tähelepanuga, kuna ka kuulutused ju üks reklaami vorme. Kuulutuse korral inimene otsib tavaliselt ise vastavad artiklid ning valib omale kõige sobivama kuulutuse. Kuulutuste vahel valimisel võib tekkida tahtmatu tähelepanu mingil erilisel moel märgistatud kuulutus, on see siis lisatud pilt või kastiga ümbristatud, igaljuhul eristub teistest mingil iseäralikul moel. 3. Millistel juhtudel vajab tähelepanu tahtepingutust ja millistel mitte? Tähelepanu vajab tahtepingutust juhtudel, kus tähelepanu tuleb tahtlikult suunata mingile objektile või tegevusele. Tahtepingutust vajab näiteks mingi uue asja õppimine. Näitena võiks välja tuua mõne võõrkeele õppimise alustamise, kus esimesed sammud nõuavad suurt pingutust (sõltuvalt inimesest) ning kontsentreeritud tähelepanu. Hiljem, kui on juba saavutatud mingi teatud tase, ei nõua selle keele kasutamine ja edasiarendamine enam nii suurt tähelepanu kontsentreerimist, kuna on
Suurem kui töö lõpus Informatsiooni vastuvõtmise „Läheduse seaduse“ põhimõte seisneb? Inimene tajub üksteise lähedal asuvate punktide rida pideva joonena. Milliste füüsikaliste näitajate alusel iseloomustatakse kehalise koormuse suurust? Töö (J), võimsus (W), jõud (N), jõumoment (N*m) Kui suur osa lihasmassist on rakendatud lokaalse töösooritamisel? Alla 1/3 lihasmassist, laskja Iseloomustage töövõime tsooni – saavutusreserv? Nõuab tugevat tahtepingutust, ulatuse määrab indiviidi tahteomaduse tase. Ei suudeta tahteomaduse piiri viia kõrgemale kui 65%. Toob kaasa väsimustunde. Milline haarde tüüp ja haarde liik on kujutatud joonisel? Tüüp-võtmekujuline; liik- haare küljelt Iseloomustage mehhaniseeritud tööd? Siia kuuluvad paljud elukutsed erinevatelt toomisaladelt. Energiakulu on tavaliselt 3000-4000 kcal ööpäevas. Probleemid: väljaõppele kulub aega, tekib monotoonsus, suur koormus langeb jäsemete distaalsetele lülidele.
otsustuskriteeriumidel. 7. Heuristikud lihtsustavad mõtlemist, kuna võimaldavad informatsiooni osaliselt eirata. 8. Kui üldse saab rääkida universaalsest töömälu mahust, siis on see 4+/-1 ühikut (Cowani järgi). 9. Jaota järgnevad märksõnad kahe infotöötlusrežiimi vahel. Aeglane – pigem kaalutlev. Kontrollimatu – pigem vaistlik. Eksplitsiitne mälu – pigem kaalutlev. Kiire – pigem vaistlik. Tahtmatu – pigem vaistlik. Tahtepingutust nõudev – pigem kaalutlev. Propositsioonilised representatsioonid – pigem kaalutlev. Töömälu kaasatus – pigem kaalutlev. Kontrollitav – pigem kaalutlev. Assotsiatiivsed representatsioonid – pigem vaistlik. Teadvustamata – pigem vaistlik. Töömäluväline infotöötlis – pigem vaistlik. Teadvustatid – pigem kaalutlev 10. Milline teadvuse aspektidest on kõige tõenäolisemalt olemas vastsündinud lapsel? Fenomeniline teadvus 11. .....
b) Mehaaniline omandamine (tuupimine), bb) Mõtestatud omandamine (25x efektiivsem, tähtis kordamine, materjali korrastatus). 2) Meelespidamine e. info säilitamine seostena ajukoores, toimub aktiivne infotöötlus, toimuvad saadud infos muutused (lühemaks ja lihtsamaks, tekivad lüngad, meeles püsib peamine, detailid kaovad). 3) Meeldetuletamine info uuesti esiletoomine. a) Äratundmine varem tajutu tuttavana äratundmine, b) Meenumine materjal tuleb meelde iseenesest, ei nõua tahtepingutust, c) Meenutamine tõsine mõttetöö ja tahtlik pingutamine. Mälu liigid: 1) Lühimälu sensoorne (ikooniline ja kõlamälu) ja primaarne. 2) Püsimälu protseduuriline (selgeksõpitud tegevused ja liigutused, nt jalgrattasõit), semantiline (üldised teadmised, faktid maailma kohta, nt ümar), episoodiline (endaga seotud sündmused, mälestused, juhtumid). Mälu tüübid: Nägemis-, kuulmis-, liigutusmälu. Mälu häired: 1) Amneesia e
· suurus suur plakat, pealkirjad raamatutes, ajakirjades ja ajalehtedes; · kontrast pikakasvuline inimene lühikasvuliste seas või vastupidi; · liikumine liikuvad reklaamid; · kordumine kedagi pidevalt nähes hakkame talle tähelepanu pöörama; · uudsus õpetaja uus soeng. Nimetatud tegureid kasutatakse reklaamis, teabelevikanalites, valimiskampaanias jne. Tahtmatu tähelepanu on sünnipärane. Tahtlik tähelepanu nõuab tahtepingutust ning kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus. Eriti oluline on tahtlik tähelepanu millegi uue õppimisel. Kui on tekkinud vilumused, siis tema osatähtsus väheneb. Tahtlik tähelepanu võib üle minna tahtmatuks ja vastupidi. 8 10 Kasutatud kirjandus: Psühholoogia GÜMNAASIUMIÕPIK Jüri Uljas , Thea Rumberg Tallinn 2002 http://www.colleduc.ee/klassid/tyybel/silm.html http://www.colleduc
asjadele. Kui käsilolev tegevus meid väga köidab, on ümber lülituda raskem. 8.Tähelepanu liigid 1. Tahtmatu tähelepanu (kandub objektile iseenesest) Seda soodustavad: tugevus valjud helid, intensiivsed värvid; suurus suur plakat, pealkirjad raamatutes; kontrast eredad värvid; liikumine liikuvad reklaamid; kordumine kedagi pidevalt nähes hakkame talle tähelepanu pöörama; uudsus inimese uus soeng või riietusese 2. Tahtlik tähelepanu nõuab tahtepingutust ning kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus. Eriti oluline on tahtlik tähelepanu millegi uue õppimisel. Tahtlik tähelepanu võib üle minna tahtmatuks ja vastupidi. 9.Mälu Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. 10.Mälu protsessid 1. Meeldejätmine võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. 1) Tahtmatu meeldejätmine (sageli jääb juhuslikult omandatud info kauaks meelde)
TUNNETUSPROTSESSID Tunnetusprotsessideks ehk kognitiivseteks protsessideks nimetatakse psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Tunnetusprotsesside hulk kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine kujutlus, keel. AISTINGUD Aisting on tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta ja tekib kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Aistingud : nägemis-, kuulmis-,haistmis-,maitsmis-,kompe- ehk puuteaisting. Eristatakse ka veel temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jms aistinguid. Aistingud tekivad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on närvissüsteemi osa, mis võtab vastu nii väliskeskkonnast kui ka organismist tulevaid ärritusi ning selles toimub analüüs ja süntees. Analüsaator koosneb : retseptoritest e tundenärvilõpmetest - võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks; närvikiududest - mis toi...
Tähelepanu filtreerib kogu meelte kaudu tuleva info ja keskendab teadvuse mingile objektile või tegevusele. Tähelepanu jaotab tajuvälja figuuriks ja fooniks. Tähelepanu omadused on maht, jaotuvus, koondamine, püsivus ja ümberlülitatavus. Tähelepanu võib olla tahtmatu või tahtlik. Tahtmatult tõmbavad tähelepanu ärritaja tugevus, suurus, kontrast, liikumine, kordumine ja uudsus. Tahtmatu tähelepanu on sünnipärane. Tahtlik tähelepanu nõuab tahtepingutust ning kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus. Õppimine on protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suhteliselt püsivad muutused inimese teadvuses. Harjumine ehk habituatsioon on lihtsaim õppimisvorm. See põhineb orienteerumisrefleksil, mis kaob, kui stiimulil pole inimese seisukohast tähtsust. Harjumisele vastupidine õppimisprotsess on sensitiveerumine. Klassikalise tingimise puhul õpitakse tingimatute ja
29. Pikaajaline töötus - kui inimene on üle 1 aasta töötu olnud 30. Õpitud abitus - Õpitud abitus on inimese kehalise ja psüühilise teotahte langus. Tegevuste tulemuslikkus muutub inimese jaoks küsitavaks, õnnestumistele ja ebaõnnestumistele hinnangu andmisel võimendatakse negatiivset suhtumist, välditakse iseseisvalt otsustamist ja toimimist. Õpitud abitus kujuneb märkamatult ja näiliselt lühikese ajaga, kuid temast vabanemine nõuab erakordset tahtepingutust, aega, eneseanalüüsi ning valmisolekut elurõõmu ja elamisjulguse saavutamiseks, alalhoidmiseks. 31. Päevakeskus - avahoolduse raames pakutav sots teenus pakkumaks oma kodus elavatele kleintidele kohta kus päeval olla 32. Hooldamine asutuses nt vanadekodu 33. Varjupaik - sots teenus, mille eesmärgiks on pakkuda ajutist elukohta 34. Muu abi (lisaks teenustele ja toetusele) - nt toidupakid, riided, supiköök. kõik mitterahaline toetus. 35
vabanemine nõuab vaeva. Kaaluiibe vältimiseks või kaalu vähendamiseks on kaks võimalust: piirata toiduenergia tarbimist, s.t. söödava toidu kalorsust või suurendada organismi energiakulu, s.o. tõsta kehalist aktiivsust. Kõige otstarbekam on need kaks moodust ühendada. Toidu kalorsuse järkjärguline vähendamine organismi tegeliku vajaduseni võimaldab suhteliselt hõlpsasti kaalus maha võtta. Esialgu nõuab see muidugi tahtepingutust, kuid hiljem harjutakse tagasihoidlikuma toitumisega. Range paastumine (nälgimine) on muidugi tervisekahjulik. Liigsest kehakaalust vabanemine energiakulu suurendamise teel nõuab tugevamat tahtejõudu. Ülekaalu põhjustavat varurasva kasutab organism energia saamiseks siis, kui toiduenergia vähesuse tõttu on süsivesikute varud juba ammendatud. Varurasva kulutamine pole kerge: üks tund energilist kõndimist (vähemalt 5 km) toob kaasa energiakulu 22 kcal
Abel on ise öelnud: ,,Ma ütleksin, et see on näitlejatöös üks raskemaid alasid. Nalja mängida, nagu kirjutadagi, on väga raske. Näitlejale on see jällegi hea kes estraadilaval aastaid vastu pidanud, ei jää näitlejana kunagi jänni ega hakka virisema. Estraadinäitleja on üksi või ka kahekesi saaliga vastamisi, siin tuleb kõik välja panna. Õnnelik on see näitleja, kes iga kord läheb lavale nagu esimest korda, näitleja on ainult inimene ja see nõuab suurt tahtepingutust. Püüan igal õhtul midagi uut välja pakkuda, hoolimata sellest, et tükk on sama."7 1967. aastal saab Ervin oma esimese kutse Tallinnfilmi mängufilmi ,,Viini postmark". Tema roll tekitab vastakaid arvamusi, kuid tänapäevaks on see film jõudnud eesti filmide klassikute hulka. Järgmise filmitööna pakub Sulev Nõmmik Abelile rolli enda mängufilmis ,,Mehed ei nuta", mis on edukamgi kui ,,Viini postmark". Edaspidi
· suurus suur plakat, pealkirjad raamatutes, ajakirjades ja ajalehtedes; · kontrast pikakasvuline inimene lühikasvuliste seas või vastupidi; · liikumine liikuvad reklaamid; · kordumine kedagi pidevalt nähes hakkame talle tähelepanu pöörama; · uudsus õpetaja uus soeng. Nimetatud tegureid kasutatakse reklaamis, teabelevikanalites, valimiskampaanias jne. Tahtmatu tähelepanu on sünnipärane. Tahtlik tähelepanu nõuab tahtepingutust ning kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus. Eriti oluline on tahtlik tähelepanu millegi uue õppimisel. Kui on tekkinud vilumused, siis tema osatähtsus väheneb. Tahtlik tähelepanu võib üle minna tahtmatuks ja vastupidi. Kasutatud kirjandus: Juhan Sõerd "Psühholoogia alused" http://www.tmk.ee/index.php?id=289
jne. Rituaal oli universaalne. Rituaali täideti, et saavutada lähedust ja, kui võimalik, ka ühendust jumalatega. Laps kasvas kõige selle sees, nägi ja koges rituaali, õppis selle kaudu mõistma ümbritsevat maailma. Rituaalsus väljendub inimese keeles, zestis, miimikas, pantomiimikas, koreograafias, laulus, muusikas, maalikunstis, kasutatavas värvis ja lõhnas. Rituaalis kasutab ta nägemist, kuulmist, haistmist, kompimist, maitsemeelt, südant, mõistust, emotsioone, tahtepingutust. Rituaal tegi võimalikuks nii muusika, teatri kui ka tantsu tekke. Seega tähendas rituaal inimestele tõelist elu. Kõik teadsid, et kui rituaale ei täida, tuleb maailmalõpp. Iga rituaal täitis maailmakorrastuslikku ülesannet. Igapäevaelu oli lähendatud sakraalsele olemisele, mis nõudis eelkõige ohverdamist, loobumist. Ammusest ajast oskasid inimesed pöörata väärilist tähelepanu kõneosavusele. Viimast läks vaja
saab ,,püüda" samaaegselt erinevatest allikatest. Tahtmatu tähelepanu on inimese tahtes sõltumatu. Sel puhul katkeb tegevus ja luuakse valmidus signaali mõistmiseks ja vajadusel ka vastavalt käitumiseks. Reeglina köidavad tähelepanu intensiivsed (ja ka ootamatud) signaalid, ebatavalised ärritajad ja ka harjumuspärase puudumine (näiteks seismajäänud kell) ja nii edasi. Tahteline tähelepanu on aga seotud inimese teadlike kavatsustega. See eeldab tahtepingutust. See on protsess, mis on seotud eneseregulatsiooniga. See tähelepanu on meie vastutusel selles mõttes, et kuhu ja kui kauaks me ta suuname ning ka täiesti arendatav. Eriti noorukieas. (Tankler, M. 40-42) Imikueas on tegemist tahtmatu tähelepanuga aga tähelepanu on juba valiv eelistades tuttavaid objekte tundmatutele. Ka väikelapseeas puudub tahteline tähelepanu. Maht ja püsivus on väikesed- iga uus ärritaja köidab tähelepanu. Eelkoolieas tähelepanu püsivus kasvab aga
suurus suur plakat, pealkirjad raamatutes, ajakirjades ja ajalehtedes; kontrast pikakasvuline inimene lühikasvuliste seas või vastupidi liikumine liikuvad reklaamid; kordumine kedagi (midagi) pidevalt nähes hakkame talle (sellele) tähelepanu pöörama; uudsus inimese uus soeng või riietuses - Tahtlik tähelepanu o nõuab tahtepingutust ning kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus. Eriti oluline on tahtlik tähelepanu millegi uue õppimisel. - Tahtlik tähelepanu võib üle minna tahtmatuks ja vastupidi. MÄLU - võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Mälu protsessid 1. Meeldejätmine võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. a. Tahtmatu meeldejätmine (sageli jääb juhuslikult omandatud info kauaks meelde) b
· suurus suur plakat, pealkirjad raamatutes, ajakirjades ja ajalehtedes; · kontrast pikakasvuline inimene lühikasvuliste seas või vastupidi; · liikumine liikuvad reklaamid; · kordumine kedagi pidevalt nähes hakkame talle tähelepanu pöörama; · uudsus õpetaja uus soeng. Nimetatud tegureid kasutatakse reklaamis, teabelevikanalites, valimiskampaanias jne. Tahtmatu tähelepanu on sünnipärane. Tahtlik tähelepanu nõuab tahtepingutust ning kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus. Eriti oluline on tahtlik tähelepanu millegi uue õppimisel. Kui on tekkinud vilumused, siis tema osatähtsus väheneb. Tahtlik tähelepanu võib üle minna tahtmatuks ja vastupidi. 3. Kirjelda tüüpilist visuaalse otsingu katset ning millised tähelepanumehhanisme on võimalik sellega uurida? 4. Mida on teada saadud tähelepanumehhanismide kohta tähelepanueelseid vihjeid kasutavate katsetega? 5
o tugevus valjud helid, ere valgus, intensiivsed värvid; o suurus suur plakat, pealkirjad raamatutes, ajakirjades ja ajalehtedes; o kontrast pikakasvuline inimene lühikasvuliste seas või vastupidi; o liikumine liikuvad reklaamid; o kordumine kedagi (midagi) pidevalt nähes hakkame talle (sellele) tähelepanu pöörama; o uudsus inimese uus soeng või riietuses 2. Tahtlik tähelepanu nõuab tahtepingutust ning kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus. Eriti oluline on tahtlik tähelepanu millegi uue õppimisel. MÕTLEMINE Mõtlemine on vaimne aktiivsus, mis seostub informatsiooni töötlemise ja mõistmise ning suhtluses kasutamisega. MÄLU Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Mälu protsessid I Meeldejätmine võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. 1
Liigutusaparaadi ja organismi O2 varustavate siseorganite talitluse ebakõla Närvikeskuste talitluse ebakõla Erutus- ja pidurdusprotsesside tasakaalu häirumine Surnud punkti teke sõltub: • Töö kestvusest • Treenituse astmest • Intensiivsusest töö algul Tavaliselt tekib 5 – 6 minutil või veelgi hiljem “teine hingamine”. • Seisund, mis tekib organismis peale surnud punkti ületamist • Nõuab suurt tahtepingutust • Tema teket soodustab: – Hingamise tahtlik muutmine – Töö intensiivsuse alandamine Organismis tekkivad nihked: • Kasvab südame löögisagedus • Suureneb kopsude ventilatsioon, O2 tarbimine, CO2 eritumine • tõuseb CO2 rõhk veres ja alveolaarõhus • Kopsude ventilatsioon suureneb hingamissageduse arvel • Hingamismaht väheneb • Häirub hingamise rütm • Vererõhk tõuseb järsult • Vere pH langeb 7,2- ni 22
pidurdamine. 10. Tahtepingutus. Tahtejõu kujunemisel ja iseloomu karastumisel mängib otsustavat osa võimalikult jõuliste, kestvate ja tulemuslike tahtepingutuste sooritamine Tahtepingutusi tingivad: · heitlus võistlevate motiividega (oled valmis loobuma vähem tähtsast). · Millega läbielamise või endale saamise ihade ja soovimpulsside allasurumine. · Eneseusund. · Takistavate välismõjude ületamine. · Võitlus halbade harjumustega. Tahtepingutust läheb vaja ka vastuvõetud otsuste ellurakendamiseks. 11. Tahteakti lülid. · Elementaarse valikuvabaduse taju (valitakse kahe või enamama tegutsemissihi vahel). · Eesmärgiseisundi ettekujutamine. · Alternatiivse sihi teadvustamine. · Tegutsema ajendavate stiimulite toime. · Motiivide võitlus (kõhklused, kahtlused). · Otsustamise paine ja risk. · Eesmärgi saavutamist kindlustavate vahendite läbikaalumine. · Kahtluste uus esiletulek või ületamine
närvisüsteemi stimuleerimine ja pidurdamine. 10. Tahtepingutus. Tahtejõu kujunemisel ja iseloomu karastumisel mängib otsustavat osa võimalikult jõuliste, kestvate ja tulemuslike tahtepingutuste sooritamine Tahtepingutusi tingivad: heitlus võistlevate motiividega (oled valmis loobuma vähem tähtsast). Millega läbielamise või endale saamise ihade ja soovimpulsside allasurumine. Eneseusund. Takistavate välismõjude ületamine. Võitlus halbade harjumustega. Tahtepingutust läheb vaja ka vastuvõetud otsuste ellurakendamiseks. 11. Tahteakti lülid. Elementaarse valikuvabaduse taju (valitakse kahe või enamama tegutsemissihi vahel). Eesmärgiseisundi ettekujutamine. Alternatiivse sihi teadvustamine. Tegutsema ajendavate stiimulite toime. Motiivide võitlus (kõhklused, kahtlused). Otsustamise paine ja risk. Eesmärgi saavutamist kindlustavate vahendite läbikaalumine. Kahtluste uus esiletulek või ületamine. Jne 12
niisuguse püüdluse objekti ekslikult identifitseerinud. Neid Sokratese eetilisi põhiseisukohti kritiseeris hiljem Aristoteles. Üks asi, mida Sokrates Aristotelese hinnangul arvesse ei võtnud, on tahtenõrkuse – akrasia – fenomen. Inimene võib küll mõista, et voorus on kasulik tema õigestimõistetud huvide teostumiseks ja olla seetõttu huvitatud vooruslikust elust. Kuid voorusest kinnipidamine nõuab lisaks vooruse teadmisele veel ka tahtepingutust ja iseloomukindlust, mida inimesel ei pruugi jätkuda vaatamata sellele, et ta teab, 6 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. mis on vooruslik. Kui see vastuväide paika peab, siis ei ole teadmine vooruse kohta piisav kõlbelise käitumise tingimus. Samas poleks akrasia-argument Sokratese silmis arvatavasti kehtiv olnud. Nimelt paistab ta olevat käsitanud arete`t techne-tüüpi teadmisena
vabanemine nõuab vaeva. Kaaluiibe vältimiseks või kaalu vähendamiseks on kaks võimalust: piirata toiduenergia tarbimist, s.t. söödava toidu kalorsust või suurendada organismi energiakulu, s.o. tõsta kehalist aktiivsust. Kõige otstarbekam on need kaks moodust ühendada. Toidu kalorsuse järkjärguline vähendamine organismi tegeliku vajaduseni võimaldab suhteliselt hõlpsasti kaalus maha võtta. Esialgu nõuab see muidugi tahtepingutust, kuid hiljem harjutakse tagasihoidlikuma toitumisega. Range paastumine (nälgimine) on muidugi tervisekahjulik. Liigsest kehakaalust vabanemine energiakulu suurendamise teel nõuab tugevamat tahtejõudu. Ülekaalu põhjustavat varurasva kasutab organism energia saamiseks siis, kui toiduenergia vähesuse tõttu on süsivesikute varud juba ammendatud. Varurasva kulutamine pole kerge: üks tund energilist kõndimist (vähemalt 5 km) toob kaasa energiakulu 22 kcal
ootamatusele ning uuele olukorrale üldse. Bioloogilises mõttes on tahtmatu tähelepanu aluseks. Tähelepanu liigid: Tahtmatu geneetiliselt vanim, passiivne, sõltub ärritajate eripärast (ntx intensiivsus või seos isiksuse hetkel valdava vajadusega) ja tegevuse eesmärkide suhtes välistest sündmustest Tahteline - tähelepanu saadab teadlike kavatsuste poolt suunatud tegevust, on selle teenistuses ning eeldab tahtepingutust. Tahtelisjärgne - säilib tegevuse suuna vastavus eesmärkidele ja suvale, kuid tahtepingutuse komponent puudub, kuna tegevus on ise muutunud ennast motiveerivaks, huvitavaks, isekulgevaks. Tähelepanu suunatusest eristatakse: Sensoorne - suunatud väliskeskkonda Ideaalne subjektiivne kujutluste/mõtete sfäär Motoorne viitab tähelepanule, mis on tarvukuj toimingute ja liigutuste suunamiseks ja kontrolliks Tähelepanu suundade paljususest eristatakse:
· suurus suur plakat, pealkirjad raamatutes, ajakirjades ja ajalehtedes; · kontrast pikakasvuline inimene lühikasvuliste seas või vastupidi; · liikumine liikuvad reklaamid; · kordumine kedagi pidevalt nähes hakkame talle tähelepanu pöörama; · uudsus õpetaja uus soeng. Nimetatud tegureid kasutatakse reklaamis, teabelevikanalites, valimiskampaanias jne. Tahtmatu tähelepanu on sünnipärane. Tahtlik tähelepanu nõuab tahtepingutust ning kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus. Eriti oluline on tahtlik tähelepanu millegi uue õppimisel. Kui on tekkinud vilumused, siis tema osatähtsus väheneb. Tahtlik tähelepanu võib üle minna tahtmatuks ja vastupidi. 18. Aistingud Aistingud Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib
eeldused ületada raskuseid ja ignoreerida häirivaid juhuslikke kõrvalmõjusid. Mälu suunab tähelepanu. Tähelepanu liigid Tähelepanu liigitamiseks on mitu alust. Kõige tuntuim liigitus lähtub tahteliste protsesside osalusmäärast tähelepanus: tahtmatu – lihtsaim tähelepanu alaliik. On passiivne, sõltub ärritajate eripärast ja tegevuse eesmärkide suhtes välistest sündmustest. tahteline – tähelepanu saadab teadlike kavatsuste poolt suunatud tegevust, eeldab tahtepingutust. tahtelisjärgne - säilib tegevuse suuna vastavus eesmärkidele ja suvadele, kuid tahtepingutuse komponent puudub, kuna tegevus ise on muutunud ennast motiveerivaks, huvitavaks, isekulgevaks. Sõltuvalt tähelepanu suunatusest eristatakse: sensoorne – väliskeskkonna ärritajatele suunatud tähelepanu. ideaalne – suunatud mõtetele-kujutlustele. motoorne – tähelepanu, mis on tarvilik toimingute ja liigutuste suunamiseks ja kontrolliks.
See on passiivne, sõltub ärritajate eripärast (näiteks intensiivsus või seos isiksuse hetkel valdava vajadusega jne) ja tegevuse eesmärkide suhtes välistest sündmustest. Tahtmatu tähelepanu mehhanismiks on orienteerumisrefleks. Korduval sama ärritaja ilmnemisel või kestval muutumatul stimulatsioonil orienteerumisrefleks nõrgeneb ning tahtmatu tähelepanu kustub. tahteline- kui tähelepanu saadab teadlike kavatsuste poolt suunatud tegevus, on selle teenistuses ning eeldab tahtepingutust. Tähelepanu on seotud seesmiste, tegevuse eesmärkide suhtes adekvaatsete põhjustega (huvi, teadlik püüd raskuste kiuste hea tulemus saada, teadvustatud ülesanne jne). Tahteline tähelepanu on aktiivne, keerulise struktuuriga, vahendatud iseloomuga ( st kõnelis-sõnaline ning juhitud omandatud teadmistele- vilumustele toetuva tegelikkuse mudeli poolt). tahtelisjärgne- säilib tegevuse suuna vastavus eesmärkidele ja suvale, kuid tahtepingutuse komponent
· Millised on tähelepanu liigid? Kirjelda tähelepanu omadusi. Kõige tuntum liigitus lähtub tahteliste protsesside osalusmäärast tähelepanus. Selle alusel eristatakse: 1) Tahtmatut geneetiliselt vanim ning lihtsaim tähelepanu alaliik. Passiivne ja sõltub ärritajate eripärast ja tegevuse eesmärkide suhtes välistest sündmustest. 2) Tahtelist tähelepanu saadab teadlike kavatsuste poolt suunatud tegevust, on selle teenistuses ning eeldab tahtepingutust. 3) Tahtelisjärgset tähelepanu säilib tegevuse suuna vastavus eesmärkidele ja suvale, kuid tahtepingutuste komponent puudub, kuna tegevus on ise muutunud ennast motiveerivaks, huvitavaks, isekulgevaks. Sõltuvalt tähelepanu suunast eristatakse: 1) Sensoorset väliskeskkonna ärritajatele suunatud tähelepanu. 2) Ideaalset mõtetele-kujutlustele suunatud tähelepanu. 3)Motoorset tarvilik toimingute ja liigutuste suunamiseks ja kontrolliks.
Psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine objektile, millel on isiksusele püsiv või situatiivne tähendus. Tahtmatu, tahteline ja tahtelisjärgne tähelepanu. Tahtmatu- orienteerumisrefleksile. Ei pea pingutama, ei pea juhtima. Ta lihtsalt on aga ma tahtlikult ei suuna. Väikelapsel on ka alguses tahtmatu tähelepanu. Mäng- 1aasta- 14min, 2-aasta- 21 min, 3-aasta- 27min, 4-asta- 50min, 5-aasta- 83 min, 6-aasta- 96min Tahteline- seotud inimese teadlike kavatsustega ja eeldab tahtepingutust. Aktiivse ja keerulise struktuuriga vahendatud protsessiga mis on seotud eneseregulatsiooniga. On arendatav. Tekib 4,5 aastastel lastel. Tahtelisjärgne- tahtepingutus komponent tegevuse käigus kaob ja tegevus muutub isemotiveeruvaks. Objekt on teadlikult ja kavatsuslikult valitud. Tähelepanu köidavad: janu, nälg, valu (bioloogilised komponendid), liikumine, värvid, tavapärasest erinev... - 4-5 aastased otsivad visuaalset infot juhuslikult
Tähelepanu- Psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerumine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. Tähelepanu liigid • Tahtmatu- See on passiivne. Sõltub ärritajate eripärast (näiteks intensiivsus, isiku hetkevajadus) ja tegevuse eesmärkide suhtes välistest sündmustest. • Tahteline- Tähelepanu saadab teadlik kavatsuste poolt suunatud tegevus, on selle teenistuses ning eeldab tahtepingutust. • Tahtelisjärguline- Tahtepingutus puudub, kuna tegevus on ise muutnud ennast motiveerivaks. • Suundade järgi- Fokuseeritud ja jagatud. • Stroopi efekt (1935)- uurib tähelepanu. Tähelepanu Omadused • Valivus- on seotud võimalusega edukalt häälestuda selle info vastuvõtmisele, mis on seotud teadliku eesmärgiga, vaatamata segava info olemasolule. • Maht- Mahu määrab üheaegselt selgelt tajutavate objektide hulk.
tundlikkus, luuakse valmidus otstarbekaks reaktsiooniks. Nt põgenemine, enesekaitse või lihtsalt signaali mõistmine. Tähelepanu liigid: Tahtmatu on geneetiliselt vanim ning lihtsaim tähelepanu alaliik. See on passiivne, sõltub ärritajate eripärast ja tegevuse eesmärkide suhtes välistest sündmustest. Tahtmatu tähelepanu mehhanismiks on orienteerumisrefleks. Tahteline kui tähelepanu saadab teadlike kavatsuste poolt suunatud tegevust, on selle teenistuses ning eeldab tahtepingutust. On aktiivne, keerulise struktuuriga, vahendatud iseloomuga. Tahtelisjärgne säilib tegevuse suuna vastavus eesmärkidele ja suvale, kuid tahtepingutuse komponent puudub, kuna tegevus on ise muutunud ennast motiveerivaks, huvitavaks, isekulgevaks (mis lõppeb vaid eesmärgi saavutamisel või organismi kurnamisel) Sensoorne väliskeskkonna ärritajatele suunatud tähelepanu Ideaalne mõtetele-kujutlustele suunatud tähelepanu
valmidus otstarbekaks reaktsiooniks. Nt põgenemine, enesekaitse või lihtsalt signaali mõistmine. Tähelepanu liigid: Tahtmatu on geneetiliselt vanim ning lihtsaim tähelepanu alaliik. See on passiivne, sõltub ärritajate eripärast ja tegevuse eesmärkide suhtes välistest sündmustest. Tahtmatu tähelepanu mehhanismiks on orienteerumisrefleks. Tahteline kui tähelepanu saadab teadlike kavatsuste poolt suunatud tegevust, on selle teenistuses ning eeldab tahtepingutust. On aktiivne, keerulise struktuuriga, vahendatud iseloomuga. Tahtelisjärgne säilib tegevuse suuna vastavus eesmärkidele ja suvale, kuid tahtepingutuse komponent puudub, kuna tegevus on ise muutunud ennast motiveerivaks, huvitavaks, isekulgevaks (mis lõppeb vaid eesmärgi saavutamisel või organismi kurnamisel) Sensoorne väliskeskkonna ärritajatele suunatud tähelepanu Ideaalne mõtetele-kujutlustele suunatud tähelepanu
võtavad vähe väljakutseid. Tähelepanu ja keskendumine Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine objektile, millel on isiksusele püsiv või situatiivne tähendus. Tähelepanu jaguneb kolmeks: tahtmatu, tahteline ja tahtelisjärgne tähelepanu. Tahtmatu toimib tänu orienteerumisrefleksile; ei pea pingutama ega suunama vaid toimub iseeneslikult Tahteline on seotud inimese teadlike kavatsustega ja eeldab tahtepingutust. Aktiivse ja keerulise struktuuriga vahendatud protsessiga mis on seotud eneseregulatsiooniga. On arendatav. Tahteline tähelepanu on vahendatud kõnelis-sõnaline protsess; on juba mängus eneseregulatsioon. Tahteline tähelepanu väsib väga kiirelt. Tahtelisjärgne - tahtepingutuse komponent tegevuse käigus kaob ja tegevus muutub isemotiveerivaks. Objekt on teadlikult ja kavatsuslikult valitud.
edasilükkamine , otsuse muutmine, loobumine jne desorganiseerib tahet. Mõistagi eeldatakse, et otsus on tehtud kaalutletult ja läbimõeldult. 4. Perspektiivsete eesmärkide poole liikumisel on tähtis kujundada nende saavutamise etapid ja püüda eesmärgini jõuda etapiviisi, organiseerides ja korraldades oma tegevust süsteemipäraselt. 5. Ülesannete paljususe korral on mõistlik silmas pidada, et tahtepingutust toetab oluliselt positiivne emotsioon. Seepärast tuleks alustada väiksemate ülesannete realiseerimisest. Loob hea enesetunde , saavutusliku jõudlustunde ja annab vajaliku energia suuremate asjade kallale asumiseks. Sõltuvalt sellest kas inimesed peavad kõige selle eest, mis nendega elus juhtub või juhtumata jääb, vastutavaks iseennast või endavälist, liigitatakse inimesed internaalideks ja eksternaalideks Tundmused ja emotsioonid
edasilükkamine , otsuse muutmine, loobumine jne desorganiseerib tahet. Mõistagi eeldatakse, et otsus on tehtud kaalutletult ja läbimõeldult. 4. Perspektiivsete eesmärkide poole liikumisel on tähtis kujundada nende saavutamise etapid ja püüda eesmärgini jõuda etapiviisi, organiseerides ja korraldades oma tegevust süsteemipäraselt. 5. Ülesannete paljususe korral on mõistlik silmas pidada, et tahtepingutust toetab oluliselt positiivne emotsioon. Seepärast tuleks alustada väiksemate ülesannete realiseerimisest. Loob hea enesetunde , saavutusliku jõudlustunde ja annab vajaliku energia suuremate asjade kallale asumiseks. Sõltuvalt sellest kas inimesed peavad kõige selle eest, mis nendega elus juhtub või juhtumata jääb, vastutavaks iseennast või endavälist, liigitatakse inimesed internaalideks ja eksternaalideks Tundmused ja emotsioonid
- tahtmatu tähelepanu – geneetiliselt vanim. Tegemist on passiivse tähelepanuga, mis sõltub ärritajate eripärast ja tegevuse eesmärkide suhtes välistest sündmustest. Tahtmatu tähelepanu mehhanismiks on orienteerumisrefleks, mis tähistab inimese ja looma kaasasündinud reaktsiooni stiimuli uudsusele ja/või ootamatusele. - tahteline tähelepanu – tähepanule kaasneb kavatsuste poolt suunatud tegevus, mis eeldab tahtepingutust. - tahtelisjärgne tähelepanu – korral säilib tegevuse suuna vastavus eesmärkidele ja suvale, kuid tahtepingutuse komponent puudub, kuna tegevus on muutunud isekulgevaks.
teatud "sahtlitesse": sinine, punane, roheline jne., kusjuures tegelikkuses on olemas kõikvõimalikud vahepealsed värvitoonid. Ja nii on mistahes kontseptsioonidega. Ei taju ega teadus ei suuda avada asjade olemust. Kuid meil on veel üks teadmine: me oleme osa maailmast ja seetõttu teame midagi ka maailma kohta. Mis on see, millest me teame ainult sisekaemuse teel omaenda kohta, mida aga ei anna meile ükski taju välisobjektide kohta? Selleks olemuseks on tahe. Tahet, tahtepingutust, kogeme me ainult iseendas, mitte aga milleski, mis on meist väljaspool. Teades enda siseolemuseks olevat tahte, ja arvestades sellega, et me oleme üks osa oma maailmast, ja sellega, et meil pole põhjust pidada ennast mingiks eriliseks osaks eksistentsist, on loomulik teha üldistus, et mistahes eksistentsikomponendi enda olemuseks on samuti tahe. Järelikult kõik need asjad, väga üldises mõttes, mis põhjustavad meis aistinguid, ja mille
objektid/tegevused omavahel seotud.. 3. koondamise all mõeldakse tähelepanu keskendamist ühele objektile või tegevusele. 4. püsivus -inimene tajub objekti (või selle omadusi) muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. 5. ümberlülituvus Tähelepanu võib olla tahtmatu või tahtlik. Tahtmatu tähelepanu on sünnipärane.Tahtlik tähelepanu nõuab tahtepingutust ning kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus. värvitaju – vajalik avastamiseks ja eristamiseks. Värvitaju iseloomustab: *Värvus, *Heledus, *Küllastus Young-Helmholtzi teooria Kolme tüüpi närvikiud” reageerivad kõige intensiivsemalt erineva lainepikkusega v Kolvikesed: 1. Lühikesed valguslained (sinine) 2. Keskmised valguslained (roheline) 3. Pikad valguslained (punane) Teisi värve tajutakse mitut tüüpi kolvikeste aktivatsioonil
· suurus suur plakat, pealkirjad raamatutes, ajakirjades ja ajalehtedes; · kontrast pikakasvuline inimene lühikasvuliste seas või vastupidi; · liikumine liikuvad reklaamid; · kordumine kedagi pidevalt nähes hakkame talle tähelepanu pöörama; · uudsus õpetaja uus soeng. Nimetatud tegureid kasutatakse reklaamis, teabelevikanalites, valimiskampaanias jne. Tahtmatu tähelepanu on sünnipärane. Tahtlik tähelepanu nõuab tahtepingutust ning kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus. Eriti oluline on tahtlik tähelepanu millegi uue õppimisel. Kui on tekkinud vilumused, siis tema osatähtsus väheneb. Tahtlik tähelepanu võib üle minna tahtmatuks ja vastupidi. Põhiteadmine: Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste, mõtete, emotsioonide jms vormis.
annaabi.ee 
