Välieksperimentt Eksperimendi tugevad ja nõrgad lüljed INTERVJUU Struktureeritud intervjuu Struktureerimata intervjuu Intervjuu tugevad ja närgad küljed. Kirjalik küsitlus Standardiseeritud ja standardiseerimata küsimustikud Avatud ja kinnised küsimused Küsimuste sõnastus terminid, lühidus, selgus Üsimuste järjekord Testid Võimekustestid Isiksusetestid Objektiivtestid Projektiivtestid Innangutestid Assotsatsioonitestid Sotsiomeetriline test
uuritakse ja mõõdetakse mitmesuguseid võimeid, oskusi ja omadusi. Test koosneb küsimustest ja/või ülesannetest, millele tuleb lühidalt vastus või lahendus anda. Tulemusi hinnatakse varem kindlaks määratud normide kaudu. Jaguneb võimekus ja isiksustestideks. Võimekustestid nõuavad mitmesuguste ülesannete lahendamist. Isiksustestid liigitatakse 3 põhirühma: objektiivtestid, projektiivsed, küsimustikud. Objektiivtestid on sellised, kus välistatakse nii katseisiku enda kui ka teiste inimeste subjektiivseid arvamusi. Projektiivtestid seisnevad selles, et katseisik paneb/mõtleb ennast teise olukorda ning tema poolt antud lahendus või tõlgendus kajastab tema alateadlikku või sisse süvendatud tendentsi, millest ta ise ei pruugi teadlik olla. Küsimustikud jagunevad kaheks: objektiivsed- ise vastan küsimustele, subjektiivsed-mõni lähedane vastab. 13
3. Inimese sünnipärane olemus 4. Aktiivsus vs passiivsus 5. Arenguliste muutuste universaalsus vs individuaalsus Arengupsühholoogia ülesandeks on: kirjeldamine, seletamine ja prognoosimine/ennustamine. Uurimismeetodid: Vaatlus (varjatud, avatud; sisevaatlus ehk introspektsioon ja välisvaaltlus). Läbilõikeuuring ja longituuduuring. Üksikjuhtumi analüüs. Kliiniline intervjuu (kombinatsioon „naturalistlikust“ vaatlusest, eksperimendist ja introspektsioonist). Testid – objektiivtestid ja projektiivtestid. Arengupsühholoogia kujunemislugu: Algusaastad 1859-1914 (Darwin, von Baer, Haeckel). Ontogenees ja fülogenees (põlvnemiskäik – mingi organismide rühma evolutsiooniline päritolu). /Gould, Hall. Peamiste koolkondade kujunemine 1914-1927. Arenguteooriad: - Respekteerivad üldist teadmist. - On põhimõtteliselt kontrollitavad. - Aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida neid. - On vähem keerukamad kui seda on inimene ise. - On üldistavad.
Mida kujutab endast isiksus? Isiksus on ainulaadse mõtlemise, tunnete ja käitumisviisiga indiviid, kellel on eneseteadvus ja sotsiaalne roll. Millised on põhilised lähenemised isiksuse käsitlemisele? · Antropoloogiline lähenemine · Biheiviorism · Psühhodünaamiline teooria · Tunnusjoonte teooriad · Kognitiiv-käitumuslikud teooriad · Humanism, fenomenoloogilisus Projektiivtestid ja objektiivtestid Projektiivtestid · Rorschachi tindipleki test (Inkbot test) 1921 · TAT e temaatilise apertseptsiooni test · Morgan ja Murray 1935 Objektiivtestid · Küsimustikud · S.R.Hathaway ja J.C.McKinley 1940 · Minnesota mitmefaasiline isiksuse küsimustik, 567 väidet · Minnesota Multiphasic Personality Inventory Kirjelda McRae ja Costa Suure Viisiku teooriat NEO PI-R Suur Viisik (Big Five) McRae ja Costa 1996 · Neurootilisus · Ekstravertsus · Avatus
S.S 2010-05-22 STRESS JA ISIKSUS Psühholoogia viimane kontrolltöö ptk 11 ja 12 STRESS JA TOIMETULEK Stressi termini võttis kasutusele Hans Selye 1926.aastal. Organism reageerib ärritustele kaht tüüpi reaktsioonidega spetsiifilised ja üldised. Eriomased e spetsiifilised on need, mis iseloomustavad üht konkreetset haigust ja on selle diagnoosimise aluseks. Üldised e mittespetsiifilised sarnanevad kõigi haiguste ja kahjustuste korral, nende põhjal ei saa haigusi eristada. Stressiteooria sündis paljude mitte spetsiifiliste haiguste külgede uurimisel. Stress e kohanemissündroom on organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Stressi kulgemise 3 faasi : (Kõik algab esimesest kokkupuutest stressoriga s stressi tekitavad olukorrag...
Eksternaalse kontrollkeskmega on vähem rahulolevad oma tööga nad on töö juures kergemini häiritavad nad on vähem pühendunud tööle Humanistlikud käsitlused C.Rogers INIMESE VABA TAHE JA VASTUTUS Kliendikeskne teraapia Ideaalmina reaalne mina Klient leiab ise lahenduse, terapeut aitab jõuda lahendusele Isiksus ja testid ...juba VanaEgiptuses Süstemaatiline protseduur Projektsioonitestid Konstruktiivtestid Tõlgendamistestid tindiplekitest Assotsiatsioonimeetod Objektiivtestid erapooletud, temperament jm Isiksuse küsimustikud Temperamenditest, MMPI test Huvide ja väärtusorientatsiooni testid Teste http://www.tootukassa.ee/kysimustik/ http://isiksus.planet.ee/?leht=test http://www.rajaleidja.ee/testid/ http://www.pekonsult.ee/cmps.php http://www.pendix.ee/index.php?link=meelelahutus&mis=test Depressioonitest http://static.inimene.ee/index.php?sisu=testid&test_id=3&lang=est&start_test=1 http://www.pekonsult.ee/testid.htm Temperamenditest
Psüühilised nähtused- Psüühilised protsessid, seisundid ja omadused. Falsifitseeritavus - hüpotees on kummutav ehk falifitseeriv- formuleeritud nii, et meil oleks algusest peale selge, milline tõendites avalduv seaduspärasus näitaks, et hüpotees on vale. Operatsionaalne definitsioon- definitsioon, mis tõlgib muutuja, mida me hinnata tahame, konkreetseks protseduuriks või mõõtmiseks. Populatsioon- kogu rühm, mille kohta uurija tahab järeldusi teha. Valim- populatsiooni alamhulk, mida teadlane uurib, et populatsiooni kui tervikut tundma õppida. Ootuste vihjed- märgid, mis võivad uuringus osalejale aimu anda, milline käitumine on selles olukorras oodatud või soovitav. Topeltpime uuring- uuringu selline korraldus, kus osalejad määratakse teatud katsetingimustesse, hoides seejuures nii osalejad, kui ka uurijad teadmatuses, kes millisesse rühma määrati. Uurimismeetodid- Intervjuu, test(objektiiv ja projektiivtest), juhtimisanalüüs Biheiviori...
eksternaalusus (kontrollkeskme tüübid), õpitud abituse kujunemine. Elukogemuse tulemusel kujuneb kognitiivne stiil. Uuritakse isiku püsivaid tunnetusmalle. · Humanistlikud teooriad kirjeldavad inimese unikaalsust ja arenemisvõimelisust (c. Rogers, A. Maslow). Inimene areneb madalama tasemete rahuldamiselt kõrgematele. Olulised on inimest ümbritsevad isikud ning nende suhtumine isikusse. Isiksuse mõõtmine a) objektiivtestid (võimaldavad saada vastuseid isikut iseloomustavate seikade ja omaduste kohta selliselt, et sõltumatud kolmandad isikud võivad kinnitada vastuste paikapidavust). Nt. MMPI (Minnesota Multiphasic Personality Inventory) isiksuse kallakute intensiivsuse uurimiseks (nt. hüpohondrilisus, depressiivsus, hüsteerilisus, seksuaalhälbed jt.); b) projektiivtestid vastaja tõlgendab talle esitatud materjali, nt. Rorschachi tindiplekitest, TAT (temaatiline apertseptsioonitest, H. Murray)
eksternaalusus (kontrollkeskme tüübid), õpitud abituse kujunemine. Elukogemuse tulemusel kujuneb kognitiivne stiil. Uuritakse isiku püsivaid tunnetusmalle. Humanistlikud teooriad kirjeldavad inimese unikaalsust ja arenemisvõimelisust (c. Rogers, A. Maslow). Inimene areneb madalama tasemete rahuldamiselt kõrgematele. Olulised on inimest ümbritsevad isikud ning nende suhtumine isikusse. Isiksuse mõõtmine a) objektiivtestid (võimaldavad saada vastuseid isikut iseloomustavate seikade ja omaduste kohta selliselt, et sõltumatud kolmandad isikud võivad kinnitada vastuste paikapidavust). Nt. MMPI (Minnesota Multiphasic Personality Inventory) – isiksuse kallakute intensiivsuse uurimiseks (nt. hüpohondrilisus, depressiivsus, hüsteerilisus, seksuaalhälbed jt.); b) projektiivtestid – vastaja tõlgendab talle esitatud materjali, nt. Rorschachi tindiplekitest, TAT (temaatiline apertseptsioonitest, H. Murray)
32. Mida kujutab endast isiksus? Persona –mask, Millised on põhilised lähenemised isiksuse käsitlemisele? Montesquieu (1689-1755), Ch Darwin (1809-1882)-Evolutsiooniteooria, Antropoloogiline lähenemine- (Mead ,Benedict ), Biheiviorism - J B Watson (1878–1958), psühhodünaamiline teooria-Freud, Projektiivtestid: Rorschachi tindipleki test (Inkbot test) 1921, TAT e temaatilise apertseptsiooni test, Morgan ja Murray 1935 ja objektiivtestid: Küsimusikud, S.R.Hathaway ja J.C.McKinley 1940, Minnesota mitmefaasiline isiksuse küsimustik, 567 väidet (MMPI) 33. Kirjelda McRae ja Costa Suure Viisiku teooriat. NEO PI-R Suur Viisik (Big Five) McRae ja Costa 1996- omadused on otseselt mitte jälgitavad: Neurootilisus, Ekstravertsus, Avatus, Sotsiaalsus, Meelekindlus 34. Millega tegeleb kliiniline psühholoogia? ... tegeleb psüühika- ja käitumishäirete
olulised nii sotsiaalne õppimine (ehk mudeldamine) kui ka sotsiaalsed kasvutingimused. Isiksus kujuneb suhtlemises ja teistega koos tegutsedes. Sellistes olukordades toimuva õppimise ajal kujunevad inimesel ootused ümbritseva keskkonna ja teiste inimeste suhtes, mis siis edaspidi suunavad tema käitumist. (Bandura) bioloogiline- evolutsiooniline klassifitseerv introvertne inimene ja ekstravertne inimene 30.Projektiiv ja objektiivtestid. Rorschachi tindipleki test (Inkbot test) 1921 TAT e temaatilise apertseptsiooni test Morgan ja Murray 1935 Projektiivtestid on kasvanud välja psühhodünaamilisest lähenemisest, mille kohaselt on inimesel soovid ja vajadused, mida ta varjab mitte ainult teiste, vaid ka ise enda eest. Kuid see informatsioon võib avalduda sümbolitena inimese jutus või olla projitseeritud ehk üle kantud teistele
Emotsioonide otstarve hindamine, ergutavad või pidurdavad, suunavad tähelepanu, stimuleerivad mälu, väljendavad. Mida kujutab endast isiksus? Millised on põhilised lähenemised isiksuse käsitlemisele? Isiksus järjepidev tundeelu ja motivatsiooni omadustest väljenduv individuaalsete eristuste kogum. Antropoloogiline lähenemine, biheiviorism, psühhodünaamiline teooria. Projektiivtestid ja objektiivtestid. Projektiivtest ei ole õiget ega valet vastust. Tõlgendamise küsimused, nt tindipleki test Objektiivtest küsimustikud, võimaldavad saada vastuseid isiku elu seikade ja teda iseloomustavate omaduste kohta.Selliste testide vastuseid saab kontrollida. MMPI, kus on palju küsimusi(umb 500) ja vastata saab kas õige või vale. Kirjelda McRae ja Costa Suure Viisiku teooriat. Analüüsides ja üldistades suut hulka erinevaid isiksuse tunnusjoonte mõõtmisi, on
Vestlus psühholoogiaekspertiisi käigus ei ole tavaliselt direktiivne (nagu ülekuulamine) ja ehitataks eüles mitteformaalselt. Vestluse käigus toimub tavaliselt ka uuritava jälgimine, mille edu sõltub erinevatest faktoritest (eksperdi kvalifikatsioon, uuritava isiksus (ekstravert-introvert)). Vestluse aegse jälgimise käigus formuleeritakse ka lähtehüpoteesid, mida hiljem eksperimentaalselt kontrollitakse. 4. Objektiivtestid, mille põhiline eripära on õigete ehk normatiivsete vastuste olemasolu. Küllalt sageli kasuatatakse psühhomeetrilisi meetodeid, mis võimaldavad mõõta intelligentsust, samuti mälu, tähelepanu, mõtlemiskiirust jne. 5. Standartiseeritud küsimustikud, mille alusel määratakse isiksuse tüüpi (MMPI, Cattelli isiksuse küsimustik, Eysencki isiksuse küsimustik jne). 6. Projektiivtestid, mille eripäraks on stimuleerimise tähenduse puudus või
võimaluste hulgast.Tulemusi hinnatakse varem kindlaks määratud standardite järgi.Selle meetodiga ei tehta kindlaks uusi seaduspärasusi. Psühhodiagnostilised testid jaotatakse: Võimekustest (fikseeritakse inimeste jõudlus või tase vastavate ülesannete lahendamisel ja selle alusel tehakse uuritava võime kohta järeldusi) Isiksusetest :keskne on KUIDAS küsimustele vastatakse, igasugune vastus on ,,õige" objektiivtestid (välistab katseisiku ja teiste subjektiivsed arvamused) projektiivtestid -katseisik projektiseerib end testi situatsiooni ja tema poolt antud lahendustes või tõlgendustes kajastuvad ka tema alateadlikud või sissejuurdunud tendentsid,millest ta ise ei pruugi teadlik olla.Tulemuste analüüsil kasutatakse teatud ,,võtit", mis põhineb eelnenud uurimustel, kus on välja selgitatud kindlate omadustega isikute reageerimistüübid. Küsimustikud
iseloomustavatest joontest on pärilike faktorite kanda. Nagu inteööigentsuse puhulgi, moodustab teise poole elu kestel omandatu. See, kuidas geenid väljenduvad, sõötub väga palju olukordadest, sotsiaalsetest ootustest ja tavadest. Näiteks sotsiaalne müüt sellest, et „prillipapad on targad“, kutsub esile vastava suhtumise, mis omakorda meid ja huvialasid arendada. See omakorda süvendab teiste inimeste vastavasuunalisi suhtumisi. Kaheks tuntumaks isiksusetestide liigiks on objektiivtestid ja projektiivtestid. Objektiivtestid võimaldavad saada vastuseid isiku elu seikade ja teda iseloomustavate omaduste kohta selliselt, et sõlmatud kolmandad isikud võivad kinnitada vastuste paikapidavust või paikapidamatust. Tuntuim ja vist ka kasutatuim selline test on MMPI(minnesota multiphasic personality inventory). See koosneb suurest hulgast üle 500 küsimustest, millele saab vastata „õige“ või „vale“ vormis. Küsimused esitati
- küsimuste hulk - valikvastused - avatud küsimused - intervjueerija mõjud (välimus, hääl, sugu, rahvus, vanus jms) - küsitletava mõjud (nt. vanus, motivatsioon) küsimustele vastamise tingimused Testid Sisaldavad ülesandeid või küsimusi, millele tuleb vastata (nt. intelligentsustestid, isiksusetestid). Tulemusi hinnatakse varem määratud normide põhjal. Nt on psühhodiagnostilised testid võimekus-ja isiksusetestid. Isiksusetestid: objektiivtestid välistavad subjektiivsed arvamused., projektiivtestid uuritav projitseerib end testi situatsiooni. Arhiiviandmete uurimine. Eelis: andmeid saadakse pika ajaperioodi kohta, katab suuri populatsioone, võimaldab koguda informatsiooni sündmuste kohta, mida uurija ise ei saa esile kutsuda (nt. maavärin). Uurimuse käik · Probleemi märkamine ja määratlemine · Hüpoteesi püstitamine tuuakse välja oletatavad seosed muutujate vahel
suunama selle läbi, et inimene oskab ette arvata, millised on tema käitumise tagajärjed. Samamoodi kujuneb inimesel välja enesetõhususe tunne, ehk, mismoodi suudab ta endaarvates mingisuguses olukorras toime tulla. o evolutsiooniline o klassifitseeriv: bioloogiline tunnusjoonte teooria. Ekstravertsus, introvertsus, neurootilisus hiljem ka psühhootilisus(Eysenck) 31. Projektiivtestid ja objektiivtestid. Projektiiv ja objektiivtestid on kaks kõige tuntumat isiksusetestide liiki. Objektiivtestide näol on tegemist testidega, mis võimaldavad saada vastuseid isiku elu seikade ja teda iseloomustavate omaduste kohta selliselt, et kolmandad isikud võivad kinnitada vastuste paikapidavust või mitte paikapidavust. Ehk nende testide tõelevastavust on võimalik kontrollida. Tuntuim objtest MMPI 500 küsimust, vastata võimalik ainult õige/vale.
Täiskasvanueas muutuvad põhilised isiksusejooned vähe. Viimased muutused toimuvad 20-30 eluaasta vahel. Tavalise keskmise elukogemuse korral on muutused pärast 30-t eluaastat väikesed. Mõju võivad avaldada väga dramaatilised sündmused ja oletatakse et ka intensiivsel psühhoteraapial võib mõnikord isiksust muutev mõju olla. Kuidas mõõta isiksust? Küsimustikud – objektiivtestid projektiivtestid hindamine Test on süstemaatiline protseduur kahe või enama isiku käitumise võrdlemiseks. Objektiivtestid: Nendes testides välistatakse nii katseisiku kui ka teiste inimeste arvamused, järeldusi tehakse katseisikutele antavate ül põhjal. Objektiivtestid võimaldavad erapooletult hinnata isiksuse omadusi. Nendega uuritakse temperamenditüüpe jne. Projektiivtestid:
arenemisvõimeline kuni kõrge eani vaimseid võimed uuritakse testidega intelligentsustestid – viis mõõta inimese vaimseid võimeid IQ – intelligentsuskvoot [IQ(saadud tulemus/norm)*100] testi ja kordustesti vahelise korrelatsiooni nõue r>0.8 seadumusi uuritakse ka testidega isikus kujuneb geneetiliste ja keskkonnategurite koosmõjul geenide väljenduvus sõltub väga palju olukordadest, sotsiaalsetest ootustest ja tavadest ISIKUSTESTID: objektiivtestid – võimaldavad teada saada isiku elu seiku ja teda iseloomustavaid omadusi meetoditel, mis võimaldavad sõltumatutel kolmandatel isikutel kinnitada vastuste paikapidavust või paikapidamatust projektiivtestid – testiküsimused esitatakse tajutava materjalina, mida vastaja peab tõlgendama 4.3 Isiksuse agressiivsus agressiivne käitumine – teist isikut kahjustav käitumine
6.6 Isiksusetestid Test on süstemaatiline protseduur kahe või enama isiku käitumise võrdlemiseks. Oma suunitluselt jagunevad testid kahte suuremasse alaliiki- isiksuse-ja võimekustestideks. Siinkohal vaatleme isiksusteste, mis jagunevad omakorda objektiivtestideks, projektiivtestideks ja isiksuse küsimusteks. Objektiivtestid Nendes testides välistatakse nii katseisiku kui ka teiste inimeste arvamused, järeldusi tehakse katseisikutele antavate ülesannete lahenduste põhjal. Objektiivtestid võimaldavad erapooletult hinnata isiksuse omadusi ning nendega uuritakse temperamenditüüpe, inimeste kunstialaseid eelistusi jpm. Projektiivtestid Inimene saab mingeid ülesandeid, projitseerib nende lahendamisse enda omadused ja alateadlikud tendentsid. Projektiivtestidel on 4 alaliiki: Hinnangtestid- ,,Ütle mulle, mida valid või soovid, ja ma ütlen, kes sa oled!" Konstruktiivtestid- ,,Näita mulle, kuidas sa midagi konstrueerid, ja ma ütlen, kes sa oled!"
Kuidas üldistada üksikuid juhtumeid? Üldistuste usaldusväärsus. b) Deduktiivne protsess: teooriast üksikuni. Kas teooria on piisav, et kirjeldada üksikuid juhtumeid? Üldine teooria ei pruugi olla rakendatav siin ja praegu. 18. Mõõtmine. Stevensi mõõtmise definitsioon: numbrite panek vastavalt kindlale reeglile. Reeglid peavad olema, siis toimubki mõõtmine. 19. Testid. Mensa. Objektiivsed testid. Projektiivsed. Objektiivtestid - võimaldavad saada vastuseid isikut iseloomustavate seikade ja omaduste kohta selliselt, et sõltumatud kolmandad isikud võivad kinnitada vastuste paikapidavust. Projektiivtestid Vastaja tõlgendab talle esitatud materjali. Eeldatakse, et isik projitseerib isiksuse enda antud tõlgendustesse 20. Võimete testide teke I Maailmasõja ajal loodi esimesed sühmatestid armee alfa (kirjaoskajatele) ja armee beeta testid Kirjaoskamatutele. Kiirtestid. 20
Oma ainulaadse mõtlemise, tunnete ja käitumisviisiga indiviidid. Põhilised lähenemised: Freudi psühhoanalüütiline käsitlus (lapsepõlve mõju täiskasvanu käitumisele, alateadvus), tunnusjoonte teooria (kaasasündinud iseloomujooned, vähene keskkonna mõju), kognitiiv-käitumuslik teooria (peamiselt kogemused ja õppimine kui isiksuse kujundaja) ning humanistlik psühholoogia (inimese ainukordsus kui ka elu jooksul omandatud kogemused) Objektiivtestid – välistatakse nii katseisiku kui ka teiste inimeste arvamused, järeldusi tehakse katseisikutele antavate ülesannete lahendamise põhjal. Ülesandeid ei saa uuritava psühhilise omadusega otseselt seostada (käte liigutuste kiiruste hindamine – neurootilise tendentsi tugevus). Uuritakse temperamenditüüpe, kunstialaseid eelistusi jne. võimaldavad erapooletult hinnata isiksuse omadusi. Projektiivtestid – ülesannete lahendamisel projekteerib inimene nendesse enda
võimaluste hulgast.Tulemusi hinnatakse varem kindlaks määratud standardite järgi.Selle meetodiga ei tehta kindlaks uusi seaduspärasusi. Psühhodiagnostilised testid jaotatakse: · Võimekustest (fikseeritakse inimeste jõudlus või tase vastavate ülesannete lahendamisel ja selle alusel tehakse uuritava võime kohta järeldusi) · Isiksusetest :keskne on KUIDAS küsimustele vastatakse, igasugune vastus on ,,õige" a) objektiivtestid (välistab katseisiku ja teiste subjektiivsed arvamused) b) projektiivtestid -katseisik projektiseerib end testi situatsiooni ja tema poolt antud lahendustes või tõlgendustes kajastuvad ka tema alateadlikud või sissejuurdunud tendentsid,millest ta ise ei pruugi teadlik olla.Tulemuste analüüsil kasutatakse teatud ,,võtit", mis põhineb eelnenud uurimustel, kus on välja selgitatud kindlate omadustega isikute reageerimistüübid. c) Küsimustikud
võimaluste hulgast.Tulemusi hinnatakse varem kindlaks määratud standardite järgi.Selle meetodiga ei tehta kindlaks uusi seaduspärasusi. Psühhodiagnostilised testid jaotatakse: Võimekustest (fikseeritakse inimeste jõudlus või tase vastavate ülesannete lahendamisel ja selle alusel tehakse uuritava võime kohta järeldusi) Isiksusetest :keskne on KUIDAS küsimustele vastatakse, igasugune vastus on „õige“ a) objektiivtestid (välistab katseisiku ja teiste subjektiivsed arvamused) b) projektiivtestid -katseisik projektiseerib end testi situatsiooni ja tema poolt antud lahendustes või tõlgendustes kajastuvad ka tema alateadlikud või sissejuurdunud tendentsid,millest ta ise ei pruugi teadlik olla.Tulemuste analüüsil kasutatakse teatud „võtit“, mis põhineb eelnenud uurimustel, kus on välja selgitatud kindlate omadustega isikute reageerimistüübid. c) Küsimustikud
Test täpselt määratletud viisil tehakse lühiajaline katse, millega uuritakse mitmesuguseid võimeid, oskusi, omadusi. Koosneb küsimustest ja/või ülesannetest, millele tuleb vastus anda. Testi tulemused on enamasti käsitletud sümptomi või tendentsina harva faktina. Jaotatakse kaheks võimekus ja isiksusetestid. Võimekustestid nõuavad mitmesuguste ülesannete lahendamist. Isiksuse testi puhul on tähtis see, kuidas küsimustele vastatakse. Isiksusetestid jaotatakse kolmeks: 1) objektiivtestid 2) projektiivtestid 3) küsimustikud Objektiivtestid on sellised, mis välistavad katseisiku enda kui ka teiste inimeste subjetiivsed arvamused. Ülesannetel ei ole otsest seost uuritava psüühiliste omadustega. Tavaliselt pakutakse selliseid teste välja võimekustestidena. Projektiivtestid lähtuvad oletusest, et katseisik projitseerib ennast testi situatsiooni ja tema poolt antud
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia O...
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja loogilis...
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defin...
reaktiivsus Läbilõike-/ristlõikeuuring (cross-sectional study) võetakse mingi läbilõige mingist kategooriast ning vaadeldakse seda, saab teada ealised iseärasused Longituuduuring (longitudinal study) Üksikjuhtumi analüüs (case study) -nt elutee uurimine, mingi sündmuse põhiolemuse uurimine Testid lühiajaline uurimine kindlaksmääratud moel reastamise eesmärgiga, tulemus on standard: 1. Objektiivtestid (objective test) 2. Projektiivtestid (projective test) testitav ei tea, mida mõõdetakse, olulised on seosed, mis vastuste vahel tekivad; inimene projitseerib end pilti ning seda interpreteeritakse -kitsaskoth: väga keerulien on pilte tõlgendada; joonistama võib olla ajendatud hetkeemotsioonist vms ning see ei pruuagi anda arengulist ülevaadet Arengupsühholoogia metodoloogiline põhiprobleem: limiteeritud
näitab muutuseid ja seoseid arengupsühholoogias paremini; individuaalsed omadused on nähtavad Üksikjuhtumi analüüs - indiviid, üldistada ei saa Testid - standardiseeritud meetod - normid; valiidsed - peavad mõõtma kindlat omadust (tahame mõõta intelligentsus, siis seda ka mõõdetakse, mitte nt väsimust sel juhul); reliaabsed - uuesti kasutades peab andma sama tulemuse; seoseid tunnuste vahel peab saama uurida; võimed, süsteemne protsess, kasutatakse reastamiseks Objektiivtestid - intelligentsustest¸ oskused Projektiivtestid - inimene ei tea, mida mõõdetakse; taju on määratud mälu jälgede poolt (näiteks lapsed joonistavad pere) Kitsaskoht:subjektiivsus, kas test ikka mõõdab seda, mida ta mõõtma peaks. Ajalugu Suhtumine lastesse läbi aegade - sotsiaalne konstrukt, mis on välja kujunenud koos inimeste arenguga.
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm ...
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse ...
Sotsiaalpsühholoogia 1. SP kui teadus SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". Tänapäeval: "SP is the study of the causes and concequences of interpersonal behaviour" (Schachter, Gilbert, Wegner, 2012) SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne SP: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik ja tarbepsühholoogia. Meie - lai pilt SP-st - alus k...
Entrospektiivne vaatlus aga on teiste inimeste välise käitumise jälgimine, mis on võrreldes introspektiivse vaatlusega objektiivsem. Vestlust kasutatakse sageli eksperimendi ja vaatluse täiendusena. Test on täpselt määratletud viisil tehtav lühiajaline katse, millega uuritakse ja mõõdetakse mitmesuguseid võimeid, oskusi ja omadusi. Tulemusi hinnatakse nt varem seatud standardite järgi. Objektiivtestid on testid, mis välistavad nii katseisiku enda kui ka teiste inimeste subjektiivsed arvamused. Ülesanded ei mõõda otseselt uuritava psüühilisi omadusi Projektiivtestid on sellised, kus katseisik projitseerib ennast testi situatsiooni ja tema poolt antud lahenduses kajastuvad ka tema alateadlikud tendentsid, millest ta ise ei pruugi teadlik olla Isiksuste küsimustikud on kas obejktiivsed või subjektiivsed lähtuvalt sellest, kas testi täidab
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *T...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
