Sensoorsed puuded Liia Aas, Kärolin Hansen, Maret Mägi, Mirjam Pooland Mis on sensoorsed puuded? Meeltepuuded Primaarsed on kuulmispuue ja nägemispuue Kuulmispuudega lapsed Kuulmispuudega laste hulka kuuluvad lapsed, kes on kurdid või sügava kuulmispuudega (kuulmislanguse III või IV aste) ja kellel seetõttu ei arene kõne. Keskmise ja kergema kuulmispuudega lapsed (I ja II aste) ning hiliskurdistunud (kuulmine on kaotatud 3-4.a vanuses) saavad kuulmisaparaatide toel õppida tava-, sobitus- või tasandusrühmas. Sisekõrva implantaadiga
teisel hetkel teises kohas, siis sobiva ruumilise nihke ja ajalise vahe puhul tõlgendab tajusüsteem seda kui objekti liikumist. Seda isegi siis, kui alg- ja lõppasukoha vahel pole objekt olnud nähtav või objekt ise pole päris täpne koopia objektist esimeses asukohas. (Psühholoogia gümnaasiumile, Tartu Ülikooli kirjastus) 1 Sensoorsed protsessid: taju lisa Tajuväliste tegurite mõju tajule (,,Psühholoogia alused", T.Bachmann, R.Maruste). · Näiteks paluti ühes eksperimentaalses uurimuses 64 meesüliõpilasel hinnata kolledzi asedirektori, ühe õppejõu ja kahe kaaüliõpilase pikkust. Kõrge positsiooniga inimeste kasvu hinnati üle, madalama positsiooniga inimeste kasvu aga alahinnati. · Ühes teises uurimuses kasutati binokulaarse võistluse nähtust (kui stereoskoobis näidata
Loetle kõik sensoorsed peaajunärvid. • Haistmisnärv (I peaajunärv) • Nägemisnärv (II peaajunärv) • Esiku-teonärv (VIII peaajunärv)
• keerulisema närvisüsteemiga ja kõrge sensoorse tundlikkusega loomad o kaugorienteerumisel tundmatutes piirkondades (nt kaugrännetel) kasutavad valdavalt sünnipäraseid käitumismustreid ja lihtsamaid orienteerumismehhanisme (ärritaja suhtes nurga all liikumine, taksis) o lähiorienteerumisel tuttavas piirkonnas kasutavad aga eelnevalt tundma õpitud orientiire ehk “maamärke”. III SENSOORSED SÜSTEEMID Käitumise regulatsiooniks tagasiside printsiibil (või käitumise vallandumiseks) vajab loom sensoorset informatsiooni väliskeskkonnast. Seda informatsiooni võtab loom vastu oma meelte abil. Meelte omadused varieeruvad tugevasti • erinevate meeleelundite vahel • erinevate liikide, sugude, vanuserühmade jne vahel. Näiteks inimesel on eriti hästi arenenud nägemine ja kuulmine. Teised meeled, nagu kompamine, haistmine ja maitsmine on inimese puhul suhteliselt vähem
KRANIAALNÄRVID KIUD INNERVEERIVAD STRUKTUURID FUNKTSIOONID AJUTÜVE TUUM (närvierutusi edasi andma) I 1.paar n. olfactorius, haistmisnärv Sensoorsed Kraniaalnärv algab haistmisepiteelist ninaõõne Haistmine ------------------------- limaskestas, jätkub juhtetee läbi haistmissibula. II 2. paar n. opticus, nägemisnärv Sensoorsed võrkkest Nägemine ------------------------- III 3. paar n
Ehituse (jätkete arvu järgi): a) Unipolaarne e. ainujätkeline neuron (silma võrkkestas) - kehast lähtub ainult 1 neuriit. b) Bipolaarne e. kahejätkeline neuron (silma võrkkestas) - 1 dendriit ja 1 neuriit. c) Pseudounipolaarne neuron (spinaalganglionides) - kehast algavad ühise tüvena kaks jätket. d) Multipolaarne neuron (kõige levinum liik) - palju dendriite ja 1 akson. Talitluse järgi jagunevad: a) aferentsed e. sensoorsed e tundeneuronid( nt.ganglionis seljaajus)- välisärritaja energia transformeeritakse närviimpulsiks. b) eferentsed e. efektoorsed e. motoorsed neuronid(nt.seljaaju eesarves) innerveerivad lihaseid c) assotsiatiivsed e. lülineuronid e. kontaktneuronid( nt . seljaaju tagasarves).vahendavad impulsse sensoorsetelt neuronitelt motoorsetele. 53.Närvikiu mõiste. liigid ehituse ja talitluse alusel: Närvikiud- närviraku jätke, millel on isolatsioon ümber
C pseudounipolaarne neuron kehast algavad ühise tüvena kaks jätket. Neid rakke leidub spinaalganglionides. Oleks nagu 1 jätke, aga tegelikult on 1 dendriit ja 1 akson. D multipolaarne neuron palju dendriite ja üks neuriit. Dendriitide puuvõra taoline hargnemine suurendab närviraku retseptoorset pinda. Multipolaarsed neuronid on inimesel kõige levinum neuronite vorm. Neuronite liigid talitluse alusel: Joonis 18 vihikus. 1 aferentsed ehk sensoorsed ehk tundeneuronid. Dendriit võtab vastu signaali. Dendriit võtab vastu välisärritaja(lõhn, maitse, nägemine). Välisärritaja energia transformeeritakse närviimpulsiks. 2 - assotsiatiivsed ehk lülineuronid ehk kontaktneuronid. Peavad sidet sensoorse ja motoorse vahel. Asuvad kesknärvisüsteemis, kus nad vahendavad impulsse sensoorsetelt neuronitelt motoorsetele. 3 eferentsed ehk efektoorsed ehk motoorsed neuronid. Lülitab sisse skeletilihase(mootor paneb tööle)
Keelekasute mitmed aspekti VÄIKEAJU Koordineerib lihaste tegevust AJU EHITUS: AJUKOORE ESMASED PIIRKONNAD lilla Otsmikusagara osa Iga ala selles piirkonnas juhib ühe konkreetse kehaosa liigutusi(vastutab üksikute lihaste kokkutõmmete eest roosa Kiirusagara osa Siia laekub sensoorne inf erinevatest keha osadest ESMASED MOTOORSED JA SENSOORSED PIIRKONNAD SUUR KEHAOSA SUUR PIIRKOND AJUST: OLULINE ON KEHAOSA KASUTAMISE ULATUS, KEERUKUS JA TUNDLIKKUS- NT SÕRMEDE PIIRKOND SUUREM KUI KAELA PIIRKOND HOMONKULUS(VÄIKE INIIMENE): PILTILIK REPRESENTATSIOON SELLEST, KUIDAS ERI KEHAOSAD JA ELUNDID ON ESINDATUD AJUKOORES. Meil on kaks ajupoolkera-vasak(verbaalne, analüütiline), parem(emotsionaalne, ruumiline ja holistiline) ajupoolkerad teevad pidealt koostööd
Mis on ataksia ja miks ta tekib? ATAKSIA - Puudulik liigutuste koordinatsioon ja liigutuste suuna , kiiruse ja jõu häiretes (ei suuda puudutada sõrmega nina) Taalamuse funktsioonid Taalamus on kõikide sensoorsete teede kollektor, mis suunduvad suuraju poolkerade koorde. Taalamus võtab osa aistingute moodustamisest Taalamus on kõrgeimaks valutundlikkuse keskuseks Kuidas jagunevad suurajau poolkerade koore väljad? Ajukoore sensoorsed väljad Ajukoore assotsiatiivsed e. sekundaarsed sensoorsed väljad, mis asuvad sensoorsete väljade ümber Ajukoore motoorsed väljad
jaotuvad: Valged närvikiud müeliintupega ümbritsetud perifeersed närvid somaatilises närvisüsteemis Hallid närvikiud müeliintupeta närvid vegetatiivses närvisüsteemis Närvirakkude põhiomadused: Erutuvus ja erutuse juhtimine Erutuse läbib neuroni keha polaarselt Dendriidid toovad impulsi neuronisse Aksoni kaudu juhitakse impulss neuronist välja Talituselt jaotuvad närvid: Afeentsed ehk sensoorsed ehk tundenärvid erutus viiakse elundist kesknärvisüsteemi Eferentsed ehk efektoorsed erutus kesknärvisüsteemist elundisse Seganärvid sisaldavad nii eferentseid kui aferentseid kiude Ganglion ehk närvisõlm närvirakkude sõlmjas kogum. Nad koosnevad närvirakkude kehadest ja on ümbritsetud sidekoelise kihnuga. Talituselt ja ehituselt jagunevad ganglionid: Sensoorseteks ehk spinaalganglionid asuvad KNS-i lähedal toomanärvi juurl.
Nende vahele jääb närvikiudude algus- ja lõpposi ning neurogliiarakke. Valgeaine koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest. Hallaine paikneb suuraju ja väikeaju poolkerades pindmiselt,moodustades ajukoore. Peaaju sisemuses ,valgeaines, esineb hallaine mitmete tuumadena. Seljaajus on hallaine tsentraalselt, moodustades seljaaju ristlõikes liblikat meenutava kujundi, valgeaine selle ümber asub perifeerselt. 3. Närvi ehitus – sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimp (sensoorsed e. aferentsed ja motoorsed ehk efektoorsed närvid) Funktsiooni järgi eristatakse afentseid ja motoorseid närvikiude. Afentsete närvikiudude kaudu saabub erutus retseptoritest kesknärvisüsteemi, motoorsed annavad impulsse ajust lõppelundisse- lihastesse või näärmesse. Sensoorsed ehk tundenärvid sisaldavad tsentripetaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele.
Keha keskel paikneb üks tuum, milles omakorda on kaks-kolm tuumakest. Jätkeid on kahte liiki: dendriidid ja neuriidid. Dendriitide kaudu närviimpulss siseneb, neuriidi kaudu väljub. 139. Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel: Ehituse alusel: Unipolaarne neuron-kehast lähtub ainult üks neuriit. Bipolaarne neuron-üks dendtriit, üks neuriit. Pseudounipolaarne neuron-kehast algavad ühise tüvena kaks jätket. Multipolaarne neuron-palju dendriite ja üks neuriit. Talitlus alusel: Sensoorsed ehk tundeneuronid-Dendriit lõpeb retseptorina, kus välisärritaja energia muudetakse närviimpulsiks. Neuriit suundub kesknärvisüsteemi. Motoorsed neuronid-Neuriit kulgeb pea-, või seljaaju koosseisus tööelundile (nt skeletilihasele) Lülineuronid ehk kontaktneuronid-vahendavad impulsse sensoorsetelt neuronitelt motoorsetele. 140. Neurogliia liigid, nende ülesanded. Makrogliiarakud-Vooderdavad ajuvatsakesi ja seljaajukanalit, moodustavad närvikiudu ümbritseva tupe ja
elundkonna hulgas. Närvisüsteem on keerukas, kõrge organiseerituse tasemega võrgustik miljarditest närvirakkudest ja samast hulgast gliiarakkudest. See toimib elektriliste impulsside keha ühest osast teise juhtimise printsiibil. Närvisüsteemi moodustavad struktuurid: · Peaaju + 12 paari kraniaalnärve · Seljaaju + 31 paari spinaalnärve · Ganglionid väljaspool pea- ja seljaaju · Seedimist reguleerivad enteerilised närvipõimikud · Sensoorsed retseptorid nahas, siseorganites ja väliskeskkonda jälgimas Enteeriline närvisüsteem Koosneb 100 miljonist närvirakust enteerilistes närvipõimikutes piki seedetrakti ning tegutseb suhteliselt sõltumatult nii autonoomsest kui kesknärvisüsteemist. Kommunikeerub kesknärvisüsteemiga sümpaatiliste ja parasümpaatiliste närvirakkude vahendusel. Enteerilise närvisüsteemi sensoorsed neuronid jälgivad seedetrakti keemilisi muutusi ja seedekulgla seinte venitavust
- seda juhitakse närvikius edasi rangelt isoleeritult - ei levi naaberkiududele ● erutuse levikukiirus erinevates närvikiududes varieerub - erutus läbib neuroni keha polaarselt - alati dendriidilt aksonile (neuriidile)! - dendriidid toovad impulsi neuronisse! - aksoni kaudu juhitakse impuss neuronist välja! 2 Talitlusest jagunevad närvid: 1. AFERENTSED ● sensoorsed e retseptoorsed e tundenärvid ● toovad erutusi elundite tundenärvilõpmetest e retseptoritest ja viivad ganglionide kaudu need KNS-i ● sensoorse närvi kahjustusel: paresteesia, anesteesia (tundetus) - kestva surve puhul vastavd kehaosad surevad ära - valu on retseptorite või tundenärvide ärrituse tunnus (nt närvipõletiku korral) 2. EFERENTSED ● efektoorsed närvid, viimanärvid
suurajukoor) Valgeollus koosneb närvikiududest Hallolluse k i h t i peaaju suurte poolkerade pinnal nimetatakse - s u u r a j u k o o r (c o r t e x c e r e b r i ) koosneb hallollusest; F: mõtlemine, õppimine, mälu, unustamine Närvid: Vadged müeliintupega ümbritsetud perifeersed närvid som. Ns Hallid müeliintupega isolaatori roll, vegetatiivses ns Talitluse järgi jagunevad närvid aferentsed ehk sensoorsed ehk retseptoorsed närvid (tundenärvid) eferentsed ehk efektoorsed närvid (viimanärvid) -motoorsed, -sekretoorsed, -vasomotoorsed seganärvid Närvikiu põhiomadus: - erutuvus, -erutuvuse juhtimine Erutuse läbib neuroni keha polaarselt ainult ühes suunas dentriidilt aksonile EX Dentriidid toovad impulsi neuronise, aksoni kaudu juhitakse impulss neuronist välja Juhteteed samasuunalised närvikiudude kimbud. Kulgavad nii ülenevas kui
edasiandmist ühelt rakult teisele Neurogliia Närvitoes, mis täidab ruumi neuronite, veresoonte ja sidekoeliste elementide vahel o Kaitseb haiguste eest (tapab neid) o Kiirendab info edasiandmist närvirakkude vahel o Toestab o Toob närvirakkudele toitu 4.Mille poolest erinevad motoorsed ja sensoorsed närvid? Somaatiline ja sensoorne närvisüsteem? Motoorsed ehk liigutajanärvid on ühenduses lihastega; juhivad lihastesse käske närvisüsteemi teistest osadest Sensoorsed ehk tundenärvid on ühenduses meeleelunditega, vahendavad kesknärvisüsteemile signaale organismi seest ja ümbritsevast keskkonnast ____________________________________________________________________
ebaökonoomselt, ülemäära suure arvu lihaste osavõtul. Vaheaju koosneb: TAALAMUS (nägemiskühmud) ja HÜPOTAALAMUS (kühmudealune piirkond) Taalamuse funktsioonid: On kõikide sensoorsete teede kollektor, mis suunduvad suuraju poolkerade koorde. Võtab osa aistingute moodustamisest on kõrgeimaks valutundlikuse keskuseks Kuidas jagunevad suurajau poolkerade koore väljad? AJUKOORE SENSOORSED VÄLJAD SEKUNDAARSED SENSOORSED VÄLJAD (asuvad sensoorsete väljade ümber) MOTOORSED VÄLJAD
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP08 Näonärvi kahjustus Referaat närvihaigustes Tallinn 2009 Contents 1 Näonärv..............................................................................................................................3 1.1 Sensoorsed komponendid.............................................................................................3 1.2 Motoorsed komponendid..............................................................................................3 2 Perifeerne näonärvihalvatus............................................................................................5 2.1 Belli halvatus................................................................................................................5 2
Seljaaju paikneb lülisambakanalis ja on umbes 45 cm pikkune, läbimõõt on 1 cm. 13. Seljaaju välisehitus Seljaaju kõhtmisel pinnal on mediaanlõhe ja selgmisel pinnal mediaanvagu, mis jagab seljaaju kaheks sümmeetriliseks pooleks. Mõlemal poolel eristatakse kõhtmist- külgmist ja selgmist-külgmist osa. 14. Seljaaju siseehitus Seljaaju koosneb valge ja hallainest 15. Seljaajunärvi moodustumine Seljaajunärve on 31 paari, iga lüli alt völub üks paar. Sensoorsed närvikiud saabuvad tagumise juure kaudu ja motoorsed eesmise juurde jaudu. Lülidevahemulgust väljumisel need ühinevad üheks seganärviks. 16. Seljaajunärvide arv, jagunemine 31 paari: 8 kaela-, 12 rinna-, 5 nimme-, 5 ristluu-, 1 õndraluunärvidpaar. 17. Seljaajunärvide põimikud, nende innervatsiooni prk-d a) Kaelapõimik innerveerib vahelihast, laupa ja kukalt b) Õlavarrepõimik innerveerib kaela, ülemiste ülajäsemete ja rinnalihaseid,
suuda puudutada sõrmega nina) 19. Taalamuse funktsioonid Taalamus on kõikide sensoorsete teede kollektor, mis suunduvad suuraju poolkerade koorde. Taalamus võtab osa aistingute moodustamisest Taalamus on kõrgeimaks valutundlikkuse keskuseks 20. Kuidas jagunevad suurajau poolkerade koore väljad? Teostab kortikaalset kontrolli nii motoorsete kui ka vegetatiivsete protsesside üle Ajukoore sensoorsed väljad Ajukoore assotsiatiivsed e. sekundaarsed sensoorsed väljad, mis asuvad sensoorsete väljade ümber Ajukoore motoorsed väljad 21. Mis on konvergents? Konvergents on eri protsesside kulgemine ühes suunas või millegi kokkulangemine 22. Mis on liigutusaparaat? .. Organite ja kudede süsteem, mis moodustavadad täidesaatva osa liigutusfunktsiooni teostavatest refleksidest Ta koosneb: Motoorsetest närvirakkudest e. motoneuronitest Skeleti vöötlihastest
Eristatakse ees- ja tagasammast, seljaaju kaela- ja rinnaosas ka külgsammast Valgeaine ümbritseb hallainet ja koosneb valdavalt müeliniseeritud aksonitest. Eristatakse eesmist, külgmist ja tagumist seljaajuvääti, ülenevaid(aferentseid) ja alanevaid(eferentseid) juhteteid. 6. Hallainest moodustuvad sambad · Eessammas paiknevad motoneuronite kehad, nende aksonid väljuvad seljaajust spinaalnärvi eesmise juure kaudu · Tagasammas paiknevad sensoorsed neuronid, nendeni ulatuvad spinaalnärvide tagumise juure kaudu spinaalganglionites paiknevate neuronite aksonid. · Külgsammas paiknevad sümpaatilise ns-i neuronid, mille aksonid väljuvad seljaajust spinaalnärvi eesmise juure kaudu 7. Spinaalganglionid Selle moodustavad seljaaju selgmises juures asuvad närvirakud. Enne kõhtmise närvijuurega liitumist moodustab iga selgmine närvijuur närvisõlme.
tegevust nt. hingamine, südametöö Refleks Refleks on organismi kohanemisrektsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist endast pärinevale ärritusele. Teed, mida mööde refleksi korral erutus e närviimpulss kulgeb, nimetatakse refleksikaareks. 1. Erutust vastuvõtvad (retseptorid) närvirakud 2. Närvikiud, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi (sensoorsed närvikiud) 3. Kesknärvisüsteemi teatud piirkonna rakud, kus erutus analüüsitakse 4. Närvirakud, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse (motoorsed närvikiud) 5. Reageeriv organ Üks osa reflekse on inimesel kaasasündinud ehk pärilikud, näiteks imemisrefleks või neelamisrefleks Pärilikud refleksid on tingimatud. Teine osa reflekse omandatakse elu jooksul, näiteks ohtudest põhjustatud valurefleksid,
Nahas eristatakse kahte põhilist kihti: 1) Epidermis ehk marrasknahk a. sarvkiht surnud rakkude kiht b. kasvukiht mitmes kihis asetsevad elusad rakud 2) Pärisnahk sisaldab rohkesti kollageenseid ja elastseid sidekoe kiude a. Näsakiht moodustab völispinnal tiilukesi näsasid, arvukalt vere- ja lümfisooni, närvilõpmed b. Võrkkiht rasu- ja higinäärmed, karvade juured 10. Naha retseptorid ... ehk sensoorsed närvilõpmed, mis võtavad vastu valu-, temperatuuri- ja puuteärritusi 1) Valuretseptorid a. Vabad närvilõpmed 2) Puuteretseptorid a. Karvatupe ümber keerdunud närvikiud b. Meissneri kehake c. Pacini kehake d. Merkeli kettad 3) Temperatuuri- ja puuteärritused a. Ruffini lõpmed b. Krausi kehakese
Puudub Gaasivahetuse jaoks organeid ei ole. Kuid kehaseinas olevate lihaste kokkutõmme paneb kehas olevad vedelikud ringlema. Tsöloomi vedelik hõlmab endas hapnikku ühendavaid rakke ja fagotsüüte. Närvisüsteem Lihtne närvisüsteem Närvisüsteem koosneb eesmisest närvirõngast ja kõhtmisest närviketist. Neelu ümbritseb närvirõngas. Närvilõpmed suu ümber, et tunda, kui miski suud puudutab. Spetsialiseerunud sensoorsed organid puuduvad, kuid on närvilõpmed üle kogu keha. Paljunemine Lahksoolised Eritus- ja suguelundid moodustavad ühe urogenitaalse organi. Väline viljastumine Munarakud ja sperma lastakse merre ning viljastumine toimub meres. 3 nädalat läheb enne, kui moodustuvad vastsed Väga aeglane areng vastsetel Vastne on ümbritsetud mitme kutiikula kihiga, mida vahetab palju kordi enne, kui täiskasvanuks saab https://www.youtube
Jätkeid on kahte liiki: dendriidid ja neuriidid. Dendriitide kaudu närviimpulss siseneb, neuriidi kaudu väljub. 104. Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel: · Unipolaarne ehk ainujätkeline neuron, mille kehast lähkub ainult üks neuriit, dendriidid puuduvad; · Biopolaarne ehk kahejätkeline neuron, millel üks dendriit ja üks neuriit; · Multipolaarsed neuronid, milledel palju dendriite ja üks neuriit. o Aferensed ehk sensoorsed ehk tundeneuronid võtavad vastu närviimpulsi; o Eferentsed ehk efektoorsed ehk motoorsed neuronid kutsuvad esile efekti, panevad liikuma; o Assotsiatiivsed ehk lülitusneuronid peavad kontakti mitme närviraku vahel, loovad seoseid. 105. Närvikiu ja närvi mõiste, närvi liigid: närvikiud on tupega ümbritsetud närviraku jätked. Närv koosneb sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimpudest
tundlikkuskeskus, seega saadetakse kogu informatsioon ajukoorde. Hüpotalamus kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset närvisüsteemi. Otsaaju katvas ajukoores toimub kõrgem närvitalitlus. Ajukoores on 4 sagarat: otsimikusagar (seotud liigutuste planeerimise, teostamise ja kontrollimisega), kiirusagar (seotud naha- ja lihastundlikusega), oimusagar (seotud kuulmisega), kuklasagar (seotud nägemisega). Ajukoor jaotatakse ka väljadeks: Motoorsed väljad käsklused lähevad lihastesse. Sensoorsed väljad hõlmavad kuulmiskeskust, nägemiskeskust ja puutetundlikuse keskust. Assitsiatsiatiivsed väljad on seotud kõrgemate psüühiliste protsessidega. Aju seos refleksidega: aju töötab reflektoorselt. Erutus reaktsiooni vallandav protsess. Pidurdus aga peatab reaktsiooni. Vasak ajupoolkera: sõnalise info töötlemine, lugemine, arvutamine. Parem ajupoolkera: kujunditega opereerimine, ruumis orienteerumine, mittesõnaliste helide eristamine, äratundmine.
maitseaineid, selleri mahla. Nende toodete kuhu nitriti või nitraati pole lisatud etikettile märgistatakse ,,uncured" (soolamata). Uuriti 56 lihatoodet. Enamiku ,,uncured" toodetel värvus ja välimus olid tüüpilised soolatud toodete jaoks. Vaatamata sellele, et ,,orgaanilises" toidus ei kasutata nitritit, kõikides 56 lihatoodetes oli leitud nitritijääke. Teised soolatud liha omadused, nagu värvus, soolatud pigmenti kontsentratsioon, lipiidide oksüdeerimine ja sensoorsed omadused olid üldiselt sarnased tavaliste toodete omadustega, kuid erinesid ,,orgaanilistes" toodetes. Nendes toodetes kus oli vähe nitritijääke on madala väärtusega värvuse, sensoorsed omadused. Uurimustest on saadud teada, et nitritjääke on tekkinud teistest koostisosadest, ning neid on ka uuritud. Kõige levinum ,,orgaanilistes"toodetes on meresool. Meresool on pakutud tõenäolise nitraatide allikana, kuid analüüsid nätavad, et nitraatide sisladus meresoolas on madal.
3) Alküülimine (CH3I juuresolekul) 4) Arüülimine 5) Reaktsioonid karbonüülühenditega a. Transamineerimine b. Dekarboksüleerimine c. Streckeri lagunemine (aroom) Ninhüdriidi reaktsioon on Strecker'i lagunemise erijuht. Proliin annab kollase värvusega ühendi. Aminohapete reaktsioonid kõrgetel temperatuuridel on olulised toidu valmistamisel (praadimisel, röstimisel, küpsetamisel, keetmisel > aroom) Sensoorsed omadused Maitse kvaliteet on sõltuv molekulaarsest konfiguratsioonist. 1) Magusad aminohapped peamiselt Dseeriast 2) Kibedad aminohapped peamiselt Lseeriast 3) Magusad ja kibedad aminohapped võivad olla ka tsüklilisese külgahelaga aminohapetest tingitud Peptiidid Moodustuvad aminohapete seostumisel amiidsidemega Mitmest aminohappest koosnevad ahelad. Di, tri, tetrapeptiidid jne 1) Oligopeptiidid 10 või vähem aminohappejääki
Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Aju hierarhiline ülesehitus: Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid. Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perifeerne NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel 2.1 Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN: juhib impulsid retseptoritelt KNS-i 2.2. Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse 2.2.1 Somaatiline e tahtlik (signaalid KNS-st lihastesse 2.2.2. Autonoomne NS; ST: vistseraalne motoorne; FN: signaalid KNS-st südame- ja silelihastele ning näärmetele. 2.2.2.1 Sümpaatiline: võitle/põgene 2.2.2.2. Parasümpaatiline: säästab energiat, puhkeolek
Tunnetus ehk kognitsioon on tegelikkusest vaimse pildi loomine.See tähendab - tunnetuse kaudu saab olend aru ,mis teda ümbritseb,mis on selle ümbritseva tähendus olendi jaoks ja kas on võimalik ümbrust muuta olendi heaolu tõstmiseks. Olendi all tuleb mõista nii inimest kui ka teisi loomi. Tunnetusprotsessideks peetakse: Aistingut Taju Mälu Tähelepanu Kujutlust Mõtlemist Fantaasiat Sõltuvalt sisust võib liigitada tunnetusprotsesse alljärgnevalt: Sensoorsed protsessid - nende abil registreeritakse esemete ja nähtuste üksikomadusi.Tulemuseks on aisting. Pertseptiivsed protsessid- tegelikkuse tervilik esitamine.Tulemus on taju Mäluprotsessid- tunnetatust luuakes mälukujundid. Intellektuaalsed protsessid- kajastatakse nähtuste olemust, nähtuste omavahelisi seoseid. Piagneti Arengu astmed: 1.Sensomotoorne staadium - sünnist kuni 2 eluaasta lõpuni.Selles staadiumis õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema
ja nägemishäirete kujul; ● toimub häirete täielik remissioon; ● 5 aasta pärast ei täheldata funktsioonide halvenemist. Kliinilis-neuroloogilised sümptomid ● Ühe SM-i haige sümptomid võivad jahmatamapanevalt erineda teise sama haigust põdeva inimese sümptomitest. ● Kõik tekkivad sümptomid sõltuvad sellest, millises kesknärvisüsteemi osas on plaadike või kahjustus formeerunud. ● Sensoorsed häired ● Nägemishäired ● Peapööritus ja koordinatsioon ● Liikumisraskused ● Spastilisus ● Kusepõie funktsiooni häire ● Suguelu probleemid ● Meeleolu kõikumised ● Väsimus ● http://imgarcade.com/1/multiple-sclerosis-myelin-sheath-damage/ (31.01.15) Õe osa psühhosotsiaalsete probleemide leevendamisel ● Väga tähtsaks omaduseks õe puhul- empaatiavõime. ● Oskus suhelda iga patsiendiga individuaalselt.
Müotseel Lateraalne Korda Nefrotoom mesoderm Ektoderm · Pinnaektoderm · Epidermis, karvad, küüned, nahanäärmed, rinnanääre, hüpofüüsi eessagar, hambaemail, sisekõrv, silmalääts · Neuroktoderm Neuraaltoru · Keksknärvisüsteem · Reetina · Epifüüs · Hüpüfüüüsi tagasagar Neuraalharjad (ganglioniliist) · Kraniaalsed ja sensoorsed ganglionid · Neerupealise säsiosa · Pigmentrakud Mesoderm · Kraniaalne mesoderm · Lateraalne mesoderm Kolju Jäsemete sidekude ja Pea lihased ja sidekude lihased Hamba dentiin Pleura, perikardi ja · Paraksiaalne mesoderm peritoneumi serooskest (somiidid) Vere- ja lümfirakud Kehatüve lihased Kardiovaskulaar- ja
Esimest juhtumit diagnoositi 1990. a. Inglismaal, peale seda on haigestunud veel 81 kassi Suurbritannias. Ilmselt on tegelik haiguse esinemise sagedus suurem, kuna diagnoosimine on olnud puudulik. Puhangu haripunktis oli 1015 juhtumit miljoni kassi kohta aastas. Haiguse inkubatsiooniperiood võib olla mitu aastat. Kõige sagedamini haigestuvad täiskasvanud, umbes 5aastased kassid. Sümptomiteks on motoorsed ja sensoorsed häired, vaaruv kõnnak, depressioon, käitumise häired. Haigus võib progresseeruda kuid või aastaid ja lõpeb alati surmaga, ravi puudub. Arvatakse, et nakatumine toimus kontamineeritud veiseliha või kassitoidu kaudu. Alates 1989. aastast ei kasutata enam "ohtlikut" veiseliha (hädatapetud ja haigete loomade liha ja tootmisjäägid) lemmikloomatoitudes, 1990. a. keelati see ära. Alates 1994. aastast on haigestumiste sagedus
Närvikiudude vahendusel on üksikud NS osad omavahel seostatud, nad koonduvad pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks - need on juhteteed. Hallolluse k i h t i peaaju suurte poolkerade pinnal nimetatakse suuraju koo reks (c o r t e x c e r e b r i ). Perifeerse NS-i moodustised - närvid kujutavad endast närvikiudude kimpe,mis on väljastpoolt kaetud sidekoelise kestaga. Talitluselt jagunevad närvid järgmiselt: 1. aferentsed ehk sensoorsed ehk retseptoorsed närvid (tundenärvid) toova erutusi elundite tundenärvi- lõpmetest e. retseptoritest ja viivad ganglionide kaudu need KNS-i. 2. eferentsed ehk efektoorsed närvid (viimanärvid) viivad erutusi KNS-st elundisse kas otseselt (somaatilised) või ganglionide kaudu (vegetatiivsed) ja lõpevad närvi lõpmete e. efektoritega, kutsudes elundis esile mingi talitluse. Eferentsed närvid, mis viivad erutusi lihastesse, nimetatakse
Närvisüsteem - juhib ja reguleerib inimprganismi kõigi elundite talitamist See jaguneb 2 osaks: kesknärvisüst. ja piirdenärvisüst(närvid).Kesknärvisüst : pea-ja seljaaju. Väikeaju-reg. Lihaste koostööd ja tasakaalu Piklikaju-reg. Tahtele allumatuid tegevusi Keskaju-Närviimpulsside liikumine pea-ja seljaaju vahel ning tagab lihaste pingeseisundi Vaheaju-regl. Ainevahetust, paljunemist, keha Suuraju-painevad kõrgema mõtlemistasandi keskused, sensoorsed keskused(nägemine...) Ajukoores kujuneb mälu, millel on võime salvestada, säilitada ja taasesitada inffi. Sensoorne mälu-lühiajaline,väga kiire unustamine, kodeeritakse sõnalisteks tähendusteks Lühiajaline mälu-kestus 30sek, Selle laiendamisvõimalus- infi üldistamisega suurteks ühikuteks, et õppimine roimuks peab uus teadmine pikaajalisse mällu jõudma, infole tähenduse leidmine, unustamine kiire, seotud uue info lisandumisega
Hallainest moodustuv ees-, taga- ja külgsammas. Spinaalganglionid. Eferentsete neuronite paiknemine seljaaju hallaine sammastes. Seljaaju juhteteed. Seljaaju reflektoorne talitlus ja juhtefunktsioon. Autonoomse närvisüsteemi talitlus. Preganglionaarsed ja postganglionaarsed närvikiud. Elundite troofiline ja funktsionaalne innervatsioon. Sümpaatilise närvisüsteemi põhilised funktsioonid. Parasümpaatilise närvisüsteemi põhilised funktsioonid. Meelelundite talitlus. Meeleelundid kui sensoorsed süsteemid (analüsaatorid). Nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja tasakaaluanalüsaatorite ehitus ja toimimine. Igale nimetatud meeleelundile spetsiifilised ärritajad ja neid vastu võtvad retseptorid. Nahk kui meie keha suurim meeleelund. Suuraju poolkerade koore spetsiifiliste piirkondade osa aistingute tekkes. 2 Närvisüsteemi talitlus 1 Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded. Kesknärvisüsteem: pea- ja seljaaju. (2.1.1) KNS : pea- ja seljaaju.
Kiirusagar töötleb organismist tulevaid puute-, soojus-, surve- ja valuärritustele. Kuklasagar võtab vastu ja töötleb nägemismeele abil kogutud infot. (vastused: 1. Seljaaju; 2. Piklikaju; 3. Ajusild; 4. Keskaju;(2-4. Ajutüvi) 5. Vaheaju; 6. Ajuripats; 7. Hüpotalamus; 8. Väikeaju; 9. Suuraju; 10. Otsmikusagar; 11; Kuklasagar; 12. Kiirusagar; 13. Oimusagar; 14. Mõhnkeha) 4. Piirdenärvisüsteem närvid (nool = närviimpulss) Sensoorsed e ,,tunde" närvid meeleelundid kesknärvisüsteem Somaatilised e ,,motoorsed" närvid kesknärvisüsteem skeletilihas Autonoomsed e ,,iseseisvad" närvid kesknärvisüsteem silelihased, sisenõrenäärmed Sümpaatiline närvisüsteem - "põgene või võitle" adrenaliin Parasümpaatiline närvisüsteem - ,,puhka ja seedi" 5.
NEUROGLIIA neurogliia on närvisüsteemi kude. Neid on erinevaid: Oligodendrotsüüdid moodustavad neuriidi ümber müeliinkesta Astrotsüüdid ümbritsevad kapillaare ja neuroneid, kontrollivad ainevahetust. Mikrogliiarakud võivad muutuda fagotsüteerivateks rakkudeks, hävitavad võõrkehasid. Neurogliia: Kaitseb ja toidab neuroneid Närviimpulsi liikumine on neurogliia abil tunduvalt kiirem 4.Mille poolest erinevad motoorsed ja sensoorsed närvid? Somaatiline ja sensoorne närvisüsteem? Sensoorsed ehk tundenärvid meeleelunditega ühenduses olevad närvid, mis vahendavad kesknärvisüsteemile signaale nii organismi sees kui ka ümbritsevast. Motoorsed ehk liigutaja närvid lihastega ühenduses olevad närvid, mis juhivad nendesse käske närvisüsteemi teistest osadest. Sensoorseks NS retseptoritest KNS signaale toovaks tundenärvideks
tservikaalsed harud 20% n ophthalmicus 15% lumbosakraalsed närvid 11% Spetsiifline närvihaaratus N. ophthalmicus lööve ühel pool juustega kaetud peanahal, otsmikul, laugudel ja ninal laugude turse tüsistusteks nekroos, armistumine preaurikulaarsete LS põletik keratiit, uveiit, võrkkesta kahjustus N. maxillaris lööve ühepoolselt kõvasuulael, kurgunibul, mandlitel N. mandibularis lööve keelotsal, põse limaskestal, suupõhjal N. facialis sensoorsed harud lööve väliskuulmekäigus ja suu limaskestal peavalu, oksendamine, kuulmishäire, vertiigo, nüstagm N. facialis motoorsed harud parees või paralüüs Diagnostika Kliinilise pildi alusel äge haigestumine, valu, mööda kindlast dermatoomi paigutuv ühepoolne lööve Ak määramine, PCR, viiruse isoleermine koekultuuril Nahabiopsia pole näidustatud Diferentsiaaldiagnostika: lihtohatis, herpeetiline ekseem, kontaktdermatiit, roospõleti, tuulerõuged Ravi
Sissejuhatus psühholoogiasse 1 Käsitletavad teemad (24 akadeemilist tundi): * Psüühika * Sensoorsed protsessid * Nägemine * Kuulmine * Tasakaal, keha asend ruumis * Süva- ja puutetundlikkus * Lõhna- ja maitsetundlikkus * Motoorika * Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine * Psüühilised protsessid (* Emotsioonid ja motivatsioon) * Taju * Mälu * Mõtlemine * Tegevuse planeerimine * Keel ja kõne * Teadvus Sissejuhatus psühholoogiasse 2 Psüühika
Perifeerne närvisüsteem - moodustub närvidest, mis kujutavad endast väljaspoolt sidekoelise kestaga kaetud närvikiudude kimpe Müeliintupega ümbritsetud nn. Valged närvikiud moodustavad pea- ja seljaaju valgeolluse ning osalevad perifeersetes närvides Müeliintupeta nn hallid närvikiud kulgevad peamiselt vegetatiivsetes NS-s. Talitluse järgi jaotatakse närvid: aferentsed e. sensoorsed e. retseptoorsed e. tundenärvid - toovad erutuse elundite retseptoritelt ja viivad need ganglionite kaudu KNS-i Eferentsed e. efektoorsed e. viimanärvid - viivad erutuse KNS-st elunditesse kas otseselt (somaatilised) või ganglionide kaudu (vegetatiivsed) ja lõpevad närvilõpmete e. efektoritega, kutsudes elundis esile mingi talitluse. seganärvid - sisaldavad nii aferentsed kui ka eferentsed kiud
- Juba käesoleva sajandi keskpaigas leidis N. Bernstein (1947), et kesknärvisüsteemi talitluse analüüsimisel tuleb eristada erinevaid neuraalseid tasandeid. Liigutustegevuste juhtimisel eristatakse kesknärvisüsteemi juhtivat tasandit koos sinna juurde kuuluvate närvistruktuuridega ning foonilisi e. abistavaid tasandeid. Iga konkreetse liigutusülesande lahendamiseks formeerub kesknärvisüsteemis üks juhtiv ning mitmed foonilised tasandid. Seejuures jaotatakse sensoorsed korrektsioonid nii, et juhtiv tasand reguleerib liigutuste mõttelist osa (mida ja kuidas teha?) ning taktikalisi käike; foonilised tasandid kindlustavad aga liigutuste koordinatsiooni- liigutuste rütmi, lihastöö sujuvuse, sisemiste ja väliste jõudude efektiivse kasutamise jne. Seejuures omavad foonilised tasandid suurt iseseivust nende neurofüsioloogilistele võimalustele vastavate sensoorsete korrektsioonide teostamiseks. 8, Oskuse säilitamine kus
Ei ole, depressandid on legaalsed piiranguga Kõikide aistingute tekkemehhanism on sama. analüsaatorite vahendusel Aistingutel on olemas ainult alumine absoluutne lävi. on olemas alumine ja ülemine 3. Valikvastused Seljaaju põhiülesandeks on: a) hoida keha tasakaalus; b) une- ja ärkveloleku regulatsioon; c) ühendada kehas toimuvat peaajuga; d) kontrollida sisenõresüsteemi. Ajukoore funktsionaalsete väljade hulka ei kuulu: a) motoorsed; b) relatiivsed; c) sensoorsed; d) assotsiatsiatiivsed. Inimese põhiaistinguks peetakse: a) kuulmisaistingut; b) nägemisaistingut; c) haistmisaistingut; d) maitsmisaistingud. Pimedatel hästi arenenud kuulmine ja kompimine on: a) näide korrelatsioonist; b) näide kompensatsioonist; c) näide sünesteesiast; d) näide adaptatsioonist. Kofeiin: a) ei kuulu uimastite hulka; b) kuulub depressantide hulka; c) kuulub stimulantide hulka; d) kuulub hallutsinogeenide hulka.
naha ärritamise erinevaid aspekte: nahadeformatsiooni intensiivsust või amplituudi (sügavust), kiirust ja kiirendust. On tõenäone, et komplekssete ärritamiste korral (nt kompimisel aktiivselt liikuvate sõrmedega) erutuvad kõik kolm naha mehhanosensorite tüüpi ja et kompimistaju rajaneb kõigi nende sensorite impulsatsioonide töötlemisel KNS-s. Puutemeelenahas paiknevate mehhanosensorite poolt vastusõetud informatsioon on aluseks puuteaju ja puuteaistingute tekkele. Sensoorsed impulsid sisenevad seljaaju 2 selgmiste juurte kaudu. Pärast sisenemist jagunevad teed dorsaalväädi- e lemniskisüsteemiks ja ventrolateraalväädi süsteemiks. Dorsaalvädi- e lemniskisüsteemi sisenenud sensoorne informatsioon üleneb kogu seljaaju ulatuses piklikajuni, seal kiud ristuvad ja suundavad mediaallingu kaudu talamusse. Selle tee moodustavad jämedad müeliniseeritud kiud, milles
B-rakud arenevad punases kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul (oskused ja kombed, võivad luuüdis lõpuni, ja moodustavad antikehi antigeenide põhjal. Vaktsineerimine on ka kaduda, seotud kõrgema närvitalitlusega). Refliksikaar refleksi kulgemise viimine organismi surmatud, nõrgestatud haigustekitajaid või nende osi, millele etapid: põlves asuvad retseptorid saavad info, sensoorsed rakud edastavad info reageerivad B-rakud ja käivitavad antikehade tootmise protsessi. Allergia on kesknärvisüsteemi (läbi seljaaju), reageerib refleks (tingimatu) ja saadab info läbi immuunsusreaktsioon, mis reagiierib ohutule ainele liiga tugevasti. Põletik on motoorsete närvirakkude lihasesse. reaktsioon mikroobide infektsioonile kauenevad veresooned ja kiirenev vereringe
OIMUSAGAR info Kuulmise teel saadud info vastuvõtmi sidumine Wernicke ja ne ja töötus motoorsete piirkonnaga Ajukoore funktsionaalsed väljad • Motoorsed väljad – käsklused lihastesse (tahtelised liigutused). Mida peenemad liigutused, seda suurem esindatus ajukoores (nt kahjustuse puhul ei saa teha kirjutamiseks vajalikke liigutusi) • Sensoorsed väljad – meeltelt saadud informatsioon (nt kahjustuse puhul inimene küll näeb esemeid, kuid ei tunne neid ära) Ajukoore funktsionaalsed väljad • Assotsiatiivsed väljad – kõrgemad psüühilised protsessid: mälu, mõtlemine, taju, kõne. Kogu saabunud info ühendamine sihipärase tegevuse huvides. (nt kahjutuse puhul võib inimene muutuda loiuks ja aeglaseks ning mõtlemisvõime kaob) Aju plokid Luria järgi Kolm plokki – sarnaste funktsioonidega
DIABEETILINE NEUROPAATIA Diabeetiline neuropaatia -on diabeedi tagajärjel tekkinud närvikahjustus, mis võib kahjustada sensoorsed, autonoomseid ja motoorseid neuroneid Neuropaatia levimus diabeediga patsientidel varieerub eri uuringutes 28−55% Põhjuseks on ainevahetuse häired,sellised nagu suurenenud oksüdatiivne stress, närvikoe ainevahetuse ja vereverustuse häire Riskifaktorid : vanus, diabeedi kestus, kontrollimatu hüperglükeemia, hüpertensioon, hüperlipideemia, rasvumine, suitsetamine, vähene liikumine Diabeetilise neuropaatia tüübid:
sündroomiga inimesel on võimatu oma näolihaseid liigutada (nad ei saa naeratada, nina krimpsutada, imeda, grimasse teha ega silmi pilgutada) ning neil puudub võime liigutada oma silmi paremalt vasakule. See seisund võib olla kahepoolne või esineda ka ühel näo poolel. Neil võivad olla ka luustiku väärarengud, näiteks komppöid ja/või jalgade ning käte anomaaliad. Lisaks võivad olla veel hingamisprobleemid, kõne ning neelamisraskused, nägemispuue, sensoorsed suhtlemisprobleemid, unehäired ning madal ülakeha lihastoonus. Umbes 30% Möbiuse sündroomiga lastest on autismispektrihäirega. Möbiuse sündroomiga inimeste vaimne arengutase on tavaliselt normaalne, kuid umbes 10-15% juhtudest võib esineda kerget vaimset mahajäämust. Paljudest uurimustest on välja tulnud, et nende intelligentsust kiputakse välimuse tõttu alahindama. Sümptomid • Miimika puudumine, võimetus naeratada • Toitmise, neelamise ja lämbumisprobleemid
Perifeerseks närvisüsteemiks- kogu närvikude väljaspool kesknärvisüsteemi o FUNKTSIONAALSELT Sensoorne süsteem Motoorne süsteem Somaatiline süsteem Autonoomne süsteem 24. Neuroni ehitus, ülesanne, paiknemine organismis, neuronite tüübid Neuron- võtavad vastu ja juhivad närviimpulssi o Sensoorsed neuronid kannavad impulsi retseptorilt kesknärvisüsteemi (pseudounipolaarsed) o Motoorsed neuronid kannavad impulsi kesknärvisüsteemist või ganglionist lihasrakkudeni või näärmerakkudeni (multipolaarsed) o Vaheneuronid - sensoorsete ja motoorsete neuronite vahel (bipolaarsed või multipolaarsed) o Neuron koosneb: rakukehast e. perikaarüonist (neurotsüüdist) Jätketest (närvikiud)
erinevate ajupiirkondade koostöös Suuraju koore sagarad · 1 · 2 · 3 · 4 · http://www.northernrockiesneurosurgeons.com/brain.htm Ajukoore funktsionaalsed väljad Assotsiatiivsed Motoorsed väljad väljad Sensoorsed väljad F P O T Ajukoore piirkonnad vastutavad eri ülesannete eest Ajupoolkerade asümmeetria · Kahe ajupoolkera infovahetus toimub mõhnkeha kaudu · Paul Broca · Vasakus ajupoolkeras: sõnalise info töötlemine (kõnekeskus, keel), kirjutamine, arvutamine · paremakäelisus · Analüütiline infotöötlus
annaabi.ee 
