Gamma-aminovõihape- pidurdusvirgatsaine interneuronites Glutamaat- ergutusvirgatsaine, õppimisvõime alus Melatoniin(hormoon)- tekitab unisust, toodetakse käbinäärmes Atsetüülkoliin- mõjutab neerupealiste tööd, toodetakse käbinäärmes Kortisool(hormoon)-aktiveerib ensüüme-söömise algatamist, toodetakse neerupealistes 14.09 Helman vonHelmholtz- teadvustama otsuste tajuteooria Gibson- ökoloogiline tajuteooria Gestaltpsühholoogia: Wertheimer, Koffka, Köhler Biederman(vormitaju) FFA- nägude tajuga tegelev ajupiirkond Baddeley- episoodiline puhver operatiiv e töömälus Endel Tulving-EESTLASEST MÄLUURIJA, oluline on keskkond kus meenutatakse Ebbinghaus- unustamiskõver Tolman- latentne õppimine, õppimisega kaasneb muudatus teadmistes, mitte käitumises Bandura- Mudelõpe, sotsiaalne õppimine, Bobo nuku eksperiment Võgotski- sotsiaalse arengu teooria, konstruktivistlik lähenemine
maitsetele (mõru, hapu, soolane, magus) Füüsikaliste suuruste tajupiire uurib PSÜHHOFÜÜSIKA - füüsikalised suurused (nt objekti värv, kõvadus, suurus, liikumise kiirus, heledus, valjus, objektile mõjunud jõud jne) - suhtelise tajupiiri kirjeldamise seadus (S.S.Stevens) – tajumulje kasv muutub stiimuli intensiivsuse kasvades üha aeglasemaks - Weber-Fechneri seadus GEŠTALTPSÜHHOLOOGIA -1920-1940 Saksamaal - Max Wertheimer, Kurt Koffka, Wolfgang Köhler - korrastatud tervikkujundite roll tajumises ja teistes psüühilistes protsessides VORMITAJU - joontunnustest geoonideni (geomeetrilised ioonid) – närvirakud reageerivad primitiivsetele ioontunnustele - Irving Biedermann *Läheduse printsiip *Sarnasuse printsiip *Lõpetatuse printsiip (kui on mõned osad puudu, võime ikka aru saada, millega on tegemist) *Selge jätkuvuse printsiip *Lihtsuse printsiip (taju üritab stiimulitest leida lihtsaima struktuuri) SÜGAVUSTAJU
kongress · Moskva Psühholoogia Instituut · 1925 Dissertatsioon Kunstipsühholoogia · 1924-1928 defektoloogia, pedagoogiline psühholoogia · 1928-1932 Kultuur-ajalooline teooria · Ülemaailmne mõju hiljem (1960ndatel jj) Põhiideed · Huvi lapse ja kultuuride arengu vastu · Geneetiline seletus. Kompleksse nähtuse mõistmiseks tuleb uurida selle nähtuse lihtsamaid vorme, uurida nende kujunemise ajalugu (Durkheim, Levy-Bruhl, Koffka, Köhler, Spencer, ka Piaget) Loomad, traditsionaalsete kultuuride inimesed, psüühiliselt haiged, lapsed vs lääne kultuuri täiskasvanud · Areng ja õppimine on vastastikku seotud · Oluline on nii lapse aktiivne tegutsemine kui suhtlemine endast kompetentsematega · Inimese arengus on tähtis koht keelel ja teistel märgisüsteemidel · Kahte tüüpi psühhilised protsessid: madalamad ja märgiliselt vahendatud Põhiideed
* Psüühilised protsessid (* Emotsioonid ja motivatsioon) * Taju * Mälu * Mõtlemine * Tegevuse planeerimine * Keel ja kõne * Teadvus Sissejuhatus psühholoogiasse 2 Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite käitumise mõistmine ja seletamine. Mõisteid Gestaltpsühholoogiast (Max Wertheimer, Kurt Koffka, Wolfgang Köhler, Kurt Lewin) Kurt Koffka (1886-1941): * Geograafiline ja käitumiskeskkond: Geograafiline on maailm sellisena nagu ta on, käitumuslik on maailm sellisena nagu ta meile tundub. * Käitumine Psühholoogia jaoks on käitumine (behaviour) need liigutused mis toimuvad käitumiskeskkonnas. (Käitumine ei pea tingimata olema keha liigutamine) Geograafilises keskkonnas toimuvad muudatused kehas ja kehaga pole käitumine vaid liikumine (accomplishment) (Nt. keha liikumine maavärina ajal).
sõltuvusele keskkonnast, klassikaliste õppimisalaste eksperimendiskeemide väljatöötamine, õppimisprotsesside seisukohalt seaduspärasuste avastamine, kuid seda tehti lihtsustatult, jättes kõrvale psüühika seesmise ehituse ja talitlusprintsiibid) ja jagunes reaks suundadeks (sh neobiheiviorismiks). · Gestaltpsühholoogia (saksa k Gestalt- konfiguratsioon, kuju) tekkis Saksamaal 20.saj alguses Max Wertheimer`i, Kurt Koffka ja Wolfgang Köhler`i (sünd Tallinnas) tööde põhjal. Koolkond lähtub ideest, et psüühilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus, struktueeritus (tervik on primaarne, osad sekundaarsed). Nad eristasid taju kui terviku tunnetamise protsessi aistingust kui üksikomaduse tunnetamisest. Uuriti tajuobjekti vahekorda selle fooniga, kontrastinähtusi, mõtlemist. Uurimustes domineeris sünteesiprintsiip analüüsiprintsiibi üle. Selle suuna puuduseks
Antiikaeg Thales - kõik on tekkinud ürgainest(vesi). kriitiline suhtumine, mütol, üleloomulike jõudude loobuimine -> nähtused alluvad loodussadustele. keskkonda on võimalik kontrollida. Anaximandros - Thales õpilane. Ürgainetest kõik, aine muudab vormi, maailmad arenenud, mitte loodud. elusolendid niiskest elemendist. Inimesed kaladest. Herakleitos - Kõik on alatises muutumises. Vastandid(elu-surm, öö-päev). Maailmas võitlus, vastuolud ühinevad ja harmoonia. epistemoloogiline küsimus: Kuidas saab teada, kui kõik on pidevas muutumises? Parmenides - eitas muutumist, ratsionaalne teadmine. ainult olev on olemas. Mõistuse usaldamine. Pythagoras - Thales õpilane. Sensoorsed maailmad ei võimalda teadmist. dualism, abstraktset arvudemaailma saab kogeda vaid mõtlemise kaudu. Empedokles - muutumine ja püsimine saavad eksisteerida. tajuteooria viitas meeltele. 4 põhi (tuliõhkvesimaa). 2põhijõudu(armastusvihkamine). Kõik on neist tekkinud. Demokri...
-> Vastavalt ... Psüühika on käitumist organiseeriv protsess ... aga ikka vaja aru saada, mis eristab psüühika elust. (siin on taustaks oluline mõte, millel me pikemalt ei peatu: ükskõik mille määratlus sisaldab arusaama sellest, mis asi on koos (!) arusaamaga, mis see ei ole. Vastavalt peame ka psüühika eristama elust.) * Sama oluline on asjaolu, et käitumine toimub alati millegi keskkonna suhtes. `Keskkond' on keerulisem mõiste, kui pinnapealselt võib tunduda Kurt Koffka (1886-1941): ** Geograafiline ja käitumiskeskkond: maailm sellisena nagu ta on ja maailm sellisena nagu ta meile tundub. Gestalt- (ehk ühe kõrvalvoolu) psühholoogia jaoks oli käitumine (behaviour) need liigutused mis toimuvad käitumiskeskkonnas. Geograafilises keskkonnas kehaga toimuvad muudatused pole käitumine vaid liikumine (Nt. keha liikumine maavärina ajal). -> Füüsikaliselt sarnane maailm võib olla käitumuslikult erinev, sest käitumiskeskkonnad on individuaalsed
Funktsionalism - Under the influence of Darwin, the school of functionalism stressed the role of conciousness and behavoior in adapting to the enviroment. Pragmatism tõe kriteerium on tegevuse/idee kasulikkus. Inimene ise saab enda elu/iseloomu/tuju muuta, vaba tahe, kuidas soovib käituda. Igasugused uskumused on kasulikud ja väärt, kui need on efektiivsed William James - oli pragmaatik kes... uskumine vabasse tahtesse teadvuse voog / stream of consciousness - teadvust ei saa elementideks jagada vaid on pidevalt muutuv ja personaalne - peegeldab indiviidi kogemusi, eesmärk on tagada kohanemine keskkonnaga. Teadvus on personaalne, ei saa jaotada, pidevalt muutuv, valiv, kohaneb keskkonnaga Rakenduspsy kujunemine. Uurimistehnikate laiendamine (kasuliku teabe leidmine inimese kohta). Learnes patterns of behaviour are habits. Habit makes society possible. Act in ways that are compatible wi...
* [[Alexius Meinong]] (18531920) * [[Stefan Witasek]] (18701915) * [[Vittorio Benussi]] (18781927) ====Berliini koolkond==== * [[Max Wertheimer]] (18801943) * [[Kurt Koffka]] (18861941) * [[Wolfgang Köhler]] (18871967) ====Leipzigi koolkond==== * [[Felix Krueger]] (18741948) * [[Erich Jaensch]] (18831940) Gestaltpsühholoogia (saksa k Gestalt- konfiguratsioon, kuju) tekkis Saksamaal 20.saj alguses Max Wertheimer`i, Kurt Koffka ja Wolfgang Köhler`i (sünd Tallinnas) tööde põhjal. Koolkond lähtub ideest, et psüühilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus, struktueeritus (tervik on primaarne, osad sekundaarsed). Nad eristasid taju kui terviku tunnetamise protsessi aistingust kui üksikomaduse tunnetamisest. Uuriti tajuobjekti vahekorda selle fooniga, kontrastinähtusi, mõtlemist. Uurimustes domineeris sünteesiprintsiip analüüsiprintsiibi üle.
Psühholoogia Eestis J.Allik 2002 Psühholoogia Eestis Kokkuvõte Algus (1632-1918). Psühholoogia algus Eestis seondub Academia Gustaviana (1632- 1656) ja Gustavo-Carolina'ga (1690-1710), kus filosoofiliste disputatsioonide temaatikas esineb ajastule iseloomulikke psühholoogia probleeme nagu hinge olemus ja tüübid, tajuvõimed, ideede päritolu ning rahvuslik iseloom. · Püsivalt juurdus psühholoogia akadeemilises õppekavas peale TÜ taasavamist 1802. a., kui I. Kanti õpilane Gottlob Benjamin Jäsche hakkas lugema empiirilise psühholoogia kursust. Alates sellest on psühholoogia. õpetamine Eestis jätkunud ilma suuremate vaheaegadeta. · 19. saj. väärib psühholoogia kursust lugenute seas nimetamist Ludwig Strümpell, kelle unenägude teooria mõjutas oluliselt Sigmund Freudi, ja s...
"Ahaa efekt" Loomi ei uuritud 13 Gestaltpsühholoogia on psühholoogia haru, mis oli populaarne eriti 1930. aastatel ning mis pööras erilist tähelepanu tervikkujundite ehk gestaltide tajule ning holistlikule lähenemisele. Gestaltpsühholoogia (saksa keelsest sõnast Gestalt konfiguratsioon, kuju) tekkis Saksamaal 20. sajandi alguses Max Wertheimeri, Kurt Koffka ja Wolfgang Köhleri tööde põhjal. Need kolm on tuntud ka kui Berliini koolkond. Gestaltpsühholoogia tekkis vastusena introspektiivsele meetodile, biheiviorismile ja assotsiatsionismile. Gestaltkoolkonna põhiideeks on, et psühholoogilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus ja struktureeritus. Algne objekt on midagi enamat, kui lihtsalt selle osade summa tervikut ei saa kokku panna erinevate osade liitmise teel. Elemendid on määratud tervikuga
kindlaid tõdesid esitada, õpetaja saab pidada ainult läbirääkimisi ühisarusaamade kujundamiseks ja anda neile võimalusi kasulike arusaamade konstrueerimiseks, et ületada raskusi ja vastuolusid nende eesmärgipärases tegevuses (Krull, 2001). 2.3 Gestaltpsühholoogide panus tunnetusprotsessi kujunemisel 20. sajandi algul vaidlustasid Saksa gestaltpsühholoogid Max Wertheimer (1880 1943), Kurt Koffka (1886 1941) ja Wolfgang Köhler (1887 1967) biheivioristliku psühholoogia põhiseisukohad. Toetudes arvukatele katsetele näitasid nad, et see, mida inimesed tajuvad ei ole koopia meeltega vastuvõetud informatsioonist. Selle väite saab lihtsalt tõestada, kui heita pilk Müller-Lyeri illusioonile (vt lisa 1). Isegi kui inimestele öelda, et need kaks lõiku on ühepikkused, näevad nad neid ikka eri pikkustena (Krull, 2001).
valik (9)väljenduslikkus(10)kõne õigsus ja kõnekultuur(11)vanuselised tunnused (12)sotsiaalsed tunnused (13)territoriaalsed tunnused.............. 2 oli vist küsimus hallaine ja valgeaine kohta..... 3 Närvisüsteemis eristatakse hallainet ja valgeainet. Närvirakkude kehad moodustavad hallaine ja närvirakkude neuriidid moodustavad valgeaine. 2 Ülevaade psühholoogiast Mõisteid gestaltpsühholoogiast: Max Wertheimer, Kurt Koffka, Wolfgang Köhler, Kurt Lewin. Kõik mida teame maailma koht pole objektiivsed andmed ,,geograafilise" maailma kohta vaid constructum, konstrueeritud andmed. Psüühika- eriline protsess, mille käigus organiseeritakse käitumine. Psüühika on käitumist organiseeriv protsess. Käitumine on eesmärgiga säilitada organism kui tervik muutuvates keskkonnatingimustes. Psüühika esimeseks funktsiooniks on idividuaalse kogemuse organiseerimine. Psüühika on
.. aga ikka vaja aru saada, mis eristab psüühika elust. (siin on taustaks oluline mõte, millel me pikemalt ei peatu: ükskõik mille määratlus sisaldab arusaama sellest, mis asi on koos (!) arusaamaga, mis see ei ole. Vastavalt peame ka psüühika eristama elust.) 5 * Sama oluline on asjaolu, et käitumine toimub alati millegi – keskkonna – suhtes. ‘Keskkond’ on keerulisem mõiste, kui pinnapealselt võib tunduda Kurt Koffka (1886-1941): ** Geograafiline ja käitumiskeskkond: maailm sellisena nagu ta on ja maailm sellisena nagu ta meile tundub. 6 Gestalt- (ehk ühe kõrvalvoolu) psühholoogia jaoks oli käitumine (behaviour) need liigutused mis toimuvad käitumiskeskkonnas. Geograafilises keskkonnas kehaga toimuvad muudatused pole käitumine vaid liikumine (Nt. keha liikumine maavärina ajal). Füüsikaliselt sarnane maailm võib olla
mis tegid võimalikuks suuna läbimurde. B on võtnud aluseks reflekside uurimisest saadud ideid. Klassikaline tingimine (I. Pavlov), tingitud ja tingimatud refleksid. Loomkatsete läbiviimine. Jälgiti mõõdetavat käitumist. Teadvus on "must kast". Juhiti tähelepanu keskkonna rollile inimese käitumise juhtimisel. Miinuseks peetakse psüühilise faktori kõrvale jätmist. Getaltpsühholoogia. Mõned võtmefiguurid suuna algusaastatel: Max Wertheimer, Kurt Koffka, Wolfgang Köhler. Lähtuti ideest, et psüühilisele nähtusele on omane strutureeritus ja terviklikkus. Tervik on primaarne ning domineerib osade üle; tervik on enam kui osade summa. Panus taju, õppimise, mõtlemise ja grupiprotsesside uurimisse. Humanistlik psühholoogia. Carl Rogers, Abraham Maslow jt. Roll ennekõike teraapiate ja nõustamise ideede kujunemisel. Rõhk inimese abistamisel. Inimese põhimotivatsiooni allikaks on tendents ennast aktualiseerida,
Gestaltmeetod praktilises psühholoogias vaatleb inimest kui tervikut ja tema eesmärgiks on iseseisva, oma võimeid tundva, tulemuslikult tegutseva ja vastutustundliku isiksuse areng. Gestaltteraapiat rajades toetus Fritz Perls järgmistele allikatele: * psühhoanalüüs (Freud, Reich) * eksistentsialism (Kierkegaard, Sartre, Heidegger, Nietszche) * ida filosoofiad (taoism, zen-budism) * gestaltpsühholoogia (Wertheimer, Köhler, Koffka, Lewin) * psühhodraama (Moreno) Gestaltteraapia seisab peamiselt neljal sambal: tunnetel, `siin ja praegu' elamisel, heal kontaktil, vastutusvõimel ja teadlikkusel. Võrreldes teiste kaasaegsete psühhoteraapia meetoditega (nagu psühhoanalüütiline teraapia, pereteraapia, psühhodraama jt.) keskendub gestaltteraapia rohkem emotsionaalsele intelligentsusele ja kehast teadlikkusele, rõhutades inimese keha-hinge-
minevikukogemuse massi järgnevate reaktsioonidega. Mõjuda saab erinevalt. Radioaktiivsus saab meile Tõepoolest, mitte kõik organismid ei õpi mõjuda, ilma et me sellest kunagi teadlikuks saame. Ja individuaalsest kogemusest, seega saame elusolendid kui teada saame, sureme teadmisesse. Edasi saame eristada õppimise viisi alusel. Gestaltpsühholoogia ühe rajaja, Kurt Koffka (1886- Psüühika on protsesside süsteem, mis organiseerib 1941) toel: individuaalse kogemuse alusel käitumist säilitamaks Geograafiline (füüsilise kogemuse keskkond)ja organismi terviklikkust muutuvas keskkonnas. käitumiskeskkond. Me kõik võime elada erinevates (Toomela enda väljamõeldis). Mina on minu tunded, maailmades, sõltuvat meie unikaalsuse ja
1827. aastal tõlkis Soti kirjanik ja ajaloolane Thomas Carlyle (17951881) Goethe Umgebung sõnaga environment. Kontekstis tähendas see keskkonda, mis meile mõjub. 2. Seega on meil otstarbekas eristada kaks füüsikalise keskkonna liiki, üks, mis meile mõjub ja teine, mis ei mõju. Mõjuda saab erinevalt. Radioaktiivsus saab meile mõjuda, ilma et me sellest kunagi teadlikuks saame. Ja kui teada saame, sureme teadmisesseJ . Edasi saame Gestaltpsühholoogia ühe rajaja, Kurt Koffka (18861941) toel: Geograafiline (füüsilise kogemuse keskkond)ja käitumiskeskkond. Me kõik võime elada erinevates maailmades, sõltuvat meie unikaalsuse ja individuaalsuse määrast. Keskkonnas on asi olemas psüühilises mõttes siis, kui me seda märkame. On mõjud mida me teadvustame ja mida ei teadvusta. Asi võib ilmuda keskkonda siis, kui geograafiliselt enam olemas ei ole. 3. Käitumiskeskkond on keskkond, millega vastasmõju meeleorganite vahendusel psüühikale
uurimusi, mis tegid võimalikuks suuna läbimurde. B aluseks on ideed, mis koguti reflekside uurimisega. Klassikaline tingimine (Ivan Pavlov), tingitud ja tingimatud refleksid. Loomkatsete läbiviimine. Jälgiti mõõdetavat käitumist. Teadvus on "must kast". Juhiti tähelepanu keskkonna rollile inimese käitumise juhtimisel. Miinuseks peetakse psüühilise faktori kõrvale jätmist. Getaltpsühholoogia. Võtmefiguure suuna algusaastatel: Max Wertheimer, Kurt Koffka, Wolfgang Köhler. Lähtuti ideest, et psüühilisele nähtusele on omane strutureeritus ja terviklikkus. Tervik on primaarne ning domineerib osade üle; tervik on enam kui osade summa. Panus taju, õppimise, mõtlemise ja grupiprotsesside uurimisse. Humanistlik psühholoogia. Carl Rogers, Abraham Maslow jt. Roll ennekõike teraapiate ja nõustamise ideede kujunemisel. Rõhk inimese abistamisel. Inimese põhimotivatsiooni allikaks on tendents ennast aktualiseerida. (vt lisaks pdf Ramul 1937)
Biheiviorism suund mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ( Pavlov, Behterev) ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise uurimises. 1913 ilmus Watsoni artikkel, kus psühholoogiat käsitleti teadusena käitumisest. Teadvust (must kast) psühholoogia ainena biheiviorism eitab, pidades selle objektiivset uurimist võimatuks. Käitumise uurimine taandub valemile S->R. Gestaltpsühholoogia Koffka, Köhler, Wertheimer. Arenes reaktsioonina introspektiivsele meetodile, biheiviorismile ja assotsiatsionismile. Lähtuti ideest, et psüühilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus, struktureeritus. Tervik on primaarne, osad sekundaarsed. Uuriti tajuobjekti vahekorda selle fooniga., kontrastinähtusi, mõtlemist. 39
Biheiviorism suund mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ( Pavlov, Behterev) ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise uurimises. 1913 ilmus Watsoni artikkel, kus psühholoogiat käsitleti teadusena käitumisest. Teadvust (must kast) psühholoogia ainena biheiviorism eitab, pidades selle objektiivset uurimist võimatuks. Käitumise uurimine taandub valemile S->R. Gestaltpsühholoogia Koffka, Köhler, Wertheimer. Arenes reaktsioonina introspektiivsele meetodile, biheiviorismile ja assotsiatsionismile. Lähtuti ideest, et psüühilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus, struktureeritus. Tervik on primaarne, osad sekundaarsed. Uuriti tajuobjekti vahekorda selle fooniga., kontrastinähtusi, mõtlemist. Psühhoanalüüs Väljaspool psühholoogiateadust hinnatuna võib psühhoanalüüsi pidada psühholoogia mõjukaimaks suundumuseks
Nad eristasid taju kui terviku tunnetamise protsessi aistingust kui üksikomaduse tunnetamisest. Uuriti tajuobjekti vahekorda selle fooniga, kontrastinähtusi, mõtlemist. Peamine puudus selle psühholoogia suuna juures on geneetilise lähenemise eiramine. Sellest hoolimata on geštaltpsühholoogide panus taju ja loomingulise mõtlemise ning sotsiaalpsühholoogiliste grupiprotsesside uurimisse märgatav. (Wikipedia) 1920-40ndad Saksamaal Max Wertheimer, Kurt Koffka, Wolfgang Köhler (kolm gestaaltpsühholoogia asustajat) Korrastatud tervikkujundite roll tajumises ja teistes psüühilistes protsessides. Geštaltteooria põhiprintsiibid (grupeerimise seadused) on: lähedus – kalduvus grupeerida omavahel lähestikku asetsevaid objekte. sarnasus – kalduvus grupeerida omavahel mingi tunnuse (näiteks värv) poolest sarnaseid objekte omavahel
Teadvus ja kõik subjektiivne nimet nn ,,mustaks kastiks",mille sisu ei avane objektiivsele 8 teaduslikule uurimisele.1930.a osutus juba tugeva kriitika all olevaks.Küsitavus seisnes selles,et üks stiimul võib esile kutsuda erinevaid reaktsioone ja erinevad stiimulid sama reaktsiooni. Gestaltpsühholoogia (saksa k Gestalt-konfiguratsioon,kuju) tekkis Saksamaal 20.sajandi alguses Max Wertheimeri,Kurt Koffka ja Wolfgang Köhleri(sündinud Tallinnas) tööde põhjal.Lähtub ideest, et psüühilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus,struktureeritus.Psüühikanähtstele algselt omast kuju ehk vormi ei saa nagu elavat organismigi kokku panna osade pelga liitmise teel. Elemendid on määratud tervikuga-tervik on primaarne,osad sekundaarsed.Viisid läbi hulga katseid taju uurimiseks.Oluliseks puuduseks oli geneetilise lähenemise eiramine. Psühhoanalüüs
Psühholoogia- õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika- väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Aju tegevuse tulemus, funktsioon. Ka hingeelu, hingelaad, isikupärased hingeelulised nähtused. Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve, molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st v...
Teadvust eitab,pidades selle objektiivset uurimist võimatuks. Teadvus ja kõik subjektiivne nimet nn „mustaks kastiks“,mille sisu ei avane objektiivsele teaduslikule uurimisele.1930.a osutus juba tugeva kriitika all olevaks.Küsitavus seisnes selles,et üks stiimul võib esile kutsuda erinevaid reaktsioone ja erinevad stiimulid sama reaktsiooni. Geštaltpsühholoogia (saksa k Gestalt-konfiguratsioon,kuju) tekkis Saksamaal 20.sajandi alguses Max Wertheimeri,Kurt Koffka ja Wolfgang Köhleri(sündinud Tallinnas) tööde põhjal.Lähtub ideest, et psüühilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus,struktureeritus.Psüühikanähtstele algselt omast kuju ehk vormi ei saa nagu elavat organismigi kokku panna osade pelga liitmise teel. Elemendid on määratud tervikuga-tervik on primaarne,osad sekundaarsed.Viisid läbi hulga katseid taju uurimiseks.Oluliseks puuduseks oli geneetilise lähenemise eiramine. Psühhoanalüüs
Inimene ei mõtle välja informatsiooni olemas,objektiivses maailmas on juba informatsioon olemas Mõlemad olulised lähenemised,need suundumised täiendavad teineteist Gestaltpsühholoogia:Tervik > terviku osade summa Element omandab oma mõtte ja rolli tajus terviku konstekstis;tervik on primaarne,osad sekundaarsed;taju toimib objektide kui figuuride foonist eristumise kaudu;vormitaju kirjeldub teatud ,,hea figuuri" moodustumise reeglitega Wolfgang Köhler,Kurt Koffka,Max Werthmeimer Kontuur kuulub figuurile,mitte foonile;kontuur organiseerib objekti kujutise.Pöörduvadte kujutiste demonstratsioon:Edgar Rubin ,,vaas-näod" Globaalne konfiguratsioon domineeriv lokaalsete detailide üle;jämedakoeline kujutise info tuuakse teadvusesse enne detlaitset Objektide ja kujundite tajumise astmed (ja standardsed tajuülesanded): · Avastamine(detekteerimine) · Eristamine(diskrimineerimine) · Identifitseerimine · Äratundmine · Kategoriseerimine
Põhiküsimus: Milline on psüühika olemasolu mõte ja otstarve? W. James: Inimkäitumist juhivad instinktid, mis aitavad kohaneda ja ellu jääda. Gestaltpsühholoogia (vormi- ja tervikupsühholoogia) vastukaaluks strukturalismile (psüühika ülesehituse põhimõtete ja komponentide otsingule) nägi ja otsis kõikjal tervikut. Meetodiks terviku otsimine tunnetusprotsessides. Põhiküsimus: Kuidas märgata psüühikas elementide asemel terviknähtusi? W. Köhler, K. Koffka, M. Wertheimer: Tervik on enam kui lihtsalt osade summa. Biheiviorism (käitumispsühholoogia) püüdis saavutada psühholoogia teaduslikkust ja eelkõige objektiivsust subjektiivse kogemuse, teadvuse uurimise välistamisega. Meetodiks käitumise täpne vaatlus ja registreerimine. Põhiküsimus: Kuidas saada võimalikult objektiivseid andmeid psüühika kohta? I.P. Pavlov, J. Watson, E.L. Thorndike, B.F. Skinner: Objektiivne vaatlus võimaldab uurida ainult
Lateraalne pidurdus – naabrusneuroni pidurdav mõju David H. Hubel & Elie Wiesel (1979) Värvirvitöötlus – Lueck et al., 1989 – PET uurimus V4 verevoolust, Aktomatopsia – värvitaju puudumine, liikumise ja kuju taju normaalne Liikumise töötlus – Anderson et al, 1996 – MEG ja MRI uurimused V5. Akinetopsia – liikumistaju puudumine, statsionaarsete objektide taju normaalne. P - ventraalne juhtetee; M – dorsaalne juhtetee Tajuline organisatsioon Gestaltpsühholoogia: Koffka, Köhler & Wertheimer: 1. Prägnantz- paljudest geomeetriliselt võimalikest organisatsioonidest võetakse tajus aluseks see, millel on parim, lihtsaim ja stabiilseim kuju. Läheduse-, Sarnasuse-, Hea jätkuvuse – ja Suletuse printsiip 2. Kujundi-tausta organisatsioon – kujund tausta ees taju täpsus – tajutava objekti ja tajukujutuse kattuvus Nägemisillusioonid: - on moonutatud, ebaõige taju
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
