Kujundid on analoogsed mentaalsed representatsioonid. Kujundid on 1. Mis on kujund (image)? seotud mälu ning ruumilise ja loova mõtlemisega. Mõisted on sümbolilised mentaalsed representatsioonid. Mõiste on sõna või mõne teise sümboliga tähistatud 2.Mis on mõiste (concept)? objektide klass või kategooria. Mõisted on seotud mälu, kategoriseerimise, järelduste tegemise, õppimise ja otsustamisega. Kujund on analoogne mentaalne 3
II teema eksam: representatsioonid ja keel 1. Ettekujutus tegevustest, mida sisaldab arsti juures käimine on stsenaarium. 2. Stsenaarium on teadmiste kogum sündmuse ajalise järgnevuse kohta. 3. Kuidas toetab nägemine kuulamist? Nägemine aitab aru saada häälikutest. 4. Väide, mille tõestust saab kontrollida on propositsioon. 5. Keel on vajalik sotsialisatsiooniks, sest keele vahendusel saab seletada kultuuritavasid ja tutvustada teadmisi. 6. Milline väide on õige? Loomad kasutavad suhtlemiseks märke/sümboleid. 7. Winawer et al (2007) leidsid, et vene keelt kõnelejad (kellel on 2 sõna „sinise“ jaoks: helesinine ja tumesinine) eristavad hele- ja tumesinist kui erinevat kategooriat, samas kui inglise keelt kõnelejad (kellel on 1 sõna) ei erista. See võiks olla näide Sapir-Worfi hüpoteesi nõrga versiooni toimimisest. 8. Mõiste hõlmab mingisuguste objektide kategooriat või klassi, mida tähistatakse enamasti sõnaga, seetõttu võib mõiste...
Õpiküsimus Vastus Allikad Kujundid on analoogsed mentaalsed representatsioonid. Kujundid on ÕO5 1. Mis on kujund (image)? kvaasitajulised kogemused. Kujundid on seotud mälu ning L5 ruumilise ja loova mõtlemisega. Mõisted on sümbolilised mentaalsed representatsioonid. Mõiste on sõna ÕO5 2.Mis on mõiste (concept)?
autonoomne infotöötlus moodustab vaistliku režiimi ja töömälu abil saavutatav hüpoteetiline mõtlemine kaalutleva. Vaistlik infotöötlusrežiim- Refleksiivne, mitteteadvustatid, tähelepanuväline, automaatne. Representatsioonid: assotsiatsioon. Sisetunde põhjal. Mälu: implitsiitne. Kaalutlev infotöötlusrež.- Pingutust nõudev. Refelektiivne, kontrollitud, tähelepanuline, teadvustatud, süstemaatiline. Representatsioonid: propositsioonid. Mälu: eksplitsiitne
representatsioon, kus me näeme mingit joont - joonist) teades, mida see tähendab. Kujund ei ole pilt, sest sisaldab endas ka tõlgendust kuigi kujundit saab vaadata nagu pilti. Mõiste on sümbolilased mentaalsed representatsioonid. Mõiste on sõna või sümboliga tähistatud asjad. Mõiste on kas kirjeldav, määratleb omadusi 1. Palun defineeri kujund. Palun defineeri või suhted erinevate esemete vahel. ÕO5 mõiste. Selgita, mille poolest erinevad Kujundit saame vaadelda mõistet aga kujund ja mõiste teineteisest. Too oma
7. Heuristikud lihtsustavad mõtlemist, kuna võimaldavad informatsiooni osaliselt eirata. 8. Kui üldse saab rääkida universaalsest töömälu mahust, siis on see 4+/-1 ühikut (Cowani järgi). 9. Jaota järgnevad märksõnad kahe infotöötlusrežiimi vahel. Aeglane – pigem kaalutlev. Kontrollimatu – pigem vaistlik. Eksplitsiitne mälu – pigem kaalutlev. Kiire – pigem vaistlik. Tahtmatu – pigem vaistlik. Tahtepingutust nõudev – pigem kaalutlev. Propositsioonilised representatsioonid – pigem kaalutlev. Töömälu kaasatus – pigem kaalutlev. Kontrollitav – pigem kaalutlev. Assotsiatiivsed representatsioonid – pigem vaistlik. Teadvustamata – pigem vaistlik. Töömäluväline infotöötlis – pigem vaistlik. Teadvustatid – pigem kaalutlev 10. Milline teadvuse aspektidest on kõige tõenäolisemalt olemas vastsündinud lapsel? Fenomeniline teadvus 11. ...... (üks sõna) sarnasuse efekt seisneb selles, et sarnase kõlaga tähejada (nt D B C T P G)
autonoomne infotöötlus moodustab vaistliku reziimi ja töömälu abil saavutatav hüpoteetiline mõtlemine kaalutleva. Vaistlik infotöötlusreziim- Refleksiivne, mitteteadvustatid, tähelepanuväline, automaatne. Representatsioonid: assotsiatsioon. Sisetunde põhjal. Mälu: implitsiitne. Kaalutlev infotöötlusrez.- Pingutust nõudev. Refelektiivne, kontrollitud, tähelepanuline, teadvustatud, süstemaatiline.
Teisesed tsirkulaarreaktsioonid (4-8kuud) o Tegevused esemetega o Tagajärgde uurimine Koordineeritud teisesed tsirkulaarreaktsioonid (9-12kuud) o Kahe tegevuse järjestamine lõppeesmärgi saavutamiseks – nt peidad lapse eest mänguasja teki alla ära ja laps võtab ühe käega eest ära teki ja teisega haarab mänguasja. o Põhjuse ja tagajärje taipamine o Püsivad mentaalsed representatsioonid Kolmandased tsirkulaarreaktsioonid (12-18kuud) o Uudsed tegevused esemetega – laps viskab meelega lusika maha o Tegevuste ja kasutatavate esemete tahtlik varieerimine Representatsiooni algus )18-24kuud) o Reaalsuse vaimne taasesitamine iseendale o Üks objekt asendab mängus teist või sõna või žest esindab objekti keeles - nt laps mängib klotsiga nagu autoga
- Cogito, ergo sum: isegi kui kogemused tekitatud kellegi/millegi poolt ja välismaailma ei eksisteeri, on siiski tõde, et ma eksisteerin. Sellest, et kahtlen, ilmneb, et eksisteerin. (Sellest, et ma mõtlen või kahtlen, tuleneb see, et ma olen) - Representatiivne realism: meie kogemused pole otsesed kogemused välismaailmast; kogemused pigem välismaailma representatsioonid, mille meie meeled tekitavad; primaarsed ja sekundaarsed kvaliteedid - Idealism: kuna välismaailm on pmst tunnetamatu ja ainus, mida teame, on meie representatsioonid, siis mis põhjust on väita, et välismaailma eksisteerib?; materiaalsed objektid eksisteerivad ainult sel ajal, mil neid kogetakse
Peegelneuron (inglise mirror neuron) on niisugune neuron looma ajus, mis ergastub teatava tegevuse puhul ning samuti siis, kui loom samasugust tegevust märkab kellegi teise juures. Seega neuron "peegeldab" teise isendi käitumist, justkui oleks organism ise seda käitumist sooritanud. Peegelneuronite olemasolu kaudu seletatakse näiteks imiteerimise ja empaatia mehhanisme, samuti keeleomandamist. Peegelneuronite avastamisel on oluline roll Giacomo Rizzolattil. Mentaalsed representatsioonid toimuvad neuraalse (seotud närvide struktuuriga) koodi ja füüsikalise (nt heli) koodi vahel (nagu ikoonid arvuti töölaual on seos maailma ja arvuti sisemuses toimuvate protsesside vahel). Mentaalne protsess on operatsioon mentaalsete representatsioonidega. Erinevat ettekujutust mentaalsetest representatsioonidest ja protsessidest iseloomustavad erinevad psühholingvistilised mudelid. Põhiküsimus
näide nii kujundi kui ka elusolendeid representeeriv element, mis on mõiste kohta. / tähistatud sümboliliselt ja on seotud mälu, järeldusoskuse, õppimise, otsustamise ja kategoriseerimisega. Kujund on analoogsed mentaalsed represresentatsioonid, mõisted sümbolilised mentaalsed representatsioonid. Kujundi näide: mu kujutlustes on pilt minu isast. Tegu on personaalse kujundiga ning mitte kellelgi, ei saa olla sama kujundit nagu minul, sest kellelgi pole samu kogemusi ja mälestusi. Mõiste näide: ISA, mul on mõte, ka kujund silme ees, mis see endast kujutab ning kategoriseerin
(Nt muutub stiimuli asukoht, orientatsioon, suurus vm). Lähemal olevad objektid tekitavad suurema kujutise Binokulaarne disparaatsus - erineval kaugusel paiknevad stiimulid tekitavad erineva kujutise vasaku ja parema silma reetinale Indutseeritud liikumine – objekt tundub liikuvat, kuna liigub taust või teine objekt Vastavusprobleem – liikumisel tekivad pidevalt uued vaated; millised elemendid kahes vaates kuuluvad kokku Representatsioonid ja keel Mentaalsed representatsioonid - Representatsioon on miski, mis asendab midagi muud. • Mentaalsed representatsioonid on erinevate objektide, nähtuste ja sündmuste esitused meie mõtetes. • Mentaalsed representatsioonid võivad olla analoogsed ja sümbolilised. • Mentaalsed representatsioonid on nt kujundid, mõisted, skeemid, stsenaariumid. Kujundid (images) - Kujundid on analoogsed mentaalsed representatsioonid. • Kujundid on kvaasitajulised kogemused
1-2. New York: Norton (1955) A Theory of Personality: The Psychology of Personal Constructs. New York: Norton (1963) · teadlase metafoor - määramatuse vähendamine teooria kui tulevase sündmuse ennustamise vahend · kontroll sündmuste üle · skeemid, kategooriad konstrueerimise paljususe printsiip (constructive alternativism) personaalsete konstruktide või isiksuse kontruktide teooria · konstruktid (constructs) sündmuste representatsioonid või interpretatsioonid konstrukt - idee, mille abil kontrueeritakse sündmus (tähendus) ehk interpreteeritakse, omistatakse tähendus toimunule. tähendus ja ennustused näit. õiglane- ebaõiglane, terve - haige, ilus-inetu unikaalsus, verbaalsete markerite erinev tähendus konstrukt on kirjeldatatav vaid isiksuse taustsüsteemis konstrukti ennustatav jõud (predictive efficiency) kriteerium Konstruktide omadused
1-2. New York: Norton (1955) A Theory of Personality: The Psychology of Personal Constructs. New York: Norton (1963) · teadlase metafoor - määramatuse vähendamine teooria kui tulevase sündmuse ennustamise vahend · kontroll sündmuste üle · skeemid, kategooriad konstrueerimise paljususe printsiip (constructive alternativism) personaalsete konstruktide või isiksuse kontruktide teooria · konstruktid (constructs) sündmuste representatsioonid või interpretatsioonid konstrukt - idee, mille abil kontrueeritakse sündmus (tähendus) ehk interpreteeritakse, omistatakse tähendus toimunule. tähendus ja ennustused näit. õiglane- ebaõiglane, terve - haige, ilus-inetu unikaalsus, verbaalsete markerite erinev tähendus konstrukt on kirjeldatatav vaid isiksuse taustsüsteemis konstrukti ennustatav jõud (predictive efficiency) kriteerium Konstruktide omadused
o 2. Preoperatsionaalne periood (2.-7. eluaasta) o 3. Konkreetsete operatsioonide periood (7.-12. eluaasta) o 4. Formaalsete operatsioonide periood Sensomotoorne periood (0-2) - Aistingud kui peamine info saamise ja töötlemise viis (enamasti kompimine suuga) - Ei ole veel kujunenud arusaama objektide jäävusest ei otsi vaateväljast kadunud eset - U 8 kuuselt hakkab imik peidetud eset otsima - Vaimsed representatsioonid on jäigad ehk objekti muutust ei saa ette kujutada - Skeemid maailmaga suhtlemise ja suhestumise viisid nt arusaamine tunnetus ja kognitsioon - Vastsündinul on väga vähe skeeme nt refleksid - Skeemi arenevad kahe protsessi (assimilatsioon ja kohandamise) tulemusena o Assimilatsioon olemasoleva skeemi kasutamine keskkonna tõlgendamiseks (lokid ja lehvivad hõlmad = tädi, habe pole oluline)
Mälu omandamine: teadlik ja juhuslik õppimine. Staadiumiteooria infot säilitatakse töömälus seni, kui sellele mõeldakse, pikemaks ajaks talletatakse pikaajalisse mällu. 9.Mõtlemine kujutis e mentaalne representatsioon psüühika sisu osa, mis esindab mingit objekti, sündmust ka siis kui neid kohal pole (nt Sigatüüka kool) analoogne representatsioon idee, millel on ühiseid omadusi objektiga, mida ta esindab. Nt kassi pilt ja kass tegelikkuses mentaalsed pildid representatsioonid, mis sarnanevad objektidega, mida nad esindavad, peegeldades otseselt nende tajutavaid omadusi sümboolne representatsioon mentaalne representatsioon, mille sisul ei ole esindatava objektiga ühiseid omadusi. Nt kassi mõiste ja kass tegelikkuses võrgusõlm koht võrgustikel põhinevates mentaalse representatiooni mudelites, kus mingit teemat puudutavad seosed kokku saavad. Assotsiatiivsed seosed võrgustikel põhinevates mentaalse
tähendustena. Bioloogilis-kognitiivne aspekt Ajustruktuurid ja – protsessid on keelelise suhtluse vältimatuks bioloogiliseks ja kognitiivseks eelduseks. Igal inimesel esindatud hääldamisharjumused, sõnad, tähendused, võimalikud lausestruktuurid jne moodustavad mentaalse grammatika ja sõnavara. Kuidas on keel esindatud inimese meeles? Need küsimused taanduvad tihti body & mind seosetele ja suhetele. Kas loomuliku keele representatsioonid ajus on kehalised või on nad ka mittefüüsilised mõttestruktuurid. Füüsilised protsessid on kindlasti olemas, aga milline oleks mentaalsete representatsioonide keel? Kuidas teisenduvad füüsilised protsessid mentaalseteks? Paljud lingvistid on nõus, et mentaalsed representatsioonid on olemas. Kaalukaim kinnitus on üldistusvõime. Keelesüsteemi mentaalsete representatsioonide suhe on aktuaalne just semantikas. 6. Keeleteaduse suundi
viisid on erinevad. Dunlea uuris pimedaid: sõnade omandamine sarnane, kuid sõnakasutus laieneb aeglasemalt (nägijatel sõnakasutus algusest peale kontekstipaindlik); sõnavara kasvus puudub spurt, st. Visuaalsel kogemusel on arengus suur mõju. Mitmesõnalised lausungid aga samal ajal nägijatega tõuge ei sõltu leksikaalsetest teadmistest. Seega on süntaktiline areng keele-spetsiifiline, mida ei mõjuta sots.kogemus ega kognit.areng. Sümolilised representatsioonid - MÄNG: Võgotski: mängus esemetega domineerivad tähendused füüsiliste tunnuste üle; Piaget: assimilats.domineerib akkomodats.üle laps assimileerib mängus maailma enesesse, mitte ei vii oma ideid reaalsusse. Mäng vastand reaalsusele. Piaget mänguteooria I staadium (1-4a) 1.sümboliliste skeemide projitseerimine uutele objektidele: 1a. Tuttavate skeemide projits.ne (nutab karu, müts) fantaasia abil rakendab oma tegevusi uutele obj.dele; 1b. Jäljendatud skeemide projits.ne
stabiilsusesse?" kommunikatsiooniga (lk 64) Millist funktsiooni täidab Uuritakse meediakasutuse motiive. massikommunikatsioon inimese jaoks? "Kelle reaalsust meedia Lühiajaline mõju passiivsele ikkagi pakub?" auditooriumile. Millist rolli mängib Seavad käsitluse keskmesse kommunikatsiooni vahendav meediumi tehnoloogia kommunikatsiooniprotsessis ja ühiskonna muutmisel? Kuidas inimesed maailma Erinevad representatsioonid kogevad? meedias (nähtused, inimesed jms) lk 125 Kultuuriuuringute keskmes on kultuuri ja võimu suhted. Uuritakse ka võimuvorme nagu klass, suhu, rass, koloniaalvõim jne. Uuritakse nende võimuvormide vahelist suhet ning võimusuhete muutumist (lk 108)
võimuinstitutsioonile. Kristlus kui maailma mõtestav tähendusraamistik jäi aga valdavaks perioodi lõpuni, mistõttu selle tähtsust on võimatu ülehinnata. 1918-1940 Vaadeldava perioodi kokkuvõtteks võib öelda, et domineerivaks said rahvuslik ja sotsialistlik ideoloogia (viimase mõju vähenes pärast enamlaste riigipöördekatset 1924. aastal, kuid ei kadunud ühiskondlikul tasandil ringlevatest ideedest nt. religiooni kohta). Uute ideoloogiatega koos tulid uued kristluse representatsioonid. Rahvuslik ideoloogia aitas siiski säilitada ka eelmisel perioodil levinud ettekujutusi religioonist kui korra ja moraali tagajast, kuid sotsialistliku ideoloogia mõjul kujunes rahvuslik narratiiv, mis hakkas kristlust representeerima eestlastele võõra ja pealesurutuna, manipuleerimise-ja ekspluateerimise vahendina valitsevate klasside st. sakslaste käes. Sakslastele vastanduv eesti rahvuslus vastandus ajaloolistest faktidest (nt. vägivaldne ristiusustamine, saksa
Matkimine tõstab energiakulu mida mujal saaks kasutada - Galton – kehvalt koordineeritud matkimine suurendab kognitiivset kulu Miks matkitakse? Neuropsühholoogiline lähenemine Tuleks mitte vaadata seda mida matkimine teeb vaid millised struktuurid võimaldavad matkimisel ilmneda - See on osa suhtlemisest, ideomotoorne käitumine - Taju-käitumise lüli/ühendus - Sebanz: ruumilise kokkusobivuse katset Simon Task – teise inimese käitumise aktiveerib kognitiivsed representatsioonid - Jeannerod – ka ette kujutamisel tekkisid seosed ajus premotoorse pk neuronites – tõstmise ja jooksmise mentaalsed representatsioonid - Ruby, Grossman: ajus on olemas mina-tema ühenduslüli - Vb ka parietaalsagara tagumine osa ja väikeaju Kognitiivne lähenemine Barressi ja Moore – skeemid võivad samaaegselt salvestada mitut erinevat infot. Sellepärast eristatakse oma tegeliku, kujutletavat ja teise tehtud samasugust sooritust. Enda
ebaratsionaalsed? Suunatud mõtlemine – vaimne tegevus, mida kasutatakse eesmärkide saavutamiseks. Mentaalne representatsioon – psüühika sisu osa, mis esindab mingit objekti, sündmust või olukorda, mis võimaldab neile mõelda isegi siis kui neid kohal pole. Esindavad ka sündmusi/objekti vm, mis eksisteerivad ainult meie vaimus ehk fantaasiates (nt. ükssarvikud, haldjad jm maagilised olendid). Erinevad mentaalsed representatsioonid annavad meie mõtetele sisu (mõtlemise seisukohalt ei ole oluline füüsiline objekt, vaid idee). Analoogne representatsioon – idee, millel on ühiseid omadusi objektiga, mida esindab. Mentaalsed pildid – representatsioonid, mis sarnanevad objektidega, mida nad esindavad, peegeldades otseselt nende tajutavaid omadusi. Sümboolne representatsioon – mentaalne representatasioon, mille sisul ei ole esindatava objektiga ühiseid omadusi.
Kosslyn- mentaalse skaneerimise katse. Inimesel palutakse meelde jätta kaart ning pärast see joonistada mälu järgi. Kui punktini on pikem maa, siis võtab ma mõtlemiseprotsess kauem aega. Ruumidimensioon säilib mõtlemise käigus. 4. Millised on defineerivate tunnuste teooria ja prototüübi- ehk iseloomulike tunnuste teooria põhiseisukohad? Mille poolest on need teooriad sarnased, mille poolest erinevad? Defineerivate tunnuste teooria ● sõnade tähenduse mentaalsed representatsioonid koosnevad tarviklikust ja piisavast hulgast semantilistest tunnustest ● kõik ühe mõiste defineerimiseks vajalikud semantilised tunnused on samavõrra tähtsad ja määravad üheskoos mõiste ● õuna representatsiooni võivad moodustada nt ümar, söödav, magus, punane, mahlane ● kokkuvõttes väidab teooria, et kanname iga sõna jaoks oma peas kaasas semantilistel tunnustel põhinevad definitsioone. Need tunnused võimaldavad meil ära tunda iga kategooria
sotsiaalseid suhteid jm mis teatud psühholoogilisi protsesse mõjutavad. Lucien Lévy-Bruhl (1857-1939) oli prantsuse antropoloog, keda huvitas kultuuride diversiteet. Ta väitis, et traditsioonilistes kultuurides puudub mõtlemine loogiliste kategooriate alusel, eristab selle põhjal eel-loogilist ja loogilist mõtlemisviisi. Ehkki inimeste aju ehitus eri kultuurides on sama, loovad mõtlemises erinevusi erinevad kollektiivsed representatsioonid. Lévy-Bruhl oli üks neist, kes tõi antropoloogiasse ja kultuuripsühholoogiasse eristuse ,,Lääne" ja ,,primitiivse" mõtlemise vahel, oletades, et primitiivne mõtlemine ei oska abtstraktsel tasandil arutleda, ei suuda eristada müütlist ja reaalset maailma jms. Ta uskus, et inimkonna areng Maal on olnud primitiivselt mõtlemiselt keeruka Lääne mõtlemise suunas, ja seda võib käsitleda kultuurilise evolutsioonina (progressi mudel aluseks)
Frontal lobes(otsmikusagar) Parietal lobes (kiirusagar) Lateral genuiculate nucleus (nägemiskeskus, talamuses) Occipital lobes (kuklasagar) Temporal lobes (oimusagar) Inferotemporal cortex (ajukoor) Cerebellum (väikeaju) V1, V2, V3, V3A, V4v, V5, V7, V8, VP, LO Milles seisneb funktsionaalne spetsialiseerumine nägemistajus? Erinevad aistingud on representeeritud ajus erinevates piirkondades Mis rolli täidavad nägemistajus hierarhilised representatsioonid? Hierarhilisi representatsioone luuakse nii alt-üles kui ülevalt alla suunas, kõrgemates töötluspiirkondades tehakse hüpoteesid oletatava reaalsuse kohta, mis võimendab püstitatud hüpoteesidele vastavate madalamate töötlustasandite represenatsioone. Tulemuseks kiirem tajumulje loomine. Mis rolli täidab nägemistajus kahesuunaline (alt-üles ja ülalt-alla) töötlus? Altpoolt ülespoole: Visuaalselt tajutavas kujutises toimub kõigepealt · üksiktunnuste avastamine
Bioloogilis-kognitiivne aspekt Ajustruktuurid ja protsessid on keelelise suhtluse vältimatuks bioloogiliseks ja kognitiivseks eelduseks. Igal inimesel esindatud hääldamisharjumused, sõnad, tähendused, võimalikud lausestruktuurid jne moodustavad mentaalse grammatika ja sõnavara. Kuidas on keel esindatud inimese meeles? Need küsimused taanduvad tihti body & mind seosetele ja suhetele. Kas loomuliku keele representatsioonid ajus on kehalised või on nad ka mittefüüsilised mõttestruktuurid. Füüsilised protsessid on kindlasti olemas, aga milline oleks mentaalsete representatsioonide keel? Kuidas teisenduvad füüsilised protsessid mentaalseteks? Paljud lingvistid on nõus, et mentaalsed representatsioonid on olemas. Kaalukaim kinnitus on üldistusvõime. Keelesüsteemi mentaalsete representatsioonide suhe on aktuaalne just semantikas. 6. Mis on nimi?
Bioloogilis-kognitiivne aspekt Ajustruktuurid ja protsessid on keelelise suhtluse vältimatuks bioloogiliseks ja kognitiivseks eelduseks. Igal inimesel on olemas tema esimese keele hääldamisharjumused, sõnad ja nende tähendused, võimalikud lausestruktuurid jne. Need on ajus alaliselt esindatud, moodustades mentaalse grammatika ja sõnavara. Kui see nii ei oleks, ei suudaks inimene loomuliku keele abil süstemaatiliselt suhelda. Paljud lingvistid on nõus sellega, et mentaalsed representatsioonid on olemas. Kaalukaim kinnitus on loomuliku keele üldistusvõime. Paljud inimesed teavad sadu tuhandeid sõnu ja mõisteid, kuid kasutavad ise aktiivselt kümneid tuhandeid. II Morfoloogia Morfoloogia ehk vormiõpetus uurib sõnade ehitust nende morfoloogilistest osistest morfeemidest lähtuvalt. Morfeem on väikseim tähendusega üksus. Morfoloogia jagatakse kahte ossa: sõnamuutmiseks ja sõnamoodustuseks. Sõna Keelesüsteemi tähtsamad struktuuriüksused on lause ja sõna
Siis me hindame läbi puhta vaatluse. Meeldiva ja hea puhul on huvi objekti vastu, kuid ilu on huvitu. Hinnates ilu, tuleb jätta kõrvale objekti muud omadused, eelkõige selle praktilised kasutusviisid. Meil ei tohi olla seoses antud objektiga mingeid omakasupüüdlikke plaane. A la kui imetlen roosi, siis ei kalkuleeri samal ajal, et viin pruudile ja saan boonuspunkte vms.. Kuidas saab subjektiivne maitseotsustus Kanti arvates olla universaalne? Ilu representatsioonid jooksevad liiva, kui hinnata objekte mingi mõiste põhjal. Maitseotsustus ei postuleeri naudingut kõigi jaoks, vaid on võimalikkus, mis omistab meeldivuse kõigile. Universaalsus on siinkohal nagu idee või reegel, mis ei otsi kinnitust mõistetest, vaid koostööst teiste inimestega. Subjektiivse vaba mängu kujutlusvõime ja aru vahele tekkiv harmoonia loob subjektis naudingu ehk mõnu, mis on maitseotsustuse puhul kõigi teistega jagatav, üldkehtiv
tekkimisele. Koordineeritud teisesed tsirkulaarreaktsioonid(9-12 kuu)–tunneb huvi käitumise eesmärgi vastu, selle saavutamiseks rakendab koordineeritud tegevuste jada (nt haaramise puhul). Laps oskab eset otsida, kui ta seda osaliselt näeb. Kolmandased tsirkulaarreaktsioonid(12-18 kuud)– esemetega eksperimenteerimine,laps proovib, mis juhtub. Hakkab otsima eset, mis peidetakse tema nähes. Representatsioonid (alates 18 kuud)– tekib eseme jäävuse mõiste. Laps on võimeline objekti ette kujutama ja mäletama. 4. E. Eriksoni teooria – arengustaadiumid, nende kirjeldused. Usaldus vs usaldamatus (0-1 a) Lapsel peab tekkima usaldus ümbritseva maailmavastu. Laps vajab turvatunnet (füüsiline lähedus, soojus, silmside), vajaduste kiiret rahuldamist (nälg, uni). Esimesel eluaastal pole võimalik last ära hellitada. Laps nutab, kui mõni tema vajadus on rahuldamata (ei jonni!).
Bioloogilis-kognitiivne aspekt Ajustruktuurid ja protsessid on keelelise suhtluse vältimatuks bioloogiliseks ja kognitiivseks eelduseks. Igal inimesel esindatud hääldamisharjumused, sõnad, tähendused, võimalikud lausestruktuurid jne moodustavad mentaalse grammatika ja sõnavara. Kuidas on keel esindatud inimese meeles? Need küsimused taanduvad tihti body & mind seosetele ja suhetele. Kas loomuliku keele representatsioonid ajus on kehalised või on nad ka mittefüüsilised mõttestruktuurid. Füüsilised protsessid on kindlasti olemas, aga milline oleks mentaalsete representatsioonide keel? Kuidas teisenduvad füüsilised protsessid mentaalseteks? Paljud lingvistid on nõus, et mentaalsed representatsioonid on olemas. Kaalukaim kinnitus on üldistusvõime. Keelesüsteemi mentaalsete representatsioonide suhe on aktuaalne just semantikas. 7. Mis on grammatika? (lk.37)!!!!!!!!!!! RASKE!!!
Bioloogilis-kognitiivne aspekt Ajustruktuurid ja protsessid on keelelise suhtluse vältimatuks bioloogiliseks ja kognitiivseks eelduseks. Igal inimesel esindatud hääldamisharjumused, sõnad, tähendused, võimalikud lausestruktuurid jne moodustavad mentaalse grammatika ja sõnavara. Kuidas on keel esindatud inimese meeles? Need küsimused taanduvad tihti body & mind seosetele ja suhetele. Kas loomuliku keele representatsioonid ajus on kehalised või on nad ka mittefüüsilised mõttestruktuurid. Füüsilised protsessid on kindlasti olemas, aga milline oleks mentaalsete representatsioonide keel? Kuidas teisenduvad füüsilised protsessid mentaalseteks? Paljud lingvistid on nõus, et mentaalsed representatsioonid on olemas. Kaalukaim kinnitus on üldistusvõime. Keelesüsteemi mentaalsete representatsioonide suhe on aktuaalne just semantikas. 7. Mis on grammatika? (lk.37)!!!!!!!!!!! RASKE!!!
Bioloogilis-kognitiivne aspekt Ajustruktuurid ja protsessid on keelelise suhtluse vältimatuks bioloogiliseks ja kognitiivseks eelduseks. Igal inimesel esindatud hääldamisharjumused, sõnad, tähendused, võimalikud lausestruktuurid jne moodustavad mentaalse grammatika ja sõnavara. Kuidas on keel esindatud inimese meeles? Need küsimused taanduvad tihti body & mind seosetele ja suhetele. Kas loomuliku keele representatsioonid ajus on kehalised või on nad ka mittefüüsilised mõttestruktuurid. Füüsilised protsessid on kindlasti olemas, aga milline oleks mentaalsete representatsioonide keel? Kuidas teisenduvad füüsilised protsessid mentaalseteks? Paljud lingvistid on nõus, et mentaalsed representatsioonid on olemas. Kaalukaim kinnitus on üldistusvõime. Keelesüsteemi mentaalsete representatsioonide suhe on aktuaalne just semantikas. 7. Mis on grammatika? (lk.37)!!!!!!!!!!! RASKE!!!
korrata eraldiseisvate reflektside kombineerimine üheks tegevuseks tegevused piirduvad oma kehaga Teisesed tsirkulaarreaktsioonid (4-8k) tegevused esemetega kordamine. Teiseste tsirkulaareaktsioonide koordineerimine (8-12k): kahe tegevuse järjestamine; põhjuse ja tagajärje taipamine (suudab kahte tegevust järjestada 14 põhjus, tagajärg-seosed); püsivad mentaalsed representatsioonid (mälupilt esemestest, inimestest) Kolmandased tsirukaarreaktsioonid (12.18k) esemetega tehakse uudseid tegevusi (HAKATAKSE KATSETAMA, MIDA SAAB TEHA ERINEVATE ESEMETEGA); tegevuste ja esemete tahtlik vahetamine. Representatsioonide algus (18-24k) sümbolised esemed. Üks ese võib kujutada midagi muud ja üks tegevus võib kujutada midagi muud. Nt tipkutopsi ja suu avamine. II Operatsioonide-eelne periood
sõnade talletamisel pikeneb nende iga. Keeled erinevad sõnavara poolest (nt inglise keeles on raske leida vasteid sõnadele leil, viht. Kultuurid on erinevad, iga ühiskonna keel on teatud taseme peegeldus selle rääkijate tegemistest ja maailmapildist. Kultuuri ja keele seos ei ole siiski otsene (nt USAs on palju erinevaid kultuure, aga inglise keel on üldiselt sama). Süsteemid nagu morsetähestik, pimedate punktkiri jms ei ole keeled vaid loomuliku keele sekundaarsed representatsioonid. ,,Loomade keeled" enamasti signaalidele tuginevad, võrdlemisi automaatsed, keskkonnast sõltuvad süsteemid (aga nt ,,lillede keel" on metafoorne, tegemist pole juurdunud suhtlussüsteemiga). Üksikkeelt, mis on uurimise objektiks nimetatakse objektkeeleks, kirjelduses kasutatav keel on metakeel. (erinevad teadusharud on uurimistulemuste väljendamiseks välja arendanud terviklikke metakeeli ehk mõistesüsteeme). Keeleteaduses kasutatakse metakeelena mingit
Lokaalne tasand – universaalsed lokaalsed koodid on defineeritud ühe rakukihi tasandil: sh retseptiivväli, retinotoopia ja lateraalne pidurdus Globaalne tasand – värvi, suuruse, kauguse rakud, mis koosnevad paljudest rakkudest. Universaalsed globaalsed koodid on defineeritud aju piirkondade tasandil: funktsionaalne spetsialiseerumine (erinev ad aistingud on representeeritud erinevates ajupiirkondades), hierarhilised representatsioonid (üht ja sama stiimulit representeeritakse üha detailirohkemalt mitmel järjestikusel tasandil); kahesuunaline infotöötlus (hierarhilisi representatsioone ei looda ainult alt-üles vaid ka vastupidi; kaheharuline infotöötlus (erinevatel tasanditel võib eristada käitumisele ja stiimulite äratundmisel suunaud representatsioone) Mida tähendab retinotoopia? Närvirakkude asumine ajus sarnaselt retseptiivväljade asumisele reetinas
· Füüsilised müramismängud · Verbaalsed mängud · Isa kui eelistet mängukaaslane, ema kui eelistet lohutaja · Kihistamine isaga ja naeratamine emale · Hoolitsuskäitumine, kultuurilised ootused, bioloogilised erinevused Võõristamine Tuttava inimese äratundmine (hiljemalt 3. elukuuks). Kaheksandaks või üheksandaks elukuuks on imikutel välja kujunenud mälu nende jaoks oluliste inimeste kohta ja võime mälust tahteliselt informatsiooni ammutada. Vaimsed representatsioonid on jäigad, beebid muutuvad võõraste suhtes ettevaatlikuks ja kartlikuks Bowlby (1969): mälupilt vanemast on alus vanema ja lapse vahelisteks seotussuheteks Esimestel elukuudel lepib laps ka teiste täiskasvanutega 6-8 kuu vanuselt hakkab laps nutma, kui näeb ema lahkumas ehk protesteerib lahus olemise vastu Emast lahutamine tekitab lapsel distressi, tihti on mingi turvaese (tekk, mõmmi, lutt) e Linus'e turvatekk. 4 seotuse tüüpi: 1. Turvaline seotus (2/3 lastest)
lmikute tegevusmuster on ka eesmärgi poolt suunatud. V alastaadium: kolmandased tsirkulaarreaktsioonid 12-18 Lapsed suudavad kavatsuslikult oma tegevusmustreid katse-eksituse meetodil varieerida. Suurenenud liikumisvõime aitab kaasa maailma avastamisele ja katsetustele. Nad õpivad uusi probleemilahendusviise ning avastavad uusi asju keskkonna omaduste kohta. Vl alastaadium: representatsioonid 18-24 Võime luua representatsioone. Areneb kõne reaalsuse ettekujutamisvõime tulemusel tekivad sümbolilised representatsioonid, viivitusega imiteerimine. Missuguste tõendite abil Piaget demonstreeris, et sensomotoorse arengustaadiumi lõpuks on lapsed võimelised looma vaimseid representatsioone? Ta väitis, et viimase alastaadiumi lõpuks on lapsed omandanud objekti jäävuse mõiste. Piaget pani tähele, et väikesed
•Seotus = külmus vs soojus •Kontroll = domineerimine vs allumine •SELETUS baasdimensioonidele: •Soov säilitada teise inimese nägemus endast, mis võimaldaks teistega rahuldaval moel suhelda •Vajadus säilitada kujutlus iseendast, mis võimaldaks säilitada autonoomiat •Sotsiaalse vahetuse teooria – suhtlemise käigus vahetatakse staatuse (enesehinnangu säilitamine) ja läheduse (turvalisus ja lähedus) ressursse •Kiindumusteooria – mentaalsed representatsioonid ehk üldistatud kujutused endast ja teistest Interpersonaalse käitumise komplementaarsus •Komplementaarne suhtlemine rahuldab suhtlejate vajadusi ja soove •Suhtlemine on komplementaarne siis, kui ta on sarnane seotuse ja vastandlik domineerimise dimensioonil. •Antikomplementaarne suhtlemine sisaldab komplementaarsete reaktsioonide vastandeid (erinev seotuse ja sarnane domineerimise dimensioonil) Komplementaarsus ja suhte karakteristikud
Kestb 9.- 12. elukuuni. Beebi oskab lõppeesmärgi saavutamiseks rakendada organiseeritud tegevuste jagasid. Ning tuleb toime rohkem kuui ühe tegeuse tagajärgedega. V alastaadium: kolmandased tsirkulatsioonid: laps suudab kavatsuslikult oma tegevusmustreid katse-eksituse meetodil varieerida. Selle staadiumile väga tüüpiline on esemete vankrist välja loopimine, mis võimaldab lapsel uurida nende lennutrajektoore, avastada midagi raskusjõu kohta. VI alastaadium. Representatsioonid. Imikuiga lõpeb võimega luua representatsioone. Piaget mõtleb selle all reaalsuse vaimset esitamist iseendale ehk reaalsuse tasesitamist. Rpres. Annavad tunnistust viivitusega imiteerimine, kujutlusmängu ja kne arenemine. Sümbolilised repres. Tekitavad reaalsuse ja kujutusvõime tajagajärjel. Sümboleid kasutatakse objektide asemel, nad esindavad.. PIAGET TEOORIA KRIITIKA: MARGARET DONALDSON Donaldsoni meelest tuleks lapsi testida situatsioonides, millel on nende
• Kõne on tunnetuse kogemuste representatsioon (esindus), kiri on kõne representatsioon. • Kõneldud sõnad on tundmuste sümbolid või märgid, või hinge muljed; kirjutatud sõnad on kõneldud sõnade märgid. Nagu kirjutamine, nii ka kõne pole sama kõikidel inimrassidel. Kuid mentaalsed tundmused ise, millest [põhjustatud] sõnad on primaarselt märgid (kr. semeia), on samad kogu inimkonnale. Nagu [ka] objektid, millest need tundmused on representatsioonid või sarnasused, kujutised, koopiad (kr. homoiomata) • A. defineeris suure hulga abstraktseid termineid. • A. jagas kõikide sõnade tähendused järgmistesse (kümnesse) klassidesse (tegi esimese liigituse tähendusele): – mis (substants) – nt hobune, mees – kui suur (kvantiteet) – kahe “kubiti” pikkune
· H.H Kelley, J.W. Thibaut, G. C. Ho mans sotsiaalse vahetuse teooria ...... 3) 7080ndad · Atributsioon, soo ja rassierinevused, keskkonnapsühholoogia 4) Sajandi lõpp · Afektiivsus, multikultuursus, sotsiaalne mitme kesisus, virtuaalsuhted Väärtused, ühiskondlikud tendentsid ja SP ·Eelarvamuste uuringud 1940d ·Konfor mis mi uuringud 1950d ·Agressiivsuse uuringud 1960d ·Sooliste erinevuste uuringud 1970d Väärtuste varjatud mõju ·Sotsiaalsed representatsioonid üldtunnustatud veendumused, väärtushinnangud ·"Terve m õistus" ja SP ·Presidendivali miste prognoosid (M. Leary, 1982) ·Hindsight viga ·Vanasõnad SP meetodid 1. Eksperiment Sõltumatu muutuja, s õltuv muutuja Eelised või malus doseerida, ühe muutuja m õju uuri mine Puudused ja ohud tule muste kasutamise piiratus ·Eksperi mentaatori m õjud prohvetlikud ennustused (Rosenthal & Frode, 1963) sildistamisteooria (Rosenthal & Jacobsen, 1968)
Erinevused isik(s)u(se) mõistes: – “sõltumatu” ja “sõltuv” mina-kontseptsioon; – käitumise kirjeldamine ja põhjendamine – eneseanalüüs Kultuuriti võrdlev (etic) ja kultuurispetsiifiline (emic) lähenemine isiksuseomadustele: – Suure Viisiku universaalsus – kultuurispetsiifilised isiksuseomadused Maadevahelised erinevuse isiksusetesti skoorides ja nende põhjused Selfi/”mina” kaks aspekti: 14 – eneseteadvus – stabiilsed enesekohased representatsioonid, mina-kontseptsioon Eneseteadvus lastel ja teistel liikidel – lingvistilised markerid – kognitiiv-käitumuslikud markerid (Gallupi peeglitest) – emotsionaalsed markerid Eneseteadvuse adaptiivsed funktsioonid – eneseregulatsioon – infotöötlus – teiste mõistmine Privaatne ja avalik eneseteadvus “Mäletsemine” (rumination) o Watkins, E., & Moulds, M. (2005). Distinct modes of ruminative self-focus: Impact of abstract versus concrete rumination on problem solving in depression
Aju tegevuse tulemus, funktsioon. Ka hingeelu, hingelaad, isikupärased hingeelulised nähtused. Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve, molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st vahetu meeleline kogemus) 2. juurdepääsuteadvus (võime teadlikult ja tahtlikult suunata oma vaimset tegevust) 3
representatsioonidest või teistest allomorfidest. Meetod on levinud just generatiivse fonoloogia traditsioonis. (Soome keele vokaalharmoonia) Protsessimorfoloogia vastand on IA-morfoloogia (Item-and-Arrangement). Selles lähenemises ei võeta seisukohta abstraktse morfeemitasandi probleemide osas. Selle meetodi järgi loetletakse vaid keerulisemate juhtude allomorfid (items) ja nende distributsioonid. IP-morfoloogia toob kirjeldusse suunalisuse. Ühed representatsioonid on põhilised või primaarsed, teised neist tuletatud. Primaarseid representatsioone nimetatakse generatiivses fonoloogias tavaliselt leksikaalseteks representatsioonideks. * Morfeemide liigitamine Morfeeme saab liigitada mitmel viisil: distributsiooni alusel vabadeks ja seotud morfeemideks, tähenduse alusel leksikaalseteks ja grammatilisteks morfeemideks. Morfoloogiliste ja süntaktiliste funktsioonide järgi jagunevad seotud morfeemid
Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM-uneks (rapid eye movements) kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti. Kordub keskmiselt 90 minuti tagant 5-6 korda öö vältel umbes 5-20-minutiliste perioodidena. 44. Tunnetus kui kategoriseerimine. Meie ei saa igaühele hoida oma kohta, vaid peame sarnased asjad kokku panema, grupeerima. Meie ei saa töödelda kogu infot, vaid peame selekteerima, välja selgitama, mis on oluline. 45. Sümbolid kui representatsioonid. Sümbolid on amodaalsed ei pea olema kindlat vastavust mõiste või kujundi vahel, mida nad esindavad, representeerivad. Tegemist võib olla kokkuleppega, kuidas representeeritakse 46. Taju sõltuvus isiksusest. Tajumisprotsesse mõjustavad kõik selle inimese isiklikud omadused elukutse, teadmised, püsivad hoiakud, huvid, tunded, vajadused, väärtused jne. Apertseptsioon. 47. Müller-Lyeri illusioon.
Õppimine on ka teadmiste omandamise/muutumise ja teadmiste ümberorganiseerimise protsess. Õpioskused on oskused teadmisi omandada (lisada, suurendada), struktureerida ja kasutada, teadmisi ja nendevahelisi seoseid mõista ja vajadusel ümberstruktureerida. Metatasandil: oskus jälgida ja olla teadlik sellest, mida ja kuidas õpitakse, samuti oskus tekitada ja säilitada õpimotivatsiooni. Teadmised (ka representatsioonid, mõtlemise ühikud) on informatsioon, mis on vaimselt esitatud ja mingil kujul struktureeritud või organiseeritud. Pikemaks ajaks ja paindlikumalt kasutatavana jääb meelde vaid teadmine, mida on mõistetud, st seostatud eelnevaga, interpreteeritud olemasoleva taustal. Õppimise vormid: a) harjumine e. habituatsioon b) õppimine tingimise teel (klassikaline ja operantne) c) sotsiaalne õppimine
· Horisontaalsed suhted, vertikaalsed · Tasemete töö kattuvus ja järgnevus ajas; tagasimõju · Sisse- ja väljalugemine · Ekstraheerimisportsessid (koopia loomine, aktuaalstimulatsioonile) Aisting reageerimine sensoorsele elementaartunnusele. Taju - terviklik psüühiline representatsioon aktuaalsest objektist. Mälu - koodide säilitamine aktiivsena peale aktuaalse stimulatsiooni lõppemist. Kujutluse korral on representatsioonid (esindused) aktiveeritud ilma aktuaalse stimulatsioonita. Tähelepanu selekteerib vajaliku info aktuaalse või säilitatava materjali hulgast. Objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess. Tunnetusprotsessid. Tunnetusprotsesside abil toimub tegelikkuse peegeldamine teadvuses. Tunnetusprotsesside uurimine annab võimaluse mõista, kuidas luuakse objektiivse reaalsuse subjektiivne peegeldus. Ärritaja mõjutaja. Meeleorganile mõjuja.
1. Sissejuhatus sotsioloogiasse Mõisted ja teoreetilised lähenemised · Sotsioloogia mõiste · Sotsioloogia kui teadus (A. Touraine) · Sotsioloogilise mõtteviisi tunnused (Z. Bauman) · Sotsioloogiline kujutlusvõime (C. W. Mills) Kokkuvõttev küsimus: Mis eristab sotsioloogilist teaduslikku mõtteviisi argimõtlemisest? · Sotsioloogia rajajad - klassikud: - A. Compte - K. Marx konfliktiteoreetilise suuna rajaja - E. Durkheim funktsionalistliku teoreetilise suuna rajaja - M. Weber interaktsionalistliku suuna rajaja · Positivistlik ja interpretatiivne sotsioloogia · Kaasaegsed olulisemad teoreetilised perspektiivid (I) - Pierre Bourdieu ja teooria praktikast; põhimõisted: - Habitus - Väli - Kapitalid: sotsiaalne, kultuuriline,...
Leksikon kui teadmiste varamu: kognitiivne lähenemine • Kognitiivne keeleteadus püüab välja selgitada, mis on inimajus keelega seonduvalt olemas ning kuidas seda materjali keeleloomes ja keele vastuvõtuprotsessis töödeldakse. • Keelt käsitatakse kui vaimset nähtust ja mentaalset leksikoni kui inimese individuaalset sõnatagavara, keelelist teadmist inimese pikaajalises mälus. Mentaalne leksikon • Küsimus: kas mentaalse leksikoni moodustavad tähendused, sõnade representatsioonid või mõlemad? • Mentaalne leksikon erineb sõnaraamatusõnavarast, sest ei ole alfabeetiliselt järjestatud, on aga sellest hoolimata hästi organiseeritud. • Mentaalne leksikon on organiseeritud teisel viisil kui häälduse või kirjapildi alusel. • Tähendusel on mentaalse leksikoni struktuuris oluline roll. • Samal ajal sisaldab mentaalse leksikoni üksus lisaks tähendusele infot ka süntaktilise kategooria ning morfoloogia ja fonoloogia kohta.
1. Ülevaade psühholoogia põhimõistetest 1.1 psüühika ja käitumine Psühholoogia on õpetus hingeelu (vaimuelu) nähtustest ja käitumisest. Psyche + logos psühholoogia (hing)+(õpetus)(hingeteadus) Subjektiivselt ilmneb psüühika vaimsetest elamustest ja kogemustest (tunnetuses aistingute, tajude, tähelepanu, kujutluste, mõtete, meenutuste, emotsioonide jmt vormis) subjektiivse külje kvaliteeti saab kogeda enesevaatluse ehk introspektsiooni kaudu subjektiivsus on individuaalne; avaneb ainult esimese isiku perspektiivist Objektiivselt väljendub psüühika käitumises ning füsioloogilistest ilmingutes (objektiivselt mõõdetavad ja subjektiivsega kaasnevad ajuprotsessid, kehalised füsioloogilised protsessis, tegevus, kõne, miimika, aga ka tegevuse resultaadid füüsilises ja sotsiaalses maailmas) Inimese psüühikat juhib ja kontrollib sotsiaalne normatiivne baas (bioloogilised...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
