogiad: bioloogiline, äri, kliendi, kliiniline, jms. 9. Eesti psühholoogid. Tulving. Rektorid psühholoogid. Konstantin Ramul , Juhan Tork, Peeter Tulviste, Jüri Allik Endel Tulving (sündinud 26. mail 1927 Petseris) on eesti päritolu Kanada psühholoog, üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas
Detridofaag - Detridofaagid surnud taimsetest ja loomsetest jäänustest toituvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, termiidid, sipelgad jt.). Nii nagu tavalised konsumendid, jaotatakse ka detridofaagid esmasteks toituvad otseselt detriidist, teisesteks jne. Detriit - surnud taimsed ja loomsed jäänused, näit. mahakukkunud lehed, hukkunud taimed, fekaalid jt. Diskreetsus taimkatte katkendlikkus. Looduses ilmneb taimkatte diskreetsuse ja kontiinumi (pidevuse) dialektiline ühtsus ja vastandlikkus (dialektilise käsitlusviisi korral vaadeldakse loodusnähtusi kui alati liikuvaid ja muutuvaid, looduse arenemist kui sisemiste vastuolude ja vastandite võitluse tulemust looduses). DL50 - Letaalannus e. letaaldoos (sümbol DL või LD, lad. dosis letalis), surmav mürkkemikaaliannus. Pestitsiidi iseloomustatakse poolletaalannusega
Ulatuslik tagasiside. Kokkusurutud Kasutab suhtlejate ühismälu Vähese organiseeritusega Voolab otsekui iseendast Sisaldab ohtarsti küsimusi Kõrge ekspressiivsusega 7. Sisekõne ja kirjalik kõne. Sisekõne- midagi kavatsedes, probleemolukorda lahendades astume tihti otsekui iseendaga vestlusse. Me arutleme, kaalutleme, esitame mingi asja kohta poolt- ja vastuargumente, noomime ning julgustame iseennast. Sisekõnele on omane fragmentaarsus, katkendlikkus. Iseendaga tekkiv dialoog on alati situatsiooniline, see tuleneb inimese akuutsetest vajadustest ning on seotud konkreetse olukorra või probleemiga. Huvitav on märkida, et sisekõne ajal võime märgata kuidas inimene liigutab oma kuuli või keelt. Endaga mõttes nõu pidamine toetab keerukamate võõrkeelsete väljendite otsingut ning on loomulikuks toeks kirjaliku teksti koostamisel. Kirjalik kõne- tagasiside puudumise tõttu ei saa me oma arutlust üles ehitada teiste toele ja
topgraafilist, taksonoomilist ja ajalist kontiiniumit.1)topograafiline kontiinum- taimekoosluse piiri on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati kitsam või laiem siirdeala(ökoton).; 2)taksonoomiline kontiinum kõik taimekooslused ei jaotu kindlaisse tüüpidesse, osal kooslustest on mitme tüübi tunnused; 3)ajaline kontiinum nii topograafiline kui taksonoomiline kontoiinum muutuvad ajas ja võivad moodustada ajalise kontiinumi. · Diskreetsus- taimkatte katkendlikkus. Looduses ilmneb taimkatte diskreetsuse ja kontiinumi (pidevuse) dialektiline ühtsus ja vastandlikkus (dialektilise käsitlusviisi korral vaadeldakse loodusnähtusi kui alati liikuvaid ja muutuvaid, looduse arenemist kui sisemiste vastuolude ja vastandite võitluse tulemust looduses). · Mitmekesisus- on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi.
Intellektuaalsed omadused, mis on tugeva geneetilise komponendiga: mälu, keele omandamise iga, lugemishäired, vaimne alaareng. Emotsionaalsed karakteristikud: ekstra-/introvertsus, emotsionaalsus, neurootilisus, ärevus, skisofreenia, häbelikkus, alkoholism. APsühholoogid võtavad inter..something positsiooni: areng on tekitatud geneetilisest eelsoodumusest ja keskkonna mõjudest. Pidev vastasseis mõlemate poolte vahel. 2) arengu järjepidevus vs katkendlikkus. Kas areng toimub ühtlases tempos või periooditi. Uuritakse, et mis on olulisem kas kvalitatiivne kvantitatiivne areng. Kvantitatiivne areng on mingi taseme muutus, näiteks pikkus, kaal, jne. Kvalitatiivne areng on muutus loomuses. Kas varasem ja hilisem areng on omavahel seotud? 3) sünnipärased omadused. Valge leht vs olemasolev positiivne loomus. 4) aktiivsus versus passiivsus. Kuivõrd inimene areneb looduse plaani kohaselt. Või et kas inimene üldse peab ise vaeva nägema
taimkattel eristatakse topgraafilist, taksonoomilist ja ajalist kontiiniumit.1)topograafiline kontiinum- taimekoosluse piiri on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati kitsam või laiem siirdeala(ökoton).; 2)taksonoomiline kontiinum – kõik taimekooslused ei jaotu kindlaisse tüüpidesse, osal kooslustest on mitme tüübi tunnused; 3)ajaline kontiinum –nii topograafiline kui taksonoomiline kontoiinum muutuvad ajas ja võivad moodustada ajalise kontiinumi. Diskreetsus- – taimkatte katkendlikkus. Looduses ilmneb taimkatte diskreetsuse ja kontiinumi (pidevuse) dialektiline ühtsus ja vastandlikkus (dialektilise käsitlusviisi korral vaadeldakse loodusnähtusi kui alati liikuvaid ja muutuvaid, looduse arenemist – kui sisemiste vastuolude ja vastandite võitluse tulemust looduses). Mitmekesisus- on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi
emotsionaalsus, neurootilisus, ärevus, skisofreenia, häbelikkus, alkoholism. APsühholoogid võtavad inter..something positsiooni: areng on tekitatud geneetilisest eelsoodumusest ja keskkonna mõjudest. Pidev vastasseis mõlemate poolte vahel. Kokkuvõtteks: Võetakse keskkonna ja pärilikkuse küsimus interaktionalistliku positsiooniga, arengu tekitab geneetilise eelsoodumuse ja keskkonna mõjutuste kombinatsioon. 2) arengu järjepidevus vs katkendlikkus. Kas areng toimub ühtlases tempos või periooditi? Uuritakse, et mis on olulisem kas kvalitatiivne kvantitatiivne areng. Kvantitatiivne areng on mingi taseme muutus, näiteks pikkus, kaal, jne. Kvalitatiivne areng on muutus loomuses. Kas varasem ja hilisem areng on omavahel seotud? 3) sünnipärased omadused. Valge leht vs olemasolev positiivne loomus. 4) aktiivsus versus passiivsus. Kuivõrd inimene areneb looduse plaani kohaselt. Või et kas inimene üldse peab ise vaeva nägema
Kõrgemate taimede ja seente kooselu seen varustab taime vee ja mineraalidega, vastu saab taimelt süsivesikuid. Kontiinum pidevus. Eristatakse topograafilist (taimekoosluste piirid on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati kitsam või laiem siirdeala), taksonoomilist (kõik taimekooslused ei jaotu kindlaisse tüüpidesse, osal kooslustest on mitme tüübi tunnused) ja ajalist (nii topograafiline kui ka taksonoomiline kontiinum muutuvad ajaliselt). Diskreetsus taimkatte katkendlikkus. Looduses ilmneb taimkatte diskreetsuse ja kontiinumi dialektiline ühtsus ja vastandlikkus. Mitmekesisus erinevate elukeskkondade üldine muutlikkus või siis teatud keskkonnas elavate ja seda omalt poolt mõjutavate erinevate organismide paljusus kogu elukeskkonna rikkus. Liigirikkus näitab erinevate liikide arvu antud alal. Liigierisus näitab, kuidas antud ala isendite koguarv jaotub erinevate liikide vahel. Sündimus ajaühikus sündinud isendite arv
nimekirjade suur osakaal: moodne eluloopõhine katkendlik kirjutus (vrd Õnnepalu), nostalgiaga maitsestatud realism;. Ilus Elviira. Burleskne jutustus (2015) - halekirjanduse ehk jenowewa-lugude irooniline ülekirjutamine; naiskirjutuse üks võimalusi, mis pole feministlik või stereotüüpe lõhkuv, vaid pealkirjas olevast ,,ilusa naise" määratlusest lähtuv: kuidas ta mõtestab iseseisevust, ja sõltumatust jms. Jälle fragmentaarne lugu. Domineerib episoodilisus ning katkendlikkus. Linnu silmad (2016). 13. Millised on kaasaegse eesti näitekirjanduse peamised tendentsid ja autorid? Tekste ja autoreid võrreldes 90ndatega rohkem. Tekstide kirjanduslik staatus muutub problemaatilisemaks/postdramaatilise teatri pealetung kirjanduskeskne situatsioon on teatrikesksega asendunud. 00ndate teisest poolest suureneb autoriteatri fenomen (Urmas Lennuk, Andres Noormets, Ivar Põllu, Eero Epner jt). Grupitööd on senisest rohkem (NO99 teatri fenomen)
mistõttu ei jätku vaimseid ressursse sujuvatest ja loomulikeks reageeringuteks · tahtelised enesekontrolli protsessid, mille abil inimene korraldab vaimset monitooringut, seab enesekontrolli, püüab teeselda jms avalduvad mõju kehaprotsessidele. Metaanalüüsi tulemustena saadud tõed: kimbatuses ja emotsionaalses pinges oleval inimesel: on täheldatud seda, et valetaval inimesel väheneb liigutuste hulk (tüüpilise käitumismalli suhtes); kõne katkendlikkus või tempomuutus; alakeha jäikus; hääletämbri muutused. Ka tõerääkijad võivad olla kimbatuses või närvilised. Polügraaf ehk ,,valedetektor": Aparatuursed meetodid, mille abil inimese psüggofüsioloogilisi- eelkõige emotsionaalseid- reaktsioone registreerides ja mõõtes püütakse kindlaks teha, kas inimene valetab või varjab mingit olulist (kas süülist või kaasteadvat) teavet. NB
reageeringuteks · tahtelised enesekontrolli protsessid, mille abil inimene korraldab vaimset monitooringut, seab enesekontrolli, püüab teeselda jms avalduvad mõju kehaprotsessidele. Metaanalüüsi tulemustena saadud tõed: kimbatuses ja emotsionaalses pinges oleval inimesel: on täheldatud seda, et valetaval inimesel väheneb liigutuste hulk (tüüpilise käitumismalli suhtes); kõne katkendlikkus või tempomuutus; alakeha jäikus; hääletämbri muutused. Ka tõerääkijad võivad olla kimbatuses või närvilised. Polügraaf ehk ,,valedetektor": Aparatuursed meetodid, mille abil inimese psühhofüsioloogilisi- eelkõige emotsionaalseid- reaktsioone registreerides ja mõõtes püütakse kindlaks teha, kas inimene valetab või varjab mingit olulist (kas süülist või kaasteadvat) teavet. NB! Valetamisega kaasnevat tüüpilist ja valetamisspetsiifilist füsioloogilist reaktsiooni pole
nimisõnad. 2. Broca keskuse (asub otsmikusagaras frontaalkääru alumisest osast eespool) ülesandeks on fraasi grammatiline ja motoorne programmeerimine. Broca keskus osaleb ka järelkõne juhtimisel (kindlustab sujuva ülemineku ühelt häälduskompleksilt teisele) ning ütluse mõistmisel, kui tekib vajadus sooritada muuteoperatsioone. Patoloogia puhul iseloomustab kõnet agrammatism (telegrammistiil) ja häälduspuuded (hääldamise katkendlikkus, stereotüüpsed kordused ja kohatud pausid, fraasilõpu intonatsiooni puudulikkus). Raskematel juhtudel on hääldamine täielikult moonutatud. Väljenduspuuetele kaasnevad düsgraafia ja düsleksia ning keeruliste fraaside puudulik mõistmine. 3. Posttsentraalne (kinesteetiline e. aferentne) liigutuskeskus asub tsentraalkäärust tagapool, kiirusagara eesmises osas. Piirkonna ülesandeks on kindlustada normile vastav artikuleerimine
Detriit surnud taimsed ja loomsed jäänused, näit. mahakukkunud lehed, hukkunud taimed, fekaalid jt. Detridofaagid surnud taimsetest ja loomsetest jäänustest toituvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, termiidid, sipelgad jt.). Nii nagu tavalised konsumendid, jaotatakse ka detridofaagid esmasteks toituvad otseselt detriidist, teisesteks jne. Detsibell akustikas helirõhu muutuse mõõtühik, 0,1 belli. Diskreetsus taimkatte katkendlikkus. Looduses ilmneb taimkatte diskreetsuse ja kontiinumi (pidevuse) dialektiline ühtsus ja vastandlikkus (dialektilise käsitlusviisi korral vaadeldakse loodusnähtusi kui alati liikuvaid ja muutuvaid, looduse arenemist kui sisemiste vastuolude ja vastandite võitluse tulemust looduses). Divergents populatsioonide erinevuse suurenemine evolutsioonis. D-i põhjustab erinevate tunnuste ilmumine organismidel või variatsioonamplituudide muutumine. Ökoloogiline d
Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Loeng nr 1 (13.02.2008) Aeg ja taust Ajaloolis-kultuuriline situatsioon hakkab muutuma 80ndate keskpaigast, mil võimule tuleb Gorbatsov. Uus noor läänele väga imponeeriv poliitik hakkab ellu viima uuenduste poliitikat. Hakkab vana, väsinud kokkukukkumise äärel olevat süsteemi reformima. See poliitika kukub aga läbi ja ennekõike seepärast, et see juht hakkab neid novaatorlikke ideid ellu viima vana süsteemi raames ja need ideed ei jõua selles kontekstis praktikasse. 80ndate keskpaigast hakkab stagnatsioon taanduma ja õhus on midagi uut. Eestis Nihked Nõukogude Liidu asjajamises hakkavad Eestis olulist rolli mängima ja võimenduma. Siin tunnetatakse seda teravamalt. 80ndate ...
aminohapetest, ANTIKOODON---kolm mRNA koodonile komplementaarset nukleotiidi tRNAs. Geneetilise info koodiüksuseks on kolmest nukleotiidipaarist koosnev koodon(triplet).Esimesteks teadlasteks 1954 Gamow ja Crick avaldasid hüpoteese geneetilise koodi olemasolust.Iga nukleotiid kuulub korraga kahte koodiüksusesse- koodonisse.Crick--pidev kattumatu koodi idee--koodoniteks on järjestikused nukleotiidide tripletid, mis omavahel ei kattu. 41.GEEN,GEENIDE KATKENDLIKKUS,INTRONID JA EKSONID.1934.aastal oletas T. H. Morgan, et õige on Weismanni pakutud teine variant: ehkki kõikides rakkudes (mõne üksiku erandiga) on täpselt samasugused geenid, aktiveeruvad eri tüüpi rakkudes eri geenikombinatsioonid. Erinevaid geene aktiveerivad kõige mitmekesisemad väljastpoolt rakku tulevad signaalid. Igas rakus (mõne üksiku erandiga) on olemas rakutuum, rakutuumas asub genoom - organismi DNA täielik komplekt, mis on koondatud kromosoomidesse lineaarses järjestuses
1) Topograafiline kontiinum taimekoosluse piirid on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati kitsam või laiem siirdeala (ökoton). 2) Taksonoomiline kontiinum kõik taimekooslused ei jaotu kindlaisse tüüpidesse (klassidesse, kasvukohatüüpidesse), osal kooslustest on mitme tüübi (vahepealsed) tunnused; 3) Ajaline kontiinum nii topograafiline kui taksonoomiline kontiinum muutuvad ajas ja võivad moodustada ajalise kontiinumi. Vastand on diskreetsus taimkatte katkendlikkus. Ökoton kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt liigirikkam kui kumbki neist (servaefekt). Kultuurmaistus on ökotonid (metsaservad, veekogude kaldad, põlluääred) liikide kontsentreerumiskohad, kompensatsioonialad ja ühtlasi ka geoökoloogilised barjäärid. Looduslik tsonaalsus e. vööndilisus nähtuste või asjade paiknemine tsooniti vöötmetena,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
