Järgmised kolm on aga tänapäeval väga aktiivselt kasutatava Suure Viisiku mudeli (The Five Factor Model või ka "Big Five") loojad, edasiarendajad (sulgudes inglisekeelsed terminid). Peamine erinevus eri teadlaste poolt koostatud mudelites on isiksust kirjeldavate faktorite arvus. Näiteks Eysenckil on kolm, Cattellil kuusteist, Goldbergil, McCrae`l ja Costal viis faktorit, milleks on ekstravertsus, sotsiaalsus, meelekindlus, neurootilisus ja avatus. Kõrge ekstravertsuse määraga inimesi iseloomustatakse kõige sagedamini kui väga seltskondlikke inimesi. Nad on jutukad, südamlikud, rõõmsameelsed, sõbralikud, vastutulelikud ja armastavad teisi inimesi. Neil on rohkem lähedasi sõpru kui introvertsetel inimestel ja ka vaba aega meeldib neile veeta teiste inimeste keskel. Ekstraverdid on aktiivsed, hästi kohanevad, optimistlikud, entusiastlikud ja seiklushimulised. On
JUHILE VAJALIKUD ISIKSUSEOMADUSED Koostas: Sissejuhatus Gordon Allport: isiksuse määravad kesksed (esmased ) ja teisesed tunnusjooned; inimest saab kiiresti iseloomustada vähem kui 10 sõnaga Raymond Cattell: 16 isiksusefaktorit Hans Eysenck : 3 põhimõõdet- ekstravertsus- intravertsus, neurootilisus (emotsionaalne stabiilsus) ning psühhootilisus (julmus, hoolimatus, normide eiramine) Suure Viisiku kontseptsioon ( Costa, McCrae ) neurootilisus ekstravertsus sotsiaalsus meelekindlus avatus Neurootilisus seadumus negatiivsete emotsioonide (hirm, kurbus, süü, viha jne.) kogemiseks. Neurootikul on soodumus emotsionaalseks häirituseks, mis avaldub depressioonis, vaenulikkuses ja võimetuses kontrollida oma impulsse pingelistes ja kriitilistes olukordades. Alamskaalad: ärevus, vaenulikkus, masendus, enesekontroll, impulsiivsus, haavatavus. Ekstravertsus seadumus kogeda positiivseid emotsioone
Ilmumise aasta, köite (volume`i) ja lehekülgede numbrid: Vol. 61, No. 3 (Aug., 1999) pp. 651-660 SISSEJUHATUS Kasutades isiksuse viie faktori mudelit, vaatleb antud uurimus isikutunnuste osakaalu abielulisel kohanemisel. Valim koostati 446st paarist, kes läbisid nii Kohanemise Kaksikskaala (DAS) kui ka NEO Viie Faktori Testi (NEO-FFI), mis mõõdab selliseid isikuomadusi nagu neurootilisus, ekstravertsus, avatus, sotsiaalsus ja meelekindlus. Hierarhilise regressioonanalüüsi tulemused näitasid, et enese ja partneri poolt ära märgitud isikuomadused olid enese poolt märgitud abielulise kohanemise tähtsaks prognoositud tunnuseks nii naistel kui meestel. Leiti, et lisaks neurootilisusele aitavad ka isikuomadused abielulist kohanemist ka prognoosida. See uuring peaks autorite arvates aitama kaasa isiksuse ja abielulise kohanemise
Ekstravertne inimene on avatud teistele inimestele ja keskkonnale, seevastu introvertne inimene on rohkem keskendunud oma seesmistele kogemustele. Neurootiline inimene kaldub olema emotsionaalne ja kergesti ärrituv ja stabiilne inimene on emotsionaalselt püsivam. Selline käsitlus on pannud aluse tänapäeva isiksuseteooriate kujunemisele, mille kõige paremaks näiteks on VIIE FAKTORI teooria, kus isiksuseomadused on koondatud viide rühma: neurootilisus, ekstravertsus, avatus, sotsiaalsus ja meelekindlus. Iga mõõdetud isiksuseomadus või viis inimest kirjeldada on oluliselt seotud kas ühe või enama suure viisiku faktoriga. Neurootilisel inimesel on soodumus kogeda negatiivseid emotsioone ning nad on rohkem avatud depressioonile ja vaenulikkusele. Neurootilisel inimesel on madal kontroll impulsside üle pingelistes olukordades. Ekstravertsel inimesel on soodumus kogeda positiivseid emotsioone, ta on aktiivne ja seltskondlik.
Lunimine, vingumine, palumine lapselik käitumine millegi saamiseks Alkoholi jt uimastite tarbimise õigustamine Enese alavääristamine Identifikatsioon on peamiselt seotud mehenaise käitumisrollidega, aga ka tähtsa teise inimese käitumise, välimuse jms matkimine K.G.Jung Arhetüübid ema arhetüüp Taassünni arhetüüp Meesnaine Rahvuse arhetüüp Eysencki isiksusemudel H.J. Eysencki isiksusemudel Kaks isikuse dimensiooni: E ekstravertsus ja N neurootilisus (Dimensions of Personality, 1947). Ekstravertsus (E) ja neurootilisus (N) kirjeldavad käitumise individuaalseid erinevusi ning on asetatud 2dimensioonilisele skaalale. Eysenck tõi esile, et need kaks dimensiooni sarnanevad nelja isiksusetüübiga, mille tõi välja juba Hippokrates. Kõrge N ja kõrge E = koleeriline tüüp Kõrge N ja madal E = melanhoolne tüüp Madal N ja kõrge E = sangviiniline tüüp Madal N ja madal E = flegmaatiline tüüp H. J
väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviia. Neid nimetatkse sageli isiksuseomadusteks. Pärilikkuse mõju isiksuseomaduste kujunemisele • On levinud seisukoht, et enamus isiksuseomadusi on 40-60% osas päritavad. Antud seisukoht ei ole väga täpne. • Isiksuseomadused, nagu kõik teised bioloogilised omadused, kujunevad keskkonna ja geneetika vastastikuse mõju tulemusena. Isiksuse viiefaktoriline mudel kirjeldab inimest kõige üldisemal tasandil: 1. Neurootilisus 2. Ekstravertsus 3. Avatus kogemusele 4. Sotsiaalsus 5. Meelekindlus Neurootilisus • Neurootilisus - kalduvus kogeda negatiivseid emotsioone (hirm, kurbus, süü, viha jms). Neurootilisus on kalduvus emotsionaalseks häirituseks, mis avaldub depressioonis, vaenulikkuses, võimetuses kontrollida oma impulsse pingelistes ja kriitilistes olukordades. Ekstravertsus • Ekstravertsus - seltskondlikkus, aktiivsus, jutukus ning kalduvus kogeda positiivseid emotsioone.
Individuaalsete erinevuste psühholoogia kordamine eksamiks Isiksus indiviidi iseloomustav mõiste, sõltub eripäradest ja omadustest. Isiksuse kirjeldamine: 1) neurootilisus (seadumus neg emots kogemiseks, emots häiritus) 2) ekstravertsus (psüh energia välja, aktiivne, enesekindel, jutukas, emots tasakaalus) 3) avatus (huvi maailma ja oma siseelu vastu, fantaasia, ideed) 4) sotsiaalsus (usaldus teiste vastu, omakasupüüdmatu, leplik, osavõtlik) 5) meelekindlus (kontroll soovide ja impulsside üle, planeerimine, enesedistsipliin) Teadus on nähtuste ja tingimuste süstemaatiline vaatlemine selleks, et tuvastada fakte ja
1960-ndatel läks ta noore mehena Inglismaale, kuna tema vastuseisu tõttu natside ja Hitleri vastu. 1955-1983.a töötas ta Psühhiaatria Instituudis psühholoogia professorina. Ta oli suur teadusliku isiksuse teooria toetaja ja suurepärane õpetaja, kes aitas leida ravi vaimsetele haigustele. Tema poeg Michael Eysenck on ka tuntud psühholoogia professor. 1997.a suri Eysenck Londonis ajukasvajasse. 1951.a Eysenck koos oma abilise Donald Prelliga järeldasid katsete põhjal, et neurootilisus on kõrgelt mõjutatud pärilikkusest. Eysencki isiksuseteeoria Eysencki oli seisukohal, et isiksuse kirjeldamiseks piisab ainult kahest tegurist: ekstravertsusest introvertsusest ja emotsionaalsest stabiilsusest neurootilisusest. Eysencki järgi on ekstravertidel aju erutustase madalam kui introvertidel. Üldiselt proovivad ekstraverdid käituda moel, mis nende aju erutuse taset tõstaks, introverdid
Individuaalsete erinevuste psühholoogia kordamine eksamiks Isiksus indiviidi iseloomustav mõiste, sõltub eripäradest ja omadustest. Isiksuse kirjeldamine: 1) neurootilisus (seadumus neg emots kogemiseks, emots häiritus) 2) ekstravertsus (psüh energia välja, aktiivne, enesekindel, jutukas, emots tasakaalus) 3) avatus (huvi maailma ja oma siseelu vastu, fantaasia, ideed) 4) sotsiaalsus (usaldus teiste vastu, omakasupüüdmatu, leplik, osavõtlik) 5) meelekindlus (kontroll soovide ja impulsside üle, planeerimine, enesedistsipliin) Teadus on nähtuste ja tingimuste süstemaatiline vaatlemine selleks, et tuvastada fakte ja
seostatud subjektiivse heaoluga, kuna individuaalsete omadustena on nendel pigem keskkonnamõjurite funktsioon, aga ekstravertsus ja neurootilisus - pigem geneetiliste faktorite funktsioon. (Seidlitz (1993), Diener ja Lucas) - õnnelike inimestena iseloomustatud inimesed tõlgendavad samu elu sündmusi tunduvalt positiivsemalt, ning vähem reageerima negatiivsele tagasisidele. (Lyubomirsky ja Ross (1999) - ekstravertsus, meelekindlus ja madal neurootilisus on seotud järgmiste õnne dimensioonidega: enese aktsepteerimine, meisterlikkus ja elu eesmärgipärasus; Schmutte ja Ryff (1997) - inimesed emalduvad nendest elurollides, kus on suurem tõenäosus jääda enam autentseks, ehk siis rollides, kus nad tundsid vähem võimalusi enda mina avaldamiseks.(Sheldon) 5
IQ uuringus Eestis- Juhan Tork, "Eesti laste intelligents" Goddard (IQ ja kriminaalsus) 05.10 Montesquie Darwin(evolutsiooniteooria) Mead, Benedict(antropoloogiline lähenemine) Watson biheiviorism) Hippokrates-4 temperamenditüüpi Koleerik-kollane sapp Melanhoolik-must sapp Sangviinik-veri Flegmaatik-lima Kretshmer ja Sheldon (kehatüübid- endomorf, ektomorf, mesomorf) Allport- kesksed ja teisesed tunnusjooned Eysenck (bioloogiline tunnusjoonte teooria- ekstravertsus,introvertsus, neurootilisus, hiljem lisandud psühhootilisus) EPQ- Eysenck`s Personality Questionnaire McRae ja Costa NEO PI-R, Big Five- neurootilisus, ekstravertsus, avatus, sotsiaalsus, meelekindlus Rorschachi tindipleki test (projektiivtest) Pinel- ´haigetel on hing, kuigi defektne´ 12.10 00-09- orgaanilised psüühikahäired(dementsus, deliirium, hallutsionatsioonid) 10-19-psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitus psüühika ja käitumishäired (sõltuvus, võõrutus, intoksikatsioon)
7. Vaimsed võimed: IQ. Fluiidne intelligentsus ja kristalliseerunud intelligentsus, loovus. Võimed ja oskused, mis vahet. IQ- number, mis kirjeldab inimese intelligentsuse võrreldes rahvastikuga. Fluiidne intelligentsus- osa võimekusest, mis on kaasa sündinud ja seaotub närvisüsteemi eripäraga. Kristalliseerunud intelligentsus- Loovus- Võimed ja oskused- 8. Temperament: 4 tüüpi. Ekstravertsus, introvertsus, stabiilsus, neurootilisus. Mis vahet on temperamendil ja iseloomul. Ekstravert- seltskondlik Introvert- tagasihoidlik Stabiilsus- Neurootilisus-emotsionaalne Temperament on sunnipärane ja elu jooksul suhteliselt püsiv, iseloom on elutingimuste mõjul kujunenud käitumislaad. 9. Isiksus: homa sapiens, indiviid, identiteet. A- ja B-tüüpi isiksus. Kuidas seotud vaimne ja füüsiline tervis. (elumuutuste tasakaal). Homa sapiens- tark inimene.
iga omadus mõjutab ka teist. · Tema arvutas, palju isikuses võib neid sõltumatuid gruppe olla 16. Koostas küsitustiku "16 PF". Tulemus joonestab välja need 16 faktorit ja paigutab need 10 palli skaalale. See on see idee, miks isikuse joonte testid on populaarsed: inimesed saavad ennast üksteistega võrrelda. Veel on mees nimega H.Eysenck · Tema testi tegime eelmisel aastal (Jah, ei vastused) · Inimest saab iseloomustada 2 faktori abil: ekstravertsus/intravertus ja neurootilisus. · + : annavad selge selgituse inimese käitumis ekohta ja lubavad inimesi võrrelda · - : neil puudub omavaheline üksmeel: millised on need faktorid? Palju neid on? (16, 2); kõik need isikuses joonte teooriad on konsatnteerivad fakte: ütlevad, et nii ON, aga ei seletad, miks nii on. Kõige populaarsem teooria on hetkel kaasaegne "Suur viisik" e OCEAN, et inglise keels iga täht tähendab üht isikuse fakti. · See teooria on leidnud kinnitust mitemete kultuuriuuringute tõttu.
teise silmaga rohelist kujundit. Tulemuseks saadi see, et avatud mõtteviisiga õpilased nägid kahe erineva kujundi asemel hoopis segutaju mõlemast. Tavaliselt näeksid inimesed ühte kujundit korraga, vahelduvalt mõlema kujundi vahel. See on esimene katse, mis näitab suurema avatusega inimestel erinevat nägemistaju. Ülejäänud neli peamist isiksuse joont – meelekindlus, ekstravertsus, koostöövalmidus ja neurootilisus ses katses segatajuga ei seostunud. Kaarel Trepp 10.d
IMPULSIIVSUS - raskused impulsside, himude, emots kontrollimisel - enesekontrolli prob: alko, söök jne - korrelatsioonis ekstravertsusega - impulsiivsus seotud otsmiku osaga - amügdala seotud sellega, et kuidas me hakkame asju tõlgendama Adaptiivne impulsiivsus- elamustejanu, kiire otsustamisstiil Mitteadaptiivne- pidurdamatus, mõtlematus. Korrelatsioonis madalama intelligentsusega? Marvin Zuckermann- sensation seeking scale, elamustejanu. OKSÜTOTSIIN - sotsiaalsus, lust&care, neurootilisus, fear&sad - ärevusvastane hormoon - oksütotsiin eritub imetamisel - oksütotsiin rahustab amügdalat ja kire olemasolul ei pärsi seksi ärevuse tõttu - foobiate bottom up ravi Neurootilisus- serotoniinisüst ja stressitundlikkus, neg emotsionaalsus MIDA JA KUIDAS ME TEAME ENESE JA TEISTE ISIKSUSTE KOHTA? Küsimuse mõistmine- Konteksti mõju- teised küsimused, mis on eelnenud, omavad samuti mõju LOENG 12.10 "hea"- kõige üldsiem iseloomustus, mida enda kohta anti
Meelekindlus • Meelekindlamatel inimestel on madamam vererõhk, väiksem diabeedi, insuldi, liigese- ja psühhiaatriliste probleemide esinemise sagedus. • Suure Viisiku hulgast, meelekindlus oli parim isiksuse seadumus, mis ennustas haiguse raskust (sh arsti poolt antud hinnangu) isegi kui haridus, mõnuainete tarvitamine, vererõhk ning kolesterooli määr olid kontrolli alla võetud (Chapman, Lyness, & Duberstein, 2007). Neurootilisus • 21-aastat kestnud Briti täiskasvanute representatiivsel valimil (N = 5,424) läbiviidud uurimus näitas, et iga 1 SD erinevus neurootilisuse määra tõusus seondus oluliselt 10% suurema haigestumisega südameveresoonkonna haigustesse, ja seda isegi juhul kui vanus, sugu, SES, suitsetamine, alkoholi tarbimine, füüsiline aktiivsus ja tervise seisund uurimuse alguses olid arvesse võetud (Shipley, Weiss, Der, Taylor, & Deary, 2007).
kiirustaksid. Norman uuendas Cattell'i nimekirja 1431 sõnani.Seejärel jagas need 75 rühma, vastavalt Tupes'i ja Christali teooriale. Paul Costa ja Robert McRae töötasid välja algselt 3 faktorit ning lõpuks lisasid 2, mille Goldberg oli välja töödanud. Nemad paigutasid ka iga faktori alla 6 omadust, mis seda faktorit iseloomustavad. E-Extroversion ekstravertsus (soe, aktiivne, põnevust otsiv, ennast maksma panev, positiivsete emotsioonidega, seltskondlik) N-Neuroticism neurootilisus (närviline, vihane, vaenulik, depressiivne, impulsiivne, haavatav, iseteadlik) A-Agreeableness sotsiaalsus (usaldav, otsekohene, kaasategev, tagasihoidlik, ligimesearmastaja, osavõtlik) O-Openness avatus (loov, kunstihuviline, emotsiooniline, tundlik, uudsust otsiv, tolerantne) C-Conscientiousness meelekindlus (asjatundlik, mõtleb enne kui tegutseb,korralik, kohusetundlik, motiveeritud midagi saavutama, distsiplineeritud) Faktoreid mõõdetakse NEO-PI(R) küsimustikuga.
neile meeldivad tüdrukud. · Sublimatsioon aktsepteeritud asendamine Tohutu energia õnne või viha tõttu. Palju kasulikku saab selles meelevallas tehtud. · Introjektsioon endasse võtmine Ebakindlana tundes, hakkab inimene mängima kedagi teist. Olles keegi tein tuleb jõud ja julgus. · Regressioon- arengus tagasilangemine N: laps hakkab uuesti titeks, et saada tähelepanu. 13.Kaasajal tuntuim joonteteooria Costa ja McCrae Suur Viisik. Ekstravertsus, neurootilisus, avatuse, sotsiaalsus ja meelekindlus. Naiste ja meeste erinevus neurootilisuse osas. Ekstravertsus aktiivne, kehtestav, jutukas, Neurootilisus - ärev, ennasthaletsev, ebastabiilne Avatus kogemusele artistlik, uudishimulik, loov Sotsiaalsus lugupidav, andestav, lahke, usaldav Meelekindlus efektiivne, organiseeritud, usaldusväärne. 14.Maslow vajaduste hierarhia. Millised on inimese esmased ja kõrgeimad vajadused? Isiksuse tervis on enamat kui haiguse puudumine. See on
Neurootilisus Eysencki järgi- ärev, rusutud, emotsionaalne, süüd tundev, irratsionaalne, madala enesehinnanguga, tujukas, häbelik, pinges. Toimetulekuviisid: vältimine, muude asjade tegemine, alla andmine, tunnete välja elamine, emots toetuse otsimine, olukorraga mitte leppimine, mitte pos külgede leidmine... Aga piisab neurootilisuse tasemest, ütlemaks, milline on in heaolu. Neurootilisus mõjutab nii toimetulekuviiside valikut kui ka efektiivsust. Neurootilisus seostub impulsiivsusega ja tähendab väiksemat võimet stressi olukorras tungidele vastu seista ja käituda vastavalt oma eesmärkidele, mitte tungidele. Meelekindlus Kui distsiplineeritud, eesmärgipärane, tahtejõuline, korralik ja usaldusväärne inimene on. Siit tuleneb- mil määral suudab ta stressi olukorras toimida lähtuvalt oma eesmärkidest. Toimetulekuviisid: probleemilahendus (muid nii väga ei kasuta) Ekstravertsus Aktiivsed, seltsivad, rõõmsameelsed.
Temperament- närvisüsteemi om, mis näitab närbiprotsesside liikuvust, tugevust ja tasakaalustatust. Flegmaatik- rahulik, süvenenud, põhjalik, usaldusväärne. Melanhoolik- tundlik, ennast süüdistav, ei julge võtta riske, kõrge loovusega. Koleerik- püsimatu, tasakaalutu, agressiivselt reag, teisi süüdistav, tõeotsija,pealiskaudne, ustav, truu, ei mõtle, mida ütleb. Sangviinik- väljapoole suunatud, jutukas, kiire, taiplik, heasüdamlik, head juhid, paipoisid, mugavad, lubavad palju. Psühholoogia- hingeteadus inimese sisemaailmas toimuvatest protsessidest, käitumisest ja suhtlemisest. Sünnipärased eeldused- soo tunnused, kehaehitus, närvisüsteemi tüüp, org immuunsussüsteem, erivõimed. Elujooksul omandatud- karakter, motivatsioon, väärtussüsteem, hoiakud, roll. Karakter on isikuse om, mis näitab inimese suhtumist töösse,iseendasse, teistesse ja väljendab tahteomadusi. SVT Neurootilisus-kalduvus muretseda, ebastabiilsus, ks. Ekstraverdsus- kald...
- Mida silmatorkavama ja olulisema omadusega on tegemist seda suurem on tõenäosus et selle omaduse tähistamiseks on keeles omaette sõna - Isisksust kirjeldavaid sõnu inglise keeles ligi 18 000 - Seadumused – traits - Inimesed erinevad üksteisest suhteliselt stabiilsete situatsioonideüleste äitumismustrite poolest. Isiksuse seadumused kirjeldavad neid erinevusi mõtete, tunnete ja käitumise kaudu - Suur viisik - Neurootilisus – seadumus negatiivsete emotsioonide kogemiseks - Ekstravertsus – seadumus kogeda positiivseid emotsioone. Ekstravert eelistab rahvarohkeid kogunemisi, on aktiivne, enesekindel ja jutukas - Avatus kogemusele – seadumus mis paneb inimese huvi tundma pmbritseva maailma ja oma siseelu vastu - Sotsiaalsus – seadumus usaldada teisi inimesi, olal omakasupüüdmatu, abivalmis, sõbralik ja leplik - Meelekindlus – seadumus kontrollida oma soove ja impulsse
· Inimeste avalik arvamuse väljendamine · Eelnev oma arvamuse väljendamine vähendab oma arvamuse muutmise võimalust normatiivne konformsus (kuuluvusgrupi tunnustus) informatsiooniline konformsus(vastavus enamuse arvamusega) · Kultuuri domineerivad väärtused individualism/kollektivism · Sotsiaalne klass madalam SES · Isiksuse omadused Kui tegemist on madala survega, siis on neurootilisus ja sotsiaalsus Kui tegemist on tugeva survega, siis on olulised situatsioonilised tegurid Individuaalsed erinevused ilmnevad eelkõige psühholoogilise reaktiivsuse tasemes (psychological reactance, Brehm) · Sotsiaalsed rollid V Mõjustamine interpersonaalsel tasemel Robert Cialdini (2000) 6 mõjustamise viisi: · Vastastikkus (Reciprocity) · Järjepidevus (Consistency) · Sotsiaalne tõendus (Social proof)
Inimesed võid liigitada kahte rühma: optimistid ja pessimistid. Optimistid on elavaloomulised, aktiivsed ja õnnelikud. Pessimistid aga seltsimatud, kartlikud, kinnised ja ütlevad tihti paljudele asjadele ,,ei". Keegi tark on öelnud, et optimistid elavad kauem kui pessimistid. Kuid kas see nii on ei tea. Faktoranalüüsi kasutades on leitud, et isiksuseomadusi saab enamasti kokku võtta vaid viie dimensiooni abil, kuhu kuuluvad neurootilisus, ekstravertsus, avatus kogemusele, meelekindlus ja sotsiaalsus. Laps on ainulaadne isiksus, kes valmistub koos meiega oma eluks. Tema ainulaadsust võib toetada vaid armastuse, austuse ja usalduse õhkkonnas. Laps lähtub kasvatusest ja annab sageli endast parima, et ennast heast küljest näidata. Lapsed on tujukad ja egotsentrilised, nende mõttelaad on erinev meie omast. Lapsed täiustavad meid ja meie neid. Igat isiksust tuleks väärtustada
inimese isiksuse ära seletaksid - suur viisik (big five) ISIKSUSE JOONED - isiksuse põihomadused (McRae ja Costa) on otseselt mittejälgitavad üldised käitumiskalduvused või dispositsioonid (seadumused), teatud kindlal viisil mõelda, tunda või reageerida, mis avalduvad iseloomulikes ümbritseva keskkonnaga kohastumise viisides. *SEADUMUSTE OMADUSED - pole vahetult jälgitavad - püsivus - avaldumine pole piiratud - avaldumine sobivas olukorras FAKTORID SUURES VIISIKUS - neurootilisus (kuidas negatiivsusega toime tuleme - kui see on kõrgem, siis halvemini) - ekstravertsus (seadumus kogeda positiivseid emotsioone) - avatus (seadumus, mis paneb inimesi maailma ja sündmuste vastu huvi tundma, ka iseenda sisemiste seisundite vastu) - sotsiaalsus (seadumus usaldada teisi) - meelekindlus (kindlaks jäämine seisukohale, kohusetundlikkus) BIHEIVIORISM (J. B. Watson (1878-1959) - isiksus on muudetav KOGNITIIV-KÄITUMUSLIKUD TEOORIAD
Pshhopatoloogia- teadus,mis tegeleb pshika hiretega. Stress-organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna vi situatsiooni esitatud nudmistele. Spetsiifilised reaktsioonid-iseloomustavad ht konkreetset haigust ja on selle diagnoosi aluseks. Mittespetsiifilised reaktsioonid-on sarnased kigi haiguste ja kahjustuste korral, nende phjal ei saa haigusi eristada, vaid nad tekitavad lihtsalt haiguse. Eustress ehk hea stress-see mjub inimesele stimuleerivalt ja hlbustab tema kohanemist, selline tunne vib tulla ametikrgendustel, abiellumisel vi tunnustamisel. Distress ehk halb stress-selle tulemusena tekivad organismi elutegevuses hired ja kohandumisvime alaneb, raskematel juhtudel on tagajrjeks haigus. Lbiplemissndroom-tekib siis, kui inimene kogeb liiga tugevat survet ja samavrd pole tal kuigivrd phjust rahuloluks. Eriti mjutab see selliseid inimesi, kes on tl esialgu vga agarad ja innukad, tugevalt motiveeritud ja vibolla ka idealistli...
· Tal pole palju sõpru, kuid need kes on on väga lähedased · Usaldusväärne Ekstravertne · Pöördunud välismaailma poole · Suhtleja · Seltsiv · Palju sõpru · Teda ei saa alati usaldada sest võib kogemata välja rääkida Emotsionaalselt stabiilne · Püsivad tunded · Muretud · Kindlad · Usaldusväärsed Neurootiline · Tundlik · Rahutu · Kartlik · Tundmused vahelduvad kiiresti NEUROOTILISUS Tujutu Tundlik Kartlik Agressiivne Jäik Rahutu Kaine Ärrituv Pessimistlik Tujukas Reserveeritud Impulsiivne Seltsimatu Optimistlik Rahulik Aktiivne
Ekspress-diagnostika isiksus (Aizenk) Instruktsioon : loekuula küsimust ja vasta jah, kui nõustud, ning ei, kui ei ole nõus 1.Armastad sa kära ja askeldust enda ümber? 2.Sageli sa vajad sõpru, kes võiksid sind toetada? 3.Sa alati leaid kiiresti vastuseid, kui sult midagi küsitakse? 4.On ette tulnud nii, et sa oled ärritunud millegi pärast? 5.Tihti sul tuju muutub? 6.Vastab see tõele, et sul on kergem raamatutega, kui inimestega-lastega 7.Tihti segab sind uinumast igasugused mõtted? 8.Sa alati teed nii, nagu sulle öeldakse? 9.Armastad sa nokkida 'nalja heita kellegi üle? 10.Sa oled kunagi tundnud end õnnetuna, kuigi selleks pole olnud põhjust? 11.Võid sa enda kohta öelda, et sa oled lõbus, elav inimene? 12. Sa oled kunagi rikkunud käitumis reegleid koolis ( tänaval)? 13.On see tõsi, et sa oled tihti ärritunud millegi üle´pärast? 14.Meeldib sulle kõike teha kiires tempos? 15.Sa muretsed igasuguste hirmsate juhtumite päras...
seadumusi. On uurijaid, kes usuvad, et isiksuse struktuuri saab paika panna viie põhidimensiooniga nn ,,suure viisikuga" (L.R.Goldberg, Costa, McCrae) Neurootilisus seadumus kogeda ja üleelada negatiivseid tundeid (hirm,kurbus,süü, viha, murelikkus) , emotsionaalse stressi mittetalumine, soodumus emotsionaalseks häirituseks mis avaldub depressioonis, vaenulikkuses või võimetuses kontrollida oma emotsioone pingelistes olukordades, Madal neurootilisus on seotud stabiilse närvisüsteemiga. Inimesed, kellel on madal neurootilisus on rahulikud, tasakaalukad ning suudavad taluda emotsionaalselt pingestatud olukordi, nad on sageli rahulolevamad ka oma elu ja sotsiaalsete suhetega. Ekstravertsus - seadumus koguda positiivseid emotsioone. Introvertsus ja ekstravertsus on seotud ajukoore aktiivsusega. Introvertidel on ajukoor väga aktiivne ning nad soovivad välist aktiivsust vähendada. Ekstravertidel
Kordamine individuaalsete erinevuste psühholoogia eksamiks! Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi – isiksus ja intelligentsus. Vanaaegne nimetus: differentsiaalpsühholoogia. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon: jagab isiksusepsühholoogia käsitlusteks. See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nim. Teooriatest on tühine roll. Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, õpikutraditsioonis aga on rõhk tõestamata teooriatel. Isiksusepsühholoogia distsipliinid: Kaks ditsipliini – Cronbach: 1) Korrelatiivne psühholoogia – otsib seoseid vaadeldud tunnuste vahel. 2) Eksperim...
· Andekad lapsed on pigem seesmiselt motiveeritud. · Kiita tuleb neid jõupingutusi, mida laps on oskuste omandamiseks teinud. · Edu keerulisemate ülesannete lahendamisel tõstab enesetõhususe tunnet suuremal määral kui kergete ülesannete lahendamine. · Ande realiseerumisel on suure tähendusega isiklikud tegurid, mis võivad andekate laste arengus sageli osutuda määravaiks. · Viis põhisuundumust, kuidas inimene reageerib ümritsevale kekskkonnale: a) neurootilisus b) ekstravertsus c) avatus kogemusele d) sotsiaalsus e) meelekindlus · Vaimselt võimekad ei ole sageli just kõige meeldivamad kaaslased ja andekusega ei kaasne tingimata niisuguseid omadusi nagu usaldus, siirus, omakasupüüdmatus, järeleandlikkus, tagasihoidlikkus ja osavõtlikkus. · Meelekindluse ja vaimsete võimete seos on negatiivne. · Lastel, kelle IQ ületab 145 punkti on raskem keskkonnaga kohaneda. · Viis laadi eristamaks ülitundlikkust: a) psühhomotoorne
2. Ekstravertsus- soodumus kogeda posit emots, aktiivsus ja seltskond; vastandiks introvert 3. Avatus kogemusele- keskkond, siseilm; ebakonventsionaalsus; vastandiks suletud in 4. Sotsiaalsus- usaldamine, omakasupüüdmatus, leplikkus, koostöövalmidus 5. Meelekindlus- kontroll soovide ja impulsside üle; planeerimine, enesedistsipliin Isiksusjoonte omadusi 1. Pärilikkus- 56% ekstravertsus, meelekindlus ja avatus 53%, neurootilisus 52%, sotsiaalsus 42% (Riemann jt, 1997) 2. Kodu mõju- kodu ja keskkonna mõju sisuliselt puudub: sotsiaalsus 11% ja ekstravertsus 2%; DDR vs GDR suletus; sünnijärjekord pole oluline 3. Joonte universaalsus- 5-faktorilise struktuuri püsivus 4. Enda ja teiste hinnangute kokkulangevus- sotsiaalsus .51, ekstravertsus .71 (J.Allik), tutvus pikendab täpsust 5. Sõltumatus hindamismeetodist 6. Ajaline stabiilsus- otsmikusagara roll, Caspi- 3 ea
Kestab kaua Piirab psüühilist ja sotsiaalset tegevusvõimet Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired Foobsed ärevushäired ehk foobiad Muud ärevushäired Obsessiiv-kompulsiivne häire Rasked stressreaktsioonid ja kohanemishäired Dissotsiatiivsed häired Somatoformsed häired Mud neurootilised häired Eelsoodumused ärevushäirete tekkeks Isiksuseomadused: kõrge neurootilisus, kõrge invertsus Kongitiivsed faktorid: ärevustundlikkus, suur kontrollivajadus ja vähene kontrollitunne, tähelepanu ohustiimulitele. Lapsepõlve suhted: ebaturvaline seotus, autoritaarne kasvatusstiil, ignoreeriv kasvatusstiil, kõrge kontroll. Keskkonna faktorid: vaimne, füüsiline, seksuaalne vägivald, negatiivsed elusündmused. Kongitiivsed iseärasused ärevushäirete korral Kognitiivsed kalduvused: ohtliku sündmuse tõenäosuse ülehindamine,
• intelligentsustestid – (Binet 1900, Raven 1930, Cattell 1940/50, Eysenck 1960/70) • projektiivsed testid – test millegi vallandamiseks teadvuses. Rorschch värviplektitest, Murray 1930) ISIKSUSETESTID • Ajalugu: temperamendi mõõtmine: sangviinik, koleerik, melanhoolik, flegmaatik • MMPI • Suur viisik: tänane teadmiste tase • Viis dimensiooni, mis eristavad inimesi: avatus, vastutustundlikkus, ekstravertsus, kooskõlalisus, neurootilisus Lavater: flegmaatik, koleerik, sangviinik, melanhoolik SUUR VIISIK • Avatus/Openness to Experience - appreciation for art, emotion, adventure, unusual ideas, imagination, and curiosity. • Vastutustundlikkus/Conscientiousness - a tendency to show self-discipline, act dutifully, and aim for achievement; planned rather than spontaneous behaviour. • Ekstravertsus/Extraversion - energy, positive emotions, surgency, and the tendency
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool Kõ 2st 2 ,,ISIKSUSE PSÜHHOPATALOOGIA ,, Isiksusepsühholoogia Referaat Juhendaja : Mõdriku 2010 Isiksuse profiil NEO PI mudeli järgi Millised normmaalisiksustel leitud dimensioonid võiksid sõltuval isiksusel olla kõrged, polegi lihtne ennustada. Enesestmõistetavalt võiks normist kõrgem olla neurootilisus (N), aga see teadmine on triviaalne. Esiteks, N-i tõusu on leitud rõhuva enamuse psüühiliste häirete puhul. Teiseks sõltuva isiksuse kuulumine ärevate klastrisse näitab iseenesest kõrget N-i ja seega ei erista see tulemuse sõltuvat isiksust teistest . Sellel Sõltuvusel on leitud kaks olulist korrelatsiooni: NEO-PI neurotisimiga ja meelekindlusega. Nagu ennustatud, on sõltuval isiksusel normist kõrgemat neurotismi oodata NEO-PI mudelis.
sõnapidaja muutlike huvidega Q(4) High ergic tension Low ergic tension pinges pingevaba frustreeritud tasakaalukas Klassifitseeriv paradigma Faktoranalüütilised lähenemised I. Hans Jürgen Eysenck (1916-1997) · Tüüp (Type) · Isiksusejooned (Trait) · Harjumused (Habitual response) · Spetsiifilised reaktsioonid (Specific response) 3 sõltumatut isiksuse dimensiooni (PEN) · Neurootilisus (Neuroticism) emotsionaalne stabiilsus/ebastabiilsus Ärevus, depressiivsus, süütunne, madal enesehinnang, häbelikkus, tujukus, irratsionaalsus, emotsionaalsus Korrelatsioonid autonoomse närvisüsteemi funktsioneerimisega · Ekstravertsus intorvertsus (Extraversion-Introversion) suhtlemise aktiivsus Sotsiaalsus, aktiivsus, elamustejanu, domineerimine, riskeerimine, kehtestavus.
sõnapidaja muutlike huvidega Q(4) High ergic tension Low ergic tension pinges pingevaba frustreeritud tasakaalukas Klassifitseeriv paradigma Faktoranalüütilised lähenemised I. Hans Jürgen Eysenck (1916-1997) · Tüüp (Type) · Isiksusejooned (Trait) · Harjumused (Habitual response) · Spetsiifilised reaktsioonid (Specific response) 3 sõltumatut isiksuse dimensiooni (PEN) · Neurootilisus (Neuroticism) emotsionaalne stabiilsus/ebastabiilsus Ärevus, depressiivsus, süütunne, madal enesehinnang, häbelikkus, tujukus, irratsionaalsus, emotsionaalsus Korrelatsioonid autonoomse närvisüsteemi funktsioneerimisega · Ekstravertsus intorvertsus (Extraversion-Introversion) suhtlemise aktiivsus Sotsiaalsus, aktiivsus, elamustejanu, domineerimine, riskeerimine, kehtestavus.
Psüühilised nähtused- Psüühilised protsessid, seisundid ja omadused. Falsifitseeritavus - hüpotees on kummutav ehk falifitseeriv- formuleeritud nii, et meil oleks algusest peale selge, milline tõendites avalduv seaduspärasus näitaks, et hüpotees on vale. Operatsionaalne definitsioon- definitsioon, mis tõlgib muutuja, mida me hinnata tahame, konkreetseks protseduuriks või mõõtmiseks. Populatsioon- kogu rühm, mille kohta uurija tahab järeldusi teha. Valim- populatsiooni alamhulk, mida teadlane uurib, et populatsiooni kui tervikut tundma õppida. Ootuste vihjed- märgid, mis võivad uuringus osalejale aimu anda, milline käitumine on selles olukorras oodatud või soovitav. Topeltpime uuring- uuringu selline korraldus, kus osalejad määratakse teatud katsetingimustesse, hoides seejuures nii osalejad, kui ka uurijad teadmatuses, kes millisesse rühma määrati. Uurimismeetodid- Intervjuu, test(objektiiv ja projektiivtest), juhtimisanalüüs Biheiviori...
kohusetundlikkust ja kultuursust Isiksuseomaduste liigitamine · Osa inimeste omadustest on väga sarnased Kas on mõtet vahet teha kohusetundlikkusel ja korralikkusel? · Faktoranalüüsi abil saab kokkuvõtlikult esitada väga paljude tunnuste vahelisi seoseid · Faktoranalüüsi kasutades on sageli leitud, et väga paljusid isiksuseomadusi saab enamasti kokku võtta vaid viie dimensiooni abil Isiksuse viiefaktoriline mudel (suur viisik) 1. Neurootilisus kalduvus kogeda negatiivseid emotsioone, võimetus kontrollida oma impulsse pingelistes olukordades (vastand emotsionaalne stabiilsus) 2. Ekstravertsus seltskondlikkus, aktiivsus, kalduvus kogeda positiivseid emotsioone (vastand introvertsus ei vaja seltskonda) 3. Avatus kogemusele huvi ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu, võtavad omaks uusi ideid (suletud on konservatiivsed) Isiksuse viiefaktoriline mudel 4. Sotsiaalsus kalduvus usaldada teisi
Kui temperament on paljuski pärilik, kujuneb iseloom välja järk-järgult, elutingimuste ja muud tegurite mõjul. Iseloomujooned avalduvad selgesti korduvais, harjumuspärastes situatsioonides; temperamendiomadused aga eksteemolukordades. Nagu teame, ei määra tegevuse kvaliteet kaugeltki üksnes sellesse suhtumine, kaasa mängivad ka muud rollid, nagu näiteks tähelepanu, mõistus, tahe, tundmused ning võimed. ISIKSUSEOMADUSTE LIIGITAMINE 1. NEUROOTILISUS -kalduvus kogeda negatiivseid emotsioone (hirm, kurbus, süü, viha.) 2. EKSTRAVERTSUS -seltskondlikkus, aktiivsus, jutukus ning kalduvus kogeda positiivseid emotsioone. 3.INTROVERTSUS -vastand ekstravertsusele, eelistavad seltskonnale üksiolemist ega pruugi seetõttu õnnetud olla. 4. AVATUS KOGEMUSELE -huvi ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu, ei ole kinni tavapärases, võtavad omaks uusi ideid ja mittetraditsioonilisi väärtusi. Suletud
· Tunnusjoonte lähenemine (trait theories) inimest saab iseloomustada stabiilsete tunnusjoonte kombinatsiooniga. Gordon Allport'i mõju sõnavaraanalüüs, näitas, et inimest on võimalik iseloomustada piiratud hulga omadussõnadega. Raymond Cattell kasutas faktoranalüüsi ja leidis 16 isiksusefaktorit. Hans Eysencki bioloogiliste tunnusjoonte teooria kirjeldab kolme seadumust: ekstravertsus- introvertsus, neurootilisus, psühhootilisus. Suure Viisiku (Big Five) teooria nimetab viis seadumust - avatus, kohusetunne/meelekindlus, sotsiaalsus(lahedus- seltsivus), neurootilisus, ekstravertsus (autoriteks P.Costa ja R.McCrae). · Kognitiiv-käitumuslikud teooriad rõhutavad isiksuse kujunemisel sotsiaalsete interaktsioonide olulisust. (A. Bandura, J.Rotter, W. Mischel). Inimesel kujunevad õppimise kaudu ootused keskkonna suhtes, mis hakkavad suunama tema käitumist
Tunnusjoonte lähenemine (trait theories) – inimest saab iseloomustada stabiilsete tunnusjoonte kombinatsiooniga. Gordon Allport’i mõju – sõnavaraanalüüs, näitas, et inimest on võimalik iseloomustada piiratud hulga omadussõnadega. Raymond Cattell kasutas faktoranalüüsi ja leidis 16 isiksusefaktorit. Hans Eysencki bioloogiliste tunnusjoonte teooria kirjeldab kolme seadumust: ekstravertsus- introvertsus, neurootilisus, psühhootilisus. Suure Viisiku (Big Five) teooria nimetab viis seadumust - avatus, kohusetunne/meelekindlus, sotsiaalsus(lahedus- seltsivus), neurootilisus, ekstravertsus (autoriteks P.Costa ja R.McCrae). Kognitiiv-käitumuslikud teooriad rõhutavad isiksuse kujunemisel sotsiaalsete interaktsioonide olulisust. (A. Bandura, J.Rotter, W. Mischel). Inimesel kujunevad õppimise kaudu ootused keskkonna suhtes, mis hakkavad suunama tema käitumist
Küsimus, kas iseloomu määrab geneetika või keskkond, on üks kõige tähtsamatest küsimustest psühholoogias. On kaks teooriat: 1. Iseloom ja võimed on täielikult päritavad ja inimesel on sündides iseloom ja võimed, mis kasvamise käigus nähtavamale tulevad 2. Keskkond määrab kõik, inimene on sündides nagu tühi leht On tähtis mõista, et perekondades varieerub geneetiline päritavus. Näiteks ühe pere lastel võib tänu vanemate kasvatusele kujuneda välja kerge neurootilisus. Kuid see ei tähenda, et lapsed oleksid nagu üksteise kloonid. Iga laps pärib umbes 50% oma vanema geenidest. Kuid kui pere üks laps võib saada isalt rohkem ja emalt vähem, on tema iseloom erinev teisest, kes sai võibolla emalt rohkem ja isalt vähem geene. Samas kui üht last võib mõjutada rohkem kekskond ning teist last geneetiline päritavus. Seetõttu ei saa oodata, et laste võimed, iseloom ja käitumine täpselt samasugused oleksid.
Üldfaktor · Kõigis isiksuseomadustes on hinnanguline komponent. · See on osaliselt seletatav vastamisstiilide ja motiividega (ilustatud kirjeldused), kuid osaliselt ka positiivsete omaduste tegeliku kovariatsiooniga. · Üldfaktori "suurus" või "seletusjõud" ei ole alati sama: see sõltub vastamiskonteksistja valimi eripäradest. Üldfaktori tugevus väljendub ka "suure viisiku" omaduste vahelistes korrelatsioonides Viiefaktoriline mudel · Neurootilisus (Neuroticism) · Ekstravertsus (Extraversion) · Avatus kogemusele (Openness to experience) · Sotsiaalsus (Agreeableness) · Meelekindlus (Conscientiousness) Neurootilisus (ninasarvik) · Ärevus (Anxiety) · Vaenulikkus (Angry Hostility) · Masendus (Depression) · Kohmetus (Self-Consciousness) · Impulsiivsus (Impulsiveness) · Abitus (Vulnerability) Ekstravertsus (lõvi)
Psühholoogia. Suhtlemispsühholoogia. Suhtes tuleks küsida tagasisidet. Kui keegi kuulab, siis tuleks anda tagasisidet, kas sa said aru, mida sulle räägiti. Tihti suhtlemisel, ei ole huvi kuulata teist vaid ise rääkida. Suhe on protsess, kus on rohkelt võimalusi suhet parandada/rikkuda. Suhtlemiselt tuleb ennas ANALÜÜSIDA. Inimene mõtleb tihti asju juurde mida situatsioonis pole. Üks ja sama tegevus on erineva tähendusega sõltuvalt meie emotsioonist/arvamusest. ,,Attributions made by happy and unhappy couples." Brehm & Kassin Mõjutamine on efektiivne kui sa tead mis mõjub ja tunned inimest. Mõjutatakse ka emotsioone n.kompliment ja tihti pärast seda esitatakse palve. Sotsiaalse võrgustiku kaudu saadava toetuse tüübid: · Psühholoogiline · Informaatiline · Materiaalne Psühholoogiline Inimestel on vajadus kellegi eest hoolitseda. Et positiivse...
4 Enesehinnang ja isiksus Isiksuse baasomadused mõjutavad nii inimeste käitumuslikke tendentse kui ka afektiivseid tundeid selle kohta, milliseks inimene ennast peab. Vaatamata enesehinnangu konstrukti populaarsusele ning sellele, et isiksusepsühholoogia raames on laialdaselt uuritud, kuhu paikneb enesehinnang isiksuseomaduste ruumis, mille koordinaatideks on suure viisiku (ekstravertsus, neurootilisus, avatus, sotsiaalsus ja meelekindlus) dimensioonid. Seda lünka on püüdnud täita Robins oma kolleegidega (2001). Analüüsides enesehinnangu ja suure viisiku baasomaduste suhteid, võib väita, et enesehinnang seostub mõõdukalt ekstravertsuse ja meelekindlusega ning nõrgalt sotsiaalsuse ja avatuse dimensiooniga. Kõige tugevam samapidine seos ilmnes emotsionaalse stabiilsusega (neurootilisuse vastand). Saadud tulemus oli igati ootuspärane, sest varasemates uurimustes on leitud, et
Isiksus ja grupisooritus: isiksuse omaduse kooslus ja tööülesannete olulisus Kramer, Bhave, Johnson Sissejuhatus Inimese mentaalne võimekus on üks olulisemaid punkte üldse selles, kuidas ta oma tööülesannetega hakkama saab. Samas kui ta kasutab oma isiksuse leidlikkust, siis see lisab tema sooritusele palju juurde. Töötaja valikul on nende heade isiksuseomaduste olemasolu seoses hea töösooritusega. Big Five: · Ekstravertsus · Sotsiaalsus · Meelekindlus · Neurootilisus · Avatus Üldiselt on erinevate isiksuseomaduste hulgas on need 5 laialdaselt tuntud ja ära uuritud. Barrick ja Mount uurimus näitab, et need 5 omadust mõjutavad pidevalt inimese inimese individuaalset käitumist. Näiteks keskmiselt saab kõrge ekstravertsusega töötaja hakkama väga erinevat liiki töödega. Organisatsioonides on töö üha enam struktureeritud meeskondadesse ja seega on vaja head meeskonnatöö oskust- ei piisa enam heast isiklikust sooritusest vaid peab olema hea
psüühilise tegurina ja selle tuuma otsitakse alateadvusest. Alateadvus on inimese olemuse mõistmisel tähtsam kui teadvus (Bachmann ja Maruste 2008). 2. Tunnusjoonte teooriad Isiksuse määrab ära stabiilsete tunnusjoonte kombinatsioon, mis iseloomustab konkreetset isikut. Temperamenditüübid: sangviinik, koleerik, flegmaatik ja melanhoolik. Samuti on loodud "Suure viisiku" teooria, mis koosneb 5-faktorilisest isiksusomaduste käsitlusest: ekstravertsus, seltsivus, kohusetunne, neurootilisus ja avatus kogemustele (Bachmann ja Maruste 2008). 3. Kognitiiv-käitumuslikud teooriad Isiksuse kujunemisel on väga tähtsal kohal sotsiaalne õppimine ning sotsiaalsete kasvutingimuste olulisus. Õppimise kaudu kujunevad inimesel ootused ümbritseva suhtes, mis hakkavad suunama tema käitumist. Erinevate tegevuste käigus võib inimese vaenulikkus või ebaedu iseennast võimendada (Bachmann ja Maruste 2008). 4. Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad
Käitumised Elusündmused Olukorrad BAAS- TENDENT- ISELOOMULIKUD KOHASTUMISED SID Püüdlused McCrae&Costa NEUROOTILISUS Hoiakud Harjumused EKSTRAVERTSUS AVATUS SOTSIAALSUS MINAKONTSEPTSIOON MEELEKINDLUS Minaskeemid Isiklikud müüdid 200
Puhtalt kõrge IQ-ga naised on vaimsed ja esteetiliste huvidega, kuid nad kalduvad liigsele enesevaatlusele, muretsemisele, mõtisklustele ja kõhklustele. Puhas kõrge EQ-ga tüüp on seltsiv, avatud, rõõmsameelne, kõrge stressitaluvusega, ei kaldu kartlikkusele ega muretsemisele. Kaastundlikud, hoolitsevad, inimlikud. Raskusi tuleb ette intellektuaalsete, probleemsete ülesannete lahendamisel. 34. Suhtlemisraskusi põhjustavad isikuomadused · Neurootilisus tendents kergesti ja kiiresti erutuda ning kogeda negatiivseid emotsioone. Eriti kergesti ja kiiresti tekivad hirm, viha ja pinge. Sellega seoses on raskusi enesevalitsemisel ning impulsside kontrollimisel. · Introvertsus eelistus üksindusele seltskonna asemel, isiksuse baasomadus, temperamendi alus. Raskendab kontaktiloomist ning säilitamist. Introvert ei vaja sotsiaalset tuge ja ei näita välja
· Isiksus on kombinatsioon küllaltki püsivaid sisemisi jooni, omadusi, mis avalduvad ajas ja situatsioonides. · Inimesed erinevad selles osas, mil määral mingi omadus neil esineb. · Ei ole kaht inimest, kes sarnaneks täpselt kõigi joonte osas. Joonte teooriaid · Hippocrates inimtüübid - melanhoolik, koleerik, sangviinik, flegmaatik. G. Allport (1961) 18000 joont 4500 5 -10 H. Eysenck (1967) introvertsus - ekstravertsus, neurootilisus - stabiilsus psühhootilisus · P. Costa/ R. McCrae (1992) Suur Viisik Ekstravertsus aktiivne, kehtestav, jutukas, Neurootilisus - ärev, ennasthaletsev, ebastabiilne Avatus kogemusele artistlik, uudishimulik, loov Sotsiaalsus lugupidav, andestav, lahke, usaldav Meelekindlus efektiivne, organiseeritud, usaldusväärne. H. Eysenck Introvertsuse, neurootilisuse ja psühhootilisuse teke. ARAS - ülesanne aktiviseerida ajurakke,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
