käitumisega. Ta ei näidanud kunagi oma tõelist palet. Ta valetas palju, mõtles asju välja, kuid teistele näis ta alati usutav. ,,Ta valetas, härra, ta valetas alati. Ma ei tea, kas see tüdruk oma elus ühtegi sõna tõtt on rääkinud; aga sel ajal kui ta rääkis, uskusin ma teda, ma ei saanud teisiti." Carmen nautis seda petmist, mille ta rikkale inglasele korraldas. Ta nautis selle mehega flirtimist ainult selle raha pärast, mida ta endale ihkas saada. Konfliktsus: Carmeni tujud olid nii muutlikud, et ühel hetkel ta justkui armastas don Jose'd aga teisel hetkel vihkas. ,,Ma ei armasta sind enam; sina armastad mind ikka veel ja sellepärast tahad sa mind tappa. Ma võiksin sulle midagi ette valetada, aga ma ei hakka sellega vaeva nägemagi." Üks hetk vandus Carmen talle armastust ja teine hetk ütles, et ,,Küll ma naeran sel päeval, mil tuleb käsk sind üles puua."
4. kujundada ühiseid arusaame ning käitumisviise; 5. kujundada avalikku arvamust; 6. vahendada teadmisi; 7. pakkuda meelelahutust. Meediale pakutav info peab olema uudisväärtuslik vastava meediakanali tarbijate seisukohast, kusjuures uudisväärtuslikkuse üle otsustamisel on peakriteerium see, kas teema on värske ja päevakajaline, lugejatele lähedane ja teatud mõtte ebatavaline. Uudisväärtust lisavad ka mõju lugejale, prominentide osalemine ja konfliktsus. Niisiis, meedia kujutab endast neid tehnilisi vahendeid, mis hõlmavad kogu vaimse liikumise, võimaldades kultuurilise ja sotsiaalse pärandi edastamise ühtedelt inimestelt teistele ka nägemise - ja kuulmisulatusest kaugemate ehk siis suurte vahemaade taha. Meedia all tuleks mõista veel palju enamat, kui vaid tehnilisi vahendeid.
4. kujundada ühiseid arusaame ning käitumisviise; 5. kujundada avalikku arvamust; 6. vahendada teadmisi; 7. pakkuda meelelahutust. Meediale pakutav info peab olema uudisväärtuslik vastava meediakanali tarbijate seisukohast, kusjuures uudisväärtuslikkuse üle otsustamisel on peakriteerium see, kas teema on värske ja päevakajaline, lugejatele lähedane ja teatud mõtte ebatavaline. Uudisväärtust lisavad ka mõju lugejale, prominentide osalemine ja konfliktsus. Niisiis, meedia kujutab endast neid tehnilisi vahendeid, mis hõlmavad kogu vaimse liikumise, võimaldades kultuurilise ja sotsiaalse pärandi edastamise ühtedelt inimestelt teistele ka nägemise - ja kuulmisulatusest kaugemate ehk siis suurte vahemaade taha. Meedia all tuleks mõista veel palju enamat, kui vaid tehnilisi vahendeid.
Teemad on tähtsad paljudele inimestele · Pehme uudis kultuur, haridus, teadus ja tehnika, sotsiaalsed sündmused, sport, usk, kuritegevus jne. Teemad on eelkõige huvitavad, kuid ei pea olema tähtsad. Uudise 7 põhikriteeriumi · Sündmuse värskus (viimase ööpäeva jooksul) · Sündmuse geograafiline ja emotsionaalne lähedus · Sündmuse mõjukus · Sündmuse osalejate prominentsus (tuntus) · Sündmuse konfliktsus · Sündmuse erakordsus · Sündmuse päevakajalisus Uudise omadused · Täpsus faktid on õiged ja kontrollitud · Objektiivsus reporter ei esita oma arvamusi, järeldusi, vaid fakte · Tasakaal sõna saavad kõik osapooled · Erapooletus lugejale antakse kogu info, mis olemas on ja ta teeb ise lõppjärelduse Ülesehitus · Juhtlõik juhatab uudise sisse, uudise kõige tähtsam osa! · Sündmus juhtlõigu arendus, annab olulisemad faktid
Ajakirjandus = Neljas võim Kohus piirab ajakirjandust. See, et oleme ajakirjandusvabaduses maailmas 11. kohal, ei tähenda, et tehakse kvaliteetset ajakirjandust, vaid seda, et on võimalus seda teha. Ajakirjaniku kõige suurem väärtus on tema nimi. Ta peab olema poliitiliselt sõltumatu. Ajakirjanduse abil hoitakse demokraatiat üleval. Uudisväärtuste kriteeriumid: 1) Lähedus (kas psühholoogiline või geograafiline) 2)Prominentsus 3)Värskus 4)Aktuaalsus 5)Mõjukus 6)Ebatavalisus 7)Konfliktsus Negatiivsete asjade kajastamine tekitab inimestes turvatunde, et keegi hoiab halbadel asjadel nende eest silma peal. TVs: Pilt peab olema äratuntav Vaataja peab leidma kaadrite vahel loogilisi seoseid Loogiline pildirida Vaataja peab suutma leida sümboleid Tekst ja pilt on võrreldav Vaataja suudab täita kaadritevahelisi ajalisi ja sisulisi lünki
1990 avati internet komertskasutuseks 1993 Interneti kasv Meedia ülesanded 1. Avalikkumise loomine 2. Kriitika ja kontroll 3. Ühiskonnastamine 4. Kultuuri ja haridus 5. Meelelahutus Ajaleht Uudis Ülesanne- lugejale teada anda mis maailmas sünnib Uudis on alati erapooletu, sõltumatu, tasakaalustatud Uudis on kindla ülesehitusega Koosneb: Pealkiri, juhtlõik, tekst Kritieerumid: sündmuse värskus, sündmuse lähedus, sündmuse mõju, sündmuses osalejate promenentsus, konfliktsus, aktuaalsus Autorid avaldavad oma arvamust Kõikides ajalehtedes on juhtkiri Arvamus lugu kolumn Teadustekti kirjutamine algab uurimustööga. Uurimus , referaat ,artikkel 1. Tsitaat on täpselt sõnastatud 2. Ümbersõnastamine oma sõnadega. 3. Refereerin oma sõnadega ja lühidalt Lähimveekogu Kalamaees meie ligidal meres on kalamehi alati palju olen isegi natukest viisi. Turist sealt leiab igal suvel paljusid turiste. Erinevatelt maadelt
tööd liiga vähe Füüsilised sümptomid: unehäired väsimus ja energia kadumine söögiisu muutus ebameeldiv surve kurgus või rinnus südame pekslemine, pulsi tajumine kogu kehas, pearinglus sugutungi kadumine või potentsihäire Psühholoogilised sümptomid: suurenenud ärrituvus, rahutus, äng masendus ja meeleheide tunne, et kontroll kaob negatiivne, ebaadekvaatne mõtlemine suhtlusprobleemid endasse tõmbumine, konfliktsus Terviseprobleeme pole võimalik kuigi kaua eirata mida varem hakatakse oma tervisele tähelepanu pöörama, seda kiiremini jõutakse rahuldavate tulemusteni. Kahjuks pole eestlastel kombeks oma tervisele piisavalt tähelepanu pöörata ja tervise peale hakatakse mõtlema alles siis, kui haigus ei lase elada. Tervise osas on kasulik perearstiga konsulteerida ning kujundada endale sobiv tervist hoidev elustiil, kus puhkus vaheldub tööga.
Mille poolest erineb uudis muudest zanritest? · Uudis on objektiivne, st ei esita kirjutaja arvamust, seisukohti, jms mida näiteks arvamuslood ja publitsistika esitavad Millest sünnib uudis? · Geograafiline lähedus lugejaskonnale · Mõjukus (uudis on see, mis mõjutab paljusid inimesi) · Osalejate prominentsus (kui asjasse on segatud tuntud inimesed, siis see muudab sündmuse atraktiivseks) · Konfliktsus, kaks osapoolt (tunduvalt atraktiivsem meediale, vastuolud, kokkupõrked, ajakirjanikul peaks olema oskus näha konflikti, õpilased ja õpetajad, kooli hoolekogu ja kooli juhtkond, meedia annab võimaluse esindada mõlemat osapoolt) (tõmbab alati lugeja tähelepanu) · Ebatavalisus ootamatus, ülivõrdelisus · Aktuaalsus päevakajalisus, konkreetses ajahetkes olulise väärtusega, vajalik Uudises otsitakse vastust 6le küsimusele:
Täpsus faktid on õiged ja kontrollitud Tasakaalustatus sõna saavad kõik osapooled Erapooletud (õiglus) lugejale andtakse kogu info, mis on olemas, ja ta teeb ise lõppjärelduse. Mis on eelnimetatud 7 uudisväärtuse kriteeriumit ? 1) Sündmuse värskus 2) Sündmuse geograafiline ja emotsionaalne lähedus 3) Sündmuse mõjukus ( kui suurt hulka ja mil määral mõjutab) 4) Sündmuses osalejate tuntus 5) Sündmuse konfliktsus 6) Sündmuse erakordsus 7) Sündmuse päevakajalisus (kõik räägivad sellest) · Juhtlõik (inglise keeles lead) · Teema arendus · Lisamaterjal Kodune töö: 1) Võta arvesse uudise osi ning leia internetis olevatest online-väljaannetest üks uudis, millest leiad uudisele iseloomulikud lõigud Juhtlõik Oluline lisainfo Muud faktid Taust 2) Vormista töö arvutis, lisa juurde ka uudise link ning eralda uudise osad, võttes arvesse
ja kus?, · tähtsus (mida suuremate nimedega seotud, seda R vähem miks? ja kuidas? suurem uudis) A · välditakse oletusi, · uudsus, erakordsus (ebatavaline, kummaline uudis A (vähetuntud) võõrsõnu, köidab tähelepanu) D rohkeid nimesid ja fakte, · konfliktsus (tõstab kuulaja huvi, annab kuulajale umbisikulist tegumoodi võimaluse oma seisukoha võtmiseks) I ning keelevääratusi (nt · arengulisus (inimesi huvitab, mis saab edasi ja O nimede valehääldus) kuidas miski lõpeb)
et säilitan sulle töökoha. Juht, kas stressi tekitaja? Sellele küsimusele oma kogemuste põhjal oleks vastuseks jah. Töökaaslastega vesteldes ja neid kuulates, sain aru et peale minu on veel mõnel töötajal samad tunnused mis mul: unehäired, väsimus ja energia kadumine, südame pekslemine, suurenenud ärrituvus, rahutus, äng, tunne, et kontroll kaob, suhtlusprobleemid endasse tõmbumine, konfliktsus. Põhjus selgus üsna pea. Hommikuti, iga kord kui kuulsime jõulisi samme tulemas meie kontori poole, kõik tõmbusid iseendasse ja pingesse. Hakkasin mõtlema, kas see ongi stress, mis on kujunenud käibefraasiks. Leidsin artikli "Tööstress", mille autoriks on Anneli Salk (Celestis OÜ koolitaja- psühholoog). Lugedes seda artiklit sain kinnitust selle ja otsustasin ka proovida teostada soovitust, milles Anneli Salk ütleb, et kõige efektiivsemaks
hispaanlase Antonio Garcia Gutierreze süngest, julmast ja suurejoonelisest rüütlidraamast "El Trovadore", mis järgis toona Prantsusmaal valitsevat maitset. Kuivõrd tegevuse liikumapanevateks jõududeks on aga armastus ja au, on tükk siiski ka hispaania teatri traditsioonidele truuks jäänud. Eelkõige köitis Verdit mustlanna Azucena kuju, kes sarnanes oma vastuolulise natuuri tõttu tema eelmise ooperi peategelase Rigolettoga. Verdile meeldisid draama müstilisus ja konfliktsus. Kuigi küllaltki keerulisel ja kaootilisel libretol oli puudujääke, siis just Verdi jõuline, kirglik ja vabadusihast kantud muusika suutis selle korvata. Ooper Trubaduur on ülessehituselt väga klassikaline. Teoses on kujutatud ühiskondlikku probleemi ja samuti leidub seal suhteliselt vähe massistseene. Minule meeldis antud ooper. Minu hing elas väga kaasa trubaduuri armunud naisele. Kindlasti oli see omamoodi nagu Romeo ja Julia lugu. Muusika oli vahelduv
kohandamine vastavalt kuulajate huvidele Isikupära- loomulik käitumine, iseendaks jäämine. Logograaf- kõnekoostaja Kõneks valmistumine algab kõne eesmärkide seadmisest ja sõnumi sõnastamisest. Materjali kogumine. Tuleks arvestada suhtluse mõjujõudu suurendavate teguritega: Elulisus- inimelu kesksed teemad Konkreetsus- selge ja täpne teave. Reaalsus- tegelikkuses olemasolev ja lähedane Põnevus- ootamatu ja intrigeeriv teave. Konfliktsus- vastandamine, võitlus jms Omasus- harjumuspärane Huumor- hea nali Kõneleja stiil Kolm põhistiili: Madal ehk kerge stiil- kõnekaunistusteta ning mõeldud teadete edastamiseks ja õpetamiseks Keskmine stiil- kujundirikkam, mõeldud meelelahutuseks, keskuteluks ja vestluseks. Kõrge ehk suursugune stiil- nõuab kõnekaunistusi, on mõeldud kirgede õhutamiseks ja elamuste esilekutsumiseks. Idiolekt- ühele inimesele omane keelekasutus.
KOV-d, aga ka ÕK ja RKnt. Erakonnad: nii RK-s olevad kui väljaspool. Ühiskond: huvigrupid, üksikisikud, meedia.EL. Tõstatud probleemid kirjas tööplaanides, arengukavades ja strateegiates, aga ka HG eesmärgid, meedia jne. 1B: Päevakorda tõstmine: vajalik, et reaalselt hakataks probleemiga tegelema Mõjutajad: Automaatselt päevakorras: eelarve, ÕK ja RKnt ettekanded, EL. Ülejäänutel: koalitsiooni toetus, teema olulisus ja konfliktsus, võimaluste otsimine (ajastamine). Dokumendid: Roheline raamat,Arengukava koostamise ettepanek,Seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus. 2. Lahendusalternatiivide kujundamine. Eelanalüüs ja arutelud, millised on probleemi lahendused ning nendega kaasnevad mõjud, eesmärkide määratlemine. Peamised etapid (Eesti): Ettevalmistus, Eelnõu koostamine, Kooskõlastamine, Heakskiitmine valitsuses. 3. Otsustamine. Seaduste vastuvõtmine. Väljatöötamine:
öelda …“) Kokkuvõtvalt SISSEJUHATUSES selgita, millest rääkima hakkad. TEEMAARENDUSES räägi see asi ära. KOKKUVÕTTES selgita, millest sa just rääkisid. SUHTLUSE MÕJUJÕUDU SUURENDAVAD TEGURID ELULISUS – teemad nagu elu, surm, lapsed, tervis KONKREETSUS – sündmuse täpne aeg ja koht REAALSUS – tegelik paelub rohkem PÕNEVUS – ootamatu ja intrigeeriv teave KONFLIKTSUS – vastandamine, võitlus, konkurents OMASUS – harjumuspärane on omane ja turvaline HUUMOR – heale naljale reageeritakse alati Kasutatud kirjandus Aava, Katrin 2003. Kõnekunst. Kirjastus Avita Arutlev haridus 2008. Eesti väitlusseltsi õpik. http://debate.ee/files/arutlev_haridus_opik.pdf (26.12.20149 Hage, Maaja 1994. Kõnelema! Tallinn: Kirjastus Koolibri Prits, Maret 2002. Olge sõna peremees. Avaliku esinemise käsiraamat
* Teada, mis on organisatsiooni identiteet, sõnumi mõte, tegutsemismotiivid. * Olemasolevate suhete analüüs. * Sihtauditooriumi vajaduste mõistmine. * Sõnumi koostamise oskus. * Argumenteerimisoskus. * Sobivate kanalite valik. 15. Uudise põhikriteeriumid. Värskus, mõju lugejatele, geograafiline ja emotsionaalne lähedus, osalejate tuntus, konfliktsus, erakordus, päevakajalisus. 16. Millele tuleb mõelda enne sõnumi edastamist? Kellele sõnum suunatud on , millised võivad olla sõnumi edastamise tagajärjed. 17. Millest võivad tekkida kommunikatsioonitõrked? Võib tekkida mitmetest asjaoludest, mille tõttu ei omasta ega soovi isik omastada infot, nt on edastaja talle vastumeelt, tema puhul on häirivad asjaolusi, mis viivad tähelepanu mujale,
meelekindlus (tahtejõud) neurotism avatus (intellekt) SEADUMUS püsivad käitumisviisid/tendentsid, mis reguleerivad inimese tegevust, määratledes tegevuse üldise suuna ja toimimise viisi 15 iseloomujoont, mis põhjustavad raskeid haigusi 1. Armukadedus 2. Kättemaksuhimulisus 3. Võimetus olukordi lahendada 4. Moraalipõhimõtete puudumine 5. Liigne kategoorilisus 6. Valetamine 7. Agressiivsus 8. Kinnisus 9. Õelus 10. Konfliktsus 11. Loidus 12. Vastuolulisus või tujukus 13. Julmus ja kalduvus teisi solvata 14. Ärevus, muretsemine 15. Ahnus Iseloomustus, kaaskiri, CV Töö iseloom ja inimese iseloom Kutsevaliku testid Võimed Võimed näitavad seda, kui kergesti inimesed omandavad mingil alal vajalikke teadmisi ja oskusi, kui kiiresti neil edeneb uue õppimine Võimed on teadmiste, oskuste, vilumuste omandamise võimalikkus, mis oleneb Seesmisest motivatsioonist
...................................................................................................................3 1. Tähelepanu äratamise võtted......................................................................................4 1.1. Psühholoogiline lähedus......................................................................................4 1.2. Aktuaalsus........................................................................................................... 4 1.3. Konfliktsus.......................................................................................................... 5 1.4. Personaalsus........................................................................................................ 6 1.5. Sõnalised võtted.................................................................................................. 6 1.6. Visuaalsed võtted................................................................................................ 7 2
vahendavad eeskätt oma kitsast eriala. Ajakirjanduse usaldusväärtus tõuseks, kui ajakirjanikud tegeleksid inimeste probleemidega ning tuleksid rahva poole üle. Lugeja ei taha kuigivõrd enam tõsist teemat, vaid pigem meelelahutuslikku. Niisiis ei otsi lugeja alati ajakirjandusest usaldusväärsust ning neile esimesena meeldetulev väljaanne ei seostu selle mõistega. Uudise väärtused: aktuaalsus, sündmuse mõjukus, erakordsus, konfliktsus, värskus, asjaosaliste tuntus ning geograafiline lähedus. Uudisväärtused: täpsus, objektiivsus, tasakaal 4. Interneti tulek ajakirjandusse. Ajakirjastajate ja globaalne viga ärimudeli muutumisel. Kuidas majanduskriis ja internet muutsid ajakirjandust. Integreeritud uudisruumide(toimetuse) tekkimise põhjused. Meedia tarbimise mõõtmine ja sellega seotud proleemid. Integreeriutud uudisruum:
Neoklassikaline majandus ja poliitökonoomia - Turu roll - Erinevad küsimused: o Tulude jagunemine o Institutsioonid ja reziimid - Muutuste seletamine II loeng - Teooriad Liberalism Ideoloogia: - Turg ja riik on lahus - Turg on konfliktivaba - Riigi roll turus peaks olema väike Eeldused: - Indiviid - Ratsionaalsus - Kauplemine - Suhtelised eelised Merkantilism Ideoloogia: - Konfliktsus nii majanduses kui poliitikas - Industrialiseerimine Eeldused: - Riigid on tegutsejad - Riigid on jõu maksimeerijad - Ratsionaalsus Rikkus ja jõud: - Vajalikud üksteise saavutamiseks - Pikaajaline harmoonia - Lühiajaliselt jõud tähtsam Ühendab poliitika ja majanduse - Eksport vs import - Siseturu kaitse, tekkiv tööstus - Mittetariifsed piirangud Marksism Ideoloogia sotsialism Eeldused:
o Huvide harmoonia o Suhtelised eelised Liberalismi kriitika Paljuski lassiez faire kriitika o Huvide harmoonia ja võrdsus Eeldused: o Sarnane neoklassikalisele majandusele o Eelduste mõju normatiivsusele Majanduslik imperialism o Staatilisus Natsionalism Ajalugu o Klassikaline o Majanduslik natsionalism o Neomerkantilism Filosoofia Poliitika Ideoloogia: o Konfliktsus nii majanduses kui poliitikas o Industrialiseerimine Eeldused: o Riigid on tegutsejad o Riigid on jõu maksimeerijad o Ratsionaalsus Suhtelised kasud o Suhtelised eelised ja absoluutsed kasud või vastupidi o Null-summa Kriitika: o Pole alati null-summa; o Jõu ja jõukuse konfliktsus o Siseriiklik teooria; o Areng ja protektsionism Marksism Neli lähenemist ühiskonnale: o Dialektika o Materialism
· Kinnipidamist lubatud ajaraamidest Faktidel põhinevat, õiget ja tasakaalustatud infot Et neid ei pommitata turundusteadetega Otsekontakte organisatsiooni juhtkonnaga Organisatsioon ei tohi piiritleda ajakirjanike ringi, kellega ta soovib suhelda. · Uudise kriteeriumid 7.2.1 · Värskus mõju lugejale lähedus lugejale (geograafiline, emotsionaalne) osalejate prominentsus konfliktsus (kuriteod, õnnetused, skandaalid) ebatavalisus päevakajalisus Konflikt, ebatavalisus ning inimesed on uudise loetavuse võti. Põhisõnumit toetavad materjalid ja allikad (fotod, statistika, prominentsed kõneisikud, eksklusiivne intervjuu jm) 1 · Meediakanalite spetsiifika 7.3 Päevalehed Aeg: uudisnupuks 10 min, keskmise pikkusega loo ettevalmistamiseks päev
Hariduse omandamine toimub eelkõige koolis. Paljud Eesti venelased teevad seda vene õppekeelega koolides, kus õpitakse Eesti keelt teise keelena. Vene ja Eesti koolide vahe on paraku märgatav ja üldjuhul ei anna venekeelne kool sama kvaliteetset haridust, kui eestikeelne kool. Olukord on Eestis üpris konfliktne, sest vene kooli küsimusest sai ammu poliitiline lahinguväli, kus kannatajaks pooleks on ennekõike lapsed (Sirp, 2015). Vene koolide konfliktsus seisneb selles, et sealsed õpetajad pole uuringute järgi piisavalt pädevad ja kurvastav on ka see fakt, et Eestis neid vajalikul tasemel ei koolitata. Paljud õpetajad on pensioniealised ja annavad edasi Nõukogude ajale omaseid teadmisi ja maailmavaateid. See omakorda seob noori rohkem oma emamaa Venemaaga (Sirp, 2015). Selle probleemi lahendusena on välja toodud uut haridusreformi, mis lõpetaks rahvusliku
Kuidas on sündmused omavahel seotud? Kas sündmused on esitatud kronoloogiliselt? Kuidas ja kui palju tehakse loos tagasivaateid minevikku? Millised sündmused tekitavad loos pingeit, kus tekib emotsionaalne kulminatsioon? Jne Proosateksti tegelased Tegelast saab analüüsida kolme parameetri kaudu: 1. Psühholoogiline aspekt: tegelase isiksuslik ühtsus ja konfliktsus, sh mõtted, soovid, lootused, käitumine, tegelane kui karakter. 2. Sotsiaal-kultuuriline aspekt: ühiskondlik positsioon, sh päritolu, välimus, amet, elukoht, varanduslik seis, klassikuuluvus, sotsiaalne roll (gender). 3. Kujundlik aspekt: nime sümboolika, stereotüüpne käitumine, välimuse ja maailmavaate seos, ideeline käitumine (avantürism ja artistlikkus, s.t millise rolli tegelane endale võtab?) tegelane kui tüpaaž.
elementi, kuid ei taandu ainult sundusele. Iga inimene hindab oma kohust, lähtudes oma isiklikust arusaamast moraalist. Mida lähedasemad on indiviidi moraalinormid ühiskonna üldistele moraalinormidele, seda väiksem on konflikt kohuse ja isiksuse kõlbelise vabaduse vahel ja seda kindlam on ühiskonna korra säilitamine. 5. Töö ja eetika · Tööandja- töövõtja vahelised probleemid · Juhtkonna ja ülejäänud töötajate vahekord Tippjuhi positsiooni konfliktsus väljendab ühtlasi konflikti firma ja töötaja vahel: kui töötaja (töövõtja) kaupleb oma palga eest, vastandub ta tööandjale (firmale) ja võib tööandjat süüdistada ekspluateerimises. Teiselt poolt peaks töötaja aga ju olema huvitatud sellest, te toodang oleks võimalikult kvaliteetne ja odav (s.t konkurentsivõimeline), seega peaks ta olema loogiliselt huvitatud ka sellest, et tema palk (üks omahinna osa) oleks võimalikult madal. · Pealekaebamine
käitumise. 17. Sõltuvussüteemid Vahetussüsteem on selline, kus sõltuvussuhtes domineerivad egoistlikud soovid või individualism Integratiivsed süsteemi – indiviidid ei ole mitte lihtsalt motiveeritud oma kasumit suurendama vaid hoolitsema ka teiste inimeste heaolu eest, nt ei meil mõlemal oleks hea olla Ähvardussüteem – kaks indiviidi on mingil põhjusel ebaõnnestunud, iseloomustab kõrge konfliktsus, eesmärgiks on ahnitseda endalie nii palju ressursse kui võimalik, printsiip winner takes it all 18. Interaktsioon. Ressursside vahetamise mudel (Foa&Foa) Foa and Foa (1980) pakkusid välja, et põhimõtteliselt on välja tuua kuut erinevat liiki ressursse, mida me võime omada - kaubad, teenused, raha, informatsioon, staatus ja armastus - neede erinevad üksteisest teatavate dimensioonide poolest - üheks on konkreetsus - sümboolsus , teiseks erandlikkus - universaalsus. 19
individualism. Sellisel puhul tahab iga osapool maksimiseerida oma kasumi. Integratiivsed süsteesmid: Vahetussuhetest erinevalt on integratiivsed süsteemid sellised, kus indiviidid ei ole mitte lihtsalt motiveeritud oma kasumit suurendama, vaid hoolitsema ka teiste inimeste heaolu eest. Seda iseloomustaks nt selline arusaama, et mulle meeldib sinuga koostööd teha, koos olla, ma tahan seda mida oman jaotada nii, et meil mõlemil oleks hea olla. ähvardussüsteemid:iseloomustab kõrge konfliktsus ja siin kasutatakse teise mõjutamist ähvardamisi. Sellise suhte üheks eesmärgiks kui võimalik RESSURSSIDE VAHETAMISE MUDEL (FOA&FOA) TRANSAKTSIONAALNE ANALÜÜS (EGO-TASANDID JA TRANSAKTSIOONID) TRANSAKTSIONAALNE ANALÜÜS – EKSISTENTSIAALSED LÄHTEKOHAD (HARRISE TÜPOLOOGIA) KONFLIKTI KULGEMISE PROTSESS Konflikt areneb läbi 4 staadiumi 1) potentsiaalne vastandumine – tingimuste olemasolu selleks, et saaks tekkida konflikt
Viljelenud monumentaal- ja vabaskulptuuri. Iseloomulik on dünaamiline ruumilahendus ja modelleering. Kasutas popkunsti võtteid. Loonud 2 monumentaalskulptuuri eesti kultuuritegelastele (,,A.H.Tammsaare monument", ,,K.J.Petersoni monument"). Soansi kunst annab edasi konfliktsust ja sotsiaalseid probleeme. ÜLO ÕUN (1940- 1988) sündis Tartus töölisperes. Õppis Tartu 2.keskkoolis ja ERKI-s, mille lõpetas 1966.a. Töötas taksodermistina Loodusmuuseumis. Loomingus kujutas inimesi, kelle konfliktsus on tema sees. Tõi skulptuuri mitmeid ootamatuid vabadusi, kangutas arusaama korralikust viimistlusest ja õigest materjalist. Tegi mitmeid portreid eesti kultuuritegelastest (,,Mikk Mikiver"), kasutas selleks kipsi, mille värvis ära. Pronksi kasutuselevõtt muutis loomingu tasakaalukamaks. Graafika nõukogude Eestis (1960-1980) Graafikas valitses 1960.-ndail üldistatud ekspressiivne kujund. Tähtis polnud ilu vaid väljendusrikkus, eelistati jõhkrat tahumatust
Viljelenud monumentaal- ja vabaskulptuuri. Iseloomulik on dünaamiline ruumilahendus ja modelleering. Kasutas popkunsti võtteid. Loonud 2 monumentaalskulptuuri eesti kultuuritegelastele (,,A.H.Tammsaare monument", ,,K.J.Petersoni monument"). Soansi kunst annab edasi konfliktsust ja sotsiaalseid probleeme. ÜLO ÕUN (1940- 1988) sündis Tartus töölisperes. Õppis Tartu 2.keskkoolis ja ERKI-s, mille lõpetas 1966.a. Töötas taksodermistina Loodusmuuseumis. Loomingus kujutas inimesi, kelle konfliktsus on tema sees. Tõi skulptuuri mitmeid ootamatuid vabadusi, kangutas arusaama korralikust viimistlusest ja õigest materjalist. Tegi mitmeid portreid eesti kultuuritegelastest (,,Mikk Mikiver"), kasutas selleks kipsi, mille värvis ära. Pronksi kasutuselevõtt muutis loomingu tasakaalukamaks. Graafika nõukogude Eestis (1960-1980) Graafikas valitses 1960.-ndail üldistatud ekspressiivne kujund. Tähtis polnud ilu vaid väljendusrikkus, eelistati jõhkrat tahumatust
Lokaalsed konfliktid - harmooniliselt korrastatud maailmapilt, kus reegleid rikkuvad juhused ei suuda lõppkokkuvõttes kõigutada maailmakorra põhialuseid. Korra tagab mingi kõrgem, üleisikuline jõud. Lokaalsed konfliktid tekivad, teravnevad ja leiavad lahenduse näidendis kujutatud sündmuste raamides. Püsikonfliktid - Inimene seisab silmitsi alusteni vastuolulise reaalsusega, mis ei jäta kuigivõrd ruumi tahte ja juhuse vabale mängule. Konfliktsus on elu püsiv, inimese tahtest sõltumatu omadus. Näidendis ei loo ega lahenda tegevus konflikte, vaid demonstreerib neid kui midagi igipüsivat, sotsiaalselt või eksistentsiaalselt paratamatut. montaaz: nüüdisaja kultuuris levinud ülesehitusviis, mis seisneb vähemalt kahe teineteisest tähenduse või struktuuri poolest erineva kujutise, eseme või stseeni asetamises ajas ja ruumis lähestikku Poeetiline aeg (ja ruum) on reaalse aja (ja ruumi) kunstilise reprodutseerimise vorm, seega
vajalik, et seda ei ole võimalik tavajuhtimisega korrektselt teostada, ning mille käsitlemine vajab spetsiaalset organisatsiooni. Projekti iseloomustavad tunnused: uudsus, ühekordsus, ajaline piiritletus, interdistsiplinaarsus- ülesande lahendamiseks ei piisa ühe valdkonna spetsialistidest, keerukas plaanimine ja juhtimine (varem pole sellist proj esinenud, otsused täpsed ja kiired), riskirohkus, konfliktsus, olulisus- proj realiseerimine aitab saavutada firma eesmärke. Projekte jaotatakse arendus-, teostus- ja tellimusprojektideks. Arendusprojekt- on praktiline väljund uue konkurentsivõimelise toote, tehnoloogia jms evitamine. Arendusprojektideks on tootearendus- ja konstrueerimisprojektid, haldusprojektid, kvaliteediprojektid, hindamisprojektid, infotehnoloogilised p, uurimuslikud p ja teaduslikud uurimisprojektid. Toetusprojektid on vähem unikaalsed kui arendusprojektid. Eesmärgid
o Green field Ülevõtmine Liberalism Ideoloogia o Turg ja riik on lahus o Turg on konfliktivaba o Riigi roll turus peaks olema väike Muutused ajas Eeldused o Indiviid o Ratsionaalsus o Kauplemine Hinnasignaalid Tasakaal o Huvide harmoonia o Suhtelised eelised Natsionalism Ideoloogia: o Konfliktsus – nii majanduses kui ka poliitikas o Industrialiseerimine Eeldused Riigid on tegutsejad o Riigid on jõu maksimeerijad o Ratsionaalsus Suhtelised kasud o Suhtelised eelised ja absoluutsed kasud või vastupidi o Null-summa World Systems Theory Immanuel Wallerstein 1874 Maailma-impeerium või maailma-majandus o Kapitalism: kasu, klassid, riigid kaitsevad valitsevat klassi
professionaalsed (uudisväärtused), esteetilised või muud laadi. Väärtused: Moraalsed (nt. ausus, heatahtlikkus, õiglus) Mittemoraalsed (nt. mugavus, kasulikkus) Universaalsed (nt. tõde, õiglus, inimväärikus) Valdkondlikud/erialased (nt. objektiivsus, läbipaistvus, tasakaalustatus) Erinevad väärtused: Tõde, objektiivsus, autonoomia, vastutus, õiglus, inimväärikus, privaatsus, täpsus, fairness, tõendatavus, relevantsus, konfliktsus. Kõik väärtused ei ole võrdsed oma mõjult ja ulatuselt: Universaalsed moraalsed: tõde, inimväärikus, autonoomia, õiglus. Professionaalsed: täpsus, tõendatavus, sõltumatus, fairness. Uudisväärtused. Tõde: objektiivsus, tõendatavus, täpsus, sõltumatus…kitsama ulatuse väärtused on seotud suurematega. Printsiibid – printsiibid on (väärtustest tuletatud) praktilisemad käitumisjuhised. (Mõnikord ka üldisemad kaalutlemisprintsiibid
aeg. •Interdistsiplinaarsus – ülesande lahendamiseks ei piisa ühe valdkonna spetsialistidest Keerukas plaanimine ja juhtimine – samasuguste algtingimustega ülesandeid ei ole varem esinenud, projekti juhtimisel tuleb teha kiireid, selgeid ja ühemõttelisi otsuseid •Riskirohkus – riski suurus ja iseloom sõltuvad projekti suurusest ja komplekssusest; projektiga kaasnevad näit. tähtajalised, rahalised või personali riskid. •Konfliktsus – kuna projektiga kaasnevad muudatused arusaamades, siis konfliktide tekkimine ei ole välistatud •Olulisus – projekti realiseerimine aitab saavutada firma eesmärke Varude juhtimise eesmärgid, fikseeritud mahuga ja fikseeritud perioodiga mudelid. Põhieesmärgiks on hoida varude tase optimaalsel tasemel - ei ole ülearu ega puudu •Tagada nii sise- kui ka välisklientide tellimuste täitmine ehk kõrge teeninduse tase
teenuse eest maksma – teenuse genereeritud „väärtus“ on suurem kui selle osutamisega seotud kulud. ◦ Näited: ▪ pangakontor, ▪ postkontor • Keeruline selgepiiriliselt eristada, sest on tihe koostöö teiste teenuste pakkujatega 3. Iseloomustage avaliku sektori tegevuskeskkonda ja võrrelge seda erasektori tegevuskeskkonnaga. • Avatus, keerulisus ja konfliktsus, kõik kliendid, võrdne kohtlemine, avalik hüve, vastutuse hajumine • Viimase 50 aastaga on avalik sektor kasvanud nii suuruses kui ka keerukuses • Avalik sektor hõlmab arvukaid institutsioone, mille eesmärk on erinevate huvide ajamise nimel otsuste tegemine ja nende elluviimine. • Avalikud organisatsioonid sõltuvad eesmärkide täitmisel teistest organisatsioonidest – nii teenuste pakkumisel kui ka eelarveprotsessis
ja võõras • Värskus – uudis on see, mis toimub homme ja täna, äärmisel juhul eile. väga tugevat toodete-teenuste müügitegevust, sellisel positsioonil on rakse korraldada kogu • Mõjukus, olulisus, kasulikkus – tähtsus ühiskonna jaoks laiemalt. Oluline on osata näha oma o “väljaspool firma PR-i, sest suhtekorraldaja on strateegilisest infost liiga kaugel. kasti”.• Konfliktsus – see ei tähenda pelgalt tüli, skandaali. Konfliktne on olukord või küsimus, mille puhul Kui o palkab Sk, siis on vaja -määrata töö sisu; määrata positsioon o-is; võimalikud asendajad; fikseerida on esindatud vähemalt kaks erinevat seisukohta. Konfliktsust annab ka poolkunstlikult tekitada. töö eesmärk (teavitaja, ühenduse pidaja jne); määrata sk vastutusvaldkond; formuleerida volitused tema
o Konkreentselt abstraktsele o Lähedaselt kaugemale o Tuntult tundmatule · Sagedased printsiibid: o Aja kokkuhoid o Aja raiskamine o Informatsiooni üleküllus o Informatsiooni puudujääk o Liiga formaalne o Sõnumi suunamine valele tasemele · Uudiskünnis: o Sündmuse värskus, päevakajalisus o Geograafiline lähedus o Sündmuse mõjukus o Osalejate prominentsus o Sündmuste konfliktsus o Sündmuste erakordsus · Manipuleerimine: sõbralikkus, veenmine, sundimine, kehtestamine, ähvardamine, meelitamine, koalitsioon, põhjendamine, kauplemine · Hoiakute muutumine: o Ratsionaalne o Emotsionaalne o Suhtumine (kompetentsus) Käitumine: sõbralikkus, tähelepanelikkus, abivalmidus Aktiivsus: suhtlemise probleemide lahendamine, nõustamine, aitamine
konfliktipotentsiaali alateadlike tahtmiste ja soovide näol. Konflikt tekib ja hoitakse elus kahesugustel motiividel. Ühed on teadlikud motiivid, mida osapooled sõnastavad oma vajaduste, eesmärkide või põhiküsimusena. Teised on aga alateadlikud, isikupärased, tegelikud põhjused, millest inimene ise ei pruugi endale aru anda. Ilmselt oleme märganud, et need inimesed, kellel on palju lahendamata isiklikke probleeme, on konfliktsemad. Inimese sisemine konfliktsus võib avalduda võitluses, aktiivses vältimises, passiivses vältimises ja probleemide lahendamises. Võitlus on konfliktis käitumise viis, mis on suunatud otseselt teise osapoole vastu. Võitlevalt kalduvad 22 käituma paranoiliste, nartsissistlike ja hüsteeriliste isiksusejoontega inimesed. Paranoilised jooned väljenduvad kahtlustamises. Kogu aeg otsitakse teiste käitumises varjatud ja salakavalaid motiive
Agressiivsusega on seotud ka nartsissism, mis tähendab eneseimetlust. Nartsisstlikel inimestel on kalduvus luua konflikte, mille põhjuseks on vähene lugupidamine nende isiku vastu. Kuid inimese käitumine ei ole ratsionaalne, vaid on juhitud ennekõike alateadvusest. See tähendab, et meie käitumise juured on isiksuse ja teadvuse süvakihtides. Konfliktialtid on just need inimesed, kellel on palju lahendamata isiklikke probleeme. Sandy (2000) järgi avaldub inimese sisemine konfliktsus võitluses, aktiivses vältimises, passiivses vältimises ja probleemide lahendamises. Võitlus - on konfliktis käitumise viis, mis on suunatud otseselt teise osapoole vastu. Võitlust kalduvad pidama inimesed, kes käituvad paranoiliselt, nartsisstlikult või on hüsteeriliste isiksusjoontega. Paranoilised jooned väljenduvad kahtlustamises. Nartsisstliku käitumisjoontega inimene tunnetab oma erilisust, ootab tähelepanu ja eriprivileegide saamist
HDI areng - Human Development Report. Liberalism ● Ideoloogia: - Turg ja riik on lahus - Turg on konfliktivaba - Riigi roll turus peaks olema väike ** Muutused ajas ● Eeldused: - Indiviid - Ratsionaalsus - Kauplemine: ** Hinnasignaalid ** Tasakaal - Huvide harmoonia - Suhtelised eelised -> kasuta ära seda, milles sa oled tugev, isegi kui oled nõrgem kui keegi teine Natsionalism ● Ideoloogia: - Konfliktsus - nii majanduses kui poliitikas - Industrialiseerimine -> nt Nõukogude Liit ● Eeldused: - Riigid on tegutsejad - Riigid on jõu maksimeerijad -> nt Nõukogude Liit - Ratsionaalsus ● Suhtelised kasud -> kasuta ära oma absoluutseid eelised ja jumala eest ära saa vähem kui keegi teine - Suhtelised eelised ja absoluutsed kasud või vastupidi - Null-summa World Systems Theory ● Immanuel Wallerstein, 1974
* Elulisus - inimelu kesksete teemadega (näiteks elu, surm, lapsed, tervis jms.) seotud probleemid pälvivad alati kuulajate tähelepanu. * Konkreetsus - selget ja täpset teavet on kergem vastu võtta. Selleks nimetatakse näiteks sündmuse täpne aeg ja koht, kasutatakse detailseid kirjeldusi jne. * Reaalsus - tegelikkuses olemasolev ja lähedane paelub rohkem kui võimalik või kujutuslik. * Põnevus - ootamatu ja intrigeeriv teave muudab kuulajad tähelepanelikumaks. * Konfliktsus-vastandamine, võitlus, konkurents jms. köidavad kuulajate tähelepanu. * Omasus - harjumuspärane on omane ja turvaline ning sellele pööratakse alati tähelepanu. Kõneleja võib näiteks öelda, et võttis isiklikult osa kirjeldatud sündmusest, või vähendada mõnel muul viisil distantsi kõneleja ja kuulaja vahel. Kutsealalt, elukohalt, rahvuslikult kuuluvuselt lähedane köidab enam kui kaugemad nähtused. * Huumor - heale naljale reageeritakse alati.
· Geograafiline ja emotsionaalne lähedus kõik see, mis toimub lähedal, pakub suuremat huvi kui väljaspool toimuv ja võõras (oluline arvestada ka pressiteadet välja saates, millisele meediakanalile millise mastaabi uudis sobib). · Värskus uudis on see, mis toimub homme ja täna, äärmisel juhul eile. · Mõjukus, olulisus, kasulikkus tähtsus ühiskonna jaoks laiemalt. Oluline on osata näha oma organisatsiooni "väljaspool kasti". · Konfliktsus see ei tähenda pelgalt tüli, skandaali. Konfliktne on olukord või küsimus, mille puhul on esindatud vähemalt kaks erinevat seisukohta. Konfliktsust annab ka poolkunstlikult tekitada. · Meelelahutuslikkus pakub praktiliselt alati inimestele huvi ja võib lisada uudisväärtust. · Prominentsus teatud - tuntud inimeste seos sündmusega lisab uudisväärtust Uudiskünnise ületamiseks · Väljaande ja auditooriumi iseloom ja suunitlus kas olete ikka oma sõnumi suunanud
· Thomas Chatterton (1752 1770) ingl luuletaja. Tegi enesetapu 17a romantismiaja kangelane. · Suur Prantsuse Revolutsioon 1789 - inimeste ja õiguste deklaratsioon. Esimene põlvkond ei tohi peale suruda oma teadmisi uue peale. Noortele anti suurem vabadus. Põlvkondade teadus oli juba 18 saj olemas. See kestis edasi. Noored moodustasid turumoodustise, keda sai teenindada. Noortel oli autonoomsus ja sisemine konfliktsus. Nad olid tulevik. Granville Stanley Hall ( 1844-1924) Am psühholoog. ,,ADOLESCENCE" 1904. Uuris lapsepõlve 12-20a. arengut ja evolutsiooni teooriat. Darvinism mõjutas teda oluliselt. Tüdrukud ja poisid tuleb eraldada koolis puberteedi ajal, et nad saaksid keskenduda õppimisele ja enda arengule. Tüdrukud emadusele ja poisid perekonnapeaks. Nad peavad koolis käima kuni 19 eluaastani. ,,Studant must have the freedom to be lazy". Leidis, et üksiklaps ei suuda kohaneda ühiskonnas, ta
o ÜRO kui süsteem stabiilsuse tagaja kasvõi kõige minimaalsemal tasemel o ÜRO kui süsteemi elujõulisuse tagaja o ÜRO kui RV normatiivide looja. 90ndatel sai külm sõda aga läbi. Tänapäeval Kui ÜRO sai 50-seks, tuldi välja uute mõtestamistega. 60. sünnipäeval tuldi välja tõsiste reformikavatsustega. 90ndate algupoole mõtestamise tulemused: o suurriikide konfliktsus on hakanud asenduma konsensusega (vetode arvu langus) o maailm on konstrueeritud – konfliktid ja koostöö on konstrueeritud, pole tegelikkus, võiks olla ka olemata (konstruktivism) - Wendt o järjest rohkem hakati arutama selle üle, kuidas võiks ära määrata juhtrolli üleüldse. Wiener arvas 1995. aastal, et juhtrolli saab kahel tasandil määratleda:
Kire negatiivne või positiivne tähendus tuleneb tema objekti sotsiaalsest tähendusest, sest kire objektiks võivad olla alkohol, alaealised lapsed, kunst, muusika, teadus jne. jne.. idee, mis tekitas kire, domineerib isiksuse teadvuses tema teiste huvide, mõtete ja tegevuste üle ning selles plaanis on kirepalangus inimese käitumine sarnane afektiseisundis inimese käitumisega. Hüpohondria raskemeelsus, kujutletav haigustunne. Afektogeenne situatsioon peamiseks tunnuseks on konfliktsus. 39 TÄHELEPANU JA TÄHELEPANELIKKUS Teema 14 Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel mitme näivalt korraga käepärase objekti või mõtteahela hulgast Kui protsess selektsioon infotöötluses Kui seisund subjekt on ärkvel ning tema psüühika on aktiveeritud.
· Ei taha suhelda · Kaob lalisemine, kõne ja sotsiaalne naeratus · Ei tunne ümbritseva suhtes huvi · Tihti nakkushaigused. Depressioon 3-6: · laps pidurdatud, · liigutused aeglased, · mutism, · huvi kadu, · muretsemine, · nutulikus, · ärritavus, · unehäired, · isutus, · enurees ja enkoprees, · somato vegetatiivsed sümptomid, · kurb nägu, · tasane ja monotonne kõne, · kaebused valudele kehas, · õhtuti mitteproduktiivne motoorne aktiivsus tõuseb, · solvumine, konfliktsus · agressiivsus, · regressiivsed tegevused, · depersonalisatsioon. Depressioon 6-11: · Sagedus 0,52,5% · Pidurdus, väsimus, loidus, apaatsus, lapsed kinnised, raskused õppimisel · Ärrituvus, solvamine, pahurus, agressiivsus, lahkumine kodust või koolist · Kadunud optimism ja elurõõm · Lisanduvad enurees, unehäired, isutus · Poisid äkilised käitumishäiretega, sensitiivsed, protesti
Kire negatiivne või positiivne tähendus tuleneb tema objekti sotsiaalsest tähendusest, sest kire objektiks võivad olla alkohol, alaealised lapsed, kunst, muusika, teadus jne. jne.. idee, mis tekitas kire, domineerib isiksuse teadvuses tema teiste huvide, mõtete ja tegevuste üle ning selles plaanis on kirepalangus inimese käitumine sarnane afektiseisundis inimese käitumisega. Hüpohondria raskemeelsus, kujutletav haigustunne. Afektogeenne situatsioon peamiseks tunnuseks on konfliktsus. TÄHELEPANU JA TÄHELEPANELIKKUS Teema 14 Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel mitme näivalt korraga käepärase objekti või mõtteahela hulgast Kui protsess selektsioon infotöötluses 30 Kui seisund subjekt on ärkvel ning tema psüühika on aktiveeritud.
Ka tulevikus tahan ma hoolitseda sinu käekäigu eest nii, et see kindlustaks meie suhte jätkumise. Selleks, et selline suhe saaks toimida on vaja, et osapooled usaldaksid teineteist ja et nad räägiksid nendest probleemidest avameelselt. Nende suhete puhul ei soovita ka tavaliselt, et teine kohe midagi vastu annaks. Ähvardussüsteemid: Selline süsteem tekib siis, kui need kaks eelmist on mingil põhjusel äpardunud, ebaõnnestunud. Ähvardussüsteeme iseloomustab kõrge konfliktsus ja siin kasutatakse teise mõjutamist ähvardamisi. Sellise suhte üheks eesmärgiks on ahnitseda endale nii palju ressursse kui võimalik. Tegutsetakse printsiibil, et võitja saab kõik, mõnikord tahetakse ka teiselt midagi ära võtta, selleks, et teist karistada. Kui sa seda ei tee, siis ma teen nii, et... Selle süsteemi puhul võidakse kasutada ka mitmesuguseid teisi käitumisvorme, kuid ähvardused on siin põhisisuks. Selle suhte puhul osapooled üksteist ei usalda,
probleemidest ja kui eksisteerib usaldus inimeste vahel. Nende suhete puhul ei soovita ka tavaliselt, et teine kohe midagi vastu annaks. c)ähvardussüsteemid: Selline süsteem tekib siis, kui need kaks eelmist on mingil põhjusel äpardunud, ebaõnnestunud. Sellistel puhkudel on need kulutused, mida inimene teeb selles suhtes püsimiseks suuremad kui tasud, mis ta saab. Ähvardussüsteeme iseloomustab kõrge konfliktsus ja siin kasutatakse teise mõjutamist ähvardamisi. Sellise suhte üheks eesmärgiks on ahnitseda endale nii palju ressursse kui võimalik. Tegutsetakse printsiibil, et võitja saab kõik, mõnikord tahetakse ka teiselt midagi ära võtta, selleks, et teist karistada. Kui sa seda ei tee (mis suurendaks minu ressursse), siis ma teen nii, et ...(mis vähendab sinu ressursse). Selle süsteemi puhul võidakse kasutada ka mitmesuguseid teisi käitumisvorme, kuid ähvardused on siin põhisisuks
oma seadusi peale tulevastele põlvkondadele": revolutsiooni viisid läbi nooremad, nende soov oli, et vanem põlvkond ei valitseks nende üle, vaid et noored ise jõaksid teatud järeldusteni. · 19. sajandi teisel poolel nähti, et noored kujunesid omaette grupiks turul. Noorte eneseteadvusest kaasnes siis see, et nad muutusid turul olevaks grupiks. Vanempõlvkonnale tekitas segdust see, et noored soovisid vanemapõlvkonna kaudu hoida konfliktsus kontrolli all. o Mees, kes pedagookias ja psühholoogias määratles selle protsessi 20. sajandil oli ameerika psühholoog Greanville Stanley Hall (1844-1924). Tema lähtus palju sellest teadmisest, mis oli 18.sajandist olemas, aga kombineeris sinna otsa uuendisi, tõi kaasa mitmeid asju USA kohta. Ameerika vaimuelus 19 sajandi keskpaigus, Darwini arusaamad liikide
annaabi.ee 
