Võlad tarnijatele ( nt toodete, teenuste ostmisel ) Muud tulevaste perioodide ettemakstud tulud ( nt saadud rendiettemaksed) Kohustused Pikaajalised kohustused Laenud,võlakirjad ja kapitalirendi kohustused ( see osa mis kuulub tagasimaksmisele hiljem kui 12k) Pikaajalised laenukohustused Pensionieraldised Omakapital Osakapital = omakapital Vähemusosalus Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum( kahjum) Aastaaruande kasum( kahjum) Omakapital ( nt aastaaruande kasum). Omakapital Deebetis= kajastatakse vähenenmine Kreedit = omakapitali suurenemine PASSIVA KOHUSTUSED 1) Lühiajalised 2) Pikaajalised OMAKAPITAL 1) Omanike sissemakstud kapital 2) Jaotamata kasum 3) Reservid SALDO ON ALATI KREEDIT POOLEL BILANSISKEEM AKTIVA (varad) Käibevara Raha
Võlad tarnijatele ( nt toodete, teenuste ostmisel ) Muud tulevaste perioodide ettemakstud tulud ( nt saadud rendiettemaksed) Kohustused Pikaajalised kohustused Laenud,võlakirjad ja kapitalirendi kohustused ( see osa mis kuulub tagasimaksmisele hiljem kui 12k) Pikaajalised laenukohustused Pensionieraldised Omakapital Osakapital = omakapital Vähemusosalus Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum( kahjum) Aastaaruande kasum( kahjum) Omakapital ( nt aastaaruande kasum). Omakapital Deebetis= kajastatakse vähenenmine Kreedit = omakapitali suurenemine PASSIVA KOHUSTUSED 1) Lühiajalised 2) Pikaajalised OMAKAPITAL 1) Omanike sissemakstud kapital 2) Jaotamata kasum 3) Reservid SALDO ON ALATI KREEDIT POOLEL BILANSISKEEM AKTIVA (varad) Käibevara Raha
Kokku 20. Muud pikaajalised võlad Hankijatele tasumata võlad Võlad tütar- ja emaettevõtetele Võlad sidusettevõtetele Kokku 21. Pikaajalised eraldised Pensionikohustused Muud eraldised Kokku Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital aktsiaseltsis või osaühingus 22. Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses 23. Aazio (üle/alla nimiväärtuse) 24. Annetatud kapital 25. Ümberhindluse reserv 26. Reservid Kohustuslik reservkapital Muud reservid (liikide lõikes) 27. Eelmiste perioodide jaotamata kasum 28. Aruandeaasta kasum (kahjum) 29. Oma osad või aktsiad (miinus) Omakapital aktsiaseltsis või osaühingus kokku Omakapital täisühingus kokku Passiva (kohustused ja omakapital) kokku
Kohustused 1 282 1 401 Muud investeeringud -223 -2 114 Nõuded -2 819 -5 202 Kohustused 2 597 3 088 Vead ja täpsustused -148 -326 ÜLDBILANSS 2 271 -730 Reservid -2 271 730 ANDRES ARRAK 10 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Maksebilanss – statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul tehtud majandustehingud ülejäänud maailmaga RAHA TULEB RIIKI SISSE RAHA LÄHEB RIIGIST VÄLJA
baasrahana kasutusele kindel varuvaluuta. Nii loodetakse säilitada rahvusvaluuta ostujõud ja kodumaiste hindade stabiilsus. Näiteks oli naelsterling Suurbritannia kolooniate baasvaluutaks. Tuntumad ankurvaluutad on euro, dollar. Valuutakomitee süsteemi iseloomustavateks märksõnadeks on konverteeritavus, rahvusvaheline aktsepteeritavus. Esimene tähendab, et valuutakomitee süsteem tagab piiramatu vahetuse ankurvaluuta vastu. Valuutakomiteel on garantiiks loodud valuuta reservid. Teine märksõna viitab sellele, et ankurvaluutat valitakse selle stabiilsuse ja rahvusvahelise aktsepteeritavuse järgi. Peaks ka mainima, et valuutakomitee süsteemis ei laenata ei valitsusele ega kommertspankadele. Valuutakomitee süsteem sobib riikidele, mis on : väikese avatud majandusega, kuid kus pole finantsturg väga arenenud või keskpanganduse kogemus on väike Samuti riikidele, kes soovivad kuuluda laiemasse kaubanduse või valuutapiirkonna koosseisu
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 660989 PIKAJALISED KOHUSTUSED Pikaajalised kapitalirendikohustused 1169 Pikajalised eraldised 8464 Muud tulevaste perioodide ettemakstud tulud 22262 PIKAAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 31895 KOHUSTUSED KOKKU OMAKAPITAL Aktsiakapitali nimiväärtuses 155200 Ülekurss 75992 Reservid Kohustuslik reservkapital 15520 Muud reservid 906 Eelmiste perioodide jaotamta kasum 712652 Eelmiste perioodide jaotamata kasum maagaasitorustike ümberhindlusest 691635 Aruandeaasta kasum 188538 OMAKAPITAL KOKKU 1840443
ning tulevik näis ka edaspidi helge, siis otsustati langetada maksemäärasid. Alates 2006. aastast hakkasid kehtima tööandjale 03% ja töötajale 0,6% maksemäär. Üheks põhjuseks, mis seda ajendas oli keskmise palga suurenemine. See tõusis ligi kolmandiku, mistõttu kasvas ka töötuskindlustusmaksetest laekuv summa. Teiseks tõukeks oli majanduse kasvust tingitud hõivatute arvu tõus, mis samuti suurendas töötukassale laekuvat tulu. Selle tulemusena arvati, et reservid on piisavalt kiiresti kasvanud ning edaspidi võib selle suurenemist aeglustada, et olla tulevikuks ettevalmistatud. Seetõttu otsustati alandada maksemäärasid, kuid töötukassa ei olnud piisavalt ettenägelik, et näha eelseisvat sügava majanduskriisi mõju. (Aas, Liimal, & Lühiste 2007.) Tabelist selgub, et aastal 2009 on tehtud makse määrade suhtes kaks muudatust. Mis tingis valitsusel maksemäärasi muutma? Töötukassa analüüside ja prognooside põhjal pidanuks
..........8 2.3. Nafta ammutamine reservidest .......................................................................... 10 2.3.1. Nafta ammutamisprotsess reservist ............................................................ 10 2.3.2. Nafta ammutamisprotsessi efektiivsuse suurendamine .............................. 11 2.4. Naftareserve maailmas....................................................................................... 11 2.4.1. Toornafta reservid OPEC riikides .............................................................. 12 2.4.2. Toornafta reservid ülejäänud maailmas ...................................................... 13 2.4.3. Toornafta reservid Eestis ............................................................................ 13 3. NÕUDLUS NAFTA JÄRELE ................................................................................. 15 4. NAFTA TULEVIKUSTSENAARIUMID .............................
V, -mõõdab riigi maj. teg. tulemusi 3. Kahesektorilises majandusmudelis võrdub kogutulu säästude ja tarbimiskulutuste summaga. õ 4. Tarbimiskulutused võrduvad alati nulliga, kui kasutatav tulu võrdub nulliga. V- autonoomstete tarbimiskulutustega 5. Mida suurem on tarbimise piirkalduvus, seda suurem on mulltiplikaator. õ 6. Kui töötuse tase on kõrge, siis tuleks rakendada ekspansiivset fiskaalpoliitikat. õ 7. Kommertspankade tegelikud sularaha reservid võrduvad kohustuslikud reservid pluss lisareservid. õ 8. Tasakaalu intressimäär määratakse rahanõudlus ja rahapakkumisjoonte lõikepunktiga. õ 9. Mitte igasugune töötus ei ole vabatahtlik. õ 10. Kui IBM ostab maad Eestis, siis kajastub nimetatud tehing Eesti maksebilansis kui kreedittehing. õ TÄIDA LÜNGAD 11 - 20. Iga õige vastus annab 2 p., kokku 20 p. 11. Kasutatav tulu võrdub isiklik tulu miinus netomaksud.................
ettevõtete käitumisest/eelistustest raha hoidmisel • M2= M1 + tähtajalised-, säästu- ja muud hoiused- sõltub (lisaks eelnevatele) intressidest ja riski(taluvuse)st Keskpank • Rahapoliitika instrumendid: ◦ Kodumaise raha emiteerimine ◦ Avaturuoperatsioonid (väärtpaberite ost ja müük avalikkuselt) ◦ Välisvaluutatehingud ◦ Laenamine kommertspankade diskontomäära alusel ◦ Kommenrtspankade kohustuslikud reservid keskpangas • Keskpanga peamised rahapoliitilised strateegiad: ◦ Rahamassi juhtimine ◦ Laenumahu juhtimine ◦ Vahetuskursi juhtimine ◦ Inflatsiooni juhtimine Eesti rahasüsteem • Valuutakomitee süsteemi ◦ Valitsuse ja Keskpanga mõju väiksem ◦ Kommertspankade laenutegevuse mõju rahapakkumisele (M1) suurem M0=15.6466* Eesti Panga valuutareservid Baasraha pakkumist (M0) mõjutab:
Ka intress on tavaliselt oluliselt madalam kui tarbimislaenul. Arvelduslaen Arvelduslaen võimaldab kliendikontol jääda ajutiselt miinusesse. Sündikaatlaen Sündikaatlaenuks nimetatakse laenu, mille puhul on mitu laenajat. Enamasti on tegu nii suurte summadega, et ükski pank ei soovi üksi nii suurt riski võtta. Kohustuslikud reservid Kohustusliku reservid on kindlaksmääratud osa panga hoiustest, mida ei saa välja laenata. Eesti Pank on kehtestanud kohustusliku reservi määraks 10% hoiustest. Varutegur Varutegur on reservi suurus, mida pank peab hoidma. Rahaloomekordisti Rahaloomekordisti ehk rahakordaja arvutamiseks jagatakse 100 varuteguriga. Rahamass suureneb või
21. Pikaajalised eraldised Page 2 of 4 RAAMATUPIDAMISBILANSS Pikaajalised kohustused KOKKU 0 kr 0 kr Kohustused KOKKU 0 kr 0 kr Omakapital aktsiaseltsis või osaühingus 22. Aktsia- või osakapitali nimiväärtus 23. Aazio (üle/alla nominaalväärtuse) 24. Annetatud kapital 25. Ümberhindluse reserv 26. Reservid 26.1. Kohustuslik reservkapital 26.2. Muud reservid (liikide lõikes) KOKKU rühm 26. 0 kr 0 kr 27. Eelmiste perioodide jaotamata kasum 28. Aruandeaasta kasum (kahjum) 29. Oma aktsiad või oma osad Omakapital aktsiaseltsis/osaühingus KOKKU 0 kr 0 kr PAS S I VA K O K K U 0 kr 0 kr Page 3 of 4 KASUMIARUANNE
ei kasutata + tagasiostu kokkulepped + rahaturu osakud + kuni k i 2-aastased 2 d võlakirjad Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 13 P Panganduse d reservid id ja j raha h pakkumine kk i Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 14 Raha loomine 1. Pank on äriettevõte ja teenib kasumit. 2. Arvele paigutatud summasid (deposiite) käsitletakse kui panga võlakohustusi. Seaduse järgi tuleb hoida oma käes vajalikku reservi, ülejäänud võivad välja laenata. 33. Kui K i raha h on välja
Põhivara alla kuuluvad materjaalne vara (nt masinad, seadmed) ja mittematerjaalne vara (nt litsents) jne. Passiva poolel näidatavad varade katteallikad jagunevad samuti kaheks: kohustused ja omakapital. Kohustused, teisisõnu võõrkapital – need on erinevad laenud, võlad ja ettemaksed, pikaajalised laenukohustused jne. Omakapitali alla kuuluvad ettevõtte osakapital (või aktsiakapital), varasemate majandusaastate kasum (kahjum), käesoleva majandusaasta kasum (kahjum), erinevad reservid jne. AKTIVA PASSIVA Raha (pangakontol, sularaha kassas) Laenukohustused Lühiajalised finantsinvesteeringud Võlad ja ettemaksed (nt võlad tarnijatele, Nõuded ja ettemaksed (nõuded ostjate võlad töötajatele, maksuvõlad jne) vastu; maksude ettemaksed ja tagasinõuded Lühiajalised eraldised jne.) Pikaajalised laenukohustused
Nõuded ostjate vastu' Muud lühiajalised võlad Muud nõuded ja ettemaksud Varud Pikaajalised laenud Muud pikad kohustused Pikaajalised finantsinvesteeringud OMAKAPITAL Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara Omakapital Omakapital- aktsiaseltsis või osaühingus · Aktsia(osa)kapitali nimiväärtus, · Aazio, · Annetatud kapital, · Ümberhindluse reserv, · Reservid: kohustuslik, muu reserv, · Eelmiste perioodide kasum (kahjum) · Oma aktsiad(osa) (miinus) Omakapital TÄISÜHINGUS FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA ETTEVÕTE (tekkepõhine raamatupidamine) Osanike omakapital aruandeaasta alguses Ettevõtte omakapital aruandeaasta alguses Ümberhindluse reserv,
a. Aritmeetiline keskmine ja mediaan on võrdsed b. Aritmeetiline keskmine on mediaanist suurem c. Mediaan on keskväärtusest suurem d. Jaotus on vasakule kallutatud e. Jaotus on sümmeetriline f. Jaotus on paremale kallutatud Sinu vastus on õige. Küsimus 26 Järgmine tabel näitab kuue riigi nafta reservid ﴾mld barreleid﴿: Õige Hindepunkte Riik Nafta reservid 1.00/1.00 Märgi Saudi Araabia 261,7 küsimus lipuga Irak 112 Kuveit 97,7 Iran 94,4 Araabia Ühendemiraadid 80,3 Venetsueela 64
Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Sihtfinantseerimine Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Sihtfinantseerimine Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital kokku PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) KOKKU
Keskpanga roll majanduses 11.02.13 Mis on keskpank? Keskpank on avalik-õiguslik institutsioon, millel on eksklusiivne mandaat kontrollida raha ja laenutingimusi. "pankade pank" Kommertspankade kohustuslikud reservid Kommertspankade tegevuse jälgimine 2 11.02.13 Eesti Panga olemus ja roll Esmane eesmärk hindade stabiilsuse säilitamine+ muude majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamine. Eesti Pank- sõltumatu põhiseaduslik institutsioon, kes ei allu valitsusele ega ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele
Muud eraldised 0 0 PIKAAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 0 0 KOHUSTUSED KOKKU 0 0 OMAKAPITAL Aktsiakapital või osakapital nominaalväärtuses 0 0 Aazhio (üle/alla nominaalväärtuse) 0 0 Annetatud kapital 0 0 Ümberhindluse reserv 0 0 Reservid 0 0 Kohustuslik reserv 0 0 Muud reservid (liikide lõikes) 0 0 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 0 0 Aruandeaasta kasum ( kahjum ) 0 0 Oma aktsiad ja osad ( miinus ) 0 0 KOKKU OMAKAPITAL 0 0 PASSIVA KOKKU 0 0
CUd- sularaha ja deposiitraha suhe. Hinnataseme ja intressimäärade muutusi seob Fisheri efekt. Intressimäärad ja oodatav valuutakurss on seotud rd- reservimäär Inflatsiooni ootused peegelduvad intressimäärades, seega rahvusvahelise Fisheri efekti kaudu. Rahabaas- sularaha+ reservid nominaalne intressimäär võrdub reaalse tegeliku intressimääraga Rahapakkumine- sularaha+ deposiitraha (real rate of return) plus oodatav inflatsioonimäär. M=m*B, kus M on raha pakkumine, m on raha multiplikaator ja B
Eesti Keskpank ei allu valitsusele. Keskpanga funktsioonid on: · Kodumaise raha tehniline emiteerimine · Kodumaise rahakursi juhtimine ja selle määramine. Rahakurss võib olla ujuv, kus vahetuskurss kujuneb raha nõudmise ja pakkumise tagajärjel või siis fikseeritud mingi kindla rahaühiku või valuuta suhtes. Eesti kroon on seotud EURO -ga . Raha konventeeritavus tähendab raha vahetatavust, kas riigi siselt või ka väljaspool riiki. · Riiklike rahatagavarade juhtimine (riikliku reservid). Kommertspangad on erapangad, kelle põhilised majanduslikud funktsioonid on: · Klientide raha hoiustamine ehk võõrvahendite juurdetõmbamine · Laenuandmine ja investeerimine kasumi saamise eesmärgil · Maksete ja ülekannete teostamine Just kommertspangad on need, kes loovad ringlusse raha juurde, suurendavad raha pakkumist, laenates välja rohkem kui nad hoiustavad. Kuna pangast laenuvõtja kasutab oma raha koheselt kaupade ja teenuste ostmiseks, tuleb see
Nõuded ja ettemaksed Materiaalsed põhivarad Varud Bioloogilised varad Bioloogilised varad Immateriaalsed põhivarad Kohustised Omakapital Lühiajalised kohustised Seotud omakapital Pikaajalised kohustised Aktsia või osakapital Reservid Vaba omakapital Aruandeaasta kasum Eelmiste aasta jaotamata kasum Kontod üheliigiliste varaobjektide, nende finantseerimisallikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. Kahekordne kirjendamine majandussündmuste arvestuspõhimõte, mille kohaselt tuleb kõik majandussündmused kirjendada vähemalt kahel kontol: Ühe
Eesti majanduskasvu väljavaated aastal 2016 ja lähitulevikus on varem prognoosituga võrreldes halvenenud 2015. aasta suvel ootas Rahandusministeerium, et aastal 2016 kasvavad märkimisväärselt kaupade-teenuste eksport ja investeeringud ning majanduskasv kiireneb 2,6%ni. Nii riigieelarve kui ka valitsussektori koondeelarve pidi prognoosi kohaselt pärast vahepealset puudujääki taas ülejääki jõudma aastal 2017, aastaks 2019 pidi võlakoormus vähenema ning reservid taas suurenema. 2016. aasta suvises prognoosis on Rahandusministeerium näinud riigi rahanduse ja majanduse lähitulevikku tumedamates toonides. Eesti oluliste kaubanduspartnerite jätkuvalt kasinate kasvuväljavaadete tõttu suureneb Eesti kaupade ja teenuste eksport tänavu vähem kui varem prognoositud: aasta tagasi oodatud 3,5% asemel 2,7%. Tagasihoidlikumaks on muutunud ka sisenõudluse kasvu prognoos. Investeeringud kasvavad loodetust märgatavalt vähem, 4% asemel 1,2% (vt tabel 4)
esitatud, kuid äriregistris veel registreerimata aktsiad või osad.; ·ülekurss (aazio) - aktsiate või osade emiteerimisel üle nimiväärtuse saadud tasu.; ·oma osad või aktsiad (miinus) - ettevõtte valduses olevad (näiteks tagasiostetud) tema enda poolt eelnevalt emiteeritud aktsiad või osad; ·kohustuslik reservkapital - vastavalt äriseadustiku nõuetele moodustatud kohustuslik reservkapital; ·muud reservid - muudel eesmärkidel (näiteks selleks, et piirata vaba omakapitali hulka) moodustatud reservid; ·jaotamata kasum (kahjum) - eelmiste perioodide ja aruandeaasta akumuleeritud kasum/kahjum, mida ei ole dividendidena välja makstud ega ettevõtte poolt muul eesmärgil kasutatud (näit. aktsiakapitali või reservide suurendamiseks). Omakapitali liigitatakse seotud ja vabaks omakapitaliks. Seotud omakapitalist ei tohi teha omanikele väljamakseid v.a ettevõtte likvideerimisel, vabast
.käibevara+põhivara+aktsiakapital ...käibevara+kohustused+kasum ...varad+kasu 10.Bilansi põhiskeem väidab... ...kohustused+omakapital=varad ...tulu-kulu=kasum ...aktiva-passiva=0 11.Käibevara on... ...raha ja pangakontod ...aktsiad ja väärtpaberid(pv) ...nõuded ostjate vastu ...ettemakstud kulud 12.Põhivara on... ...immateriaalne põhivara ...varud ...materiaalne põhivara ...pikaajalised finantsinvesteeringud 13.Omakapitali koosseisu kuulub... ...aktsiakapital nominaalväärtuses ...reservid ...eelmiste perioodide jaotamata kasum/kahjum ...aruandeaasta kasum/kahjum ...omaaktsiad 14.Kasumiaruanne... ...peegeldab aruandeperioodi tulusid ja kulusid ...peegeldab aruandeperioodi tegelikke rahavoogusid ...kajastab aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit/kahjumit ...iseloomustab ettevõtte rahaliste vahendite olukorda 15.Pane õigesse järjekorda kasumiaruanne ...tulu ...kulu ...ärikasum ...puhaskasum ...kasum enne... 16.Nimeta vähemalt viis finantseerimis allikat 17
kus M0-autonoomne import, m-impordi NDP-sisemajanduse puhasprodukt piirkalduvus NDI-sisemajanduse puhastulu Impordi piirkalduvus NNI-rahvamajanduse puhastulu kus M on ringluses oleva raha hulk P-hind V-raha ringluskiirus PPC-tootmisvõimaluste kõver PPP-ostujõu pariteet Q-kogus r-kohustuslik reservinõue R-reservid RKP-Rahvamajanduse koguprodukt S-säästud SAC-lühiperioodi keskmine kulu SKP-sisemajanduse koguprodukt T-maksud TA-tulumaksud TC-kogutulu THI-tarbijahinnaindeks TP-koguprodukt TR-tulusiirded U-töötusemäär V-raha ringluskiirus VC-muutuvkulu VMP-piirprodukti väärtus -palk X-eksport Y-sissetulek Y-kogutulu või toodang Yfe-kogutoodangu täishõivetase Yd-kasu
Raha - mistahes üldtunnustatav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Sularaha - pangatähed ja mündid. likviidsus - näitab raha kohese kasutamise võimalust kaupade ja teenuste ostmisel ja maksete teostamisel. panga likviidsus - panga võimet rahuldada igal ajahetkel kreeditoride õigustatud nõudeid. kohustuslikud reservid - kindlaksmääratud osa panga hoiustest, mida ei saa välja laenata. varutegur ehk kohustusliku reservi määr - kindlaksmääratud osa hoiuste kogusummast, mida ei tohi välja laenata ning mida hoitakse keskpangas nõudehoiusena Pangasüsteemi iseloomustavad tegurid: · Valdav osa panga vahendeid on võõrvahendid, mis saadakse avalikkuselt nende raha hoiustamise teel; · Pank tegutsed osalise reserviga; · Pank võib luua raha. 2. Seleta, miks pangal peavad olema rahalised omavahendid?
Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Vähemusosalus1 Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital2 Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses3 Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital kokku Passiva (kohustused ja omakapital) kokku. 1 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 2 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 3 Raamatupidamiskohustuslane, kellel puudub aktsia- või osakapital, asendab selle analoogilise omakapitali kategooriat iseloomustava kirjega. Bilansikirje Kirje sisu Arvestuspõhimõte Viide juhendile AKTIVA Käibevara Raha
ehk ca12%). Majanduse kiire kasvu ajal langes tööpuudus 4%-ni ning palga kasv oli väga kiire. Majanduskriisi ajal hakati palku vähendama ja koondamiste tõttu tõusis tööpuudus 2010. aasta alguseks 19%-ni. Seejärel on hakanud olukord tasapisi paranema. Eesti valitsused on üldiselt ajanud tasakaalustatud poliitikat, mistõttu riigieelarve on olnud enam-vähem tasakaalus või ülejäägis. Just ülejääkidest kogunenud reservid võimaldasid Eesti valitsusel ka majanduskriisi ajal laenuvõtmist vältida, mistõttu Eesti valitsuse võlakoorem on Euroopa madalaimate seas: üksnes 7,2% SKP-st. Majanduslanguse ajal 2009. aastal oli valitsus sunnitud puudujäägi piiramiseks tõstma makse ja vähendama kulutusi. Selle tulemusena oli eelarve puudujääk muu Euroopa taustal väga tagasihoidlik, üksnes 1,7% SKP- st. Alates 1992. a juunist oli Eestis käibel kroon, mille kurss tollal fikseeriti Saksa marga suhtes
Gallipoli poolsaar- inglaste Türgivastane dessant kukkus läbi. Gorlice operatsioon- sakslased tungisid Riia- Daugavpils-Pinski jooneni. Verduni lahing- hakklihamasin. Somme'i lahing- 1 kord kasutati tanke. Jüüti merelahing- sisuline võit inglastele. 7. Miks astus sõtta USA? Ameeriklaste kaubalaevu lasti massiliselt põhja, Ameerika kartis, et Saksamaa võidab sõja. 8. Miks said keskriigid lüüa? Saksamaa liitlased lahkusid sõjast, reservid hakkasid otsa lõppema (mehed, toit, nafta). 9. Millal sõlmiti vaherahu? 11.11.1918 10. Millised rahutingimused suruti Saksamaale peale? Miks olid need tingimused ohtlikud? Umbes 1/8 territooriumist tuli loovutada, sõjaväes võis olla 100000 meest, reparatsioonid(sõjamaksud), 15 aastaks moodustati Reini demilitariseeritud tsoon. Saksamaa suruti alla ja sellega ei saanud leppida. 11. Millised olid I maailmasõja tagajärjed? Inimkaotused, esile kerkis USA,
Kohutused ja omakapital Kreditoorne võlgnevus 58 000 65 000 78 000 Viitvõlad 35 000 35 000 64 000 Kokku lühiajalised kohustused 93 000 100 000 142 000 Pikaajaline võlg 71 000 100 000 140 000 Võlgnevused kokku 164 000 200 000 282 000 Aktsiakapital 50 000 50 000 50 000 Reservid 100 000 100 000 100 000 Jaotamata kasum 38 000 50 000 68 000 Omakapital kokku 188 000 200 000 218 000 Passiva kokku 352 000 400 000 500 000 Kasumiaruanne 2004 2005 2006 Müügikäive 540 000 600 000 700 000 Müüdud toodete kulu 338 000 375 000 450 000
toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Põlevkivi, mille spetsiifiline nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Lisaks kukersiidile on Eesti maapõues ka graptoliitargilliiti, mis on samuti põlevkivi. Seda Eestis ei kaevandata ja väikse kütteväärtuse tõttu pole teda põleva maavarana kunagi kaevandatud. Nagu nafta ja maagaasi, nii ka põlevkivi juures eristatakse ressursse ja reserve. Ressursid hõlmavad kõiki Maal asuvaid lademeid, reservid üksnes neid, mille kasutuselevõtmine on tänapäeva tehnoloogia juures majanduslikult otstarbekas. Kuna tänapäeva tehnoloogia pidevalt muutub, siis on maailma põlevkivireservid üksnes hinnangulised. 2.Gaaskütused-Maagaas, Metaan, Propaan,Vesinik 1.Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne,
pole seda muutnud. President on jätnud välja kuulutamata teist korda Riigikogus vastuvõetud seaduse. EUROOPA INIMÕIGUSTE KOHUS EIK- inimõiguste kaitse organ, mis lähtub Euroopa Inimõiguste konventsioonist. Koosseisu kuulub igast liikmesriigist üks kohtunik. KORRAKAITSE JA RIIKLIK JULGEOLEK Riigi sise- ja välisjulgeolek. Julgeolekupoliitika jaguneb kaheks: Riigikaitse kitsamas tähenduses(armee ja selle reservid) Riigikaitse laiemas tähenduses ( sisemine julgeolek(politseiasutused, luureteenistused), välispoliitiline koostöö naaberriikide ja rahvusvaheliste org., kodanikukaitse(päästeteenistus, tuletõrje), piirivalve (ka toll) ) EESTI SISEJULGEOLEK Avaliku korra kaitsmine on Eestis politseijõudude ülesanne. Kaitse all : kõik EV territooriumil viibivad isikud, sõltumata kodakondsusest. Tegevusvabadust piirab ebaseaduslik füüsiline, psüühiline vägivald, inimese väärikust
Ülesanne 2.2.5 Punkte 4 Pangal A ei ole lisareserve ja tema bilanss on järgmine: KOHUST USED JA VARAD OMAKAPI TAL Nõude- Reservid 20 deposiidid 200 Omakapita Laenud l 30 Väärtpaberid a) täida tabel b) arvuta kohustusliku reservinõude %, Ülesanne 2.2.6 Punkte 2 Oletame, keskpank ostab kommertspankadelt riigi võlakirju 130000 ühiku eest.
palgaarmee on kui elukutse, aga siinkohal tekiks kahtlusi palgaarmeellaste lojaalsuses riigile ja ka rahvale, sest see ei ole ebatõenäoline, et vastaspool ostab palgaarmeellase lihtsalt ära ja tekibki riigireetmine ja see oleks üsnagi ohtlik. Palgaarmeest võib tekkida ka, kui ,,viimane õlekõrs" noortele, kes ei taha enam edasi õppida ja selliseid inimesi, kes ei ole huvitatud patriotismist ei oleks minumeelest vaja 4/12/ 10A palgaarmeesse. Praeguses kaitsesüsteemi korras on reservid, mille puhul saab vajaduse korral mobiliseerida mitmeid kordi rohkem mehe sõjaväkke ja praegu oskab ligikaudu 80% meestest kasutada relva, aga palgaarmee korral vaid mõned pataljonid. Eesti kui NATO liige peaks palgaarmee korral lootma rohmen NATO peale, aga NATO nn vihamari võib olla üsnagi auklik. Seega kokkuvõtteks on minu arvamus selline, et iga mehe kohustus peaks olema oma kodumaa eest vajadusel relv haarata, olgugi et paljude arvates on sõjavägi mõttetu.
kohustusi ja omakapitali Omakapital o Käibevara+põhibara-kohustused Bilansi põhiskeem väidab o Kohustused+omakapital=varad Käibevara on o Raha ja pangakontod o Aktsiad ja muud väärtpaberid o Nõuded ostjate vastu o Viitlaekumised o Ettemakstud kulud Põhivara on o Immaterjaalne põhivara o Materjaalne põhivara o Pikaajalised finantsinvesteeringud Omakapitali koosseisu kuulub o Aktsiakapital normaalvärrtuses o Aazio o Reservid o Eelmiste perioodide jaotamata kasum/kahjum o Aruandeaasta kasum/kahjum o Omaaktsiad ,,-,, Kasumiaruanne o Peegeldab aruandeperioodi tulude ja kulude formeerumist o Kajastab aruandeperioondi tulusid, kulusid ja kasumit/kahjumit Pange õigesse järjekorda kasumiaruandes o Tulu o Kulu o Ärikasum o Kasum enne masksustamist o Puhaskasum Nimeta vähemalt viis finantseerimisallikat o Isiklikud vahendid o Väärtpaperite müük
Konventeeritavad võlakohustused Pangalaenud Muud laenud krediidiasutustelt Kokku · Muud pikaajalised võlad Hankijatele tasumata võlad Võlad tütar- ja emaettevõttele Võlad sidusettevõtetele Kokku · Pikaajalised eraldised Pensionikohustused Muud eraldised Kokku · Pikaajalised kohustused kokku · Kohustused kokku OMAKAPITAL AKTSIASELTSIS VÕI OSAÜHINGUS · Aktsiakapital või osakapital nominaalväärtuses · Aazio · Annetatud kapital · Ümberhindluse reserv · Reservid 12 Kohustuslik reservkapital Muud reservid · Eelmiste perioodide jaotamata kasum · Aruandeaasta kasum (kahjum) · Tresooraktsiad · Omakapital aktsiaseltsis või osaühingus kokku · Passiva kokku Omakapital täisühingus · Osanike omakapital aruandeaasta alguses · Ümberhindluse reserv · Jooksval aastal osanikele väljamaksed/ osanike sissemaksed · Aruandeaasta kasum/kahjum
inimesed ja firmad omale lubada ei saanud, sest olid end põhimõtteliselt lõhki laenanud. Seda kriisi ei põhjustanud mitte Ansipi valitsus vaid rahvusvahelise regulaator organisatsiooni puudumine pankadele. Ja siis hakkasid pangad kokku kukkuma, suurimateks neist kindlasti Northen Rock Inglismaal. Võiks abistada väike ettevõtteid, kes suudavad inimesi tööle võtta ja siis ei oleks meil töötuse tase nii madal.Mõni aeg tagasi tulid Eesti ettevõtjad välja ideega paigutada Eesti riigi reservid Eestis asuvatesse pankadesse (hetkel asuvad need välismaal). Sellele öeldi vastuseks, et kuna meie pankade emapangad asuvad üldiselt Rootsis ei aitaks see eriti kaasa majandusolukorra stabiliseerumisele. Ma ei saa selle väitega nõustuda, sest vähemalt tekitaks see likviitsust, samuti oleks meie reservid kaitstud Rootsi riigi abipaketiga (tõsi, siiani on sellega liitunud ainult Swedpank, kuid tänu sellele ei tule mulle mõtessegi muretseda enda või oma firma hoiuste pärast Swedpangas)
välja minna.) -Jooksevkonto-maksebilansi konto, kuhu kuulub teenuse import ja eksport, vahetus, rahvusvahelised tulusiirded ja tulud. -Kpitali- ja finantskonto-maksebilansi osa, mis sisaldab otse- ja portfelliinvesteeringuid ning laene. (Tavaliselt need tasakaalustavad üksteist. Kui jooksevkonto on puudujääk on suurem kui kapitali- ja finantskonto ülejääk, siis peavad vähenema riigi reservid (varud, tagavarad) keskpangas . Kui on vastupidi, kapitali- ja finantskonto puudujääk on suurem kui jooksevkonto ülejääk, siis reservid suurenevad.) (-väliskaubandusbilanss hõlmab eksporti ja importi.) (-teenuste bilanss) Investeering- annad oma raha, kapitali, mingisse ettevõttesse, et see koguks kasumit. -Otseinverteeringud on investeeringud, millega kaasneboluline juhtimisosalus ettevõttes.
Pangal A ei ole lisareserve ja tema bilanss on järgmine: KOHUST USED JA VARAD OMAKAPI TAL Nõude- Reservid 20 deposiidid 200 Omakapit Laenud al 30 Väärtpaberid a) täida tabel b) arvuta kohustusliku reservinõude %, Ülesanne 2.2.6 Punkte 2
5. Nimetage põhilised pangandusriskid? 7 tk. -Krediidirisk -Tururisk -Finantsrisk -Maarisk -Operatsioonirisk -Tehniliste süsteemide risk -Personalirisk 6. Missugune järgnevatest ei ole rahamärk: -Krediitkaart ei ole rahamärk - paberraha panga kassas -nõudehoiused -välisvaluuta 7. Mis on valuutakomitee süsteem? On süsteem, kus võib muuta ringluses oleva kohaliku raha hulka vastavalt sellele, kuidas muutuvad emiteerija kulla- ja välisvaluuta reservid. Kui reserv suureneb, siis võib lasta ringlusesse vastava hulga kohalikku raha. Kui reserv väheneb, siis tõmbab emiteerija raha ringlusest ära. 8. Millised on keskpanga funktsioonid? 7 tk. -raha emissioon ja valuutareservi hoidmine -riigi kulla- ja valuutareservi hoidmine -järelvalve kommertspankade majandustegevuse üle -kommertspankade kohustuslike ja teiste reservide hoidmine -kommertspankadele laenu andmine -pankadevahelised tasaarveldused
· Novembri lõpuni kestnud lahingus vallutati suurte kaotuste hinnaga vaid väike ala ( surma sai kokku 1,3 miljonit sõdurit ) Venemaa vasturünnak idarindel · Saksamaa pidas Venemaad sõjaliselt lööduks, kuid nad eksisid. Uus rindejuhataja kindral Brussilov asus hoopis ette valmistama pealetungi Galiitsisas. · 1916.a juunis murtigi Austria-Ungari kaitseliin läbi, tekitades vaenlastele suuri kaotusi kuid Vene vägedel puudusid reservid, rünnak pidurdus. · Keskriigid olid küll vallutanud Rumeenia, kuid see ei kompenseerinud Verduni lahingu kaotamist. · Saksamaa sai aga oma käsutusse Rumeenia naftaväljad,mis võimaldasid tal laiendada allvee-ja õhusõda. · Paranes ka Keskriikide varustamine toiduainetega. Sõda merel · Merebloki tõttu kannatasid Keskriigid suuremat puudust kui Atandi riigid. · Järjest rohkem kasutati allveelaevu. Merel alustas sõda Saksamaa. Meri Inglismaa ja
5. Potentsiaalsete ohumärkide leidmine 6. Info kohandamine Raamatupidamisanalüüsi rakendamine 1. Raamatupidamisanalüüsi üldkasutatavasse formaati teisendamine 2. Paranduste tegemine • Raamatupidamine ei peegelda firma ökonoomset reaalsust • Analüütikul on teine vaatevinkel • Et võrrelda firmasid, mis opereerivad erinevate raamatupidamissüsisteemide all • Peamised vead: • Varakahjustusi märgatakse viivitusega • Alahinnatud reservid • Agressiivne tulude ülehindamine Finantsanalüüs • Eesmärk on hinnata firma sooritust seatud eesmärkide ja strateegia kontekstis • Kaks peamist instrumenti: 1. Analüüs, mis põhineb bilansi- ja kasumiaruandel ning hindab firma Talitust Investeeringuid Finantspoliitikat 2. Rahavoo analüüs Ettevõtte investeeringute mahud Raha genereerimise võime Finantseerimisel kaasatud laenude mõju tulevikus, võlakohustuste, intresside
· Novembri lõpuni kestnud lahingus vallutati suurte kaotuste hinnaga vaid väike ala ( surma sai kokku 1,3 miljonit sõdurit ) Venemaa vasturünnak idarindel · Saksamaa pidas Venemaad sõjaliselt lööduks, kuid nad eksisid. Uus rindejuhataja kindral Brussilov asus hoopis ette valmistama pealetungi Galiitsisas. · 1916.a juunis murtigi Austria-Ungari kaitseliin läbi, tekitades vaenlastele suuri kaotusi kuid Vene vägedel puudusid reservid, rünnak pidurdus. · Keskriigid olid küll vallutanud Rumeenia, kuid see ei kompenseerinud Verduni lahingu kaotamist. · Saksamaa sai aga oma käsutusse Rumeenia naftaväljad,mis võimaldasid tal laiendada allvee-ja õhusõda. · Paranes ka Keskriikide varustamine toiduainetega. Sõda merel · Merebloki tõttu kannatasid Keskriigid suuremat puudust kui Atandi riigid. · Järjest rohkem kasutati allveelaevu. Merel alustas sõda Saksamaa. Meri Inglismaa ja
RAHA JA PANGANDUS Panga likviidsus – panga võimet rahuldada igal ajal kreeditoride õigustatud nõudeid Kohustuslik reservimäär – keskpanga poolt kehtestatav kohustuslikult keskpan- gas hoitava reservi suhte kommertspanga hoiustesse Kapitali adekvaatsus – panga omavahendite ja tema koguvahendite suhe Tabel 10.1.Tüüpilise kommertspanga bilanss AKTIVA PASSIVA Reservid Kohustused sularaha Erasektori nõudehoiused deposiit keskpangas Säästu- ja tähtajalised hoiused Laenud Muud kohustused lühiajalised laenud sh valuutahoiused hüpoteegid kohustused teiste pankade ees muud (tesitele pankadele) võlgnevused keskpangale Investeeringud Omakapital Välisvaluuta Omand
suurt vastupanu 21.-25. august toimunud piirilahingus said Prantsuse- Inglise väed lüüa ning paisati tagasi, liiguti tagasi Pariisi lähedale Prantslased kaotasid koos sakslastele loovutatud aladega suure osa oma tööstusest ja majanduslikust potentsiaalist 2. september olid sakslased jõudnud Pariisist 35 km kaugusele Prantslased koondasid Pariisi alla oma viimased reservid, inglaste poolt toetatud Prantsuse armee pani septembri algul Marne'I lahingus sakslaste edasiliikumise seisma Korra tuli sakslaste läbimurde ärahoidmiseks mehi lahingusse viia Pariisi taksodega Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma, siiski suutsid nad uutel positsioonidel vastase pealetungi peatada, kuni mereni ulatuval kaevikuteliinil algas positsioonisõda Algas positsioonisõda. Kaitserelvad ja kaitsevahendid
- kohustuslik reservimäär Diskontomäär Diskontomäär on keskpanga poolt kommertspankadele ja teistele finantsvahendajatele antavatele laenudele kehtestatud intressimäär. Valuutakomitee Valuutakomitee on alternatiiv keskpangale, kuna tal puudub võimalus tegelda aktiivse rahapoolitikaga. Valuutakomitee korral on keskpanga reservid ja rahamass omavahel 1:1 seotud, mis tähendab, et iga rahatähe kohta leidub keskpanga ladudes samas väärtuses välisvaluutat, kulda või mõnda muud rahvusvaheliselt tunnustatud vara. 1997.a. kehtestas Eesti Pank lisaks 10% kohustuslikule reservi määrale ka 3% lisareservi nõude, lootes sellega koguda võimalikuks pangakriisiks rohkem vahendeid.
Nt. firma auto, kinnisvara, kallid instrumendid põhivara. 4. Investeerija on üksik- või juriidiline isik, kelle tulud ületavad mingil ajavahemikul tema jooksvaid kulusid ning kes annab laenulepingu alusel raha kasutada teisele lepingupoolele. 3 5. Omakapital on äriühingu omanike poolt investeeritud kapital, kasumi arvel moodustatud reservid ja kasutamata jäänud kasumi jääk. Omakapital on äriühingu puhas vara, st varast on maha arvestatud kõik kohustused. Et selgem oleks, vt. bilansiskeemi eemalda nii vara aktivast kui kohustused passiva ülemiselt osalt ja alles jääbki omakapital, mida hellitatakse tihtilugu netovara nimetusega. Ülesanne 5 Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed:
omandasid alla 10% selle firma aktsiatest). Kirjeldage jooksva konto ja kapitali ning finantskonto bilanssi ning muutusi välisvaluutareservides. Exp=200+50=250 Imp=250+100=350 Kaubandusbilanss=-100 Teenuste netobilanss = 50 Jooksev konto = -100+50=-50 Kapitali- ja finantskonto Investeeringud riiki = 60+5=65 Investeeringud riigist = -20 KK saldo = 45 Muutused välisvaluuta reservides = -50+45 = -5 Reservid vähenesid 5 miljardi euro võrra. 4. Riigis on järgmine tarbimisstruktuur: toidukaupadele kulus 40% keskmise leibkonna sissetulekust, tööstuskaupadele 25%, eluasemekulud moodustasid 15%, autokütusele kulus 5% ning muud kulud olid 15%. Aasta jooksul odavnesid toidukaubad 5%, tööstuskaubad kallinesid 2%, autokütus kallines 10%, eluasemekulud ning muud kulud kallinesid 4%. Milline oli inflatsioon antud riigis?
sõltuvuse kohta. 4. DEA annab väärtuslikku infot vähemefektiivsete DMU-de jaoks, kuidas tulemuslikkust parandada. Dea näitab analüüsitavate DMU-de seast konkreetse mitteefektiivse DMU jaoks DMU-de grupi, mille tegevusest tasub oma efektiivsuse tõstmisel eeskuju võtta 28. Milline tingimus peab olema täidetud, et transpordiülesanne oleks lahenduv? Transpordiülesanne on lahenduv siis, kui pakkumine on suurem või võrdne kui nõudlus (reservid suuremad või võrdsed kui vajadused) 29. Mida tähendab, et transpordiülesanne on tasakaalustatud? Transpordiülesanne on tasakaalustatud kui nõudlus ja pakkumine (ladude reservid ja vajadused) on võrdsed 30. Milliste tingimuste täidetust tuleb jälgida transpordiülesande lahendamisel potentsiaalide meetodiga? Et ülesanne oleks tasakaalustatud ning igal sammul peab olema tabelis m + n – 1 vedu (m ja n on kauplused ja laod) 31
annaabi.ee 
