ELAMISTOIMING: KEHATEMPERATUUR Kadi Lepik Cathreen Lebedev Airi Järvesaar 2017 ELUKAAR • Inimene on võimeline kehatemperatuuri säilitama olenemata keskkonnast. • Tavaliselt ei ole inimene teadlik oma kehatemperatuuri kõikumisest. • Kehatemperatuuri kontrollib peaajus asuv soojaregulatsioonikeskus. VÄIKELAPSEIGA • Loote kehatemperatuur on +0.5 kraadi kõrgem kui emal. • Vastsündinu kehatemperatuuri mõjutab väliskeskkond. • Hüpotermia ja hüpertermia on väikelastele ohtlik. • Väikelaste kehatemperatuuri mõõdetakse aksillaarselt või rektaalselt. LAPSEIGA • Esimestel elukuudel on lapseas soojusregulatsiooni süsteem eriti tundlik. • Lapse vanuse muutudes kehatemperatuuris erilisi kõikumisi ei ole.
KEHATEMPERATUURI KONTROLLIMINE SVETLANA KOBENJAK Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õ16 2 2012.a. Kehatemperatuuri kontrollimine Mõiste Eesmärk KT tõusmise mehhanism KT mõõtmise instrumendid KÄITUMUSLIK KONTROLL PSÜHHOLOOGILINE KONTROLL Soojusregulatsioonikeskus Soojuseteke Soojuskadu ELUKAAR: seos KTK Väikelapseiga Lapseiga Täiskasvanuiga Vanadus
ümbritsevast keskkonnas valitsevast kuumusest või külmusest. Enamuse ajast pole inimene teadlik oma kehatemperatuurist, sest see püsib inimese jaoks sobival tasemel. Kehatemperatuuri kontroll on võimalik, sest seda kontrollib nägemiskühmus asuv soojusregulatsioonikeskus, mis tasakaalustab soojuse tootmist ja selle äraandmist. Kehatemperatuuri kontrollimisel on ka oma käitumuslikud aspektid. 1.1.Käitumuslik kontroll. Kui kehatemperatuur langeb või tõuseb normaalsuse piiridest väljaspoole, tunneb inimene, et tal on liiga külm või kuum. Inimene sooritab teatud toimingud- kuuma puhul, lülitab välja kütte, võtab riideid vähemaks, külma puhul toimib vastupidiselt. 1.2.Psühholoogiline kontroll Kehatemperatuuri psühholoogilise kontrolli võtmetegurid on soojusregulatsiooni-keskus, soojusteke ja soojuskadu. 2
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ16 Daniil Morozov KEHATEMPERATUURI MÕÕTMISE MEETODID Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1.NOORMALNE KEHATEMPERATUUR JA SOOJUSVAHETUS....................................3 2.KEHATEMPERATUURI MÕÕTMINE.............................................................................4 3.TEMPERATUURI MÕÕTMINE KAENLA ALT..............................................................5 4.TEMPERATUURI MÕÕTMINE SUUST..........................................................................6 5.TEMPERATUURI MÕÕTMINE PÄRAKUST.................................................................7 ARUTELU......................
Kehatemperatuuri kontrollimine. Palavik ei ole haigus, vaid keha kaitsereaktsioon, mis aitab kehal haigustekitajatest jagu saada. Kõige tavalisemad palaviku põhjused lastel on mitmesugused ägedad haigused ( viirus või bakteriaalne infektsioon). Kui kehatemperatuur ületab üle 38,0 siis tuleb alandada palavikku, sest lastel võivad tekkida krambid. Krambid tekivad sageli 6 kuu ja 4 eluaasta vahel, mil aju on palaviku tõusule tundlikum, kui hilisemas eas. Palaviku sümptomid: Palavikus imik on rahutu, ärritunud, nutab palju, kiirenenud on hingamine, või vastupidi: on tavapärasest vaiksem, uimase olekuga , magab pikalt, puudub söögiisu., uriinieritus väheneb. Vanemad lapsed kurdavad peavalu , külma ja
Kooli Nimi Sinu Nimi SOOJENDUS Referaat Juhendaja: Nimi Linn / Aasta Sissejuhatus Iga treening peaks algama soojendusega. Paraku just soojendus on treenides kippunud ununema, eriti kui treenitakse üksi. Soojendus peaks olema treeningu loomulik osa. Soojenduse eesmärgiks on treeningutulemuste parandamine ja vigastuste vältimine. Kui tegeleda suurte lihasgruppidega, tõuseb kehatemperatuur. Lihased kannavad soojuse verre, mis omakorda soojendab kogu keha. Tulemuseks on kiire vereringlus ja suur verevarustus, et lihased saaksid rohkem hapnikku. Korraliku soojendusega võib kehatemperatuur tõusta kuni 40 kraadini. Teadusuuringud on kindlaks teinud, et kehatemperatuuri tõus ühe kraadi võrra kiirendab ainevaheust kuni 13%. Kõrgem kehatemperatuur tagab lihaste elastsuse ning aitab lihastel paremini kohaneda järgnevate intensiivsete harjutustega. 1
kestab kuni septembrini, paaritus aja pikkus sõltub toidust, ilmastukust ja tervislikust seisundist Liigid Sinikaelsed Mustakaelsed Hallikaelsed Punasekaelsed Toitumine Eelistab taimset toitu loomsele toidule Sööb hästi ristikut ja lutshernest Nad vajavad ka sobiva suurusega kive, et abistada seedimist Huvitavat jaanalindudest Esimese eluaasta lõpuks tõuseb kaal kuni 100 kg-ni Normaalne kehatemperatuur on 39-40 kraadi Ainuke lind, kelle jalal on kaks varvast Kaugemad esivanemad elasid juba dinosauruste ajal Kasutatu kirjandus http://www.slideshare.net/kaureermaa/jaanalind http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/6loom Tänan tähelepane eest!!!
Südame ja keha tsentraalset temperatuuri ehk basaaltemperatuuri kontrollitakse hüpotalamuse poolt. Naha ja keha välimiste osade temperatuur sõltub enamasti väliskeskkonna tingimustest ja on erinev keha tsentraalsest soojusest. Soojusregulatsioonikeskus hoiab organismi temperatuuri ühtlasena, soojust lendub samapalju kui tekib. Kõrvalekaldumine normaalsest kehatemperatuurist käivitab korrigeerimissüsteemi, mille eesmärgiks on taastada normaalne kehatemperatuur. (Epstein 2002, Chatson 2004, Nienstedt 2005, Shelswell ja Bentley 2007, Wilson ja Hockenberry 2008) Termoneutraalne keskkond — pärast sündi hakkab laps ümbritsevale keskkonnale soojust ära andma, seda nii naha kui ka hingamisteede kaudu. Selleks, et laps suudaks säilitada oma kehatemperatuuri, peavad olema tasakaalus organismi soojuse produktsioon ja soojuse kadu organismist. Seega on oluline tagada vastsündinule selline
Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas. Erinevalt teistest loomariigis eksisteerivatest loomadest, kelle kehatemperatuuri mõjutab neid ümbritseva keskkonna temperatuur, suudab inimene ise oma kehatemperatuuri hoida, sõltumata temperatuurist, mis valitseb teda ümbritsevas keskkonnas. (Roper jt 1999:253). Naistel, kes on viljastumiseas, võib pärast ovulatsiooni ja kuni 2 päeve enne menstruatsiooni kehatemperatuur vähesel määral tõusta, kuigi tihti pole naised sellest ise teadlikud. Ka raseduse alguses tõuseb kehatemperatuur ning jääb kõrgemale tasemele kuni sünnituseni. Osa naisi tunneb hilisemas elus klimakteeriumi ajal kuumahoogusid, mida põhjustab hormonaalne tasakaalutus antud eluperioodil. (Roper jt 1999:256). Haiguste profülaktika teostamiseks ning patsiendile õige diagnoosi panemiseks on vaja teada, mis on termomeetria ning millistest põhimõtetest see koosneb
Hüpotermia on seisund, kus organismi kehatemperatuur on langenud normaalsest madalamale. Inimese kehatemperatuur püsib tänu termoregulatsioonile umbes 37 °C juures, alajahtumine tekib kehatemperatuuri langemisel alla 35 °C Sissejuhatus Elulised näitajaid on tervise näitajad, mis näitavad keha efektiivset toimimist, olgu see siis vereringe, hingamise, närvi- või endokriinsüsteemi. Olulised muutused elulistes näitajates osutab vajadusele arsti või meditsiiniõe sekkumisele, et taastada normaalne seisund. Kehatemperatuuril on oluline osa kirurgilises perioperatiivses ravis
1. Uimasteid võib jagada erinevatesse rühmadesse lähtuvalt nende toimest KNS-le: - Millised on ja kuidas mõjutavad inimese KNSi pärssivad e rahustavalt mõjuvad ained? Alkohol, uinutid ja rahustid (bensodiasepiinid, barbituraadid), GHB, ketamiin. Pupillide suurus ei muutu, kuid reaktsioon valgusele aeglustub. Silmad hüplevad edasi-tagasi ning ei jää pidama konkreetsele objektile. Pulss aeglustub, vererõhk langeb. Lihastoonus nõrgeneb. Kehatemperatuur ei muutu.Aja kulg aeglustub. - Millised on ja kuidas mõjutavad inimese KNSi stimuleerivad e ergastavalt mõjuvad ained? kokaiin, amfetamiin, metamfetamiin, ectasy, crack Pupillid suurenevad ning reageerivad valgusele aeglaselt. Silmade fokuseerimine ei ole häiritud. Pulss kiire, vererõhk kõrge. Lihastoonus on tugev, lihased on pinges. Ajataju on kiirenenud. -Millised on ja kuidas mõjuvad nimesele hallutsinogeenid? LSD, meskaliin, psilotsübiin
kehatemperatuuri püsivana olenemata ümbritsevas keskkonnas valitsevast kuumusest või külmusest" (Roper jt 1999: 253). Tavaliselt inimesed ei tea oma kehatemperatuurist eriti, sest see püsib ühtlasena. Kehatemperatuuri kontrolli teeb võimalikuks peaajus asuv hüpotaalamuses olev soojusregulatsioonikeskus, kus soojuse tootmine ja selle ära andmine on tasakaalus. (Roper jt 1999: 253). Kui inimene tunneb, et tal on liiga külm või kuum, siis sellega seoses kehatemperatuur kas langeb või tõuseb. Kaasa saab inimene ise aidata kehatemperatuuri psühholoogilisele kontrollile sellega, et liigse palavuse puhul eemaldada riided ja avada aknad, tõmmata ette kardinad või juua midagi jahedat. Kui temperatuur on inimese jaoks liiga madal, siis tuleb tegutseda vastupidiselt, panna selga rohkem riideid või olla füüsiliselt aktiivne. (Roper jt 1999: 253). Teatud biokeemilised protsessid kehas saavad toimuda ainult siis, kui kehatemperatuur püsib ühtlasena
....... 3 1.KEHATEMPERATUURIST ÜLDISELT....................................................................4 1.1 Inimese kehatemperatuuri tajumine ja termoregulatsioon........................4 1.2 Ebanormaalsed temperatuuri kõikumised.................................................5 1.3 Kehatemperatuuri mõõtmine....................................................................5 2.KEHATEMPERATUURI KONTROLL IMIKUTEL......................................................7 2.1 Imikute kehatemperatuur peale sünnitust................................................7 2.2 Imikute kehatemperatuuri kontrollimine esimestel elupäevadel...............7 2.3 Enneaegsete vastsündinute kehatemperatuuri kontroll............................9 ARUTELU........................................................................................................... 10 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................... 11 SISSEJUHATUS
2014 Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti CC BYSA 3.0" alusel. Sissejuhatus Õpiku teemad "Miks on hea, kui keha on soe?" ja "Kuidas rasked ajad üle elatakse?" (lk 98 105) Tv lk 44 47 Loomade jaotamine kehatemperatuuri keskkonna temperatuurist sõltuvuse järgi Loomi, kelle kehatemperatuur sõltub keskkonna temperatuurist, nimetatakse kõigusoojasteks. Loomi, kelle kehatemperatuur ei sõltu keskkonna temperatuurist, nimetatakse püsisoojasteks. Kõigusoojased ja püsisoojased Kalalaadsed Linnud Amfiibid Imetajad Reptiilid http://commons.wikimedia
Koda on see südame osa, kuhu veri siseneb. Kojast liigub veri edasi vatsakesse, mis surub selle soontesse. Soonimööda liigub veri lõpustesse, kus see rikastub hapnikuga. Lõpustest liigub veri kehasse ja sealt tagasi südamesse, kust alustab jälle sama teekonda. Kala kehas voolab veri aeglaselt, sest süda pumpab selle kõigepealt lõpustesse, mis aeglustuavad vere liikumist. Aeglaselt liikuv veri jõuab edasi kanda vähe hapnikku. Seepärast ei saa rakud toota nii palju soojust, et kala kehatemperatuur oleks püsiv. Kui ümbritseva vee temperatuur langeb, langeb ka kala temperatuur. (vt õp lk 93) Kui loomad asusudi elama maismaale ja neil arenesid kopsud, siis sai veri hakata liikuma kaht teed pidi. Tekkis suur ja väike vereringe. Suur vereringe on kehavereringe, milles veri liigub südamest kehasse, annab seal ära hapniku ning kogub süsihappegaasi ning liigub tagasi südamesse. Väikeses vereringes ehk kopsuvereringes liigub veri südamest kopsudesse, kus rikastub hapnikuga ja vabaneb
Mis on talveuni? Talveuni ehk hibernatsioon on hrl selgroogsete loomade eriline puhkeseisund (tardumusseisund), mida iseloomustab normaalsest madalam kehatemperatuur ja ainevahetuskiirus ning aeglasem hingamine. Selgrootute loomade puhkeseisundit nimetatakse hrl diapausiks.Talveuni esineb teatud loomadel ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks, eriti talvekuil. Talveune teevad võimalikuks loomade varem talletatud rasvavarud. .Loomade talveune olulisus seisneb selles, et ebasoodsal perioodil (talvel), mil toitu napib, viiakse ainevahetuskiirus väga madalaks, säästes nõnda energiat
00 kell8.00 Roojamine x x x x x Oksendamine - - - - - Päevik. 18.04.2011 Patsient saabus osakonda. Üldseisund hea. Patsiendil võetud anamnees, vajalikud vereproovid. Mõõdetud kehatemperatuur, vererõhk mille väärtus oli 180/90mmHg ja pulss 78x/min. Patsient kaebas valu alaseljas(6palli),põhjendab et liikus täna rohkem, arsti korrasldusel mannustaud arsti poolt määratud valuvaigistav i/m süst Tramadoli.(kell-12.00). Kell13.30 valu on leevenenud. Saatsin patsienti EKG- tegema. Kuna patsiendile oli määratud järgmiseks hommikuks angiograafia, rääkisin patsiendile selle olemusest ja võimalikutest tüsistustest, samuti et hommikul ei tohi süüa. Kell 15
(Tavaliselt on selleks süsihappegaas) Heterotroofid on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. Autotroofide ja heterotroofide näited: Enamik taimi on autotroofid, samuti on autotroofew bakterite hulgas ning protistide seas (vetikad) Kõik loomad ja seened, samuti paljud bakterid on heterotroofid, ka mõned parasiitsed taimed, näitekd mükotroofsed orhideed. Kõigusoojased Sellised loomi, kelle kehatemperatuur sõltub keskkonna temperatuurist Püsisoojased Need loomad, kelle kehatemperatuur ei sõltu väliskeskkonna temperatuurist Kõigusoojaste ja püsisoojaste näited: Linnud ja imetajad on kõigusoojased ning roomajad, kahekpaiksed ja putukad kõigusoojased.
kehatemperatuur madalam kui õhu temperatuur saunas, toimub soojusülekanne inimese keha kuumeneb. Ka istumisel puidust saunalavale toimub soojus-ülekanne. Algul pingile istudes tundub puit keha vastas kuum, kuid soojusülekande kaudu temperatuurid ühtlustuvad ja enam ei tundu iste kuumana. Kuna inimese keha sisaldab vett, hakkavad teatud temperatuuril inimese kehale tekkima higipiisad, mida kuumem on õhk, seda rohkem tekib ka higipiisku. Sel moel jahtub keha ja langeb kehatemperatuur. Kui visata kuumadele kerisekividele vett, siis vesi aurustub ja tõuseb õhu niiskus ning hetkeks tundub õhk kuumemana, sest veeaur juhib soojust paremini. Veeaur kondenseerub ja jahtub.
Nahkhiired Maria Prohhorenko 12 A Eestis elab 11 nahkhiireliigi esindajaid. Inimese silma alla jäävad nahkhiired üsna harva, kuid tegelikult on neist mõned liigid Eestis päris sagedad. Aias võib tõenäolisemalt näha pruunsuurkõrva (Plecotus auritus) või põhjanahkhiirt (Eptesicus nilssoni), veekogude kohal aga veelendlast (Myotis daubentoni). Nahkhiirtel ei ole peale nime hiirtega midagi ühist. Nad ei ole närilised, vaid kuuluvad hoopis käsitiivaliste hulka. Sõltuvalt liigist toituvad kõik Eestis elavad nahkhiired kas suurematest või väiksematest, pehmematest või kõvematest putukatest, olles seega kasulikud kahjurihävitajad. Eesti külmas kliimas lendab öösiti suhteliselt vähe putukaid ning needki on aktiivsed vaid soojal aastaajal. Seetõttu rändavad nelja nahkhiireliigi esindajad talveks lõuna poole, ülejäänud seitse liiki aga veedavad külma aja taliuinakus. Selleks varjuvad nad püsiv...
Mida rohkem on veres antidiureetilist hormooni, seda enam imatakse vett esmasuriinist tagasi. Kui organismis on vett liiga palju, muutub veri lahjemaks. Hüpotaalamuse retseptorid tunnevad selle ära ja vähendavad antidiureetilise hormooni eritumist verre. Seega imatakse ka vähem vett organismi tagasi. Selle tagajärjel uriini hulk suureneb ja on lahjem. Termoregulatsioon Inimene on püsisoojane organism. Normaalne kehatemperatuur on 37º C, mis võib kõikuda 1º kas üles või alla poole. Soojust toodetakse ainevahetusreaktsioonide tagajärjel (kõikjal kehas, eriti töötavates lihastes). Soojuse kogus sõltub ainevahetuse tasemest, tõuseb füüsilise töö puhul ja adrenaliini toimel. Keha temperatuuri kontrollimine käib soojuskadude vähendamise või suurendamise kaudu. Termoregulatsioonikeskus on hüpotaalamus. Hüpotaalamus ,,mõõdab" vere temperatuuri, kui see tõuseb või langeb,
Endotermia putukates: * Puhke ajal ei tooda putukad piisavalt soojust, et end soojendada. Soojus tekib lihastest lendamise ajal. Konformerid (sõltub kk) vs termoregulaatorid (suudab ise kontrollida) Füsioloogiline vs käitumuslik termoregulatsioon. Eurütermne loom – aktiivne laias kehatemp vahemikus. Stenotermne loom – aktiivne kitsas temp vahemikus. Kehatemp vs keskkonnatemp vs soojusvahetus nende vahel: *soojusjuhtivus *konvektsioon *kiirgus *vee aurumine Endotermide kehatemperatuur on reguleeritud täpsete mehhanismide abil. Tavaliselt kõigub nende kehatemperatuur 37 – 39 °C vahel, lindudel on see mõnevõrra kõrgem, ulatudes 40 – 42 °C. Endotermid külmas kliimas: võimaldavad neil kehatemperatuuri säilitada (spetsiaalsed soojusvahetid, BAT, talveuni) (isolatsioonikihi paksus jms). Soojusjuhtivus väheneb karva paksuse kasvades. Suurte loomade karvastik võib olla üsna paks, väiksed loomad aga ei saa endale lubada väga paksu karvastikku
• toitmine • rooja hindamine Ikterus, mis on Ikterus taandub 1. Fototeraapia Ikterus on tingitud bilirubiini elunädala lõpuks Jälgida naha taandunud 1. normi piiride seisundit ning elunädala lõpuks ületamises ning muutusi 06.10.14 väljendub naha kollasuses. Kehatemperatuuri Kehatemperatuur kehatemperatuuri Kehatemperatuur langus , mis on normaliseerub 12 mõõtmine on tingitud tunni jooksul • kuvöösi normaliseerunud ebapiisavast (36.7) temperatuuri 36.7 kraadini. termoregulatsioon tõstmine 06.10.14 ist ning väljendub • soojendamine alanenud • kuvöösi
· Kui köhimine ei õnnestu, tuleb esmalt proovida abaluude vahele löömist ja seejärel kasutada Heimlichi võtet. 5) Uppumise vältimine ja esmaabi. 1. Uppumise vältimine: · Veekogude liikuja jaoks on parimad turvavahendid hea ujumisoskus, päästevest ja ohuolukordade vältimine. Sageli upuvad purjus inimesed, sest nende ujumisoskus on häiritud ning nad hindavad oma oskusi üle. Ka suvises soojas vees langeb kehatemperatuur alkoholi mõjul kiiresti, liigesed jäigastuvad ja lihasjõud nõrgeneb. Isegi üsna vähene alkoholi tarvitamine suurendab uppumisohtu. Nõrgal jääl liikujal peavad alati olema kaasas vajalikud päästevahendid, mida saab kasutada jääst läbivajumise korral. 2. Esmaabi: · Kui uppuja on olnud vee all ega hinga, alustan kiiresti hingamiseelustamist. Ainult väga hea ujuja on suuteline ujumise ajal puhkuma õhku päästetava inimese
Videvikuloomad sääsed, rebane, metskits, metssiga jt. Ööloomad suurte silmadega nt. Kassikakk, lendorav, nahkhiired jt. Öö ja päeva pikkuse muutus kutsub esile sesoonseid muutusi nt. Karvavahetus, kevad ja sügisränne, taimede puhkeseisund jt. Organismidele mõjub alati temperatuur. Taimed ja loomad on kohastunud kasvama kindlate tingimustega (aktiivsed taimed kasvavad külmas kliimas ; troopilised taimed kasvavad kuumas kliimas. Loomad jaotatakse : 1. Püsisoojased kehatemperatuur on alati kõrge (36 42°C) vaatamata temperatuurile. Püsisoojased on imetajad ja linnud neil on keha katteks karvad või suled. 2. Kõigusoojased kehatemperatuur on veidi kõrgem välistemperatuurist. Siia kuuluvad putukad, kalad, kahepaiksed, roomajad. Madalal temperatuuril langevad nad letargiasse (soikeseisundisse). Kohastumine on organismidele omadus sobitada oma uute keskkonnatingimustega. Kõikidele organismidele on väga oluline vesi
Eesmärk – parandada organismis varustatust hapnikuga. (hüpokseemia vähendamine). Ninakateeter/hapnikuvuntsid - pannakse ninasõõrmetesse, fikseeritakse hapnikusüsteem (süsteemivoolik viiakse kõrvade tagant läbi ja tuuakse lõua alla ning fikseeritakse seal reguleerijaga). Kasut. kui hapniku pealevoolu kiirus ei ületa 5l /min Mask (reservuaariga või ilma) - hapniku manustamiseks täpsemas kontsentratsioonis. Kasutatakse, kui hapniku pealevool üle 5 l/min. Normaalne kehatemperatuur 36-37 °C. Kehatemperatuuri mõõtmine: digitaalne termomeeter, elektrooniline termomeeter. Mõõtmise kohad: Kaenla- ehk aksillaartemperatuur, pärasoole- ehk rektaaltemperatuur, keelealune ehk lingvaaltemperatuur ehk oraaltemperatuur, kõrvatemperatuur. Organismi temperatuurist rääkides mõeldakse põhitemperatuuri ehk keha sisemist temperatuuri, mõõdetuna söögitorust, tavaliselt küll pärasoolest. Sisemine kehatemperatuur on 0,5 °C kraadi rohkem.
Kuidas soojendada? 4 Kuidas alustada soojendust? 5 Venitamine – treeningu oluline osa 6 Kehatemperatuuri reguleerimine 7 SISSEJUHATUS 2 Iga treening peaks algama soojendusega. Paraku just soojendus on treenides kippunud ununema, eriti kui treenitakse üksi. Soojendus peaks olema treeningu loomulik osa. Soojenduse eesmärgiks on treeningutulemuste parandamine ja vigastuste vältimine. Kui sa treenid suurte lihasgruppidega, tõuseb kehatemperatuur. Lihased kannavad soojuse verre, mis omakorda soojendab kogu keha. Tulemuseks on kiire vereringlus ja suur verevarustus, et lihased saaksid rohkem hapnikku. Korraliku soojendusega võib kehatemperatuur tõusta kuni 40 kraadini. Lihastes võib aga temperatuur ulatuda kuni 42 kraadini. Uuringud on näidanud,et hea soojendus tagab paremad treeningtulemused. Teadusuuringud on kindlaks teinud, et kehatemperatuuri tõus ühe kraadi võrra kiirendab ainevaheust kuni 13%. Kõrgem
_ Tähelepanu ja keskendumine _ Tahtlik liigutamine _ Mõtlemine 12. Väikeaju, mõju käitumisele Tagaaju (metencephalon) _ Koosneb ajusillast (pons) ja väikeajust (cerebellum) ja seljaaju kraniaalsetest närvidest _ Hingamise reguleerimine _ Liigutuste koordineerimine, tasakaalu hoidmine 13. Hüpotaalamus ja seal produtseeritavad hormoonid, mõju käitumisele Hüpotaalamus _ Asub vaheajus _ Reguleerib mitmeid homeostaatilisi mehhanisme ja emotsionaalseid reaktsioone: Kehatemperatuur, nälja- ja janutunne, ainevahetus Seksuaalkäitumine, raev _ Reguleerib autonoomset närvisüsteemi ja seob seda endokriinsüsteemiga _ Hüpotaalamus reguleerib hüpofüüsi tööd neurosekretoorsete rakkude abil _Kasvu e. somatotroopne hormoon (STH, GH)- mõjustab noorloomade kasvu ja arengut, piimatoodangut ja immuunsust _ Melanotsüüte stimuleeriv hormoon (MSH)- reguleerib pigmentatsiooni teket.
Kriitilised temperatuurid · Termoneutraalne tsoon keskkonna temperatuuri-vahemik, milles ei kulu kehatemperatuuri hoidmiseks energiat (25-30 ºC) (ilma riieteta) · Väljaspool seda peab temperatuuri säilitamiseks kulutama lisaenergiat. · Ülemine, alumine kriitiline temperatuur, mille puhul organism ei suuda tagada normaalset keha temperatuuri · Ülemine letaalne kehatemperatuur 42-44 ºC · Alumine letaalne kehatemperatuur 25 ºC (hüpotermia 35 ºC) · Termoneutraalne tsoon vees 35 -36 º C Miks? VANANEMINE Vananemisega muutub elundite ja elundkondade töö ebaefektiivseks Põhjused: 1. Pärilikkus (geneetiline kell) · Telomeerid (kromosoomi otsad) lühenevad iga raku jagunemisega, kuni rakud kaotavad pooldumisvõime ja ei toimu enam
PALAVIK Mare Tupits 2013 Palavik— kehatemperatuuri kõrgenemine • Palavik on mööduv ning hästi kontrollitud hüpotaalamuse poolt nii soojuse tootmise ja kaotuse osas ning temperatuur ei tõuse üle 42 °C. Lapse normaalne kehatemperatuur • Vanus Temperatuur (° Celsius) • 3-kuune 37,5 • 6-kuune 37,5 • 1-aastane 37,7 • 3-aastane 37,2 • 5-aastane 37,0 • 7-aastane 36,8 • 9-aastane 36,7 • 11-aastane 36,7 • 13-aastane 36,6 • Haiguse kulu raskust ja surma ei põhjusta palavik • Kaasnev palavik on pigem kaitsev, avaldades üldist ebasoodsat mõju bakterite kasvule, mõnedele kasvajatele ning takistades viiruste
Konvektsioon- Soojus levib keha ümbritsevate liikuvate aineosakeste abil, tavaliselt ümbritseva õhu või vee liikumise kaudu. Tuulega suureneb soojuse äraandmine tugevalt. Aurumine- Evaporatsioon ehk vee aurumine naha ja hingamisteede limaskesta pinnalt. Kui keskkonna ja keha temperatuur võrdsustuvad, siis lakkab soojusvahetus soojuskiirguse, konduktsiooni ja konvektsiooni teel ning ainsaks soojuse äraandmise viisiks osutub evaporatsioon. Inimese kehatemperatuur Inimene kuulub püsisoojaste hulka, ning keha keskmine temperatuur on 37°C. Piirkonniti esinevad kehatemperatuuri erinevused: Kehatüves on temperatuur enam-vähem 37°C. Jalalabas 27-28 °C. Esinevad ka kehatemperatuuri perioodilised kõikumised: Ööpäevased kõikumised madalaim varahommikul, kõrgeim pärastlõunal. Menstruaaltsükliga seotud kõikumised - kehatemperatuur tõuseb 0,3-0,6°C peale ovulatsiooni.
ja sinna teisi anarkootikume, näiteks heroiini, lisatud. Kõrvalmõjud võivad olla väga ebameeldivad. Neid levib tablettidena, kapslites ja pulbrina. Tarvitamine: Mõju tunned umbes 20 minuti pärast E-tableti sissevõtmist ja see kestab mitmeid tunde. Tipp on 1,5 tunni pärast. Mõju: Ecstasy mõjub nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Aine füüsilise mõju tunnused: · suured pupillid ja pupillireaktsioon aeglane · sagenenud pulss · kõrgenenud kehatemperatuur · üliaktiivsus · oksendamine · suure annuse manustamise ja samaaegse kehalise pingutuse korral äge mürgitus, millega kaasnevad kuumarabandus, vereringenõrkus ja südame arütmia Aine psüühilise mõju tunnused: · emotsionaalne avatus, heasoovlikkus kõigi inimeste vastu, peaaegu "külgekleepimine" · suurenenud seksuaalhuvi · ängistus- ja paanikatunded · meeltesegadus ja sellest tulenevad hallutsinatsioonid
on nende lagundamine teatud ensüümide abil, mille aktiivsust on võimalik keemiliselt blokeerida ning sellega endokannabinoidide koguseid organismis tõsta. Anandamiidi jaoks leiti sellise aktiivsusega ühend tükk aega tagasi, kuid 2-AG lagundava ensüümi inhibiitor selgus alles nüüd. Selle ühendi manustamisel hiirtele jäi anandamiidi hulk ajus muutumatuks, kuid 2-AG hulk tõusis kaheksakordseks. Ravimit saanud hiirtel alanes märgatavalt valutundlikkus, kehatemperatuur ning liikumisaktiivsus. Allikas: Nature Chemical Biology Viide: http://www.genomics.ee/index.php?lang=est&nid=2578 Analüüs: Põhiline küsimus on turvalisuse teemadel, kas me oleme ikka võimelised ette ennustama, milliseid tagajärgi võib säärane tegevus endaga kaasa tuua. Kas läbiviidav eksperiment ei kujuta endast ohtu inimestele? Uue valuvaigisti testimine ainuüksi hiirte peale ei tähenda, et uus ravim toimib samamoodi ka inimkehas. Ravimit saanud hiirtel
keskkonnas? Palavas keskkonnas: naha veresoonte laienemine, higistamine, soojustekke pärssimine. Külmas keskkonnas: naha veresoonte ahenemine, soojustekke suurenemine KNS poolt indutseeritud lihasvärin, metaboolsete soojustekkeprotsesside aktivatsioon, türoksiinist tingitud pikemaajaline soojusproduktsiooni suurenemine. 16. Nimeta perioodilisi kehatemperatuuri kõikumisi? Ööpäevased kõikumised madalaim hommikul, kõrgeim pärastlõunal. Menstruaaltsükliga seotud kõikumised kehatemperatuur tõuseb 0,30,6°C pärast ovulatsiooni. 17. Mis on hüpotermia? Kuidas avaldub ja kuidas inimest aidata? Alajahtumine, kehatemperatuur langeb alla 35°C. Tunnused: nõrkus, kahvatus, häirunud kõne, muutused käitumises, minestamine. Tuleb eemaldada märjad või niisked riided, soojendada keha (mitte alustada kätest või jalgadest), anda sooja magusat jooki. 18. Mis on hüpertermia? Kuidas avaldub ja kuidas inimest aidata?
Taavi Liik Daniel Gabriel Fahrenheit leiutas Fahrenheiti skaala. Fahrenheiti kraadi sümbol on °F. Ainuke kokkulangev punkt Celsiuse ja Fahrenheiti vahel: 40 °F = 40 °C Vee keemistemperatuur: 212 °F Vee jäätumistemperatuur: 32 °F Nullpunkt lume ja ammooniumkloriidi segu sualmistemperatuur. 32 °F vee jäätumistemperatuur. 96 °F inimese kehatemperatuur.
Metsalinnud Linnud Lindude skeletiluud on kerde ja õhukesed täis õhukambrikesi Lindudel on luuline nokk Pikk painduv kael Lindudel on paadikujuline rinnaluu koos rinnakukiiliga Linnu luustik Linnud Linnul on arteriaalne ja venoosne veri eraldatud Lindude kehatemperatuur on püsivalt 42- 44 C Lindudel on nelja kambriga süda Pöialpoiss (Regulus regulus) Sabatihas (Aegithalos caudatus) Suur-kirjurähn (Dendrocopus major) Mets-lehelind (Phylloscopus sibilatrix) Metsvint (Fringilla coelebs) Puukoristaja (Sitta europaea)
+ püstine kehahoid liikumine aeglasem kui neljal jalal sünnitamine raskem Skujuline selgroog siseelundid toetuvad üksteise peale keha mass jaotub väikesele pindalale, suurem koormus 19.Mida mõistetakse negatiivse tagasiside all? Negatiivse tagasiside all mõeldakse mingi kehasisese kõrvalekade korral käivitub sellele vastupidine reaktsioon, mis taastab organismis esialgse olukorra. 20.Kuidas toimub negatiivse tagasiside siis, kui inimese kehatemperatuur tõuseb? Keha ülekuumenemise kohta jõuavad signaalid peaaju kehatemperatuuri kontrollkeskusesse ja vastuseks sellele algavad muutused, mis langetavad kehatemperatuuri. * higi eritub nahapinnale (aurab ja nahapind jahtub) * naha pindmiste veresoonte laienemine (soojus läheb läbi naha väliskeskkonda) 21.Kuidas toimub negatiivse tagasiside siis, kui inimese kehatemperatuur langeb? Kehatemperatuuri langedes käivitab peaaju vastav regulatsioonikeskus muutused, mis soodustavad
vastuvõtlikumad, kui soojad Lihaste jäikuse vähendamine ja liikumisulatuse suurendamine Kordinatsiooni parandamine Kardiovaskulaarse süsteemi ettevalmistus füüsiliseks koormuseks ja sellest tulenevaks kiiremaks südametööks Vaimne keskendumine treeninguks Tavalistes tingimustes vajad soojenduseks miinimum kümme minutit. Külma ilmaga tavapärasest kestvusest mõned minutid rohkem, sest kehatemperatuur ei tõuse jahedas nii kiiresti. 4 3. Miks on soojendus tähtis? Tõstab kehatemperatuuri. Soojenduse tulemusena tekkiv kehatemperatuuri tõus vähendab nii lihaste kui ka sidemete ja kõõluste vigastuste ohtu, kuna külmad lihased ja sidekoed on vigastustele väga vastuvõtlikud. Suurendab verevoolu südames. Suurem hulk verd südames vähendab treeningu ajal potentsiaalseid südamehäireid Valmistab lihased ette järgnevaks intensiivsemaks tegevuseks.
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ajalugu 1938.aastal Albert Hofmann 1966.aastal keelustati Annustamine ja mõju Tarvitatakse suu kaudu 812 tundi Vererõhk, kehatemperatuur, pulss, hingamine,pupillid ,refleksid ja kordinatsioontaju. Välimus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mis on kahjulik Vaimne sõltuvus Tarvitamise tagajärgi ei ole võimalik ette ennustada Vägivallatsemine Ei suuda vahet teha tegelikkusel ja oma meelepetetel
..45 liitrit vett ehk u. 70%. Jaguneb: rakusisene vesi (67%), vereplasma (8%), rakkudevaheline keskkond (25 %). 14) Nimeta neli põhilist soojuse saamise või kaotamise viisi. Soojuskiirgus ehk radiatsioon; konduktsioon; konvektsioon; aurumine ehk evaporatsioon. 15) Millised muutused toimuvad organismis palavas keskkonnas ja millised külmas keskkonnas? · Palavas keskkonnas - naha veresoonte laienemine; higistamine, mis muutub eriti intensiivseks siis, kui kehatemperatuur ületab 37°C; soojustekke pärssimine. · Külmas keskkonnas - naha veresoonte ahenemine; soojustekke suurenemine (lihasvärin, keemilise termoregulatsiooni aktivatsioon; türoksiinist tingitud pikema ajaline soojusproduktsiooni suurenemine. Imikutel ja talisuplejatel hoiab sooja pruun rasvkude. 16) Nimeta perioodilisi kehatemperatuuri kõikumisi? Ööpäevased kõikumised madalaim varahommikul, kõrgeim pärastlõunal
loomadele tõeliseks väljakutseks. Mida teevad loomad väljas külma käes? Kuidas nad toituvad ja kust leiavad varjupaiga? Osa neist on ka talvel aktiivsed, teised aga jäävad talveunne või taliuinakusse. Talveuni on justkui säästureziimil elamine. Juba sügisel poevad loomad puuõõnsustesse, koobastesse, pesadesse ja teistesse kohtadesse, mis pakuvad külma eest kaitset. Pesas sulevad nad silmad ning langevad unesarnasesse seisundisse. Nende kehatemperatuur langeb 9-1kraadile, hingamine ja südametöö aeglustavad. Energia saamiseks põletab keha rasva, mida loom on enne talve algust kogunud. Talveund magavad kahepaiksed, roomajad ja nahkhiired. Imetajad teevad taliuinakut: ka nemad poevad talvekorterisse puhkama, kuid nende kehatemperatuur ei lange kuigi palju ning ka hingamissagedus ei vähene. Samuti võib imetaja iga hetk oma uinaku katkestada, kui soovib midagi süüa.
varbad) külmumine. Külmakahjustus tekib kõige sagedamini kehaosadel, kus nahaalust rasvkude on vähe. Tagajärjeks on kudede paistetus, tundetus, kõvadus ning külmus. Vastavalt kahjustuse ulatusele jaotatakse külmumine kohalikuks või üldiseks. Külmakahjustuse mõju inimese organismis Kohalikuks ehk paikseks külmumiseks nimetatakse kehaosade piirdunud kahjustust madala temperatuuri toimel. Külmumise tekkepõhjusena pole niivõrd oluline madal kehatemperatuur kui sooja äraandmist soodustavad tegurid- suur õhuniiskus, tuul ja ilmastikuoludele mittevastav riietus. Külmumisele aitavad kaasa ka üleväsimus, kurnatus, alatoitumus, verekaotus vigastuste tulemusena ning jäsemete püsiv liikumatu asend. Soojakadu soodustab ka joobeseisund, sest alkoholi mõjul on laienenud perifeersed veresooned. Paikne külmumine jaotatakse sõltuvalt külmakahjustuse raskusastmest nelja järku. (Jänes 1975: 273)
6-9kl 1)Kuna leidis aset kanepi kõige varasem teadaolev kasutamine?1P a) U 2500a tagasi b) U 5000a tagasi c) U 6500a tagasi d) U 8000a tagasiõige vastus 2) Mis otstarbel kasutati kanepiseemneid esmaselt?1P a) Mõnuainena b) Ravimina c) Toidunaõige d) Ilutaimena 3)Milline on trahv narkootikumide omamise, tarbimise või valmistamise eest?1P a) Kuni 3000EEK ja kuni 7 päeva aresti b) Kuni 6000EEK ja kuni 14 päeva aresti c) Kuni 12000EEK ja kuni 30päeva arestiõige d) Kuni 18000EEK ja kuni 60päeva aresti 4)Millised nendest toodud sümptomitest esinevad narkojoobes inimesel?5P a) Pupillid on laienenud+ b) Kõrge vererõhk+ c) Kõrge kehatemperatuur+ d) Lihased on pinges+ e) Meeltesegadus+ Raivo & Kalef Raivo & Kalef
· Hauduja ja poegade eest hoolitseja on isa. KAASUAR · Austraalia, Uus-Meremaa · 180 cm kõrge · Isane haudub 52 päeva ja kasvatab poegi üksi. · Agressiivne · Hävimisohus Andeelia pingviin · Antarktika · Elu kolooniates, · 30...50 cm kõrged · Kaaluvad 4,5 kilogrammi. · Valged rõngad silmade ümber. Jaanalind · Isaslinnu sulestik on must, valge saba ja tiivaotstega. · Jalal on 2 varvast. · Kehatemperatuur on 39-40°C · Paaritusaja pikkus sõltub linnu toiduvalikust, tervislikust seisundist ja ilmast.
KEHATEMPERATUURI KONTROLLIMINE Jelizaveta Kalinina Õ14-2 SISSEJUHATUS Püreksia palavik Hüperpüreksia väga kõrge palavik Hüpotermia kõrgenenud kehatemperatuur. Normaalne KT on 36-37 kraadi Celsiuse järgi. LAPSED Vastsündinud - 32,5-34C° Soojukadu vältimine Põhjustavad ärritajad (pikkaajaline nutmine) Tundlik soojusregulatsiooni süsteem TÄISKASVANUIGA KT tõstmine: Viljastumiseas(pärast ovulatsiooni või enne menstruatsiooni) Raseduse algusperioodil Klimakteeriumi ajal VANADUS Organism ei reageeri nii tundlikult t°- muutusele
Põhjendatud ei ole absoluutne taimetoitlus. Hädaohud: 1) Ei saa asendamatuid aminohappeid 2) Organism kannatab valgupuuduse all 3) Jäädakse ilma rasvast ja vitamiin B-12st KMI = kaal kg : pikkus m² 15-18,5 = alakaaluline 18,5-25 = terve 25-30 = ülekaaluline 30-40 = tüse 40-70 = väga tüse Termoregulatsioon Protsessid, mis säilitavad püsiva kehatemperatuuri. Soojuse tekke ja äraandmise tasakaal. Inimene on püsisoojane tema tema kehatemperatuur oluliselt väliskeskkonna temperatuurist ei sõltu. Keskmine temperatuur on 37º (kehasisemuses). Inimese kehatemperatuur kõigub ööpäeva piires on allutatud ööpäevastele biorütmidele. Kõige kõrgem on ta õhtupaiku (kell 5-6). Kõige madalam aga hommikul (5-6 paiku). Naistel tõuseb kehatemperatuur pärast ovulatsiooni ja jääb kõrgemaks kuni järgmise menstruaaltsükli alguseni. Kõigusoojaste temperatuur sõltub aga väliskeskkonna temperatuurist (näiteks konn).
Annustamisel jälgida pakendis olevaid juhiseid. Suurematel lastel võib palaviku alandamiseks anda ka aspiriini Pöördu arsti poole kui - 1. Laps on silmtorkavalt loid ja joob halvasti 2. Lapsel on hingamisraskused 3. Laps on noorem kui 3 aastat ja palavik on püsivalt üle 38,0 4. Palavik püsib üle 24 tunni 5. Kui lapsel on krambid kutsu kohe kiiraabi LISA LUGEMIST: Inimene on püsisoojane olend, tema kehatemperatuur säilib suhteliselt muutumatuna, hoolimata ümbritseva keskkonna temperatuuri kõikumistest. Kehatemperatuur on haripunktil õhtupoolikuti ja kõige madalam hommikupoolsel ööl. Kehatemperatuuris esineb lisaks ka mõnevõrra individuaalseid erinevusi. Kehatemperatuuri muutused on suurimad nahas ja jäsemetes, mis reageerivad tundlikult ümbritseva keskkonna temperatuurile. Seetõttu külmetuvad kergemini ka jala- ja käelabad
Kui lapse isu tõuseb, innustage teda sööma tahkemaid toite. Tasuka vältida gaseerituid jooke. Lapsel võib esineda norskamine ja ninakinnisus, mis on tingitud tursest ninas, neelus ja kurgus. Turse möödub nädala jooksul. Nina nuuskamist võib alustada järgmisel 2 hommikul, ettevaatlikult, üks ninapool korraga, sest tugev nuuskamine võib põhjustada veritsust. Lapsel võib tõusta Kehatemperatuur kuni 37.5ºC ja kurguvalu, see on normaalne. Kui kehatemperatuur tõuseb kõrgemale kui 38.0°C või laps kaebab kurguvalu, võib anda talle paratsetamooli (Efferalgan, Panadol). Vältida tasub aspiriini, ibuprofeeni, diklofenakki, kuna need soodustavad veritsust. Peale operatsiooni ei sobi lapsele kuumad protseduurid (saun, vann, päevitamine), mis võivad soodustada veritsuse tekkimist. Hammaste pesemine ja duss on lubatud.
Roomajad on kohastunud soojade ja kuivade elupaikadega. Roomajate nahk Roomajatel on kuiv soomuseline nahk, nende nahk on näärmeteta ja kaetud erineva suurusega sarvplaadikestega. Roomajate hingamine Roomajad hingavad kopsudega, Hingamisliigutused toimuvad roietevaheliste lihaste ja kõhulihaste abil. roomajate süda ja vereringe Roomajatel on kolmeosaline süda, tal on suur ja väike vereringe, tema kehas voolab segaveri. Roomajad on kõigusoojased Roomajad on kõigusoojased ehk nende kehatemperatuur sõltub sellest kui soe väljas on. https://www.youtube.com/watch?v=B3NbPUTD5qA https://www.youtube.com/watch?v=OCWFlP8ZtjE Roomajate viljastumine Roomajatel on kehasisene viljastumine. Roomajate pesapaigad Roomajad munevad oma nahksed munad maismaale. Roomajate areng Roomajatel on otsene areng ehk väiksed roomajad näevad vanematega samasugused välja. Roomajate oskused Roomajatel on hästi arenenud haistmine ja võime tajuda maapinna võnkumist. Roomajate haistmiselundiks on keel.
Kaitse haiguste eest. *Antigeen võõrvalk *Mutageen- tegur, mis põhjustab mutatsiooni *Patogeen- väliskeskkonnast organismi tunginud haigustekitaja. ( viirus/ parasiit/ mikroob) *Allergia e ülitundlikkus immuunsüsteemi liiga tugev reaktsioon mingitele ainetele ehk allergeenidele. *Palavik nähtus, mille korral kehatemperatuur tõuseb. Mõõdukas palavik stimuleerib organismi kaitsemehhanismi ja tapab patogeenid. [ära võta väikese palaviku korral ravimeid!] 1. Kaasasündinud kaitsemehhanismid: 1) Katted nahk, ripsmed, limaeritus 2) Immuunsüsteem - organismis on olemas mikroobidevastased valgud, mis vastavad mittespetsiifilistele patogeenidele. 2. Omandatud immuunsus Vaktsineerimise või haiguse läbipõdemisel. Reageerib kindlale patogeenile ( on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
