kaasuva mõnutundetuse korral). Geneetika pärandumine perekonniti, sõltlase lähisugulasel risk 8x suurem. Alkoholisõltuvus pärandub sageli koos depressiooniga (negatiivse sarrustuse hüpotees). Narkootikumide tarvitamise mõjudena võib välja tuua nelja indikaatorit: Esimene on tarvitatav narkootiline aine. Teiseks mängib rolli uimastitarvitaja isiksus. Kolmandaks mõjutajaks on sotsiaalne konteks: rühma moraal, käitumismudelid ja narkootilise aine tarvitamise eesmärk määravad uimastitarvitamise kultuuri. Neljas tähtis faktor on väline kontroll- see kuidas uimastitarvitajatest ühiskond räägib ja neisse suhtub. Psüühiline sõltuvus - inimene ei suuda ennast hästi tunda ilma regulaarsel uimastit tarvitamata. Füüsiline sõluvus uimasti tarbimise lõpetamisel halveneb nii psüühiline kui kehaline enesetunne järsult. Vallandub võõrutusseisund
Folkloristika 04.10.11 Värsisüsteem joonestub põhja-eesti lauludes paremini välja. Põhja-eestis regilaulud kontavineerivad( loomisvõte, kus tervikteema liidedakse. Nt Kuusalulaulikud- loomislugu ei lõppe tavalise kohapealt vaid jätkab kolme venna lauluga, mis läheb edasi viru sepa lauluga -> kuldnaiselauluga.) Lääne-Eesti laulikud liidavad püsivad lauluteemad. Lauliku võimekust näitab teemade liitmise osavus Lõuna-Eesti lauludes domineerib imrovisatsioon. Laulikul on sõnum. Nt kuldnaiselaul ( hakkab ründama kõiki neid poisse, kes võtavad naise kaugelt) Tal on väiksed motiivid, mida ta liidab, kuid sõnum on see, mis püsib. Kihnu laulud on sarnased Põhja-Eesti regilauludega. Seal kus improviseeritakse on tähendatud regilaulu taandumist. Teisalt käsitletakse seda kui ühte kahest võttest. Redaktsioon-Teemade arengud on erinevates piirkondades erinevad. Loomislaulu versioonid Loomisalulu puhul on võimalik järgida seda, kuidas ta liigu...
lävimist teiste inimestega ja kultuurikeskkonnaga. Soov olla teiste lähedal, leida tunnustust, end realiseerida, olla informeeritud. Eneseteostuse, suhtlemise, prestiizi jne tarbed. Piiramine halvasti talutav. 4. vaimsed ehk intellektuaalsed vajadused- üldine tunnustus, faktiline teadasaamine, looming jne. 5. esteetilised vajadused- ilusa, harmoonilise, kauni ja maitseka järele. Vajaduse rahuldamise viisid (koht, objektid, konteks, võtted) on sotsiaalselt sätestatud. Baasvajadused- bioloogilised; teisalt ohutusvajadused; kolmas armastus, kuuluvustunne; neljas respekt, tunnustus; viies eneseaktualisatsiooni vajadused. Rahuldamine viib sama taseme vajaduste uuele, tsüklilisele ilmnemisele hiljem uuesti, uute tasemelt keerukamate või kõrgemate vajaduste tekkimisele. Tunnetusprotsessid: Tunnetusprotsessid e kognitiivsed protsessid ..
teiste inimestega ja kultuurikeskkonnaga. Soov olla teiste lähedal, leida tunnustust, end realiseerida, olla informeeritud. Eneseteostuse, suhtlemise, prestiizi jne tarbed. Piiramine halvasti talutav. 4. vaimsed ehk intellektuaalsed vajadused- üldine tunnustus, faktiline teadasaamine, looming jne. 5. esteetilised vajadused- ilusa, harmoonilise, kauni ja maitseka järele. Vajaduse rahuldamise viisid (koht, objektid, konteks, võtted) on sotsiaalselt sätestatud. Baasvajadused- bioloogilised; teisalt ohutusvajadused; kolmas armastus, kuuluvustunne; neljas respekt, tunnustus; viies eneseaktualisatsiooni vajadused. Rahuldamine viib sama taseme vajaduste uuele, tsüklilisele ilmnemisele hiljem uuesti, uute tasemelt keerukamate või kõrgemate vajaduste tekkimisele. 20.02 Emotsioonid Tunnetusprotsesside uurimine (haist, taju, mõtlemine, keel); isiksusepsühholoogia; emotsioonide psühholoogia.
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuurit...
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
