Suhtlemisvahendid arvutis Gerda Kiik Saue Gümnaasium 8a klass Teema valik Minu teemaks on MSN ja Skype. Ma valisin sellise teema sellepärast, kuna ma olen ise igapäevane MSN-i kasutaja, Skype kasutan ma küll tunduvalt vähem, kuid ma saan mõlema programmi abil suhelda oma sõpradega ja teha videokõnesid. MSN Messenger ja selle areng MSN messenger on kiirsuhtlusvahend, mis on loodud Microsofti poolt. Esimene versioon 1.0 ilmus 22. juulil 1999. See sisaldas ainult põhifunktsioone nagu tekstsõnumit ja kontaktide nimekirja. Alates 19. juunil välja tulnud versioonist 8.0 kannab programm nimetust Windows Live Messenger. Versioonist 8.1 on Windows Live Messenger ka eestikeelne. Viimane versioon avaldati 2011 aastal, mille nimeks on Windows Live Messenger Wave 4. Windows Live Messengeri kasutamine Iga internetiühenduse ja veebibrauseriga varustatud arvuti saab ühen...
Tänapäeval käib enamus suhtlemine läbi interneti. Sest see on odav, kõigile kättesaadav ja ka kiire, võrreldes vanaaegsete kirjatuvide ja postihobustega. Läbi interneti saavad inimesed üksteisega suhelda üle maailma. Tänapäeval enamus inimesi ei näegi üksteist pikka aega, aga neil on võimalus üksteisele kirjuta meilile, helistada läbi Skype või klõbistada MSN- is. Inimesed julgevad arvuti taga igasugu asju öelda ja kirjutada, sest keegi ei näe neid. Aga varsti inimesed ei julgegi enam teistega silmast- silma rääkida. Nad pole harjunud teisele inimesele otsa vaatama ja nad on ära unustanud kuidas teist inimest peaks kuulama. Ja kui inimesed ainult kirjutavad üksteisele läbi MSN-i siis muutub ka nende kirjakeel. Nad kasutavad järjest rohkem slängi sõnu ja igasuguseid lühendeid. Ning kui nad peavad ise oma käega midagi kirjutama, siis on käekiri ebaloetav ja tekstist ei saa ka suurt midagi aru. Aga läbi telefoni on suhtlemine hoopis teine....
Siin on olulised kultuurilised, keelelised, sotsiaalsed ja individuaalsed iseärasused. Käesolevas osas keskendume mittesõnalistele suhtlemisvahenditele. Mittesõnaliste suhtlemisvahendite funktsioonid: 1) reguleerida suhtlemisprotsessi kulgu, luua ja säilitada psühholoogilist kontakti partnerite vahel 2) rikastada sõnalise teksti poolt edasi antud tähendusi, suunata sõnade tõlgendamist 3) väljendada emotsioone ja situatsioonitõlgendust Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid on loomupärases kooskõlas nii omavahel kui ka sõnalise tekstiga. Selle kooskõla häired takistavad olulisel määral suhtlemist. Erinevalt kõnest kasutatakse mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid suhtlejate poolt valdavas osas alateadlikult. Mitteverbaalsete suhtlemisvahendite hulka kuuluvad: I Visuaalsed mittesõnalised suhtlemisvahendid 1) kineesika- käte, keha, jalgade, pea liigutused, pilgu suund (ka pilkkontakt) 2) miimika ehk näoväljendused 3) poos ning poosivahetused
Kontakti loomine Kontakti loomiseks on erinevaid viise. Et seda teha hästi ja luua inimesele positiivne esmamulje tuleb osata iseend kontrollida ja tunda. Kontakti loomine jaguneb väga mitmeks: 1. Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid kontakti loomisel. Kontakti loomiseks kasutatakse silmsidet, lahket näoilmet, korrektset kehahoiakut ja valitakse suhtlemiseks sobiv vahemaa. 2. Verbaalsed suhtlemisvahendid kontakti loomisel. Ostja poole võib pöörduda sõnadega "Tere! Teie soov palun?", "Tere! Saan ma teid aidata?". Tervitamise otstarbekus sõltub kaupluse tüübist ja ostjatest. Müüja rollis ei pruugi rangelt järgida arusaama, et esimesena tervitab ruumi siseneja. 3. Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid kauba müümisel. Kauba müümisel on vajalikud vahendid, millega näidatakse ostja ärakuulamist (peamiselt silmside, pealiigutused, näoilmed ja kehahoiak)
olemuselt ühiskondlik nähtus: sõnad, nende kasutamisel ja seostamise reeglid on ühised kõigile antud keelt kõnelejaile. See võimaldabki keele abil suhelda. Peale keele on veel teisi märgisüsteeme, millel on suhtlemise seisukohalt teisejärguline tähtsus. Siia kuuluvad telegraafikeel ehk morse, laevastiku lipukeel, valgusfoori keel. Taolised on ka matemaatilised, füüsikalised ja keemilised sümbolid, mis moodustavad omamoodi erialakeele. Omapärane valdkond on mittesõnalised suhtlemisvahendid näoilme ja keha-, eriti käteliigutused. Mittesõnalised suhtlemisvahendid aitavad keelelist suhtlemist täpsustada, ilmekamaks muuta, mõnikord koguni asendada. Suhtlemine on arenenud käsikäes inimese kujunemisega, töö ja kõne arenguga. Inimestevahelise koostöö vormid tööprotsessis nõudsid järjest ulatuslikumat tõukejõudu, mille mõjul ahvi aju pikkamööda on muutunud inimajuks (F. Engels).
suhtlemise kriteerium. Võitja-võitja (ehk ka võidan-võidad, win-win) on sellisel põhimõttel toimuv suhtlemine, mus edukaks peetakse suhtlemist vaid juhul kui mõlemad osapooled jäävad sellega rahule. Lähemalt loe selle kohta enesekehtestavat käitumist kirjeldavast osast. Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 60 Suhtlemisvahendid SUHTLEMISVAHENDID Suhtlemisvahendid on võtted, mida kasutatakse suhtlemisel informatsiooni andmiseks. Jaotatakse neid verbaalseteks (sõnalisteks) ja mitteverbaalseteks (mittesõnalisteks). Inimene kontrollib oma sõna tavaliselt paremini kui kehakeelt. Samas saadakse kehakeele kaudu 80% informatsioonist, sõnadele jääb vaid 20%. Suhtlemise puhul pole tähtis mitte see, mida me ütleme, vaid see, kuidas me ütleme.
2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine Verbaalsed e helilised: LOOMULIK KEEL: sõnade tähendus annab edasi suhtlemise sisu, kõne kiirus, rütm, häälekõla võimaldab hinnata isiksuse enesehinnangut, võimukust jmt pausid liigendavad kõnet, toovad esile sõnumi PARALINGVISTILISED (e kõrvalkeelelised) VAHENDID: intonatsioon, mitmesugused häälitsused naer, nutt, köhimine, ohkamine parasiitsõnad, släng Mitteverbaalsed e sõnatud suhtlemisvahendid: Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid on informatsiooni saatja seisukohalt motoorsed (liigutustega seonduvad) ja vastuvõtja seisukohalt visuaalsed. Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid annavad teavet partneri kohta ca 60% ulatuses kogu partneripoolsest infost. Mitteverbaalsete suhtlemisvahendite hulka kuuluvad: silmad ja silmside näitab suhtlemisvalmidust, kas sõnum jõudis kohale, oluline on pilgu suund, kõneleja vaatab vähem otsa kui kuulaja, näoväljendused alluvad inimese
Muusika väljendusvahendid * Muusika väljendusvahendite kaudu väljendab helilooja oma mõtteid * Muusika väljendusvahendid on suhtlemisvahendid helilooja, esitaja ja kuulaja vahel * Muusika väljendusvahendite abil mõistame muusika sõnumit Meloodia * Laad on helikõrguste süsteem. Mazoor Minoor * Meloodia võib kõlada erinevates laadides * Meloodia arengu kõige pingelisemat momenti nimetatakse kulminatsiooniks * Meloodia iseloom võib olla: tõusev, laskuv, laineline, hüppeline, astmeline, paigalseisev * Meloodia on ühehäälselt väljendatud muusikaline mõte Harmoonia
Lisaks on olemas veel vahendatud suhtlemine, kus kasutatakse mitmesuguseid tehnilisi abivahendeid, nagu telefon, arvuti aga ka kolmandaid isikuid, nagu näiteks tõlki, advokaadi. Suhtlemise kõige tähtsam vahend on keel, kui teatud märgisüsteem. Peale keele on veel teisi märgisüsteeme, millel on suhtlemise seisukohalt küll teisejärguline, kuid siiski oma kindel tähendus. Seda näiteks liiklusmärgid, valgusfoori keel, matemaatika sümbolid jne. Omapärane valdkond on sõnatud suhtlemisvahendid näoilme, kena ja käteliigutused. Sõnatute suhtlemisvahendite alla kuuluvad ka zestid ja miimika, poos, naer, intonatsioon jne. Lapsepõlve erinevates etappides on lapsel kogu aeg vajadus olla suhetes teistega, sest ta sõltub oma ettekujutuste loomisel iseendast ja ümbritsevast maailmast. Ta muutub puberteedieas rohkem sõltuvaks oma kaaslastest. Kuuenda klassi õpilased ei eelda oma kaaslastelt, et nad käituksid vastavuses täiskasvanute standartitega, pigem
ISIKUTAJU - 1.1 Isikitaju etapid: Suhtlemiskäikude e. transaktsioonide omadused · Üksteist täiendavate · Äratundmine · Ajatäited ehk small talk · Üldmuljekujunemine · Rituaalid · Sotsiaalsete tunnuste tajumine · Ristuvate transaktsioonid · Omavaheliste suhete prognoos · Varjatud transaktsioonid 1.1.2 Isikutaju mehhanismid 1.4 Suhtluhstõkked : · Stereotüpiseerimine · Kohtumõistmine : · Loogiline järeldamine · Analoogiate kasutamine - Kritiseerimine · Projektsioon - Sildistamine · Empaatial põhinev isikutaju - Diagnoosipanek ...
Muusika väljendusvahendid Töö autor: Merike Pauskar Õppeaine: Muusika Koht: Koolielu struktuuris (Muusikaõpetuse alused) Algastme muusikakool Koolitaja: Igor Jallai • Muusika väljendusvahendite abil mõistame muusika sõnumit • Muusika väljendusvahendid on suhtlemisvahendid helilooja, esitaja ja kuulaja vahel • Muusika väljendusvahendite kaudu väljendab helilooja oma mõtteid Meloodia • Meloodia on ühehäälselt väljendatud muusikaline mõte • Meloodia iseloom võib olla: tõusev, laskuv, laineline, hüppeline, astmeline, paigalseisev • Meloodia arengu kõige pingelisemat momenti nimetatakse kulminatsiooniks • Meloodia võib kõlada erinevates laadides • Laad on helikõrguste süsteem. Mažoor Minoor Harmoonia
Kliendile peab jääma meelde positiivne õhkkond ja meeldiv esmamulje nii kauplusest kui ka kaupluses olevatest teenindajatest. Kliendid ootavad : · Teenindatakse õigest juba esimesel korral · Teenindatakse määratud ajal · Kohe ja kiiresti · Muudatustest operatiivne informeerimine, täiendav info edastatakse kohe Erinevate suhtlemisvahendite ja tehnikate kasutamine Suhelda saab klientidega telefoni , e maili teel. Visuaalsed mittesõnalised suhtlemisvahendid: 1) kineesika- käte, keha, jalgade, pea liigutused, pilgu suund (ka pilkkontakt) 2) miimika ehk näoväljendused 3) poos ning poosivahetused 4) ruumisuhted- vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum 5) nahareaktsioonid- punastamine, higistamine jne Akustilised mitteverbaalsed suhtlemisvahendid: 1) kõnega seotud- intonatsioon (valjus, tämber, tempo, rütm, kõrgus), kõnepausid ja nende koht tekstis 2) kõnega mitteseotud helid- naer, nutt, köha, ohked jms
Siin on olulised kultuurilised, keelelised, sotsiaalsed ja individuaalsed iseärasused. Käesolevas osas keskendume mittesõnalistele suhtlemisvahenditele. Mittesõnaliste suhtlemisvahendite funktsioonid: 1) reguleerida suhtlemisprotsessi kulgu, luua ja säilitada psühholoogilist kontakti partnerite vahel 2) rikastada sõnalise teksti poolt edasi antud tähendusi, suunata sõnade tõlgendamist 3) väljendada emotsioone ja situatsioonitõlgendust Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid on loomupärases kooskõlas nii omavahel kui ka sõnalise tekstiga. Selle kooskõla häired takistavad olulisel määral suhtlemist. Erinevalt kõnest kasutatakse mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid suhtlejate poolt valdavas osas alateadlikult. Mitteverbaalsete suhtlemisvahendite hulka kuuluvad: I Visuaalsed mittesõnalised suhtlemisvahendid 1) kineesika- käte, keha, jalgade, pea liigutused, pilgu suund (ka pilkkontakt) 2) miimika ehk näoväljendused 3) poos ning poosivahetused
Keel- ühendaja või eraldaja? Me kõik kasutame keelt igapäevaselt ja tema mitmes vormis. Kehakeel, kirjakeel, häälitsused ja teised on kõik suhtlemisvahendid, ja selle tulemusel ka keeled. Suulisi keeli on aga loetlematu arv ja keele tulemusel on juhtunud läbi ajaloo palju halba kui ka head. Keel kui nähtus on tekkinud ligikaudu saja tuhande aasta jooksul. See ühendas inimesi läbi oma omaduse avaldada rääkija mõtteid ja soove ning ühise keele tekke põhjuseks on välja pakutud suisa Darwinian’i idee, et keeled algselt tekkisid ema ja lapse vahel ning
sõnalisteks suhtlemisvahenditeks. Need on loomulik keel ja paralingvistilised vahendid. Loomuliku keele puhul jälgitakse: · kõne kiirust, · rütmi, · pause ja nende asukohta kõnes. Paralingvistilised vahendid on: · intonatsioon , · mitmesugused häälitsused nagu naer, nutt, köha või ohkimine. Mitteverbaalsete suhtlemisvahendite hulka kuuluvad: I Visuaalsed mittesõnalised suhtlemisvahendid 1) kineesika- käte, keha, jalgade, pea liigutused, pilgu suund (ka pilkkontakt) 2) miimika ehk näoväljendused 3) poos ning poosivahetused 4) ruumisuhted- vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum 5) nahareaktsioonid- punastamine, higistamine jne II Akustilised mitteverbaalsed suhtlemisvahendid 1) kõnega seotud- intonatsioon (valjus, tämber, tempo, rütm, kõrgus), kõnepausid ja nende koht tekstis
6. Esteetilised vajadused (vajadus kogeda ilu ja luua uut) 7. Eneseteostamise vajadus (arendamine ja jõuvarude kasutamine). Herzbergi kahe faktori teooria 1. Hügieenifaktorid palk, kindlustunne tööl, töötingimused, inimestevahelised suhted, töökuluutr, kuhtimise kvaliteet. 2. Motivatsioonifaktorid vastutus töös, enesearengut võimaldav töö, huvipakkuv töö, tunnustus. Suhtlemise olemus ja roll organisatsioonis Verbaalsed suhtlemisvahendid on kõne kiirus, rütm ja paus jutu vahel ning intonatsioon ja häälitused nagu naer, nutt. Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid on miimika ja zestid, silmad ja silmside, distants. Suhtlemisprotsessil on 3 alamprotsessi: 1. Informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine 2. Suhtlemispartneri ja situatsiooni tajumine 3. Suhtlemispartneri mõjutamine Konflikt on möödapääsmatu, paratamatu, suhete arengu tulemus, informatiivne, annab
tundma õppida kõiki suhtlemise aspekte, et saaksime olla edukad nii töö, kui eraelus. Suhtlemisel paneme me suurt rõhku eneseväljendamise oskusele ja perfektsele kõne ja kirjakeelele, unustame aga, et kehakeel, on väga oluline suhtlemise osa ja tihtipeale räägib meist rohkem, kui sõnad ja e-mailid. Kehakeel suudab saata palju tugevamaid signaale, kui sõnad või kirjad. 80% suhtlemisest toimub mitteverbaalselt. Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid on kooskõlas nii omavahel kui ka sõnalise tekstiga. Selle kooskõla häired takistavad olulisel määral suhtlemist. Erinevalt kõnest kasutatakse mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid suhtlejate poolt valdavas osas alateadlikult. Kuna kehakeelt kontrollib peamiselt alateadvus, siis kehakeel väljendab seda, mida sa mõtled ja ei kattu alati sellega, mida sa ütled. Muidugi saab ka kehakeelt kontrollida ja viia see vastavusse öeldud sõnadega , kuid seda on üsna keeruline teha
Suhelda on mõnus ,,Uhke postipoiss sõitis kord maanteel" nii algab üks vana, lõbus laul. Vanasti oli suhtlemine keeruline. Inimesed, kes elasid üksteisest kaugel, saatsid oma posti postitõldadega. Veel varasemal ajal saadeti sõnumeid ratsanikega. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Suhtlemine jaguneb kaheks liigiks: 1) vahetu suhtlemine, mille käigus üks inimene annab teavet teisele inimesele ja 2) kaudne suhtlemine massi-teabevahendite - raadio, televisiooni ja ajakirjanduse - kaudu. Lisaks on olemas veel vahendatud suhtlemine, kus kasutatakse mitmesuguseid tehnilisi abivahendeid, nagu telefon, raadio, aga ka kolmandaid isikuid, nagu näiteks tõlki, advo...
ENESEANALÜÜS: MINA SUHTLEJANA Suhtlemisel on nii minu, kui ka teiste elus väga tähtis roll. Oma pereliikmetega suhtlen silmast-silma igapäevaselt kuna nad on ka kõige rohkem minu ümber.Tuttavatega suhtlen palju, kuid ka sama palju interneti vahendusel. Kiire elutempo tõttu pole alati võimalik kõikide inimestega kokku saada kuid erinevad virtuaalsed suhtlemisvahendid aitavad seda probleemi lahendada. Facebook annab hea võimaluse näha, mis toimub minu ümberolevate inimeste elus ja samuti ka nendega suhelda. Msn on peamine n.ö moodne suhtlusvahend, mida kasutan sõprade, tuttavate ja lähedastega suhtlemiseks kui neid parasjagu silmast-silma näha pole võimalik. Teiste inimeste erinevuste suhtes, pean ennast üsnagi tolerantseks inimeseks. Mind isiklikult ei häiri, kui inimene omab tavapärasest erinevat maailmavaadet, välimust, ellusuhtumist,
ENESEANALÜÜS: MINA SUHTLEJANA Suhtlemisel on nii minu, kui ka teiste elus väga tähtis roll. Oma pereliikmetega suhtlen silmast-silma igapäevaselt kuna nad on ka kõige rohkem minu ümber. Sõprade ja tuttavatega suhtlen samuti palju päriselus, kuid ka sama palju interneti vahendusel. Kiire elutempo tõttu pole alati võimalik kõikide inimestega kokku saada kuid erinevad virtuaalsed suhtlemisvahendid aitavad seda probleemi lahendada. Facebook annab hea võimaluse näha, mis toimub minu ümberolevate inimeste elus ja samuti ka nendega suhelda. Msn on peamine n.ö moodne suhtlusvahend, mida kasutan sõprade, tuttavate ja lähedastega suhtlemiseks kui neid parasjagu silmast-silma näha pole võimalik. Teiste inimeste erinevuste suhtes, pean ennast üsnagi tolerantseks inimeseks. Mind isiklikult ei häiri, kui inimene omab tavapärasest erinevat maailmavaadet, välimust, ellusuhtumist, orientatsiooni, rassi. Minu jaoks on oluline see, e...
muutumisele ühest vormist teise 4. makroevolutsioon eeldab uut tüüpi geenide teket 3) Inimese ja inimahvide sarnasused – kehaehitus, füsioloogia, käitumine, sigimine, haigused Erinevused – liikumisviis, kolju (inimesel suurem), kehaluustik (inimesel s- kujuline selgroog), inimesel esijäsemed lühemad kui tagajäsemed, karvkate (inimesel taandarenenud), peaaju (inimesel suurem), mõtlemine (inimesel abstraktne ja konkreetne, inimahvil konkreetne), suhtlemisvahendid, 4) Eesti selgroogsed – kalad 75, kahepaiksed 11, roomajad 5, linnud 328, imetajad 65 5) Makroevolutsiooni suunad – progress ehk täiustumine, divergents ehk mitmekesistumine, väljasuremine 6) Muutuvas keskkonnas ei saa olla igavesi liike, olemust ja paikapidavust – liigid ei suuda nii kiiresti kohastuda 7) Kiiremini evolutsioneerub see, mille liikmed paljunevad suguliselt, sest meioosil ja viljastumisel toimub alleelide rekombineerumine 8) Liigitekke peamised tegurid – 1
Mõned mu head sõbrad on öelnud, et lähen vajadusel inimesest üle kui tank. Vajan tähelepanu, kiitust ja toetust nagu õhku. Selle nimel olen valmis mägesid nihutama ja kui see peaks vajalikuks osutuma, siis ka jõgesid kuivatama. See on tingitud enda üpriski edevast ning emotsionaalsest isiksusest. Kui puudub positiivne tagasiside, siis on üpris suur tõenäosus, et olen kas vait kui sukk või vägagi irooniline. Igal inimesel on välja kujunenud oma kindlad suhtlemisvahendid ja viisid, mida on harjutud aastatega kasutama. Vahendite ja viiside kasutamine sõltub suuresti, kellega suhtlen ehk millisesse sotsiaalsesse gruppi suhtluspartner kuulub. Sotsiaalseid gruppe, kuhu ise kuulun on enda arvates natuke palju, täpsemalt neli. See tähendan nelja erinevat maailma, rolli, maski jne. Sellest on tingitud ka erinevad suhtlustõkked. Paratamatu on see, et kõigis neljas sotsiaalses grupis ei saa võrdse
Teine äärmus – abdikraat, kontrollist loobuja, pigem kaaslased kui juhid, kuna nad arvavad, et ei saa hakkama. Emotsionaalsete suhete kujunemine – Sellel perioodil peavad uuel inimesel tekkima grupis liikmed, kellele tema avab ennast rohkem ja vastupidi. Esimene äärmus – Eksternaalid , väljendavad vabamalt ning rohkem oma emotsioone. Teine äärmus – Internaalid, kinnisemad. 3) Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid – Mitteverbaalne suhtlemine on inimeste jaoks esimene suhtlemisviis ning sellepärast valdame seda hästi. Silmside – Suhtlemis situatsiooni alustamiseks võetakse pilkkontakt. Mida agressiivsem, seda kauem suudab hoida. Pilkkontakt on tuntav kuskil 1-3 m kauguselt. Kui üks on kuulaja, siis rääkija hoiab pilkkontakti lühemat aega, kuna tegeleb 3 asjaga korraga. (Info töötlemine, enda ja teise inimese keha
1) isikusisene suhtlemine 2) isikutevaheline suhtlemine 3) suhtlemine grupis 4) suhtlemine organisatsioonis Suhtlemisviisid: ametlik ja mitteametlik. Ametlik suhtlemine: - Vertikaalne suund - ametliku info kulg tippjuhtkonnalt alluvateni ja tagasi. - Horisontaalne suund - samal võimu- ja ametitasandil olevate töötajate suhtlemine. - Lateraalne suhtlemine (mitteametliku suhtlemise iseloomustamine) - suhtlemine, mis ei toimu vastavuses ametliku hierarhia ja võimuga. Verbaalsed suhtlemisvahendid (helilised suhtlemisvahendid): - loomulik keel (kiirus, rütm, paus ja asukoht) - paralingvistilised vahendid (intonatsioon ja mitmesugused häälitsused) 12 Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid: - silmad - näoväljendused - pealiigutused - kehaliigutused ja poos (lähenemispoos, taandumispoos, täispuhutuse poos ja allasurutud poos) - ruumi kasutamine (prokseemia) - suhtlemise abivahendid - puudutused (taktiilne suhtlemine)
Mis on seni takistanud selle eesmärgi täitmist? Kuulamisoskused, probleemi uurimine Kliendiga töötamise etapid : 1. klient pöördub probleemi-küsimusega 2. info kogumine kliendilt ja vajadusel taustsüsteemist 3. probleemi sõnastamine, eesmärgi püstitamine 4. tegevuskava koostamine 5. sekkumine, teostamine 6. tulemuste hindamine, lõpetamine. Suhtlemisvahendid : · verbaalsed suhtlemisvahendid (keel, paralingvistilised vahendid) · mitte-verbaalsed suhtlemisvahendid (kehahoiak ja liigutused, näoväljendused, silmad, suu, hääl, üldine väljanägemine) Verbaalse vastamise eesmärgiks on vahetada kliendile, et me teda tõesti kuulame ja saame temast aru, vahendada oma valmisolekut abistamiseks, soojust, aktsepteerimist ja hoolivust; suurendada kliendi enesest arusaamist ja valmidust enesega tegelda, samuti tema arusaamist teistest. ESIMENE KOHTUMINE :
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine suhe kestev interktsioon ajategur, intiimsuse kui läheduse tegur, suhtlemise dünaamika viide sellele, et tegemist on protsessiga, millele on iseloomulik muutumine suhtlemisvahendid verbaalsed ja mitteverbaalsed (ka paralingvistilised), mille abil toimub interaktsioon. suhtlemine toimub abimehhanismide vahendusel (esmamulje, kategoriseerimine jne.) suhtlemise funktsioonid vajaduste rahuldamine (kuulmis, mõju, emotsionaalsete suhete omamise vajadus) suhted annavad isikule: · suhted kui toimetulekuressurss (sotsiaalne, matriaalne, emotsionaalne, informatiivne) · kuulumise ja kontrollimise vajadus (vastutuse võtmise määr) · minapildi kujunemine suhtlemise komponendid: kommunikatsioon (sõnumite edastamine; müra) tunnetus/taju (tajuvead, sstereotüübid, hoiakute ja seisundite mõju tõlgendamisele) mõjutamine (manipulatsioonid, mängud, käitumisstiil) sotsi...
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES 'ETTEVÕTTE JUHTIMISE ÜLDKURSUS' (2.0 EAP) 1. Organisatsiooni mõiste, organisatsioonide jaotus ja eesmärgid Organisatsiooni mõiste - organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamiseks (R. Alas). Organisatsioonid jagunevad: - formaalne organisatsioon - kindel struktuur ja eesmärgid - mitteformaalne organisatsioon - struktuur puudub - primaarne organisatsioon - inimestele meeldib koos teatud tööd teha - sekundaarne organisatsioon - tähtis on tulemus Organisatsiooni eesmärgid Vahetud eesmärgid - planeeritud teatud ajaks Saavutatavad eesmärgid - kindlat aega pole määratud Ettekujutuslikud eesmärgid - kõige olulisemad. Meie nägemus sellest, kuhu tahame jõuda. 2. Organisatsiooni keskkond (sisekeskkond, mikrokeskkond, makrokeskkond) Sisekeskkond Kliendid - määravad, mida org. peab tegema Klienditeenindajad - kellest sõltub kliendi rahulolu Juhid - aitavad kliend...
· Julgeoleku pm ümber Prantsusmaa puhverriikide tsoon · Tasakaalu pm ükski suurriik ei tohtinud muutuda teistest suuremaks ja tugevamaks. Moderniseerumine Tehnilised edusammud 19. sajandil · Charles Darwin evolutsiooniõpetus. 19 saj lõpuks juurdunud arusaam, et kõik areneb ja peabki arenema.. · Transport: välja kujunenud raudteevõrk, jalgratta kuldajastu, 1880 aastatel ilmusid esimesed algelised bensinimootoriga autod ja mootorrattad. · Suhtlemisvahendid: telegraaf, telefon, raadio. · Valgustus: petrooleumlamp, elektrilamp (Thomas Alva Edison) · Fotograafia, fonograaf (grammofoni eellane), kinematograaf.
- esmamulje efektid ( - kordustaju (blond tuleb... selgub, et pole ,,blond" teine, päris tark kohe) - lahkumisefekt (millise mulje inimene jätab - võõristusefekt (eitus, ta ju ei saanud Piiravad uskumused takistavad saavutamast soovitud tulemust. Sa tunned end siis lootusetu, abitu ja väärtusetuna. Näiteks Ma ei tule mingi asjaga toime. Kasulikud uskumused on sõnastatud mina vormis, positiivselt ja arvestatud reaalsusega. Näiteks ma saan sellega hakkama. Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid Näeme miimika, näoilme, pilkkontakt, zestid, poosid, ruumis liikumine, distants, pöördumisnurk, ruumis asetumine. Kuuleme hääle tugevus, tämber, kõrgus, intonatsioon, kõne tempo, rütm, pausid kõnes, pauside pikkus ja sagedus, köhatamine, naer, nutt, ohked, mõminad, üminad jne. Abivahendid riietus, soeng, ehted, jumetus. Suhtlemisoskus koosneb mitmest omavahel seotud oskusest. Need on (5) - kuulamine Suhtlemise etapid (4) - ümberlülitumine partnerile
vajalikke vahendeid info analüüsimiseks. Edukas on see ettevõte, kes omab väga hea organisatsioonitunnetusega juhti. 1.3 Ettevõte kui teadmiste kogum Ettevõtet on võimalik käsitleda ka kui teadmiste kogumit. See ettevõtte, mis suudab konkurentidest tõhusamalt teadmisi toota, hallata, koguda ja levitada, on edukam. Ühed ettevõtted on suuremad ja sellest tulenevalt ka teadmiste mahukamad kui teised. Sellest lähtuvad on ettevõttele sobivaid süsteeme vaja luua. Elektroonsed suhtlemisvahendid hõlbustavad juhtide suhtlemist. INFORMATSIOON, JUHTIMINE JA OTSUSTAMINE 4 2. OTSUSTAMINE Kõik me langetame igapäevaselt otsuseid, olgu need siis lihtsad või keerulised. Samuti toimub otsuste tegemine ja vastuvõtmine organisatsiooni tasandil, mida kõrgemal juhtimistasandil seda tehakse, seda keerulisem on otsus ning sellega kaasnevad tagajärjed. Juhtide poolt
läbi formeeruvad suhted, mille kirjeldamisel võib aluseks võtta nt. partnerite vahelise avatuse sügavuse/ulatuse (nt. intiimsuhted) või toetuse (psühholoogiline, informatiivne jt). Suhtlemisprotsess ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt. Nt: · Isikust tulenevad mõjud (nt. inimese kogemused, mis mõjutavad hoiakute kujunemist, isiku teadmised, suhtumine endasse jne.) · suhtlemisoskused (nt. kuulamisoskus). · suhtlemisvahendid (nt. kanal info edastamine) Suhete rollist: · seos identiteedi kujunemisega · vajaduste rahuldamine · toimetuleku toetamine (suhted kui ressurss) · seostatakse vaimse ja füüsilise tervisega · mõjutab elu kvaliteeti (Suhtlemis)oskuste kujundamisel arvestada kolme tasandiga · teadmised (nt: mis on kehtestav käitumine) · suhtumine (nt: kehtestav käitumine on vajalik) · käitumine (nt: kehtestavalt käitumine
Uurimistöö PEA, KÄED JA JALAD IGAPÄEVASED SUHTLEMISVAHENDID 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1. Kehakeele alused.....................................................................................................................5 1.1 Sõnadeta signaalide liigitamine........................................................................................5 1.1.1 Geneetilised........................
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES ETTEVÕTTE JA PERSONALI JUHTIMINE 1. Organisatsiooni mõiste - organisatsioon on kindla inimrühma terviklikult korraldatud ühendus, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel, tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki (R.Üksvärav); - organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamiseks (R. Alas). 2. Ettevõtte mõiste Ettevõte on plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid (A. Reiljan). 3. Organisatsiooni eesmärgid Vahetud eesmärgid - planeeritud teatud ajaks Saavutatavad eesmärgid - kindlat aega pole määratud Ettekujutuslikud eesmärgid - kõige olulisemad. Meie nägemus sellest, kuhu tahame jõuda. 4. Organisatsioonide jaotus - formaalne organisatsioon - kindel struktuur ja eesmärgid - mitteformaalne organisatsioon - struktuur puudub - primaarne orga...
Toetudes küsitluse tulemustele, võib öelda, et enamik mu kolleegidest tänab kliente ostu sooritamise eest. Sageli/tihti; 6% Alati; 94% Graafik 2 5 Hanna Seeder Töökohapõhine ülesanne – „Kliendiga suhtlemine“ 3 Suhtlemisvahendid. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. 3.1 Kas kontrollid tööl olles oma kehakeelt? Kehakeel on sõnum, mida ei kirjutata ega räägita. Mitteverbaalselt antakse edasi tundeid ja hoiakuid. Mittesõnaliste suhtlemisvahendite ülesandeks on luua ja säilitada suhtlemispartneritevahelist kontakti. Mitteverbaalsed suhtlemise vahendid lisavad suhtlemisse värvi, võimaldavad rõhutada
(Olenko, Toots 2005 : 192) Üldist Euroopa Liidu alast suhtlust, sealhulgas otsustusprotsessis osalemist, kordineerib kantsleri nõunik ning justiitsküsimuste nõunik, kes on justiitsministeeriumi Euroopa Liidu institutsioonide ja teiste liikmesriikide Brüsselis paiknevate ametnike kontaktisik. Justiitsküsimuste nõunik vahendab justiitsministeeriumi ametnikele infot ning osaleb mitmesugustes töörühmades ja loob kontakte. (Justiitsministeerium 2014) Rahvusvahelised suhtlemisvahendid, • diplomaatilised ja avalikud suhted, • majanduslik ja ettevõtlusalane koostöö, • lepingud, • inimestevahelised kontaktid. (Euroopa Liit Välistegevus 2011) 3 1 ÜRO- Ühinenud Riikide Organisatsioon 1.1 ÜRO eesmärgid ja tegevuspõhimõtted ÜRO eesmärgid: • rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine; • riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine;
tagajärgi. Gibb võrdleb ennast kaitsma ajendavat ja toetavat grupiatmosfääri. Ennast kaitsma ajendav käitumine tekib siis, kui grupiliige tajub reaalset ohtu või prognoosib selle teket. Gibbs keskendub kuuele tunnusele, mis iseloom. Üht või teist atmosfääri. 1. Hinnanguline suhtlemislaad-nähtus, mis ajendab liikmeid end pigem kaitsma kui ülsandega tegelema.Etendavad suurt osa sõnalised ja mittesõnalised suhtlemisvahendid. 2. Kirjeldav suhtlemislaad-hinnaguvabad väljendused, mis ajendavad partnerit end avama. Koguneb teave sellest, mida grupiliikmed ülesandest ja omavahelistest suhetest arvavad. 3. Kontrollile orienteeritus- realiseeritakse grupis normide, konformsuste, täpsete reeglite jne vahendusel.Mõjutab see grupiliikmeid võtma oma kaaslasi kui otsustusvõimetuid, ebaküpseid, mitte eriti tarku ning ebasobivate hoiakutega inimesi.Sunnib liikmed kaitseseisundisse
· Toimetuleku toetamine (suhted kui ressurss) · Seos vaimse ja füüsilise tervisega (konfliktsed pere- ja paarisuhted kurnavad emotsionaalselt) · Mõjutab elukvaliteeti (lähedussuhete pikaajaline puudumine mõjutab hinnanguid eluga rahulolule) Suhtlemise kaudu toimub püstitatud eesmärkide suunas liikumine, mis nõuab sotsiaalset kompetentsust: oskust hinnata olukorda, saada aru suhtlemispartneri motiividest, valida sobivad suhtlemisvahendid jne. Suhtlemisoskuse kui sotsiaalse kompetentsuse kujunemine, kujundamine: Sotsiaalse kompetentsuse arendamine eeldab teatud tasemel kognitiivset võimekust. Suhtlemisoskused on muudetavad, mis aga eeldab: · teadmisi (arusaamine õpitavast, nt. mis on kehtestav käitumine - teab, kuidas toimub kehtestamine) · hoiakuid (suhtumine õpitavasse, nt. on valmis agressiivse ja domineeriva käitumise asendama
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui protsessi, mis nõuab oskuseid ja suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline- emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suh...
`` Kommunikatsioon · Kommunikaator- kodeerimine - märgisüsteem dekodeerimine - Retsipient · Sõnad on ebatäpsed. · Räägitakse kodeeritult. · Käitumist saab jälgida, tõelisi mõtteid ja tundeid saab vaid aimata. · Kuulajad kuulavad läbi filtrite, mis moonutavad öeldut. Suhtlemise kolm külge · Vestluspartneri tajumine · Kommunikatsioon e. teabevahetus · Vestluspartneri mõjutamine Sõnalised ja mittesõnalised suhtlemisvahendid (A. Mehrabian) Suhtlemisel edastatakse: · sõnade abil 7 % teavet · heli abil 38% · mittesõnaliselt 55% · Enamus uurijaid on veendunud, et sõnaliselt antakse edasi teadet, samal ajal väljendavad mittesõnalised vahendit isikutevahelist suhet. · Kui sõnad ja liigutused ei lange kokku,usuvad inimesed sõnadeta teavet. Kommunikatsioonivead · Mida kavatseti öelda? · Mida öeldi tegelikult? · Mida kuuldi? · Mida kuuldu all mõisteti? · Mida vastati?
vastastikune mõju e. interaktsioon. Eristatakse 3 peamist mõjutamise viisi: · Veenmine- loogiliste põhjenduste abil kujundatakse inimeses uus seisukoht, mistõttu tema arvamus või käitumine muutub · Sisendamine tõestamata mõjutamine · Sundimine- inimene pannakse toimima oma tõekspidamiste vastaselt SUHTLEMISTEHNIKA Suhtlemistehnika seisneb suhtlemisvahendite valdamises, nende kasutamises ja tõlgitsemises. Eristatakse: 1. Verbaalsed e. helilised suhtlemisvahendid 1.1. loomulik keel- jälgitakse kõne kiirust, rütmi, pause ning nende asukohta kõnes Kalle Küttis 2011 30 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia 1.2. paralingvistilised intonatsioon ja mitmesugused häälitsused nagu nutt, naer, köha, ohkamine 2. Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid- info saatja seisukohalt motoorsed ning vastuvõtja seisukohalt visuaalsed suhtlemisvahendid · Silmad
Teadete edastamiseks kasutatakse verbaalseid ja mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid. Me ei teadvusta tavaliselt neid suhtlemisel, kuid tegelikult on mitteverbaalsetel suhtlemisvahenditel väga oluline osa sõnumi edastamise protsessis. Suhtlemisel on oluline jälgida verbaalsete ja mitteverbaalsete suhtlemisvahendite koosmõju. Sealt võib saada teavet, kas partner on meiega nõus, millist rolli ta suhtlemises tahab endale võtta. 1.2.1 Verbaalsed suhtlemisvahendid Need on helilised märgid, mille abil vahendatakse teavet. Kõne võimaldab edasi anda suhtumist ja tundeid. Oluline on silmas pidada, et kõne on paljuski situatiivne. Suhtlemisele avaldab mõju olukord, milles suhtluspartnerid asuvad. Suhtlemise varjundid Kommunikatsioon Organisatsioonis saavutatakse mitmesuguste võtetega - hääle tugevus, pausid, kõne kiirus.
LAPSE KÕNE ARENG Lapse vanuse perioodid: Vastsündinu 1-28 elupäevad Imik 28 kuni aasta Maimik 1-3 Koolieelik 3-7 (harvem 6) Kainik 7-10/11 (algkooliõpilane) Murdealine umbes 11-16 Kõne areng võimaldab lapsel suunatateiste käitumist vastavalt oma vajadustele ja soovidele. 1. Vastsündinu ja imikuiga. Prelingvistilisel kõnel puudub semantiline tähendus. Lapse põhilised suhtlemisvahendid imikueas · Pilkkontakt. Selle abil väljendab laps söömise või stimulatsiooni vajadust. Kui laps pöörab pilgu ära, siis tähendab see, et laps ei taha enam mängida või süüa (kui söötmise ajal pöörab pilgu ära). 2. Häälitsemine. Beebi püüab kinni häälikuid ja kordab neid. Koogamine - üksikhäälikud Lalisemine või lallamine kordab kuuldud häälikutekombinatsioone. Silbid, silbiread, pseudosõnad (näiteks: lalalala, babababa jne.)
Suhtlemise areng kujuneb kahes liinis: täiskasvanu-laps, laps-laps. Esialgu on ülekaalus esimene liin, kuid laste omavaheline suhtlemine järjest tõuseb. M.Lissina eristab laste suhtlemisoskuste arengus laps-täiskasvanu viit peamist vormi. Vormide eristamiseks on järgmised parameetrid: - kujunemise aeg - vormi osatähtsus lapse elutegevuses - suhtlemisel rahuldatavad vajadused - suhtlemist ärgitavad motiivid - peamised suhtlemisvahendid, mille abil üks või teine suhtlemisvorm realiseerub isikulis-situatiivne suhtlemine (0-6 k) naeratus, häälitsused, liigutusaktiivsus, pilgu fikseerimine. Kõik see kutsub lapses esile positiivseid emotsioone ning aktiveerib last, kes õpib seeläbi täiskasvanut tundma. Kujuneb mõningane reageerimine kõnele. Läbi suhtlemise täiskasvanuga kujuneb lapse esmaste vajaduste rahuldamine. Suhtlemismotiiviks on meeldiv kontakt täiskasvanuga.
Mõnikord käituvad inimesed tänu sellistele skeemidele viisil, mis aitab kaasa sellele, et nende skeemid leiaksid reaalsuses kinnitust. Sellist nähtust tuntakse eneseteostuslike ennustuste nime all (Merton 1984). Eneseteostuslike ennustuste puhul on tegemist kaheastmelise protsessiga. Esiteks defineerib üks isik situatsiooni valesti. Teiseks hakkab ta oma järgneva käitumisega seda ebakorrektset arusaama reaalsuseks muutma. Mitteverbaalne kommunikatsioon Kuidas mitteverbaalsed suhtlemisvahendid mõjutavad verbaalselt edasiantavat sõnumit: I) Asendab suulist kõnet. 2) Täiendab ja kordab kõnet 3) saadab ja illustreerib kõnet 4) rõhutab verbaalseid sõnumeid. 5) aitab reguleerida suhtlemist. 6) algatatakse ja ka hoitakse suhtlemist ülal. 7) oluline mõju teistele inimestele 8) aitab määratleda aktsepteeritavaid käitumisviise erinevates keskkondades. Aeg Kui me uurime seda kuidas inimesed suhtlevad läbi ajakasutamise, siis me räägime kroneemikast
SOTSIAALNE KÄITUMINE JA SUHTLEMINE (Psühholoogia) SISUKORD Sissejuhatus 3 Sotsiaalne käitumine 4 Suhtlemine 8 Kokkuvõte 16 Kasutatud kirjandus 17 SISSEJUHATUS 2 Iga inimese käitumine on protsess, mis koosneb ja on üles ehitatud nii inimese enda kui teda ümbritsevate inimeste väärtushinnangutest ja nende väärtuste vahendamisest. Käitumine on inimese oskus ja võime suhteid reguleerida, suhteid luua ja juhtida. Oskused ja võime suhtlemisolukordi adekvaatselt tajuda, iseenda käitumist vaadelda, analüüsida ja väärtustada. Inimese tegevus koosneb käitumisaktidest, milles realiseeruvad inimese sisemised ajendid. Kõik inimesed vajavad suhtlemist, sest suhtlemine annab kinnitust sellele, et me ikka olemas oleme. Suhtlemine on tegevus, mille käigus üks osapooltest edastab teisele mingisugust informatsiooni. Suhtlem...
aastaaega, oskab ütelda palati numbri, tunneb, kui ajab segamine personaali, teab, et viibib haiglas, mäletab põhjust. 4. Kognitiivsed võimed igapäevaste otsuste tegemisel: iseseisev. 5. Deliiriumi tunnused: ei ole. 6. 6.Kognitiivse seisundi muutus: Isiku kognitiivse seisundi, oskuste või võimete muutus 90 päeva tagasi esinenud olukorraga võrreldes ei ole halvenenud. OSA C. SUHTLEMINE JA KUULMINE 1. Kuulmine: korras 2. Suhtlemisvahendid ja tehnikad: kõne, zestid. 3. Väljendusviisid: kõne. 4. Enese arusaadavaks tegemine: informatsiooni sisu väljendamine sõltumata vahenditest tavaliselt arusaadav 5. Kõne selgus: kõne on selge, sõnad on eristatavad ja arusaadavad 6. Teistest arusaamine: saab aru 7. Muutused suhtlemises ja kuulmises: isiku eneseväljenduse, arusaamise või informatsiooni võstuvõtmise võime muutus 90 päeva tagasi esinenud olukorraga võrreldes on paranenud. OSA D
ehk siis sellised, mis tavaliselt käitumises ei ilmne või siis nõuab olukord nö rituaalset- reeglipärast käitumist, mis jätab varju isikule iseloomuliku. Situatsioonilised tegurid on ajutised, kuid võivad sellegipoolest mõjutada inimeste omavahelisi interaktsioone tulevikus (vt. Dance´i mudel all) Suhtlemisoskuste kujunemine Suhtlemise kaudu toimub püstitatud eesmärkide suunas liikumine, mis nõuab oskust hinnata olukorda, saada aru suhtlemispartneri motiividest, valida sobivad suhtlemisvahendid jne. Suhtlemisoskused on kujundatavad. Selleks vajalik: · teadmised (arusaamine õpitavast, nt. mis on kehtestav käitumine - teab, kuidas toimub kehtestamine) · hoiakud (suhtumine õpitavasse, nt. on valmis agressiivse ja domineeriva käitumise asendama kehtestavaga, kuna leiab, et see on vajalik) · käitumispraktika (õpitu praktiseerimine, nt. proovib kehtestada, millega
4 5 5 4 5 4 5 Kursusel kasutatavate e-õppe ja sotsiaalmeedia vahendite kasutamine? Kursusel kasutatavad suhtlemisvahendid (foorum) 5 5 5 2 4 5 4 2 4
Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. (Sõerd, 1996) Sõerd väidab, et suhtlemine jaguneb kaheks liigiks: 1) vahetu suhtlemine, mille käigus üks inimene annab teavet teis(t)ele inimes(t)ele ja 2) kaudne suhtlemine massi-teabevahendite - raadio, televisiooni ja ajakirjanduse kaudu jne. Olulisemaks võime aga pidada keelt, kui teatud märgisüsteemi. Omapärane valdkond on sõnatud suhtlemisvahendid - näoilme, keha-, eriti käteliigutused. Sõnatute suhtlemisvahendite hulka kuuluvad zestid ja miimika, intonatsioon, pausid, poos, naer, nutt jms. (1996) Oluline roll on eneseteadlikkusel kuna õpetajad peavad olema võimelised analüüsima oma emotsioone, väärtusi, motiive, mõttemudeleid jne. (Simanson, 2009) Keele õpetamisel ja töötades kakskeelses keskkonnas lasub õpetajal suur kohustus end pidevalt analüüsida ja kontrollida, kuna vastutab ta ju lapse soovi
kontaktid ning kui suur osa võib olla silmsidemel või liigutusel. Verbaalseid suhtlemisvahendeid võib eesti keeles nimetada ka helilisteks suhtlemisvahenditeks. Need on loomulik keel ja paralingvistilised vahendid. Loomuliku keele puhul jälgitakse kõne kiirust, rütmi, pause ja nende asukohta kõnes. Paralingvistilised vahendid on intonatsioon ja mitmesugused häälitsused nagu naer, nutt, köha või ohkimine. Kõnega kaasnevad mitteverbaalsed suhtlemisvahendid on info saatja seisukohalt motoorsed ning vastvõtja seisukohalt visuaalsed. Sinna kuuluvad: · silmad ja silmside; · näoväljendused; · pealiigutused; · kehaliigutused ja poos; · ruumi kasutamine; · suhtlemise abivahendid (riietus, soeng, jumestus); · puudutused. Inimesed väljendavad kõneldes oma tundeseisundeid erinevate zestide kaudu. Vastavalt tunnetele ja meeleoludele tekivad pea- ja seljaajus asuvates närvikeskustes närviimpulsid, mis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
