TUNNETUSTEOORIA EKSAM 1. Tunnetusteooria põhimõisted ( teadmine, teadmise tüübid ja vormid, ratsionaalne, empiiriline, apriori,aposteriori, intuitsioon, introspektsioon jt ) Episteme ja doxa Episteme - teadmine, teadus. Doxa - arvamus, uskumus Teadmine ja põhjuslikkus Teadmine on kaasajal peamiselt põhjuslike seoste kindlakstegemine asjade vahel. Öelda "ma tean" tähendabki peamiselt seda, et tean põhjus - tagajärg seost. Samas ei ole põhjuslikkuse probleemil ka kaasajal lõplikku lahendust. A priori ja A posteriori Vastavalt "enne kogemust" ja "kogemuse põhjal" ehk pärast kogemust. Ratsionalistid
Eesmärk on uurida inimeste käitumist teaduslikult (standardiseerimisnõuded) Uuringu korraldus: Riskilõikeline/läbilõikeline Samal ajahetkel.. UURIMISPROTSESS Valim representatiivne (esinduslik) Pilooturing (eeluuring) Uurimuse usaldusväärsus Väine valiidus (kehtivus ulatus) Instrumendi usaldusväärsus: valiidsus, reliaablus, täpsus UURIMISMEETODI Vaatlus Loomulik vaatlus Varjatud vaatlus Osalev vaatlus Enesevaatlus (introspektsioon) Tegevuspaiga/keskkonna vaatlus Vaatluse tugevad ja nõrgad küljed Eksperiment Muutujad Sõltuvad muutujad Sõltumatud muutujad Laboratoorne eksperiment Välieksperimentt Eksperimendi tugevad ja nõrgad lüljed INTERVJUU Struktureeritud intervjuu Struktureerimata intervjuu Intervjuu tugevad ja närgad küljed. Kirjalik küsitlus Standardiseeritud ja standardiseerimata küsimustikud
avamine. • Psühholoogia eesmärk: lihtsate ja keeruliste teadvuse fenomenide uurimine. • Psühholoogia uurib vahetuid protsesse – loodusteadlased uurivad vahendatud kogemusi. • Eksperimentaalpsühholoogia põhieesmärgid: • Avastada mõtlemise algelemendid. • Avastada seadused, mille alusel need algelemendid kombineeruvad keerulisemateks mentaalseteks kogemusteks. • Puhas introspektsioon ja eksperimentaalne introspektsioon – neis on vahe! • Mõtete elemendid – aistingud (modaalsus ja intensiivsus) ja nendega kaasnevad tunded (osad helid mõjuvad meeldivamalt). • Pertseptsioon – passiivne protsess – vormitud aktuaalse stimulatsiooni, indiviidi anatoomilise seisundi ja varasemate kogemuste poolt. • Apertseptsioon – aktiivne ja vabatahtlik, indiviidi kontrolli all – pööratakse millelegi tähelepanu.
LEKSIKON sõnavara, kinnistunud sõnade allsüsteem MORFOLOOGIA sõnade sisestruktuuri allsüsteem SÜNTAKS lauseehituse allsüsteem ELEMENT üksuste, kategooriate ja nende realisatsioonide ühine nimetus INHERTNE iseloomulik DISTRIBUTSIOON jaotumine RELATSIOON suhe SÜNTAGMA ühe tasandi elementide järjend PARADIGMA asendusseoses olevad elemendid FUNKTSIONINAALNE ehk DISTINKTIIVNE eristav KORPUS lausung ehk tekstilause INTROSPEKTSIOON uurimismeetod, kus uurija toetub oma keeleoskusele ja hindamisvõimele LOOMULIK NORM reegel KEELEVASTANE mittegrammatiline UNIVERSAAL keelte võimalikud ühised omadused ja struktuurid LINGVISTIKA keeleteadus, keeleuurimine loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus ÜLDKEELETEADUS käsitleb loomulike keelte kirjeldamise üldisi teoreetilisi probleeme ning arendab ja analüüsib keeleteaduse uurimismeetodeid
V: 1879 4. Mart leiab, et ennekõike see, mida tema teeb või erinevatel põhjustel tegemata jätab, mõjutab tema ja ta perekonna käekäiku. V: SEESMINE KONTROLLIKESE Edgar on seisukohal, et tema enda panus elukäigu mõjutamisel võib küll oluline olla, kuid sellest olulisem roll on tema vanemate geenidel ja ühiskonnal. V: VÄLINE KONTROLLIKESE 5. Teadusliku psühholoogia üheks esimeseks eksperimentaalseks psüühika uurimismeetodiks oli introspektsioon. V: TÕENE 6. Õppimine, mis toimub teiste inimeste käitumist jälgides ja imiteerides, on MUDELÕPE 7. Hermann Ebbinghausi poolt koostatud klassikaline unustamiskõver näitab, et vastomandatud materjal salvestub mällu kõige efektiivsemalt esimese paari tunni jooksul. V : TÕENE 8. Ajukahjustusest põhjustatud mälukaotust nimetatakse AMNEESIA 9. Funktsionalistlik lähenemine psüühika uurimisele seadis eesmärgiks selgitada välja teadvuse
Bandura- Mudelõpe, sotsiaalne õppimine, Bobo nuku eksperiment Võgotski- sotsiaalse arengu teooria, konstruktivistlik lähenemine Dewey- konstruktivistlik lähenemine, aktiivõpe, probleemipõhine õpe Seligman- õpitud abitus 21.09 Skinner- õppimisteooria Noam Chomsky- kaasasündinud keeleomandamismehhanism Lorenz ja vermimine Schults ja Tulviste "Eesti lapse sõnavara" Hoidekeel- lapsele kohandatud kõne Galton- uurimismeetodid: introspektsioon deGroot ja Chase&Simon- eksperdid ja algajad Newell&Simon- eristasid kahte probleemilahendusstrateegiat: heuristikud ja algoritmid J.Bowlby ja Ainsworthy kiindumuskäitumine Piaget- kognitiivne areng, kolme mäe katse 28.09 Festinger(tunnetuslik kooskõla e kognitiivse dissonantsi ületamine) McCelland ja Atkinson- edu saavutamine vs läbikukkumise hirm Ryan ja Deci(enesemääratlemise teooria) Dweck (mõttemustrite teooria) Klassikalised emotsiooniteooriad: James-Lange, Cannon-Bard
· Uurija eelarvamuste, hoiakute, suhtumiste mõju · Reaktiivsus - kui inimene teab, et teda jälgitakse, võib ta käituda ebaloomulikult · Raske hinnata seoseid · Raske korrata Vaatluse eelised: · Kasulikud uuringu varases staadiumis - kui pole muud võimalust käitumist uurida · Paindlik, odav · Uuritakse loomulikus olukorras toimuvat käitumist · Võimalus kontrollida laborieksperimentide kehtivust · Introspektsioon-Enesevaatlus-enda tunnete ja mõtete jälgimine Korrelatsiooni eelised: Saame infot seoste olemasolu kohta Korrelatsiooni puudused: Ei näita põhjuslikke seoseid Eksperimendi eesmärk on hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine - Põhjuslike seoste leidmiseks - Kasutatakse laboriseadmeid - Mõjustused ja tulemused on mõõdetavad, reaktsioonid registreeritavad. - Juhised ja instruktsioonid - Korratav
öelnud, et psühholoogial on lühike ajalugu, kuid pikk minevik. See tähendab, et juba antiikajal tekkisid esimesed inimeseõpetused, kuid teadusliku psühholoogia tinglikuks sünnimomendiks peetakse aastat 1879, kui Wilhem Wundt (1832-1920) sisutas Leipzigi Ülikoolis paar ruumi , kus hakati tegema inimese psüühika uurimise katseid. Inimes kohta saab andmeid koguda ka plaanipärase vaatlusega, mille üks oluline liik on sisevaatlus ehk introspektsioon (ld introspectare ,,sisse vaatama"). See oli eriti populaarne 100a tagasi.Tänapäeval kasutatakse seda meetodit täiendavate andmete kogumiseks katses. 2.1 Antiikaja psühholoogia Aristoteles`e (384-322 eKr) teos ,,Hingest"( hing- kr psych) peetakse esimeseks põhjalikuks psühholoogiaraamatuks, mis kunagi on kirjutatud (Hing on liikuma panev jõud.) Ta jõab järelduseni, et hing ei saa olla kehast sõltumatu. Elav organism koosneb ainest ja vormist, mille kujuk see aine esineb
) · Bioloogiliselt (aju!) Psüühilised nähtused: 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused 3 PSÜHHOLOOGIAT:: 1. EELTEADUSLIK (COMMON SENSE) käsikäes teaduslikud arusaamad psüühikast ja ka sellised, mis on inimeste mõtetes välja kujunenud ning tõele ei vasta. 2. FILOSOOFILINE - 3. TEADUSLIK (EKSPERIMENTAALNE) MEETODID · Eksperiment laboratoorne või loomulik · Vaatlus ekstrospektsioon või introspektsioon · Test · Küsitlus/anketeerimine · modelleerimine Tulemus võib muutuda keskkonnast, väsimusest .. jne. Vaidlusteljed: Bioloogiline sotsiaalne Spekulatiivne empiiriline Teoreetiline rakenduslik Uurimistsükkel Teooria - > hüpotees - > andmed - > töötlus - > üldistus - > korrektiiv - > teooria Teaduslik psühholoogia annab tõsikindla teadmise, mis võimaldab usaldusväärset prognoosi. Psühholoogia: Loogika Küberneetika Füüsika Semiootika Lingvistika
(orienteerumine ajas, sh teistega arvestamine) - Võime omandada ühiskondlik-ajalooline kogemus. · Eneseteadvus (metatase) iseendast teadlik olemine ja arusaamine. Kõik, mida inimene teab oma füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest minast praegu, minevikus kui tulevikus. (puudub loomadel, inimesel tekib umbes 2. eluaastal. Vormid: - iseenda äratundmine, eristamine teistest, empaatia - introspektsioon - minapilt, sh oma keha kujund - episoodiline mälu, sh autobiograafiline mälu - kronesteesia subjektiivse aja teadvustamine Teadvuse omadused: · Subjektiivsus ja omavaatelisus indiviidi perspektiivist vahetu kogemus; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omakajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne/personaalne. · Intentsionaalsus ollakse teadlikud millestki, teadvus käib alati millegi kohta,
11. Inimkehalt iseloomule/ temperamenditüübid (koleerik/sapp, melanhoolik/must sapp, sangviinik/ veri, flegmaatik/ lima) 12. Galenos-oli Vana-Rooma arst ja anatoom. 13. Descartes-(1596-1650 ) Prantsuse filosoof 14. Keha ja hing on eraldiseisvad: 15. mõistust ei ole võimalik kehaliste protsessidega seletada, mõttel ei ole ajas ja ruumis kohta. 16. Inimese võime KAHELDA 17. Endale suunatud teadmine on eelistatud teadmise viis: sisevaatlus e introspektsioon. 18. Cogito ergo sum - Ma mõtlen, järelikult olen olemas. 19. Kant-(1724-1802) 20. Psühholoogia ei saa kunagi teoreetiliseks teaduseks nagu füüsika 21. Psühholoogias ei ole võimalik rakendada matemaatikat Hamilton- (1788-1856) Meelde jääb ainult mõni asi paljudest. Tõestas eksperimentidega. Seaduspärasus- keskmine mälumaht on 5+-2 Weber-mees, kes püüdis hakata eristama eristusläve. Fechner-Psühhofüüsika seadus Wundt-1879.a. Loos Leipziggis psühholoogiahaigla
12. Milles seisnevad peamised empiirilised meetodid ja kuidas neid rakendada? (Prof Talis Bachmanni teksti alusel) katsete, vaatluste läbiviimine Katse e eksperiment on olukord, kus katse korraldaja püüab arvestada ja muutumatuna hoida teatud faktoreid või tegureid (teatud muutujaid) ja sihipäraselt neid faktoreid muutes kontrollida inimese reageeringut toimunud muutustele. Katse võib olla kas loomulik või laboratoorne. Vaatlus jaguneb enesevaatluseks ehk introspektsioon ja väliseks vaatluseks ehk ekstrospektsioon. Introspektsioon-vaatleja ja vaadeldav langevad kokku. Uute ideede saamiseks analüüsitakse iseennast. Kasutatakse ka õiguspraktikas, nt uurija paneb ennast kurjategija rolli ning mõtleb, et mida ta siis teeks, kui oleks kurjategija. Ekstrospektsioon on teiste inimeste välise käitumine jälgimine. Kasutatakse abivahendeid nagu filmimine, helisalvesti jne. Õiguspraktikas kasutatakse seda nt sündmuskoha läbiotsimisel ning vaatlusel.
See on lavastatud ning osa võivad võtta mõned sellised inimesed, kes on eksperimendist teadlikud ning käituvad vastavalt instruktsioonidele. Laboratoorsele eksperimendile on iseloomulik laboriseadmete kasutamine. Katseisikute tegevus on reglementeeritud juhiste ja instruktsioonidega. Katsed on korraldatud peaaegu identsetes tingimustes. Vaatlus- jaguneb enesevaatluseks ehk introspektsioon ja väliseks vaatluseks ehk ekstrospektsioon. Introspektsioon-vaatleja ja vaadeldav langevad kokku. Uute ideede saamiseks analüüsitakse iseennast. Kasutatakse ka õiguspraktikas, nt uurija paneb ennast kurjategija rolli ning mõtleb, et mida ta siis teeks, kui oleks kurjategija. Ekstrospektsioon on teiste inimeste välise käitumine jälgimine. Kasutatakse abivahendeid nagu filmimine, helisalvesti jne. Õiguspraktikas kasutatakse seda nt
1.Inimese uurimismeetodid Eelnevalt on väljatöötatud teemad/küsimused, mille kohta tahetakse infot saada. Küsitlus ja vestlus-Vestlus on edukas siis, kui küsitleja ja vastaja omavahel isiksuslikult sobivad. Vaatlus: *introspektsioon-sisevaatlus/enesevaatlus *dokumendivaatlus *tegevustulemuste vaatlus. Vaatlus on väga subjektiivne, sest ta sõltub vaatleja isiksusest, hoiakutest ja ta väärtustest. Katse e. eksperiment Kui vaatlus kirjeldab, siis katse selgitab. *Laboratoorne katse- toimub kindlates tingimustes ja katse isikud on nõustunud selles katses osalemisega. *Loomulik katse, kus katseisikud on tavatingimustes ja vahendid võib koha peale viia.
Areng jaotatakse kaheks arenguliseks protsessiks: küpsemine ja õppimine. Arengupsühholoogia põhiküsimused: 1. Keskkond vs pärilikkus 2. Arengu järjepidevus vs perioodilisus 3. Inimese sünnipärane olemus 4. Aktiivsus vs passiivsus 5. Arenguliste muutuste universaalsus vs individuaalsus Arengupsühholoogia ülesandeks on: kirjeldamine, seletamine ja prognoosimine/ennustamine. Uurimismeetodid: Vaatlus (varjatud, avatud; sisevaatlus ehk introspektsioon ja välisvaaltlus). Läbilõikeuuring ja longituuduuring. Üksikjuhtumi analüüs. Kliiniline intervjuu (kombinatsioon „naturalistlikust“ vaatlusest, eksperimendist ja introspektsioonist). Testid – objektiivtestid ja projektiivtestid. Arengupsühholoogia kujunemislugu: Algusaastad 1859-1914 (Darwin, von Baer, Haeckel). Ontogenees ja fülogenees (põlvnemiskäik – mingi organismide rühma evolutsiooniline päritolu). /Gould, Hall. Peamiste koolkondade kujunemine 1914-1927.
suuna looja. Oli tugeva praktilise suunitlusega. Ta arvas, et isiksusel on ennast aktualiseerida (ta rõhutab Maslow´'st rohkem aktualiseerimise ainuvajadust ning, et see iseloomustab kõiki elusolendeid). Samuti on tema arvamus "organismiline väärtustamine" iga elusolend teab ise mida tal hetkel vaja on Aktualiseerimise tingimused: 1. Mina kontseptsioon self kui: a. Sündmuste sisetunnistaja, mina ise (introspektsioon) kuidas ja mida me kogeme, self siin jälgib ja analüüsib b. Isiksus (ego, persona) inimese tajuvus endast sellisena nagu ta reaalsest on c. Isiksuse arengu lõppsiht milline tahab inimene olla ideaalpildis, sinna poole inimene liigub koguaeg. 2. Positiivne suhtumine armastus, tähelepanu osutamine. Läbi uuringute leidis, et lihtsalt positiivsest suhtumisest pole piisavalt, peab olema
Mõtlemise elemendid · Teadmiste esitamine: mentaalne representeerimine · Representatsioon on märk või sümbolite kogum, mis esindab meie jaoks midagi muud (välise maailma osa või kujutlus). · Analoogilisel kujul esitus: kujundid. kujund on meelelise kogemuse vaimne koopia Sümbolilisel kujul esitus:sõnad, skeemid,stsenaariumid · Sir Francis Galton (1822-1911) - Uurimismeetod: Enese- ettekanded/introspektsioon. Kas nendel inimestel, kes kirjeldavad oma mõttekujundeid värvikamalt on paremad tulemused visuaalruumiliste ülesannete lahendamisel? Tulemused pole ühesed. · Uuem uurimismeetod: mentaalse rotatsiooni katsed (Shepard et al, 1970ndad) Ruumiline mõtlemine - Aitab ruumis orienteeruda See, mida me objektidest teame · Konkreetsed ---- abstraktsed · Asjadest, tegevustest, omadustest, suhetest · Propositsioonid: väljendid, mis seovad subjekti (see, millest on juttu)
- teaduslik prühholoogia (mõtlemine on teatud elementide representatsioonide ümberkäimine, manipuleerimine – korrastame infot maailma kohta - sümbolilised protsessid - varjatus - elementidega manipuleerimine MÕTLEMIST ISELOOMUSTAB - teadlikkuse - suunatus (hästi, halvasti defineeritud) - kasutatavate teadmiste hulk (teadmiste vaesed, rikkad) MÕTLEMISE ELEMENDID *representatsioon - analoogia - sümbol KUJUNDID *Sir Francis Galton (1822-1911) - uurimismeetodid: introspektsioon SÜMBOLILINE ESITUS - Mõisted: konkreetsed/abstraktsed - Skeem: mõiste struktueeritud klaster, nii sümbolilised kui visuaalsed elemendid - Stsenaarium *Võrgustikumudelid – hierarhia (objekti tunnused, erinevused) PROBLEEMILAHENDUS - algsituatsioon - ? - eesmärk, lõppsituatsioon - (James, 1890): probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis, kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemusega ÜLESANNETE LAHENDAMISE VÕIMALUSED - katse-eksituse teel
kaasmuutujad vahemuutujad Meetodid: eksperiment - laboratoorne, loomulik Laboratoorne - kõik võimalikult teadlase kontrolli all, saab teha mis tahab, kõik tingimused samad, samades tingimustes korduvkatsed. Kuid kunstlik, inimene ärevam kui tavaliselt, mõtleb liiga palju, mis toimub, millised on tagamaad. Loomulik - korrata katseid raskem, ootamatused, ettenägematud asjaolud. vaatlus - ekstrospektsioon, introspektsioon. - saame vaadata kindlaid reageeringuid. Spetsialist vaatab kellegi teise regeeringuid ja liikumisi. Sisevaatlus ehk introspekstioon kus inimene vaatab enda sisemust ning analüüsib seda, vahetu info psüühika suhtes. test - kindlat tüüpi kogum, küsimustik, mille täitmise jõudlust ja taset analüüsitakse, erinevate tulemuste saamine erinevat tüüpi inimestega. Inimeste võrdlemine uute testide tegemisega. kvantitatiivne meetod.
· Lisaks SP kasutab eksperi mente manipuleerides erinevate faktoritega. S on see raskendatud sotsiaalsete gruppide suuruse tõttu. · SP ja isiksuse psühholoogia ühine on indiviid. · Erinevus SP tegeleb isiksuse sotsiaalse aspektiga mil viisil sotsiaalsed olud m õ jutavad ini mese käitumist. · IP isiksuse se es mised m e hhanis mid ja erinevused indiviidide vahel SP arenguetapid: Eelteaduslik 1) Tead miste kogu mine vaatlus, introspektsioon a) 6. saj. e. m.a. 19 saj. Herakleitos logose (seaduste) ja kapriiside, vajaduste ini mesed De mokritos ini mesi ühendab ke el, kõne, jäljenda mine Aristoteles ini mene kui sotsiaalne loo m Tho mas Hobbes "bellum o mniu m c ontra o mnes" 2) Kirjeldav, e mpiiriline, "anekdootide periood" Auguste C o mte m õiste "sotsioloogia" Wilhel m Wundt " Rahvaste psühholoogia" 10 kd.
Kvantitatiivne: (küsitlused, statistika) Praktiline: keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika 90. Psühholingvistika uurimisalad Psühholingvistika on keeleteaduse ja psühholoogia piiriteadus, mis tegeleb keele omandamise, mõistmise ja kasutamise psühholoogiliste protsesside uurimisega. 91. Korpus, korpuste liigid Korpuslingvistika on keeleteaduse suund, mis tegeleb loomuliku keele tekstikogude (korpuste) koostamise ja töötlemisega. 92. Introspektsioon keeleteaduse meetodina introspektsioon on igapäevane nähtus, mis toimib kogu aeg kui inimene suhtleb või nt. mõtleb keele abil. Introspektsioonilingvistika (lingvistika ehk keeleteadus) opereerib uurija enda välja mõeldud lausete alusel. On nähtusi, mis avanevad hõlpsasti introspektsioonile (nt. mingi sõna põhitähendus, väljendi stiililiväärtus, grammatilisus, käimasoleva vestluse teema, väljendatav mõisteline sisu) ning nähtusi, mis avanevad introspektsioonile vaid vähesel määral või mitte üldse (nt
Laboratoorne eksperiment viiakse läbi labori tingimustes spetsiaalse psühholoogilise aparatuuri abil, katseisiku tegevus on määratud instruktsioonidega ja katseisik teab, millega on tegemist. Loomulik eksperiment katseisik ei tea, et eksperiment toimub, see toimub katseisikule loomulikes tingimustes. Vaatlus: tunnetusmeetod, mille käigus ei mõjutata uuritava nähtuse kulgu. Vaatluse läbiviija on passiivne ja ei sekku. enesevaatlus ehk introspektsioon, teiste vaatlus. Intervjuu: struktureeritud, poolstruktureeritud, struktureerimata. · Millal sündis teaduslik psühholoogia? Esimese labori rajaja? Erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid tekkisid 20. sajandil, kuid juba 19. sajandil (1879) rajas W. Wundt esimese eksperimentaalpsüholoogia labori Leipzigi ülikoolis, uuriti, kuidas ravimid (nt kofeiin) mõjutavad psühholoogilisi protsesse ning kas andekus on pärilik. · Kes kirjeldasid inimese temperamenditüüpe?
(orienteerumine ajas, sh teistega arvestamine) Võime omandada ühiskondlik-ajalooline kogemus. Eneseteadvus (metatase) – iseendast teadlik olemine ja arusaamine. Kõik, mida inimene teab oma füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest minast praegu, minevikus kui tulevikus. (puudub loomadel, inimesel tekib umbes 2. eluaastal. Vormid: iseenda äratundmine, eristamine teistest, empaatia introspektsioon minapilt, sh oma keha kujund episoodiline mälu, sh autobiograafiline mälu kronesteesia – subjektiivse aja teadvustamine 26. Teadvuse peamised omadused ja funktsioonid. Subjektiivsus ja omavaatelisus – indiviidi perspektiivist vahetu kogemus; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omakajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne/personaalne.
Puzzle box: õppimine samm-sammult, automaatselt, rakendatavad kõigile. Õppimise teooria: tihti kasutamise seadus, efekti seadus (rahulolu/olematus) Ei näinud soo erinevuse seost õppimisvõimega Biheivoristid - käitumine keskkond objektiivsed refleksid. Sechenov - vene füs. isa. KNS väline stimulatsioon. - > käitumine. Psühholoogiliste nähtuste uurimiseks tuleb kasutada füsioloogias rakendatavaid meetodeid. (inhibition) introspektsioon ei vii kuhugi. Füsioloogia meetodid on objektiivsed. Mõtted ei põhjusta käitumist, vaid väline stimulatsioon. Pavlov - reflektsid -> käitumine. assotsiatsiooni printsiibid. Tingimatu refleks (unconditioned reflex) kaasasündinud, mille kutsub esile tingimatu stiimul (nt toit > süljevedelik); Tingitud refleks (conditioned reflex/kogemus = learned reflex), mille kutsub esile esialgselt neutraalne stiimul tingitud stiimul
78. Psühholingvistika uurimisalad Uurib, kuidas keelt omandatakse, kuidas keelt seostatakse muu mõtlemisega, kuidas keel mõtlemist mõjutab. Kas teisekeelsed mõtlevad teisiti ? Keele ja meele arengu uurimine. 79. Korpus, korpuste liigid, märgendatud korpus Korpus on keelematerjali kogu. Korpus võiv olla märgendatud või märgendamata, olenevalt sellest, kas sõnadele, lausetele jm on lisatud lingvistilisi andmeid. 80. Introspektsioon keeleteaduse meetodina Introspektsioon ehk sisevaatlus. Lingvist moodustab ise vajalikke näiteid, eeldusel, et ta oskab uuritavat keelt. 81. Empiiriline keeleuurimine kogemustel põhinev keele uurimine. 82. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid Kvantitatiivne meetod keskendub vältelisusele. Kvalitatiivne meetod keskendub omadustele. 83. Sünkroonilised ja diakroonilised meetodid
Religioonipsühholoogia on religioossete kogemuste, uskumuste ja käitumise uurimine. Religioonipsühholoogia uurimisobjektiks on sisemine ja välimine usuline käitumine. Religiooni- psühholoogia uurib, mis on inimese jaoks religioon, kuidas see avaldub ja palju muud. Meetodid on samad, mis sotsiaalteadusel- ankeedid, küsitlused, vestlus, introspektsioon ehk enesevaatlus jne. Saab uurida isiklikul ja sotsiaalsel tasemel, ühe- ja mitme-dimensiooniliselt. (allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Religioonips%C3%BChholoogia ) Usuline kriis on vaid üks nendest religioonipsühholoogia teemadest, mille kohta on hulgaliselt küsimusi ja suhteliselt vähe vastuseid. Ka mina huvitun nendest küsimusest, seetõttu valisingi selle teema. Esiteks oleks eesmärk mõista, milleks on inimestele usku vaja
olnud erinevaid teooriaid ja suuri lahknevusi, kuid ka kõige skeptilisemad mõtlejad ei ole eitanud enesetunnetuse võimalikkust ja tarvilikkust. Skeptikute arvates on enesetunnetus eneseteostuse tähtsaim eeltingimus. "Et tunda rõõmu tõelisest vabadusest, peame purustama ahelad, mis seovad meid välise maailma külge," arvab Montaigne. Tänapäeva psühholoogid ei tunnusta vaid introspektiivset meetodit. Ainult sellist teed mööda minnes ei jõua me hõlmava vaateni inimloomuse kohta. Introspektsioon (enesevaatlus) avab inimese elutervikust ainult väikese, individuaalsele kogemusele kättesaadava osa. See ei suuda iialgi katta kogu inimlike nähtuste ala (Cassirer, 1999, lk.16). Sokrates lahkab detailselt ja põhjalikult inimindiviidi omadusi ja voorusi ning püüab neid defineerida: headus, õiglus, mõõdukus, julgus jne. Aga ta ei püüa inimest defineerida. Miks? Inimese loomust ei saa avada samal moel kui esemete loomust. Füüsilist eset võib kirjeldada tema
riimuvat sõna M.A. Tä. Kirjelda 3 erinevust, mille poolest president erineb kuningast iga test annab 2/10 vaimsest vanusest William Louis Stern (1871-1938) Stern, W. (1900) Über Psychologie der individuellen Differenzen. Leipzig: Barth, 1900. diferentsiaalpsühholoogia: eesmärgid, meetodid. eesmärk: erinevused indiviidide, rasside, kultuuride, sugude vahel probleemid: a) erinevuste olemus; b) erinevusi determineerivad faktorid; c) erinevuste väljendus meetodid: introspektsioon, kultuuri uurimine, testimine, eksperiment. Stern, W. (1912) Die psychologischen Methoden der Intelligenzprüfung. Bericht über den V. Kongreß für experimentelle Psychologie in Berlin. Leipzig, Ambrosius Barth, S. 1-109. Intelligentsus: 1. üldine võimekus; 2. teadvustatud probleemi lahendamine; 3. üldine kohanemisvõime uutele probleemidele ning elutingimustele. Intelligentsuse kvotsient (IQ) = MA/CA Intelligenzquotient = intelligence quotient
riimuvat sõna M.A. Tä. Kirjelda 3 erinevust, mille poolest president erineb kuningast iga test annab 2/10 vaimsest vanusest William Louis Stern (1871-1938) Stern, W. (1900) Über Psychologie der individuellen Differenzen. Leipzig: Barth, 1900. diferentsiaalpsühholoogia: eesmärgid, meetodid. eesmärk: erinevused indiviidide, rasside, kultuuride, sugude vahel probleemid: a) erinevuste olemus; b) erinevusi determineerivad faktorid; c) erinevuste väljendus meetodid: introspektsioon, kultuuri uurimine, testimine, eksperiment. Stern, W. (1912) Die psychologischen Methoden der Intelligenzprüfung. Bericht über den V. Kongreß für experimentelle Psychologie in Berlin. Leipzig, Ambrosius Barth, S. 1-109. Intelligentsus: 1. üldine võimekus; 2. teadvustatud probleemi lahendamine; 3. üldine kohanemisvõime uutele probleemidele ning elutingimustele. Intelligentsuse kvotsient (IQ) = MA/CA Intelligenzquotient = intelligence quotient
lapse keele areng 91. Korpus, korpuste liigid Korpus- tekstikogu Korpuste liigid: -kirjaliku keele korpused -suulise keele korpused -erikorpused- mingit kindlat allkeelt esindav või spetsiaalselt märgendatud tekstikogu, nt murdekorpus, vana kirjakeele korpus, diakrooniline korpus, jne. -paralleelkorpused- sisaldab teksti ja selle tõlget (tõlkeid), see on tavaliselt joondatud ehk paralleelistatud, st on näidatud, milline osa on millise osa tõlge. 92. Introspektsioon keeleteaduse meetodina Introspektsioon ehk sisevaatlus. Lingvist moodustab ise vajalikke näiteid, eeldusel, et ta oskab uuritavat keelt. 93. Empiiriline keeleuurimine Empiiriline keeleuurimine- kogemustel põhinev keele uurimine. 94. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid Kvantitatiivne meetod keskendub vältelisusele. Kvalitatiivne meetod keskendub omadustele. 95. Sünkroonilised ja diakroonilised meetodid
lapse keele areng 91. Korpus, korpuste liigid Korpus- tekstikogu Korpuste liigid: -kirjaliku keele korpused -suulise keele korpused -erikorpused- mingit kindlat allkeelt esindav või spetsiaalselt märgendatud tekstikogu, nt murdekorpus, vana kirjakeele korpus, diakrooniline korpus, jne. -paralleelkorpused- sisaldab teksti ja selle tõlget (tõlkeid), see on tavaliselt joondatud ehk paralleelistatud, st on näidatud, milline osa on millise osa tõlge. 92. Introspektsioon keeleteaduse meetodina Introspektsioon ehk sisevaatlus. Lingvist moodustab ise vajalikke näiteid, eeldusel, et ta oskab uuritavat keelt. 93. Empiiriline keeleuurimine Empiiriline keeleuurimine- kogemustel põhinev keele uurimine. 94. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid Kvantitatiivne meetod keskendub vältelisusele. Kvalitatiivne meetod keskendub omadustele. 95. Sünkroonilised ja diakroonilised meetodid
lapse keele areng 91. Korpus, korpuste liigid Korpus- tekstikogu Korpuste liigid: -kirjaliku keele korpused -suulise keele korpused -erikorpused- mingit kindlat allkeelt esindav või spetsiaalselt märgendatud tekstikogu, nt murdekorpus, vana kirjakeele korpus, diakrooniline korpus, jne. -paralleelkorpused- sisaldab teksti ja selle tõlget (tõlkeid), see on tavaliselt joondatud ehk paralleelistatud, st on näidatud, milline osa on millise osa tõlge. 92. Introspektsioon keeleteaduse meetodina Introspektsioon ehk sisevaatlus. Lingvist moodustab ise vajalikke näiteid, eeldusel, et ta oskab uuritavat keelt. 93. Empiiriline keeleuurimine Empiiriline keeleuurimine- kogemustel põhinev keele uurimine. 94. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid Kvantitatiivne meetod keskendub vältelisusele. Kvalitatiivne meetod keskendub omadustele. 95. Sünkroonilised ja diakroonilised meetodid
kujutised. Tähelepanu Illusoorne seos- tajutakse õigesti esitatud objektide tunnused, nt värv ja kuju, valesti tajutakse kuidas need kombineeritud nt roheline O ja punane X, kuigi tegelikult vastupidi. Praiming protsess, mille kaudu detektor valmistatakse peatse sisendi jaoks ette, mis muudab selle sisendi äratundmise osaleja jaoks lihtsamaks. 6.Teadvus teadvus hetkest hetkesse kulgev teadlikkus iseendast, keskkonnast, oma mõtetest. Introspektsioon e enesevaatlus enda sisse vaatamine oma mõtete, veendumuste ja tunnete kindlakstegemiseks. Keha ja vaimu probleem raskused keha ja vaimu vastastikuse mõju mõistmisel kuidas põhjustavad füüsilised sündmused vaimseid ning vaimsed füüsilisi. Teadvuse neuraalsed korrelaadid aju konkreetsed seisundid, mis näivad vastavat inimese teadvustatud kogemusele. Alfarütm ärkvel puhkeasendis suletud inimesel, enne uinumist
Sidumine seisneb eri piirkondade aktiivsuse sünkroonsuses. Crick DNA struktuuri kindlakstegija ühes Watosniga. Ütles, et teadvus tekkis evolutsiooni jooksul hajutatud andmete omavahelise sidumise tõttu ajus. Eneseteadvus: William James mitu mina (füüsiline, sotsiaalne, vaimne), mitu eneseteadvust Standardteooria eneseteadvus tekkis ühiselu tulemusena, oluline keel Eneseteadvuse vormid: iseenda äratundmine teistest, introspektsioon, minapilt, mõistuse mõistmine, episoodiline mälu, autobiograafiline mälu Jean-Pierre Vernant: Kreeka ime põhjused- usuliselt seletamiselt ratsionaalsele, kosmiline kord üldine mitte jumalik, geomeetriline mõtlemine mitte hierarhilised suhted maailmas vaid vastastikused ja seotud Reflektiivne mõtlemine asi ja mõte sellest on eraldatud, trad. Kultuurides tavamõtlemine ja asi ja mõte sellest on koos
Loomapsühholoog - Leiutas lihtsa ja teravmeelse viisi, kuidas kontrollida, kas katsealused on eneseteadvused või mitte - peeglitest (orangutan ja šimpans). Wolfgang Köhler (1887-1967) - «Ahvride mõistus» (1917) 3 Psühholoogia ajaloost - Sisevaatlus - introspektsioon - väärtuslikku informatsiooni saamine, iseenda mõtete ja seisundite jälgimine ning kirjeldamine. Aristotelesi raamatu «Hingest» võib pidada esimeseks põhjalikuks psühholoogiaraamatuks. 19.sajand - psühholoogia nagu iseseisev teadus. - Eristusläve - minimaalne stiimul väärtuste erinevust, mida vaatleja on suuteline vähemalt 75%-l katsekordadest avastama. Inimese silm, sarnaselt teiste meeltega, ei taju stiimuli absoluutset suurust, vaid suhtelisi suurusi.
Funktsionaalne sai alguse 2000ndatest ja oponeeris Chomsky keelevõime sünnipärasusele. Lakoff 1999: seminarid keeleteadlaste jt elualade esindajate vahel (psühholoogid, neuroloogid jt), et täiustada keeleteadust. Kognitiivne keeleteadus kitsamalt: keel kui üks kognitiivne võime. Suured andmekogud ja andmed rohkemate keelete kohta võimaldavad saada objektiivsemaid keeleuurimise tulemusi, lähtumata vaid ühe keeleuurija intuitsioonist (introspektsioon). Korpused on märgendatud, seega saab teha järeldusi keelte kohta, mida ise ei valda. Kognitiivne keeleteadus tekkis 1970ndatel vastusuunana formaalsetele keeleteooriatele. Lähtub kognitiivteadustest, eriti kognitiivsest psühholoogiast, mis uurib, kuidas inimene võtab vastu, talletab ja kasutab infot. Tänaseks on see hargnenud, eri suundi ühendab mõnikord vaid funktsioonilähtene mõtteviis ja/või paradigmasse kuuluda tahtmine.
Tekst = nii kirjalik kui ka suuline keel (kõne transkribeeritud kujul). Korpuste liigid: 1)kirjaliku keele korpus 2)suulise keele korpus 3)erikorpus mingit kindlat allkeelt esindav või spetsiaalselt märgendatud tekstikogu, nt murdekorpus, vana kirjakeele korpus, diakrooniline korpus, jne.4)Paralleelkorpus sisaldab teksti ja selle tõlget (tõlkeid), see on tavaliselt joondatud ehk paralleelistatud, st on näidatud, milline osa on millise osa tõlge. 96. Introspektsioon keeleteaduse meetodina Introspektsioon ehk sisevaatlus. Lingvist moodustab ise vajalikke näiteid, eeldusel, et ta oskab uuritavat keelt. 97. Empiiriline keeleuurimine kogemustel põhinev keeleuurimine 98. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid Kvantitatiivsed uurimismeetodid on teadusliku uurimise meetodid, mis keskenduvad uuritava tunnuste kirjeldamisele läbi mõõtmise, vastates esmajoones küsimusele kui palju mingit nähtust,
- Tunnetada saab ainult fenomene (nähtumusi). Kõik objektid on tajumuste kogumid. - Vaidlus selle üle, kas nende meelteandmete taga on ka midagi (objekt, tegelik maailm) – mis iganes, aga seda me tunnetada ei saa. (Mitte segi ajada terminiga “fenomenoloogia”) 4. Mida tähendab küsimus „teadmise allikast“? Teadmise allikad: Kust teadmine pärineb? Mis teel, mille kaudu me teadmise saame? - Taju? - Mälu? - Intuitsioon? - Mõistus (induktsioon deduktsioon)? - Sisekaemus (introspektsioon)? - Selgeltnägemine? - Telepaatia?Erimeelsused: - Praegune diskussioon pöörab teadmise allikale küsimusele suhteliselt vähe tähelepanu. - Klassikaliselt võime eristada mitmeid vaateid:a) Empirism b) Ratsionalismid 5. Iseloomustage empirismi ja ratsionalismi erimeelsust teadmise allika küsimuses. a) Empirism. empeiria tähendab –‘kogemus’ Ainus teadmise allikas on kogemus (laias mõttes s.t. sisaldab ka mälu ja sisekaemust (introspektsiooni)
vererõhk, suhkrusisaldus, ainevahetusprotsessid, temperatuur jms.) · Mõõtmisinstrumendi valik · ...jne... Uurimuses osalejatelt peab saama informeeritud nõusoleku, tagada konfidentsiaalsus ja anonüümsus, osalejaid ei tohi kahjustada psühholoogiliselt ega füüsiliselt. Eksperiment ehk katse Võimaldab manipulatsioonide abil tuua välja põhjus-tagajärg seose. Teaduslik vaatlus süstemaatiline jälgimine eesmärgiga seletada, kirjeldada. Enesevaatlus (introspektsioon) vaatlejaks ja vaadeldavaks on üks ja seesama isik. Ohuks peetakse subjektiivsust Ekstrospektsioon teise inimese välise käitumise jälgimine Ideid vaatluse korraldamiseks. Eelnevalt määratletakse käitumise kategooriad, mis uurija arvamuse kohaselt aitavadselgitada teda huvitavat psüühilist nähtust. Arvestada vaatleja mõjuga (nt. subjektiivsus, tähelepanu kõikumine, väsimus, ootused), materjali salvestamine (nt. lindistamine, pildistamine, üles kirjutamine)
6) väike artefaktide oht; tulemused täpsed 7) hea arvestus ja kontroll muutujate suhtes, samal ajal võimalus muuta teisi Teaduslik vaatlus 1) hüpoteesil põhinev ja plaani alusel koostatud sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil 2) uurijal puudub kontroll vaadeldavate subjektide ja olukorra üle 3) uurija valib ainult vaatluskoha 4) erivormiks on tegevuse produktide või inimesele kuuluvate esemete psühholoogiline analüüs 5) Introspektsioon ehk enesevaatlus Test 1) täpselt määratletud viisil tehtav lühiajaline katse, millega mõõdetakse ja uuritakse inimeste mitmesuguseid võimeid, oskusi ja isiksuseomadusi 2) koosneb küsimustest/ülesannetest, millele antakse lühike vastus 3) teste peamise meetodina kasutatav psühholoogiaharu ehk psühhodiagnostika 4) Võimekustest – vastavate võimete mõõtmine ülesannete lahendamise kaudu; testi tulemuse ehk jõudluse alusel tehakse vastava võime kohta järeldused
mõjutavad psühholoogilisi protsesse ning kas andekus on pärilik. 6. Kirjelda biheiviorismi, humanismi, psühhodünaamilist koolkonda, kognitiivset psühholoogiat, psühhobioloogilist koolkonda. Too iga koolkonna kohta näide, kuidas nad seletaksid ühte psühholoogilist probleemi? Biheiviorism tegevus, mõtlemine ja tundmine on võrdsed käitumised. Inimene on must kast, pole vaja teada, mis seal sees on. Pole tähtsad vaimsed seisundid, sisemised protsessid, introspektsioon. Lähenemine, milles teadusliku psühholoogia uurimisobjektiks tunnistatakse ainult otseselt jälgitav väline käitumine. Humanism rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle. Inimene on oma olemuselt hea, tal on vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema oma valikuid, tal on soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole, inimese arengupotentsiaal on piiramatu.
Mis võivad tulemust mõjutada - Ootuste vihjed- märgid, mis võivad uuringus osalejale aimu anda, milline käitumine on selles olukorras oodatud või soovitav. - Topeltpime uuring- uuringu selline korraldus, kus osalejad määratakse teatud katsetingimustesse, hoides seejuures nii osalejad, kui ka uurijad teadmatuses, kes millisesse rühma määrati. Vaatlus Enese või teise- Enesevaatlus ehk introspektsioon on käepärane,laialt kasutatav, kuid ka kõige suuremate puudustega, kui silmas pidada loodusteaduslikuletraditsioonile rajatud psühholoogiat. Vaatleja ja vaadeldav langevad kokku. Välise ehk (teiste) vaatlus ehk ekstrospektsioon on teiste inimeste välise käitumise jälgimine. See on eelnevaga võrreldes objektiivsem. Struktureerimata Pool-strukteeritud Strukteeritud Loomulik vs labor Osalus vs mitteosalus
20. sajandil hakkavad tekkima tähtsamad Psüh harud: 2. Sotsiaalpsüh uurib kuidas grupp mõjutab inimese käitumist 3. Keskkonnapsüh uurib, kuidas keskkond mõjutab inimese käitumist 4. Meditsiinipsüh 5. Deferentsioonipsüh Uurimisel püstitatakse teooriaid, hüpoteese. Meetodid: 6. Kirjeldavad meetodid e konkreetse juhtumi analüüs tehakse oletusi ja uuritakse. 7. Vaatlusmeetod jaguneb enesevaatluseks e introspektsioon inimene vaatleb oma mõtteid ja tundeid ja teiste jälgimiseks võetakse video peale, pildistatakse.. Vaatlusmeetodid ei seleta nad kirjeldavad. 8. Küsitlusmeetod intervjuu, ankeedid, testid. See hea, sest näit. Ankeetidega saab palju korraga.. Seoste leidmine või avastamise e korrelatsiooni meetodid Katsed e eksperimendid proovitakse leida oletusi, miks üks asi on toimunud. Tehakse katsed ja järeldused.
kaheldamatult kindel olla. Ainuke vaieldamatult kindel asi, milleni ta viimaks jõudis, oli fakt, et ta kahtleb. Ehk siis fakti, et ta kahtleb, ei saanud kahtluse alla seada. Seega tuvastas Augustinus sisemise, subjektiivse kogemuse paikapidavuse, valiidsuse. Augustinus leidis, et on miski, mille puhul sisemine tunnetus, mitte välimine ehk sensoorne, on usaldusväärne. Sellega tuletas ta teise viisi jumala tundmaõppimiseks (esimene oli pühade tekstide kaudu) selleks oli introspektsioon ehk vaatlustehnika oma sisemiste kogemuste kohta. Introspektsiooni läbi pidi inimene saavutama personaalse kommunikatsiooni jumalaga. Selline kontakt jumalaga tekitas Augustinuse sõnul inimeses tohutu armastustunde, mis oli võrreldamatu teiste inimlike emotsioonidega. Selline tunne olevat inimeksistentsi ülim eesmärk; usk ning emotsionaalne side jumalaga olid Augustinuse arvates tähtsaim, mida inimene võis saavutada.
loomulik eksperiment - katseisik on tavapärases tegevuskeskkonnas. Puudused: võimatus kõiki tegureid arvesse võtta ja mõõta, olukorda kontrollida, suunata või täpselt korrata 2. Vaatlus - sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. On rajatud hüpoteesile, viiakse läbi varem koostatud plaani alusel. Käik ja tulemused fikseeritakse täpselt. Struktureeritud, pool-struktureeritud ja struktureerimata vaatlus. Loomulik vs varjatud enesevaatlus e introspektsioon - käepärane, laialt kasutatav, subjektiivne, uute ideede genereerimine (uurija ise märkab enesevaatluse teel midagi tähelepanuväärset); on tulemuslikum eksperimendi tingimustes tagasivaatlus e retrospektsioon - oma psüühilise elu tagantjärele, hilisemalt uurimine väline (teiste) vaatlus e ekstrospektsioon - objektiivne, kasutatakse tehnilisi abivahendeid (nt filmimine, helisalvestus). Puudused: subjektiivne külg (tundmused, elamused, mõtted) jääb varjatuks 3
loomulik eksperiment - katseisik on tavapärases tegevuskeskkonnas. Puudused: võimatus kõiki tegureid arvesse võtta ja mõõta, olukorda kontrollida, suunata või täpselt korrata 2. Vaatlus - sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. On rajatud hüpoteesile, viiakse läbi varem koostatud plaani alusel. Käik ja tulemused fikseeritakse täpselt. Struktureeritud, pool-struktureeritud ja struktureerimata vaatlus. Loomulik vs varjatud enesevaatlus e introspektsioon - käepärane, laialt kasutatav, subjektiivne, uute ideede genereerimine (uurija ise märkab enesevaatluse teel midagi tähelepanuväärset); on tulemuslikum eksperimendi tingimustes tagasivaatlus e retrospektsioon - oma psüühilise elu tagantjärele, hilisemalt uurimine väline (teiste) vaatlus e ekstrospektsioon - objektiivne, kasutatakse tehnilisi abivahendeid (nt filmimine, helisalvestus). Puudused: subjektiivne külg (tundmused, elamused, mõtted) jääb varjatuks 3
, pedagoogiline psühh. jne. Meetodid: Kasutatavam on eksperiment ehk katsetamine, kus katsete abil muudetakse tegureid ja kontrollitakse hüpoteeside ning teooriate vettpidavust. Püütakse leida oletusi, miks üks asi on toimunud, tehakse katsed ja järeldused. Kirjeldav meetod alati uurimusliku töö osa. Testid isiksusküsimustikud ja võimete testid. Need ei ole määrava väärtusega. Vaatlus sihipärane jälgimine, et kirjeldada ning üldistada. Introspektsioon ehk enesevaatlus on väga subjektiivne. Küsitlus jäik küsimustik, aga saab testida palju inimesi korraga. Juhtumi analüüs võib olla konkreetne ja individuaalne, ei pruugi olla üldine. Tehakse oletusi ja uuritakse. Korrelatsioonuuring kas kaks või rohkem nähtst on omavahel seotud -1(min)<0>1(max). Näiteks korrelatsioon 0,3 on juba tuntav. Korrelatsioon ei ole põhjuslikkus seoses! 2. Psühholoogia Vanas-Kreekas. Natuurfilosoofid. Platon
psühholoogilise protsesse ning kas andekus on pärilik. 7. Kirjelda – Biheivorismi, humanismi, psühhodünaamilist koolkonda, kognitiivset psühholoogiat ja psühhobioloogilist koolkonda. - Biheiviorism – tegevus, mõtlemine ja tundmine on võrdsed käitumised. Inimene on suur must kast ja põle vaja teada, mis seal sees on. Pole tähtsad vaimsed seisundid, sisemised protsessid, introspektsioon. Lähenemine, milles teadusliku psühholoogia uurimisobjektiks tunnistatakse ainult otseselt jälgitav väline käitumine. J. B. Watson (1878-1958) Sisend -> Must kast -> Väljund1920, “Väikese Alberti” eksperiment lapse ja rotiga. - Humanism – rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle. Inimene on oma olemuselt hea, tal on vaba tahe ja autonoomsus, võimeline
uskumise, metoodikate vigu, jne jne jne. Arengupsühholoogia uuringuid tehes peab silmas pidama arvamuste andjate orienteeritust ja eelistusi erinevate arenguaspektide hindamisel ning mitte käsitlema neid hinnanguid ekvivalendina tegelikule arengule. Representatiivne valim - idee oleks võtta nii suur kui võimalik. Homogeensus vs heterogeensus. Valim peaks teenima mitmeid eesmärke: *) kvantitatiivne *) kvalitatiivne Raamistikud: 1) indiviidi sisse suunatud. Introspektsioon. Piiranguks on vanus. On võimalik ainult ontogeneesi kõrgematel astmetel. 2) indiviidide vahemine - kahe inimese või grupi võrdlus. 3) individuaal-ökoloogiline - lisandub keskkond. 4) individuaal-sotsioökoloogiline - võetakse arvesse nii keskkond kui ka kõik teised inimesed kes seal asetsevad ehk siis kultuurline keskkond. Looja on Valsiner. AP põhimeetud on vaatlus. See jaguneb välisvaatluseks ja sisevaatluseks. Välisvaatlus jaguneb: loomulik ja laboratoorne.
eksperimenteeritakse.katsealune on oma tavapärases tegevuskeskkonnas.puuduseks on võimatus eksperimenti kontrollida, suunata, täpselt korrata, kõiki eksperimendi tegureid arvesse võtta ja mõõta. 2) Vaatlus on sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. Rajatud hüpoteesile ja viiakse läbi varem koostatud plaani alusel.vaatluse käik ja tulemused fikseeritakse täpselt. 3) Enesevaatlus e introspektsioon :käepärane, laialt kasutatav,subjektiivne, oluline roll on uute ideede genereerimine 4) Väline(teiste) vaatlus ehk ekstrospektsioon: objektiivsem,kasut. tehnilisi abivahendeid nagu filmimine, helisalvestus,mõõtevahenditega mõõtmine.erivormiks on tegevuse produktide või inimesele kuuluvate esemete psühholoogiline analüüs(päevik, kirjad, taiesed,looming) 5) Vestlus :kasutatakse sageli eksperimendi või vaatluse täiendusena.Terve rida subjektiivsete
annaabi.ee 
