Keskkonnasündmusi, mis kutsuvad esile stressireaktsioone nimetatakse stressoriteks Mis põhjustab? STRESSORID pingeline elukeskkond kui ka üksindus liiga raske vaimne või kehaline töö, tavapärase elurütmi ootamatu muutus, iseenda või lähedase inimese raske haigus, trauma, mure lähedase inimese pärast, elamine või töötamine sobimatutes kliimatingimustes väsimus ja kurnatus jne. Hea või halb? Stressi esineb kahte sorti: eustress ja distress Distress - halb ehk negatiivne stress. Eustress - hea ehk positiivne stress. Riskikäitumised Suitsetamine Liigne alkoholi tarbimine Narkootikumide tarbimine Vähene liikumine ja istuv eluviis Ebatervislik toitumine Erinevad komponendid Kognitiivne ehk mõtlemise osa Emotsionaalne komponent Füsioloogiline osa Käitumuslik osa Füüsilised sümptomid väsimus; peavalu; lihaspinged; seedimisprobleemid. Psühholoogilised sümptomid
Psühholoogide ja arstide arusaamist mööda saab närvisüsteemi koormata valdavalt kahel viisil: võimete kiiret kasutuselevõttu võimaldavate jõupingutuste kaudu või ebaterve enesepingestamise teel. Esimesel juhul on tegemist eneseusku tõstva ja tegevuse tulemuslikkust parandava eustressiga, teisel puhul aga füüsilisele ja vaimsele heaolutundele halvasti mõjuva distressiga. Nende eristamine pole tegelikus elus kaugeltki nii lihtne, kui tunduda võib ning pikk ja kõrge eustress mõjub nii mõnelegi kurnavalt. Eustress aitab kohaneda, areneda ja muutuda, distress viib halvimal juhul haigestumiseni. Stressi füüsilisteks sümptomiteks on pupillide laienemine, lihaste verevarustuse paranemine, hingamissageduse suurenemine, südame töö kiirenemine, higierituse ja adrenaliini tootmise rohkenemine. Stressi emotsionaalsete sümptomite hulka võivad muuhulgas kuuluda üldine ärrituvus, ägedad rahutushood, depressioon,
hoiduma ja see oleks ka võimatu. Inimesel kogevad alati mingil määral stressi. On ainult üks stressivaba seisund surm. Hans Selye eristas Stressi kulgemises kolme faasi: 1) häire faas (inimene tajub ärevust, ta peab otsustama, kas võidelda stressori vastu või põgeneda ja loobuda võitlemast, 2) Vastu- panu faas (inimene seisab vastu stressori mõjule), 3) Kurnatuse faasis on stressori mõju kestnud juba pikemat aega, inimene võib loobuda sellega võitlemast (1: 153-155). 1.1 Eustress ja distress Selye teooria kirjeldab seoses stressiga kahte liiki pinget. Soodsad tingimused ja optimaalse intensiivsusega toimivad tegurid kutsuvad inimeses esile positiivse pinge ehk eustressi. Eustress mõjub inimesele stimuleerivalt ja hõlbustab tema kohanemist. Ebasoodsad sündmused, samuti liiga tugevad ärritajad aga kurnavad kohanemis-mehhanisme ja põhjustavad negatiivset pinget distressi. Distressi tulemusena tekivad organismi elutegevuses häired ja kohanemisvõime alaneb.
Loovtegevused nagu joonistamine, laulmine, tantsimine ja käsitöö rahustavad ja muudavad meeleolu. Pingetest aitab vabaneda omaette ümisemine ja iseendaga rääkimine või vastupidi sõpradega aja veetmine, näiteks muusika kuulmine ja sportimine. Samuti aitab lugemine, filmi vaatamine, teatris käimine ja muu meeldiva planeerimine. Tahaksin veel ära mainida, et alati ei ole stress halb. See jaguneb kaheks: düstress, mis on inimese tegevust pärssiv pingeseisund ja eustress, mis aktiveerib tegevust. Inimesed on erinevad ja mõned on sellised, kes pingestatud olukorras muutuvad aktiivseks ja nende töö ja tulemused muutuvad paremuse poole. Selleks võib ajuti isegi stressi esile kutsuda.
muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. Stressi korral häirub hormonaalne tasakaal ning vallanduvad stressihormoonid, mis avaldavad negatiivset mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem südame-vereringesüsteemile. Stressi mõiste on kujunenud käibefraasiks. Stress on keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele ning valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutseda. •Eustress on positiivne närvisüsteemi pinge, mis võimaldab oma võimete kiiret rakendamist jõupingutuste sooritamiseks. Tõstab eneseusku ja aitab ennast ületada ja seega ka tulemusi parandada. Aitab inimestel kohaneda, areneda, muutuda. •Distress on negatiivne närvisüsteemi pinge, mis on enamasti seotud ebapiisava eneseusuga ja hirmuga eelseisvate raskuste ületamatuse ees. Pikaajalise kestuse korral viib haigestumiseni.
Psühholoogide ja arstide arusaamist mööda saab närvisüsteemi koormata valdavalt kahel viisil: võimete kiiret kasutuselevõttu võimaldavate jõupingutuste kaudu või ebaterve enesepingestamise teel. Esimesel juhul on tegemist eneseusku tõstva ja tegevuse tulemuslikkust parandava eustressiga, teisel puhul aga füüsilisele ja vaimsele heaolutundele halvasti mõjuva distressiga. Nendes vahetegemine pole tegelikus elus kaugeltki nii lihtne kui kirjasõnas, kummatigi mõjub ka pikk ja kõrge eustress nii mõnelegi kurnavalt. Esimene neist aitab kohaneda, areneda ja muutuda, teine viib halvimal juhul haigestumiseni. Öeldust tulenevalt võiks stressiga toimetuleku tarkuse kokku võtta järgmises: · esiteks - tasuks õppida distressi vältima; · teiseks - omandada sulle sobivad "argistressi" leevendamise võtted; · kolmandaks - "karastada" end stressi vastu ehk tõsta stressitaluvust.
Kui stress koormab, võivad järgneda mitmed haigused või vaevused nagu rahutus/ärevus, depressioon, kõrge vererõhk, südametegevuse häired, seedehäired, psühholoogilised haigused. 1.2. Stress jaguneb: Distress on ,,negatiivne stress." See ilmneb olukordades, mida tajutakse ähvardavate, häirivate või ärevusttekitavatena. See on seisund, milles organismile esitatud nõudmised ei ole tasakaalus tema toimetulekuvõimega. Eustress on "positiivne stress" ja tekib tavaliselt positiivsete sündmuste tagajärjel või mõnusat väljakutset pakkuvas olukorras. Eustress suurendab meie toimetulekuvõimet. 1.3. Stressi põhilised tekkepõhjused: · Sotsiaal-majanduslikud põhjused (rahapuudus, töökaotus, lotovõit, SMS laen) · Elukeskkond (lärmavad naabrid, müra muruniidukid, prügiautod, saastatud keskkond) · Tööstress (ülesannete kuhjumine, edutamine, ebamäärased
Kompromiss osapooled on valmis mingist osast oma nõudmistes loobuma Konsensus mõlemad osapooled saavutavad üksmeele Probleemi lahendamine püütakse leida tegelikku, osapooli rahuldavat lahendust ja arutletakse erimeelsuste põhjuste üle 33. Mida nimetatakse stressiks? elusorganismi üldine kohanemisreaktsioon 34. Mis on eustressi ja distressi erinevus? Sõnastage näide. Hea stress ehk eustress positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes; stimuleeriva efektiga. Halb stress ehk distress negatiivne pingeseisund, mis tekib inimese jaoks ebasoodsates tingimustes ja toob kaasa inimeste töö- ja tegevusvõime ning üldise vastupanuvõime halvenemise. Nt on eustress siis, kui pead tegema mõnda esitlust või osaled kuskil lavastuses, see parandab produktiivsust ja loomingulisust. Distress võib olla nt siis, kui kolitakse uude riiki ning uue
Psühholoogide ja arstide arusaamist mööda saab närvisüsteemi koormata valdavalt kahel viisil: võimete kiiret kasutuselevõttu võimaldavate jõupingutuste kaudu või ebaterve enesepingestamise teel. Esimesel juhul on tegemist eneseusku tõstva ja tegevuse tulemuslikkust parandava eustressiga, teisel puhul aga füüsilisele ja vaimsele heaolutundele halvasti mõjuva distressiga. Nende eristamine pole tegelikus elus kaugeltki nii lihtne, kui tunduda võib ning pikk ja kõrge eustress mõjub nii mõnelegi kurnavalt. Eustress aitab kohaneda, areneda ja muutuda, distress viib halvimal juhul haigestumiseni. (Kaps) 5 2 KOOLISTRESS Õpilastel on stress põhiliselt koolist - on liiga palju õppida, aega pole, pikad õppepäevad, halvad hinded jne. Koolitöödest on õpilaste jaoks olulisemateks stressoriteks kontrolltööd, arvestused, eksamid ja kodused tööd. On ka palju teisi katsumusi, mis võivad noort tabada, näiteks
Pshhopatoloogia- teadus,mis tegeleb pshika hiretega. Stress-organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna vi situatsiooni esitatud nudmistele. Spetsiifilised reaktsioonid-iseloomustavad ht konkreetset haigust ja on selle diagnoosi aluseks. Mittespetsiifilised reaktsioonid-on sarnased kigi haiguste ja kahjustuste korral, nende phjal ei saa haigusi eristada, vaid nad tekitavad lihtsalt haiguse. Eustress ehk hea stress-see mjub inimesele stimuleerivalt ja hlbustab tema kohanemist, selline tunne vib tulla ametikrgendustel, abiellumisel vi tunnustamisel. Distress ehk halb stress-selle tulemusena tekivad organismi elutegevuses hired ja kohandumisvime alaneb, raskematel juhtudel on tagajrjeks haigus. Lbiplemissndroom-tekib siis, kui inimene kogeb liiga tugevat survet ja samavrd pole tal kuigivrd phjust rahuloluks. Eriti mjutab see selliseid inimesi, kes on tl esialgu vga agarad ja innukad,
................................................................................................................ 7 2.4. D-tüüpi isiksus................................................................................................................. 8 1. STRESS 1.1. Stressi tekkepõhjused Stress, teisisõnu kohanemissündroom on organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. On olemas kahte liiki stressi, üks on halb ehk distress ja teine hea ehk eustress, Eustress tekib enne kontrolltöö tegemist või esitluse esitamist, see on normaalne ja see pigem motiveerib meid endid kokku võtma. Sellist laadi stress kestab lühikest aega ja pärast töö esitlust on soorituse üle hea meel ja enne põetud väike stress unustatud. Distress esineb aga siis, kui koolis on negatiivsed hinded, vanematega tülid, teiste eakaaslastega ei saada läbi, siis tunneb õpilane ennast ärritunult, väsinuna ja ükskõiksena.
Emotsioonide kujundamisel on oluline roll biokeemilistel ainetel. Eksamil: ära aja stressi ja frustratsiooni segamini. Stress: pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul, järjepideval muutumisel. Hans Selye: üldised, mitte haigusspetsiifilised, aga stressireaktsioonispetsiifilised muutused "adaptsioonisündroom" Stress on normaalne, vajalik reaktsioon: kohanemine, mobiliseerimine (füüs & psüüh reservid) - positiivne faas (mobilisatsioon, eustress) > taluvuspiir -> negatiivne faas e distress - stressorid: raske kehaline pingutus, trauma, hapnikuvaegus, agressioon, pikaajaline magamatus, ületöötamine, psüühiline pinge ja kestev konflikt, isolatsioon, motiivide konfliktid, ajadefitsiit. (1) häire- e shokistaadium (2) vastupanustaadium (adrenal., suhkur, kloriid) (3) kurnatusstaadium (kaitsejõudude mahasurumine, immuun-, südame-, mao-, aju häired) (3a) taastumine.
c. Tasandamine lastakse ühel osapoolele domineerida, et säilitada harmoonia d. Kompromiss -mõlemad osapooled on nõus loobuma mingist nõudmise osast e. Konsensus mõlemad osapooled saavutavad üksmeele f. probleemi lahendamine - proovitakse leida tegelikku lahendust ning arutatakse erimeelsused üle 33. Mida nimetatakse stressiks? Elusorganismi üldine kohanemisreaktsioon. 34. Mis on eustress ja distressi erinevus? Sõnastage näide Eustress hea stress, see on positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes ning on stimuleeriva efektiga. Näiteks töötingimuste paremaks muutmisel. Distress halb stress, see on negatiivne pingeseisund, mis tekib inimese jaoks ebasoodsates tingimustes ning toob kaasa töö- ja tegevusvõime ja üldise vastupanuvõime halvenemise. Näiteks on toimunud mõni suurem tüli/konflikt. 35
Stress on seotud kohanemisega. Stress pingeseisund, mis tekib siis, kui inimese võimalused ja keskkonna nõudmised ei ole tasakaalus. Stress ei ole alati halb. Mingil määral on stress vajalik, et inimene tunnetaks keskkonna nõudmisi ja oleks motiveeritud tegutsema. Halb on see, kui stress ületab optimaalse taseme, hakkabs egama inimese igapäevaelu ja ohustab tema tervist. Stressi põhjused: Stressi tekitajat nim stressoriks. Negatiivne pinge distress Positiivne pinge eustress Stressi võib tekitada: 1) Mingi ühekordne mõjutus - õnnetus (loodus- või liiklusünnetused, kuriteo ohvriks langemine jm) - raske haigestumine - elukoha muutus - töökoha kaotus - tõsine konflikt jm 2) Pidev mõjutus - pidevad halvad suhted kodus, tööl, koolis - kiusamine - halvad elutingimused - ebastabiilsus ühiskonnas - rahulolematus tööga - teise liiga suured ootused/nõudmised, nt tööl või koolis
huvi maailma asjade ja oma lähedaste vastu. Tundub, et kõik on mõttetu. Tekib geneetiliselt või väliskeskkonna mõjul. Stressiteooria Hans Hugo Bruno Selye (1907-1982) avastas, et stress erineb teistest füüsilistest vastustest selle poolest, et stress on pidev olenemata, kas uudis, olukord või impulss on negatiivne või positiivne. Ta kirjeldas negatiivset stressi ehk distressi ja positiivset stressi ehk eustressi(eufooriline rõõmusolek). Eustress motiveerib edasi tegutsema, distress aga pärsib edasist edukust. Selye jõudis järeldusele, et organism reageerib igasugustele ärritustele kaht tüüpi reaktsioonidega spetsiifiliste ja üldstega. Spetsiifilised ehk eriomased on reaktsioonis, mida iseloomustavad üht kindlat haigust. Üldised reaktsioonid on sarnased kõigi haiguste ja kahjustuste korral. Stressi kulgemise kolm faasi: Häire faas: tajutakse ärevust, tuleks otsustada, kas võidalda stressori
Fourth level Fifth level Fifth level Stress kui haigus Stress muutub haiguslikuks kui ta on pikaaegne Eustress ehk hea stress viib meid edasi ja aitab meis leida jõudu ning oskust olukordadest õppida. Tõstab eneseusku ning samuti aitab inimestel kohaneda. Distress ehk halb stress tekitab pinge,mis on enamasti seotud ebapiisava eneseusuga ja hirmuga eelseisvate raskuste ületamatuse ees ja viib raskesse, võib olla haiguslikusse seisundisse. Kuidas tekib stress? Stress ei tulene enamasti mitte rasketest pingutustest, vaid oskamatusest oma
eesmärgile. Kirg võib kesta nii kogu elu kui ka lühikest aega. e) Ärevus on sarnane hirmule, aga tihti puudub täpne ja selge põhjus.Intensiivne ja häiriv seisund, tugevalt tajutav füüsilises kehas. Seisundit iseloomustab ebamäärane rahutus ja tunne, et võib juhtuda midagi "halba", võib seostuda psüühikahäiretega. f) Stress on oma olemuselt kohanemisreaktsioon, organismi vastus keskkonna nõudmistele. Eustress mõjub soodsalt ja toetab kohanemist. Distress takistab tegevust, mõjub negatiivselt enesetundele ja tervisele. 3. Põhiemotsioonid: Viha; rõõm; kurbus; hirm; üllatus; vastikus. 4. Temperamenditüübid: Sünnipärased iseloomuomadused tulenevad temperamenditüübist. Sangviinik - tugev, tasakaalustatud, liikuv ja ekstravertne. Sangviiniku tüüpi inimene on elav, seltsiv, leidlik, kohanev ja aktiivne (võib olla ühtlasi kärsitu ja pealiskaudne).
planeerimine. Stressist jagu saamiseks ma käisin mere ääres jalutamas, aeg-ajalt kui tuju tekkis joonistasin või maalisin tunnikese, samal ajal kuulasin rahustavat muusikat. Ise arvan, et kõige rohkem aitas mind see, et hakkasin rohkem aega kulutama sportimisele: nüüd on juba harjumuseks saanud jooksmas ja iganädalane jõusaalis käimine. Tahaksin veel ära mainida, et alati ei ole stress halb. See jaguneb kaheks: düstress, mis on inimese tegevust pärssiv pingeseisund ja eustress, mis aktiveerib tegevust. Inimesed on erinevad ja mõned on sellised, kes pingestatud olukorras muutuvad aktiivseks ja nende töö ja tulemused muutuvad paremuse poole. Selleks võib ajuti isegi stressi esile kutsuda. ,,ELU KEERULISEKS! Mida rohkem asju sa elus tegema pead, mida rohkem asju sa omad või juhid, ja mida rohkemate asjade eest sa vastutad, seda rohkem asju võib viltu minna." ,,AEG EI OLE RAHA Kui rahaautomaati kasutad, proovi teostada kõiki võimalikke operatsioone. Aga ainult
Stress on seotud kohanemisega. Stress on pingeseisund, mis tekis siis, kui inimese võimalused ja keskkonna nõudmised ei ole tasakaalus. Stress ei ole alati halb. Mingil määral on stress vajalik, et inimene tunnetaks keskkonna nõudmisi ja oleks motiveeritud tegutsema. Halb on see, kui stress ületab optimaalse taseme, hakkab segama inimese igapäevaelu ja ohustab tema tervist. Stressi põhjused Stressi tekitajat nimetatakse stressoriks. Negatiivne pinge- distress Positiivne pinge- eustress Stressi võib tekitada: 1.mingi ühekordne mõjutus -raske haigestumine -elukoha muutus -töökoha kaotus -tõsine konflikt -õnnetus 2.Pidev mõjutus - pidevad halvad suhted kodus, tööl koolis -kiusamine -halvad elutungimused -ebastabiilsus ühiskonnas -rahulolematus tööga -teiste liiga suured ootused, nõudmised, nt tööl või koolis, kodus -rollikonfliktid Stressi võivad tekitada ka meeldivad sündmused, millega kaasnevad suured elumuutused ja vajadus kohaneda, näiteks:
2) Näo- ja kehaväljendused: omastavad suhtumist. Umbes 55-65% on suhtlemine mitteverbaalne. Väljenduste kujunemine: Sündides- ehmatusrefleks Jäljendades-oma vanemaid Kasvatuse kaudu- soolised erinevused Kultuuri kaudu- matusekäitmine Valedetektor e. polügraaf registreerib: südamelöögid, vererõhk, hingamise ja naha el. juhtivuse. STRESS Stress-organismi mittespetsiifiline vastus ärritusele( st. kõik põhjustab stressi)( Eustress- pos. pinge.;Distress- neg. pinge). Stressor- stressi põhjustaja H. Selye- organism reageerib ärritusele kahte sorti reaktsioonidega: 1. Spetsiifilised reaktsioonid- iseloomustavad konkreetset haigust 2. mittespetsiifilised reaktsioonid- kõikidele haigustele. stressi kulgemise faasid 1. Alarm e. häire->kokkupuutel stressoriga, inimene võib võidelda/põgeneda(N. ülehomme on bioloogia töö. Vererõhk ja veresuhkur
on tekkinud stiimulite kõkkupõrkel. Stress kui stiimulit ja reaktsiooni hõlmav protsess; kui spetsiifilist ja mittespetsiifilist reaktsiooni ohule. Stress kui evolutsiooniline nähtus: mida paremini hakkama saad, seda tugevam oled. Stress on negatiivne emotsionaalne kohemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud kas stressi olukorra muutmisele või selle mõjuga kohanemisele (Baum, 1990). Eustress hea stress. Nt armumine. Distress negatiivne stress. Nt elukoha vahetus. Stressorid on stressi tekitavad sündmused, asjaolud. Samas tuleb mõista, et kõik stressorid ei ole universaalsed, et üks asi ei pruugi kõigile stressi tekitada, nt müra: kes on harjunud valjut muusikat kuulama, kes mitte. Stressorid on: keskkondlikud (nt müra), sotsiaalsed (nt suhtluse üleküllus või puudus), füüsilised ja psühholoogilised (vigastused sportlastel, eksamipalavik), kognitiivsed.
· Robert Cialdini ( Mõjustamisepsühholoogia · Inimesed on mõjutatavad, sest sageli käituvad mehhaaniliselt, automaatselt teatud olukordades. Mõjustamistehnikad. R.Cialdini järgi 6 peamist tehnikat. · Vastastikkus ,,Mina sulle, sina mulle." · Kohustumine ja järjekindlus · Sotsiaalne tõendus · Meeldivus · Autoriteet · Nappus, vähesus Stress ja toimetulek. Eustress hea stress Distress halb stress Stressiga võib kaasneda füsioloogiline protsess. Kognitiivne tunnetuslik Hea enesehinnanguga inimene saab stressiga paremini hakkama. Tradistioonidest erinev ajastus tekitab stressi. Maohaavad on stressi põhilisi tagajärgi. Astma, kõrge vererõhk. Äärmine stress võib viia surmani. Müra mõjutab kognitiivset seisundit. Keskkonnastress võib tekitada probleeme. Inimesed võivad ise endale mõttega stressi tekitada.
tekib pinge, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema . Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt ja valdkonnad, kus nende huvid kokku puutuvad. Tagajärjed kasuliku/kahjulikud. Probleemilahendamise puhul tegeldakse erimeelsuste põhjustega ning püütakse leida kõiki osapooli rahuldavat lahendust. **Stress on organismi emotsionaalne pingeseisund vastuseks nii positiivsetele kui ka negatiivsetele väliskeskkonna või sisekeskkonna mõjutustele. Stress võib olla nii kasulik (eustress) kui ka kahjulik (distress). Tunnused: psühholoogilised(närvilisus, pinge, kärsitus), füsioloogilised(lihaspinged, kiire pulss), käitumuslikud(söögiisu kadumine, alkohol, tobi). Tööalane-halvad töötingimused, õnnetusjuhtumid, konfliktid, Tööväline- lahutus, rahapuudus, lähedase surm, Läbipõlemine-ei suuda kohaneda stressiga, võimetu kurnatud, Traumeerimine-kriiside ja alluvate halva kohtlemise tagajärg. Sokk.
Sellises seisundis loomale tuleb anda võimalus puhkamiseks, uue keskkonnaga kohanemiseks. Sellisel juhul need sümptomid kaovad ning liha kvaliteedile mõju ei avalda. Tapaloomade stress toob endaga kaasa ebasoovitavaid tagajärgi, nagu näiteks liha kvaliteedi languse, saagise vähenemise, tooraine piiratud kasutamise; seega ka otseselt või kaudselt majanduslike näitajate halvenemise liha töötlemisel ja tarbimisel. Distressi puhul toimib ärriti loomale ülemääraselt ja eustress läheb üle kahjustavaks stressiks. Distressiga kaasneb produktiivsuse vähenemine, toodangu kvaliteedi langus, sigimishäired, haigusnähud, mõnel juhul ka looma surm. Stressi kulgemine: Stressi kulgemise eristas Selye kolme faasi. Kõik algab esimesest kokkupuutest stressori ehk stressi tekitava olukorraga 1. Häire faas inimene tajub ärevust, ta peab otsustama, kas võidelda stressori vastu või põgeneda või loobuda võitlemast. 2
keskkonnakäitumine käitumisruumid, tiheliolek massipsühhoos ja kõrvalseisja sekkumine või vastutuse pihustumine 10. Suhtlemine, suhted ( atributsiooni omistamise vead). Konflikt ,agressiivsus ( õpitud käitumine Bandura) vallandaja ,, päästik" - millal viimane piisk jne ( Freud - libiido ja thanatos) - frustratsioon, (frustratsiooni ja agressiooni seos, õpitud abitus) Stress ( disstress, eustress) ja stressorid, milles stress väljendub - sümptomid, läbipõlemine ja selle faasid , stressiga toimetulek.
eest, varsti saame selle ise tagasi ning meie kõigi stress on vähenenud. Stress muutub haiguslikuks siis, kui ta on pikaaegne. Lühiaegne stress pole midagi hullu. Aga haiguslik on ta juba siis, kui teda võiks nimetada depressiooniks. See tähendab, et ma ei taha midagi teha, mind ei huvita mitte miski, mu liigutused on ka aeglased-uimased, ma ei söö, ei maga. Tegelikult on stressil kaks poolt - on hea stress ehk eustress ja halb stress ehk distress. Hea stress viib edasi ja aitab meis leida jõudu ning oskust nendes olukordades õppida ja nendega kohaneda. Halb stress aga tekitab meil sellise pinge, et me ei õpi sealt mitte midagi. Viib meid raskesse, võib-olla isegi haiguslikku seisundisse. Stressist või lausa sügavast depressioonist on võimalik välja tulla. Ja kõige tähtsam on selle puhul, et ennast ise aitad ning tead, et ei ole siin maailmas üksinda. Kui stress
o Muudavad nõudmiste taste (ei püüa nii palju) o Muudavad oma töö tulemusi (nt tükitöö puhul töödavad suuremat kogust madalama kvaliteediga) o Moonutavad enesetaju (töötan tublisti rohkem kui keegi teine) o Moonutavad teiste taju (tema töökoht polegi nii ihaldusväärne, kui enne arvasin) o Valivad teise referenda (ma ei pruugi nii palju teha kui õemees, aga teen paremini, kui mu isa tegi, kui minuealine oli) o Lahkuvad valdkonnast Eustress on positiivne närvisüsteemi pinge, mis võimaldab oma võimete kiiret rakendamist jõupingutuste sooritamiseks. Tõstab eneseusku ja aitab ennast ületada ja seega ka tulemusi parandada. Aitab inimestel kohaneda, areneda, muutuda. Distress on negatiivne närvisüsteemi pinge, mis on enamasti seotud ebapiisava eneseusuga ja hirmuga eelseisvate raskuste ületamatuse ees. Pikaajalise kestuse korral viib haigestumiseni. Kontroll Kontrollimine aitab organisatsioonil:
Stressi korral häirub hormonaalne tasakaal ning vallanduvad stressihormoonid, mis avaldavad negatiivset mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem südame-vereringesüsteemile. Stressihormoonid põhjustavad lihaspinge suurenemist, veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu. Stress on keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele ning valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutseda. Stressi tüüpe on mitut erinevat tüüpi: Eustress on positiivne närvisüsteemi pinge, mis võimaldab oma võimete kiiret rakendamist jõupingutuste sooritamiseks. Tõstab eneseusku ja aitab ennast ületada ja seega ka tulemusi parandada. Aitab inimestel kohaneda, areneda, muutuda. Distress on negatiivne närvisüsteemi pinge, mis on enamasti seotud ebapiisava eneseusuga ja hirmuga eelseisvate raskuste ületamatuse ees. Pikaajalise kestuse korral viib haigestumiseni.
Mees aga tunnistab ise, et esimese suhte alguses oli enesehinnang väga madal ning kaldus mõtlema, et kes mind ikka tahab. Siiani on ta kõik suhted ise ära lõpetanud. Raini on vaatamata oma haigusele motiveeritud ning tuleviku suhtes positssivselt meelestatud, tuleb see, mis tulema peab. Iga haiguse puhul on tähtsad lähisuhted, eelkõige mainiksime perekonda. Peremudel võib olla toetav või pärssiv. Nestori peres valitseb eustress, mis on vanemaid ning teisi õdesid-vendi positiivselt motiveerinud ning inspireerinud Nestori heaks paljust loobuma. Kui niiöelda traditsioonilises ,,terves" peres on kombeks õhtuti koos süüa või pühapäeviti perekondlik väljasõit ette võtta, siis Laaside peres on ühiseks tegevuseks Nestori vannitamine ning kreemitamine. Pere on majanduslikes raskustes, kuid nad on koos ning võitlevad ühise hüve eest.
Selles protsessis antakse osapooltele võimalus avaldada oma seisukohti ning kuulata teise poole arvamusi. Koostööle suunatud käitumine on vajalik siis, kui tahetakse leida parimat lahendust antud konfliktile. 33. Mida nimetatakse stressiks? Stress on kestvate ja korduvate ärritajate toimel tekkiv pingeseisund. Stress on elusorganismi üldine kohanemisreaktsioon. Olenevalt tingimustest on stress kas: Hea stress ehk eustress see on positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes. See on stimuleeriva efektiga. Halb stress ehk distress see on negatiivne pingeseisund, mis tekib inimese jaoks ebasoodsates tingimustes ja toob kaasa inimeste töö- ja tegevusvõime ning üldise vastupanuvõime halvenemise. Stressi kujunemise taga on inimese psühholoogiline hinnang olukorrale. Kui pinget ei ole, on töö tulemuslikkus väike. Stress on subjektiivse hinnangu tulemus
Selles protsessis antakse osapooltele võimalus avaldada oma seisukohti ning kuulata teise poole arvamusi. Koostööle suunatud käitumine on vajalik siis, kui tahetakse leida parimat lahendust antud konfliktile. 33. Mida nimetatakse stressiks? Stress on kestvate ja korduvate ärritajate toimel tekkiv pingeseisund. Stress on elusorganismi üldine kohanemisreaktsioon. Olenevalt tingimustest on stress kas: • hea stress ehk eustress – see on positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes. See on stimuleeriva efektiga. • halb stress ehk distress – see on negatiivne pingeseisund, mis tekib inimese jaoks ebasoodsates tingimustes ja toob kaasa inimeste töö- ja tegevusvõime ning üldise vastupanuvõime halvenemise. Stressi kujunemise taga on inimese psühholoogiline hinnang olukorrale. Kui pinget ei ole, on töö tulemuslikkus väike
situatsiooni esitatud nõudmistele. Stressi kulgemise 3 faasi : (Kõik algab esimesest kokkupuutest stressoriga s stressi tekitavad olukorraga) · Häire faas Inimene tajub ärevust, ta peab otsustama kas võidelda stressori vastu või põgenedaja loobuda. · Vastupanu faas Vastuseis stressori mõjule. · Kurnatuse faas Selleni jõutakse kui stressor mõjub pikemat aega. Inimene loobub stressoriga võitlemast. Positiivne pinge ehk eustress Mõjub inimeselestimuleerivalt ja hõlbustab kohanemist. (ametikõrgendus, abielu,tunnustused jne). Negatiivne pinge ehk distress Põhjustajad: ebasoodsad sündmused; tugevad ärritajad, mis kurnavad kohanemismehhanisme. Selle tulemusel tekivad organismi elutegevuses häired ja kohanemisvõime alaneb. Distress on see, mida inimesed tavaliselt stressi all silmas peavad. STRESSI PÕHJUSED Enamasti on stressi põhjusteks katastroofid, elusündmused ja töö.
väljendamiseks. Meditsiinilises mõttes on aga stress organismi pingeseisund, mille puhul kesknärvisüsteemi erutuvus on tõusnud, esineb südamepekslemine, hingeldus, isegi kõhuvalu. Vererõhk tõuseb, käed võivad väriseda, verre eritub adrenaliini, seega organism on kõrgenenud aktiivsuse seisundis. Oleme harjunud stressi pidama halvaks, organismi aktiivsuse tõus on aga kõrge töövõime eelduseks. Jälle vastuolu? Tuleb eristada head stressi (eustress) ja halba (düstress). Eesliide düs- (dis-) tähendab ju alati, et midagi on korrast ära. See stress, pingeseisund, mis oli enne eksamit, enne starti, enne esinemist, laheneb tegevuses. Ja kui veel tulemus emotsionaalselt rahuldab, siis on eriti kerge ja hea. Pole jälgegi stressist, väsimusest, inimene tunneb end tervena ja tugevana. Aga selline stress koos lahendusega teebki terveks ja tugevaks. See on treening, karastamine. Nii peaks lahenema iga pingeseisund.
Psühholoogide ja arstide arusaamist mööda saab närvisüsteemi koormata valdavalt kahel viisil: võimete kiiret kasutuselevõttu võimaldavate jõupingutuste kaudu või ebaterve enesepingestamise teel. Esimesel juhul on tegemist eneseusku tõstva ja tegevuse tulemuslikkust parandava EUSTRESSIGA, teisel puhul aga füüsilisele ja vaimsele heaolutundele halvasti mõjuva DISTRESSIGA. Nendes vahetegemine pole tegelikus elus kaugeltki nii lihtne kui kirjasõnas, kummatigi mõjub ka pikk ja kõrge eustress nii mõnelegi kurnavalt. Esimene neist aitab kohaneda, areneda ja muutuda, teine viib halvimal juhul haigestumiseni. Öeldust tulenevalt võiks stressiga toimetuleku tarkuse kokku võtta järgmises: - esiteks - tasuks õppida distressi vältima; - teiseks - omandada sulle sobivad "argistressi" leevendamise võtted; - kolmandaks - "karastada" end stressi vastu ehk tõsta stressitaluvust.
stressihormoonid, mis avaldavad halba mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem aga südame-vereringesüsteemile. Mõnedes tingimustes on stress hea ja normaalne nähtus, mis tagab eduka toimimise ja ellujäämise, kuid pikaajaline stress mõjub organismi hävitavalt. Stressihormoonid põhjustavad lihaspinge suurenemist, veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu. Negatiivne ja positiivne pinge · Eustress on positiivne närvisüsteemi pinge, mis võimaldab oma võimete kiiret rakendamist jõupingutuste sooritamiseks. Tõstab eneseusku ja aitab ennast ületada ja seega ka tulemusi parandada. Aitab inimestel kohaneda, areneda, muutuda. · Distress on negatiivne närvisüsteemi pinge, mis on enamasti seotud ebapiisava eneseusuga ja hirmuga eelseisvate raskuste ületamatuse ees. Pikaajalise kestuse korral viib haigestumiseni.
*Konsensus - püütakse leida tegelikku, osapooli rahuldavat lahendust ning arutletakse erimeelsuste põhjuste üle, osapooled saavutavad üksmeele. 45. Mida nimetatakse stressiks? Stress on elusorganismi üldine kohanemisreaktsioon.Stressi kujunemise taga on inimese psühholoogiline hinnang olukorrale. Stress on subjektiivse hinnangu tulemus. 46. Selgitage eustressi ja distressi erinevust. Sõnastage eluline/praktiline näide. Eustress ehk hea stress - positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes. See on stimuleeriva efektiga. Distress ehk halb stress - negatiivne pingeseisund, mis tekib inimese jaoks ebasoodsates tingimustes ja toob kaasa inimeste töö- ja tegevusvõime ning üldise vastupanuvõime halvenemise. näide: imagine that tomorrow, you win the lottery. You have millions of dollars to do with what you will. The first thing you do is quit your job, buy a new car, and a new house. You are
verre. (Paju, Raudsik 2007) Saanud selgeks, milline osa on hormoonidel elusorganismi kohanemisel ümbritsevaga, formuleeris dr Selye saadud tulemused 1936. aastal stressi universaalseks kontseptsiooniks ja nimetas selle üldiseks adaptsioonisündroomiks e bioloogiliseks stressisündroomiks. HANS SELYE LIIGITAS STRESSI VIIEKS: Hüpostress- ebapiisav hulk stressi Distress- halb stress, mis jaotati omakorda ägedaks ja krooniliseks Hüperstress- üleliigne stress Eustress- hea stress, parandab motivatsiooni ja inspiratsiooi Inimese keha vastab pingetel nii, nagu ta elundite ehitud ja funktsioonid võimaldavad. Inimese puhul muudavad psühhogeensed elemendid, nagu emotsioonid, motiivid, mälu, hoiak, veendumused, tõlgendus jms stressi kulgemise tunduvalt keerulisemaks. Järjest sagedamini avaldatakse arvamust, et just psühhogeensed reaktsioonid määtavad ära stressi tegeliku kujunemise, toime ja tagajärjed inimese organismis. (Paju, Raudsik 2007)
Kompromiss – osapooled on valmis mingist osast oma nõudmistes loobuma. Konsensus - püütakse leida tegelikku, osapooli rahuldavat lahendust ning arutletakse erimeelsuste põhjuste üle, osapooled saavutavad üksmeele. 42.Mida nimetatakse stressiks? Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. 43.Selgitage eustressi ja distressi erinevust. Sõnastage näide. Hea stress ehk eustress – see on positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes. See on stimuleeriva efektiga. Halb stress ehk distress – see on negatiivne pingeseisund, mis tekib inimese jaoks ebasoodsates tingimustes ja toob kaasa inimeste töö- ja tegevusvõime ning üldise vastupanuvõime halvenemise. 44.Millised on enamlevinud üldised stressorid? Suhete katkemine; Igasugused ebaõnnestumised;Kiirustamine; Igasugused tähelepanu hajutavad
harmoonia. Kompromiss osapooled on valmis mingist osast oma nõudmistes loobuma. Konsensus - mõlemad osapooled saavutavad üksmeele. Probleemi lahendamine püütakse leida tegelikku osapooli rahuldavat lahendust ning arutletakse erimeelsuste põhjuste üle. 33. Stress on elusorganismi üldine kohanemisreaktsioon. 34. Olenevalt tingimustest on stress kas: Hea stress ehk eustress see on positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes. See on stimuleeriva efektiga. Nt: . Halb stress ehk distress see on negatiivne pinge seisund, mis tekib inimese jaoks ebasoodsates tingimustes ja toob kaasa inimeste töö- ja tegevusvõime ning üldise vastupanu võime halvenemise. Nt: . 35. Enamlevinud stressorid: Suhete katkemine; Ebaõnnestumised; Kiirustamine;
· Alternatiivsete lahenduste pakkumine. · Alternatiivide hulgast konkreetse lahenduse leidmine. Stress · Stress on iga muutus, millega peab kohanema. Stress organismi vastureaktsioon kõrgendatud nõudmistele, valmisolek ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks. Stressireaktsioon aitab koondada energiat kas võitluseks või põgenemiseks. · Stressor - mistahes nähtus, mis nõuab organismilt kohanemist. Eustress ja distress · Mõõdukas stress, mis annab jõudu ja julgust, parandab tegevuse tulemuslikkust, on "eustress". N: ``eksamipalavik´´ · Liiga tugev stress, mõjub halvasti vaimsele ja füüsilisele heaolutundele, tekitab negatiivseid emotsioone ning mõjub sooritusele halvasti on ``distress´´. Üldine adaptatsioonimudel H. Selye · sõltumata stressi konkreetsetest põhjustest tekib inimestel ja loomadel samade füsioloogiliste reaktsioonide kogum
positiivset rolli. Stress saab meil aidata tõsta oma motivatsiooni ning pingetaluvust. (eelk.ee 6.01.2017) Inimesed võitlevad paljude asjadega ning see võib neile anda võimaluse tunda positiivset tunnet ka hakkamasaamisest. See, kuidas keegi stressiga toime tuleb, sõltub teatud olukordadest, inimese enda võimetest, isikuomadustest ja toimetulekuoskustest. (Arto Pietikäinen ’’Paindlik Meel’’ lk 17 2009) 4 1.2. EUSTRESS JA DISTRESS Kuigi tavaliselt annavad inimesed kõnepruugis stressile enamjaolt negatiivse tähenduse, siis alati pole see nii. Stress jaotatakse kahte liiki ehk positiivne-eustress ja negatiivne- distress. (mastery.ee 27.01.2017) Hea stress viib meid rasketes olukordades edasi ja aitab meis leida jõudu ning oskust nendes situatsioonides kohaneda. Eustressi kogetakse tavaliselt siis, kui nähakse enda ees väljakutsuvat olukorda, mis paneb inimese proovile. Kuigi eustressi tekitav olukord
loobuma. Konsensus - püütakse leida tegelikku, osapooli rahuldavat lahendust ning arutletakse erimeelsuste põhjuste üle, osapooled saavutavad üksmeele. 45.Mida nimetatakse stressiks? Stress on elusorganismi üldine kohanemisreaktsioon. Olenevalt tingimustest on stress kas hea või halb stress 46.Selgitage eustressi ja distressi erinevust. Sõnastage eluline/praktiline näide. Hea stress ehk eustress see on positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes. See on stimuleeriva efektiga. Halb stress ehk distress see on negatiivne pingeseisund, mis tekib inimese jaoks ebasoodsates tingimustes ja toob kaasa inimeste töö- ja tegevusvõime ning üldise vastupanuvõime halvenemise. 47.Millised on enamlevinud üldised stressorid? Suhete katkemine; Igasugused ebaõnnestumised; Kiirustamine;
ja lapsed, tervis, isiksus, töösse suhtumine, töövälised kohustused, vaba aeg, füüsiline aktiivsus, uni NB! Palju vastuolulisi andmeid Tööga seotud tegurid töö omadused (nõuded ja kontroll), tööaeg, füüsiline keskkond, tööga rahulolu Väsimuse tagajärjed Soorituse langus Õnnetuste risk Elukvaliteedi langus Haigestumised STRESS Stressi tekkimine Stress on kohanemisreaktsioon Stressivaba seisund on surm Distress Eustress Neustress Igavus kohanemine pingutus pinge distress stressoriga kurnatus Stressi tekkimine (2) Füsioloogiline ja psühholoogiline stress Organismi kurnatus Emotsionaalne kurnatus W. Shakespeare: Asjad pole iseenesest head või halvad, me mõtleme need headeks või halbadeks Individuaalsed erinevused R.W. Emerson: Me läheme keema erinevatel temperatuuridel Situatsioonide erinev hindame Kompetentsuse tunne Sündmuste ennustatavus
loobuma. Konsensus - mõlemad osapooled saavutavad üksmeele. Probleemi lahendamine – püütakse leida tegelikku, osapooli rahuldavat lahendust ning arutletakse erimeelsuste põhjuste üle Nt: kompromissi puhul on juht nõus andma lisaaega ülesande elluviimiseks ja alluvad annavad lubaduse selleks ajaks ülesanne lahendada. 32. Selgitage eustressi ja distressi erinevust? Sõnastage eluline/konkreetne näide. 1. Hea stress ehk eustress – see on positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes. See on stimuleeriva efektiga. Nt: uus olukord uute inimestega suhtlemisel, mis annab aga kogemust ja teadmisi. 2. Halb stress ehk distress – see on negatiivne pingeseisund, mis tekib inimese jaoks ebasoodsates tingimustes ja toob kaasa inimeste töö- ja tegevusvõime ning üldise vastupanuvõime halvenemise. Nt: Liigne töökoormus. 33. Millised on enamlevinud üldised stressorid? Suhete katkemine;
tasandiliikmete vahel. Ajendiks: omavaheline sobimatus, vahendite piiratus. Tootmisüksuste ja ametkonna vahelised konfliktid nn rivi- ja staabivahelised konfliktid. 10. Põhilised stressorid ja stressist ülesaamise võimalused. Stress on kestvate ja korduvate ärritajate toimel tekkiv pingeseisund. Stress on elusorganismi üldine kohanemisreaktsioon. Olenevalt tingimustest on stress kas: Hea stress ehk eustress see on positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes. See on stimuleeriva efektiga. Halb stress ehk distress see on negatiivne pingeseisund, mis tekib inimese jaoks ebasoodsates tingimustes ja toob kaasa inimeste töö- ja tegevusvõime ning üldise vastupanuvõime halvenemise. Stressi kujunemise taga on inimese psühholoogiline hinnang olukorrale. Kui pinget ei ole, on töö tulemuslikkus väike. Stress on subjektiivse hinnangu tulemus
(B. Tööga seotud tegurid töö omadused (nõuded ja kontroll), tööaeg, füüsiline keskkond, tööga rahulolu · Väsimuse tagajärjed (A. Soorituse langus (B. Õnnetuste risk (C. Elukvaliteedi langus (D. Haigestumised STRESS Stressi tekkimine Stress on kohanemisreaktsioon Stressivaba seisund on surm Distress Eustress Neustress Igavus kohanemine pingutus pinge distress stressoriga kurnatus Stressi tekkimine (2) · Füsioloogiline ja psühholoogiline stress · Organismi kurnatus · Emotsionaalne kurnatus W. Shakespeare: Asjad pole iseenesest head või halvad, me mõtleme need headeks või halbadeks Individuaalsed erinevused R.W. Emerson: Me läheme keema erinevatel temperatuuridel · Situatsioonide erinev hindame · Kompetentsuse tunne · Sündmuste ennustatavus
Pea all peaks olema suhteliselt kõrge padi (rull), mis hoiaks pead kõrgemal alumisest õlaliigesest. · Selili või kõhuli magades on kasulik madal padi. · Aidata võivad ka spetsiaalse reljeefiga padjad, rullid ja kaelused. Stress ja vaimne koormus Tunnustatud on seisukoht, et stress soodustab ohtlikke südame-veresoonte haigusi ning nõrgendab immuunsüsteemi. Kuna mõni pingutus mõjub soodsalt, teine aga ebasoodsalt, kasutatakse ka termineid eustress ja distress. Esimene on organismile kasulik, teine mitte. Stressi allikad võivad olla isikusisesed, teised inimesed ja mitmesugused olukorrad. · Stressi allikad võivad olla isikusisesed, nt haigus või tervisehäire. Stressi võib tekitada eesmärkide konflikt. · Allikaks võib olla teine inimene, sealhulgas töökaaslane ja pereliige, näiteks kirja puudumine sõbralt või pereliikme haigus.
Tasandamine – lastakse domineerida teiste poolte soovidel, et säilitada näiline harmoonia. Kompromiss – osapooled on valmis mingist osast oma nõ udmistes loobuma. Konsensus - püütakse leida tegelikku, osapooli rahuldavat lahendust ning arutletakse erimeelsuste põ hjuste üle, osapooled saavutavad üksmeele. 87. Stressi olemus, stressi põhjused Stress on elusorganismi üldine kohanemisreaktsioon. Olenevalt tingimustest on stress kas: 1. Hea stress ehk eustress – see on positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes. See on stimuleeriva efektiga. 2. Halb stress ehk distress – see on negatiivne pingeseisund, mis tekib inimese jaoks ebasoodsates tingimustes ja toob kaasa inimeste tö ö- ja tegevusvõ ime ning üldise vastupanuvõ ime halvenemise. Suhete katkemine; Igasugusedebaõ nnestumised; Kiirustamine; Igasugused tähelepanu hajutavad tegurid tö ö situatsioonis;
Surmahaiguse psühholoogilised probleemid Pere tugi Jätkuravi küsimused Eutanaasia seaduslikud ja moraalsed küljed? Suremise psühholoogilised ja sotsiaalsed küsimused Kübler-Ross'i leinastaadiumid 1. Eitamine 2. Viha (kogu maailma, tervete jne.) 3. Kauplemine ( Kui ma näeksin ära lapselapse, siis olekin valmis surema jne.) 4. Depressioon 5. Leppimine Stress, tööstress ja läbipõlemine Eustress Kohanemissündroom organismi normaalne reaktsioon muutustega toimetulemiseks, mis annab inimesele jõudu ja julgust ning stimuleerib tema tegevust. Stressorid Stressorid on stressi tekitavad sündmused, asjaolud. Keskondlikud: Müra, muusika, koera haukumine Sotsiaalsed: tähtajad Füüsilised ja psühholoogilised : arengukriisid, õnnetused, traumad, haigestumised. Saavutusega seonduv. Kognitiivsed: Akuutne ja krooniline stress
saavutamisel ja takistuste ületamisel), (Isiklik kompetentsus) 83. Stress H. Selye järgi. H.Selye sõnastuses on stress mittespetsiifiline keha vastus igasugusele päringule. Selye järeldas, et stressil on oma osa kõikide haiguste etioloogias, seega on haigused mittetoimetulek stressoritega (ärritajast tingitud pingega) ja tulemuseks on tervisehäired. H.Selye ise nimetas, et mitte stress, vaid distress on see, mis meid kahjustab. Ta liigitas stressi: eustress kui hea stress, mis tõstab motivatsiooni ja inspiratsiooni; neustress ehk neutraalne stress, mis ei ole ei hea ega halb; distress ehk halb stress, mida saab omakorda jagada ägedaks ja krooniliseks; hüperstress ehk igasugune stress liigses hulgas ning hüpostress ehk ebapiisav hulk stressi. Seega, organism vajab mingis hulgas stressi, et jääda terveks ja tervist ohustav on hüperstress. Seega inimesel võib olla
annaabi.ee 
