1. Kirjelda põgusalt kõigile meeltele ühiseid füsioloogilisi protsesse (neid on 3 ja selgita ka ühe protsessi kaht võimalust). a) Kõikidel meeleorganitel on retseptorid, mis välisest keskonnast tulevaid stiimuleid vastu võtavad. b) Meeleorganite retseptorite koostööl kodeeritakse väline stiimul neuraalsesse keelde ehk närviimpulssideks ja seda protsessi, kus stiimul närvidele vastuvõetavaks muudetakse, nimetatakse transduktsiooniks. c) Närviimpulsid saadetakse mööda närvirakke ajju Kinesteesi puhul võib olla 2 võimalust- neuraalsed impulsid saadetakse seljaajju, kus edasi liigub peaajju. Aga võib olla ka nii, et seljaajust saadetakse info koheselt juba tagasi (refleksid). 2. Mis on aistingu ja taju erinevused? Too kummagi kohta oma näide. Aisting on füsioloogiline protsess, kus väliskeskkonnast tulevad stiimulid meeleorganite abil muudetakse tajutavasse keelde. Taju seejuures on siis psüühiline prots...
Meel-on võime infot vastu vtta(ntks, nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) meeleelundid- infot vastuvõttev elund(nt. Silmad, kõrvad, keel, nina, nahk) Kõvakest(valget värvi, kaitseb silmamuna) soonkest(sisaldab veresooni, varustab silma rake hapniku ja toitainetega) võrkkest(katab silma tagaosa seestpoolt, võtab vastu valgusärritusi) kollatähn(kõige suurema nägevusteravusega) nägemisnärv (yhendab silma peaajuga) klaaskeha (syltjas, täidab silma sisemust) ripslihased(lõtvuvad ja tõmbuvad kokku, olenevalt kas vaatame lähedale või kaugele) sarvkest (läbipaistev, suunab valguskiired järgmistele silmaosadele) vikerkest(sisaldab pigmenti, sellest sõltub silmade värvus) lääts(sarnaneb kujult ja funktsioonilt luubiga, kumer või lame) silmaava(suurus reguleeritav, reguleerib silma langeva valguse hulka) pimetähn(koht, mis "ei näe", seal ei ole valgustundlikke närve) Hertsides mõõdetakse võnke sagedust. Sagedus- näitab heli kõrgust...
ö. standardstiimuli) intensiivsuse selline minimaalne muutus, mis inimese poolt avastatakse. 5. Milles seisnevad Weberi ja Fechneri seadused, kuidas on need omavahel seotud? · Minimaalset erinevust subjektiivsel skaalal nim. vaevumärgatavaks erinevuseks (just noticeable difference, j.n.d.). · Weberi seadus: j.n.d. moodustab konstantse e. muutumatu osa standardstiimuli intensiivsusest: Weberi seadus kehtib kõigi sensoorsete modaalsuste e. meelte kohta (Weberi fraktsiooni konkreetsed suurused on erinevates meeltes erinevad) G.T.Fechner (1801-1887) üldistas E.Weberi seaduse, et väljendada sensoorse ja füüsikalise intensiivsuse vahelist seost. Psühhofüüsika põhiseadus (Fechneri seadus): kui suurendada ärritust geomeetrilises progressioonis, siis suureneb aistingu intensiivsus aritmeetilises progressioonis (vt Bachmann, joon.13.) Seega Fechneri seaduse kohaselt on seos stiimuli ja aistingu tugevuse vahel logaritmiline:
MEELED JA AISTING kognitiivsed protsessid-psüühikaga seotud protsessid erinevatest infojuppidest panen mälupildi kokku, tunnetuste kaudu Kuidas tekib? John locke- inimene tühi leht, alustab infokogumist, pole ikagi tühi leht sündimisel, nägemissüsteemis on viisid, kuidas ta väliselt tulevat informatsiooni reageerib, näeme 3d, tajume sügavust, kaasasündinud need, pole õppinud sügavust tajuma õpib rääkima, aga kaasasündinud eeldused. GEENID+KESKKOND 10 000h harjutamist-kujuneb välja talent (tglt keerulisem) meelekindlus-geenidega määratud MIS ON KÕIGL MEELTEL ÜHIST? Neuronite keel- füüsikaline omadus muutub psühholoogiliseks omaduseks, nt heli-õhu võnkumine, jõuab kõrva, väline allikas tekkitab õhu võnkumise, kuidas tajume muusikat? Kõne? Koosneb erinevatest aspektidest, heli kõrgus jne jne, peab liikuma edasi meie närvisüsteemis täitsa teises süsteemis, tuleb tõlkida sellissesse keelde mida aju oskab ...
Jooga kaheksa astet. Jooga kaheksat astet peaksid praktiseerijad järgima, et arendada valgustatuse seisundi saavutamiseks vajalikku meelte selgust ning tajumisvõimet. Järgmiselt kirjeldan neid kaheksat jooga haru ning kuidas neid igapäevaelus rakendada. 1) Yama: See hõlmab meie käitumist ühiskonnas. See tähendab, et hoiduda tuleb vägivallast - ahimsa ning varastamisest asteya, samuti ka ahnusest aparigraha. Lisaks sellele kuulub siia tõearmastus satya ja mõõdukus suguelus ning kõiges muus brahmakarya. · Tuleb hoiduda nii füüsilisest kui ka vaimsest vägivallast. Vaimseks vägivallaks on
Meeled (lad sensus, ingl senses) on loomade (sealhulgas inimeste) võime tunnetada välis- või sisekeskkonnast pärinevaid stiimuleid. Meeled vahendavad informatsiooni läbi meeleelundite(näiteks silmad, kõrvad, ninaõõne haistmisepiteel) või hajusalt paiknevate retseptorrakkude (kompimistundlikud retseptorid nahas), mis muudavad füüsikalised stiimulid närviimpulssideks[1]. Meeleelundite poolt vahendatavad aistingud võimaldavad loomadel kõrgemates ajukeskustes panna aluse taju protsessidele. Traditsiooniliselt on eristatud viit meelt: nägemine, kuulmine,kompimine, haistmine ja maitsmine. Meeli on kindlasti rohkem – valumeel, temperatuurimeel, tasakaalumeel ja propriotseptsioon[2]. Eri loomadel võivad meeled olla erinevad ja neid võib olla erinev arv. Oluline on eristada meelelist informatsioonitöötlust ja taju. Taju sisu võib oluliselt muutuda ilma meelelise informatsioonitöötluse muutuseta (vt. joonist "Taju ja meelelise infomaatsioonitööt...
Taju kuulub tunnetusprotsesside hulka. (Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid.) Tunnetusprotsessiks nimetatakse neid psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötlus vahendusel pilt tegelikkusest. Taju on üks tegur mis aitab luua pilti tegelikkusest. Taju on psüühiline protsess, mis seisneb esemete ja nähtuste meelelises tervikpeegelduses. Ühendab ja korrastab aistinguid taju kujundiks, vahendab obejktiivselt maailma ning aitab kohaneda keskkonnaga .Taju aluseks on meelte kaasasündinud võimed, meeleelundite talitlus, õppimine ja pikaajalised kogemused. Ta on tihedalt seoses tähelepanu ja mäluga. Taju sõltub mõtlemisest, inimese vajadustest, huvidest, emotsioonidest, kogemustest jms. Ta võimaldab ära tunda, liigitada ja hinnata stiimuleid, objekte, nähtuseid ja sündmusi ning tunnetada organismi seisundeid. Ilma tajuta ei saa tegevust ja toiminguid reguleerida. Taju põhiomadusi on esemelisus, terviklikkus, aktiivsus, valivus, struktuursus, konstantsus,
TEEMAD: Aju, närvirakud ja neurokeemia alused. Käitumisgeneetika ja närvisüsteemi areng. Meelte ja liigutuste koostöö. Sissejuhatus psühhofarmakoloogiasse. Uimasti kui ravim. Uni ja ööpäevarütmid. Paljunemiskäitumine: hormoonide roll. Emotsioonid ja käitumine. Õppimise ja mälu bioloogia. Sissejuhatus bioloogilisse psühhiaatriasse. Rakkudevaheline suhtlus fookusega neurotransmitteritel. Uurimismeetodid bioloogilises psühholoogias. Kognitsioonid ja sotsiaalne neuroteadus. Kehatemperatuuri, janu ja nälja regulatsioon. Eksamiküsimused
Õpistiilid Õppimine seisneb selles, et aju saab teavet, mida meelde jätta. Teavet saab aju meelte kaudu. Seejuures ei kasutata kõiki meeli võrdses mahus. Erinevatel inimestel on ülekaalus erinevad meeled ja seetõttu saab eristada erinevaid mälutüüpe ja neist tulenevalt ka õpistiile. Mälu on kolmeastmeline 1. Sensoorne mälu -- aju tajub meelte (näiteks kuulmise) abil uut infot vaid hetkeks. Seda ei saa inimene juhtida. Aju otsustab alateadlikult, kas saadud info vajab edasist tähelepanu või unustatakse kohe. 2. Lühiajaline mälu -- tähele pandud info jäädvustub suhteliselt lühikeseks ajaks o Mitte pikem kui paar minutit. Aktiivse tegevuse abil on võimalik seda pikendada. o Meeles püsib mitte enam kui 7 ± 2 ühikut. Järelikult korraga pole mõtet
Descartes'i 6. meditatsiooni kokkuvõte. Meditatsioonis arutatakse ja uuritakse seda kas materiaalsed asjad eksisteerivad või mitte. Julgelt võib mainida, et autori põhiväide oli minu arvates see, et väliste meelte otsused on ekslikud. Põhiväite argumendid on erinevad. Üheks argumendiks on see, et tornid, mis kaugelt paistsid ümmargused, tunduvad lähedalt hoopis kandilised. Maa pealt vaadates tunduvad kõrgel olevad suured esemed väiksemad, kui algul arvates. Kujutlemiseks on vaja eripärast vaimupingutust, et vaadata kujundite üldist pilti. Kui vaadata kolmnurka oma vaimusilmaga, siis näeme me kolmnurga asemel hoopis kolme joont, mida nimetatakse kujutlemiseks. Ma
Neis oli filosoofiat `'De trinitate'' Tunnetusteooria `'Pihtimused'' Ajakontseptsioon Augustinuse filosoofia oli allutatud teoloogiale, sest arul puudub võimalus jõuda tõeni ilma ilmutuseta. Minu olemasolu Minu olemasoluga seostab ta elu ja mõistmist Ta on kindel kolmes asjas: Ta on olemas Ta elab Ta mõistab Kogemuslik tunnetus Meelte abil tunnetatavate asjade suhtes võime end petta. Meeltemuljed on suhtelised selles mõttes, et näiteks otsustus kuuma või külma kohta sõltub teatud määral meeleelundite seisundist. Meeltega tajutavad objektid ei ole inimmõistusele kohased objektid. Kehalised objektid on vaid lähtekoht hinge tõusule Jumala poole, kuid hing ise on kohasem lähtekoht. Tuleb tagasi tulla iseendasse, kus tõde elab,
Taju kuulub tunnetusprotsesside hulka. (Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid.) Tunnetusprotsessiks nimetatakse neid psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötlus vahendusel pilt tegelikkusest. Taju on üks tegur mis aitab luua pilti tegelikkusest. Taju on psüühiline protsess, mis seisneb esemete ja nähtuste meelelises tervikpeegelduses. Ühendab ja korrastab aistinguid taju kujundiks, vahendab obejktiivselt maailma ning aitab kohaneda keskkonnaga.Taju aluseks on meelte kaasasündinud võimed, meeleelundite talitlus, õppimine ja pikaajalised kogemused. Ta on tihedalt seoses tähelepanu ja mäluga. Taju sõltub mõtlemisest, inimese vajadustest, huvidest, emotsioonidest, kogemustest jms. Ta võimdaldab ära tunda, liigitada ja hinnata stiimuleid, objekte, nähtusei ja sündmusi ning tunnetada organismi seisundeid. Ilma tajuta ei saa tegevust ja toiminguid reguleerida. Taju põhiomadusi
EMPIIRILINE MEETOD JA MIDA FRANCIS BACONIL SELLE KOHTA ÜTELDA OLI Empiiriline meetod on meeltega kogetud andmetele tuginev teadusliku uurimise meetod. Baconi sõnutsi on empiiriline meetod, midagi, mis on küll raskesti teostatav, kuid kergesti seletatav. See seisneb selles, et empiirilist meetodit kasutades määratakse tõsikindluse astmed ning seatakse meeltele piirid, aga mõttetöö, mis meelte kannul käib, lükatakse tagasi. Selle asemel rajatakse mõttele uus ja kindel tee meelte tajumusest endist. Baconi arvates saab inimene kui looduse teener ja tõlgendaja aru sellest vaid nii palju, kui ta on looduse korda, mõtete ja tegudega uurinud, rohkemat ta lihtsalt ei tea ega suuda. Samuti arvas Bacon, et loogika kõlbab vaid vigade püstitamiseks ja kinnistamiseks, kui et tõe uurimiseks. Seega on loogika rohkem kahjulik kui kasulik. Bacon ütles, et tõe uurimiseks on ja saab olla vaid kaks teed.
käegakatsutavale teadmiste allikale. Seda nimetatakse empiiriliseks meetodiks. EMPIIRILINE MEETOD JA MIDA FRANCIS BACONIL SELLE KOHTA ÜTELDA OLI Empiiriline meetod on meeltega kogetud andmetele tuginev teadusliku uurimise meetod. Baconi sõnutsi on empiiriline meetod, midagi, mis on küll raskesti teostatav, kuid kergesti seletatav. See seisneb selles, et empiirilist meetodit kasutades määratakse tõsikindluse astmed ning seatakse meeltele piirid, aga mõttetöö, mis meelte kannul käib, lükatakse tagasi. Selle asemel rajatakse mõttele uus ja kindel tee meelte tajumusest endist. Baconi arvates saab inimene kui looduse teener ja tõlgendaja aru sellest vaid nii palju, kui ta on looduse korda, mõtete ja tegudega uurinud, rohkemat ta lihtsalt ei tea ega suuda. Samuti arvas Bacon, et loogika kõlbab vaid vigade püstitamiseks ja kinnistamiseks, kui et tõe uurimiseks. Seega on loogika rohkem kahjulik kui kasulik.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 Krista Villem STRESS JA DEPRESSIOON Referaat Õppejõud: Anu Varep Mõdriku 2014 STRESS Selgitus Stressi mõistetakse tavakeeles närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. (Stress 2013). Ülevaade Stressi on tundnud/tunnevad rohkemal või vähemal määral kõik inimesed. Stress ei ole alati paha. Mõõdukas stress võib omada positiivset ja jõuduandvat rolli, aitab tõsta motivatsiooni ja loovust. (Stress 2013). Tekkepõhjused ja -mehhanismid Stress ei tulene enamasti mitte ränkrasketest pingutustest, vaid oskamatusest oma koormust
1) Romantism - Romantiline liikumine sai alguse Saksamaalt, laienes 1830. Aastatel üle kogu Euroopa. Ülistas intuitsiooni, tundeid ja kirgi. Uuriti meelte maailma, tunti huvi üksikisiku kogemuste ja läbielamiste vastu. Tekkis mina - kultus. Romantism kaldus unistuste-ja fantaasiamaailma.Romantikuid huvitas ka olemise hämaram poolõudused, müstika, surm Hakati nägema paralleele inimese sisemaailmas ja looduses toimuvate protsesside vahel. 2) Uuendused: vormiline mõtlemine - vormiosade piirid avardusid ja hägustusid; harmooniat rikastati kromatismidega; rütmika muutus vaheldusrikkamaks; tempo - armastati suuri
piirkod kui mittemuusikutel) Neuronite omavahelised kontaktid võivad muutuda- ehk aju võb omandada uue ühendusvõrgustiku Ka väga traumaatilised negatiivsed sündmused võivad luua uusi pühendusi nt post traumaatiline stressihäire. Aju võib kasvatada uusi neuroneid- neurogenees, kortikaalne neurogenees kõige vähem tõenäoline. Raamat ´´mõtteviis´´ Carol Dweck TUNNETUSPROTSESSID Aisting-väliste signaalide registreerimine meelte abil ehk stiimuli füüsiline töötlemine Taju- meeleorganitelt saadud inf tõlgendamine terviklikuks pildiks ehk stiimuli psühholoogiline töötlemine Kõik kuulevad muusikat samade protsessude kaudu, aga muusika taju nt meeldivus jne. on kõigil erinev MEIE MEEL ON NÄLJANE AISTINGUTE TÕLGENDAMISE JÄRELE! TAHAME ASJADEST ARU SAADA! Sensoorsed modaalsused ehk meeled: nägemine kuulmine, maitsmine, haistmine ja puudutus(nahameeled)
projitseerim. ja empaatia)/ Ruumitaju-võimaldab hinnata ruumisuhteid, orienteeruda ruumis.Ruumilikust tajutakse sügavustunnuste (binokulaarne nägemine,tausta perspektiiv,kattumine) abil./ Liikumistaju-annab infot objektide liikumise kohta.Peale reaalse liikumise on ka näiv e. strboskoopiline liik ja esilekutsutud e. indutseeritud liik./ Ajataju-annab teavet aja kulgemise kohta ja on isikuti erinev./ Tähelepanu-filtreerib kogu meelte kaudu tuleneva info ja keskendub teadvuse mingile objektile või tegevusele.TP jaotab tajuvälja FIGUURIKS (objekt,millele keskendutakse) ja FOONIKS(see,mis ümbriteb objekti) TP omadused-maht,jaotuvus,koondamine,püsivus,ümberlülitatavus/ TP liigid-tahtlik(kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus) ja tahtmatu(sünnipärane) TP-d tõmbavad-ärritaja tugevus,suurus,kontrast, liikumine,kordumine ja uudsus/ TP on seotud-taju,mälu,mõtlemise, emtsioonide ja motivatsiooniga.
kahtluse alla, siis teisalt ei usu ta sellesse, mida me näeme, ehk väliseid mõtteid. ,,Sest vahel oli nii, et tornid, mis kaugelt näisid ümmargused, osutusid lähedalt neljakandiliseks, ja väga suured kujud nende otsas ei paistnud suured maa pealt vaadates; ja ka loendamatu hulga teiste seda laadi asjade puhul märkasin, et väliste meelte otsustused on ekslikud." Meie mõtted välise maailma kohta tulevad meieni läbi aistingute ja meelte eelneva näite korral võib järeldada, et aeg-ajalt meie meeled petavad meid, aga kuidas saada siis aru, millised mõtted ja meeled on õiged ja millised on nö valed?
keel. Need kõik on omavahelt tihedalt seotud ja niisugune jaotus seega mõneti tinglik. Kuid neil on igalühel oma seaduspärasused. 2 2 Aistingud. Aisting tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni nähtuste ja esemete üksikomaduste kohta ning tekib siis, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meeleelundile.Aistingud on jaotatud meelte järgi nägemis-,kuulmis-,haistmis-,maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistinguks.Tänapäeval eristatakse ka temperatuuri-,tasakaalu-,valu- jt aistinguid.Iga meeleelund on spetsialiseerunud kindlat liiki ärritajate vastuvõtuks ehk siis iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele.Silmal on põhiärritiks teatud sagedusega elktrolained, kõrval teatud sagedusega helilained.Mõlemad meeldeelundid võivad reageerida ka muudele ärritustele (puudutamisele).Aistingu laadi ei määra mitte
TAJU konspekt Elus püsimiseks tuleb olla teadlik nii iseendast kui ka ümbritsevast maailmast. Näiteks on vaja teha vahet söödaval ja mürgisel seenel ning saada aru, millal on vaja süüa või kuidas reageerida liiklusohtlikus olukorras. Sisuliselt kõike seda, mida inimesel on toimetulemiseks vaja, saab ta teada aistingute, meelte ja taju vahendusel. Taju on vahendite kogum, mille abil teisendatakse keskkonnast meelte kaudu omandatud infot objekti-, sündmus-, heli-, maitse- jms. kogemuseks Eesmärgiks on luua ümbritsevatest maailmast tajukujund või mudel, mille põhjal on võimalik otsustada erinevate objektide omaduste üle ning vajalikkus on elus püsimiseks ning et aru saada ümbritsevast maailmast. Taju omadused: Taju piirid: · absoluutne lävi- min ja max piirid, milles inimene on võimeline tajuma/eristama · Suhteline piir e
r2ndamisest. Jooga 6petus. Selleks et saavutada moksa seisundid j2rgitakse jooga 6petust. Sellel on praktiline ja vaimne pool. Praktiline osa p6hineb arusaamal kogu maailm, sealhulgas inimene jaguneb kaheks, kehaks ja hingeks. 6petus jaguneb kaheksaks. 1) enese valitsemine ei tohi valetada ega teisi inimesi m6jutada. 2) rahulolu seisund puudutab inimese kombeid ja hoiakuid. 3) asendid parandada inimese fyysilist seisundit 4) hingamine ehk hingamisharjutused 5) aistingute ja meelte talitsemine oskus paastuda, 6) meelte keskendamine eesm2rk vabaneda 2rritustundest 7) meditatsioon seisund kus sisemised ja v2limised m6jutused on k6rvale j2etud. 8) enesetunnetuse saavutamine vabanetakse ymbersyndimise vajadusest, kaasnevad yleloomulkud v6imed. Hindude jaoks on k6ige pyham j6gi kangese j6gi. Lehm on pyhaloom sest lehm on toitev olevus kes annab uutele eludele j6udu. Usutalitused on kodus. Preestriteks v6ivad olla ainult mehed.
jätta känkimise teel.Nt numbririda 1 6 2 5 3 6 4 9 6 4 8 1 võib meelde jätta neljas kängis kolme numbri kaupa 162 536 496 481.Kui vaadelda jadas esitatud numbreid kuues kängis (kahekaupa 16 25 36 49 64 81), siis selgub, et tegemist on arvude 4-9 ruutudega. Seda mõistes peaks algselt esitatud numbrite meeldejätmine üsna lihtne olema. Mälu on kolmeastmeline Sensoorne mälu -- aju tajub meelte (näiteks kuulmise) abil uut infot vaid hetkeks. Seda ei saa inimene juhtida. Aju otsustab alateadlikult, kas saadud info vajab edasist tähelepanu või unustatakse kohe. Lühiajaline mälu -- tähele pandud info jäädvustub suhteliselt lühikeseks ajaks (Paar minutit) Pika-ajaline mälu -- õpitu püsib mälus kuitahes kaua. Aga seejuures võib esineda probleeme meeldetuletamisega. Pika-ajalisse mällu saab õpitavat talletada kõige paremini nii, et seda seostatakse mingil viisil juba
ja adekvaatsemalt. Kuid siin tekib probleem, kas on võimalik lahutada ideed ja objektid sõnadest seejuures kogu tegevust toimetada eksperimentaalselt ja kogemuste põhjal. Kui Berkeley käest küsida kirjeldust, milline on tunnetused ja ideed ilma sõnadeta, siis see tõestaks seda, et me saame mõista seda mis on keele abil edastatav. Meil tuleb Berkeley arvates kindlaks teha kas meie sõnade taga on ka vastavaid tajumusi Kanti kriitika Kant väidab, et meie meelte objektid asuvad väljaspool meid. Kuigi me ei tea millised objektid tegelikkuses välja näevad, saame me neist aimdust selle läbi, milliseid kujutlusi ja nähtusi nad meis tekitavad. Seega Kant väidab kindlalt, et on olemas objektid väljaspool meid ja lihtsalt seetöttu, et me ei tea millised objektid tegelikult on ei saa me õelda et neid ei eksisteeri. Kant ei eita objektida eksistentsi vaid väidab et me ei saa teda meelte abil tunnetada sellisena, nagu ta päriselt on
Esimeses meditatsioonis arutleb ta selle üle, millistes arvamustes on võimalik kahelda; teine meditatsioon keskendub inimvaimu loomusele ning kuuendas meditatsioonis räägitakse materiaalsete asjade olemasolust ning vaimu ja keha seosest ja erinevustest. Descartes usub, et kui tahta teaduses midagi korda saata, tuleb kõik olemasolev enne maatasa teha. Seega alustab ta puhtalt lehelt. Ta leiab, et kuigi kõik, mida ta senini on tõeseks pidanud, on saadud meelte kaudu, võivad meeled meid vahel petta asjade puhul, mis on väga väikesed või meist kaugel. Pette näiteks toob ta une. Kuid on ka selliseid meeltest tulenevaid asju, milles ei saa mitte mingil juhul kahelda, need on tõelised. Asjadega, mis tunduvad kahtlased, ei tohiks aga nõustuda. Tõelised teadused, mis tegelevad üldiste asjadega, nagu aritmeetika ja matemaatika, sest üks pluss kaks on alati kolm. Kujutletavad ja kahtlased on
mõtlemisest. 2) Mis mõttes on inimese vaim tühi (valge paber)? Milline osa on ideede tekkimisel täita ettekujutusjõul? Kust tuleb meie teadmise materjal?Inimese vaim on tühi, kui tal puuduvad ideed.Ettekujutusjõul on ideede tekkimisel suur roll, sest täidab vaimu mitmekesiste ideedega.Meie teadmiste materjal tuleb kogemustest, millel põhineb kogu meie teadmine. 3) Kuidas tekivad vaimu väiste asjade ideed (aistimine)?Vaimu tekivad väliste asjade ideed meie meelte kaudu, puutudes kokku üksikute meeleliste objektidega, toimetavad vaimu mitmesuguseid, omavahel erinevaid asjade tajumusi, vastavalt nendele erinevatele viisidele, kuidas need objektid meeli mõjutavad. 4) Mis on ideede teiseks allikaks ja kuidas tekivad ideed meie sisemaailmast? Millise tähenduse annab Locke sõnale tegevused?Ideede teiseks allikaks on vaimu tegevuste tajumine, mida Locke kutsub reflektsioon.Ideed tekivad
VAHEL. KOMPENSATSIOON ÜHE AISTINGU KORVAMINE TEISEGA. ADAPTATSIOON ÄRRITAJAGA KOHANEMINE. SÜNTEESIA KUJUTLUSE TEKE TEISE MEELEELUNDI ÄRRITAMISEL. TAJU KONSTANTSUS PÜSIVUS; INIMENE TAJUB OBJEKTI MUUTUMATUNA SÕLTUMATA KONTEKSTI MUUTUSEST. ILLUSIOON EKSITAJU; TEGELIKKUSES EKSISTEERIVATE OBJEKTIDE VÕI NÄHTUSTE MOONUTATUD TAJUMINE. HALLUTSINATSIOON HÄIRE; TAJUD MIDAGI, MIDA EI OLE. ULTRAHELI HELI, MIS ON ÜLE 20000HZ. INFRAHELI HELI, MIS ON ALLA 16 HZ. TÄHELEPANU MEELTE KESKENDUMINE MINGILE ASJALE. FIGUUR TAJUTAKSE TÄPSELT. FOON TAJUTAKSE ÄHMASELT (ON TAUSTAKS). MIS ON AISTING, NIMETA AISTINGUID, ISELOOMUSTA NEID LÜHIDALT. AISTING ON TUNNETUSPROTSESS, MIS ANNAB INFORMATSIOONI ESEMETE JA NÄHTUSTE ÜKSIKOMADUSTE KOHTA; TEKIB, KUI MINGI ÄRRITAJA MÕJUB OTSESELT MEELEELUNDILE. AISITINGUD: NÄGEMIS-, KUULMIS-, HAISTMIS-, MAITSMIS- JA KOMPE- EHK PUUTEAISTING, KA TEMPERATUURI-, VALU-, TASAKAALUAISTING. MIS ON TAJU, MILLE POOLEST ERINEB AISTINGUST
TAJU JA AISTINGUD TAJU Taju on tunnetusprotsess Peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult Töötleb meelte kaudu saadud infot Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk Taju peamised omadused Püsivus - inimene tajub objekti muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud Valivus - objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus Mõtestatus - inimene tajub selgemini neid objekte ja nähtusi, millel on tema silmis mingi tähendus Tajumisel on olulised ka kogemused, hoiakud ja emotsioonid- apertseptsioon Taju liigid
MIS ON AISTING, NIMETA AISTINGUID, ISELOOMUSTA NEID LÜHIDALT. AISTING ON TUNNETUSPROTSESS, MIS ANNAB INFORMATSIOONI ESEMETE JA NÄHTUSTE ÜKSIKOMADUSTE KOHTA; TEKIB, KUI MINGI ÄRRITAJA MÕJUB OTSESELT MEELEELUNDILE. AISITINGUD: NÄGEMIS-, KUULMIS-, HAISTMIS-, MAITSMIS- JA KOMPE- EHK PUUTEAISTING, KA TEMPERATUURI-, VALU-, TASAKAALUAISTING. MIS ON TAJU, MILLE POOLEST ERINEB AISTINGUST? TAJU PEEGELDAB MEID ÜMBRITSEVAID OBJEKTE JA NÄHTUSI TERVIKLIKULT; TAJU TÖÖTLEB MEELTE KAUDU SAADUD INFOT PÕHJALIKUMALT. KUULMISAISTING KUIDAS TEKIB, MIDA TEAD KUULMISEST KUI PSÜÜHILISEST PROTSESSIST? KÕRVALEST SUUNAB SINNA SATTUNUD HELILAINED KUULMEKÄIKU. KUULMEKÄIK LÕPPEB TRUMMIKILEGA, MIS HAKKAB HELILAINETE TOIMEL VÕNKUMA. SEEJÄREL LÄHEVAD HELILAINED KUULMELUUKESTALE, KUS EDASI VÕIMENDAVAD JA EDASTAVAD HELI TEOLE. TEOS ASUVAD HELIRETSEPTORID MUUNDAVAD HELIVÕNKED NÄRVIIMPULSSIDEKS. NEED LIIGUVAD
FLA- Füüsika loodusteaduslikud alused https://www.syg.edu.ee/~peil/10_fla/ Tähtsamad mõisted, teadmised Mis on loodus- see on see mis on reaalselt ja sõltumata meist endist. Füüsikaline maailm ongi loodus. Füüsikaks nimetatakse loodusteadust, mis uurib kõigi mateeriavormide ehituse, liikumise ja vastastikmõjude kõige üldisemaid omadusi ja seaduspärasusi. Mida tähendab, et füüsika on empiiriline teadus- kogemuslik, tunneme ja tajume meelte abil kõike. Füüsika on täppisteadus, uurib looduse kõige üldisemaid nähtusi ja püüab leida neis loodusseadusi. Vaatlejal peab olema meeled; mälu ja mõistus. Füüsikaline tunnetusprotsess- vaatleja saab loodusest infot meelte kaudu. Katse- ehk eksperiment. vaatlust, mis viiakse läbi selleks spetsiaalselt loodud tingimustes. Vaatlemine- tähtsaim uurimismeetod. Andmetöötlus- uuritavaid objekte, nähtusi ja sõltuvusi kirjeldatakse arvude abil.
Närvisüsteem 1. Peaaju 2. Seljaaju 3. Närvid 1. Suuraju ,,kokku kortsutatud", et närvirakud ära mahuks. Mälu,mõtlemise,kõne ja meelte keskused. 2. Väikeaju tasakaalu- ja liigutuste kordinatsiooni keskus 3. Piklikaju kaks elutähtsat keskut (hingamise- ja südametegevuse keskused) 4. vaheaju Juhib ainevahetust 5. keskaju hoiab lihaste toonust Seljaaju Viib signaalne edasi
Ei! Need on ainult sõnad. 3) Lapses tuleb luua tööriistad, millega ta ise kogub endale teadmisi. See sünnib täies vabaduses looduse juhtimisel kehaliste harjutuste kaudu. Kui kardetakse, et sel teel ainult 3 keha harjutatakse ja vaimu nüritakse, siis teadku, et lapseeas on see ainuke võimalus vaimu harimiseks. 4) Vaimu haridus peab sündima samal ajal meelte arendamisega. Kõik lapse kujutlused peavad piirduma meeleliste tajudega. Aga meelte vallas peab noor inimene olema mitmekülgne, seda ala peab ta meisterlikult valdama. Kõik see peab sündima ühenduses mänguga, võimlemise ja meelte harjutamisega, kuid ikka vabatahtlikult, mida tuleb juhtida ainult kerge, nägematu käega. Sel teel loome samal ajal mõtleva ja tegutseva inimese. 5) Vaatlus! Kõlab esimene metoodiline käsk. 6) Isetegevus! Kõlab teine metoodiline käsk. 7) Terviklus
realism või terve mõistuse realism. Kõike mida me oma silmaga näeme ning meeletega tunnetame tuleks võtta puhta kullana. Näiteks kui ma näen suurt õunapuud siis ma näen seda sellepärast, et minu ees seisab suur õunapuu ja kui õunad sellel on punased siis see on sellepärast, et seal on mingid objektid mis on omavad punast värvust. Naiivne realism on tihedalt seotud viie erineva uskumusega. Esiteks eksisteerib materjaalsete objektide maailm. Teiseks avalduvad objektid läbi meelte kogemuste. Kolmandaks need objektid eksisteerivad mitte ainult siis kui nad on tajutud vaid ka siis kui nad ei ole tajutud. Ning objektide tajumine on suures osas tajusõltumatud. Neljandaks need objektid on ka võimelised säilitama omaduste tüüpi mida me tajume e. objektid säilitavad oma omadused ka siis kui me neid ei taju. Ka need omadused on tajusõltumatud. Viiendaks uskumuseks on see, et oma meelte abil me tajume maailma vahetult ja täpselt nii nagu see on.
4) Me tajume ennast kahtluse tõttu ebatäiuslikena. See annab alust uskuda, et eksisteerib midagi täiuslikku kuna vähem täiuslik on täiuslikuma tagajärg. Lisaks oleme me teadlikud oma ebatäiuslikest omadustest, järelikult on keegi need meile omandanud, sest kui me ei sõltuks kellestki, oleksime meie ise täiuslikud ja kõikvõimsad. Descartes: ,,I Meditatsioon" 1) Senini on kõike tõeseks peetud kuna kõik teadmised võetakse meie meelte abil vastu ja me ei kahtle nendes kuna oleme arvamusel, et meie enese meeled meid ei peta ehk usaldame oma meeli liialt. Tegelikkuses petavad meeled meid mõnikord ning seetõttu tuleks meelte teel vastu võetud tões alati kahelda. 2) Kahelda ei saa me selles, kuidas me tunnetame iseennast, praegu, siin, sel hetkel. Väita, et ma pole siin, kus ma olen, vaid kuskil mujal oleks hullumeelne ja ebaloogiline. Samas ei
3) 1. Mina substants, mille kogu loomus, sisaldab ainult mõtlemises ja mis oma oleluseks ei vaja mingit kohta ega sõltu ühestki materiaalsest asjast. 2. Jumal etaloni kehastus. 3. Olemine mõtlemine 4) Autor peab kõigi täiuste ja ideede allikaks Jumalat. Kuid miks peab ideedel ja täiustel olema üldse mingisugune allikas? Ideed on võrrandid, mis on komplekteeritud teadmistest. Ja need teadmised oleme omandanud erinevate meelte abil. Kui kõik ideed pärineksid Jumalalt, siis oleks see Jumal ebatäiuslik, sest on olemas väga rumalaid ideid. Ja kui Jumal oleks ebatäiuslik, siis kuidas on võimalik väita, et ta on täiuste allikas? 5) Jumala eksistents jääb tõestamata, sest et kui mingil asjal võib olla etalon, ei tähenda see seda, et see olemas on. 6) Kuidas jumal konteksti sobis? Ta ei kaalunud üldse teisi võimalusi, vaid lihtsalt rääkis jumalast kui faktist.
Kas asjad on olemas või on need olemas ainult kujutlustes? Kas jumal on kõikhea või paheline? II meditatsioonis arutleb autor enese olemasolu teemal. VI meditatsioonis on peamiseks teemaks inimese hinge ja keha vaheline erinevus. Materiaalsete asjade eksistents. I meditatsioon Descartes (edaspidi autor) alustab võimalusest oma arvamused ühekorraga kõrvaldada ja pidada tõelist ebatõeliseks ja vääraks. Olles tõeseks pidanud kõike saadut meeltest või meelte kaudu. Öeldes, et seda kes on meid tüssanud ei tohi enam kunagi täielikult usaldada. Et kas keha mida ma tunnen kuulub mulle? Siinkohal võrreldes end hullumeelsetega kes väidavad end olevat kuningad, kuigi on vaesed või purpurisse rüütatud, olles alasti. Kuidas võtta seda, et ma kas magan või olen ärkvel? Mis on sealjuures tõeline ja ei ole kujuteldav? Vaadeldes näiteks maalikunstnikku kes maalib midagi täiesti uut, siis värvid peaksid olema siiski tõelised.
millisekundiga. Ruum-eatud aistingud (nägemine, kuulmine ja haistmine) võimaldavad kindlaks määrata ärritaja asukohta. AISTINGUTE SEADUSPÄRASUS adaptatsioon e ärritajaga kohanemine; kompensatsioon e ühe aistinguliigi korvamine teisega; sünesteesia e ühele meeleelundile iseloomuliku aistingu teke teise meelelundi ärritamisel. TAJU Peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Taju töötleb meelte kaudu saadud infot põhjalikumalt. Välismaailmast meelte kaudu saadav info on katkendlik ja lünklik, alles teadvus loob sellest tervikstruktuuri. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk. Lähedus - ühe tervikuna tajutakse üksteisele lähemal asetsevaid objekte. Suletus - tervikuna tajutakse objekte, mis moodustavad suletud kontuuri. Subjektiivsed kontuurid - kujundi moodustamisel tajume selliseid kontuure, mida tegelikult pole.
KUIDAS SÄILITADA TURVALIST KESKKONDA Turvaline keskkond Kuidas tagada turvaline keskkond? Millest sõltub ohutu keskkond? Eesmärk ELUKAAR Lapse-ja noorukiiga Täiskasvanu- ja vanuriiga Elamistoimingu mudel Bioloogilised tegurid Psühholoogilised tegurid Sotsiokultuurilised tegurid Keskkonnategurid Poliitilis-majanduslikud tegurid Bioloogilised tegurid Meelte teravus Kaitsemehhanismid Psühholoogilised tegurid Intellekt Hoiakute kujunemine Kuritarvitamise ohvrid Sotsiokultuurilised tegurid Kultuuride erinevused Religioon Keskkonnategurid Kliima Loodus Turvalisus kodus Poliitilis-majanduslikud tegurid Riik ja kodanik Kokkulepped Õendusabi võimalused Ruumid Ohud Sõltuvus ja sõltumatus Vanus Vaegurlus Võimatu olla sõltumatu Arutelu Turvalise keskkonna kujundamine
Piia Maria Nahkur T11 HT ISIKUTAJU Mis on taju? Taju on inimesetundmise alus Taju peegeldab meid ümbritsevaid nähtusi Taju töötleb meelte kaudu saadud infot Taju omadused on püsivus, valivus, mõtestatus Taju sõltub meie hoiakutest, ootustest Erinevad tajuliigid Tekstitaju Situatsioonitaju Kontaktitaju Mõistmistaju Distantsitaju Rühmataju Mis on isikutaju? Isikutaju on suhtlemiskompetentsuse näitaja Teise inimese tajumine, mõistmine, hindamine Isikutaju on subjektiivne Isikutaju seaduspärasus - oreooliefekt Suur osa tajumisest toimub intuitiivselt Teise inimese tajumine määrab suhtlemisviisi Isikutaju mehhanismid
Tunnused Jaguneb: Orgaaniline ambient, loodusest inspiratsiooni saanud ambient, Dark Ambient, ambient techno Keskendutakse kõlavärvidele, et luua atmosfääriline taustheli Elektrooniline Sobitab mitut kuulamisviisi, surumata peale ainult üht Ühtaegu eiratav kui ka huvitav Narkopeod Subkultuur Riietus igapäevane ja viisakas Filosoofia: rahusta oma meeli Kaasnevad tegevused: Ecstasy, mõtlemine, kirjutamine, meelte rahustamine Elustiil tavaline Ambient Eestis 21. sajandi algus UMA (ambient-jazz) Epifolium Näited Eesti: https://www.youtube.com/watch?v=Y1AmOSY mlCE&spfreload=10 Algusaeg https://www.youtube.com/watch?v=5KGMo9y OaSU&spfreload=10 Tänapäev https://www.youtube.com/watch?v=b-b9Y_h6X 7I&spfreload=10
● Jaguneb: Orgaaniline ambient, loodusest inspiratsiooni saanud ambient, Dark Ambient, ambient techno ● Keskendutakse kõlavärvidele, et luua atmosfääriline taustheli ● Elektrooniline ● Sobitab mitut kuulamisviisi, surumata peale ainult üht ● Ühtaegu eiratav kui ka huvitav ● Narkopeod Subkultuur ● Riietus igapäevane ja viisakas ● Filosoofia: rahusta oma meeli ● Kaasnevad tegevused: Ecstasy, mõtlemine, kirjutamine, meelte rahustamine ● Elustiil tavaline Ambient Eestis ● 21. sajandi algus ● UMA (ambient-jazz) ● Epifolium Näited ● Eesti: https://www.youtube.com/watch?v=Y1AmOSY mlCE&spfreload=10 ● Algusaeg https://www.youtube.com/watch?v=5KGMo9y OaSU&spfreload=10 ● Tänapäev https://www.youtube.com/watch?v=b-b9Y_h6X 7I&spfreload=10
kuidas kontrollida oma tunge ja luua midagi uut ning sellega päästa end mingil määral kõikvõimsa looduse eest. Kas mõtlemine annab kätte võtme, mis avab kõik uksed või jätab nii mõnegi neist suletuks? Inimesed mõtlevad, tajuvad välismaailma ning reageerivad sellele väga paljude omavahel ühenduses olevate närvirakkude abil. Ükski uuring pole siiani kinnitanud, et inimene suudaks hankida infot ümbritsevast veel kuidagi teisiti. Meelte arv on erinevate käsitluste kohaselt erinev, kuid üks tavalisemaid on jaotus viieks: nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine ja kompimine. Tegelikult koosnevad need meeled veel paljudest erinevatest meeltest, nii on näiteks kompimisega. Meie taju puudutamisele sõltub paljudest erineva funktsiooniga neuronitest. Kerge puudutus, muljumine, erootiline puudutus, vibratsioon, temperatuuritaju ning valu tajuvad erinevad vaid selleks kohastunud sensoorsed rakud
Selline kellamehhanismina toimiv maailm on väljaarvutatav ja ennustatav Descartes'i duaalne maailmapilt: Sellest on sajandeid lähtunud nn läänelik mõtlemine Määras teaduste jagunemise loodus- ja vaimuteadusteks Siit on pärit meie ettekujutus tegelikkuse ja selle tunnetamise vahekorrast Positivism Rajaja Auguste Comte Positivism määratleb end kui tervemõistuslikku lähenemisviisi teadmisele Kõike, mida ma teame, oleme saanud teada meelte kaudu. St kindla teadmiseni võib jõuda ainult meelte abil. Positivsim binaarne: mis ei ole objektiivne, on subjektiivne - Objektiivne= tunnetuse tulemus, mis vastab objektile - Objektiivsus= faktide esitamine - Faktid on need, mida me kogeme vahetult. Keegi teine võib sama kogeda. Kahevalentne loogiga (Aristoteles) Väited ei pruugi olla ainult õiged või valed. Kahevalentse loogika paradoksid lahenevad valentsi suurenemisega.
Induktsioon, deduktsioon ja nende kriitika Kanti poolt Kant: 1) Aprioorne tunnetus põhineb mõistusel ja on kogemustest sõltumatu, puhtast arust pärinev ehk tõsikindel. Aposterioorne ehk empiiriline tunnetus on aga kogemuslik, järeldused tehakse meeltekogemuste põhjal. Esimese puhul kasutame me teadmiseni jõudmiseks ratsionaalset lähenemist ehk eirame kõike meelte teel vastuvõetut ning lähtume objektide kirjeldamisel vaid nende kindlatele omadustele. Aposterioorse tunnetuse korral võetakse kõike meelte poolt tajutut tõesena, mis tähendab et uute kogemuste teel on võimalik uuritava objekti mõistet avardada. 2) Analüütiline ja sünteetiline otsustus on vastavalt aprioorsed ja aposterioorsed, esimene tuleneb meie mõistusest, teine kogemustest. Analüütiline otsustus ei avarda meie teadmisi
Koljuõõnes paiknev närvisüsteemi keskne organ Juhib ja kontrollib kogu organismi tegevust Miljardid närvirakud erinevate ülesannetega piirkonnad ja keskused 2 Peaaju suurim osa Vastutab mälu, meelte ja mõistuse eest Pikliklõhe jagab suuraju kaheks pooleks Vasak ajupool juhib parema kehapoole tööd Parem aga vasaku kehapoole tööd Sagarad reguleerivad organismi põhilisi funktsioone. 3 Suuraju pealispinda nim. ajukooreks Juhib organismi vaimset ja füüsilist tegevust Ajukoores asuvad erinevaid ülesandeid täitvad ajukeskused 4
saavutamisega. Selleni jõudmiseks kasutab Kant ratsionalistide põhiideed: ,, See, mida mu mõistus ütleb maailma kohta, see on tõde." See tähendab, et enda printsiibid peaks üles seadma oma mõistuselt lähtuvalt, kuna vaid see on tõde. Kant hakkab suhtuma kriitiliselt: ,,Kas see, mida mu mõistus ütleb on tõde ehk nii-öelda puhas mõistus?" Selleks, et teada saada, kas inimese mõistus oleks ainutõde peab leidma, kas teadmine on tulnud meelte kaudu (a posteriori) või sõltumatult igasugusest meelelisest kogemusest, mida omame vaimu sünnipärase loomuse ja struktuuri tõttu (a priori). Siinkohal Kant järeldab empiristide väite ,,Igal muutusel peab olema põhjus." kohta seda, et kui väide on paratamatu ja üldkehtiv, siis ta ei saa tulla kogemusest. Seega, kui soovime lähtuda üksikindiviidi eetilisest vastutusest, peame enne teadma, kas tema teadmised on a posteriori või a priori, vaid nii leiame õige tõe.
F. Bacon "Uus Organon" Inimesed kes räägivad loodusest kui läbi uuritud asjast põhjustavad sellega tohutut kahju filosoofiale ja teadustele. Seda on teinud ka need, kes ütlevad, et teada midagi ei ole võimalik. Ta mainib ka antiikkreeklasi, kes arvasid, et see kas midagi on teada ei ole mitte vaidluse, vaid kogemuse asi. Tavainimesed meetod midagi teada on see, et kõigepealt määravad nad tõsikindluse astmed. Seejärel rajame mõttele uue ja kindla tee meelte tajumisest endist. Tekstis leitakse, et igapäeva elu ja nii nimetatud iidolid rikuvad ära algse mõte. Autor pakub välja, et mõtet tuleks edasi arendada süsteemselt ja mitte lasta sel omasoodu edasi liikuda. Väidetakse, kui inimesed ei oleks kasutanud masinaid füüsiliseks- ja paljast mõtte jõudu intellektuaalseks tööks, siis oleks nad väga vähesega hakkama saanud. Tuuakse näide obeliski tassimisest inimjõul ja
antiikfilosoofia tuuma. Kuigi Platoni ja Aristotelese tööd on omavahel sügavalt seotud, on nad nii stiililt kui ka ainelt väga erinevad. Platon kirjutas mitukümmend filosoofilist dialoogi (vestluse vormis arutlust) ja mõned kirjad. Kuigi varajased dialoogid tegelevad peamiselt teadmiseni jõudmise meetodiga ning hilisemad põhiliselt õiglusega ja praktilise eetikaga, väljenduvad neis seisukohad eetika, metafüüsika, mõistuse, teadmise ja inimelu küsimustes. Meelte kaudu saadakse Platoni järgi ainult arvamusi, mis on segased ja ebapuhtad, teadmiseni aga jõuab üksnes kontemplatiivne hing, mis pöördub füüsilisest maailmast ära. Ainult hingel saavad olla teadmised eidostest ehk ideedest ehk vormidest, mille ebatäiuslik jäljendus on nähtav maailm. Sellisel teadmisel on nii eetiline kui ka teaduslik tähtsus. Tänapäeva terminites saab Platoni õpetust teatud reservatsioonidega nimetada idealistlikuks ja ratsionalistlikuks.
suured kui teoses mida ta loeb. See paneb teda teisiti mõtlema ja oma elu üle erinevalt vaatama. Kuid võibolla ei olegi raamatud enam tänapäeval vaimseks toeks. Leiutatud on internet, kus inimesed veedavad palju aega lugedes, mängides, filme vaadates ja nende suhtlemisvajadus on rahuldatud ja ei peagi raamatutest abi otsima. Tihtipeale ongi internet koht kus inimesed ennast välja elavad, kommenteerides erinevaid uudiste artikleid jne. Raamat on hea abivahend oma vaimsete meelte ergutamiseks, kuid see ei ole ainus võimalus. On tähtis lugeda raamatuid, see paneb mõtlema ja arendab lugemis- ja kirjutamisoskust. Minu arvates on raamatute lugemine tähtis ning tuleb palju kasuks.
sajandil elas läbi mitmeid sõjalisi ja kannatusrohkeid perioode. Geograafiliste avastuste tõttu elavnes kultuurielu ning toimus suur areng teaduse ja folosoofia arengul. Olulie isik oli Galileo Galilei, kes itaalia teadlasena tõestas esimesena heliotsentrilise maailmasüsteemi teooria, mis avardas maailmapilti ja võis mõjuda kunstide arengule. Barokk-kunsti tellis põhiliselt kirik, sest vastureforamtsiooni tõttu sooviti, et kunst sümboliseeriks usu ülevust ja jõudu. Kirik kasutas meelte ja tunnete mõjutamist läbi elulähedaste näidete abil, et usklik saaks neid kergemini omandada. Renesasansi perioodil aga proovis kirik kujundada juba massiivse hoonega usu tähtsust ja tema suurejoonelinst olemust kui barokk katsub läheneda realistlikumalt ja elulähedaselt. Iseloomusta barokkarhitektuuri Itaalias Barokk (portugali kl korrapäratu kujuga pärl). Barokk-kirikule oli iseloomulik detailsus ja dünaamiline, rahutu ning maaliline fassaad. Ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
