kaasuva mõnutundetuse korral). Geneetika pärandumine perekonniti, sõltlase lähisugulasel risk 8x suurem. Alkoholisõltuvus pärandub sageli koos depressiooniga (negatiivse sarrustuse hüpotees). Narkootikumide tarvitamise mõjudena võib välja tuua nelja indikaatorit: Esimene on tarvitatav narkootiline aine. Teiseks mängib rolli uimastitarvitaja isiksus. Kolmandaks mõjutajaks on sotsiaalne konteks: rühma moraal, käitumismudelid ja narkootilise aine tarvitamise eesmärk määravad uimastitarvitamise kultuuri. Neljas tähtis faktor on väline kontroll- see kuidas uimastitarvitajatest ühiskond räägib ja neisse suhtub. Psüühiline sõltuvus - inimene ei suuda ennast hästi tunda ilma regulaarsel uimastit tarvitamata. Füüsiline sõluvus uimasti tarbimise lõpetamisel halveneb nii psüühiline kui kehaline enesetunne järsult. Vallandub võõrutusseisund
Mängudele on omane millegi loomine ja siis selle lõhkumine. Sarnaselt kujunenud, kui regilaulud. 24.10.2011 Rahvaluule kui kommunikatsioon väikerühma raamses · sissejuhatavalt: rahvaluuleteaduse muutumine 1970 a. · Ühiskond ja kommunikatsioon · rahvaluule ja kommunikatsioon · üks uurimisviise: pärimusökoloogia Kommunikatiivne aspekt võimaldab luua konteksti just ühiskonna positsioonist Konteks: väikeste rühmade pärimus Ingeborg Weber-Kellermann( 1918-1993) 1970. a-il laste-, naiste-, perepärimus Tema näitab, et on võimalik keskenduda ka perele konkreetses ajas ja ruumis ja milline on ühe tähtpäeva mõju sellele perele. Eelkõige jõulud. Osutab pühade ülesehituse kõrval ka selle sotsiaal-kultuurilisele aspektile ( piirid, "Meie" ja "nende2 vahel, rollijaotus peresisestes suhetes. Peresisene kommunikatsioon) ja sündmuse tähendus pere enda jaoks
kategoriaalsus,ülsidtatus,ökoloogiline põhjendatus Raske oleks tajuda maailma,kui ei kaasneks sellega arusaamine;tajutavad tervikud on mõtestatud Apretseptiivsus - tegemist on tajumise nende teguritega,mis ei tulene otseselt hetke tajust endast;mälu ja kogemus;see,mis ei tule tajutavast vaid eelnevast kogemusest Selektiivsus esiteks,see kui me mingi tervikobjektid aistingute rägastikust välja eristame ja mõnikord see üks ja see sama tervik või olla tõlgendatav erineval moel Konteks üks ja see sama objekt võib olla tajutud erinevalt;konteks määrab ära,mis moodi me seda objekti tajume Konstantsus - Tajumise ülesanne pole olla aistinguliselt täpne,vaid anda edasi seda,mis on pidevalt omane nendele objektidele Kategoriaalses taju aitab liigitada sündmusi,objekte teatud klassitesse, kategooriatesse(nt.inimliik,mööbliesemed) Taju on üldistatud protsess Ökoloogiliselt põhjendatud - kohe nopime ülesse need olulised tunnused,mis näitavad teavet
teiste inimestega ja kultuurikeskkonnaga. Soov olla teiste lähedal, leida tunnustust, end realiseerida, olla informeeritud. Eneseteostuse, suhtlemise, prestiizi jne tarbed. Piiramine halvasti talutav. 4. vaimsed ehk intellektuaalsed vajadused- üldine tunnustus, faktiline teadasaamine, looming jne. 5. esteetilised vajadused- ilusa, harmoonilise, kauni ja maitseka järele. Vajaduse rahuldamise viisid (koht, objektid, konteks, võtted) on sotsiaalselt sätestatud. Baasvajadused- bioloogilised; teisalt ohutusvajadused; kolmas armastus, kuuluvustunne; neljas respekt, tunnustus; viies eneseaktualisatsiooni vajadused. Rahuldamine viib sama taseme vajaduste uuele, tsüklilisele ilmnemisele hiljem uuesti, uute tasemelt keerukamate või kõrgemate vajaduste tekkimisele. 20.02 Emotsioonid Tunnetusprotsesside uurimine (haist, taju, mõtlemine, keel); isiksusepsühholoogia; emotsioonide psühholoogia.
· Rahulikkus, optimism ja kindlustunne · Motiveeritus · Iga õpilase tundmine · Erialaste kompetentside olemasolu 101 SPORDIPSÜHHOLOOGIA NB! Põhjused ja vajadus uueks juhtimisstiiliks: 1. Sotsiaalse praktika kontseptsioon defineerib õppimist kui spetsiifilises konteks- tis, n-ö sotsiaalse tegevuse protsessis tekkivat vajadust ennast arendada, mitte kui tuupimist õpetajate, juhtide, liidrite jt käskudest tulenevalt. 2. Õppimise sisu seisneb nn kohal tekkivas aktiivsuses (situated activity). COACHING Coaching'u juhtimisstiili põhimõtteid illustreerib joonis 3.
Education: Empowerment From Theory to Practice. Manchester: St. Jerome. Rein Kull ja Henn Saari 1975. Die Entwicklung des estnischen terminologischen Gedankens und die Förderung der Fachsprachen in den letzten Jahren. – Congressus Tertius Internationalis Fenno- Ugristarum. Pars I. Acta Linguistica. Tallinn: Valgus, 245–249. Kirjandus 265 Elis Kõrvek 2009. Refiner Tõlkebüroo analüüs Eesti tõlketuru konteks- tis: magistritöö. Magistritöö, Tallinna Ülikool. Tallinn. Alexander Künzli 2007. The ethical dimension of translation revision. An empirical study. The Journal of Specialised Translation, (8), 42–56. George Lakoff ja Mark Johnson 2003. Metaphors We Live by. Chicago: University of Chicago Press. Christer Laurén, Johan Myking ja Heribert Picht 2002. Language and domains: a proposal for a domain dynamics taxonomy. LSP & Professional Communication, 2 (2).
annaabi.ee 
