Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Nimi KATB41 1.1 VALKUDE KVALITATIIVSED EAKTSIOONID 1.2 SÜSIVESIKUTE KVALITATIIVSED REAKTSIOONID Laboratoorsed tööd Juhendaja: Tiina Randla 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Töö teoreetilised alused Valgud on polüpeptiidid, milles aminohapped on omavahel seotud amiidsidemetega- peptiidside. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Valkude koostisesse kuuluvad 20 üldlevinud aminohappet (protogeensed)
Juhendaja: Tallinn 2011 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või teatud omadustega ainete grupi olemasolu või puudumist uuritavas keskkonnas. Enamasti hinnangut antakse värvuse tekke, sademe moodustumise, gaasi eraldumise või muu silmaga nähtava muutuse alusel. Kvalitatiivsed reaktsioonid ei nõua aine täpset doseerimist, enamasti võib piirduda silmamõõduga. 1.1 VALKUDE RAKTSIOONID TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel peptiidsidemega seotud aminohapetest. Valkudes sisalduvaid aminohappeid on 20 ning nad erinevad üksteisest radikaaldie struktuuri poolest. Valkudele nagu ka teistele biopolümeeridele on iseloomulik ruumiline struktuur. Valkude primaar struktuur
TÖÖ 1: AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Juhendajad: Kaia Kukk Priit Eek 1.1. Valkude reaktsioonid 1.1.1. Biureedireaktsioon Ühendid, mis sisaldavad kaht või enamat peptiidsidet, moodustavad aluselises keskkonnas Cu2+ ioonidega violetse kompleksi. Kuna biureedireaktsioon on tingitud peptiidsidemete esinemisest, siis on ta valkude üldreaktsioon. Leeliselises keskkonnas moodustub valgumolekuliga sinakasvioletne biureetkompleks. Kompleksi värvuse intensiivsus sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses. Töö käik Katseklaasi valatakse 1 ml munavalgu lahust. Lisatakse 1 ml 10% NaOH lahust ja mõni tilk 1% CuSO4 lahust. Loksutatakse. Reaktsioonisegu muutub lillakaks, mille põhjustavad biureetkompleksid. Järeldus Lillakas (violetne) värvus kinnitab pika...
Tartu Ülikooli Majandusteaduskond Liispet Kaisel Ekke Sakkov Mihkel Pari Kõrgharidusreform teeb tudengid vaeseks Kvalitatiivne intervjuu Juhendaja: Kaia Philips Tartu 2013 Uurimisprobleem ja -meetod Uurimisprobleem, mis tundus uurimist väärt, oli see, et paradoksaalsel kombel on teoreetiliselt täiesti võimalik, et kõrgharidusreform, mis on ju üsnagi otseselt suunatud muuhulgas ka tudengite rahalise olukorra parandamisele, võib omada hoopiski vastupidist efekti. Selle huvitava tähelepanekuni on meid viinud kõrgharidusreformi teemalised kirjutised, mida võis leida Internetist, seal hulgas ka haridusminister Jaak Aaviksoo erinevad artiklid selgitamaks kõrgharidusreformi visiooni ja eesmärki. Grupiga tööd alustades oli üsnagi selge, millist uurimismeetodit me antud ...
1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Kvalitatiivsete reaktsioonidega on võimalik määrata, kas mingi keemiline element, funktsionaalne rühm, ühend või ühendite rühm leidub uuritavas proovis või mitte. Katse läbiviimisel reaktsioon vastavalt kas toimub või ei toimu, mida saab täheldada värvuse muutusega, sademe või hägu moodustumisega, gaasi eraldumisega või muude silmaga nähtavate muutuste toimumisega. 1.1 Valkude reaktsioonid 1.1.1 Biureedireaktsioon Reaktsioon toimub, kui aine sisaldab vähemalt kahte peptiidsidet. Leeliselises keskkonnas annab valk Cu(II) ioonidega sinakasvioletse, valgu mittetäieliku hüdrolüüsi produktid aga roosa värvusega biureedikompleksi. Cu2+ ioonid seostuvad nelja peptiidsideme koostisesse kuuluva lämmastiku aatomiga, kaks kummastki polüpeptiidahelast või selle fragmendist. Töö käik: 1 ml munavalgu lahusele lisati 1 ml 10% NaOH lahust ja mõni tilk 1% CuSO4 lahust. Tulemus: CuSO4 lisamis...
TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Biokeemia Laboratoorsed Töö pealkiri: tööd: 1.1,1.2 Valkude ja süsivesikute kvalitatiivsed reaktsioonid Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Tiina Randla arvestatud: 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsete reaktsioonide abil saab kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis. Hinnatakse,
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Õppeaine YKL0063 Biokeemia PRAKTIKUM: Valkude ja süsivesikute kvalitatiivsed reaktsioonid Üliõpilane: Juhendaja Kood: Esitatud: Sooritatud: 1. AINE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis. Hinnatakse värvusreaktsiooni, sademe või hägu teket, gaasi eraldumist, muid silmaga nähtavaid muudatusi. 1.1. VALKUDE REAKTSIOONID Valgud on polüpeptiidid, milles aminohapped on omavahel seotud amiidsidemetega, mida nimetatakse ka peptiidsidemeteks. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kvantitatiivsed uuringud -- kirjeldamisel ja analüüsil kasutatakse arve, iseloomustajaks on kogus 2. Kvalitatiivsed uuringud -- olemust kirjeldatakse mittemõõdetavate omaduste abil 3. Hüpotees - tõestamata väide, eeldatav vastus uurimisküsimusele 4. Uuringuid eristatakse: 1) teoreetilised uuringud; 2) praktilised uuringud 5. Uurimistööle kasva koostamine on oluline, sest selles näidatakse kavandatavate peatükkide pealkirjad ja esialgne järjestus. 6. Uurimistöö andmete analüüs - kogutud materjal tuleb läbi töötada, süstematiseerida
· välismajandustegevuse intensiivsus ja struktuur; · geograafiline asukoht ja majanduse olukord maailmamajanduse seisukohalt (eriti mõjutab transiitliiklust); · logistiliste (tootmise juhtimise, varude juhtimise, riskide juhtimise) kontseptsioonide kasutamine tootmises ja kaubanduses; · eri veoviise mõjutavad seadusandlikud aktid; · transpordivõrgu kvantiteet ja kvaliteet; · kasutatavate veovahendite kvantiteet ja kvaliteet; · veotariifide tase ja struktuur. 4. Veoprotsessi kvalitatiivsed näitajad (veokäive, keskmine veo- või sõidukaugus, veokiirus), Veokäive veomaht korrutatuna veokaugusega - Reisijakilomeeter, neto tonnkilomeeter (NB! kauba kaalu alusel) · Keskmine veo- või sõidukaugus summaarne veokäive jagatud summaarse veomahuga Transpordimahukus: sama arvutusvalem, kuid arvutatakse kauba (kaubagrupi) kohta rahvamajanduse tasandil · Veokiirus Tehniline (läbisõit jagatuna liikumises oldud ajaga)
ratsionaalne- haiguse tajumine, kuid puudub aktiivsus ravi suhtes hüpohondriline- teravdatud haiguse tunnetus, liialdatud mõtlemine, haiguse põhjustest arusaam. Infantiivsel, lapsikul inimesel. paaniline-kõrge ärevus, teravdatud haiguse tunnetus. Ravisse suhtumine kaootiline, vahel eitav. Kõrge nõudlusnivooga inimene. passiivne- haiguse tunde ignoreerimine, ravi ignoreerimine. Skisoidne ja asteeniline inimene. eitav- kõrgenenud mina hinnangu korral. 6.TAJUMISE KVANTITATIIVSED JA KVALITATIIVSED HÄIRED: Tajumise kvantitatiivsed häired analüsaatori ärrituvuslävi on häiritud ja sellest tuleneb tajumise intensiivsuse muutus. Kvantitatiivsed häired on : anestesia analüsaator pärsitud; hüperestesia analüsaatori ülitundlikkus; hüposteesia analüsaatori alatundlikkus. Tajumise kvalitatiivsed häired Analüsaatori telg on häiritud- väär tegelikkuse peegeldus ajukoores e. meelepete Meelepete tajuelamus ei vasta tegelikule objektile.; psühhosensorsed häired
deduktiivne; fookus hüpoteeside kontrollimisel Protsessile suunatud Tulemustele suunatud Terviklik perspektiiv Üksikasjalik ja analüütiline Üldistamine individuaalse organismi Üldistamine populatsiooni liikmeskonnale omaduste ja kontekstide võrdluse teel Allikas: aluseks Reichardt ja Cook (1979). Üldiselt on tunnustatud, et induktiivse ja avastusliku uurimistöö jaoks on kvalitatiivsed meetodid kõige paremad, kuna nad võivad viia hüpoteeside püstitamise ja seletusteni. Selle vaate kohaselt on kvalitatiivsed või kvantitatiivsed meetodid sobivad uurimistöö eri staadiumides või tasemetel. Esimesel tasemel on probleem struktureerimata iseloomuga ja sobivad on kvalitatiivsed meetodid. Teisel tasemel on kvantitatiivsed meetodid kõige paremad, kuna tahetakse kontrollida hüpoteese, milleni jõuti esimesel tasemel.
Kavandada strateegia eesmärkide saavutamiseks. 4. Viia strateegia ellu. 4 5. Hinnata tulemusi, vaadata üle tegevuskeskkonnas ja konkurentitingimustes toimunud muutused. 5 2. KVALITATIIVNE UURIMISVIIS Ettevõtlus ja majandusuuringutes kasutatakse kvalitatiivset uurimismeetodit, mis on oma olemuselt induktiivne ja uuriv, on arvudel mittepõhinev interpretatsioon ja tõlgendus uurimistulemustest. Kvalitatiivsed uurimismeetodid: 1. eesmärk on saada terviklikku empiirilist andmestikku arvestades kvaliteete ja detaile; 2. uurimismaterjali kogumisel kasutatakse andmekogumismeetodeid nagu osavõttev vaatlus, vaba intervjuu avatud küsimustega, rühmavestlus ja autobiograafiate analüüsi, dokumentide analüüsi, audiovisuaalseid andmeid, teksti- ja piltide analüüsi; 3. saab teha ilma statistilisi vahendeid kasutamata.
väliskatsete ning juhtumite uuringutega, sellal kui tehnikate all mõeldakse samm- sammulist protseduuri, mida järgitakse andmete kogumisel ja analüüsil, et leida vastuseid uurimisküsimustele. Tehnikad tegelevad rohkem sellega, kuidas teha asju, kui sellega, mida või miks teha. Äriuuringutes kasutatakse tavaliselt niisuguseid tehnikaid, nagu struktueeritud, poolstruktueeritud või struktueerimata intervjuud, küsitlused ja vaatlused. 1 KVALITATIIVSED VS KVANTITATIIVSED UURIMISMEETODID Peamine erinevus kvalitatiivse ja kvantitatiivse uurimistöö vahel pole mitte ,,kvaliteedis" vaid protseduuris. Kvalitatiivses uurimuses ei jõuta tulemusteni statistiliste meetoditega või muude kvantifitseerimisprotseduuridega. Erinevus kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite ning lähenemiste vahel ei ole üksnes kvantifitseerimisküsimus, vaid samuti teadmiste ja uurimiseesmärkide erinevate perspektiivide peegeldus
Empiirilise sotsiaaluurimuse erijooned Sotsiaalteadlane puutub kokku olukorraga, kus tema poolt uuritavad protsessid ja väljatoodavad seosed on loomult juhuslikud. See eeldab enamasti statistilist lähenemist: * empiirilised sotsioloogilised uurimused on sageli kvantitatiivsed, arvulised; * andmed kogutakse massiuurimustes; * rakendatakse statistilist andmetöötlust; * tulemused on tõenäosusliku iseloomuga. Osa uurimusi on kvalitatiivsed, nende juures oluline uurijapoolne tõlgendamine. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed uurimused Kvantitatiivne uurimus Kvalitatiivne uurimus · eesmärk on saada võimalikult · eesmärk on saada terviklikku objektiivseid empiirilisi empiirilist andmestikku: detailne andmeid täpselt piiritletud kirjeldus (nt zestid, riietus) + objektide kohta; reflektsioonid (nt vaatleja tunded ja
elanikkonnast. Selle kohta öeldakse, et valim peab olema esinduslik üldkogumi suhtes. Üldkogum on kõik need inimesed, kelle kohta uuringu tulemusi üldistatakse. Kui me tahame teada valijaskonna eelistusi, ei saa me küsitleda ainult 30-aastaseid kontoris töötavaid mehi. Uurimistulemuste ja kasutatud metodoloogia kirjelduse avaldamine on oluline selleks, et soovi korral saaks teostada kordusuuringuid. 5. Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed uurimismeetodid Sotsioloogilised uuringud jagunevad kvalitatiivseteks ja kvantitatiivseteks. Kvantitatiivsed meetodid on arvulistele andmetele tuginevad. Kvalitatiivsed uuringud baseeruvad peamiselt sõnalisel kirjeldamisel, mitte arvudel. Sageli on kvantitatiivseid meetodeid peetud ,,kõvemateks" ja tõsisemaks, teaduslikemaks, kuna need meetodid võimaldavad kirjeldada matemaatiliselt välja arvutatud statistilisi seoseid, tõenäosuseid jne.
1.rühm Sotsioloogia on sotsiaalteadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Hüpotees on teaduslik oletus, mille tõesus ei ole kindlaks tehtud. Aristoteles ja sotsioloogia. A on öelnud inimest objektiivselt uurida ei saa, sest inimtegevus on subjektiivne. Subjekti ideed ja sihid määravad ta tegevuse. Kvalitatiivne meetod. Flechen-skaala on... Demagoogiavõtted jagunevad järgmistesse gruppidesse: · Puudliku loogika peale mängimine arusaamatuse mängimine, keelamine, möödarääkimine · Puudulike teadmiste peale mängimine valetamine, unustamine · Emotsionaalsete reaktsioonide peale mängimineisikliku hinnangu saavutamine (hirmutamine) Ühiskond vajab sotsioloogiat, sest... Sotsioloogia klassikud on... Kvalitatiivne uurimus algab... Hermeneutika on tekstide tõlgendamise õpetus. Paarivõrdlusmeetod sobib ankeedi puhul. Kvantitatiivne meetod. Eksperiment ehk katse on uurimismeetod, mille käigus kontrollit...
Töö teoreetilised alused Et osata hinnata uuritava proovi ainelist sisaldust, on suuresti abiks erinevad kvalitatiivsed reaktsioonid. Kvalitatiivsed reaktsioonid on pikema aja jooksul välja kujunenud tõhusaks meetodiks tunnistatud laboratoorsed katsed ja nendele iseloomulike reaktsioonitulemuste põhjal saab tuvastada konkreetse ühendi/ ühendite rühma/ keemilise elemendi ja/ või funktsionaalse rühma olemasolu lahuses. Selleks võib olla: iseloomuliku värvusreaktsiooni teke; sademe või hägu moodustumine; gaasi eraldumine; muud silmale nähtavad muudatused.
· Allkirja, graafikule või selle alla tuleb kirjutada sümbolite tähendus · Joonisel võiks olla ka lühiteave andmete kohta, mis aitavad lugejal joonist mõista ilma teksti muid jaotusi vaatamata. Selle asja ajavad ära ka sümbolid, mis on lahti seletatud · Kui andmed on saadud kirjanduasest, siis allkirja lõppu ka viide Joonis 1. Purtse jõe asukoht Tabelite koostamine Joonise asemel on mõttekas tabelit kasutada juhul, kui: · Andmed on kvalitatiivsed ja soovid esitada suurt andmehulka Aandmekogumeid või muutujaid on liiga palju ning graafik läheks kirjuks · On vaja väljendada täpseid väärtusi (graafikust lugemine sõltub silma täpsusest) · Pealkiri ja selgitus. Annab lugejale aimu tabeli sisust. Tabelite numeratsioon on jooniste omast eraldi. Pealkiri asub tabeli peal, mitte all. · Tabeli struktuur ja tulpade pealkirjad. Iga tulp (tavaliselt tabeli ülemine lahter) peaks
Mida suurem see on, seda suurem on hajuvus. Keskmine hälve- hälvete aritmeetiline keskmine Variatsioonireakordaja- standardhälbe ja keskväärtuse suhe. Esitatakse tavaliselt protsentides. 4)Tunnused a) arvtunnused ehk kvantitatiivsed tunnused Pidev- võib omandada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast. Diskreetne- tunnus võib omandada vaid üksteisest eraldatud väärtusi. Diskreetse tunnuse väärtused saadakse tavaliselt loendamise teel b) mittearvulised ehk kvalitatiivsed tunnused Järjestustunnus- tunnus, mille väärtusi saab sisu põhjal järjestada Näiteks küsimusele antud hinnangvastused (meeldib, olen ükskõikne, ei meeldi), hinded (väga hea, hea, keskpärane, puudulik). Nominaalne ehk nimeline- erinevad järjestustunnustest selle poolest, et neid ei ole väärtuse järgi mõtet järjestada. Näiteks rahvus, silmade värv, kutseala, parteilisus. Kasutatud materjal: http://web.zone.ee/veelmaaallar/sisu1/mida_uurib_statistika_ldkogum_ja_valim_andmete_e
Epiteelkude on regeneratsioonivõimeline. Sidekude regenereerub kõige kiiremini, elastsed kiud ei uuene, arm on jäik, aja jooksul kootub EMT17 5. Selgitage mõisted: Düstroofia - ehk toitumus- või ainevahetushäire kude muutub vääraks/ebaõigeks, tekivad ainevahetus produktid, mida normaalselt organismis ei ole või tekib normprodukte liiga palju. Seega on nii kvantitatiivsed kui kvalitatiivsed muutused. Atroofia - elundi või koemahu vähenemine, millega kaasneb funktsiooni langus. Nekroos - ehk kärbus kudede kohalik surm elusorganismis. Kasvaja - rakulis-koeline moodustis, mis tekib rakkude omapärase patoloogilise vohangu nn kasvajalise vohangu tagajärjel.
Tagatakse ainevahetuse regulatsiooni kaudu. Alamatel organismidel pole sisekeskkond nii stabiilne. · Paljunemisvõime suguliselt või mittesuguliselt. Alamad organismid enam mittesuguliselt (pooldumine, eostega, vegetatiivselt kehaosade abil). Suguline paljunemine enam hulkraksetel organismidel isas- ja emassugurakkude abil. Toimub viljastumine ja sügoodist areneb uus organism. Sugurakkudega antakse järglastele kaasa geneetiline informatsioon. · Arenemine kvalitatiivsed muutused organismis. Algab viljastumisest või vanemorganismist eraldumisega mittesugulisel paljunemisel. Kujunevad uued sise- ja välistunnused, toimub kohanemine keskkonnaga. Areng kas otsene või moondeline, alati lõpeb surmaga. Surm sõltub organismi geneetilisest infost ja keskkonnast. · Reageerimine ärritustele hulkraksetel meeleelundid võtavad vastu ärritusi ja reageerivad nendele närvisüsteemi vahendusel. Alamatel organismidel ja taimedel
tegevus- ja finantsaruannetele. Tegevused Analüüsitakse lahknevusi tegelike ja planeeritud tegevuste vahel, et leida, milline mõju neil oli projektile ja selle tulemustele. Kui esines viivitusi, siis uuritakse nende põhjendatust ning tagajärgi. Ka selles protsessis kasutatakse aruandeid. Samuti võib osutuda vajalikuks intervjueerida seotud osapooli. Väljundid Uuritakse projekti tegevuste tulemusi ja nende vastavust saavutamise indikaatoritele. Väljundite indikaatorid võivad olla kvalitatiivsed, näiteks teatud aine õppekava väljaarendamine. Tulemus võib olla ka loendatav, näiteks koolitatud koolitajate arv. Projekti väljundite efektiivsuse hindamiseks kasutatakse suhtarve. Sisendeid võrreldakse väljunditega suhtarvuna teineteisesse, näiteks keskmine koolituse kulu ühe koolitatu kohta. Kui koolitus on projekti jätkuv osa, on võimalik võrrelda eri koolitustegevuste keskmisi kulusid ning näha, kas kulud kipuvad kasvama või kahanema
soovime teha teaduslikult põhjendatud järeldus. VALIM-mõõtmiseks võetud üldkogumi osaPLANEERITUD VALIM-uurimisele kuluvat aega ja raha saab kokku hoida, aga tulemused võivad ikkagi tulla vajaliku täpsusegaJUHUSLIK VALIM-saame, kui koostame üldkogumist mingi nimekirja ja võtame sealt juhuslikult välja uuritavad objektidKÕIKNE VALIM-kui valim langeb kokku üldkogumigaARVTUNNUS- kvantitatiivne tunnus; tunnus mille väärtuseks on arvudMITTEARVULISED- kvalitatiivsed tunnused, tunnus mille väärtuseks ei ole arvudPIDEV TUNNUS-võib omandada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast(KAAL, KASV)DISKREETNE TUNNUS-võib omandada vais üksteisest eraldatud väärtusi(pereliikmete arv)JÄRJESTUSTUNNUS-väärtusi saab sisu põhjal järjestada(meeldib ei meeldi)NOMINAALTUNNUS-neid ei ole mõtet väärtuse järgi järjestada(rahvus, silmade värv)BINAARNE TUNNUS-on ainult 2 teineteist
Kordamisküsimused lk443 1.Mida mõeldakse teenindustaseme all? Teenindustaseme all mõeldakse klienditeenindusega seotud erinevate toimingute väljundite kvalikatiivsed ning kvantitatiiseid kirjeldusi. 2.Mida mõeldakse teeninduse kvaliteedi all? Teeninduse kvaliteeti käsitletakse kui kliendi tõsist otsust või hoiakut,mis sarnaneb rahuloluga ja kliendi võrdlust selle vahel, mida ettevõte on võimeline pakkuma sellega, mis ta tajub ettevõtte toimingute kohta. 3.Milles seisneb teenidustaseme kui tegevusnäitaja subjektiivsus? - 4.Kuidas on võimalik hinnata pakutavat teenindustaset ja teenuste kvaliteeti objektiivselt? Selleks, et klienditeenindustaset oleks võimalik objektiivselt määrata tuleks mõistega seostada teatud kindlad kliendtiteeninduse kvanitatiivsed elemendid ehk suurused, mida on võimalik mõõta. 5.Miks tajuvad klient ja teenindaja teenindustaset veidi erinevana? Klient võtab hindamise aluseks oma isikliku kogemuste, ootuste, väärtu...
· Milliseid vigu märkate seoses antud kaubandusketiga? · Milliseid tooteid sooviksite enam näha meie pakutavate toodete seas? · Kui olete olnud sunnitud soetatud toodet tagastama, siis millistel põhjustel? · Hinnake jaekaupluses pakutavate toodete hindasid. (1-5) · Hinnake kui kergesti leitavad on otsitavad tooted jaekaupluses. (1-5) · Kui populaarseks hindad antud jaekaubanduse ketti? (1-5) 3. Vajalikud andmed Vajalik on koguda esmaseid andmeid, mis on nii kvalitatiivsed kui ka kvantitatiivsed. Esmased andmed kogutakse, et selgitada klientide (kliendikaardi omanike ehk püsiklientide) rahulolu, seda selgitatakse läbi statistiliste andmete, mida saadakse klientide hinnanguilt ja isiklike arvamuste ning kogemuste. 4. Uuringu läbiviimise meetod Küsituls viiakse läbi interneti teel, sest see võimaldab küsitleda suurel hulgal inimesi, see on odavaim meetoditest, sellel meetodil on kõrge vastamismäär, see on mugav ja võimaldab
Viitamisjuhend Raamat/monograafia (ühe ja mitme autoriga) Tervikteoste (raamatute) puhul esitatakse järgmised andmed: Autor(id) (ilmumisaasta). Pealkiri. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Kui raamat on korraga mitmes kohas välja antud, siis märgitakse esimesena nimetatu. Kirjastus eraldatakse ilmumiskohast kooloniga. Kirjastuse nimes ei kasutata lühendeid ega jutumärke. Lehekülgede arvu märkimine raamatute puhul ei ole vajalik. Nt: Kera, S. (1989). Õpilaste tegevus isiksuse kujundajana. Tallinn: Valgus. Artikkel trükitud väljaandes Artikli kirje koosneb kahest põhiosast: andmetest artikli ja andmetest väljaande kohta, milles artikkel on avaldatud. Artiklid kogumikus. Artikli autor. Ilmumisaasta sulgudes. Artikli pealkiri. Nt: Paats, M. & Tiko, A. (1999). Lääne-Virumaa koolinoored ja huvitegevus. Artikkel elektroonilises väljaandes Artikkel, mis on ainult Internetis ilmuvas ajakirjas: Sillick, T. J., & Schutte,...
Test 1 küsimused ja vastused: 1. Selgita valimi mõistet. Kuidas tagada valimi juhuslikkus ning milleks seda vaja on? Valim on üks osa meid huvitavast sarnaste objektide hulgast - üldkogumist. Selleks, et valim annaks üldkogumi kohta objektiivset ja usaldatavat informatsiooni, tuleb valimi liikmed valida juhuslikult. Juhuslikkuse printsiibi rakendamiseks on mitmeid võimalusi, näiteks loosimine, arvude genereerimine arvutil, valimine iga teatud fikseeritud sammu tagant (näiteks iga 10.) jne. 2. Mille poolest erinevad diskreetsed ja pidevad tunnused? Too mõlema kohta näiteid! Pidev tunnus võib omandada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast, omab lõpmata palju võimalikke väärtsui (pikkus, kaal, aeg, temperatuur, jne.). Diskreetne tunnus võib omandada vaid üksikuid üksteisest eraldatud väärtusi, tavaliselt suhteliselt v...
Andmeanalüüs Kordamisteemad 1) Uurimistsükkel: millised etapid eelnevad ja järgnevad andmeanalüüsile. Uurimisprobleem, kust probleem tuleb, teooria, praktiline probleem, varasemad uurimused Konkreetsed uurimisküsimused: mida teada tahan, millistele küssadele tahan vastust, hüpoteeside sõnastamine. Uurimismeetodid: Millised meetodid aitavad lahendada. Kvantitatiivsed meetodid- kui palju midagi esineb, arvuline, suhteliselt palju uuritavad. Kvalitatiivsed meetodid- Kuidas midagi kirjaldatakse, sõnaline, vähem uuritavad. Kombineeritud meetodid- kasut koos. Andmed.kas olemas või vaja koguda. Keda uurida: kas valim või üldkogum. Kuidas andmeid koguda: küsitlus, intervjuu, Vaatlus Andmete sisestamine ja analüüs, tulemuste esitamine ja järelduste tegemine 2) Ankeedi koostamine: mida tuleks silmas pidada hea ankeedi koostamisel; küsimuste tüübid, vastuste tüübid. Ankeedi struktuur
Kvantitatiivse teadusartikli ülevaade Valisin teaduslikuks artikliks The Power of Reach and Frequency In the Age of Digital Advertising. Antud artiklis tuuakse välja reklaamiga seotud küsimustiku tulemused. Küsitluse põhieesmärgina uuriti erinevate turundusvõimaluste ulatust ja sagedust internetipõhise ja mitteinternetipõhise reklaami puhul. Küsitlustulemustes võrreldi ka varasemate aastate vastuseid ning toodi välja erinevaid turundusefektiivsuse analüüsimise meetodeid (nt. reach-and-frequency distribution). Uurimus toimus, sest sooviti teada, kui palju on internetireklaami suur areng mõjutama hakanud turundust. Kasutati selektiivset valimi koostamist. Küsitluses osales 104 USA Reklaamivaldkonnas kõrgpositsioonil tegutsevat juhatajat, kes on töötanud reklaamiagentuurides, mille aastane käive on üks million USA dollarit või üle selle. E-mailid valimi koostamiseks leiti Red Books andmebaasist, kasutades otsingusõnu “media director,” “me...
....................................................................4 Andmete analüüs...........................................................................................................4 2 Sissejuhatus Uurimistöö kirjutamine on tähtis osa, et diplomit saada. Tavaliselt see on raske ja pikk protsess, millele on vaja palju aegu. Uurimismeetodid jagatakse kahte suurde liiki vastavalt andmete kogumisele ja töötlemisele: kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed uurimismeetodid. Oma töö koostamises valiksin ainult kvalitatiivne uuring. Kvalitatiivne uuring võimaldab süveneda konkreetse juhtumitesse ja inimestesse ning sündmustesse, et saada teada põhjuseid ja mõista inimeste käitumist, sündmusi. ( Mis?, Missugune?, Kuidas?, Milleks?) Kvalitatiivse uurimismeetodid on: · intervjuu · vaatlus · teksti ja dokumentide analüüs · andmete kogumine ja analüüsimine
Juhendaja: Tallinn 2011 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või teatud omadustega ainete grupi olemasolu või puudumist uuritavas keskkonnas. Enamasti hinnangut antakse värvuse tekke, sademe moodustumise, gaasi eraldumise või muu silmaga nähtava muutuse alusel. Kvalitatiivsed reaktsioonid ei nõua aine täpset doseerimist, enamasti võib piirduda silmamõõduga. 1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, kuhu kuuluvad ained on oma keemiliselt ehituselt enamasti estrid. Reeglina lipiidid vees ei lahustu, kuid lahustuvad orgaanilistes solventides, teistes lipiidides ning leelismetallide soolade lahustes. Lipiidide omadus mitte vees lahustuda põhineb hüdrofoobsete
BCU0431 STATISTIKA (PÄEVAÕPE) Started on pühapäev, 12 veebruar 2017, 8:25 State Finished Completed on pühapäev, 12 veebruar 2017, 8:44 Time taken 18 mins 38 secs Marks 19.0/20.0 Grade 5.7 out of 6.0 ( 95 %) Question 1 Selgita valimi mõistet. Kuidas tagada valimi juhuslikkus ning milleks seda vaja on? Complete Mark 4.0 out of 5.0 Valim - üldkogumist väljavalitud väike objektide grupp, kellelt saadud andmete põhjal tehakse järeldus terve üldkogumi kohta. Selleks, et tagada valimi juhuslikkus on mitmeid võimalusi. Näiteks: juhuväljavõtt, süstemaatiline väljavõtt, tüüp- ehk seeriaväljavõtt, kõikne valim. Selleks, et valim annaks üldkogumi kohta objektiivset j...
Sissejuhatus Psühholoogia on teadusharu, mille sisu ei ole üheselt defineeritud. On mitu laialt levinud määratlust: · psühholoogia on teadus, mis uurib psüühikat · psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse · psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid Psühholoogiaks nimetatakse tavakeeles ka: · mitmesuguseid arvamusi psüühika kohta, sõltumata nende teaduslikkusest; · kõike psühholoogide tegevusega seonduvat; · mingi teatud inimese või raamatutegelase psüühika eripärasid. Kuni 19. sajandini oli psühholoogia filosoofia alavaldkondi; iseseisvaks empiiriliseks teadusharuks sai ta 19. sajandi teisel poolel. Psühhiaatria on humaanmeditsiini eriala, mis tegeleb psüühikahäirete ennetamise, diagnostika, raviga. Psühhiaatriline tegevus on igas riigis reguleeritud vastavalt seadusandlusele, et vältida ...
Püsikulud tuleb katta, kas toimub tootmine või mitte. • Otsustamisel ei lähtuta mitte varude omahinna arvutamiseks leitud kuludest (finantsarvestuse tarvis), vaid oluliste kulude erinevusest. • See, kas kulu on oluline või mitte, sõltub konkreetsest situatsioonist ning see on muutuv. Ettevõtte eesmärk on maksimeerida pikaajalisi netorahavoogusid. Otsustusi mõjutavad lisaks kvantitatiivsetele faktoritele ka kvalitatiivsed faktorid: • Tootmine oma ettevõttes võib olla küll kallim kui sisseostmine, kuid sisseostmine tähendaks tootmise sulgemist, mis võib kaasa tuua töötajate moraali languse ja mõjutada tulevast toodangut. • Ettevõtte hakkab sõltuma olulisel määral teisest ettevõttest, kelle tegevust ta mõjutada ei saa ( tarnete õigeaegsus, edaspidine hind, kvaliteet, tootearendus.) Different Definitions of Costs for Different Applications Classifying Classifying Costs
Kvalitatiivse uuringu kriitika D. Silvermani kohaselt on sotsiaalteaduste metodoloogiliste õpikute kvalitatiivsed uuringud omavad vähetähtsat uurimissuunda, mille eesmärk peaks olema ennast uurimisprobleemiga paremini kurssi viia ning kasutada kantitatiivset uurimismeetodit. Paljud kriitikud peavad kvalitatiivset uurimismeetodit ebausaldusväärseks ning toovad välja hulk tegureid, mille seas on näiteks intervjuude ebatäpne transkribeerimine ja transkribeeringute tõlgendamine ning intervjuu lühikestel vestluskatketel põhinevaid tõlgendusi ja järeldusi. Kvalitatiivsete uuringute eetika
b. Lisaväärtusega toode või teenus c. Brändide väärtustamine Küsimus 16 Mis on suhtlusturundus ehk suhteturundus? a. Koostöö kliendihuvide rahuldamiseks b. Märksõnadeks on kliendid, kanalid ja partnerid. Oskus luua ja hoida püsivat kliendisuhet c. Tegeletakse kliendile orienteeritud töötajate värbamise, treenimise ja motiveerimisega Küsimus 17 Nimeta turundusuuringute meetodid. a. Uurimisteemade ja uurimisobjektide meetodid b. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid c. Esmased ja teisesed meetodid Küsimus 18 Millist küsitlustehnikat kasutatakse, kui protsessi iseloomustab nelja üksuse koostoimimine: uurija, intervjueerija, intervjueeritav ja keskkond. a. Postiküsitlus b. Personaalne intervjuu ehk näost-näkku küsitlus c. Telefoniküsitlus Küsimus 19 Millised on esmased andmed? a. Need, mis kogutakse spetsiaalselt uuritava probleemi lahendamiseks b. Kellegi poolt juba kogutud, kuid need tuleb üles leida ja läbi töötada.
) V etapp: abinõud, meetmed, soovitused 3. SWOT ja TOWS MEETOD I etapp: SWOT-analüüsis kirjeldatakse (ettevõtte) sisemisi tugevusi (strengths) ja nõrkusi (weaknesses) ning väliskeskkonna pakutavaid võimalusi (opportunities) ja ohte (threats). See on vahend sise-ja väliskeskkonna analüüside tulemuste kokkuvõtteks, mis annab ülevaate (ettevõtte) konkurentsiolukorrast. Meetodit võib seostada strateegiate ja tegevuskavadega. Esialgu kvalitatiivsed näitajad. Näitajad võib panna pingeritta ja anda neile kaalud. Alati oluline märkida, kas kollektiivselt või individuaalselt tehtud ja millal tehtud. Meetmed, abinõud, tegevusplaan. II etapp: TOWS analüüs Sisemised tugevused Sisemised nõrkused Välised võimalused Tugevused ja võimalused Nõrkused ja võimalused maxi-maxi strateegia mini-maxi strateegia
1.1 Valkude reaktsioonid 1.2 Süsivesikute reaktsioonid Tallinn 2010 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või teatud omadustega ainete grupi olemasolu või puudumist uuritavas keskkonnas. Enamasti hinnangut antakse värvuse tekke, sademe moodustumise, gaasi eraldumise või muu silmaga nähtava muutuse alusel. Kvalitatiivsed reaktsioonid ei nõua aine täpset doseerimist, enamasti võib piirduda silmamõõduga. 1.1 VALKUDE RAKTSIOONID TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel peptiidsidemega seotud aminohapetest. Valkudes sisalduvaid aminohappeid on 20 ning nad erinevad üksteisest radikaaldie struktuuri poolest. Valkudele nagu ka teistele biopolümeeridele on iseloomulik ruumiline struktuur. Valkude primaar struktuur
Esimene osa: Valkude reaktsioonid. Töö teoreetilised alused: Valgud polüpeptiidid, milles aminohaped on seotud amiidsidemete abil. Valkude koostises on 20 üldlevinud aminohappet (protogeensed). Valku struktuurid: 1) Primaarne 2) sekundaarne 3) tertsiaarne 4) kvaternaarne Denaturatsioon valgu unikaalse ruumilise struktuuri lagunemine. Valkude detekteerimise meetodeid: - Värvusreaktsioonid - Väljasadestamine - Väljasoolastamine Kvalitatiivsed reaktsioonid: - Universaalsed on omased kõikidele valkudele - Kvalitatiivsed on iseloomulikud ainult teatud aminohappeid sisaldavatele valkudele. 1.1.1 Biureedireaktsioon. Teoreetilised alused: Ühendid mis sisaldavad 2 või rohkem peptiidsidet, moodustavad alulises keskkonnas Cu2+ ioonidegha violetse kompleksi. Leeliselises keskkonnas moodustavad Cu2+ ioonid: - Valgumolekulidega sinikasvioletse biuretkompleksi
- usaldus – umbusaldus -> lootus (0-1,5a) - autonoomia – häbi -> tahe (1,5-3a) - initsiatiiv – süü -> eesmärgi mõistmine (3-7a) - töökus – alaväärsus -> kompetentsustunne (7-11a) - identiteet – identiteedi segadus -> kindlus - intiimsus – isolatsioon -> armastuse mõistmine - loovus – endasse tõmbumine -> hoolitsusest aru saamine - intergratsioon – lootusetus -> tarkuse mõistmine Jean Piaget (1896-1980) - KOGNITIIVNE ARENG (kuidas lapse mõtlemine areneb ehk millised kvalitatiivsed muutused lapse mõtlemises tekivad) *bioloogiline küpsemine valmistab ette kognitiivseks arenguks *tähtsaimad muutused on kvalitatiivsed, mitte kvantitatiivsed ARENG KOOSNEB - aju ja närvisüsteemi küpsemine - kogemused, mis aitavad lastel adapteeruda uutese keskkondadesse (katsetamine lapsena – väikesed teadlased) - adaptsioon: organismi võime sulanduda käesolevasse keskkonda - Käitumist kontrollivad mentaalsed organisatsioonid – skeemid (mida antud keskkonnas saab teha
Tunnus on iseloomulik omadus, mille poolest nähtused üksteisega sarnanevad või üksteisest erinevad. 1. arvulised ehk kvantitatiivsed: Pidev tunnus võib omada kõiki reaalarvulisi väärtusi Diskreetne tunnus saavad omada väärtusi ainult kindlate vahemike järel 2. mittearvulised ehk kvalitatiivsed: Järjestustunnus loogiliselt järjestatavad (haridustasemed) Nominaaltunnus - vastusevariantide jaoks ei leidu sisulist järjestust (rahvus) Binaarne tunnus tunnus, millel on ainult kaks võimalikku väärtust (sugu) Kogumi maht (liikmete arv) Moodustatavate rühmade arv 40 60 68 60 100 7 10 100 200 9 12 200 500 12 15
38. Interfaas Interfaas on päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. 39. X0, XY ja ZW soomääramine. X0- kaht tüüpi spermid: raud X -kromosoomiga ja rakud X kromosoomita X0 ja XY- emane homogameetne: kõik munarakud sisaldavad X-kromosoome XY- kaht tüüpi spermid X ja Y ZW- isased homogameetsed toodavad ainult Z sperme, emased heterogameetsed, tootavad Z ja W munarakke 40. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed tunnused. kvantitatiivsed – leitakse mõõtmise, loendamise ja arvutamise teel kvalitatiivsed – värvus, sarvede, kõrvade kuju jms 41. Pärilik ja mittepärilik muutlikkus. Mittepärilik muutlikkus: modifikatsiooniline (keskkonna tingimuste mõjul, ei kandu edasi) paratüübiline (tingitud looma vanusest, tervisest, sugupoolest) Pärilik muutlikkus: kombinatiivne muutlikkus (ristatakse omavahel erinevatesse tõugudesse kuuluvaid
1. SWOT ANALÜÜS I etapp: SWOT-analüüsis kirjeldatakse (ettevõtte) sisemisi tugevusi (strengths) ja nõrkusi (weaknesses) ning väliskeskkonna pakutavaid võimalusi (opportunities) ja ohte (threats). See on vahend sise-ja väliskeskkonna analüüside tulemuste kokkuvõtteks, mis annab ülevaate (ettevõtte) konkurentsiolukorrast. Meetodit võib seostada strateegiate ja tegevuskavadega. Esialgu kvalitatiivsed näitajad. Näitajad võib panna pingeritta ja anda neile kaalud. Alati oluline märkida, kas kollektiivselt või individuaalselt tehtud ja millal tehtud. Meetmed, abinõud, tegevusplaan. II etapp: TOWS analüüs - Tuleb leida, kuidas väliseid võimalusi ära kasutada nõrkuste kompenseerimiseks. Kuidas ettevõtte tugevusi ära kasutada, et välisohte kompenseerida. Mida teha olukorras kus välised ohud võivad liituda nõrkustega. SWOTi miinused: x subjektiivsus;
riskid on tagasiside puudulikkusest tulenevad riskid inforiskid on ajafaktorist tulenevad riskid on tehnoloogiast põhjustatud riskid Tarneahela riske uurides on vaja määrata kõigepealt kindlaks, kes konkreetselt riskib. Seejärel on vaja teha kindlaks, millises vormis risk avaldub ja milline on selle olemus. Riskide kindlaksmääramisel on vaja selgitada välja kõik selle kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed parameetrid. Alles seejärel võib arvestada teatud eduga riskide neutraliseerimisel. Kuna logistika üheks printsiibiks on pürgimine kindlale funktsioneerimisele, tuleb logistilise süsteemi funktsioneerimise risk viia miinimumini. On veel parem, kui riske õnnestub neutraliseerida. Risk logistilistes süsteemides sisaldab järgmisi komponente: Äriline risk, mis väljendub tarnete katkemises või mitte pärale jõudmises, tarnete
on kõige sobivam viis uurimustöö läbiviimiseks silmast silma intervjuu, kus saan vahetult tagasisidet mind huvitavatele küsimustele, saan täpsustada küsimusi kui selleks on vajadus ja saan otse näha inimeste emotsioone antud teema suhtes ja näha, kuivõrd neid see teema üldse puudutab. Seega sobib minu uurimustöösse kvalitatiivne uurimismeetod. Ülevaade kvalitatiivsest uurimusmeetodist. Kvalitatiivsete uuringute all mõistetakse tervet erilaadsete uuringutüüpide kogumit Kvalitatiivsed uuringud on eelkõige sellist tüüpi uuringud, kus huvitutakse käitumismustrite alla peidetud protsessidest ning otsitakse vastust küsimusele miks (Laherand, 2008, 15). Oma lõputöös püüangi avada surma ja leina teemat ning kuidas lähedase surm mõjutab lapse edasist toimetulekut oma igapäevaeluga. Uurin põhjalikult õpetajate kokkupuuteid ning teadmisi leinaprotsessidest ning nende oskust, teadlikust, kuidas hädas olevat last aidata. Oma lõputöös toon välja, miks on antud
Monosahhariidid on oligo- ja polüsahhariidide ,,ehituskivideks". Oligosahhariidid koosnevad mõnest monosahhariidi molekuli jäägist, aga polüsahhariidid on sajad või tuhanded lihtsuhkru molekuliahelad. Vastavat poolketaalse hüdroksüülrühma esinemise või puudumise järgi jaotatakse oligosahhariide redutseerivateks ja mitteredutseerivateks. Oligo- ja polüsahhariidi monomeerid on seotud O-glükosiidsidemega. Enamus kvalitatiivsed reaktsioonid baseeruvad karbonüülrühma esinemisele molekulis. Leeliselises keskkonnas redutseerivad suhkrud oksüdeerijaid. Neutraalses ja happelises keskkonnas toimub oksüdatsioon ilma molekuli destruktsioonita ja produktideks on erinevad happed. Lisaks põhineb üks analüüsi meetoditest veel heterotsükliliste aldehüüdide furfuraali moodustumisele süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul. [http://blog.canacad.ac
1.1 VALKUDE KVALITATIIVSED REAKTSIOONID; 1.2 SÜSIVESIKUTE KVALITATIIVSED REAKTSIOONID Ave Tüür 155356 YAGB21 Juhendaja: Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, milles olevad aminohapped on omavahel seotud peptiidsidemete abil. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet, mida nimetatakse
klientide väärtpaberi emissioonide korraldamine; väärtpaberitega kauplemine nii panga enda kui ka kliendi huvides; 1 ettevõtjate nõustamine ühinemise, liitumise, , finantseerimise ümberkorraldamise ja muudes suurte küsimustes. 30. Nimetada panganduse kvantitatiivsed riskid. Krediidirisk Valuutarisk Intressirisk Likviidusrisk 31. Nimetada panganduse kvalitatiivsed riskid. Personalirisk Tehniliste süsteemidega seotud riskid 32. Kuidas iseloomustada laenuriski (krediidiriski)? Kompleksselt võib laenuriski iseloomustada laenusaaja äri-ja finantsriski ning majanduspoliitilise riski summana 33. Mis on panga valuutariski põhjusteks? Valuutariski põhjustab panga varade ja kohustuste erinev struktuur. Valuutakursside muutudes muutub ka varade ja kohutuste väärtus ning sissetulekute ja väljaminekute suurus koduvaluutas arvestatuna
käitumine Lepik) Ratsionaalne valik: Sinu huvid: kuidas seletada poliitilisi otsuseid ja olulisi kollektiivse toimimise probleeme miks inimesed nii teevad? Sinu oskused: matemaatilised mudelid, kvant. meetodid Võimalik suund ja juhendajad: avalik haldus, majandus (Kommer, Sootla) Institutsionalism: Sinu huvid: poliitika kujundamine, kuidas eri reeglid ja normid mõjutavad erinevaid protsesse ja tulemeid Sinu oskused: kvalitatiivsed meetodid, nt. intervjuud Võimalik suund ja juhendajad: pigem avalik haldus, nt. Sootla, Kattai, Lääne. Rahvusvahelised suhted (Kirna, Pohl) - omapärases võtmes. Konstruktivism: Sinu huvid: kuidas erinevad poliitilised toimijad näevad reaalsust ja kuidas see seletab teatavaid poliitilisi protsesse Sinu oskused: kvalitatiivsed meetodid, eriti tekstianalüüs Võimalik suund ja juhendajad: politoloogia, nt. Jakobson, Ruutsoo, Saarts.
Pedagoogikas ja pedagoogilises psühholoogias kasutatavate uurimismeetodite tundmine on vajalik pedagoogilise psühholoogia kursuses tutvustatavate uurimustulemuste paremaks mõistmiseks. Sarnaselt teiste sotsiaalteadustega jaotuvad pedagoogilise psühholoogia uurimismeetodid kvantitatiivseteks ja kvalitatiivseteks. Kvantitatiivsed uurimismeetodid seavad esiplaanile uuritavaid nähtusi iseloomustatavate muutujate statistilise analüüsi ja üldistamise. Kvalitatiivsed uurimismeetodid toetuvad konkreetsete pedagoogiliste üksikjuhtumite ja nähtuste interpreteerimisele. Pedagoogilisse protsessi vähe sekkuvateks andmekogumismeetoditeks on pedagoogilises psühholoogias dokumentide analüüs, õpilaste ja õpetajate usutlemine ja vaatlus. Nii saadud andmed võimaldavad leida mitmesuguste muutujate korrelatiivseid seoseid. Pedagoogiline eksperiment võimaldab koguda andmeid pedagoogiliste nähtuste kohta kontrollitud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
