Psühholoogia kui teadus---On teadus, mis uurib inimese ( ja loomade) hinge- ja vaimueluolemust ning selle avaldumise viise Psühholoogia harud--- *Biopsühholoogia(käitumine ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemusena) *Eksperimentaalpsühholoogia(maailma aistmine, tajumine, õppimine ja sellest mõtlemist) *Isiksusepsühholoogia( inimkäitumine, inimesi eristav käitumine) *Koolipsühholoogia(õppimisega kohanemine, õpilaste emotsionaalsed probleemid) *Sotsiaalpsühholoogia( inimeste suhtlemine, kuidas inimesed üksteist mõjutavad) Mis on teadusliku- ja olmepsühholoogia vahe ? Teaduslik: loogilised määratlused,tõdemused,praktikas kontrollitud seaduspärasused Olme: ühiskonnakihi vaimulaad,vaistlik tegutsemine
1)Psüühika ja käitumise üldiste seaduspärasuste väljaselgitamine. 1. 2)Eksperiment kui viis, mille abil kontrollitakse seletuse õigsust. 2. 2)Vastastikune kontrollitavus- teiste uurijate poolt kontrollitud ja proovitud. 3. 2)Teooria vastab ümberlükkamisproovile (pole võimalik ümber lükata). 4. Psühholoogia ajaloost : 5. Aristoteles-(384-322e. Kr.) hing on kõige elava omadus, 3 hinge astet: 6. vegetatiivne hing/toitumisvõime 7. sensitiivne hing/meel, aistmine 8. mõistuslik hing/mõtlemisvõime 9. Hippokrates-460-370eKr) 10. Arendas välja õpetuse kehamahladest, millest kasvas välja temperamenditeooria 11. Inimkehalt iseloomule/ temperamenditüübid (koleerik/sapp, melanhoolik/must sapp, sangviinik/ veri, flegmaatik/ lima) 12. Galenos-oli Vana-Rooma arst ja anatoom. 13. Descartes-(1596-1650 ) Prantsuse filosoof 14. Keha ja hing on eraldiseisvad: 15. mõistust ei ole võimalik kehaliste protsessidega seletada, mõttel ei ole ajas ja ruumis
Sensoorne deprivatsioon Sensoorse deprivatsiooni korral on meeleelundite kaudu välismaailmast saadav info märgatavalt vähenenud. Eristatakse kahte erinevat sensoorse deprivatsiooni tüüpi : osaline sensoorne deprivatsioon ja täielik sensoorne deprivatsioon(kasutatakse ka mõistet sensoorne isolatsioon). Osalise sensoorse deprivatsiooni korral blokeeritakse ainult mõne meeleelundi funktsioneerimine - suletakse silmad vms . Täieliku sensoorse deprivatsiooni korral - püütakse blokeerida aistmine kõigis meeleelundites. Sensoorse isolatsiooni saavutamisel kerkivad esile eetikaprobleemid - kas uurimise eesmärgil on õigus sekkuda inimese füsioloogilistesse protsessidesse sellisel määral, et saavutatakse nn. puhta aju seisund või sündroom - seisund, mil aju on eraldatud keskkonnast sellisel määral, et ajju ei saabu ühtegi välisimpulssi . Lühiajalist sensoorset deprivatsiooni kasutatakse rahunemiseks, pikema kestusega
pärit ja kuidas inimene ideid kasutab või nendeni jõuab. Essee kokkuvõte-analüüs: 1. Kuna iga inimene on teadlik oma mõtlemisest ja millega tema vaim tegeleb, siis pole kahtlustki, et tema vaim omab erinevaid ideid. 2. Inimeste meel on nagu valge paber, mida saab erinevate ideedega täita. Ideed kanduvad sinna läbi kogemuste, mis saavad osaks meile läbi meeleliste tajumiste. 3. Üks ideede allikas on väliste asjade aistmine. Läbi meelte jõuavad meie vaimu välised objektid ning läbi vaimu tajumise saab osaks meile see objekt. 4. Inimene saab ideid ise luua läbi vaimu tegevuse. Uute ideede loomiseks kasutab ta juba olemasolevaid ideid, analüüsib neid, mõtiskleb nende üle ja jõuab uute seoste-järelduste ehk ideede juurde. 5. Ideid-teadmisi omandatakse kas meeltega tajudes või siis olemasolevates ideedest genereerides. Järelikult kõik meie ideed pärinevad teistest allikatest. 6
tekkinud keerulisema ülesehitusega organismid ilmutavad lihtsamate olendite üldisi põhimõtteid.Suuremaid loomarühmi võrreldest täheldatakse paljude, ka inimestele ainuomaseks peetud arengulist järjepidevust. Näiteks kõigi elusorganismide geneetiline kood on samasugune. 2.Mida tähendab psüühika? Missuguste protsesside ja võimete aluseks on psüühika? -Psüühika on närvisüsteemi tegevuse tulemus, mis koosneb eelkõige endale tätstasest aspektidest.Ümbruses toimuvate muutuste aistmine, tajumine, neile tähelduste omistamine ja käitumise organiseerimine oma eesmärkidele vastavaks on protsessid , mis ei saa toimuda ilma psüühikata. 3.Kirjelda põhilisi närvisüsteemi arenguetappe üheskoos käitumise keerukamaks muutumisega. - 4.Nimeta põhilisi käitumismehhanisme. Kuidas need aitavad käitumist juhtida? -Hormoonide vaheldusel reguleeritakse suurel määral sigimis-ja paljunemis-ning järglaste üleskasvatamise protsessi
Milline osa on ideede tekkimisel täita ettekujutusjõul? Kust tuleb meie teadmiste materjal? Inimese vaim on tühi seni kuni seal pole ühtegi märki ehk ühtki ideed. Ideede tekkimisel on ettekujutusjõu osaks ideede edasi arendamine ja seda kogemuste ja teadmiste abil. Teadmiste materjal tuleb kogemusest. Kogemuse all mõtlen ma väliseid ja seesmisi tunnetusi ehk on asju, mida me tajume ja on asju, mille üle me mõtiskleme. 3. Kuidas tekivad vaimu väliste asjade ideed (aistmine)? Kuna meeled puutuvad kokku erinevate objektidega, siis selle tulemusena inimese vaim viib omavahel kokku erinevad omadused, kuidas vastav objekt meeli mõjutab. Selle mõjul saab inimene arusse meelte poolt ideid objektide vaimust, kas objekt on kollane, mõru, pehme, kuum jms. 4. Mis on ideede teiseks allikaks ja kuidas tekivad ideed meie sisemaailmast? Millise tähenduse annab Locke sõnale tegevused?
Locke väidab ka seda, et lapse esimesed eluaastad kuluvad tavaliselt selle peale, et ümbritsevat uurida, kuna last ümbritseb nii palju uusi asju, mis meeli ärritades tõmbavad pidevalt enda poole vaimu, mis ihaldab märgata uut. Locke puhul võin öelda seda, et mulle meeldis lugeda tema arutlusi. Ma ei ole kunagi nii põhjalikult mõelnud sellele, kuidas tekivad inimeste ideed. Nõustun Locke argumentidega, et teadmised tulenevad kogemustest; üks teadmise allikas on aistmine; vastsündinul puuduvad ideed ning et kõigil inimestel on erinevad ideed. Kahjuks ei oska ma põhjendatud seisukohta lisada reflektsiooni kohta. Locke ütleb, et meie teadmine põhineb kogemustest. Nõustun sellega, sest minu jaoks tähendab kogemus seda, kui olen ise midagi tunda saanud või käe asjale külge pannud. Ma ei pea kogemuseks kellegi õpetust. Seega julgen ka ise väita, et alles siis ma tean ja mul on teadmine, kui olen näinud, katsunud, tundnud
ärevus (objektiivne, neurootiline, moraalne) • Jung: analüütiline psühholoogia – vabad assotsiatsioonid, kollektiivne teadvustamatus, psüühika struktuur – arhetüübid; individualisatsioon, psühholoogilised tüübid (mõtlemine, tundmine, aistmine, intuitsioon), mütoloogia ja alkeemia • Adler: individuaalpsühholoogia – sotsiaalne huvi, ühistunne; eesmärkide tähtsus, teleoloogia, sünnijärjekord, alaväärsustunne, üleolekukompleks • Erikson: egopsühholoogia Humanistlik ja fenomenoloogiline käistlus: • Rogers: kliendikeskne teraapia
Sensoorne deprivatsioon on olukord, kus ühe või mitme meeleelundi kaudu välismaailmast saadav andmehulk on märgatavalt vähenenud (1). Eristatakse: · osalist sensoorset deprivatsiooni, · täielikku sensoorset deprivatsiooni. Osalise sensoorse deprivatsiooni korral blokeeritakse ainult mõne meeleelundi funktsioneerimine - suletakse silmad vms (1). Täieliku sensoorse deprivatsiooni korral - (kasutatakse ka mõistet sensoorne isolatsioon) - püütakse blokeerida aistmine kõigis meeleelundites. Sensoorse isolatsiooni saavutamisel kerkivad esile eetikaprobleemid - kas uurimise eesmärgil on õigus sekkuda inimese füsioloogilistesse protsessidesse sellisel määral, et saavutatakse nn. puhta aju seisund või sündroom - seisund, mil aju on eraldatud keskkonnast sellisel määral, et ajju ei saabu ühtegi välisimpulssi (1). Lühiajalist sensoorset deprivatsiooni kasutatakse rahunemiseks, pikema kestusega
Inimesel on nahka umbes 1,5 m² ja paksus on kuni 4 mm. Mida vanemaks inimene saab, seda õhemaks nahk muutub. 187.Nahas paiknevad retseptorid. Naharetseptorid on sensoorsete närvide lõpmed. Nende kaudu võetakse vastu valu, temperatuuri ja puuteärritusi. Selle tulemusena tekivad ajukoores vastavad aistingud. Puudutustele on eriti tundlikud keeleots, huuled ja sõrmeotsad. Kompeerutus kaob kiiresti. Seepärast harjume kiiresti näiteks oma riiete surve ja puudutustega. Külma ja sooja aistmine sõltub sellest, kui kiiresti keskkonna temperatuur muutub.Kui temperatuur muutub aeglaselt, püsib naha temperatuur regulatsioonimehhanismide tõttu ühesugune ja aistingut ei teki.
Mida vanemaks inimene saab, seda õhemaks nahk muutub. 134. Nahas paiknevad retseptorid: (Joonis 17) naharetseptorid on sensoorsete närvide lõpmed. Nende kaudu võetakse vastu valu, temperatuuri ja puuteärritusi. Selle tulemusena tekivad ajukoores vastavad aistingud. Puudutustele on eriti tundlikud keeleots, huuled ja sõrmeotsad. Kompeerutus kaob kiiresti. Seepärast harjume kiiresti näiteks oma riiete surve ja puudutustega. Külma ja sooja aistmine sõltub sellest, kui kiiresti keskkonna temperatuur muutub.Kui temperatuur muutub aeglaselt, püsib naha temperatuur regulatsioonimehhanismide tõttu ühesugune ja aistingut ei teki.
Retseptor - tundenärvi lõpmed kehapinnal, spetsialiseeritud meeleorganis (silm kõrv) või siseorganeis. Retseptor on ärrituste vastuvõtjana funktsioneeriv osa organismis Analüsaator - kompleks mille vahendusel toimub aistingu tekkimine. Analüsaatori moodustavad (1) tundenärvi lõpmed e retseptorid, spetsialiseeritud meeleorganeis või siseorganeis, (2) närviimpulssi edasikandvad närvikiud ja (3)erutust töötlevad peaasju osad. Aisting kui protsess - aistmine on aktiivne protsess, millest võtavad osa paljud erinevad analüsatorid üheaegselt ja kombineeritult. Edastades informatsiooni esemetest või nähtustest, aktiviseerivad aistingud kogu psüühhilist tegevust, aidates organismil muutustega ümbritsevas keskkonnas kohaneda. Välikeskkonna aistingud - kui retseptorid puutuvad kokku välikeskkonnast tulevate ärritustega (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine)
Keskmised tähed on alati S, N, T ja F · Tunnetel põhinev analüüs F · Loogikale põhinev analüüs T · Intuitiivne tunnetus N · Meeleline tunnetus S Myers-Briggsi isiksusetest jaotab inimesed ekstravertideks ja introvertideks, aga lisaks sellele eristatakse inimesi erinevate põhiliste psüühiliste funktsioonide alusel. Põhilisteks psüühilisteks funktsioonideks on mõtlemine (T) ja tundmine (F), aistmine (S) ja intuitsioon (N). Eeldatakse, et kui harjumuspäraselt valitseb üks neist funktsioonidest, siis ilmneb vastav tüüp. Seepärast eristatakse mõtlejat, tundeinimest, sensoorset ja intuitiivset tüüpi, kus igaüks neist võis lisaks olla introvertne või ekstravertne. OLULINE : sest need näitavad kuidas inimene informatsiooni vastu võtab ja kuidas ta otsuseid langetab! 9. Mis on motivatsioon ja motiveerimine? Kuidas on erinev töörahulolust?
toimub nende analüüs. Analüsaator koosneb retseptoritest, mis võtavad ärritusi vastu, närvikiududest, mis toimetavad närviimpulsse edasi ja peaaju piirkondadest, kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. Analüsaatori töö on reflektoorne. igale aistingule järgneb alati vastureaktsioon kas liigutusena, muudatusena aktivatsioonis, vegetatiivses safaris või nende kombinatsioon. Aistmine on aktiivne protsess, millest võtavad osa paljud erinevad analüsaatorid üheaegselt ja kombineeritult. Aistingud aktiviseerivad kogu psüühilist tegevust, aidates organismil adekvaatselt kohaneda muutustega ümbritsevas. Kui ärritajale intensiivsus kahaneb või kaob, siis inimene rahuneb kuni uinumiseni. AISTINGUTE LIIGID JA ÜLDISED SEADUSPÄRASUSED Tänapäeval on loendatud u 20 erinevat analüsaatorite süsteemi. Aistinguid saab liigitada erinevatel alustel
Aistingu tekkimise tingimuste skeem: 1. Ärritaja energia sisaldav infot maailma kohta; 2. Retseptorid muundavad ärritaja energia närviimpulssideks; 3.Sensoorne närv edastab kodeeritud info KNS-i 4.Ajukoor saab impulsid, mis kodeerivad ärritaja infot ja loob aluse aistingu 24 kvaliteedile; 5.Ajukoor annab vastavalt saadud infol tõlgendusele korraldused motoorseteks vastusteks. Analüsaatori töö on reflektoorne. Aistmine on aktiivne protsess,millest võtavad osa paljud erineva analüsaatorid üheaegselt ja kombineeritult. Aistingute liigid ja üldised seaduspärasused Aistingute liigid Tänapäeval umb 20 erinevat analüsaatorite süsteemi. Valdavalt liigitatakse retseptorite järgi. Sõltuvalt sellest, kas ärritaja on retseptoritega vahetus kontaktis või mitte, eristatakse: 1) kontaktset ja taktiilset (tactilis-kombitav), 2) distantset retseptsiooni . Nägemine, kuulmine,
Võimaldab jõuda nähtumuslikult olemuslikuni. Aistingu tekkimine toimub analüsaaotriks nimetatud kompleksi vahendusel, mille moodustavad 1. tundenärvi lõpmed e retseptorid kehapinnal, meeleorganeid või siseorganeis 2. närviimpulssi edasi kandvad närvikiud 3. erutust töötlevad peaaju osad. lk 85 skeem. Analüsaatori töö on reflektoorne. Igale aistingule järgneb vastusreaktsioon liigutusena, muudatusena aktivatsioonis, vegetatiivses sfääris või nende kombinatsioon. Aistmine on aktiivne protsess millest võtavad osa paljud eri analüsaatorid üheaegselt ja kombineeritult. Kui ärritajate intensiivsus kahaneb või kaob siis inimene rahuneb kuni uinumiseni. Sensoorne nälg- muutumatute ärritajate tõttu tekkiv vajadus uute ärritajate järele. LIIGID: Sõltuvalt sellest, kas ärritaja on retseptoriga vahetus kontaktis või mitte: 1. kontaktne ja taktiline (komp, maits, puudutus) 2. distantne retseptsioon (näg, kuul, haist)
Kõik analüsaatorid kogumis moodustavad psüühika sensoorse sfääri. Aistingu tekkimise tingimuste skeem: 1. Ärritaja energia sisaldav infot maailma kohta; 2. Retseptorid muundavad ärritaja energia närviimpulssideks; 3.Sensoorne närv edastab kodeeritud info KNS-i 4.Ajukoor saab impulsid, mis kodeerivad ärritaja infot ja loob aluse aistingu kvaliteedile; 5.Ajukoor annab vastavalt saadud infol tõlgendusele korraldused motoorseteks vastusteks. Analüsaatori töö on reflektoorne. Aistmine on aktiivne protsess,millest võtavad osa paljud erineva analüsaatorid üheaegselt ja kombineeritult. Aistingute liigid ja üldised seaduspärasused Aistingute liigid Tänapäeval umb 20 erinevat analüsaatorite süsteemi. Valdavalt liigitatakse retseptorite järgi. Sõltuvalt sellest, kas ärritaja on retseptoritega vahetus kontaktis või mitte, eristatakse: 1) kontaktset ja taktiilset (tactilis-kombitav), 2) distantset retseptsiooni . Nägemine, kuulmine,
erinevus. Fechneri seadus: S=k log I S aistingu määr K Weberi fraktsioooni sisaldav konstant I stiimuli füüsikaline suurus (määr) Stevens'i seadus S=kIb S aisting I stiimuli füüsikaline määr b eksponentsiaal, mis on aintud tajudimensiooni ja katsetingimuste jaoks konstantne k tegur, mis võtab arvesse kasutatud mõõtühikud. (ÜLEMIN E!) Signaalide avastamise teooria: aistmine on signaali avastamine müra seest; tulemusele mõjuvad nii sensoorne tundlikkus kui ka vastamise kriteerium (kui range on otsustamine); mõõdetakse nii ,,puhast tundlikkust" kui ka kallutusi vastata konservatiivse vüi lõdva kriteeriumi järgi. d' - kriteerium, - kallutused Vastuse alternatiivid ,,jah" ,,ei"
Seetõttu sõltuvad mõõdetud aistingute väärtused oluliselt mitte üksnes aistingu enda kvaliteedist ja tasemest, vaid ka sellest, milline on otsuse vastuvõtmise protsess – kriitiline või ebakriitiline, aus või ebasiiras, konservatiivne/range/ettevaatlik/jne. Seega võib esineda aistingute mõõtmisel mitmeid vigu, kuna mõõtmine pole vahetu. Aistingu tekkimise süsteemi kirjeldatakse signaalide avastamise teooria: aistmine on signaali avastamine müra seest; tulemusele mõjuvad nii sensoorne tundlikkus kui ka vastamise kriteerium; mõõdetakse nii „puhast tundlikkust” kui ka kallutusi vastata konservatiivse või lõdva kriteeriumi järgi. Signaali avastatakse seda paremini, mida suurem on selle erinevus mürast. Paljude psüühiliste protsesside aluseks on kontrast. Kontrast on lihtsamas mõttes intensiivsuse või kvaliteedi erinevus objekti ja tema vahetu ümbruse (või naabruse) vahel
annaabi.ee 
