SISSEJUHATUS..................................................................................................2 Referaadi eesmärgiks on uurida kuulmise etappe ja nende jaotust. Kuulmine on meie jaoks oluline info, mida me endale edasi edastame. Suhtlemiseks kasutatakse palju variante, aga üks asi on kindel, kui pole kuulmist, siis pole ka õiget suhtlemist. See võib lõppeda vale arusaamisega teisele...............................2 2 Kuulmine............................................................................................................3 a. Aktiivne kuulamine.......................................................................................... 3 3 Kuulamistehnikad...............................................................................................4 SISSEJUHATUS Referaadi eesmärgiks on uurida kuulmise etappe ja nende jaotust. Kuulmine on meie jaoks oluline info, mida me endale edasi edastame
Kuulmine Tanel Truus, 9.B klass Valisin kuulmise teema, sest see on elusorganismi üks tähtsamaid meele- elundeid. Minu arvates on kuulmine nägemise järel teisel kohal väliskeskkonnast informatsiooni saamiseks. Saan tuua siia kirjandisse ka konkreetse inimese, kelle puhul on kuulmine elu jooksul vaibunud- minu vanaisa. Minu vanaisal on kuulmine elu jooksul suhteliselt madalale langenud. Ta on juba 73. aastane. Kuid fakt on see, et mida vanemaks, inimesed jäävad, seda halvemaks jäävad ka nende meeleelundite töö. Kuulmise languse põhjuseks vananemisel on see, et trummikile muutub aina jäigemaks ning selle tõttu ei suuda kuulmeluukesed (vasar, alasi jalus) enam helilaineid piisavalt hästi juhtida ning võimendada. Kuulmeluukesed panevad võnkuma sisekõrva vedeliku, mis omakorda panevad
Kuulmine Kuulmine on organismi väga keeruline talitlus, mida teostavad koostöös kõrv ja peaaju. See on helide tajumine spetsiaalse elundi (kõrva) abil, mis võimaldab eristada helilaineid nende amplituudi ja sageduse alusel ning teha kindlaks heliallika asukoht ja liikumine ruumis. Kuulmisfunktsioon on lapse arengu loomulikuks eelduseks. Kõrv koosneb välis-, kesk- ja sisekõrvast. Kuulmiseks peavad helilained jõudma sisekõrva ja sealt läheb signaal edasi aju kuulmiskeskusse
KUULMINE 11.l Mis on kuulmine? Kuulmine võimaldab meil eristada helilained ja kindlaks teha heliallika asukohta ja liikumist. Kuulamisorganism on kõrv Heli liigub kuulmekäiku-trummikilesse-kuulmeluuketele-teole ja lõppeb oimusagara kuulmiskeskuses Kõrv tabab õhuvõnkeid sagedusel 16-20000 hertsi(16-infraheli 20000-ultraheli) Kõrva ehitus Kõrvad koosnevad kolmest osast: Väliskõrv Sisekõrv Keskkõrv Väliskõrv Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Keskõrv Õhuga täitetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Kuulmeluukesed Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva. Kuulmetõri Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena ...
kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. Helid jõuavad kuulmekäiku pidi trummikilele ja panevad selle võnkuma. Trummikilelt levivad helilained edasi keskkõrva. Välises kuulmekäigus on kõrvavaigunäärmed, mis eritavad kõrvavaiku. Kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. Näärmerakkude liigtalitluse korral kuhjub vaik kuulmekäiku ja ummistab selle, eriti kui kuulmekäik on liiga kitsas. Tekkinud vaigukork takistab helide levikut ja kuulmine nõrgeneb. Ka vee sattumisel kuulmekäiku võib kuulmine halveneda, sest vee mõjul kõrvavaik paisub. Keskkõrv Keskkõrva moodustab trummiõõs, milles on kolm kuulmeluukest- vasar, alasi ja jalus. Jalus on pisim luu inimkehas, see on umbes 3 mm pikk. Vasar on trummikilega kokku kasvanud ning on ühendatud keskmise kuulmeluuga- alasiga. Alasi on seotud jalusega. Jalus toetub esikuakent katvale membraanile, mille taga algab sisekõrv. Kuulmeluukesed annavad trummikile
tähelepanelik, kui leiab, et hetkel teistele asjadele mõtlemine on tähtsam. Mõtleb kuulamise ajal hoopis sellele, kuidas esitada küsimusi või vastata rääkijale. Kipub segama vahele, vaidlema. Kuulmine on üldtunnustatud seisukohtade järgi inimese jaoks tähtsuselt teine meel ülekaalukalt tähtsuse poolest esimeseks peetava nägemise järel. Kuid arvestades kõne tähtsust inimkonna arengus, tuleb kuulmist teiste meelte seas siiski eriti rõhutada, kuigi ellujäämise seisukohalt ei ole kuulmine olnud inimesele nii kriitiline kui seda on olnud nägemine. Tänu kuulmisele suudavad inimesed igapäevaelus rohkem infot talletada kui seda kurdid, me peaksime seda hindama ja väärtustama, sest kunagi ei tea millisena sa järgmisel hommikul ärkad. Tänu kõrvadele mu kuuleme igasuguseid helisid : linnulaulu; vihmasadu; inimesi meiega kõnelemas, tänu millele me saame aru mida teine pool püüab meile edasi öelda jne.
docstxt/125613825280175.txt
...................................................................................................................................................... 6. Mis aitab lisaks kõrva tasakaaluelundile rulaga sõites tasakaalu hoida? ........................................................................................................................................................ NIMETA KÕRVA OSAD(3) PÕHJUSI, MIKS VANANEDES KUULMINE NÕRGENEB KIRJUTA MILLISTE ELUNDITEGA JA MILLIST INFOT SAAD LIHA GRILLIDES JA SÜÜES. 1. 2 3. B. 1. Jüri märkas,et ta ei näe enam selgelt koolis tahvlile kirjutatud teksti ja kodus televiisorits filmide alla kirjutatud tõlget. Kui ta õopikust teksti luges oli see aga täiesti selge. · Milline nägemishäire oli Jüril tekkinud?..........................................................................
Inimene tajub, kas heli on kõrge või madal, tugev või nõrk. Normaalse kuulmisega inimene eristab helisid, mille sagedus on 20-20 000 võnget sekundis (hertsi) 5.Kuulmishäireid võib põhjustada: kõrvaosade vigastused, kuulmekäigu ummistumine, mitmesugused viirus- ja bakterihaigused, tugev müra ning isegi osa ravimeid. 6.Kuidas säilitab inimene tasakaalu? Tänu tasakaaluelundile, mis paikneb sisekõrvas suudame tasakaalu hoida. 7.Mis põhjusel võib mõne noore kuulmine olla viletsam kui tema vanemate oma? Valju muusika ja müra ning kõrvaklappide pideva vale kasutamise tõttu. 8.Kuidas me tunneme lõhnu? Aineosakesed satuvad ninaõõne haistmispiirkonda, milles on hulgaliselt haistmisrakke. Aineosakesed lahustuvad limas ja puutuvad kokku haistmisrakkudega, põhjustades neis närviimpulsse, mis liiguvad peaajusse. 9.Miks ei saa salaja apelsini süüa isegi siis, kui keegi seda ei näe? Apelsin eritab õhku väga palju molekule
Kuressaare Gümnaasium Kuulmine ja selle mõjutused Uurimistöö Koostaja: Kärt Hansen Klass: 6.c Juhendaja: Sirje Kereme Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Mis on kuulmine................................................................................................... 4 1.2 Kuulamine........................................................................................................ 4 1.3 Kuulmise nõrgenemine.................................................................................... 5 1.4 Beebide kuulmine............................................................................................. 6 1.4.1 Beebid armastavad muusikat.............
KÕRV ja KUULMINE Kõrva ehitus Inimese kuulmis- ja tasakaaluelundiks on kõrvad. Kõrvad koosnevad kolmest osast: Väliskõrv Sisekõrv asuvad hästi kaitstult koljus Keskkõrv Väliskõrva kaitseb kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. Väliskõrv Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk trummikile, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Kõrvalihased inimesel on jäänukelund ehk rudiment. 1997 Dr Jay Vacanti siirdas hiirele inimese kõhrkoe rakke ja kasvatas hiire seljas kõrva. Keskkõrv Õhuga täitetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Kuulmeluukesed Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva. Inimese väikseimad luud Kuulmetõri Keskkõrv ühenduses välisõhuga kuulmetõri abil, mis av...
ei ütle kui kaugelt. Tulemuseks on see, et kolmemõõtlemine ruum on tasapinnalise kujutise põhjal määramatu, ühele ja samal kujutisele silmapõhjas võib vastata suur arv erinevaid 3-mõõtmelisi objekte. Värvinägemise häired Täiesti värvipimedaid 0,01% - ei toimi kolvikesed. Daltonism puna-roheline värvipimedus, need näivad hallikad, häired kolvikeste tegevuses. Kanapimedus häiritud kepikeste töös. Kuulmine Kuulmisallikaks on kõrv, sellega eristame helilaineid, heliallika asukohta ja liikumist. Kõrvalest suundab helilained kuulmiskäiku, mis lõppeb trummikilega, mis hakkab võnkuma. Sealt liiguvad helilained kuulmeluukestele (vasar, alasi, jalus; keskkõrv), mis võimendavad võnkeid ja edastavad teole (sisekõrvas). Heli Tajume õhuvõnkeid 16-20 000 hertsi Infraheli sagedus alla 16Hz, ei kuule, kuid põhjustab valu kõrvas, väsimust ja hirmu
................................................................ 4 4 Maitsmine ................................................................................................................................. 5 5 Haistmine................................................................................................................................... 5 6 Kompimine................................................................................................................................. 5 7 Kuulmine................................................................................................................................... 6 8 Taju........................................................................................................................................... 7 9 Tähelepanu................................................................................................................................ 7
NÄGEMINE Sarvkest Silmaava Lääts Klaaskeha Võrkkest Võrkkestal tekib esemetest ümberpööratud ja vähendatud kujutis, mis kandub mööda nägemisnärvi ajju. Aju pöörab pildi õiget pidi ja inimene saab ümbritsevast õige ettekujutise. Kui objekt asub silmale lähedal, siis ripslihas tõmbub kokku ja lääts muutub kumeramaks ning vähendatud kujutis objektist tekib võrkkestale. Kui objekt asub silmast kaugemal, siis ripslihas lõtvub ja lääts muutub lamedamaks ning kujutis esemest tekib jällegi võrkkestale. Lühinägelikel inimestel tekib kujutis võrkkesta ette. Lühinägelikud kannavad kaksiknõgusate klaasidega prille ehk miinus prille. Miinus prillid vähendavad kiirte murdumist ja kujutis tekib võrkkestale. Kaugnägevus on seotud inimese vananemisega. Kaugnägevus tekib tavalisel 40. - 50. aastastel inimestel ning on põhjustatud silmaläätse elastsuse vähenemisest. Silmamuna normaalsest pikem või silmalääts liiga kumer. Täpselt nähakse ainul...
Keskkõrv: trummiõõs(kolm üksteisega seotus kuulmeluukest:vasar, alasi ja jalus). Sisekõrv: kuulmetõri, avaneb neelu ja keskkõrv on sellekaudu ühenduses õhuga, kuulmetõri on tavaliselt suletud ja avaneb neelamise ajal. See on ka kuulmis ja tasakaalu elund, paikneb kolju sees ja kahest eraldi osast, õõnte ja looklevate kanalite süsteem, milles saab eristada tigu, kolme poolringkanalit ja kahte kotikujulist moodustist, Sisekõrva kuulmiselund on tigu, helihaisting. Normaalne kuulmine on 20-20 000 Hz, vananedes kuulmine väheneb, probleeme on just kõrgemate helidega, täielik puudumine on kurtsus(vigastused, viirus-ja bakterihaigused, tugev müra ja ravimid). Tugevust möödetakse dB (detsibellides). Väikseim tugevus on kuulmislävi. Sisekõrvas paiknevad poolringkanalid, mis koos mõigu ja kotikestea moodustavad tasakaaluelundi, kahjustuste(kasvajadm traumad, põletikud verevarustuse puudulikuse korral)
tahakasid ise kõike teha aga ei saa. Keegi peab seda tegema sinu eest keegi on su silmad ja käed. Sa kuuled kedagi majast möödumas sa tahaks õue joosta aga vaadata aga sa ei saa. Sa pead kellegi käest küsima, et teada saada kes või mis see oli. Sa oled justkui terve aga samas ei ole sa näed kuuled aga liikutada ei suuda. Selle loo tegevus toimub maal. See majake kus tegevus toimub asub küla kaugemas nurgas põldude vahel metsanurgas. Peategelane ei saa käija, kuid ta kuulmine ja mõistus on korras. Seega ta oskab luua oma maailma. Kui ta lamab voodis ja tõusta ei saa, siis ei saa ta end kaitsta selle eest mida ta ei taha kuulda ega näha. Kui keegi on teinud akna või ukse lahti siis voodihaige peab kuulama seda mis seal parasjagu kosta on. Kui keegi kellel on mõni terviserike ja ta kuuleb enda kohta midagi sellist nagu näiteks; Ega ta milleks muuks kui vaklade toiduks ei kõlba. Siis on tunne et ta ei oleks just kui ei keegi.
3 liiki kõrbesebra, savannisebra, mägisebra. TOITUMINE Kulutab söömisele pikki tunde. Tavatoiduks rohi, mõnikord puukoor, -lehed, pungad, puuviljad. Vett joob päevas 8-10 liitrit. ELUVIIS Elavad perekondlike karjadena. Karjad tihti segunenud antiloopide karjadega. Karja juhiks on täkk. Võimeline kiirelt ja osavalt liikuma. Kohastanud eluks Aafrika mägistes piirkondades. Hea kuulmine ja nägemine hoiatavad teisi ohu eest. PALJUNEMINE Tiinus kestab aasta. Sünnib üks varss. Paaritumine toimub ajal, mis võimaldab varsal sündida vihmaperioodil. Varsad perega koos 2 aastaseni. Sigima hakatakse 3-4 aastaselt.
Probleem suitsetamine kohta . Inetrvjuu emaga, kes ise ei suitseta: 1.Kas Sinu arvates saab jääda suitsetamisest sõltuvuss? E: Ma arvan, et saab küll. 2.Võib see kujuneda ka harjumuseks? E:Enamikul inimestel ongi see harjumuseks mitte enam vajadus. 3.Kas Sa tead , kui palju kemikaale satub inimese organismi ühe sigareti tõmbamisel? E:Ei tea, aga kindlasti uuringud on selle kindlaks teinud. 4.Kuidas Sinu arvates saaks vabaneda suitsetamisest? E: Tuleb olla järjekindel ja suure tahtejõuga, aga abi saaks ka meditsiiniliselt kindlasti. 5.Kas Sinu arvates saab suitsetamisest naudingut? E: Ei oska öelda, ei suitseta ise. 6.Kuidas suhtus Sina suitsetajatesse? E:Ei vaata nende poole positiivselt, kuna see hais on ebameeldiv ja jääb ka riietele külge. 7.Kui palju suitsetajaid on Sinu tutvusringkonnas? E: Enamik suitsevad, keda tean. 8.Oled Sa kunagi proovinud su...
isegi väga valju kõnet, ta ei kuule üldse. Kuulmishäireid võivad põhjustada vigastused, mitmesugused viirus- ja bakterihaigused, tugev müra ning isegi mõned ravimid. Heli tugevust mõõdetakse detsibellides. Väga tugevad helid põhjustavad kõrvades valu ja nende tekitatud surve tõttu võib puruneda trummikile. Kui tugevad helid kestavad pikka aega, võngub trummikile kaua liiga suures ulatuses, mistõttu trummikile muutub vähem elastseks ja kuulmine nõrgeneb. Püsiva ja tugeva heliärrituse tagajärjel kõrv väsib. Väga tugev heli kahjustab pikema aja jooksul ka kuulmisrakke ja inimene ei kuule enam hästi. Seetõttu on tööstuses oluline vähendada müra, pidevas müras töötavad inimesed peavad aga kõrvu kaitsma kõrvaklappidega. Kuulmise nõrgenemine ja heli kahjulikkus Inimese vananedes kuulmine nõrgeneb. Probleeme tekib just kõrgema sagedusega heli korral
SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ..................................................................................................... 3 2. 16 MÄRKI HEAST KUULAJAST........................................................................... 4 3. 16 MÄRKI HALVAST KUULAJAST...................................................................... 5 4. 6 ASJA MIS AITAVAD KUULATA ....................................................................... 6 5. TSITAATE KUULAMISE KOHTA.......................................................................... 7 6. KOKKUVÕTE......................................................................................................... 8 7. KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................... 9 Sissejuhatus Aktiivne kuulamine koosneb kuuest elemendist. Kõiki neid ühel ajal kasutada pole võimalik, näiteks ei saa vaikivat...
docstxt/1322202624135517.txt
......................................................................4 1.3.6Śoti terjer.....................................................................................................................4 2.Haigused...................................................................................................................................4 3.Koerte Sigimiskäitumine..........................................................................................................5 4.Koerte kuulmine, nägemine ja haistmine.................................................................................5 4.1Kuulmine............................................................................................................................5 4.2Nägemine............................................................................................................................5 4.3Haistmine..................................................................................................
Inimese meeleelundid. Nägemine- Silm. Silma kaitse. · Silma kaitsevad silmalaud ja ripsmed. · Silmade kaitsesüsteemi kuulub ka niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silma niiske. · Silm asub silmakoobastes, mis kaitsevad silma tagant ja külgedelt. Silma ehitus. · Silmamuna- kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kihiga. · Sarvkest- katab silma eespoolt. Valguskiired tungivad läbi selle. Sarvkest suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. · Silmaava ehk pupill- vikerkesta keskel paiknev must ava, kust liigub valgus läbi. Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus. · Vikerkest ehk iiris- sisaldab pigmenti, millest olenb silmade värvus. Asub ümber pupilli. · Silmalääts- luubile sarnane põhifunktsioon. Läätse ümbritsevad ripslihased, mis muudavd silmaläätse kuju. Läätse kuju muutub sõltuvalt sellest, kui kaugele vaadatakse. Lääts muutub kum...
tuntuima helilooja Wolfgang Amadeus Mozarti, kellele oli looduse poolt antud anne luua heliteoseid muusika kirjutamise eeskirju järgimata. Kuid kas see vastab tõele, et musikaalsus on saadud pärandusena oma eelnenud sugupõlvedelt või on see saavutatud pikaajalise töö tulemusena? Äkki hoopis mõlema aspekti kombinatsioon? Musikaalsus tähendab tundlikkust, teadmist või annet muusikas. See koosneb mitmest komponendist, millest kõige komplitseeritum on tihtipeale muusikaline kuulmine. Rütmitunne on kõigil välja arendatav, kui pole just suuremat kõrvalekallet. Sündides oleme me kõik pärinud musikaalsuse, kuid mina arvan, et mõnele on antud seda rohkem kui teistele. Inimene saab selle ande kallal töötada, seda edasi arenada. Mozart päris kapellmeistrist isa käest surepärased muusikalised geenid. See võib olla üheks põhjuseks, miks arvatakse, et musikaalsus ongi pärilik. Vastuväiteks eelnevale saab
Millest tekivad jutud hirmsatest elukatest, kes tulevad meid kimbutama? Mis on tegelikkus ja mis fantaasia vili? Teada on, et inimese kujutlusvõime on piiritu. Kas tegelikult ka elab pimedas mõni ''koll'' või mõtleb inimene kõik välja? Pimeduses kaob kõik üleliigne ning esile kerkivad varjatud meeled. Inimene ei ole kohanenud nägema pimedas, nagu linnud ja loomad, see on meie nõrkus. Aga võib olla me suudame näha olematut? Meil tekib hirm teadmatuse ees. Samas kuulmine paraneb või isegi on ülevõimendatud, väikese oksa praksumine võib meile tunduda nagu oleks elevant sellele astunud. See kõik on tegelikult meie alateadvus, tähelepanu suureneb pisidetailidele, mis meid hirmutavad tihti mõttetult. Meie psüühikat mõjutavad reaalsed ja paranormaalsed tegurid, millest oleme kuulnud lugusi või näinud filme. Pimedus võib olla meeldiv oma rahu ja vaikusega, aga siiski kujutleme alatihti üksi pimedas
Daltoni järgi. Inimene ei suuda eristada punast ja rohelist värvi, näivad ühtviisi hallikatena. Ka daltonismi puhul on häiritud kolvikeste töö. Värvipimedust uuritakse testide abil. Kui on häiritud kepikeste töö, siis nõrgeneb kohanemine pimedusega tekib kanapimedus. Inimene näeb hämaras ja pimedas äärmiselt halvasti. Värvuste nägemine on ohutuse tagamiseks väga oluline lenduritel, autojuhtidel ja vedurijuhtidel. 2. Kuulmine Kuulmine võimaldab eristada helilaineid (nende sageduse ja amplituudi alusel), kindlaks teha heliallika asukohta ja liikumist. Kuulmisorganiks on kõrv. Kuulmisaistingu kujunemine: kõrvalest suunab sinna saabunud helilained kuulmekäiku. Kuulmekäik lõpeb trummikilega, mis hakkab helilainete toimel võnkuma. Edasi liiguvad helilained kuulmeluukestele (vasar, alasi, jalus asuvad keskkõrvas). Kuulmeluukesed
gripivormid. Maitsmisaisting maitsmine ja haistmine on tugevalt seotud omavahel. Maitset tunneb siis, kui süües lahustuvad ained mõjuvad maitsmisretseptoritele, mis asetsevad keelepinnal. Põhikategooriad on magus, hapu, soolane ja kibe (mõru). Kompimisaisting aistingu kompensatsioon. Aistingu võivad üksteist kompenseerida. Kui inimesel on mingi aisting raskendatud või puudulik, siis teised üritavad seda puuduolevat kompenseerida. Nt pimedal on hästiarenenud kuulmine ja kompimine. Teine mõiste on adaptatsioon ehk kohanemine aistingud võivad kohaneda, nt 1)kui ärritaja on väga nõrk, siis aistingutundlikkus muutub 2)pideva müra käes, ere valgus 3) tundlikkus kaob tugeva ärritaja korral Väga harva esineb selline nähtus nagu sünesteesia ühele meelele mõjuv ärritaja tekitab lisaks mõjuvale meelele ka mingi teisele meelele aistingu. Nt kuuled värve ^o) Aistingulävi absoluutne ja eristusväli.
Muusikaõpetaja jaoks omakorda võtab sama küsimus veidi teistsuguse värvingu kas ja kuidas saab inimese muusikalisi võimeid täpselt ja objektiivselt mõõta. Tänapäeva hariduspoliitika üks eesmärke peaks olema element. muusikalise kirjaoskuse pakkumine kõigile inimestele sõltumata nende muusikalistest võimetest. Tähtis on, et keskkond, milles laps selles elueas peamiselt viibib, oleks muusikahelidega piisaval määral küllustatud. Siit ka põhjus, miks nt absoluudne kuulmine sageli (kuid mitte alati) areneb välja muusikutest vanemate lastel. Sünnipärased anded võivad eduka karjääri kujunemisel mängida tähtsamat rolli, kui on meie tuntud helilooja Tsaikovski oletanud. Olen endalt mitmeid kordi küsinud, nagu oli kirjas, et kas mu pillimäng tuleb hästi välja sp, et mul on selleks sünnipäraselt head eeldused, või sp, et ma pidevalt harjutan? Ma arvan, et need on omavahel tasakaalus, ehk siis, kui ma oleks lõpetanud harjutamise, ei areneks ma edasi
Mängib mõtestatud süzeega Ehitab erinevatest materjalidest keerulisi ehitisi Kühveldab, silub ja tambib lund Mängib liiva ja veekeskuses Õpib mängudes täitma juhtrolli Mängib keerukamate reeglitega mänge Püüab ennast mängus jälgida ja võrrelda oma käitumist teiste omadega Tutvub erinevate esemetega, võrdleb nende tunnuseid, kirjeldab, loendab ja järjestab neid Rakendab mängudes erinevaid meeli: haistmine, kuulmine ja nägemine 2.3.4. 6- aastased Oskab ühendada eri allikatest saadud kogemusi, teadmisi ja muljeid Omandab mängudes rollidele iseloomuliku käitumise (tegevused, kõne, intonatsioon, emotsionaalsus) Mängib keerulise mängusüzee üle enne mängu lepib kokku rollide osas, loob mängukeskkonna, valib vahendid, vajaduse korral meisterdab puuduva mänguvahendi ning ehitab vajaliku ehitise Matkib kuuldud tegelaste käitumist ja häälitsusi
Absoluutne lävi määratakse ära stiimuli minimaalse intensiivsusega, mille puhul ta (vähemalt 50 % juhtudest) üldse avastatakse. Eristusläve määrab ära antud stiimuli (n.ö. standardstiimuli) intensiivsuse selline minimaalne muutus, mis inimese poolt avastatakse. .... Absoluutne lävi erimeeltele · Nägemine: ühe küünla leek pimedal selgel ööl ca 45 km kauguselt · Kuulmine: kella tiksumine täelikus vaikuses ca 6 m kauguselt · Haistmine: 1 tilk parfüümi 6-toalises korteris · Puudutus: mesilase tiib, mis 1cm kauguselt kukutatud põsele · Maitsmine: 1 teelusikatäis suhkrut 8 liitris vees Närvisüsteem Nimeta ajukoore funktsioonid. Ajukoor ehk neokorteks laseb meil enamsati mõistuspäraselt käituda. Ajukoore töö on tagada käitumise paindlikus, kohasus muutliku olukorraga, kuid selle juures sõltub ajukoore tõhusus koorealuste tuumade
Eneseanalüüs Tegime tunnis huvitava testi nimega taju kanalid, millest sain teada, et enamuse informatsioonist saan ma seda asja tunnetades. Järgnevad nägemine, kuulmine ja haistmine, kõik sama tulemusega. Kõige vähem infot saan selle testi põhjal maitsemeele kaudu. Ma arvan, et see test on ka enam-vähem õige tulemusega, sest järele mõeldes pean ma selle kõigega nõustuma. IQ testis olin TOP 10 hulgas enam-vähem keskel. Samas oleks ma võinud olla ka kõrgemal, kuna viimases osas ma ei viitsinud enam sellega eriti tegeleda ja panin vastuseid nii nagu käsi arvas. Selle põhjuse tõttu oli isegi üllatav, et ma pingereas nii kõrgel olin, kuigi samas ei saa ma ka kindel olla, et kõik seda testi tõesti tõsiselt võtsid. Vanasõnade testi järgi tuli välja, et ma olen vastasseislik inimene ehk ei rahuldu enne kui leian õige lahenduse ning pooldan koostööd. Järgmisena tuli testi järgi pealetung...
Tunnetusprotsessideks nimetatakse psüühilisi protsesse, mis on vajalikud informatsiooni vastuvõtmiseks ja selle töötlemiseks. Tunnetusprotsessid on aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. AISTING Aisting annab edasi esemete ja nähtuste üksikomadusi (kuju, värvus, lõhn jne.) Aistingud jagunevad: a) klassikalised : nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompeaisting. b) uued: temperatuuri-, tasakaalu-, valuaisting. Aistingud tekivad analüsaatori vahendusel see on närvisüsteemi osa, mis võtab vastu ärritusi ning milles toimub nende analüüs. Analüsaator koosneb retseptoritest, mis võtavad ärritusi vastu, närvikiududest, mis toimetavad närviimpulsse edasi ja peaaju piirkondadest, kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. Nägemine Nägemismeel on kõige tähtsam selle kaudu saab 80-90% informatsioonist. Nägemisaisting tekib valguse mõjul silma võrkkesta valgustundlikes rakkude...
Kepikesed inimese silma võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud, hämaras nägemiseks KNS kesknärvisüsteem. peaaju reguleerib kogu elutegevuse Kofeiin legaalne stimulant. Kokaiin legaalne stimulant, põhjustab energiapuhangu Kolvikesed silma võrkkestas paiknevad valgustundlikud rakud, värvuste nägemiseks Kompensatsioon ühe haistinguliigi korvamine teisega Kompimine ehk puudutamine, kindlaks teha eseme kuju, materjali, suurust jne Kurt puudub kuulmine või on tugevalt häiritud. Mõne haiguse või trauma tagajärjel Kurttumm sünnist saati. Ei kuule ja seega ei oska ka rääkida Kuulmine võime eristada helilaineid LSD hallutsionigeen Maitsmine nelja maitse eristamine, magus, hapu, kibe ja soolane Marihuana hallutsionigeen, saadakse india kanepi kuivatatud lehtedest ja õitest Mediaator tänu sellele keemilisele ainele levib erutus sünapsis Meskaliin hallutsinogeen Neuron närvirakk
...................3 Vananemisega seotud mõisted........................................................................................... 3 Enamlevinud periodiseerimine...........................................................................................3 1. FÜÜSILISED MUUTUSED ...........................................................................................4 2. MEELEELUNDITE VANANEMINE .......................................................................... 5 2.1. Kuulmine.....................................................................................................................5 2.2. Nägemine.....................................................................................................................5 2.3. Mälu ............................................................................................................................5 2.3.1. Dementsus....................................................................................
soomustega Jäsemed Neli Puuduvad Asutavad küljel Neli jäsemed silmad Suu ja hambad Teravad, peenikesed, tahapoole kõverdunud kõrvaava Kuulmine kehv Kuulmine vilets Kaitse vaenlaste küünised mürgihambad Vaenlasi ei ole vastu (värv jne) Elupaik Niitudel, kuivad Metsades Jõgede ääres Veekogude ääres alad Põhitoit Teised Loomad, ussid, Teised Rohelised väiksemad limustest ja väiksemad taimed
isikukaitsevahendeid. Töötamisel liiklusega seotud kohtades või pimedal ajal tuleb kanda helkurvesti. Tööandja peab varustama töötajad vajalike isikukaitsevahenditega, korraldama nende kasutamise väljaõppe ning vajadusel ka näitliku kasutamise. Töötajatele väljastatavad isikukaitsevahendid peavad olema puhtad ja töökorras, neid tuleb regulaarselt kontrollida ja hooldada. 5 Kõrvaklappide tähtsus mürarikkas ehituses: Kuulmine on üks meie viiest meelest, millest keegi ilma ei taha jääda. Enim levinud kuulmishäirete põhjus on müra, mida suudame päevas taluda vaid teatud hulgal. Ka süütuna tunduv viieminutiline hoolimatus kaheksatunnilise tööpäeva jooksul võib põhjustada püsiva tervisekahjustuse. Kuulmiskaitsevahendi kasutamine terve tööpäeva jooksul on ainus kindel viis kaitsta oma kuulmist. Näiteks kaheksa tundi viibimist 85dB müratasemega
Kärt KaasikAaslav 7.B Rühm Iseloomulikud tunnused Kalad ● Kohastunud eluks vees ● Voolujooneline keha ● Keha katavad limaga kaetud soomused ● Liikumiseks uimed ● Ujupõis ujuvuse reguleerimiseks ● Hingavad lõpustega vees lahustunud hapnikku ● Kaheosaline süda, üks vereringe ● Kõigusoojased ● Kehaväline viljastumine ● Koevad vette ● Moondega areng ● Hästi arenenud haistmismeel, kuulmine ja kü...
tundekarvakesed tundlatel, mis helilaineist võnkuma hakkavad ja nii putuka kuulma panevad. Väga paljudel putukatel asub kuulmisorgan säärtes - see on seotud substraadil levivate võnkumiste vastuvõtmisega. Selline kuulmine on kasulik näiteks vaenlase avastamisel - rohukõrrel leviv krõbin mõne ämbliku liikumisest võetakse vastu läbi sääre ning putukas põgeneb. Kaladel on kuulmine vees mõnevõrra raskendatud - seal kipub nimelt mitte ainult kuulmisorgan, vaid kogu keha võnkuma ning heli omadusi ei saagi kindlaks teha (sest liikumisele reageerivad rakud tegelikult keha suhtes ei võngu). See probleem on lahendatud looduses nii, et kalade kuulmiselundis lebab tunderakkudel muust kehast tihedam kuulmekivike - otoliit, mille võnkumine keha võnkumisest erineb. Selle võnkumise erinevuse järgi saabki kala närvisüsteem teada, milliste helidega on tegemist.
· Hobustel on raskusi pimedusega kohanemisel. LOOMADE KÄITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID NÄGEMINE ÖÖSEL · Mõned loomad näevad öösel väga hästi. · Näiteks rebase silma võrkkesta taga on eriline rakukiht, mis võimaldab hästi näha ka hämaras. Selle kihi tõttu helendavad rebased silmad pimedas. · Ööloomade silmad on suuremad ja väljaulatuvamad. LOOMADE KÄITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID KUULMINE · Loomade kuulmine on kordades parem ja teravam kui inimesel. · On täheldatud, et pidev lärm ja vibratsioon võivad tekitada loomadel psüühikahäireid, mis kajastub loomulikult käitumisel (agressioon, hüsteeria, paanika, hirmuhood). LOOMADE KÄITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID KUULMINE Liik Kuulmisvahemik Hz inimene 64-23,000 koer 67-45,000 kass 45-64,000 veis 23-35,000 hobune 55-33,500
(amplituud). Normaalse kuulmisega inimene eristab helisid, mille sagedus on 20 Hz 20 000 Hz. Madalam sagedus tekitab sügavaid, s.o. bassihelisid, kõrgema sageduse korral moodustuvad kõrged helid. Meie kõrv on kõige tundlikum 1000 3000-hertsise sagedusega helide suhtes, sest sellise sagedusega on ka inimese kõne. Paljud loomad on teravama kuulmisega kui inimene, näiteks koer kuuleb 35 000 Hz, rott 90 000 Hz ja delfiin 100 000 Hz sagedusega helisid. Erinevate loomade kuulmine (helisagedus hertsides Hz) Erineva tugevusega helid Inimese vananedes kuulmise ulatus väheneb. Probleeme tekib just kõrgema sagedusega helide korral. Halva kuulmise parandamiseks kasutatakse kuulmisaparaate, mis võimendavad helisid ja suunavad need sisekõrva. Kuulmise täielikku puudumist nimetatakse kurtuseks. Heli tugevust/valjust mõõdetakse detsibellides (dB). Normaalse kuulmise korral on kuulmislävest (0 dB) valuläveni 120 dB,
sisekeskkonnast pärinevaid stiimuleid. Meeled vahendavad informatsiooni läbi meeleelundite(näiteks silmad, kõrvad, ninaõõne haistmisepiteel) või hajusalt paiknevate retseptorrakkude (kompimistundlikud retseptorid nahas), mis muudavad füüsikalised stiimulid närviimpulssideks[1]. Meeleelundite poolt vahendatavad aistingud võimaldavad loomadel kõrgemates ajukeskustes panna aluse taju protsessidele. Traditsiooniliselt on eristatud viit meelt: nägemine, kuulmine,kompimine, haistmine ja maitsmine. Meeli on kindlasti rohkem – valumeel, temperatuurimeel, tasakaalumeel ja propriotseptsioon[2]. Eri loomadel võivad meeled olla erinevad ja neid võib olla erinev arv. Oluline on eristada meelelist informatsioonitöötlust ja taju. Taju sisu võib oluliselt muutuda ilma meelelise informatsioonitöötluse muutuseta (vt. joonist "Taju ja meelelise infomaatsioonitöötlus"). Teaduskirjanduses kasutatakse tihti ka aistingu mõistet, mis võib
· Keskkõrv asub kaitstult koljus. Väliskõrv Väline kuulmekäik on veidi kõver, umbes 2,5 cm pikkune toru, mis lõpeb õhukese pingul naha ehk trummikilega. Trummikile kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Välises kuulmekäigus on kõrvavaigunäärmed, mis eritavad kõrvavaiku. Näärmerakkude liigtalitluse korral kuhjub vaik kuulmekäiku ja ummistab selle, eriti kui kuulmekäik on liiga kitsas. Tekkinud vaigukork takistab helide levikut ja kuulmine nõrgeneb. Ka vee sattumisel kuulmekäiku võib kuulmine halveneda, sest vee mõjul kõrvavaik paisub. Keskkõrv 0 Õhuga täitetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Kuulmeluukesed annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. Sisekõrv Sisekõrv paikneb kolju sees ning koosneb kahest eraldi osast. Sisekõrva kuulmiselund on
VELJO TORMIS 1930 Veljo Tormis on enda kohta öelnud: Tormise fenomen seisneb selles, et puuduvad Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase igasugused eeldused olla Kolmas tase Neljas tase helilooja: puudub Viies tase absoluutne kuulmine, peaaegu puudub sisemine kuulmine, on halb mälu. Heliloomingu teele minek on jonni pärast minek, mitte vastu tahtmist, aga suurte pingutustega. Elulugu: Sündinud 7.augustil 1930 Kuusalus ja üles kasvanud Vana-Vigalas Anne ja Riho Tormise poeg 1942-1944 õppis Tallinna konservatooriumis orelit (August Topmani juhendusel) 1950-1951 õppis Villem Kapi juhendusel kompositsooni 1951-1956 Moskva Konservatoorium Elulugu:
Mida vastsündinud oskavad Enrico Sarnet, Indrek-Kristjan Paut, Kert Karbe, Rasmus Üksvärav Kuulmine Vastsündinud suudavad keeratad pead inimhääle suunas, nad tunnevad ära ema hääle ning eelistavad seda teistele häältele. Ema hääl saab tuttavaks juba looteperioodil (loode hakkab sellele reageerima umbes 26.nädala lõpul). Uuringute järgi tunnevad beebid oma ema hääle ära umbes kahepäevaselt ka siis, kui neile ette mängida vaid üks silp ema öeldud lausest. Beebidel on juba sündides väga hästi arenenud kuulmine. Juba 10 minutit pärast sündimist suudab beebi kindlaks
70 a. 30% võrra nägemisteravus langeb Taju adekvaatsus ei muutu 2050 a. Mida suuremad segajad, seda suurem erinevus noorte ja vanade vahel. Mida keerukamad figuurid, seda enam annab tunda ealine erinevus. Taju täpsus langeb. Lihtsa sensomotoorse reaktsiooni aeg pikeneb 0,02 sek. vanuse kindel karakteristik Kuulmine halveneb Kõrgema sagedusega heli kuulmislävi alaneb bioloogilise vanuse määraja. Kuulmisteravuse max 1415a. Meestel alaneb kuulmine sagedamini kui naistel. Hästi arenenud 2.sign.süsteemiga inimestel alaneb kuulmisteravus vähem. Kõrge intellektiga inimestel halveneb harvem Kõnetaju 50% kuulmistaju ületab 50dB. Ühe modaalsuse halvenemist kompenseeritakse teisega. Raske kuulata muusikat. Mõnikord muusikat tajutakse, inimkõnet mitte. Kuulmisteravus sosin 8 m kauguselt 5060 a. 56% 6070 a. 11% 7080 a. 10% üle 80 a. 0%
vaja muuta läätse optilist tugevust ja pupilli suurust. See on võimalik neuronaalselt juhitavate silelihaste abil. Inimene suudab eristada u 160 värvust, lisaks sellele suudame tajuda värvuste intensiivsuse (heleduse) eri astmeid, samuti värviküllastusastmeid. Kuna need tegurid võivad ühineda erinevalt, on erinevaid värvivarjundeid väga palju. 2 Kuulmismeel Kuulmine võimaldab meil eristada helilaineid ning kindlaks teha heliallika asukoha ja selle liikumist. Kuulmisorganiks on kõrv, mis suudab vastu võtta suurt hulka informatsiooni. Kuulmine on väga oluline inimestevahelises suhtlemises, sest see toimub peamiselt kuulmise vahendusel. Kõrvalest suunab sinna sattunud helilained kuulmekäiku. Kuulmekäik lõpeb trummikilega, mis hakkab helilainete toimel võnkuma. Edasi liiguvad helilained kuulmeluukesele.
*positiivne adaptsioon (teatud stiimulite suhtes meil tundlikkus kasvab, infot vastuvõtvad närvirakud kohanevad uue olukorraga) *negatiivne adaptatsioon (närvirakkude väsimine – nt närvirakud on olnud pideva kõva muusikaga tegevuses ja ei kuule peale kontserti linnulaulu) *selektiivne adaptatsioon – (nt inimesed räägivad sosinal, siis tähelepanu suunates suudame me neid kuulda) VASTUSREAKTSIOONI keskmine viivitusaeg - nägemine 150-200ms - kuulmine 120-180ms - taktiilne 90-200ms - maitse (soolane 310ms, magus 450ms, hapu 540ms, kibe 1080ms) - haistmine 310-390ms AJALOOLISELT JAGUNEVAD TAJU SELETUSED KAHEKS - Herman von Helmholtz (1821-1894) – teadvustamata otsustuste tajuteooria (võtame info vastu, midagi ajus toimub ja näeme lõpp-produkti ehk me ei saa ise kontrollida oma tähelepanu valikuid) - James Gibson (1904-1979) – ökoloogiline tajuteooria (me osaleme erinevate
UURIMUS MEELEELUNDID Inimesel on meeleelundeid kokku 6. Nendeks on nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine ja lihastunnetus. Nende kaudu saab vast võtta otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Kõige rohkem informatsiooni annab meile nägemine. Kuid ka kõigil teistel meeleelunditel on tähtis ülesanne. Kui kõik ülejäänud on samuti terved ja töökorras, saame me keskkonnast kõik vajaliku informatsiooni ja samuti saame ka säilitada kontakti keskkonnaga. Selles uurimuses räägimegi meeleelunditest ning nende ülesannetest ja ehitusest.
kuulame, et vastata. Me näeme kõike enda vaatenurgast ja otsustame teiste inimeste vajaduste üle enda omadest lähtudes. Niipalju kui on inimesi, niipalju on ka erinevaid vajadusi. Kuulamine "Jumal on andnud meile kaks kõrva ja ühe suu, seepärast kuulake kaks korda rohkem, kui ise räägite!" Peab oskama vestlust kontrollida suunavate küsimuste abil ning õigesti kasutada suhtlemisvahendeid (sõnad, hääl, liigutused, miimika, zestid). Kuulmine ja kuulamine KUULMINE füüsiline tegevus KUULAMINE- öeldu teadvustamine, mõistmine Kuulamise 4 tüüpi: Sisu kuulamine- eesmärk on salvestada kuuldu. Võtted: memotehnikad, märkmed, oma peamiste probleemidega sidumine Kuulamise 4 tüüpi: Kriitiline kuulamine- eesmärk on hinnata kuuldut (loogika, faktide usaldusväärsus, järelduste usutavus, kuulu tähtsus kuulajale, rääkija huvid ja motiivid. Kuulamise 4 tüüpi: Empaatiline kuulamine- eesmärk on
Bioloogia kontrolltöö MEELEELUNDID Kuulmine kõrvad Tigu > kuulmisnärvid > peaaju kuulmiskeskus VÄLISKÕRV ülesanne: püüda helilaineid ja koondada need kuulmekäiku *väliskõrva moodustavad kõhrest ja nahast koosnev kõrvalest ning väline kuulmekäik. *ehitus: väline kuulmekäik, mis lõpeb trummikilega(kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest), mis on vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. KESKKÕRV ülesanne: edastab helivõnkeid *selle moodustab õhuga täidetud õõs trummiõõs milles on üksteisega seotud kuulmeluukesed: vasar(trummikilega kokku kasvanud, ühenduses alasiga), alasi(seotud jalusega) ja jalus(toetub esikuakent katvale membraanile, mille taga algab sisekõrv). Kuulmeluukeste ülesanne: anda edasi trummikile võnkumised sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. *sellest algab ka kuulmetõri, mis avaneb neelu ja mille kaudu o...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
