Välieksperimentt Eksperimendi tugevad ja nõrgad lüljed INTERVJUU Struktureeritud intervjuu Struktureerimata intervjuu Intervjuu tugevad ja närgad küljed. Kirjalik küsitlus Standardiseeritud ja standardiseerimata küsimustikud Avatud ja kinnised küsimused Küsimuste sõnastus terminid, lühidus, selgus Üsimuste järjekord Testid Võimekustestid Isiksusetestid Objektiivtestid Projektiivtestid Innangutestid Assotsatsioonitestid Sotsiomeetriline test
uuritakse ja mõõdetakse mitmesuguseid võimeid, oskusi ja omadusi. Test koosneb küsimustest ja/või ülesannetest, millele tuleb lühidalt vastus või lahendus anda. Tulemusi hinnatakse varem kindlaks määratud normide kaudu. Jaguneb võimekus ja isiksustestideks. Võimekustestid nõuavad mitmesuguste ülesannete lahendamist. Isiksustestid liigitatakse 3 põhirühma: objektiivtestid, projektiivsed, küsimustikud. Objektiivtestid on sellised, kus välistatakse nii katseisiku enda kui ka teiste inimeste subjektiivseid arvamusi. Projektiivtestid seisnevad selles, et katseisik paneb/mõtleb ennast teise olukorda ning tema poolt antud lahendus või tõlgendus kajastab tema alateadlikku või sisse süvendatud tendentsi, millest ta ise ei pruugi teadlik olla. Küsimustikud jagunevad kaheks: objektiivsed- ise vastan küsimustele, subjektiivsed-mõni lähedane vastab. 13
3. Inimese sünnipärane olemus 4. Aktiivsus vs passiivsus 5. Arenguliste muutuste universaalsus vs individuaalsus Arengupsühholoogia ülesandeks on: kirjeldamine, seletamine ja prognoosimine/ennustamine. Uurimismeetodid: Vaatlus (varjatud, avatud; sisevaatlus ehk introspektsioon ja välisvaaltlus). Läbilõikeuuring ja longituuduuring. Üksikjuhtumi analüüs. Kliiniline intervjuu (kombinatsioon „naturalistlikust“ vaatlusest, eksperimendist ja introspektsioonist). Testid – objektiivtestid ja projektiivtestid. Arengupsühholoogia kujunemislugu: Algusaastad 1859-1914 (Darwin, von Baer, Haeckel). Ontogenees ja fülogenees (põlvnemiskäik – mingi organismide rühma evolutsiooniline päritolu). /Gould, Hall. Peamiste koolkondade kujunemine 1914-1927. Arenguteooriad: - Respekteerivad üldist teadmist. - On põhimõtteliselt kontrollitavad. - Aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida neid. - On vähem keerukamad kui seda on inimene ise. - On üldistavad.
Mida kujutab endast isiksus? Isiksus on ainulaadse mõtlemise, tunnete ja käitumisviisiga indiviid, kellel on eneseteadvus ja sotsiaalne roll. Millised on põhilised lähenemised isiksuse käsitlemisele? · Antropoloogiline lähenemine · Biheiviorism · Psühhodünaamiline teooria · Tunnusjoonte teooriad · Kognitiiv-käitumuslikud teooriad · Humanism, fenomenoloogilisus Projektiivtestid ja objektiivtestid Projektiivtestid · Rorschachi tindipleki test (Inkbot test) 1921 · TAT e temaatilise apertseptsiooni test · Morgan ja Murray 1935 Objektiivtestid · Küsimustikud · S.R.Hathaway ja J.C.McKinley 1940 · Minnesota mitmefaasiline isiksuse küsimustik, 567 väidet · Minnesota Multiphasic Personality Inventory Kirjelda McRae ja Costa Suure Viisiku teooriat NEO PI-R Suur Viisik (Big Five) McRae ja Costa 1996 · Neurootilisus · Ekstravertsus · Avatus
7 S.S 2010-05-22 ISIKSUSETESTID Test on süstemaatiline protseduur kahe või enama isiku käitumise võrdlemiseks. Testid jagunevad kahte suuremasse alaliiki isiksus ja võimekustestid. Isiksustestid jagunevad omakorda objektiivseteks, projektiivseteks ja isiksuse küsimusteks. OBJEKTIIVTESTID Välistatakse katseisiku kui ka teiste inimeste arvamused, järeldused tehakse katseisikule antavate ülesannete põhjal. Ülesanded on aga sellised, et neid ei saa parajasti uuritava psüühilise omadustega otsesel seostada. Need testid aitavad hinnata erapooletult isiksuse omadusi. PROJEKTIIVTESTID Kui inimene saab ülesandeid, projitseerib ta nende lahendamisse enda oamdused ja alateadlikud tendentsid. Inimesel võidakse paluda mingi pildi joonistamist, jutu lõpetamist vms
Eksternaalse kontrollkeskmega on vähem rahulolevad oma tööga nad on töö juures kergemini häiritavad nad on vähem pühendunud tööle Humanistlikud käsitlused C.Rogers INIMESE VABA TAHE JA VASTUTUS Kliendikeskne teraapia Ideaalmina reaalne mina Klient leiab ise lahenduse, terapeut aitab jõuda lahendusele Isiksus ja testid ...juba VanaEgiptuses Süstemaatiline protseduur Projektsioonitestid Konstruktiivtestid Tõlgendamistestid tindiplekitest Assotsiatsioonimeetod Objektiivtestid erapooletud, temperament jm Isiksuse küsimustikud Temperamenditest, MMPI test Huvide ja väärtusorientatsiooni testid Teste http://www.tootukassa.ee/kysimustik/ http://isiksus.planet.ee/?leht=test http://www.rajaleidja.ee/testid/ http://www.pekonsult.ee/cmps.php http://www.pendix.ee/index.php?link=meelelahutus&mis=test Depressioonitest http://static.inimene.ee/index.php?sisu=testid&test_id=3&lang=est&start_test=1 http://www.pekonsult.ee/testid.htm
Ka pingelises olukorras suure neurootilisusega inimene ei suuda ennast kontrollida. Avatus- On rohkem loomingulisemad, probleemi lahendamisel võivad olla loovamad. Avatus seotud ka meelemürkidega- tahan katsetada, mis juhtub. Sotsiaalsus- Soodumus usaldada teisi inimesi. Oleme sõbralikud! Meelekindlus – Madal meelekindlus tähendab, et lasen ennast tunduvalt rohkem segada. Projektiivtestid-Inimene näeb teatud pilti ja peab rääkima, mis pildil toimub. Objektiivtestid-Tavaliselt on antud teatud väited ja märksõnad, Küsimustikud Isiksushäire-Iseloomu ja käitumise raske häire, mis tavaliselt hõlmab isiksuse mitut aspekti ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega. Hullumeelsus ilma segaduseta (käitub veidralt, aga psühhootiline pole) Moraalne vaimuhaigus (Inimene, kes hästi funktsioneerib ei saa mõnedest ühiskonna tõdedest aru). Kliiniline psühholoogia-tegeleb psüühika- ja käitumishäirete hindamise,
eksternaalusus (kontrollkeskme tüübid), õpitud abituse kujunemine. Elukogemuse tulemusel kujuneb kognitiivne stiil. Uuritakse isiku püsivaid tunnetusmalle. · Humanistlikud teooriad kirjeldavad inimese unikaalsust ja arenemisvõimelisust (c. Rogers, A. Maslow). Inimene areneb madalama tasemete rahuldamiselt kõrgematele. Olulised on inimest ümbritsevad isikud ning nende suhtumine isikusse. Isiksuse mõõtmine a) objektiivtestid (võimaldavad saada vastuseid isikut iseloomustavate seikade ja omaduste kohta selliselt, et sõltumatud kolmandad isikud võivad kinnitada vastuste paikapidavust). Nt. MMPI (Minnesota Multiphasic Personality Inventory) isiksuse kallakute intensiivsuse uurimiseks (nt. hüpohondrilisus, depressiivsus, hüsteerilisus, seksuaalhälbed jt.); b) projektiivtestid vastaja tõlgendab talle esitatud materjali, nt. Rorschachi tindiplekitest, TAT (temaatiline apertseptsioonitest, H. Murray)
eksternaalusus (kontrollkeskme tüübid), õpitud abituse kujunemine. Elukogemuse tulemusel kujuneb kognitiivne stiil. Uuritakse isiku püsivaid tunnetusmalle. Humanistlikud teooriad kirjeldavad inimese unikaalsust ja arenemisvõimelisust (c. Rogers, A. Maslow). Inimene areneb madalama tasemete rahuldamiselt kõrgematele. Olulised on inimest ümbritsevad isikud ning nende suhtumine isikusse. Isiksuse mõõtmine a) objektiivtestid (võimaldavad saada vastuseid isikut iseloomustavate seikade ja omaduste kohta selliselt, et sõltumatud kolmandad isikud võivad kinnitada vastuste paikapidavust). Nt. MMPI (Minnesota Multiphasic Personality Inventory) – isiksuse kallakute intensiivsuse uurimiseks (nt. hüpohondrilisus, depressiivsus, hüsteerilisus, seksuaalhälbed jt.); b) projektiivtestid – vastaja tõlgendab talle esitatud materjali, nt. Rorschachi tindiplekitest, TAT (temaatiline apertseptsioonitest, H. Murray)
32. Mida kujutab endast isiksus? Persona –mask, Millised on põhilised lähenemised isiksuse käsitlemisele? Montesquieu (1689-1755), Ch Darwin (1809-1882)-Evolutsiooniteooria, Antropoloogiline lähenemine- (Mead ,Benedict ), Biheiviorism - J B Watson (1878–1958), psühhodünaamiline teooria-Freud, Projektiivtestid: Rorschachi tindipleki test (Inkbot test) 1921, TAT e temaatilise apertseptsiooni test, Morgan ja Murray 1935 ja objektiivtestid: Küsimusikud, S.R.Hathaway ja J.C.McKinley 1940, Minnesota mitmefaasiline isiksuse küsimustik, 567 väidet (MMPI) 33. Kirjelda McRae ja Costa Suure Viisiku teooriat. NEO PI-R Suur Viisik (Big Five) McRae ja Costa 1996- omadused on otseselt mitte jälgitavad: Neurootilisus, Ekstravertsus, Avatus, Sotsiaalsus, Meelekindlus 34. Millega tegeleb kliiniline psühholoogia? ... tegeleb psüühika- ja käitumishäirete
olulised nii sotsiaalne õppimine (ehk mudeldamine) kui ka sotsiaalsed kasvutingimused. Isiksus kujuneb suhtlemises ja teistega koos tegutsedes. Sellistes olukordades toimuva õppimise ajal kujunevad inimesel ootused ümbritseva keskkonna ja teiste inimeste suhtes, mis siis edaspidi suunavad tema käitumist. (Bandura) bioloogiline- evolutsiooniline klassifitseerv introvertne inimene ja ekstravertne inimene 30.Projektiiv ja objektiivtestid. Rorschachi tindipleki test (Inkbot test) 1921 TAT e temaatilise apertseptsiooni test Morgan ja Murray 1935 Projektiivtestid on kasvanud välja psühhodünaamilisest lähenemisest, mille kohaselt on inimesel soovid ja vajadused, mida ta varjab mitte ainult teiste, vaid ka ise enda eest. Kuid see informatsioon võib avalduda sümbolitena inimese jutus või olla projitseeritud ehk üle kantud teistele
Emotsioonide otstarve hindamine, ergutavad või pidurdavad, suunavad tähelepanu, stimuleerivad mälu, väljendavad. Mida kujutab endast isiksus? Millised on põhilised lähenemised isiksuse käsitlemisele? Isiksus järjepidev tundeelu ja motivatsiooni omadustest väljenduv individuaalsete eristuste kogum. Antropoloogiline lähenemine, biheiviorism, psühhodünaamiline teooria. Projektiivtestid ja objektiivtestid. Projektiivtest ei ole õiget ega valet vastust. Tõlgendamise küsimused, nt tindipleki test Objektiivtest küsimustikud, võimaldavad saada vastuseid isiku elu seikade ja teda iseloomustavate omaduste kohta.Selliste testide vastuseid saab kontrollida. MMPI, kus on palju küsimusi(umb 500) ja vastata saab kas õige või vale. Kirjelda McRae ja Costa Suure Viisiku teooriat. Analüüsides ja üldistades suut hulka erinevaid isiksuse tunnusjoonte mõõtmisi, on
Vestlus psühholoogiaekspertiisi käigus ei ole tavaliselt direktiivne (nagu ülekuulamine) ja ehitataks eüles mitteformaalselt. Vestluse käigus toimub tavaliselt ka uuritava jälgimine, mille edu sõltub erinevatest faktoritest (eksperdi kvalifikatsioon, uuritava isiksus (ekstravert-introvert)). Vestluse aegse jälgimise käigus formuleeritakse ka lähtehüpoteesid, mida hiljem eksperimentaalselt kontrollitakse. 4. Objektiivtestid, mille põhiline eripära on õigete ehk normatiivsete vastuste olemasolu. Küllalt sageli kasuatatakse psühhomeetrilisi meetodeid, mis võimaldavad mõõta intelligentsust, samuti mälu, tähelepanu, mõtlemiskiirust jne. 5. Standartiseeritud küsimustikud, mille alusel määratakse isiksuse tüüpi (MMPI, Cattelli isiksuse küsimustik, Eysencki isiksuse küsimustik jne). 6. Projektiivtestid, mille eripäraks on stimuleerimise tähenduse puudus või
võimaluste hulgast.Tulemusi hinnatakse varem kindlaks määratud standardite järgi.Selle meetodiga ei tehta kindlaks uusi seaduspärasusi. Psühhodiagnostilised testid jaotatakse: Võimekustest (fikseeritakse inimeste jõudlus või tase vastavate ülesannete lahendamisel ja selle alusel tehakse uuritava võime kohta järeldusi) Isiksusetest :keskne on KUIDAS küsimustele vastatakse, igasugune vastus on ,,õige" objektiivtestid (välistab katseisiku ja teiste subjektiivsed arvamused) projektiivtestid -katseisik projektiseerib end testi situatsiooni ja tema poolt antud lahendustes või tõlgendustes kajastuvad ka tema alateadlikud või sissejuurdunud tendentsid,millest ta ise ei pruugi teadlik olla.Tulemuste analüüsil kasutatakse teatud ,,võtit", mis põhineb eelnenud uurimustel, kus on välja selgitatud kindlate omadustega isikute reageerimistüübid. Küsimustikud
iseloomustavatest joontest on pärilike faktorite kanda. Nagu inteööigentsuse puhulgi, moodustab teise poole elu kestel omandatu. See, kuidas geenid väljenduvad, sõötub väga palju olukordadest, sotsiaalsetest ootustest ja tavadest. Näiteks sotsiaalne müüt sellest, et „prillipapad on targad“, kutsub esile vastava suhtumise, mis omakorda meid ja huvialasid arendada. See omakorda süvendab teiste inimeste vastavasuunalisi suhtumisi. Kaheks tuntumaks isiksusetestide liigiks on objektiivtestid ja projektiivtestid. Objektiivtestid võimaldavad saada vastuseid isiku elu seikade ja teda iseloomustavate omaduste kohta selliselt, et sõlmatud kolmandad isikud võivad kinnitada vastuste paikapidavust või paikapidamatust. Tuntuim ja vist ka kasutatuim selline test on MMPI(minnesota multiphasic personality inventory). See koosneb suurest hulgast üle 500 küsimustest, millele saab vastata „õige“ või „vale“ vormis. Küsimused esitati
- küsimuste hulk - valikvastused - avatud küsimused - intervjueerija mõjud (välimus, hääl, sugu, rahvus, vanus jms) - küsitletava mõjud (nt. vanus, motivatsioon) küsimustele vastamise tingimused Testid Sisaldavad ülesandeid või küsimusi, millele tuleb vastata (nt. intelligentsustestid, isiksusetestid). Tulemusi hinnatakse varem määratud normide põhjal. Nt on psühhodiagnostilised testid võimekus-ja isiksusetestid. Isiksusetestid: objektiivtestid välistavad subjektiivsed arvamused., projektiivtestid uuritav projitseerib end testi situatsiooni. Arhiiviandmete uurimine. Eelis: andmeid saadakse pika ajaperioodi kohta, katab suuri populatsioone, võimaldab koguda informatsiooni sündmuste kohta, mida uurija ise ei saa esile kutsuda (nt. maavärin). Uurimuse käik · Probleemi märkamine ja määratlemine · Hüpoteesi püstitamine tuuakse välja oletatavad seosed muutujate vahel
suunama selle läbi, et inimene oskab ette arvata, millised on tema käitumise tagajärjed. Samamoodi kujuneb inimesel välja enesetõhususe tunne, ehk, mismoodi suudab ta endaarvates mingisuguses olukorras toime tulla. o evolutsiooniline o klassifitseeriv: bioloogiline tunnusjoonte teooria. Ekstravertsus, introvertsus, neurootilisus hiljem ka psühhootilisus(Eysenck) 31. Projektiivtestid ja objektiivtestid. Projektiiv ja objektiivtestid on kaks kõige tuntumat isiksusetestide liiki. Objektiivtestide näol on tegemist testidega, mis võimaldavad saada vastuseid isiku elu seikade ja teda iseloomustavate omaduste kohta selliselt, et kolmandad isikud võivad kinnitada vastuste paikapidavust või mitte paikapidavust. Ehk nende testide tõelevastavust on võimalik kontrollida. Tuntuim objtest MMPI 500 küsimust, vastata võimalik ainult õige/vale.
Isiksus suhteliselt stabiilsed sisemised faktorid, mis teevad indiviidi käitumist -terviklikuks, püsivaks, - teiste inimeste käitumisest erinevaks. Isiksust määravad pärilikkus, lapsepõlvekogemused, self-kontsept, Sõnaga isiksus tähistatakse tavaliselt neid käitumise, mõtlemise ja tunnete aspekt, mille poolest inimesed üksteisest erinevad, mis iseloomustavad eri inimesi erisugusel määral. Hindamine ja mõõtmine: *küsimustikud, *objektiivtestid, *projektiivtestid, *hindamine (rating) .Freud - (psühhoanalüüsi isa 1856 -1939) Psühhoanalüütiline lähenemine • Id, EGO, Superego • teadvuse 3 taset • kaitsemehhanismid • Freud`i psühhoseksuaalne arenemine psühhoteraapia- esimene süsteemne teraapiavorm psüühikahäiretega patsientidele Isiksuse teooriad võib jaotada nelja suuremasse rühma: 1
arenemisvõimeline kuni kõrge eani vaimseid võimed uuritakse testidega intelligentsustestid – viis mõõta inimese vaimseid võimeid IQ – intelligentsuskvoot [IQ(saadud tulemus/norm)*100] testi ja kordustesti vahelise korrelatsiooni nõue r>0.8 seadumusi uuritakse ka testidega isikus kujuneb geneetiliste ja keskkonnategurite koosmõjul geenide väljenduvus sõltub väga palju olukordadest, sotsiaalsetest ootustest ja tavadest ISIKUSTESTID: objektiivtestid – võimaldavad teada saada isiku elu seiku ja teda iseloomustavaid omadusi meetoditel, mis võimaldavad sõltumatutel kolmandatel isikutel kinnitada vastuste paikapidavust või paikapidamatust projektiivtestid – testiküsimused esitatakse tajutava materjalina, mida vastaja peab tõlgendama 4.3 Isiksuse agressiivsus agressiivne käitumine – teist isikut kahjustav käitumine
peamiselt klient. Kuna terapeud ja klient on neil jutuajamistel võrdsed partnerid, siis ei paku terapeud lahendusi, vaid aitab inimesel endal mingi lahenduseni jõuda. 6.6 Isiksusetestid Test on süstemaatiline protseduur kahe või enama isiku käitumise võrdlemiseks. Oma suunitluselt jagunevad testid kahte suuremasse alaliiki- isiksuse-ja võimekustestideks. Siinkohal vaatleme isiksusteste, mis jagunevad omakorda objektiivtestideks, projektiivtestideks ja isiksuse küsimusteks. Objektiivtestid Nendes testides välistatakse nii katseisiku kui ka teiste inimeste arvamused, järeldusi tehakse katseisikutele antavate ülesannete lahenduste põhjal. Objektiivtestid võimaldavad erapooletult hinnata isiksuse omadusi ning nendega uuritakse temperamenditüüpe, inimeste kunstialaseid eelistusi jpm. Projektiivtestid Inimene saab mingeid ülesandeid, projitseerib nende lahendamisse enda omadused ja alateadlikud tendentsid. Projektiivtestidel on 4 alaliiki:
Kuidas üldistada üksikuid juhtumeid? Üldistuste usaldusväärsus. b) Deduktiivne protsess: teooriast üksikuni. Kas teooria on piisav, et kirjeldada üksikuid juhtumeid? Üldine teooria ei pruugi olla rakendatav siin ja praegu. 18. Mõõtmine. Stevensi mõõtmise definitsioon: numbrite panek vastavalt kindlale reeglile. Reeglid peavad olema, siis toimubki mõõtmine. 19. Testid. Mensa. Objektiivsed testid. Projektiivsed. Objektiivtestid - võimaldavad saada vastuseid isikut iseloomustavate seikade ja omaduste kohta selliselt, et sõltumatud kolmandad isikud võivad kinnitada vastuste paikapidavust. Projektiivtestid Vastaja tõlgendab talle esitatud materjali. Eeldatakse, et isik projitseerib isiksuse enda antud tõlgendustesse 20. Võimete testide teke I Maailmasõja ajal loodi esimesed sühmatestid armee alfa (kirjaoskajatele) ja armee beeta testid Kirjaoskamatutele. Kiirtestid. 20
Oma ainulaadse mõtlemise, tunnete ja käitumisviisiga indiviidid. Põhilised lähenemised: Freudi psühhoanalüütiline käsitlus (lapsepõlve mõju täiskasvanu käitumisele, alateadvus), tunnusjoonte teooria (kaasasündinud iseloomujooned, vähene keskkonna mõju), kognitiiv-käitumuslik teooria (peamiselt kogemused ja õppimine kui isiksuse kujundaja) ning humanistlik psühholoogia (inimese ainukordsus kui ka elu jooksul omandatud kogemused) Objektiivtestid – välistatakse nii katseisiku kui ka teiste inimeste arvamused, järeldusi tehakse katseisikutele antavate ülesannete lahendamise põhjal. Ülesandeid ei saa uuritava psühhilise omadusega otseselt seostada (käte liigutuste kiiruste hindamine – neurootilise tendentsi tugevus). Uuritakse temperamenditüüpe, kunstialaseid eelistusi jne. võimaldavad erapooletult hinnata isiksuse omadusi. Projektiivtestid – ülesannete lahendamisel projekteerib inimene nendesse enda
võimaluste hulgast.Tulemusi hinnatakse varem kindlaks määratud standardite järgi.Selle meetodiga ei tehta kindlaks uusi seaduspärasusi. Psühhodiagnostilised testid jaotatakse: · Võimekustest (fikseeritakse inimeste jõudlus või tase vastavate ülesannete lahendamisel ja selle alusel tehakse uuritava võime kohta järeldusi) · Isiksusetest :keskne on KUIDAS küsimustele vastatakse, igasugune vastus on ,,õige" a) objektiivtestid (välistab katseisiku ja teiste subjektiivsed arvamused) b) projektiivtestid -katseisik projektiseerib end testi situatsiooni ja tema poolt antud lahendustes või tõlgendustes kajastuvad ka tema alateadlikud või sissejuurdunud tendentsid,millest ta ise ei pruugi teadlik olla.Tulemuste analüüsil kasutatakse teatud ,,võtit", mis põhineb eelnenud uurimustel, kus on välja selgitatud kindlate omadustega isikute reageerimistüübid. c) Küsimustikud
võimaluste hulgast.Tulemusi hinnatakse varem kindlaks määratud standardite järgi.Selle meetodiga ei tehta kindlaks uusi seaduspärasusi. Psühhodiagnostilised testid jaotatakse: Võimekustest (fikseeritakse inimeste jõudlus või tase vastavate ülesannete lahendamisel ja selle alusel tehakse uuritava võime kohta järeldusi) Isiksusetest :keskne on KUIDAS küsimustele vastatakse, igasugune vastus on „õige“ a) objektiivtestid (välistab katseisiku ja teiste subjektiivsed arvamused) b) projektiivtestid -katseisik projektiseerib end testi situatsiooni ja tema poolt antud lahendustes või tõlgendustes kajastuvad ka tema alateadlikud või sissejuurdunud tendentsid,millest ta ise ei pruugi teadlik olla.Tulemuste analüüsil kasutatakse teatud „võtit“, mis põhineb eelnenud uurimustel, kus on välja selgitatud kindlate omadustega isikute reageerimistüübid. c) Küsimustikud
oskusi, omadusi. Koosneb küsimustest ja/või ülesannetest, millele tuleb vastus anda. Testi tulemused on enamasti käsitletud sümptomi või tendentsina harva faktina. Jaotatakse kaheks võimekus ja isiksusetestid. Võimekustestid nõuavad mitmesuguste ülesannete lahendamist. Isiksuse testi puhul on tähtis see, kuidas küsimustele vastatakse. Isiksusetestid jaotatakse kolmeks: 1) objektiivtestid 2) projektiivtestid 3) küsimustikud Objektiivtestid on sellised, mis välistavad katseisiku enda kui ka teiste inimeste subjetiivsed arvamused. Ülesannetel ei ole otsest seost uuritava psüühiliste omadustega. Tavaliselt pakutakse selliseid teste välja võimekustestidena. Projektiivtestid lähtuvad oletusest, et katseisik projitseerib ennast testi situatsiooni ja tema poolt antud lahendusest või tõlgendustest kajastuvad ka tema alateadlikud või sissejuurdunud tendentsid, millest ta ise ei pruugi teadlik olla.
• Otsene mõõtmine (täidame küsimustikke iseenda kohta) – Enesehinnangutestid Projektiivtestid • Rorschachi tindipleki test (Inkbot test) 1921 (mida näed- inimesed näevad erinevalt ja sellel on tähendus, mida nähakse). Projektiivtestid Inimene näeb teatud pilti ja peab rääkima, mis pildil toimub • TAT e temaatilise apertseptsiooni test 58 59 • Morganja Murray 1935 Objektiivtestid Tavaliselt on antud teatud väited ja märksõnad • Küsimustikud • Näiteks MMPI- töötati välja inimese isiksusestruktuuri mõõtmiseks. • S.R.Hathawayja J.C.McKinley 1940 • Minnesota mitmefaasiline isiksuse küsimustik, 567 väidet • Minnesota Multiphasic Personality Inventory Allik jt 2003 Tartu ülikooli uuring. Vanuse lõikes- ekstravertsus vanusega langeb, samuti avatus kogemusele langeb, tõusma kipub meelekindluse osa. Isiksushäire
- valikvastused - avatud küsimused - intervjueerija mõjud (välimus, hääl, sugu, rahvus, vanus jms) - küsitletava mõjud (nt. vanus, motivatsioon) küsimustele vastamise tingimused Test Sisaldavad ülesandeid või küsimusi, millele tuleb vastata (nt. intelligentsustestid, isiksusetestid). Tulemusi hinnatakse varem määratud normide põhjal. Nt on psühhodiagnostilised testid võimekus-ja isiksusetestid. Objektiivtestid välistavad subjektiivsed arvamused. Projektiivtestid uuritav projitseerib end testi situatsiooni Küsitlus, küsimustikud - temperamendi ja isiksuse karakteritestid ja isiksuse suunduse tekstid (huvid, kalduvused, hoiakud väärtusorientatsiooni selgitamiseks) Üldpsühholoogia universaalseid, normaalse inimese psüühika ja käitumise seaduspärasused Psühhodiagnostika püüab mõõtmise teel kindlaks teha inimeste individuaalseid iseärasusi.
valikvastused avatud küsimused intervjueerija mõjud (välimus, hääl, sugu, rahvus, vanus jms) küsitletava mõjud (nt. vanus, motivatsioon) küsimustele vastamise tingimused Test Sisaldavad ülesandeid või küsimusi, millele tuleb vastata (nt. intelligentsustestid, isiksusetestid). Tulemusi hinnatakse varem määratud normide põhjal. Nt on psühhodiagnostilised testid võimekus-ja isiksusetestid. Objektiivtestid välistavad subjektiivsed arvamused. Projektiivtestid uuritav projitseerib end testi situatsiooni Küsitlus, küsimustikud - temperamendi ja isiksuse karakteritestid ja isiksuse suunduse tekstid (huvid, kalduvused, hoiakud väärtusorientatsiooni selgitamiseks) Üldpsühholoogia universaalseid, normaalse inimese psüühika ja käitumise seaduspärasused Psühhodiagnostika püüab mõõtmise teel kindlaks teha inimeste individuaalseid iseärasusi.
reaktiivsus Läbilõike-/ristlõikeuuring (cross-sectional study) võetakse mingi läbilõige mingist kategooriast ning vaadeldakse seda, saab teada ealised iseärasused Longituuduuring (longitudinal study) Üksikjuhtumi analüüs (case study) -nt elutee uurimine, mingi sündmuse põhiolemuse uurimine Testid lühiajaline uurimine kindlaksmääratud moel reastamise eesmärgiga, tulemus on standard: 1. Objektiivtestid (objective test) 2. Projektiivtestid (projective test) testitav ei tea, mida mõõdetakse, olulised on seosed, mis vastuste vahel tekivad; inimene projitseerib end pilti ning seda interpreteeritakse -kitsaskoth: väga keerulien on pilte tõlgendada; joonistama võib olla ajendatud hetkeemotsioonist vms ning see ei pruuagi anda arengulist ülevaadet Arengupsühholoogia metodoloogiline põhiprobleem: limiteeritud
näitab muutuseid ja seoseid arengupsühholoogias paremini; individuaalsed omadused on nähtavad Üksikjuhtumi analüüs - indiviid, üldistada ei saa Testid - standardiseeritud meetod - normid; valiidsed - peavad mõõtma kindlat omadust (tahame mõõta intelligentsus, siis seda ka mõõdetakse, mitte nt väsimust sel juhul); reliaabsed - uuesti kasutades peab andma sama tulemuse; seoseid tunnuste vahel peab saama uurida; võimed, süsteemne protsess, kasutatakse reastamiseks Objektiivtestid - intelligentsustest¸ oskused Projektiivtestid - inimene ei tea, mida mõõdetakse; taju on määratud mälu jälgede poolt (näiteks lapsed joonistavad pere) Kitsaskoht:subjektiivsus, kas test ikka mõõdab seda, mida ta mõõtma peaks. Ajalugu Suhtumine lastesse läbi aegade - sotsiaalne konstrukt, mis on välja kujunenud koos inimeste arenguga.
tippelamuseni välja. Isiksuse uurimine: Kaudsed meetodid: - Projektiivtestid esitatakse testiküsimused tajutava materjaline, mida vastaja peab tõlgendama. Eeldatakse, et sellise materjali tõlgendamine väljendab isiksuse kalduvusi, huvisid, muresid jms. - Rorschachi tindipleki test (Inksbot test) 1921 TAT e temaatilise apertseptsiooni test Morgan ja Murray 1935 Otsene mõõtmine: - Enesehinnangutestid - Objektiivtestid(sageli küsimustikud) võimaldavad saada vastuseid isiku elu seikade ja teda iseloomustavate omaduste kohta selliselt, et sõltumatud kolmandad isikud võivad kinnitada vastuste paikapidavust. - Küsimustikud MMPI S.R.Hathaway ja J.C.McKinsley 1940 Minnesota mitmefaasiline isiksuse küsimustik, 567 väidet = Minnesota Multiphasic Personality Invenroty Isiksusehäire: Iseloomu ja käitumise raske häire, mis tavaliselt hõlmab isiksuse mitut aspekti ja on
tippelamuseni välja. Isiksuse uurimine: Kaudsed meetodid: - Projektiivtestid – esitatakse testiküsimused tajutava materjaline, mida vastaja peab tõlgendama. Eeldatakse, et sellise materjali tõlgendamine väljendab isiksuse kalduvusi, huvisid, muresid jms. - Rorschachi tindipleki test (Inksbot test) 1921 TAT e temaatilise apertseptsiooni test Morgan ja Murray 1935 Otsene mõõtmine: - Enesehinnangutestid - Objektiivtestid(sageli küsimustikud) – võimaldavad saada vastuseid isiku elu seikade ja teda iseloomustavate omaduste kohta selliselt, et sõltumatud kolmandad isikud võivad kinnitada vastuste paikapidavust. - Küsimustikud MMPI S.R.Hathaway ja J.C.McKinsley 1940 Minnesota mitmefaasiline isiksuse küsimustik, 567 väidet = Minnesota Multiphasic Personality Invenroty Isiksusehäire: Iseloomu ja käitumise raske häire, mis tavaliselt hõlmab isiksuse mitut aspekti ja on
· Märkamine · Meeldejätmine · Reprodutseerimine · Motivatsioon Õpitud abitus · Martin Seligman 1975 · Kognitiiv-käitumuslikud teooriad · A. Bandura (s. 1925) enesetõhusus (self-efficacy) Isiksuse uurimine · Kaudsed meetodid Projektiivtestid · Otsene mõõtmine Enesehinnangutestid Projektiivtestid · Rorschachi tindipleki test (Inkbot test) 1921 · TAT e temaatilise apertseptsiooni test · Morgan ja Murray 1935 Objektiivtestid · Küsimustikud · S.R.Hathaway ja J.C.McKinley 1940 · Minnesota mitmefaasiline isiksuse küsimustik, 567 väidet · Minnesota Multiphasic Personality Inventory Isiksushäire · Iseloomu ja käitumise raske häire, mis tavaliselt hõlmab isiksuse mitut aspekti ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega · Isiksushäirete kui omaette diagnostiliste ühikute kirjeldamine psühhiaatrias alates 18.saj.lõpp - 19.saj. algus.
Entrospektiivne vaatlus aga on teiste inimeste välise käitumise jälgimine, mis on võrreldes introspektiivse vaatlusega objektiivsem. Vestlust kasutatakse sageli eksperimendi ja vaatluse täiendusena. Test on täpselt määratletud viisil tehtav lühiajaline katse, millega uuritakse ja mõõdetakse mitmesuguseid võimeid, oskusi ja omadusi. Tulemusi hinnatakse nt varem seatud standardite järgi. Objektiivtestid on testid, mis välistavad nii katseisiku enda kui ka teiste inimeste subjektiivsed arvamused. Ülesanded ei mõõda otseselt uuritava psüühilisi omadusi Projektiivtestid on sellised, kus katseisik projitseerib ennast testi situatsiooni ja tema poolt antud lahenduses kajastuvad ka tema alateadlikud tendentsid, millest ta ise ei pruugi teadlik olla Isiksuste küsimustikud on kas obejktiivsed või subjektiivsed lähtuvalt sellest, kas testi täidab
Treenitud enesevaatlust professionaalse psühholoogi poolt, mille raames kõik ülearune püütakse subjektiivsest elamusest või selle kirjeldusest kõrvaldada, nim analüütiliseks introspektsiooniks. Ekstrospektsioon on teise inimese välise käitumise jälgimine. (objektiivsem) Ekstrospektsiooni erivormiks on tegevuse produktide või inimesele kuuluvate esemete psühholoogiline analüüs. Psühhodiagnostilised testid jaotatakse võimekus- ja isiksusetestideks. Objektiivtestid välistavad nii katseisiku enda kui ka teiste inimeste subjektiivsed arvamused (tavaliselt korrelatiivne seos isiksuse teatud psühholoogiliste omadustega) Projektiivtestide idee lähtub oletusest, et katseisik projittseerib ennast testi situatsiooni ja tema poolt antud lahendustes või tõlgendustes kajastuvad ka tema alateadlikud või sissejuurdunud tendentsid, millest ta ise ei pruugi teadlik olla. Psühholoogia on paljuski statistilise iseloomuga teadus ja tema aines piirneb tihtipeale
annaabi.ee 
